Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Andorra 0 5 7261271 7224638 2026-10-29T07:19:14Z Kuriuss 38125 7261271 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}} {{Riik | riiginimi = Andorra Vürstiriik | omastav = Andorra | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Principat d'Andorra | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Andorra.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Andorra in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[katalaani keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Andorra la Vella]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi2 = | riigipea_ametinimi = kaasvürstid | riigipea_nimi = [[Emmanuel Macron]]<br />[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Espot Zamora]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1278]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[El Gran Carlemany]] | usund = | tippdomeen = [[.ad]] | telefonikood = 376 | riigikord = | SKT = 3,897 miljardit [[USA dollar|$]] (2024. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = 44 800 $ (2024. aasta hinnang) | rok-i_kood = AND | märkused = }} [[Pilt:Andorra_nasa_world_wind.png|pisi|NASA satelliidipilt]] [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_footpath.jpg|pisi|[[Andorra la Vella]]]] '''Andorra''', ametlikult '''Andorra Vürstiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[suveräänne riik|suveräänne]] [[kääbusriik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Püreneed|Pürenee mägede]] idaosas. Pealinn on [[Andorra la Vella]]. Riiki piirab lõunast [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomne piirkond) ning põhjast [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]). Andorra asub [[Püreneed]]es ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna<ref>[https://web.archive.org/web/20180711043231/http://www.fallingrain.com/world/AN/07/Andorra_la_Vella.html Andorra la Vella, Andorra Page], fallingrain.com</ref>). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi '''Andorra Orud''' ([[katalaani keel]]es ''les Valls d'Andorra''). Orud kuuluvad põhiliselt [[Segre jõgi|Segre]] [[lisajõgi|lisajõe]] [[Valira jõgi|Valira]] [[valgla]]sse, osa kuulub [[Garonne]]'i suubuva [[Ariège]]'i jõe [[ülemjooks]]u valglasse. Riigi [[pindala]] on 468 km².<ref>Alain Degage. ''L'Andorre'', Paris: PUF 1998, lk 3.</ref> Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim. Elanike arv on üle 87 000.{{millal}} Andorralased on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Ainus [[ametikeel]] on [[katalaani keel]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120903022605/http://www.consellgeneral.ad/micg/webconsell.nsf/0/172D2F36A117355EC1256BD60048B6D1 La Constitució del Principat d'Andorra], artikkel 1, lõige 1.</ref>. Kõneldakse ka [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] ja [[prantsuse keel]]t.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Suur osa elanikest on [[katalaanid]]. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] – 82 aastat sündimise hetkel.<ref>Pat Thompson. [https://web.archive.org/web/20090609044803/http://www.cnn.com/2009/HEALTH/04/23/andorra.life.expectancy/index.html Why Andorrans live longer than everyone else]cnn.com, 23.4.2009.</ref> 2024. aasta seisuga oli Andorra 87&nbsp;097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39&nbsp;470. Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad [[Andorra kaasvürst|kaks kaasvürsti]], kelleks on piiskopliku kaasvürstina [[Urgelli piiskop]] [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja ilmaliku kaasvürstina [[Prantsusmaa president]], kes määravad riiki oma esindajad. Andorra sai iseseisvaks [[788]]. aastal [[Karl Suur]]e ajal.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire-de-l-andorre.php Brève histoire de la Principauté d'Andorre], andorramania.com.</ref> Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta ''[[paréage]]''{{'}}il.<ref>Pierre-Alexis Blevin. ''Les micro-États européens, étude historique, juridique et fiscale, (Andorre, Liechtenstein, Monaco, Saint-Marin, Vatican)'', Éditions L'Harmattan 2016, lk 89.</ref> Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud [[vürstiriik]], kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]paradiisiks. Aastal 1993 sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai [[suveräänne riik]], rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas [[ÜRO]]sse (28. juulil 1993<ref>[https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fwww.un.org%2Fen%2Fmembers%2F#federation=archive.wikiwix.com&tab=url États membres de l'Organisation des Nations Unies], un.org</ref>) ja [[Euroopa Nõukogu]]sse ning võtnud ametlikult kasutusele [[euro]], kuigi ta ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Andorra institutsioonid põhinevad [[Katalaani õigus]]el. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus. Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950. aastatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt [[turism]]ile ja [[pangandus]]ele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka [[maksuparadiis]]i staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust<ref>[https://web.archive.org/web/20200723075353/https://www.actua.ad/qu%C3%A8-%C3%A9s-actua Què és Actua?], 2016.</ref>. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100405141552/http://www.meh.es/Documentacion/Publico/NormativaDoctrina/Tributaria/Impuesto%20sobre%20la%20Renta%20de%20no%20Residentes/RD%201080.91.pdf Real Decreto 1080/1991, de 5 de julio, por el que se determinan los paises a que se refieren los articulos 2n. de la Ley 17/1991 de medidas fiscales urgentes].</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110722022406/http://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/816218/10/08/La-OCDE-revisara-la-lista-de-paraisos-fiscales-para-2009.html La OCDE revisará la lista de paraísos fiscales para 2009], eleconomista.es</ref> Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst [[OECD]]-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20111213054234/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=2463 L’OCDE anuncia que examinarà l’aplicació pràctica dels convenis], diariandorra.ad, 24.2.2010.</ref> Andorra [[maksusüsteem]] on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200723083852/https://www.actua.ad/en/invest-in-andorra WHY INVEST IN ANDORRA?], actua.ad.</ref> ==Nimi== [[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]] Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat. [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] (''Maailma ajalugu'' III, 35, 1) rääkis [[andosiinid]]est (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest [[ibeerid]]e hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal [[Kartaago]] vägedega, kui need ületasid [[Püreneed]]. Hõimu nimi võib olla tuletatud [[baski keel|baski]] sõnast ''handia'', mis tähendab suurt või hiiglaslikku.<ref name="Diccionari" /> Andorra [[kohanimi|kohanimedest]] on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast ''Anorra'', mis sisaldab baski sõna ''ur'' ('vesi').<ref>José María Font Rius. ''Estudis sobre els drets i institucions locals en la Catalunya medieval'', Edicions Universitat Barcelona 1985, ISBN 978-8475281742, lk 743.</ref> Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (''ad-dārah''; ''ad-'' on [[määrav artikkel]]', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala.<ref>[https://www.almaany.com/ar/dict/ar-ar/%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A9/ تعريف و معنى دارة في معجم المعاني الجامع - معجم عربي عربي], almaany.com.</ref> Kui [[araablased]] ja [[maurid]] olid [[Pürenee poolsaar]]e vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.<ref>L. L. Gaston. ''Andorra, the Hidden Republic: Its Origin and Institutions, and the Record of a Journey Thither'', McBridge, Nast & Co: New York 1912, lk 9.</ref> Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast ''andurrial'' ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik').<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Andorra Online Etymology Dictionary], etymonline.com.</ref> [[Francisco Martínez Marina]] järgi tulevad nii ''Andorra'' kui ka ''andurrial'' samast araabia sõnast.<ref> [[Francisco Martínez Marina]]]. ''Ensayo histórico-crítico sobre el origen y progresos de las lenguas: señaladamente del romance castellano'', Madrid 1820, kataloogi lk 32.</ref> [[Rahvaetümoloogia]] järgi pani [[Karl Suur]] piirkonnale nimeks [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Eendor]]i oru järgi, kus alistati [[midjanlased]]. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija [[Ludwig Vaga]] võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".<ref>Paul Freedman. ''Images of the Medieval Peasant'', Stanford University Press 1999, 978-0804733731, lk 189. [https://archive.org/details/imagesofmedieval0000free Veebis.]</ref> '''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi. == Ajalugu == [[Pilt:Andorra-coa-old.jpg|pisi|[[Andorra vapp]] [[Andorra parlamendihoone]]l]] {{Vaata|Andorra ajalugu}} [[Pilt:Charlemagne.jpg|pisi|Karl Suure kuju [[Frankfurt|Frankfurdi]] ajaloomuuseumis]] Legendi järgi asutas Andorra keiser [[Karl Suur]], kui umbes 5000 andorralast [[Marc Almugàver]]i juhtimisel aitasid [[Puymorensi kuru]]s (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle [[805]]. aastal suveräänseks rahvaks.<ref name="pta_bh">[https://web.archive.org/web/20110912030510/http://www.andorra.ad/ca-ES/Andorra/Pagines/historia.aspx Breu història], andorra.ad,</ref> Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.<ref name="pc_bha">[https://web.archive.org/web/20090925141234/http://www.patrimonicultural.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=51 Breu història d'Andorra], patrimonicultural.ad.</ref> ===Esiaeg=== {{vaata|Andorra esiaeg}} [[Pilt:Andorralavella03.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]] [[Andorra la Vella]]s (algsel kujul rajatud 1580) oli [[Andorra Peanõukogu]] kogunemiskoht kuni uue [[Andorra parlamendihoone]] kasutuselevõtuni 2011]] Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid.<ref name="Augustin-21-24">Augustin 2009: lk 21–24.</ref> Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[La Margineda]]s ([[Balma de la Margineda]]) leiti leide, mis on dateeritud [[epipaleoliitikum]]i (umbes 11 000 eKr)<ref>[https://web.archive.org/web/20151008042813/http://www.santjulia.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=500:zona-3-vall-del-gran-valira&catid=98:toponimia&Itemid=234&lang=en Zona 3: Val del Gran Valira], Comú de Sant Julià de Lòria.</ref><ref name="Vilawebhist"/> [[Keskmine neoliitikum|Keskmisest neoliitikumist]] on leitud Feixa del Moro matused [[Juberri]]s. 5. juunil 2001 leiti [[Ordino vald|Ordino vallast]] [[kiltkivi]]st valmistatud [[sarkofaag]], mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja [[keraamika|keraamiliste]] nõudega, milles oli toitu. <ref name="Vilawebhist">[http://www.vilaweb.cat/noticia/450785/20020109/noticia.html L'anàlisi confirma que les restes d'Ordino són de l'andorrà més antic conegut fins ara], [[VilaWeb]], 9.1.2001.</ref><ref name="mania">[http://www.andorramania.com/histoire_fra.htm www.andorramania.com - Histoire de l'Andorre].</ref> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud [[Santa Coloma]]s (2000 eKr – 1000 eK).<ref name="Diccionari">''Diccionari d'Història de Catalunya'', 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42.</ref> ===Protoajalugu=== {{vaata|Andorra antiikaeg}} Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.<ref name="Cavero">Pere Cavero. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106366/160673 A Historical Outline]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 11–13.</ref> Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt [[baski keel]]e taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes,<ref name="histo1">[http://www.enciclopedia.cat/fitxa_v2.jsp?NDCHEC=0003864 Andorra. Història. La formació d'Andorra], L'Enciclopèdia Catalana.</ref> mis võiks olla samastatav [[andosiinid]]e rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast [[Encampi vald|Encampi vallast]] on leitud [[ibeerid|ibeeri]] kultuuri jälgi.<ref name="Diccionari"/> Andosiine mainis esimest korda kirjalikult [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] kirjelduses selle kohta, kuidas [[Hannibal]] ületas Püreneed.<ref name="Diccionari"/> Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt [[Segre]] jõe ülemjooksu oru [[tserretaanid]]e hulka.<ref name="pc_bha"/> Andosiinid olid [[ibeerid]]e hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud.<ref name="Augustin-21-24" /> On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted [[Strata Ceretana]] kaudu de [[Alt Urgell]]ist [[Cerdanya]]ni.<ref name="raco_re">Maria Àngels Ruf. [https://www.raco.cat/index.php/AnnalsGironins/article/view/54259/63750 El Roc d'Enclar (Andorra)].</ref> [[Sant Vicenç d'Enclar]]is, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.<ref name="Diccionari"/> Andorra ala oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned [[ehitismälestis]]ed. ===Keskaeg=== {{vaata|Andorra keskaeg}} [[5. sajand]]il hõivasid [[läänegoodid]] [[Gallia]] lõunaosa ja osa [[Hispaania]] alast.<ref name="histo1"/> Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati [[Toledo kuningriik|Toledo kuningriigist]] kõrvale, kuid ta kuulus juba [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] alla.<ref name="Diccionari"/> 8. sajandil vallutasid islamiusulised [[maurid]] [[Pürenee poolsaar]]e ning tungisid üle [[Püreneed]]e [[Frangi riik]]i ründama. Aastal 732 lõi [[Karl Martell]] nad [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahing]]us tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani [[785]] kuulusid Andorra orud kaudselt [[saratseenid]]e mõju alla.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Pärimuse järgi andis Karl Suur [[788]] Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu<ref name="Augustin-21-24" /> ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond sai [[817]]. aastal [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks, kuuludes [[Hispaania mark]]i.<ref>Fernando de los Ríos. ''Vida e instituciones de Andorra'', Anthropos Editorial 1997, ISBN 847658511X, lk 216.</ref> Aastaga [[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda.{{lisa viide}} See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonnale]].<ref name="Augustin-21-24" /> Aastal [[843]] andis [[Charles II Paljaspea]] Andorra Orud [[Urgelli krahv]]ile [[Sunifred I]]-ile,<ref name="Augustin-21-24" /> nii et need said [[Urgelli krahvkond|Urgelli krahvkonna]] osaks.<ref>Juan M. Sánchez de la Campa. ''El valle de Andorra: examen crítico del origen, naturaleza y circunstancias de los privilegios que disfrutan los andorranos y de los perjuicios que irrogan al tesoro, a la agricultura, al comercio y a la industria nacional'', J. Sol 1851, lk 15.</ref> Aastal [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] [[Borrell II]] Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya.{{lisa viide}} Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on [[Seu d'Urgell]]is, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil [[Ermengol I]] loovutas poole Andorrast [[Urgelli piiskop]]pidele.<ref name="Augustin-21-24" /> Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal [[1095]] allkirjastasid [[Caboet' isand]] [[Arnau]] ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu.<ref name="elements-d">Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli krahv [[Ermengol VI]] loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi.<ref name="Diccionari"/> Isanda tütar [[Arnalda]] abiellus 1185 [[Castellbò vikont|Castellbò vikondiga]] ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar [[Ermessenda]] abiellus aastaid hiljem [[Foix' krahv]]i [[Roger Bernard II]]-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga).{{lisa viide}} 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele.<ref name="elements-d" /> Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 32.</ref> Konfliktid Foix' krahvi [[Roger-Bernard III]] ja Urgelli piiskopi [[Pere d'Urtx]]i vahel viisid selleni, et [[8. september|8. septembril]] [[1278]] allkirjastati [[Lleida]]s esimene ''[[pareatge]]'', mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas [[Andorra vürstiriik|Andorra vürstiriigi]] rajamist ning määras kindlaks andorralaste [[kümnis]]e- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud [[Enclari Sant Vicençi kirik]]u, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine '''pareatge'' ([[1288]]). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada [[notar]], kes teda vürstiriigis esindab. Nendest ''pareatge''{{'}}dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) [[Andorra kaasvürstid|kaasvürstidena]] Andorra riigipead.<ref name="Diccionari"/> [[1396]]. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi [[Mateu I]] sissetungiga [[Kataloonia]]sse ajutiselt [[Aragóni kroon]]i koosseisu.<ref name="MU">''El món urbà a la Corona d'Aragó del 1137 als decrets de nova planta. XVII Congrés d'Història de la Corona d'Aragó'', kd 3, Edicions Universitat Barcelona 2003, ISBN 8447527417, lk 304.</ref> [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consell de la Terra]]),<ref name="Diccionari"/> kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29" /><ref name="emerson" /> Aastal [[1433]] loodi kohus. Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 33.</ref> Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine'i abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. ===Uusaeg=== [[Pilt:Andorralavetlla.JPG|pisi|[[Casa d'Areny-Plandolit]], [[Guillem d'Areny Plandolit]]i kodumaja [[Ordino]]s]] Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunaosa liideti [[Kastiilia kroon]]iga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.<ref name="Diccionari"/> Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: ''focs'' 'kolded', sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt [[tootmistegurid|tootmistegureid]], et maksta Maanõukogu makse; ''casalers'', vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist). Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai 1589 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIII]], Henri poeg, [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) [[piiskop]] ja [[Prantsusmaa kuningas]]. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui [[Kataloonia]] liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle. Andorra Orgude [[tavaõigus]]e kogus kokku jurist ja vaimulik [[Antoni Fiter i Rossell]] teoses "[[Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]]" ('Andorra neutraalsete orgude käsiraamat') (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester [[Antoni Puig]] selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]" ('Andorra riigikord').<ref name="Diccionari"/> ==== 18. ja 19. sajand ==== {{Vaata|Andorra küsimus}} 1793. aastal loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Esimene Vabariik]]. [[1806]]. aastal<ref name="Diccionari"/> võttis keiser [[Napoleon I]] selle tagasi. [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] lõpuperioodil [[1812]]–[[1814]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt.<ref name="wsm" /> Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai [[Sègre departemang]]u [[Puigcerdà ringkond|Puigcerdà ringkonna]] osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. [[Prantsusmaa president]] sai kaasvürsti staatuse 1870. [[1842]]. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.<ref name="Diccionari"/> [[1866]]. aastal algatasid [[Guillem d'Areny Plandolit]] ja [[Antón Maestre]] demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse [[Nova Reforma]] nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised: *kõikidele [[perekonnapea]]dele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus; *Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks<ref name="emerson" /> *Peanõukogu liikme ja [[konsul (Andorra)|konsul]]i (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat; *nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama; *piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas; *loodi rahvakomissari (''Comissionat del Poble'') ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine. [[Raud|Rauaga]] seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine [[kõrgahi|kõrgahjudes]]. Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.<ref>Marc Galabert Macià. Un cas d'èxit als Pirineus: el desenvolupament econòmic d'Andorra, 1866-2007. – ''Recerques'', 2012, 64, lk 59.</ref> === 20. sajand === [[Pilt:Boris_Skossyreff_Wearing_a_Monacle.png|pisi|[[Boris Skossyreff]], lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal]] [[Pilt:23-24.10.67. De Gaulle en Andorre (1967) - 53Fi5569.jpg|pisi|Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i visiit Andorrasse]] Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.<ref name="Augustin27" /> Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud [[Versailles' rahu]] allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel. 1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada [[meeste üldine valimisõigus]]. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. [[Andorra la Vella]] ja [[Pas de la Casa]] vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]] töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid [[anarhosündikalism|anarhosündikalistlikesse]] organisatsioonidesse [[Confederación Nacional del Trabajo]] ja [[Federación Anarquista Ibérica]]. [[Prantsusmaa sandarmeeria]] üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli [[Andorra revolutsioon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091231172449/http://www.sci.uma.es/bbldoc/tesisuma/16277041.pdf Evolución política de Andorra (1931-1939)], sci.uma.es.</ref> Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui [[Boríss Skossõrev]], end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud [[Andorra kuningas|Andorra kuningaks]] Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi [[Hispaania sandarmeeria|Hispaania sandarmitelt]]. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris [[Aix-en-Provence]]'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse jälle Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard}. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja [[Francisco Franco]] režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Hispaania kodusõda ja [[Bando sublevado]] võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast. Peagi sattus Andorra [[Vichy valitsus]]e mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline] BBC</ref> Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning [[Teise maailmasõja liitlased|liitlaste]] ohvitsere ja sõdureid. Et ''[[maquis]]'' korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral [[Charles de Gaulle Andorra]]sse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani. Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950. aastatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada.<ref name="emerson" /> Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud. Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – [[Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse leping]]u.<ref name="Places-lk34" /> 1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga. <ref name="Diccionari"/> 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="Places-lk34" /> Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga ([[täidesaatev võim]] ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.<ref name="Augustin27-29" /> Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi [[Andorra valitsus]]<ref name="Diccionari"/> (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli [[Òscar Ribas Reig]] ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel. Andorra esimene valitsus, [[Òscar Ribas Reigi esimene valitsus]], langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.<ref name="western41">''Western Europe 2003'', lk 41.</ref> Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu [[Euroopa Majandusühendus]]ega. Põhiseadust hakati välja töötama 1990. aastal. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat.<ref name="elements"/> Uus [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[Andorra põhiseaduse rahvahääletus]]el 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt.<ref name="histo3"/> Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks.<ref name="Augustin27-29" /> Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa. Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 35.</ref> Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu [[ÜRO]]sse ja 1994 [[Euroopa Nõukogu]]sse.<ref name="western41" /> Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks [[La Francophonie]] liikmeks. ==== 21. sajand ==== Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada [[maksuparadiis]]i mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi [[pangasaladus]]es, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja [[rahapesu|rahapesijaid]]. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks.<ref name="timeline">[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline], BBC News, 9.3.2015.</ref><ref>[https://andorraguides.com/banking/secrecy/ Andorra Banking Secrecy], andorraguides.com.</ref> Reformide tõttu võttis näiteks [[Euroopa Liit]] Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-19-1629_en.htm Questions and answers on the EU list of non-cooperative tax jurisdictions], Euroopa Komisjon 12.3.2019.</ref> ==Asend ja suurus== [[Pilt:Andorramap.png|pisi|Andorra kaart]] [[Pilt:Localització_andorra_països_catalans.svg|pisi|Andorra asend [[katalaani maad]]e seas]] Andorra kuulub [[Lõuna-Euroopa]]sse, mõne liigituse järgi [[Lääne-Euroopa]]sse, samuti [[Edela-Euroopa]]sse. Andorra piirneb [[enklaav]]ina lõunas Hispaania [[Alinsi vald|Alinsi]], [[Les Valls de Valira vald|Les Valls de Valira]] ja [[Lles de Cerdanya vald|Lles de Cerdanya vallaga]] ([[Andorra ja Hispaania piir]]), kirdes Prantsusmaa ([[Põhja-Kataloonia]]) [[Porta vald|Porta]] ja [[Porté-Puymorensi vald|Porté-Puymorensi vallaga]] ja põhjas Prantsusmaa [[Ariège'i departemang]]uga ([[Andorra ja Prantsusmaa piir]]). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref><ref name="andorra-in">''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad.<ref name="ReferenceA">''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref> [[Veepindala]] on 1,214 km² (0,26% pindalast) ==Loodus== {{Vaata|Andorra loodus}} Andorra asub [[Püreneed]]es. Põhilise osa moodustab [[Valira jõgi|Valira jõe]] [[ülemjooks]]u [[valgala]]. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on [[Comapedrosa]] (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed.<ref>Roser Bastida i Areny. ''Atlas d'Andorra'', Conselleria d'Educació, Cultura i Joventut (Govern d'Andorra) 1991, ISBN 9991390634.</ref> Püreneede keskteljest lähtuvad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]], mis [[Les Escaldes]]es ühinevad Valira jõeks. Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit ([[Associació per a la Defensa de la Natura]]) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada [[looduskaitse]]t ja tegelda keskkonnaprobleemidega.<ref>[http://www.adn-andorra.org/index.php/qui-som Qui som], adn-andorra.org.</ref> ===Geoloogiline ehitus=== {{Vaata|Andorra geoloogiline ehitus}} Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. [[Settekivimid]] pärinevad [[eelkambrium]]ist ja on 590 miljoni aasta vanused. [[Gneiss|Gneisi]] vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja [[granodioriit|granodioriidi]] vanus 305 miljonit aastat. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks [[orogenees]]i. Andorra kivimites ongi märke [[moone (geoloogia)|moondest]]. [[Karbon]]is umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus [[hertsüünia kurrutus]]e tagajärjel mäestik, mis siiski juba [[paleosoikum]]is kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis [[tertsiaar]]is [[alpi kurrutus]]e tagajärjel. Andorra aluspõhjas on [[tardkivim]]eid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.<ref>[https://www.iea.ad/99-roques-al-carrer-en/873-les-roques-d-andorra-4 Rocks in Andorra], Institut d'Estudis Andorra.</ref> Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.<ref name="Roquet">Pere Roquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Man and Landscape], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 7–10.</ref> ===Pinnamood=== {{vaata ka|Andorra mäetippude loend}} [[Pilt:Andorra_topographic_map-en.svg|pisi|Andorra topograafiline kaart]] [[Pilt:Vista de Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 01.JPG|pisi|Pealinn [[Andorra la Vella]] ja seda ümbritsevad mäed]] [[Pilt:Montañaandorrana.JPG|pisi|Andorra alpimaastik]] Andorrat läbib [[Püreneed]]e idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult [[Solana d'Andorra]] jääb kirdesse. Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]i ääres ning [[Andorra ja Hispaania piir]]i kaguosas. Kõrgeim mägi on [[Comapedrosa]] (2946 m või 2942 m<ref name="Augustin-8-9">Augustin 2009: 8–9.</ref> üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas [[Pla de l'Estany]]i lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna<ref name="andorra-in" /> [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus [[Valira jõgi]] ületab piiri. Kõrgeim asula on [[Soldeu]] (1825 m) ja madalaim asula on [[Sant Julià de Lòria]] (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim. Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest.<ref name="VS">[http://www.villaspain.co.uk/andorra.php About Andorra|], Villa Spain.</ref> Asustus on koondunud [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal moodustunud orgudesse<ref name="rivers">[https://www.worldatlas.com/articles/major-rivers-of-andorra.html Major Rivers of Andorra], worldatlas.com.</ref>, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest [[Valira jõgi|Valirast]] ja selle lähtejõgedest [[Valira del Nord]]ist ja [[Valira d'Orient]]ist (algab [[Envalira kuru]] lähedal), mis ühinevad Valiraks [[Les Escaldes]]is<ref name="Augustin-8-9" />. Valira voolab edasi Hispaaniasse. [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn. === Kliima === {{Vaata|Andorra kliima}} Andorra kliima on sarnane nagu naabermaades, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline [[mäestikukliima]],<ref name="VS"/> mõne piirkonna ilmastikul on [[lähisarktiline kliima|lähisarktilisi]] jooni.<ref name="cd">[https://en.climate-data.org/europe/andorra-6/ Climate: Andorra], climate-data.org.</ref> Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] jääb vahemikku 5–10 °C.<ref name="cd"/> Talved on pikad ja külmad<ref name="Geografia-Universal">[Bartomeu Barceló i Pons. ''Geografia Universal. Andorra. Balears. Catalunya. País Valencià'', Barcelona: Editoral 92 1995, S.A, ISBN 84-87254-30-6, lk 390.]</ref>, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised<ref>Augustin 2009: 15.</ref>, niisked ja jahedad. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)<ref name="Geografia-Universal" />). Suvel ulatub temperatuur +26&nbsp;°C kraadini. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18–13,7 °C (Ransolis)<ref name="Geografia-Universal" />). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar<ref name="Geografia-Universal" />) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu<ref name="DdS"> [https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf ''Andorra in Figures''], Departament d'Estadística 2007.</ref>. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Sademed]] on aasta ringi mõõdukad ja [[aasta sademete hulk]] on umbes 800–1200 mm.<ref name="cd" /> Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, [[Ransol]]is (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab [[Atlandi ookean]].<ref name="Geografia-Universal" /> Talvel sajab lund.<ref name="augustin16">Augustin 2009: lk 16–19.</ref> Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm.<ref name="DdS" /> Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda [[lumelaviin]]e. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.<ref name="Geografia-Universal" /> {{Ilmakast | asukoht = [[Sant Julià de Lòria]]s (940 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = 8.2 |veebr_max = 10.7 |märts_max = 13.6 |aprill_max = 15.0 |mai_max = 19.1 |juuni_max = 23.2 |juuli_max = 27.6 |aug_max = 27.3 |sept_max = 23.4 |okt_max = 17.9 |nov_max = 12.6 |dets_max = 9.0 |aasta_max = 17.5 |jaan_min = -2.5 |veebr_min = -1.5 |märts_min = 0.3 |aprill_min = 2.3 |mai_min = 5.9 |juuni_min = 9.5 |juuli_min = 12.1 |aug_min = 12.1 |sept_min = 9.0 |okt_min = 4.9 |nov_min = 0.4 |dets_min = -1.8 |aasta_min = 4.1 |jaan_keskmine = 2.9 |veebr_keskmine = 4.6 |märts_keskmine = 7.0 |aprill_keskmine = 8.6 |mai_keskmine = 12.5 |juuni_keskmine = 16.4 |juuli_keskmine = 19.8 |aug_keskmine = 19.7 |sept_keskmine = 16.3 |okt_keskmine = 11.5 |nov_keskmine = 6.6 |dets_keskmine = 3.6 |aasta_keskmine = 10.9 |jaan_sademed = 52 |veebr_sademed = 36 |märts_sademed = 42 |aprill_sademed = 70 |mai_sademed = 86 |juuni_sademed = 79 |juuli_sademed = 54 |aug_sademed = 80 |sept_sademed = 77 |okt_sademed = 70 |nov_sademed = 63 |dets_sademed = 65 |aasta_sademed = 771 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra.<ref>[https://web.archive.org/web/20170830090459/http://opengis.uab.cat/wms/ACDA/index.htm Climatologia. Sant Julià de Lòria]</ref> }} {{Ilmakast | asukoht = [[Comapedrosa]]l (2942 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = -3.1 |veebr_max = -3.7 |märts_max = -3.1 |aprill_max = -2.4 |mai_max = 2.2 |juuni_max = 6.9 |juuli_max = 10.9 |aug_max = 10.8 |sept_max = 7.9 |okt_max = 3.4 |nov_max = -3.6 |dets_max = -1.4 |aasta_max = 2.1 |jaan_min = -7.1 |veebr_min = -8.4 |märts_min = -8.2 |aprill_min = -7.4 |mai_min = -3.2 |juuni_min = -0.6 |juuli_min = 2.3 |aug_min = 2.5 |sept_min = 0.4 |okt_min = -1.8 |nov_min = -3.8 |dets_min = -4.9 |aasta_min = -3.2 |jaan_keskmine = -5.5 |veebr_keskmine = -6.2 |märts_keskmine = -5.6 |aprill_keskmine = -4.9 |mai_keskmine = -0.4 |juuni_keskmine = 3.2 |juuli_keskmine = 6.5 |aug_keskmine = 6.5 |sept_keskmine = 3.9 |okt_keskmine = 0.8 |nov_keskmine = -2.4 |dets_keskmine = -3.4 |aasta_keskmine = -0.7 |jaan_sademed = 100 |veebr_sademed = 79 |märts_sademed = 85 |aprill_sademed = 136 |mai_sademed = 150 |juuni_sademed = 149 |juuli_sademed = 97 |aug_sademed = 121 |sept_sademed = 122 |okt_sademed = 131 |nov_sademed = 131 |dets_sademed = 121 |aasta_sademed = 1425 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra. }} ===Veestik=== {{Vaata ka|Andorra jõgede loend|Andorra järvede loend}} Riigi keskpaigas [[Les Escaldes]]es ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira jõgi|Valira]] jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib [[Canillo]] ja [[Encamp]]i asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse [[Tristaina järved]]est ning läbib [[Ordino]] ja [[La Massana]] asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas.<ref name="Gomez">Antonio Gómez Ortiz. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Andorra: a small country in the Pyrenees], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 4–6.</ref> Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. [[La Seu d'Urgell]]is suubub see [[Ebro]] lisajõkke [[Segre jõgi|Segre]]sse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru. Andorra teine tähtsam jõgi on [[Ariège]], mis moodustab osa [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]ist.<ref name="rivers"/> Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsali jõgi]] ja [[Riu Madríu]]. Andorras on 172 järve, millest suurim on [[Juclari järv]] pindalaga 0,23&nbsp;km² või 0,213&nbsp;km²{{lisa viide}}.<ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref> Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on [[L'Illa järv]] (13 ha), [[Engolastersi järv]] (7 ha) ja [[Tristaina järved|kolm Tristaina järve]]. === Taimed === [[Pilt:Dianthus_hyssopifolius_2.jpg|pisi|[[Monpeljee nelk]]]] Taimegeograafiliselt kuulub Andorra [[Palearktis]]e [[Atlandi-Euroopa provints]]i rühma [[Püreneede sega- ja okasmetsad]]. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi. Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%<ref name="CIA" /> või 38%<ref name="ReferenceA" />, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki [[kõrgemad taimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades maa lõunaosades<ref name=augustin16 /> on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad tamme[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka [[kastanipuu]]d, [[pähklipuu]]d ja [[mänd|männid]]. Lehtmetsades on valdavad [[karvane tamm]], [[kivitamm]], [[arukask]] ja [[harilik saar]]. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka [[iilekstamm]] ja [[värvitamm]].<ref name="Gomez" /> Kõrgemal paikneb [[tamm]]e- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].{{lisa viide}} [[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]]. Tüüpilised on rohumaad [[aruhein]]aga ja okaspuumetsad [[harilik mänd|hariliku männiga]], [[mägimänd|mägimänniga]] ja [[euroopa nulg|euroopa nuluga]]. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast.<ref name="Gomez" /> Üle 1650 m kõrgusel kasvavad [[rododendron]], [[kuldvihm]] ja [[kadakas]].<ref name="Roquet" /> Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d. Seal kasvab mitmesuguseid [[rohttaim]]i, [[kannike]]si, [[korvõielised|korvõielisi]] ja [[samblad|samblaid]].<ref name=augustin16 /> [[Jõeorg]]udes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra [[rahvuslill]] [[poeedinartsiss]].<ref name=augustin16 /> Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varem [[terrasspõllumajandus]]t.<ref name="Roquet" /> Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.<ref>[https://visitandorra.com/en/nature/andorra-nature-parks/ Andorra Nature Parks], visitandorra.com.</ref> === Loomad === {{Vaata ka|Andorra imetajate loend}} Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Jõgedes ja järvedes on [[meriforell]]i. <ref name="DdS"/> Andorras on liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''[[Bufo spinosus]]'' ja ''[[Calotriton asper]]''.<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid (madalamates piirkondades)<ref name=augustin16 />, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]], [[habekotkas|habekotkaid]]<ref name=augustin16 /> ja [[lumepüü]]sid<ref name=augustin16 /> (mägedes). [[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|pisi|[[Pürenee mägikits]]]] Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id.<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised [[orav]]ad, [[metssiga|metssead]], [[rebane|rebased]] ja [[jänes]]ed.<ref name=augustin16 /> Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|harilikke mägikitsi]], [[pürenee mägikits]]i<ref name=augustin16 /> ja [[ümiseja]]id. [[Kataloonia Püreneed]]ele on omased [[pürenee pruun veis]] ja [[pürenee pruunkaru]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110816172634/http://www.3cat24.cat/noticia/85033/altres/Franca-Espanya-i-Andorra-estudien-conjuntament-la-reintroduccio-de-los-bru-als-Pirineus França, Espanya i Andorra estudien conjuntament la reintroducció de l'ós bru als Pirineus], 3cat24.cat, 11.2.2025.</ref>. == Rahvastik == [[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|[[Satelliidifoto]] Andorrast]] [[Pilt:Andorra_Vall_dels_Cortals_05_JMM.JPG|pisi|[[Encamp]]i küla. Vaade [[Vall dels Cortals]]ist]] [[Pilt:LargeVue-Andorra.jpg|pisi|Andorra la Vella]] ===Demograafilised näitajad=== 28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra).<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=33438&IdCat=1,4 A001. Population estimates; A003. Statistics on the censuses of parishes. February 2025] estadistica.ad, 13.3.2025.</ref> Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal. Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).<ref name="totalpopulation">[https://sig.govern.ad/SIGDDE.Public/Files/Documents/Notes_premsa_noticies/A001_20240516_A.pdf Població mensual], sig.govern.ad, 16.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik">{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Rahvastik. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082. Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398] Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil 5000–6000-ni.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. 1860.–1930. aastatel toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajatööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama.<ref name="calvo" /> Et Andorra oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ja [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.<ref name="calvo" /> Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. 1900. aastal oli Andorras umbes 5000 elanikku. 1950. aastaks oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja sellele järgnenud aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. [[1920. aasta Andorra rahvaloendus]]e ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja [[1960. aasta Andorra rahvaloendus]]e andmetel 8392 inimest.<ref name="augustin62">Augustin, lk 62.</ref><ref name="Places-lk34" /> 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="CP"/><ref name="Places-lk34" /> Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places'', lk 34.</ref> Sisserändajaid tuli eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt.<ref name="emerson" /> Tööimmigrante on tulnud ka näiteks [[Argentina]]st, [[Maroko]]st ja [[Filipiinid]]elt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.<ref name="emerson" /> Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:<ref>[https://web.archive.org/web/20160307152410/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&check=0&bGrafic=&formules=inici&any1=01%2F01%2F1950&any2=01%2F01%2F2014&codi_divisio=8&lang=4&codi_subtemes=8&codi_tema=2&chkseries= POPULATION], estadistica.ad.</ref> *1950: 6176 *1960: 8392 *1970: 19 545 *1980: 35 460 *1990: 54 507 *2000: 65 844 *2010: 85 015 *2014: 76 949 *2015: 78 014 *2017: 74 794 *2018: 76 177 *2019: 77 543 Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri andmebaas. |vaadatud=2009-12-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)<ref name="country-co">[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> [[Imikusuremus]] on 3,76 surma 1000 sünni kohta, [[laste suremus]] 0,7%. [[Pilt:Population pyramid of Andorra 2016.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2016]] Andorra [[rahvastikupüramiid]]is on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka [[sündimuse üldkordaja]], [[summaarne sündimuskordaja]] ja [[suremuse üldkordaja]] on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.<ref>Andorra in Figures 2017, s. 46.</ref> *Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016). *11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016) *56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016) *11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016) [[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005]] ===Välismaalased=== Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust. 2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.<ref name="totalpopulation"/> 1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.<ref name="augustin62"/> Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085. Aastal 2010 olid 31,4% rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20110919151921/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=4&codi_tema=2&codi_divisio=13&codi_subtemes=8 POPULATION BY PARISH AND NATIONALITY], estadistica.ad, 2011.</ref> 2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> 2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud. ===Keeled=== [[Pilt:Ordino01.jpg|pisi|[[Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik]]]] Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik [[ametikeel]] on [[Romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv [[katalaani keel]].<ref name="Bastida">Roser Bastida i Areny. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/104856/160333 Catalan, the Official Language of Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1994, nr 37, lk 25–27.</ref> Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – [[Kataloonia]]s ja [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us. Andorras kõneldakse [[katalaani läänemurre]]t.<ref>Alf Lombard. ''Alle jordens språk: Oslo: Pax 1996, lk 104.</ref> Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all.<ref name="Ganyet-Badia">Rosabel Ganyet, Montserrat Badia Gomis. [https://web.archive.org/web/20151008211729/http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106373/160680 The Catalan Language in Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 32–33.</ref> Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon [[Servei de Política Lingüística]].<ref name="Ganyet-Badia"/> Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.<ref name="Bastida"/> Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keel). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi [[Institut d'Estudis Andorrans]] sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20130822055051/http://www.iea.ad/images/stories/Documents/CRES/Observatoris/2005/2005_3_PoliticaLinguistica.pdf Observatori de l'Institut d'Estudis Andorrans.]</ref> Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast. Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud [[vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]]i. ===Religioon=== [[Pilt:Mapa Bisbat d'Urgell.svg|pisi|[[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] kaart]] Umbes 90% andorralasi kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. [[Urgelli piiskop]], kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib [[La Seu d’Urgell]]is. Andorra piirkonna ristiusustas [[6. sajand]]i keskel püha [[Justus]]. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20100327055202/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/172d2f36a117355ec1256bd60048b6d1/$FILE/ATTPZQZK/constituci%C3%B3%20_angl%C3%A8s.pdf Constitution of the Principality of Andorra], Consel General.</ref> Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on [[Meritxelli Jumalaema]]. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli. 2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra, Religious Adherents, (2015)], thearda.comA.</ref> Katoliiklasi oli [[2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi]] 90,1%. Andorras elab ka [[protestantism|protestante]] (2,1%), [[õigeusk|õigeusulisi]] ning [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on [[anglikaanid]]. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on [[uusapostlik kirik]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] ja [[Community of Christ]]. On mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i<ref>[http://www.pewforum.org/2011/12/19/table-christian-population-as-percentages-of-total-population-by-country/ Table: Christian Population as Percentages of Total Population by Country], pewforum.org, 19.12.2011.</ref> ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%,<ref name="wsm"/> kellest enamik on [[Põhja-Aafrika]] päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%. Riigis on ka väikesed [[hinduism|hinduistide]] ja [[judaism|judaistide]] vähemused.<ref>[https://www.state.gov/j/drl/rls/irf/2005/51537.htm Andorra], state.gov, 2005.</ref> Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%.<ref name="wsm"/> Samuti on [[Baha'i usk|Baha'i usulisi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra], thearda.com.</ref><ref>[https://www.wolframalpha.com/input/?i=andorra Andorra], wolframalpha.com.</ref> [[Andorra põhiseadus]] tagab usuvabaduse. === Asustus === {{Vaata ka|Andorra linnade loend}} [[Pilt:Andorra_la_Vella_3.JPG|pisi|[[Andorra la Vella]]]] [[Pilt:Escaldes-Engordany.JPG|pisi|[[Escaldes-Engordany]]]] [[Pilt:Vista_d'Encamp_-_Andorra.jpg|pisi|[[Encamp]]]] [[Pilt:Andorra-SantJulia.jpg|pisi|[[Sant Julià de Lòria]]]] [[Pilt:Andorra la Vella and Escaldes-Engordany 2.JPG|pisi|Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org]] Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]]. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand [[Escaldes-Engordany]]s. Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km².{{lisa viide}} 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.<ref name="fao">[http://www.fao.org/faostat/en/#country/6 Andorra], fao.org.</ref> Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:<ref>[https://www.citypopulation.de/en/andorra/ Andorra], citypopulation.de, vaadatud 20.7.2025.</ref> # [[Andorra la Vella]] (20 719) # [[Escaldes-Engordany]] (15 506) # [[Encamp]] (8326) # [[Sant Julià de Lòria]] (7962) # [[La Massana]] (5979) # [[Santa Coloma d'Andorra]] (Andorra la Vella vald) (3323) # [[Ordino]] (3217) # [[Canillo]] (2550) # [[El Pas de la Casa]] (Encampi vald) (2156) # [[Arinsal]] (La Massana vald) (2127) ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata|Andorra riigikord}} Andorra on [[parlamentarism|parlamentaarne]] vürstiriik.<ref name="figures18">''Andorra in Figures 2017'', lk 18.</ref> Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks [[kondominaat|kondominaadiks]].<ref>Morten Ruud, Geir Ulfstein. ''Indføring i folkerett'', Oslo: Tano Aschehoug 1998, lk 100.</ref> Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma [[riigikord|riigikorra]]. [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[14. märts]]il [[1993]]. Andorra saavutas [[suveräänsus]]e ja [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelise tunnustuse]] [[riik|riigina]]. [[Andorra kaasvürstid|Kahe kaasvürsti]] süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]] ([[Foix' krahv]]i õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk [[vald (Andorra)|vald]]adeks on säilitatud ja see on [[kohalik omavalitsus|omavalitsuse]] alus. Aastal 1978 eraldati [[Andorra la Vella vald|Andorra la Vella vallast]] uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget [[võimude lahusus]]t. Alates 1993. aastast on Andorras [[parlamentaarne demokraatia]]. [[Riigipea]]d on kaasvürstid, kuid [[täidesaatev võim]] kuulub [[Andorra valitsus]]ele, mida juhib [[Andorra valitsusjuht]]. ====Põhiseadus==== [[Andorra põhiseadus|Andorra esimene põhiseadus]], mis kehtestas [[Parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kiideti heaks ja jõustus [[1993]]. Andorra on nüüd [[sotsiaalriik]] ja [[õigusriik]]<ref name="consell">[https://web.archive.org/web/20200927230321/http://www.consellgeneral.ad/fitxers/documents/constitucio/constitucio-dandorra-catala.pdf/view Constitució d'Andorra Català.pdf].</ref><ref name="constitution">[http://www.andorramania.com/constit_gb.htm The constitution of the Principality of Andorra], Andorramania.</ref>, mille [[valitsemisvorm]] on [[parlamentaarne kaasvürstiriik]]. ====Kaasvürstid==== [[Pilt:Flag of Andorra.jpg|pisi|Sissepääs [[Casa de la Vall]]i, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011]] {{Vaata|Andorra kaasvürstid}} {{Vaata ka|Andorra riigipeade loend}} Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat: [[Andorra kaasvürstid]] [[Urgelli piiskop]] ja [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] valitseja (algul [[Foix' krahv]], siis [[Alam-Navarra kuningas]], 1607. aastast [[Prantsusmaa]] riigipea, algul [[Prantsusmaa kuningas]], praegu [[Prantsusmaa president]]<ref name="figures18" />). Andorra [[valitsemisvorm]] on [[düarhia]]. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad [[senjöör]]id. Foix' krahvkond läks [[Prantsusmaa kroon]]i ja pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] valdusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA Factbook, Introduction], 2010.</ref> Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on viis aastat. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks. Kaasvürstide roll on [[Andorra põhiseadus]]e järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole [[vetoõigus]]t, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu [[volikiri (diplomaatia)|volikirju]] teiste riikide [[diplomaat]]idelt.<ref name="Broto">Eulogi Broto. Andorra. Gerhard Robbers (toim). ''Encyclopedia of world constitutions, Volume 1 Afghanistan to France'', New York: Facts On File 2007, lk 19–24.</ref> Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas. Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse)<ref name="Almenfattelig">''Almenfattelig Udsigt over fremmede Landes Statsforfatning'', Kristiania: Cammermeyer 1894, lk 4.</ref> ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile<ref name="Almenfattelig" /> (läks piiskopkonna kontole). Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst [[Franciscus]] kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest [[Vicent Partal]],<ref>[https://www.vilaweb.cat/noticia/4267764/20150429/vatica-joc-global-bandes-complica-relleu-sistach.html El Vaticà: un joc global a tres bandes complica el relleu de Sistach], vilaweb.cat, 29.4.2015.</ref> talle järgnesid [[Enric Juliana]]<ref>[https://www.lavanguardia.com/20150601/54431997482/vatica-reflexio-andorra.html#.VXilDcAm5Oc.twitte El Vaticà obre una reflexió sobre el seu paper polític a Andorra], lavanguardia.com, 01.06.2015.</ref> ja lõpuks endine valitsusjuht [[Òscar Ribas Reig]] <ref>[https://web.archive.org/web/20150616191803/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&id=41656&view=item&Itemid=445 El Coprincipat], diariandorra.ad, 16.6.2015.</ref>. ====Seadusandlik võim==== [[Pilt:Casa_de_la_Vall_-_18.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]], Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone]] [[Pilt:Casa de la Vall, Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 03.JPG|pisi|[[Andorra parlamendihoone|Andorra uus parlamendihoone]] Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast]] [[Pilt:Sededelgobiernoandorrano.JPG|pisi|Peanõukogu silt]] {{Vaata|Andorra Peanõukogu}} [[Seadusandlik võim]] kuulub [[ühekojaline parlament|ühekojalisele parlamendile]] – [[Andorra Peanõukogu]]le (varem [[Orgude Peanõukogu]])<ref name="consell"/><ref name="constitution"/>. Parlamenti kuulub 28 liiget,<ref name="consell"/><ref name="constitution"/> kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast.<ref name="politics">[https://all-andorra.com/political-system/ Political System of Andorra], All Andorra. </ref><ref name="figures18"/><ref name="c_elconsell">[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 |El Consell General], consell.ad.</ref> Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (''sindic general''), kes on peanõukogu juht,<ref name="Broto" /> ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht. [[Andorra parlamendihoone|Andorra uues parlamendihoones]] hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20110403042712/http://www.elperiodicdandorra.com/societat/6014-la-nova-seu-del-consell-general-estara-enllestida-el-15-de-desembre.html La nova seu del Consell General estarà enllestida el 15 de desembre]elperiodicdandorra.com, 31.10.2003. </ref>. Varem peeti istungeid [[Casa de la Vall]]is [[Andorra la Vella]]s.<ref name="c_elconsell"/> Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab [[absoluutne häälteenamus|absoluutse häälteenamuse]]. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks. Peanõukogu pädevuses on ka [[seadus]]te vastuvõtmine, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle.<ref name="figures18"/><ref name="Broto" /> [[Seaduseelnõu]]sid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes [[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]], kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.<ref>[https://www.bopa.ad/ Butlletí Oficial del Principat d'Andorra], bopa.ad.</ref> Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="Broto" /> Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab [[umbusaldusavaldus]]e ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist. [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consel de la Terra]]), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29">Augustin 2009: 27–29.</ref><ref name="emerson" /> Aastatel [[1866]]–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda ([[Nova Reforma]]). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood.<ref name="emerson" /> Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased.<ref name="Almenfattelig" /> Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. aastal, naised said selle 1970. aastal. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada 1981. aastal.<ref name="Augustin27-29" /> ====Täidesaatev võim==== {{Vaata|Andorra valitsus}} {{Vaata ka|Andorra valitsusjuhtide loend}} Täidesaatev võim on [[Andorra valitsus]]el, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud [[Andorra valitsusjuht|Andorra valitsusjuhist]] (''cap de Govern'') ehk peaministrist ja tema valitud ministritest.<ref name="figures19">''Andorra in Figures 2017'', lk 19.</ref> Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse neljaks aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega<ref name="figures19" />. Valitsuse liikmed ei või peanõukogu liikmeks oleku ajal pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht võib ametis olla kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="Broto" /> Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Alates 16. maist 2019 juhib valitsust peaminister [[Xavier Espot Zamora]]. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.<ref>[https://www.govern.ad/ca/govern/els-ministres Els ministres], govern.ad, vaadatud 15.10.2023.</ref> Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.<ref name="Almenfattelig" /> ====Kohtuvõim==== Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust ([[Batllia d'Andorra]]), kriminaalkohtust ([[Tribunal de Corts]]), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud. [[Andorra ülemkohus|Ülemkohus]] (''Tribunal Superior de Justícia'') on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president.<ref name="Broto"/> Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks. [[Andorra konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohtu]] (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu.<ref name="Broto"/> Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat. Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.<ref name="freedom"/> Aastal [[1433]] loodi kohus. Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (''viguier'') kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.<ref name="Almenfattelig" /> === Poliitika === {{Vaata|Andorra poliitika}} Kaasvürstid on [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] (31. maist 2025) ja [[Emmanuel Macron]] (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt [[Eduard Ibáñez]] (27. novembrist 2023) ja [[Patrice Faure]] (20. novembrist 2024). Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis [[Xavier Espot Zamora]]. Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud [[Partit Liberal d'Andorra]] ja vasakut poolt [[Partit Socialdemòcrata]].<ref name="Broto"/> Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid. [[Ametiühing]]ud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit [[Unió Sindical d'Andorra]] on asutatud 2001.<ref>[https://web.archive.org/web/20120109033345/http://www.usda.ad/#/qui-som/4528125861 Unió Sindical d'Andorra], usda.ad.</ref> [[2023. aasta Andorra parlamendivalimised]] võitis erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht [[Xavier Espot Zamora]] valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka [[Progressivism|progressiivne]] [[Concord (partei)|Concord]] (viis kohta), [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (kolm kohta), [[Konservatism|konservatiivne]] [[Andorra Endavant]] (kolm kohta), [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Ciutadans Compromesos]] (kaks kohta) ja [[Acció per Andorra]] (üks koht).<ref name="freedom">[https://freedomhouse.org/country/andorra/freedom-world/2024 Andorra], | Freedom in the World 2024.</ref> [[2009. aasta Andorra parlamendivalimised|2009.]] ja [[2011. aasta Andorra parlamendivalimised|2011. aasta valimistel]] kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes [[Coalició Reformista]] ja [[Demòcrates per Andorra]]. [[Pilt:Consejo General Andorra 2015.svg|pisi|Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019. {{legend|#FFA500|[[Demòcrates per Andorra]] (15)}} {{legend|#086A87|[[Partit Liberal d'Andorra]] (8)}} {{legend|#E00000|[[Partit Sociald. emòcrata]], [[Verds d'Andorra]] ja teised (3)}}{{legend|#4C0B5F|[[Socialdemocràcia i Progrés]] (2)}} ]] [[2015. aasta Andorra parlamendivalimised|2015. aasta valimistele]] läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei [[Verds d'Andorra]] ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, [[Socialdemocràcia i Progrés]].<ref>[http://cat.elpais.com/cat/2015/02/27/internacional/1425016210_937736.html Andorra vota diumenge amb el repte d'acostar-se a la UE], elpais.com, 2.3.2015. Lest 30. mars 2015.</ref> Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei [[Unió Laurediana]] Sant Julià de Lòrias. 2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. <ref>[https://web.archive.org/web/20150319225233/http://www.eleccions.ad/resultats Resultat], eleccions.ad, Govern d'Andorra.</ref> Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi [[Antoni Martí]] peaministriks. [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|2019. aasta valimistele]] läks Unió Laurediana koos [[Tercera Via]]ga. 2019. valimistel osales ka uus erakond [[Ciutadans Compromesos]] La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta. <gallery> Pilt:JLSerranoP.jpg|[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]], kaasvürst alates 31. maist 2025 Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|[[Emmanuel Macron]], Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017 Pilt:Xavier Espot Zamora Andorra Estònia (cropped).jpg|[[Xavier Espot Zamora]], Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019 </gallery> ==== Hinnangud ==== [[Maailmapanga|Maailmapanga]] 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks [[OECD]] poliitiliselt stabiilsemaid riike.<ref name="politics"/> [[Freedom House]]'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.<ref name="freedom"/> === Rahvusvahelised suhted === {{Vaata|Andorra rahvusvahelised suhted|Eesti ja Andorra suhted}} [[Pilt:Bruxelles rue de la Montagne 10.jpg|pisi|Andorra suursaatkond [[Brüssel]]is]] [[Pilt:Vladimir Putin with Pere Joan Tomas Sogero.jpg|thumb|Andorra suursaadik [[Pere Joan Tomas Sogero]] annab üle volikirjad Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile (2007)]] Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada [[rahvusvaheline kogukond|rahvusvaheline kogukonna]] aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab [[Andorra välisministeerium]] (''Ministeri d'Afers Exteriors''). Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990.<ref name="timeline"/> Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra ''de facto'' [[Schengeni viisaruum]]i osa. [[28. juuli]]l 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu [[ÜRO]]sse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult [[San Marino]] ja [[Liechtenstein]].<ref name="timeline"/><ref>[http://www.andorraprincipat.com/cat/principat1.php EL PRINCIPAT D'ANDORRA: BREU HISTÒRIC], andorraprincipat.com.</ref><ref>[https://www.3cat.cat/3cat/fa-vint-anys-que-a-lonu-es-parla-catala/video/4520156/ Fa vint anys que a l'ONU es parla català], 3cat.cat.</ref> Andorra on 1993. aastast [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta [[Euroopa Nõukogu]]sse<ref>[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 El Consell General], consell.ad.</ref> Püreneede-ülene koostööorgan [[Communauté de travail des Pyrénées]], milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad [[Languedoc-Roussillon]], [[Midi-Pyrénées]] ja [[Akvitaania]] ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, [[Aragón]], [[Navarra]] ja [[Baskimaa]], on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.<ref name="emerson"/> Aastatel 1994–1998 rajas Andorra [[diplomaatilised suhted]] rohkem kui 80 riigiga,<ref name="emerson"/> sealhulgas 1995. aasta alguses [[USA]]ga. Andorral on [[suursaatkond]] [[Austria]]s, [[Belgia]]s, Prantsusmaal (Pariisis ja [[Strasbourg]]is), Hispaanias, [[Portugal]]is, Šveitsis ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[New York|New Yorgis]]). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat. === Riigikaitse === Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania.<ref name="CIA"/> Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi [[suveräänsus]] ja [[territoriaalne terviklikkus]] on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega. Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks [[1982. aasta Segre üleujutus]]) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi ''[[sometent]]''.<ref>Montserrat Luesma. Els cònsols revisaran la llei de protecció impugnada a Ordino, ''Diari d'Andorra'', nr 151, 10.11.1991</ref> Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma.<ref name="decret-veg">[https://web.archive.org/web/20250716095315/http://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref> Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku.<ref>[https://web.archive.org/web/20100907183030/http://www.policia.ad/cat/hist.html RESUM HISTÒRIC], policia.ad.</ref> Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.<ref name="decret-veg" /><ref>Augustin 2009: 38.</ref> Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga [[Versailles’ rahukonverents]]ile teda ei kutsutud. Nii oli ta [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna. Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalüksust, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine tseremooniatel.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire_gb.htm GEOGRAPHY AND HISTORY OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA], andorramania.com</ref> Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest.<ref>[https://www.un.org/webcast/ga/58/statements/andoeng030925.htm STATEMENT BY H.E. MR. MARC FORNE MOLNE PRESIDENT OF THE GOVERNMENT OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA]</ref> Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud. Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda. ===Politsei=== [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_Andorra_(3137259845).jpg|pisi|Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas]] 1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus [[René-Jules Baulard]]i juhtimisel. Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad.<ref>[https://www.policia.ad/ca/ Policia d'Andorra].</ref><ref name="politics"/><ref name="wsm">[http://www.worldstatesmen.org/Andorra.html Andorra], worldstatesmen.org.</ref> Väike eriüksus [[GIPA ]](Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks. === Tuletõrje === Andorra tuletõrjel, mille peakorter on [[Santa Coloma]]s, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |pealkiri=bombers.ad. |vaadatud=2012-07-22 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722172143/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.<ref>[https://www.govern.ad/ca/ministeris-i-secretaries-d-estat/ministeri-de-justicia-i-interior/bombers Cos de Bombers] govern.ad</ref> Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.<ref>[https://web.archive.org/web/20120510100239/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=44 Història del Cos de Bombers d'Andorra], bombers.ad.</ref> === Sotsiaalteenused === Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa [[Caixa Andorrana de Seguretat Sociali]] (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust. [[Borsa d'Habitatge d'Andorra]] kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20110713213450/http://www.habitatgegovern.ad/default.asp?doit=subsection&subsection=1&subsectionname=Borsa%20Habitatge&section=1 Borsa Habitatge], habitatgegovern.ad.</ref> Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist. Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB">[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci">[https://web.archive.org/web/20121025011339/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. ===Kodaniku- ja poliitilised õigused=== [[Pilt:European Court of Human Rights Court room.jpg|pisi|Pärast Andorra vastuvõtmist [[Euroopa Nõukogu]]sse ja liitumist [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga saavad andorralased pöörduda [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] [[Strasbourg]]is]] [[Freedom House]]'i hinnangul on Andorra [[vaba riik]], mis austab [[kodanikuõigused|kodaniku-]] ja [[poliitilised õigused|poliitilisi õigusi]]. [[Andorra põhiseadus|Andorra 1993. aasta põhiseadus]]es on rida artikleid, mis tagavad põhilised [[inimõigused]]. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga ja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]]. Andorra on liitunud ka [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvaheline Kohtuga]]. ===Kodakondsus=== {{Vaata|Andorra kodakondsus|Andorra pass}} Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega [[naturalisatsioon]]iks.<ref name="Broto" /> [[Andorra kodakondsus]]e võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis.<ref name="CIA"/> Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest. Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada.<ref name="freedom"/> Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust. ===Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus=== [[Fail:Andorra, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Andorra vallad]] Andorra jaguneb seitsmeks [[vald (Andorra)|vallaks]] (''parròquia''):<ref name="consell"/><ref name="CP">[https://www.citypopulation.de/Andorra.html Andorra: Parishes & Major Places], citypopulation.de.</ref> * [[Andorra la Vella vald]] * [[Canillo vald]] * [[Encampi vald]] * [[Escaldes-Engordany vald]] * [[La Massana vald]] * [[Ordino vald]] * [[Sant Julià de Lòria vald]] Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos [[Escaldes-Engordany vald|Escaldes-Engordany vallaga]] riigi tähtsaima linnapiirkonna.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930035311/https://www.setupandorra.com/en/news/article/cities-villages-and-parishes-of-the-principality-of-andorra Cities, villages, and parishes of the Principality of Andorra], setupandorra.com.</ref> Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (''quarts''), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (''veïnats''). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud. Valdade tulu tuleb [[pearaha]]st (''foc i lloc''), [[omandimaks]]udest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.<ref>[https://web.archive.org/web/20120503194511/http://www.adi.ad/en/node/417 Local Administration taxes], adi.ad.</ref> ===Riigipühad=== Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni<ref>Augustin 2009: 119</ref> (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra [[kaitsepühak]]u [[Meritxelli Jumalaema]] auks.<ref name="the-cultur">[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> See on Andorra [[rahvuspüha]]. {| class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Eesti keeles !! Katalaani keeles |- | [[1. jaanuar]] || [[Uusaasta]] || Any nou |- | [[14. märts]] || Konstitutsioonipäev || Dia de la Constitució |- | [[8. september]] || Rahvuspüha (Meritxelli päev) || Nostra Senyora de Meritxell |- | [[25. detsember]] || [[Jõulupüha]] || Nadal |} Peale selle on riigis veel riigipühi, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on suletud. Need on [[esimene mai]] (''Dia del Traball''), [[kolmekuningapäev]] (''Reis d'Orient''), [[vastlapäev]] (''Carnaval''), [[suur reede]] (''Divendres Sant''), [[ülestõusmispüha]] (''Pasqua''), [[teine ülestõusmispüha]] (''Dilluns de Pasqua''), [[nelipüha]] (''Pentecosta''), [[teine nelipüha]] (''Dilluns de Pentecosta''), [[neitsi Maarja taevamineku päev]] (''Assumpciò de Maria''), [[pühakutepäev]] (''Tots Sants''), [[neitsi Maarja kuulutamise päev]] (''Anunciaciò de la Mare de Deu'') ja [[teine jõulupüha]] (''Sant Esteve''). ==Sümbolid ja tähised== Andorra sümbolid on [[Andorra vapp]], [[Andorra lipp]], [[Andorra deviis]] ''Virtus unita Fortior'' ja riigihümn "[[El Gran Carlemany]]". [[Andorra rahvuslill]] on [[poeedinartsiss]]. [[Andorra lipp]] on sini-kollane-punane vertikaalne [[trikoloor]], kusjuures kollasel laiul on [[Andorra vapp]]. Andorra vapil on neli välja, millel on [[mitra]] ja [[piiskopisau]], mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja [[Béarn]]i vapi elemendid,<ref>[https://web.archive.org/web/20081112180602/http://www.ccis.ad/cat/pdf/servei_empresa/29_1_07/Llei_utilitzacio_signes_Estat.pdf Llei sobre la udilització dels signes d'Estat], csis.ad. Besøgt 26. juni 2011.</ref> mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga. Andorra tähis [[ISO 3166]] järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. [[Maakood (telefon)|Telefoni maakood]] on +376, [[mobiiltelefonivõrgu kood]] on 213. Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop [[Juan Bautista Benlloch y Vivó]] ning viisi autor [[Enric Marfany]]. [[Poeedinartsiss]] (katalaani keeles ''grandalla'') kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.<ref>Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europæ: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrerne Books 2004, lk 164.</ref> ===Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad=== Aastal 2007 asutas valitsus [[Karl Suure teenetemärk|Karl Suure teenetemärgi]] ja [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]] katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20110706062226/http://www.apaea.ad/portal/images/stories/Bopa%20104.pdf Ordre ministerial sobre l'atorgament dels premis i reconeixements Carlemany]. ''[[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]]'', nr 104, 12. detsember 2007, lk 5529–5531.</ref> == Majandus == {{Vaata|Andorra majandus}} Andorra on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson" /> Energiataristu rajamine 1930. aastatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo" /> 1950. aastatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], CIA.</ref> ===Majandusharud=== [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34" /> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal{{millal}} hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="Western 44">''Western Europe'' 2003, lk 44.</ref> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. ==== Energeetika ==== Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA"/> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. ===Valuuta=== Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. ===Väliskaubandus=== Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990. aastate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="Western 44" /> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> ===Maksud ja riigi tulud=== Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 02.02.2013.</ref> Maksimaalselt 10% tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> ==Taristu== ===Liiklus=== [[Pilt:CG-1 Km1 Andorra La Vella.JPG|pisi|Andorra põhimaantee CG-1]] [[Pilt:Pirineus_-_la_Seu_d'Urgell_airport.jpg|pisi|[[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]] 12 km Andorrast Kataloonias [[Montferrer i Castellbò vald|Montferrer i Castellbò vallas]]]] [[Pilt:Latour-de-Carol_station_-_2004-02-02.jpg|pisi|Rong [[Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaam]]as. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa [[TGV]]-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist]] [[Pilt:CG-2 Km23 Tunel d'Envalira (14).JPG|pisi|Teemaksupunkt [[Envalira tunnel]]i juures]] [[Pilt:CG-3 Km27.JPG|pisi|[[CG-3]] tee lõpu juures]] Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle [[Envalira kuru]]) 1935.<ref name="Augustin27">Augustin 2009: 27.</ref><ref name="Gomez"/> Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal [[2002]] avati [[Envalira tunnel]]. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee [[CG-1]] kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime [[N-145]]. [[CG-2]] viib ida poole Prantsusmaa piirile<ref name="road"/> läbi Envalira tunneli [[El Pas de la Casa]] lähedal. Prantsusmaal saab sellest [[N320]], mis on ühenduses [[N20]]ga. [[CG-3]] suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda [[La Massana]] ja [[Ordino]]ga. [[CG-4]] kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile [[Cabúsi kuru]] juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923013641/http://www.globalcitymap.com/andorra/andorra-road-map.html Andorra Road Map], globalcitymap.com.</ref> Prantsusmaa piirist [[Escaldes-Engordany]]ni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi [[Andorra la Vella]] kuni [[Santa Coloma]]ni viib tee [[CS-100]] ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab ''carretera general'' ('põhimaantee'), CS – ''carretera secundaria'' ('kõrvalmaantee'). Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. 2006. aastal avati 1260 m pikkune [[Pont Pla tunnel]], mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12&nbsp;860 sõidukit ööpäevas. [[Dos Valirese tunnel]], mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvis läbi sõita. Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |pealkiri=Public transport for passengers |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2012-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120723104100/http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigis on käigus kümmekond bussiliini.<ref>[https://web.archive.org/web/20190131040122/https://visitandorra.com/en/visitor-information/before-you-arrive/get-around-your-way/public-transport-national-regular-lines/ Public transport: national regular lines], visitandorra.com.</ref> Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, [[Girona]]sse, [[Girona Costa Brava lennujaam]]a, [[La Seu d'Urgell]]i, [[Lleida]]sse (ja [[AVE (kiirrong)|AVE]] Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), [[L'Hospitalet de l'Infant]]i, [[Reus]]i, [[Salamanca]]sse ja [[Tui]]sse, [[Toulouse]]'i, [[SNCF]]i [[Toulouse'i jaam]]a, [[Toulouse'i Blagnaci lennujaam]]a, [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'i ja [[Arcos de Valdevez]]i. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik. Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega [[SNCF]]i liin, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse [[TGV]]-rongile ja sõita [[Pariis]]i ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate [[L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam]]aga ja [[Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam]]aga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb [[Latour-de-Caroli valla]] ja [[Enveitgi vald|Enveitgi valla]] piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee [[Villefranche-de-Conflent]]i, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin [[Perpignani]] ning [[RENFE]] 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut [[La Massana]]s, [[Arinsal]]is ja [[Escaldes-Engordany]]s. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.<ref>[https://web.archive.org/web/20190223220504/http://www.heliand.com/index.php/serveis Serveis], heliand.com.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090715233032/http://www.helitrans.ad/ helitrans.ad.]</ref> Lähim lennujaam on Hispaanias [[La Seu d'Urgell]]is 12 km Andorra piirist lõuna pool.<ref name="road">[https://all-andorra.com/airport-to-get-to-andorra/ Airport Andorra. How to get to Andorra], all-andorra.com.</ref> ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. [[Kataloonia]] valitsusele kuuluva [[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]]a kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade [[Air Andorra]] ja [[Andorra Airlines]] [[sõlmlennujaam]]. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Perpignani lennujaam]] (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja [[Lleida lennujaam]] (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel. Sadamaid ei ole. ===Telekommunikatsioon=== [[Pilt:Andorra_Telecom_2019_logo.svg|pisi|Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte]] Andorras on tänapäevane telefoni- ja [[LTE]]-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse [[mikrolainesaatja]]id. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu. Umbes 83%-l andorralastel on kodus [[internetiühendus]]<ref name="figures7">''Andorra in Figures 2017'', lk 7.</ref> ja umbes 98% elanikkonnast kasutab [[internet]]ti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti. Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte [[Servei de Telecomunicacions d'Andorra]] (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra [[tippdomeen]]i, mis on [[.ad]]. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma [[Digital+]] telekanaleid. 2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse.<ref name="CIA"/><ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32476&IdCat=4 A168. Statistics on telecommunications consumption. April 2024], 23.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.<ref>[https://web.archive.org/web/20110626021124/http://www.andorratelecom.ad/portal/web/public/about About Andorra Telecom], andorratelecom.ad.</ref> 2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti [[FTTH]]-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas. === Post === [[Pilt:Buzón de Correos en Andorra.jpg|pisi|Hispaania postkast Andorras]] Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus.<ref>Stuart Rossiter, John Flower. ''World History Stamp Atlas'', London: Black Cat 1989, lk 47–48.</ref> Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide [[postmark]]e. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke [[pealetrükk|pealetrükiga]] "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega [[Hispaania peseeta]]des ja [[Prantsuse frank]]ides. Pärast [[euro]] kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa [[La Poste]] ja Hispaania [[Correos]] Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990. aastatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra [[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.<ref>[https://web.archive.org/web/20120131075841/http://www.upu.int/fileadmin/documentsFiles/activities/addressingUnit/andEn.pdf Andorra], Postal addressing systems in member countries, Universal Postal Union, upu.int.</ref> == Haridus ja teadus == === Haridussüsteem === [[Pilt:Escoles de canillo.jpg|pisi|Koolimaja Canillos]] Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega{{lisa viide}} koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust{{lisa viide}}.<ref name="Education-Systems" /> Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem.<ref name="Education-Systems" /> Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik.<ref name="Education-Systems">Hans Döbert, Wolfgang Hörner, Wolfgang Mitter ja Botho von Kopp. ''The Education Systems of Europe'', Springer 2007, lk 32.</ref> Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud [[katalaani keel]]e positsiooni tugevdamiseks.<ref name="Puig">Ermengol Puig: [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106374/160681 The "Escola Andorrana"], ''Catalònia culture'', 1991, nr. 25, lk 34–35.</ref> Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis.<ref>''Andorra en xifres 2018'', lk 15.</ref> 2005/2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides{{lisa viide}}. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.<ref name="Education-Systems" /> Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/the-highest-literacy-rates-in-the-world.html List of Countries By Literacy Rate], worldatlas.com.</ref> [[1880]] rajati Andorras esimesed katoliku koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool. [[Pilt:Universitat_d'Andorra_(3).JPG|pisi|Andorra ülikool]] [[Pilt:Uda.gif|pisi|[[Andorra Ülikool]]i logo]] Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates [[1997]]. aastast tegutseb [[Andorra ülikool]]. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud.<ref name="Augustin77">Augustin, lk 77.</ref> 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas [[Kataloonia Avatud Ülikool]]iga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele. Eraülikool Universitat de les Valls Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama [[hambaarst]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20110530034450/http://www.udv.ad/institution Institution], udv.ad.</ref> Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.<ref>[https://www.consellgeneral.ad/ca/arxiu/arxiu-de-lleis-i-textos-aprovats-en-legislatures-anteriors/vii-legislatura-2015-2019/copy_of_lleis-aprovades/llei-8-2016-de-revocacio-definitiva-de-la-universitat-de-les-valls-udv Llei 8/2016 de revocació definitiva de la Universitat de les Valls (UdV)], consellgeneral.ad.</ref> 2010. aasta novembris andsid võimud loa luua [[Universitat Oberta de la Salle – Andorra]], katoliikliku fondi [[Fundació La Salle]] eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.<ref>[https://www.periodistadigital.com/cultura/religion/20120724/nace-universidad-abierta-salle-uols-andorra-noticia-689401015893/ Nace la Universidad Abierta La Salle (UOLS) en Andorra], periodistadigital.com, 24.6.2012.</ref> Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB" /> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci" /> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on [[Toulouse]] ja [[Barcelona]].<ref name="Augustin77" /> [[Polybiose programm]]i kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida [[USA]]s ja [[Kanada]]s. === Teadus === [[Andorra Uuringute Instituut]] ([[Institut d'Estudis Andorrans]], IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras.<ref>[https://web.archive.org/web/20131212130042/http://iea.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2 L’Institut], iea.ad.</ref> Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka [[Perpignan]]is). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja [[Revista Ciutadans]], mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid. == Tervishoid ja rahvatervis== [[WHO]] hindas 2000. aastatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] (83,5 aastat).<ref> Paul Henley. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7649339.stm Why Andorrans live longer], bbc.co.uk, 2.10.2008.</ref> 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas).<ref name="country-co" /> 2013. aastal oli uurimisasutuse [[Institute for Health Metrics and Evaluation]] statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.<ref>[http://www.healthdata.org/andorra Andorra], healthdata.org.</ref> 2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning [[ülekaalulisus]] kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.<ref name="fao"/> Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (''CASS, [[Caixa Andorrana de Seguretat Social]]'') kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune [[sotsiaalmaks]], millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul.<ref>[https://web.archive.org/web/20110916184314/http://www.adi.ad/en/Socialsecurity Social security and medical insurance], adi.ad.</ref> Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.<ref name="Augustin77" /><ref>''Travailler en Andorre (Mei 2006)'', Govern d'Andorra, Servei d'Ocupació, lk 30.</ref> [[Escaldes-Engordany]]s on [[Meritxelli Jumalaema haigla]] ([[Hospital Nostra Senyora de Meritxell]]). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd [[Kataloonia valitsus]]ega. ==Meedia== [[Pilt:RTVA logotip.png|pisi|RTVA ([[Ràdio i Televisió d'Andorra]]), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras]] {{Vaata ka|Andorra meedia}} Kaks tähtsamat päevalehte on praegu [[Diari d'Andorra]], mida antakse välja pealinnas, ja [[El Periòdic d'Andorra]], mida antakse välja [[Escaldes-Engordany]]s.<ref>[http://www.prensaescrita.com/newspapers/andorra.php Andorra Newspapers], prensaescrita.com.</ref><ref name="politics"/> Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama.<ref name="CIA"/> Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti. [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio [[Ràdio Nacional d'Andorra]] (RNA) ja riigi ainukese telekanali<ref name="freedom"/> [[Andorra Televisió]] (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed. Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust.<ref name="freedom"/> Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata. == Kultuur == [[Pilt:HPIM0309.JPG|pisi|Andorra lipp rõdul Ordinos]] {{Vaata ka|Andorra kultuur}} Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania [[Kataloonia]]st. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on [[Kataloonia]]ga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. [[Escaldes-Engordany]] oli 2011 [[katalaani kultuuri pealinn]].<ref>[http://www.ccc.cat/noticies.php?Id_noticies=253 Capital de la Cultura Catalana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ccc.cat.</ref> Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti [[Kataloonia]]st. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned [[romaani stiil]]is kirikud. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980. aastatest on kultuuritaristut arendatud.<ref name="Rodríguez">Francesc Rodríguez. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106375/160682 Culture Today], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 36–37.</ref> ===UNESCO maailmapärand=== [[Pilt:Vall_del_Madriu-Perafita-Claror_-_101.jpg|pisi|Madriu-Perafita-Clarori maastik]] [[Madriu-Perafita-Clarori org]], mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See [[kultuurmaastik]] on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1160/ Madriu-Perafita-Claror Valley], unesco.org. ([https://web.archive.org/web/20170508033159/http://whc.unesco.org/en/list/1160 veebiarhiivis])</ref> [[Püreneede jaanituled]] Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistu]]sse.<ref>[https://ich.unesco.org/en/RL/summer-solstice-fire-festivals-in-the-pyrenees-01073 Summer solstice fire festivals in the Pyrenees], unesco.org.</ref> ===Kirjandus ja kirjakultuur=== [[Pilt:Antoni Morell i Mora.jpg|pisi|left|[[Antoni Morell]]]] Advokaat [[Antoni Fiter i Rossell]]i (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). [[1748]]. aastal avaldas ta teose "[[Manual Digest]]" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester [[Antoni Puig]] avaldas [[1763]]. aastal selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]". Mõlemat teost peetakse olulisteks. 1987. aastal asutati romaaniauhind [[Fiter i Rosselli auhind]]. Andorra [[ilukirjandus]] tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on [[Antoni Morell]] ([[Antoni Morell Roma]]; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, [[Robert Pastor i Castillo]] (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja [[Josep Enric Dallerès]] (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik [[Albert Salvadó]] (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik.<ref name="Augustin-99">Augustin 2009: 99.</ref> Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik [[Joan Peruga Guerrero]] (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist [[Alberet Villaró]] (sündinud 1964), kirjanik [[Manel Giberet Vallès]] (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat [[Juli Minoves Triquell]] (sündinud 1969) ning luuletaja [[Teresa Colom]] (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka [[Ricard Fiter]] ja [[Michèle Gazier]].<ref name="Augustin-98">Augustin 2009: 98.</ref> Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]]. ===Arhitektuur=== {{vaata ka|Andorra romaani stiilis kirikud}} [[Pilt:Església de Sant Cristòfol d'Anyós - 1.jpg|pisi|[[Anyósi Sant Cristòfoli kirik]] 13. sajandist, mis on [[Andorra kultuuripärand]]i nimekirjas]] Andorral on rikkalik [[romaani stiil]]is kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist.<ref name="Planas">Marta Planas. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106372/160679 The Artistic Heritage], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 28–31.</ref> Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit<ref>[https://web.archive.org/web/20110915024742/http://www.andorra.ad/en-US/What_do_you_need/Culture/Pages/churches.aspx Culture: Churches], andorra.ad.</ref>, sealhulgas [[Santa Coloma kirik]] ehk [[Santa Coloma d'Andorra kirik]], mis on Andorra vanim kirik [[8. sajand]]il ehitatud [[lööv]]iga,<ref name="Augustin-96">Augustin 2009: 96.</ref> [[Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik]], [[Canillo Sant Joan de Casellesi kirik]], [[Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik]], [[Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik]], [[La Massana Sant Climent de Pali kirik]] ja [[Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik]]. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu [[Enclari Sant Vicençi linnus]] ja [[Les Bonsi linnus]].<ref name="Planas"/> On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid.<ref name="Augustin-96" /> Andorra la Vellas on [[Casa de la Vall]], mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone. Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on [[Casa dels Russos]] [[Santa Coloma]]. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt [[Cèsar Martinel i Brunet]]. Teine katalaani arhitekt [[Josep Puig i Cadafalch]] on kavandanud 1930. aastatest pärineva [[Casa la Cruz]]i. 1930. aastatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.<ref name="Planas"/> Aastal 1972 hävis tulekahjus [[Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik]]. Uue kiriku projekteeris katalaani arhitekt [[Ricardo Bofill]]ile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. [[Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik]] on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja. <gallery> Pilt:Església de Santa Coloma - 12.jpg|[[Santa Coloma d'Andorra kirik]] Pilt:Iglesia_de_San_Miguel_de_Engolasters,_Engolasters,_Andorra,_2013-12-30,_DD_01.JPG|Engolastersi Püha Miikaeli kirik Pilt:Refuge_perafita_andorra.jpg|Traditsiooniline kivist mägionn (''refugi'') Perafitas Escaldes-Engordany vallas asub [[Madriu-Perafita-Clarori org|Madriu-Perafita-Clarori orus]] </gallery> ===Kujutav kunst=== 20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.<ref name="Augustin-98" /> Kataloonia päritolu [[skulptor]] [[Josep Viladomat]] (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema [[marmor]]ist ja [[pronks]]ist teosed on eksponeeritud [[Centre d'Art d'Escaldes-Engordany|Escaldes-Engordany kunstikeskus]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20140110170010/http://www.e-e.ad/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=210&Itemid=89 Sala de la Col·lecció Josep Viladomat], e-e.ad.</ref> Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on [[Sergi Mas]]. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:ESC 2007 Andorra - Anonymous - Salvem el mon.jpg|pisi|Ansambel Anonymous esitas [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Helsingis laulu "[[Salvem el món]]"]] {{Vaata ka|Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega.<ref name="Augustin-96" /> Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''[[contrapàs]]'', ''[[sardana]]''<ref>[https://web.archive.org/web/20190123010312/https://www.lonelyplanet.com/andorra/attractions/a/poi-sig/358550 Andorra attractions], lonelyplanet.com.</ref> ja ''[[marratxa]]''. ''Marratxa'' on elujõuline [[Sant Julià de Lòria]]s. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti ''sardana'' puhul. ''Contrapàs''{{'}}i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys. [[Kammerorkester]] [[Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra]] asutati 1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20100427163902/http://www.onca.ad/eng/1biografia.htm Discover the ONCA], onca.ad.</ref> Orkestrit juhib viiuldaja [[Gerard Claret i Serra]] ([[Gerard Claret]]). Tema vend [[Lluís Claret]] on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa.<ref>Augustin 2009: 100.</ref> Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu [[Püha Jüri rist (Kataloonia autasu)|Püha Jüri rist]]i. Andorras tegutseb riiklik poistekoor [[Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra]], mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival. Andorra riigihümn on "[[El Gran Carlemany]]", mille on komponeerinud isa [[Enric Marfany Bons]] ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst [[Joan Benlloch i Vivó]].<ref>Augustin 2009: 101.</ref> Andorra on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud kuuel korral, [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos.<ref name="Augustin-99" /> [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele saatis Andorra võistlusele Taani laulja [[Susanne Georgi]], kes on tuntud ''[[eurodance]]''{{'}}i duost [[Me & My]], kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma [[RTVA]] otsustas [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid. [[Malvina Reynolds]], kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitse-eelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. [[Pete Seeger]] lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "[[The Bitter and the Sweet]]". ===Teater ja film=== 2007. aastal loodi asutus [[Escena Nacional d'Andorra]]. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja. Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino [[Teatre Comunal d'Andorra la Vella]] nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte.<ref>[https://web.archive.org/web/20111115122156/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/ Teatre comunal], andorralavella.ad.</ref> Seal tegutseb ka filmiklubi [[Cineclub de les Valls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110725042922/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/Cineclub/index.html Cineclub de les Valls], andorralavella.ad.</ref> Kultuurikeskus [[La Llacuna]] Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20071116092013/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/la_llacuna/index.html Centre cultural La Llacuna], andorralavella.ad.</ref> ===Andorra köök=== Andorra köök sarnaneb [[Kataloonia köök|Kataloonia köögiga]], kuigi selles on mõjutusi ka [[Prantsuse köök|Prantsuse]]<ref name="Cuisine">[https://www.holidaysandorra.org/cuisine-in-andorra Cuisine in Andorra], holidaysandorra.org.</ref> ja [[Hispaania köök|Hispaania köögist]].<ref>Eccardt 2004, lk 158–160, 170–171.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110720143421/http://www.rumbo.es/guide/es/europa/andorra/gastro.htm Andorra - gastronomía], rumbo.es.</ref> Traditsioonilistele [[tavern]]idele (''tasques''), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite.<ref name="Marquet">Jordi Marquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106381/169954 The Cuisine: between the traditional and the modern], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 41–43.</ref> Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.<ref name="Cuisine" /> Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega ''[[coca]]'', lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega ''[[escudella]]'' ning panniroas nimega ''[[trinxat]]'', mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. ''Escudella''{{'}}t valmistatakse ''[[cassola]]''{{'}}s, mis on glasuuritud savi[[pott]].<ref>Eccardt 2004, lk 158.</ref> Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on ''allioli'', mis sisaldab [[oliiviõli]] ja [[küüslauk]]u. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka [[harilik sigur|sigur]]ilehti. Kokk [[Maria Montanyà]] on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "[[La cuina de casa meva]]".<ref name="Marquet" /> Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused.<ref name="the-cultur" /> Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti [[tursk]]a ja [[meriforell]]i.<ref name="Cuisine" /> ===Tähtpäevad=== Traditsioonilised tähtpäevad on [[jüripäev]] (''diada de Sant Jordi''), [[jaanilaupäev]] (''nit de Sant Joan''), mida tähistatakse lõkkega, [[tabanipäev]] ja [[luutsinapäev]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120629004406/http://www.andorra.ad/en-us/about_andorra/pages/culture_and_traditions.aspx About Andorra: Culture and traditions], andorra.ad.</ref> === Mäluasutused === ====Muuseumid==== Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20110716063545/http://www.tourisme-andorre.net/Telechargements/Museus_cat_fr.pdf Museus d’Andorra: Musées d’Andorre] tourisme-andorre.net.</ref> Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas [[Farga Rossell]] La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum [[Museu Nacional de l'Automòbil]]. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte [[Reig]] kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. [[Museu Casa d'Areny-Plandolit]] Ordinos, [[Museu Casa Rull]] [[Sispony]]s ja [[Casa Cristo]] Encampis on koos interjööriga säilinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid. Pealinnas on ka [[Seth Panisi loss]], kus on [[Seitsme luku kirst]], milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190306042735/http://www.himchistka-daugavpils.eu/andor-22.html Andorra la Vella. What to see.], imchistka-daugavpils.eu.</ref> ====Raamatukogud==== Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja [[Andorra Rahvusraamatukogu]] (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute [[sundeksemplar]]e. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust. ====Arhiiv ==== [[Andorra Rahvusarhiiv]] (Arxiu Nacional d'Andorra) on asutatud 1975. aastal. ==Sport== {{Vaata|Andorra sport}} Andorra on tuntud talispordi- ja [[rulluisuhoki]]maana. Nii rulluisuhokit kui ka [[ragbi]]t peetakse Andorra rahvusspordialadeks. [[Korvpall]]imeeskond [[BC Andorra]] on mänginud Hispaania kõrgliigas [[Liga ACB]]. [[Andorra Jalgpalliliit]] asutati 1994. aastal ja see liitus [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] 1996. aastal.<ref>[https://www.uefa.com/insideuefa/member-associations/association=and/ Andorran Football Federation], uefa.com.</ref> Juulis 2025 oli [[Andorra jalgpallikoondis]] [[FIFA edetabel]]is 174. kohal.<ref>[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men Latest Men’s World Ranking].</ref> Riigi suurim staadion [[Estadi Nacional]] mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.<ref>Sergi Nadal. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106384/169955 A Country for Spor], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 44–48.</ref> [[Andorra Olümpiakomitee]] (''Comitè Olímpic Andorrà'') loodi 1971 ja sai [[ROK]]i tunnustuse 1975.<ref>[https://www.olympics.com/ioc/andorra Andorra], olympics.com.</ref> Andorra sportlased osalesid esimest korda [[1976. aasta taliolümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud. <gallery> Pilt:Grandvalira ski resort, Andorra5.jpg|Mäesuusakeskus [[Soldeu]] külas Pilt:Estadi_Comunal_Vella.jpg|Andorra la Vella vallastaadion Pilt:Roger_Vidosa_FIS-Slalom_Hinterstoder_2010.jpg|Mäesuusataja [[Roger Vidosa]] </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20. *''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. *''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. *Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326. *Byron Augustin. ''Andorra'', Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0. *''Andorra in Figures 2014'', Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4. *''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. *''Andorra en Xifres 2018'', Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}}{{commons|Andorra}} * [https://visitandorra.com/en/ Ametlik turismiinfo] (''inglise keeles'') *Tuomas Salste. [https://www.tuomas.salste.net/doc/matkat/andorra.html Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon], 2014. * [http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras] *[https://en.wikivoyage.org/wiki/Andorra Wikivoyage] *[https://www.govern.ad/ca/inici Andorra valitsus] *[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028050 Andorra Country Profile], BBC *[https://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Andorra:_Primary_Documents History of Andorra: Primary Documents], eudocs.lib.byu.edu {{Euroopariigid}} {{koord |NS=42.558 |EW=1.555 |type=country |region=AD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Andorra| ]] r9tlpcztsvkd7ekznkba4mym13jr2u3 7261274 7261271 2026-10-29T07:22:52Z Kuriuss 38125 7261274 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}} {{Riik | riiginimi = Andorra Vürstiriik | omastav = Andorra | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Principat d'Andorra | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Andorra.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Andorra in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[katalaani keel|katalaani]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Andorra la Vella]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi2 = | riigipea_ametinimi = kaasvürstid | riigipea_nimi = [[Emmanuel Macron]]<br />[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Espot Zamora]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1278]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[El Gran Carlemany]] | usund = | tippdomeen = [[.ad]] | telefonikood = 376 | riigikord = | SKT = 3,897 miljardit [[USA dollar|$]] (2024. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = 44 800 $ (2024. aasta hinnang) | rok-i_kood = AND | märkused = }} [[Pilt:Andorra_nasa_world_wind.png|pisi|NASA satelliidipilt]] [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_footpath.jpg|pisi|[[Andorra la Vella]]]] '''Andorra''', ametlikult '''Andorra Vürstiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[suveräänne riik|suveräänne]] [[kääbusriik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Püreneed|Pürenee mägede]] idaosas. Pealinn on [[Andorra la Vella]]. Riiki piirab lõunast [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomne piirkond) ning põhjast [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]). Andorra asub [[Püreneed]]es ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna<ref>[https://web.archive.org/web/20180711043231/http://www.fallingrain.com/world/AN/07/Andorra_la_Vella.html Andorra la Vella, Andorra Page], fallingrain.com</ref>). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi '''Andorra Orud''' ([[katalaani keel]]es ''les Valls d'Andorra''). Orud kuuluvad põhiliselt [[Segre jõgi|Segre]] [[lisajõgi|lisajõe]] [[Valira jõgi|Valira]] [[valgla]]sse, osa kuulub [[Garonne]]'i suubuva [[Ariège]]'i jõe [[ülemjooks]]u valglasse. Riigi [[pindala]] on 468 km².<ref>Alain Degage. ''L'Andorre'', Paris: PUF 1998, lk 3.</ref> Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim. Elanike arv on üle 87 000.{{millal}} Andorralased on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Ainus [[ametikeel]] on [[katalaani keel]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120903022605/http://www.consellgeneral.ad/micg/webconsell.nsf/0/172D2F36A117355EC1256BD60048B6D1 La Constitució del Principat d'Andorra], artikkel 1, lõige 1.</ref>. Kõneldakse ka [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] ja [[prantsuse keel]]t.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Suur osa elanikest on [[katalaanid]]. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] – 82 aastat sündimise hetkel.<ref>Pat Thompson. [https://web.archive.org/web/20090609044803/http://www.cnn.com/2009/HEALTH/04/23/andorra.life.expectancy/index.html Why Andorrans live longer than everyone else]cnn.com, 23.4.2009.</ref> 2024. aasta seisuga oli Andorra 87&nbsp;097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39&nbsp;470. Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad [[Andorra kaasvürst|kaks kaasvürsti]], kelleks on piiskopliku kaasvürstina [[Urgelli piiskop]] [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja ilmaliku kaasvürstina [[Prantsusmaa president]], kes määravad riiki oma esindajad. Andorra sai iseseisvaks [[788]]. aastal [[Karl Suur]]e ajal.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire-de-l-andorre.php Brève histoire de la Principauté d'Andorre], andorramania.com.</ref> Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta ''[[paréage]]''{{'}}il.<ref>Pierre-Alexis Blevin. ''Les micro-États européens, étude historique, juridique et fiscale, (Andorre, Liechtenstein, Monaco, Saint-Marin, Vatican)'', Éditions L'Harmattan 2016, lk 89.</ref> Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud [[vürstiriik]], kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]paradiisiks. 1993. aastal sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai [[suveräänne riik]], rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas [[ÜRO]]sse (28. juulil 1993<ref>[https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fwww.un.org%2Fen%2Fmembers%2F#federation=archive.wikiwix.com&tab=url États membres de l'Organisation des Nations Unies], un.org</ref>) ja [[Euroopa Nõukogu]]sse ning võtnud ametlikult kasutusele [[euro]], kuigi ta ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Andorra institutsioonid põhinevad [[Katalaani õigus]]el. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus. Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950. aastatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt [[turism]]ile ja [[pangandus]]ele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka [[maksuparadiis]]i staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust<ref>[https://web.archive.org/web/20200723075353/https://www.actua.ad/qu%C3%A8-%C3%A9s-actua Què és Actua?], 2016.</ref>. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100405141552/http://www.meh.es/Documentacion/Publico/NormativaDoctrina/Tributaria/Impuesto%20sobre%20la%20Renta%20de%20no%20Residentes/RD%201080.91.pdf Real Decreto 1080/1991, de 5 de julio, por el que se determinan los paises a que se refieren los articulos 2n. de la Ley 17/1991 de medidas fiscales urgentes].</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110722022406/http://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/816218/10/08/La-OCDE-revisara-la-lista-de-paraisos-fiscales-para-2009.html La OCDE revisará la lista de paraísos fiscales para 2009], eleconomista.es</ref> Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst [[OECD]]-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20111213054234/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=2463 L’OCDE anuncia que examinarà l’aplicació pràctica dels convenis], diariandorra.ad, 24.2.2010.</ref> Andorra [[maksusüsteem]] on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200723083852/https://www.actua.ad/en/invest-in-andorra WHY INVEST IN ANDORRA?], actua.ad.</ref> ==Nimi== [[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]] Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat. [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] (''Maailma ajalugu'' III, 35, 1) rääkis [[andosiinid]]est (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest [[ibeerid]]e hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal [[Kartaago]] vägedega, kui need ületasid [[Püreneed]]. Hõimu nimi võib olla tuletatud [[baski keel|baski]] sõnast ''handia'', mis tähendab suurt või hiiglaslikku.<ref name="Diccionari" /> Andorra [[kohanimi|kohanimedest]] on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast ''Anorra'', mis sisaldab baski sõna ''ur'' ('vesi').<ref>José María Font Rius. ''Estudis sobre els drets i institucions locals en la Catalunya medieval'', Edicions Universitat Barcelona 1985, ISBN 978-8475281742, lk 743.</ref> Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (''ad-dārah''; ''ad-'' on [[määrav artikkel]]', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala.<ref>[https://www.almaany.com/ar/dict/ar-ar/%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A9/ تعريف و معنى دارة في معجم المعاني الجامع - معجم عربي عربي], almaany.com.</ref> Kui [[araablased]] ja [[maurid]] olid [[Pürenee poolsaar]]e vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.<ref>L. L. Gaston. ''Andorra, the Hidden Republic: Its Origin and Institutions, and the Record of a Journey Thither'', McBridge, Nast & Co: New York 1912, lk 9.</ref> Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast ''andurrial'' ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik').<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Andorra Online Etymology Dictionary], etymonline.com.</ref> [[Francisco Martínez Marina]] järgi tulevad nii ''Andorra'' kui ka ''andurrial'' samast araabia sõnast.<ref> [[Francisco Martínez Marina]]]. ''Ensayo histórico-crítico sobre el origen y progresos de las lenguas: señaladamente del romance castellano'', Madrid 1820, kataloogi lk 32.</ref> [[Rahvaetümoloogia]] järgi pani [[Karl Suur]] piirkonnale nimeks [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Eendor]]i oru järgi, kus alistati [[midjanlased]]. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija [[Ludwig Vaga]] võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".<ref>Paul Freedman. ''Images of the Medieval Peasant'', Stanford University Press 1999, 978-0804733731, lk 189. [https://archive.org/details/imagesofmedieval0000free Veebis.]</ref> '''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi. == Ajalugu == [[Pilt:Andorra-coa-old.jpg|pisi|[[Andorra vapp]] [[Andorra parlamendihoone]]l]] {{Vaata|Andorra ajalugu}} [[Pilt:Charlemagne.jpg|pisi|Karl Suure kuju [[Frankfurt|Frankfurdi]] ajaloomuuseumis]] Legendi järgi asutas Andorra keiser [[Karl Suur]], kui umbes 5000 andorralast [[Marc Almugàver]]i juhtimisel aitasid [[Puymorensi kuru]]s (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle [[805]]. aastal suveräänseks rahvaks.<ref name="pta_bh">[https://web.archive.org/web/20110912030510/http://www.andorra.ad/ca-ES/Andorra/Pagines/historia.aspx Breu història], andorra.ad,</ref> Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.<ref name="pc_bha">[https://web.archive.org/web/20090925141234/http://www.patrimonicultural.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=51 Breu història d'Andorra], patrimonicultural.ad.</ref> ===Esiaeg=== {{vaata|Andorra esiaeg}} [[Pilt:Andorralavella03.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]] [[Andorra la Vella]]s (algsel kujul rajatud 1580) oli [[Andorra Peanõukogu]] kogunemiskoht kuni uue [[Andorra parlamendihoone]] kasutuselevõtuni 2011]] Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid.<ref name="Augustin-21-24">Augustin 2009: lk 21–24.</ref> Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[La Margineda]]s ([[Balma de la Margineda]]) leiti leide, mis on dateeritud [[epipaleoliitikum]]i (umbes 11 000 eKr)<ref>[https://web.archive.org/web/20151008042813/http://www.santjulia.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=500:zona-3-vall-del-gran-valira&catid=98:toponimia&Itemid=234&lang=en Zona 3: Val del Gran Valira], Comú de Sant Julià de Lòria.</ref><ref name="Vilawebhist"/> [[Keskmine neoliitikum|Keskmisest neoliitikumist]] on leitud Feixa del Moro matused [[Juberri]]s. 5. juunil 2001 leiti [[Ordino vald|Ordino vallast]] [[kiltkivi]]st valmistatud [[sarkofaag]], mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja [[keraamika|keraamiliste]] nõudega, milles oli toitu. <ref name="Vilawebhist">[http://www.vilaweb.cat/noticia/450785/20020109/noticia.html L'anàlisi confirma que les restes d'Ordino són de l'andorrà més antic conegut fins ara], [[VilaWeb]], 9.1.2001.</ref><ref name="mania">[http://www.andorramania.com/histoire_fra.htm www.andorramania.com - Histoire de l'Andorre].</ref> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud [[Santa Coloma]]s (2000 eKr – 1000 eK).<ref name="Diccionari">''Diccionari d'Història de Catalunya'', 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42.</ref> ===Protoajalugu=== {{vaata|Andorra antiikaeg}} Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.<ref name="Cavero">Pere Cavero. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106366/160673 A Historical Outline]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 11–13.</ref> Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt [[baski keel]]e taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes,<ref name="histo1">[http://www.enciclopedia.cat/fitxa_v2.jsp?NDCHEC=0003864 Andorra. Història. La formació d'Andorra], L'Enciclopèdia Catalana.</ref> mis võiks olla samastatav [[andosiinid]]e rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast [[Encampi vald|Encampi vallast]] on leitud [[ibeerid|ibeeri]] kultuuri jälgi.<ref name="Diccionari"/> Andosiine mainis esimest korda kirjalikult [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] kirjelduses selle kohta, kuidas [[Hannibal]] ületas Püreneed.<ref name="Diccionari"/> Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt [[Segre]] jõe ülemjooksu oru [[tserretaanid]]e hulka.<ref name="pc_bha"/> Andosiinid olid [[ibeerid]]e hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud.<ref name="Augustin-21-24" /> On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted [[Strata Ceretana]] kaudu de [[Alt Urgell]]ist [[Cerdanya]]ni.<ref name="raco_re">Maria Àngels Ruf. [https://www.raco.cat/index.php/AnnalsGironins/article/view/54259/63750 El Roc d'Enclar (Andorra)].</ref> [[Sant Vicenç d'Enclar]]is, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.<ref name="Diccionari"/> Andorra ala oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned [[ehitismälestis]]ed. ===Keskaeg=== {{vaata|Andorra keskaeg}} [[5. sajand]]il hõivasid [[läänegoodid]] [[Gallia]] lõunaosa ja osa [[Hispaania]] alast.<ref name="histo1"/> Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati [[Toledo kuningriik|Toledo kuningriigist]] kõrvale, kuid ta kuulus juba [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] alla.<ref name="Diccionari"/> 8. sajandil vallutasid islamiusulised [[maurid]] [[Pürenee poolsaar]]e ning tungisid üle [[Püreneed]]e [[Frangi riik]]i ründama. Aastal 732 lõi [[Karl Martell]] nad [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahing]]us tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani [[785]] kuulusid Andorra orud kaudselt [[saratseenid]]e mõju alla.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Pärimuse järgi andis Karl Suur [[788]] Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu<ref name="Augustin-21-24" /> ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond sai [[817]]. aastal [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks, kuuludes [[Hispaania mark]]i.<ref>Fernando de los Ríos. ''Vida e instituciones de Andorra'', Anthropos Editorial 1997, ISBN 847658511X, lk 216.</ref> Aastaga [[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda.{{lisa viide}} See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonnale]].<ref name="Augustin-21-24" /> Aastal [[843]] andis [[Charles II Paljaspea]] Andorra Orud [[Urgelli krahv]]ile [[Sunifred I]]-ile,<ref name="Augustin-21-24" /> nii et need said [[Urgelli krahvkond|Urgelli krahvkonna]] osaks.<ref>Juan M. Sánchez de la Campa. ''El valle de Andorra: examen crítico del origen, naturaleza y circunstancias de los privilegios que disfrutan los andorranos y de los perjuicios que irrogan al tesoro, a la agricultura, al comercio y a la industria nacional'', J. Sol 1851, lk 15.</ref> Aastal [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] [[Borrell II]] Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya.{{lisa viide}} Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on [[Seu d'Urgell]]is, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil [[Ermengol I]] loovutas poole Andorrast [[Urgelli piiskop]]pidele.<ref name="Augustin-21-24" /> Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal [[1095]] allkirjastasid [[Caboet' isand]] [[Arnau]] ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu.<ref name="elements-d">Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli krahv [[Ermengol VI]] loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi.<ref name="Diccionari"/> Isanda tütar [[Arnalda]] abiellus 1185 [[Castellbò vikont|Castellbò vikondiga]] ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar [[Ermessenda]] abiellus aastaid hiljem [[Foix' krahv]]i [[Roger Bernard II]]-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga).{{lisa viide}} 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele.<ref name="elements-d" /> Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 32.</ref> Konfliktid Foix' krahvi [[Roger-Bernard III]] ja Urgelli piiskopi [[Pere d'Urtx]]i vahel viisid selleni, et [[8. september|8. septembril]] [[1278]] allkirjastati [[Lleida]]s esimene ''[[pareatge]]'', mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas [[Andorra vürstiriik|Andorra vürstiriigi]] rajamist ning määras kindlaks andorralaste [[kümnis]]e- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud [[Enclari Sant Vicençi kirik]]u, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine '''pareatge'' ([[1288]]). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada [[notar]], kes teda vürstiriigis esindab. Nendest ''pareatge''{{'}}dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) [[Andorra kaasvürstid|kaasvürstidena]] Andorra riigipead.<ref name="Diccionari"/> [[1396]]. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi [[Mateu I]] sissetungiga [[Kataloonia]]sse ajutiselt [[Aragóni kroon]]i koosseisu.<ref name="MU">''El món urbà a la Corona d'Aragó del 1137 als decrets de nova planta. XVII Congrés d'Història de la Corona d'Aragó'', kd 3, Edicions Universitat Barcelona 2003, ISBN 8447527417, lk 304.</ref> [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consell de la Terra]]),<ref name="Diccionari"/> kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29" /><ref name="emerson" /> Aastal [[1433]] loodi kohus. Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 33.</ref> Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine'i abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. ===Uusaeg=== [[Pilt:Andorralavetlla.JPG|pisi|[[Casa d'Areny-Plandolit]], [[Guillem d'Areny Plandolit]]i kodumaja [[Ordino]]s]] Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunaosa liideti [[Kastiilia kroon]]iga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.<ref name="Diccionari"/> Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: ''focs'' ('kolded'), sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt [[tootmistegurid|tootmistegureid]], et maksta Maanõukogu makse; ''casalers'', vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist). Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai 1589 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIII]], Henri poeg, [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) [[piiskop]] ja [[Prantsusmaa kuningas]]. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui [[Kataloonia]] liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle. Andorra Orgude [[tavaõigus]]e kogus kokku jurist ja vaimulik [[Antoni Fiter i Rossell]] teoses "[[Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]]" ('Andorra neutraalsete orgude käsiraamat') (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester [[Antoni Puig]] selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]" ('Andorra riigikord').<ref name="Diccionari"/> ==== 18. ja 19. sajand ==== {{Vaata|Andorra küsimus}} 1793. aastal loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Esimene Vabariik]]. [[1806]]. aastal<ref name="Diccionari"/> võttis keiser [[Napoleon I]] selle tagasi. [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] lõpuperioodil [[1812]]–[[1814]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt.<ref name="wsm" /> Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai [[Sègre departemang]]u [[Puigcerdà ringkond|Puigcerdà ringkonna]] osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. [[Prantsusmaa president]] sai kaasvürsti staatuse 1870. [[1842]]. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.<ref name="Diccionari"/> [[1866]]. aastal algatasid [[Guillem d'Areny Plandolit]] ja [[Antón Maestre]] demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse [[Nova Reforma]] nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised: *kõikidele [[perekonnapea]]dele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus; *Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks<ref name="emerson" /> *Peanõukogu liikme ja [[konsul (Andorra)|konsul]]i (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat; *nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama; *piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas; *loodi rahvakomissari (''Comissionat del Poble'') ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine. [[Raud|Rauaga]] seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine [[kõrgahi|kõrgahjudes]]. Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.<ref>Marc Galabert Macià. Un cas d'èxit als Pirineus: el desenvolupament econòmic d'Andorra, 1866-2007. – ''Recerques'', 2012, 64, lk 59.</ref> === 20. sajand === [[Pilt:Boris_Skossyreff_Wearing_a_Monacle.png|pisi|[[Boris Skossyreff]], lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal]] [[Pilt:23-24.10.67. De Gaulle en Andorre (1967) - 53Fi5569.jpg|pisi|Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i visiit Andorrasse]] Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.<ref name="Augustin27" /> Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud [[Versailles' rahu]] allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel. 1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada [[meeste üldine valimisõigus]]. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. [[Andorra la Vella]] ja [[Pas de la Casa]] vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]] töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid [[anarhosündikalism|anarhosündikalistlikesse]] organisatsioonidesse [[Confederación Nacional del Trabajo]] ja [[Federación Anarquista Ibérica]]. [[Prantsusmaa sandarmeeria]] üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli [[Andorra revolutsioon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091231172449/http://www.sci.uma.es/bbldoc/tesisuma/16277041.pdf Evolución política de Andorra (1931-1939)], sci.uma.es.</ref> Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui [[Boríss Skossõrev]], end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud [[Andorra kuningas|Andorra kuningaks]] Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi [[Hispaania sandarmeeria|Hispaania sandarmitelt]]. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris [[Aix-en-Provence]]'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard]]. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja [[Francisco Franco]] režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Hispaania kodusõda ja [[Bando sublevado]] võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast. Peagi sattus Andorra [[Vichy valitsus]]e mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline] BBC</ref> Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning [[Teise maailmasõja liitlased|liitlaste]] ohvitsere ja sõdureid. Et ''[[maquis]]'' korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral [[Charles de Gaulle Andorra]]sse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani. Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950. aastatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada.<ref name="emerson" /> Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud. Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – [[Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse leping]]u.<ref name="Places-lk34" /> 1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga. <ref name="Diccionari"/> 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="Places-lk34" /> Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga ([[täidesaatev võim]] ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.<ref name="Augustin27-29" /> Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi [[Andorra valitsus]]<ref name="Diccionari"/> (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli [[Òscar Ribas Reig]] ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel. Andorra esimene valitsus, [[Òscar Ribas Reigi esimene valitsus]], langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.<ref name="western41">''Western Europe 2003'', lk 41.</ref> Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu [[Euroopa Majandusühendus]]ega. Põhiseadust hakati välja töötama 1990. aastal. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat.<ref name="elements"/> Uus [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[Andorra põhiseaduse rahvahääletus]]el 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt.<ref name="histo3"/> Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks.<ref name="Augustin27-29" /> Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa. Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 35.</ref> Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu [[ÜRO]]sse ja 1994 [[Euroopa Nõukogu]]sse.<ref name="western41" /> Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks [[La Francophonie]] liikmeks. ==== 21. sajand ==== Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada [[maksuparadiis]]i mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi [[pangasaladus]]es, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja [[rahapesu|rahapesijaid]]. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks.<ref name="timeline">[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline], BBC News, 9.3.2015.</ref><ref>[https://andorraguides.com/banking/secrecy/ Andorra Banking Secrecy], andorraguides.com.</ref> Reformide tõttu võttis näiteks [[Euroopa Liit]] Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-19-1629_en.htm Questions and answers on the EU list of non-cooperative tax jurisdictions], Euroopa Komisjon 12.3.2019.</ref> ==Asend ja suurus== [[Pilt:Andorramap.png|pisi|Andorra kaart]] [[Pilt:Localització_andorra_països_catalans.svg|pisi|Andorra asend [[katalaani maad]]e seas]] Andorra kuulub [[Lõuna-Euroopa]]sse, mõne liigituse järgi [[Lääne-Euroopa]]sse, samuti [[Edela-Euroopa]]sse. Andorra piirneb [[enklaav]]ina lõunas Hispaania [[Alinsi vald|Alinsi]], [[Les Valls de Valira vald|Les Valls de Valira]] ja [[Lles de Cerdanya vald|Lles de Cerdanya vallaga]] ([[Andorra ja Hispaania piir]]), kirdes Prantsusmaa ([[Põhja-Kataloonia]]) [[Porta vald|Porta]] ja [[Porté-Puymorensi vald|Porté-Puymorensi vallaga]] ja põhjas Prantsusmaa [[Ariège'i departemang]]uga ([[Andorra ja Prantsusmaa piir]]). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref><ref name="andorra-in">''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad.<ref name="ReferenceA">''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref> [[Veepindala]] on 1,214 km² (0,26% pindalast) ==Loodus== {{Vaata|Andorra loodus}} Andorra asub [[Püreneed]]es. Põhilise osa moodustab [[Valira jõgi|Valira jõe]] [[ülemjooks]]u [[valgala]]. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on [[Comapedrosa]] (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed.<ref>Roser Bastida i Areny. ''Atlas d'Andorra'', Conselleria d'Educació, Cultura i Joventut (Govern d'Andorra) 1991, ISBN 9991390634.</ref> Püreneede keskteljest lähtuvad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]], mis [[Les Escaldes]]es ühinevad Valira jõeks. Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit ([[Associació per a la Defensa de la Natura]]) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada [[looduskaitse]]t ja tegelda keskkonnaprobleemidega.<ref>[http://www.adn-andorra.org/index.php/qui-som Qui som], adn-andorra.org.</ref> ===Geoloogiline ehitus=== {{Vaata|Andorra geoloogiline ehitus}} Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. [[Settekivimid]] pärinevad [[eelkambrium]]ist ja on 590 miljoni aasta vanused. [[Gneiss|Gneisi]] vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja [[granodioriit|granodioriidi]] vanus 305 miljonit aastat. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks [[orogenees]]i. Andorra kivimites ongi märke [[moone (geoloogia)|moondest]]. [[Karbon]]is umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus [[hertsüünia kurrutus]]e tagajärjel mäestik, mis siiski juba [[paleosoikum]]is kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis [[tertsiaar]]is [[alpi kurrutus]]e tagajärjel. Andorra aluspõhjas on [[tardkivim]]eid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.<ref>[https://www.iea.ad/99-roques-al-carrer-en/873-les-roques-d-andorra-4 Rocks in Andorra], Institut d'Estudis Andorra.</ref> Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.<ref name="Roquet">Pere Roquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Man and Landscape], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 7–10.</ref> ===Pinnamood=== {{vaata ka|Andorra mäetippude loend}} [[Pilt:Andorra_topographic_map-en.svg|pisi|Andorra topograafiline kaart]] [[Pilt:Vista de Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 01.JPG|pisi|Pealinn [[Andorra la Vella]] ja seda ümbritsevad mäed]] [[Pilt:Montañaandorrana.JPG|pisi|Andorra alpimaastik]] Andorrat läbib [[Püreneed]]e idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult [[Solana d'Andorra]] jääb kirdesse. Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]i ääres ning [[Andorra ja Hispaania piir]]i kaguosas. Kõrgeim mägi on [[Comapedrosa]] (2946 m või 2942 m<ref name="Augustin-8-9">Augustin 2009: 8–9.</ref> üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas [[Pla de l'Estany]]i lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna<ref name="andorra-in" /> [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus [[Valira jõgi]] ületab piiri. Kõrgeim asula on [[Soldeu]] (1825 m) ja madalaim asula on [[Sant Julià de Lòria]] (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim. Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest.<ref name="VS">[http://www.villaspain.co.uk/andorra.php About Andorra|], Villa Spain.</ref> Asustus on koondunud [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal moodustunud orgudesse<ref name="rivers">[https://www.worldatlas.com/articles/major-rivers-of-andorra.html Major Rivers of Andorra], worldatlas.com.</ref>, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest [[Valira jõgi|Valirast]] ja selle lähtejõgedest [[Valira del Nord]]ist ja [[Valira d'Orient]]ist (algab [[Envalira kuru]] lähedal), mis ühinevad Valiraks [[Les Escaldes]]is<ref name="Augustin-8-9" />. Valira voolab edasi Hispaaniasse. [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn. === Kliima === {{Vaata|Andorra kliima}} Andorra kliima on sarnane nagu naabermaades, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline [[mäestikukliima]],<ref name="VS"/> mõne piirkonna ilmastikul on [[lähisarktiline kliima|lähisarktilisi]] jooni.<ref name="cd">[https://en.climate-data.org/europe/andorra-6/ Climate: Andorra], climate-data.org.</ref> Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] jääb vahemikku 5–10 °C.<ref name="cd"/> Talved on pikad ja külmad<ref name="Geografia-Universal">[Bartomeu Barceló i Pons. ''Geografia Universal. Andorra. Balears. Catalunya. País Valencià'', Barcelona: Editoral 92 1995, S.A, ISBN 84-87254-30-6, lk 390.]</ref>, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised<ref>Augustin 2009: 15.</ref>, niisked ja jahedad. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)<ref name="Geografia-Universal" />). Suvel ulatub temperatuur +26&nbsp;°C kraadini. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18–13,7 °C (Ransolis)<ref name="Geografia-Universal" />). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar<ref name="Geografia-Universal" />) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu<ref name="DdS"> [https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf ''Andorra in Figures''], Departament d'Estadística 2007.</ref>. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Sademed]] on aasta ringi mõõdukad ja [[aasta sademete hulk]] on umbes 800–1200 mm.<ref name="cd" /> Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, [[Ransol]]is (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab [[Atlandi ookean]].<ref name="Geografia-Universal" /> Talvel sajab lund.<ref name="augustin16">Augustin 2009: lk 16–19.</ref> Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm.<ref name="DdS" /> Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda [[lumelaviin]]e. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.<ref name="Geografia-Universal" /> {{Ilmakast | asukoht = [[Sant Julià de Lòria]]s (940 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = 8.2 |veebr_max = 10.7 |märts_max = 13.6 |aprill_max = 15.0 |mai_max = 19.1 |juuni_max = 23.2 |juuli_max = 27.6 |aug_max = 27.3 |sept_max = 23.4 |okt_max = 17.9 |nov_max = 12.6 |dets_max = 9.0 |aasta_max = 17.5 |jaan_min = -2.5 |veebr_min = -1.5 |märts_min = 0.3 |aprill_min = 2.3 |mai_min = 5.9 |juuni_min = 9.5 |juuli_min = 12.1 |aug_min = 12.1 |sept_min = 9.0 |okt_min = 4.9 |nov_min = 0.4 |dets_min = -1.8 |aasta_min = 4.1 |jaan_keskmine = 2.9 |veebr_keskmine = 4.6 |märts_keskmine = 7.0 |aprill_keskmine = 8.6 |mai_keskmine = 12.5 |juuni_keskmine = 16.4 |juuli_keskmine = 19.8 |aug_keskmine = 19.7 |sept_keskmine = 16.3 |okt_keskmine = 11.5 |nov_keskmine = 6.6 |dets_keskmine = 3.6 |aasta_keskmine = 10.9 |jaan_sademed = 52 |veebr_sademed = 36 |märts_sademed = 42 |aprill_sademed = 70 |mai_sademed = 86 |juuni_sademed = 79 |juuli_sademed = 54 |aug_sademed = 80 |sept_sademed = 77 |okt_sademed = 70 |nov_sademed = 63 |dets_sademed = 65 |aasta_sademed = 771 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra.<ref>[https://web.archive.org/web/20170830090459/http://opengis.uab.cat/wms/ACDA/index.htm Climatologia. Sant Julià de Lòria]</ref> }} {{Ilmakast | asukoht = [[Comapedrosa]]l (2942 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = -3.1 |veebr_max = -3.7 |märts_max = -3.1 |aprill_max = -2.4 |mai_max = 2.2 |juuni_max = 6.9 |juuli_max = 10.9 |aug_max = 10.8 |sept_max = 7.9 |okt_max = 3.4 |nov_max = -3.6 |dets_max = -1.4 |aasta_max = 2.1 |jaan_min = -7.1 |veebr_min = -8.4 |märts_min = -8.2 |aprill_min = -7.4 |mai_min = -3.2 |juuni_min = -0.6 |juuli_min = 2.3 |aug_min = 2.5 |sept_min = 0.4 |okt_min = -1.8 |nov_min = -3.8 |dets_min = -4.9 |aasta_min = -3.2 |jaan_keskmine = -5.5 |veebr_keskmine = -6.2 |märts_keskmine = -5.6 |aprill_keskmine = -4.9 |mai_keskmine = -0.4 |juuni_keskmine = 3.2 |juuli_keskmine = 6.5 |aug_keskmine = 6.5 |sept_keskmine = 3.9 |okt_keskmine = 0.8 |nov_keskmine = -2.4 |dets_keskmine = -3.4 |aasta_keskmine = -0.7 |jaan_sademed = 100 |veebr_sademed = 79 |märts_sademed = 85 |aprill_sademed = 136 |mai_sademed = 150 |juuni_sademed = 149 |juuli_sademed = 97 |aug_sademed = 121 |sept_sademed = 122 |okt_sademed = 131 |nov_sademed = 131 |dets_sademed = 121 |aasta_sademed = 1425 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra. }} ===Veestik=== {{Vaata ka|Andorra jõgede loend|Andorra järvede loend}} Riigi keskpaigas [[Les Escaldes]]es ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira jõgi|Valira]] jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib [[Canillo]] ja [[Encamp]]i asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse [[Tristaina järved]]est ning läbib [[Ordino]] ja [[La Massana]] asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas.<ref name="Gomez">Antonio Gómez Ortiz. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Andorra: a small country in the Pyrenees], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 4–6.</ref> Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. [[La Seu d'Urgell]]is suubub see [[Ebro]] lisajõkke [[Segre jõgi|Segre]]sse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru. Andorra teine tähtsam jõgi on [[Ariège]], mis moodustab osa [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]ist.<ref name="rivers"/> Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsali jõgi]] ja [[Riu Madríu]]. Andorras on 172 järve, millest suurim on [[Juclari järv]] pindalaga 0,23&nbsp;km² või 0,213&nbsp;km²{{lisa viide}}.<ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref> Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on [[L'Illa järv]] (13 ha), [[Engolastersi järv]] (7 ha) ja [[Tristaina järved|kolm Tristaina järve]]. === Taimed === [[Pilt:Dianthus_hyssopifolius_2.jpg|pisi|[[Monpeljee nelk]]]] Taimegeograafiliselt kuulub Andorra [[Palearktis]]e [[Atlandi-Euroopa provints]]i rühma [[Püreneede sega- ja okasmetsad]]. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi. Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%<ref name="CIA" /> või 38%<ref name="ReferenceA" />, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki [[kõrgemad taimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades maa lõunaosades<ref name=augustin16 /> on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad tamme[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka [[kastanipuu]]d, [[pähklipuu]]d ja [[mänd|männid]]. Lehtmetsades on valdavad [[karvane tamm]], [[kivitamm]], [[arukask]] ja [[harilik saar]]. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka [[iilekstamm]] ja [[värvitamm]].<ref name="Gomez" /> Kõrgemal paikneb [[tamm]]e- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].{{lisa viide}} [[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]]. Tüüpilised on rohumaad [[aruhein]]aga ja okaspuumetsad [[harilik mänd|hariliku männiga]], [[mägimänd|mägimänniga]] ja [[euroopa nulg|euroopa nuluga]]. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast.<ref name="Gomez" /> Üle 1650 m kõrgusel kasvavad [[rododendron]], [[kuldvihm]] ja [[kadakas]].<ref name="Roquet" /> Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d. Seal kasvab mitmesuguseid [[rohttaim]]i, [[kannike]]si, [[korvõielised|korvõielisi]] ja [[samblad|samblaid]].<ref name=augustin16 /> [[Jõeorg]]udes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra [[rahvuslill]] [[poeedinartsiss]].<ref name=augustin16 /> Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varem [[terrasspõllumajandus]]t.<ref name="Roquet" /> Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.<ref>[https://visitandorra.com/en/nature/andorra-nature-parks/ Andorra Nature Parks], visitandorra.com.</ref> === Loomad === {{Vaata ka|Andorra imetajate loend}} Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Jõgedes ja järvedes on [[meriforell]]i. <ref name="DdS"/> Andorras on liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''[[Bufo spinosus]]'' ja ''[[Calotriton asper]]''.<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid (madalamates piirkondades)<ref name=augustin16 />, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]], [[habekotkas|habekotkaid]]<ref name=augustin16 /> ja [[lumepüü]]sid<ref name=augustin16 /> (mägedes). [[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|pisi|[[Pürenee mägikits]]]] Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id.<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised [[orav]]ad, [[metssiga|metssead]], [[rebane|rebased]] ja [[jänes]]ed.<ref name=augustin16 /> Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|harilikke mägikitsi]], [[pürenee mägikits]]i<ref name=augustin16 /> ja [[ümiseja]]id. [[Kataloonia Püreneed]]ele on omased [[pürenee pruun veis]] ja [[pürenee pruunkaru]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110816172634/http://www.3cat24.cat/noticia/85033/altres/Franca-Espanya-i-Andorra-estudien-conjuntament-la-reintroduccio-de-los-bru-als-Pirineus França, Espanya i Andorra estudien conjuntament la reintroducció de l'ós bru als Pirineus], 3cat24.cat, 11.2.2025.</ref>. == Rahvastik == [[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|[[Satelliidifoto]] Andorrast]] [[Pilt:Andorra_Vall_dels_Cortals_05_JMM.JPG|pisi|[[Encamp]]i küla. Vaade [[Vall dels Cortals]]ist]] [[Pilt:LargeVue-Andorra.jpg|pisi|Andorra la Vella]] ===Demograafilised näitajad=== 28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra).<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=33438&IdCat=1,4 A001. Population estimates; A003. Statistics on the censuses of parishes. February 2025] estadistica.ad, 13.3.2025.</ref> Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal. Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).<ref name="totalpopulation">[https://sig.govern.ad/SIGDDE.Public/Files/Documents/Notes_premsa_noticies/A001_20240516_A.pdf Població mensual], sig.govern.ad, 16.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik">{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Rahvastik. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082. Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398] Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil 5000–6000-ni.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. 1860.–1930. aastatel toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajatööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama.<ref name="calvo" /> Et Andorra oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ja [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.<ref name="calvo" /> Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. 1900. aastal oli Andorras umbes 5000 elanikku. 1950. aastaks oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja sellele järgnenud aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. [[1920. aasta Andorra rahvaloendus]]e ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja [[1960. aasta Andorra rahvaloendus]]e andmetel 8392 inimest.<ref name="augustin62">Augustin, lk 62.</ref><ref name="Places-lk34" /> 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="CP"/><ref name="Places-lk34" /> Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places'', lk 34.</ref> Sisserändajaid tuli eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt.<ref name="emerson" /> Tööimmigrante on tulnud ka näiteks [[Argentina]]st, [[Maroko]]st ja [[Filipiinid]]elt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.<ref name="emerson" /> Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:<ref>[https://web.archive.org/web/20160307152410/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&check=0&bGrafic=&formules=inici&any1=01%2F01%2F1950&any2=01%2F01%2F2014&codi_divisio=8&lang=4&codi_subtemes=8&codi_tema=2&chkseries= POPULATION], estadistica.ad.</ref> *1950: 6176 *1960: 8392 *1970: 19 545 *1980: 35 460 *1990: 54 507 *2000: 65 844 *2010: 85 015 *2014: 76 949 *2015: 78 014 *2017: 74 794 *2018: 76 177 *2019: 77 543 Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri andmebaas. |vaadatud=2009-12-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)<ref name="country-co">[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> [[Imikusuremus]] on 3,76 surma 1000 sünni kohta, [[laste suremus]] 0,7%. [[Pilt:Population pyramid of Andorra 2016.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2016]] Andorra [[rahvastikupüramiid]]is on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka [[sündimuse üldkordaja]], [[summaarne sündimuskordaja]] ja [[suremuse üldkordaja]] on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.<ref>Andorra in Figures 2017, s. 46.</ref> *Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016). *11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016) *56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016) *11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016) [[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005]] ===Välismaalased=== Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust. 2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.<ref name="totalpopulation"/> 1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.<ref name="augustin62"/> Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085. Aastal 2010 olid 31,4% rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20110919151921/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=4&codi_tema=2&codi_divisio=13&codi_subtemes=8 POPULATION BY PARISH AND NATIONALITY], estadistica.ad, 2011.</ref> 2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> 2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud. ===Keeled=== [[Pilt:Ordino01.jpg|pisi|[[Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik]]]] Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik [[ametikeel]] on [[Romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv [[katalaani keel]].<ref name="Bastida">Roser Bastida i Areny. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/104856/160333 Catalan, the Official Language of Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1994, nr 37, lk 25–27.</ref> Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – [[Kataloonia]]s ja [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us. Andorras kõneldakse [[katalaani läänemurre]]t.<ref>Alf Lombard. ''Alle jordens språk: Oslo: Pax 1996, lk 104.</ref> Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all.<ref name="Ganyet-Badia">Rosabel Ganyet, Montserrat Badia Gomis. [https://web.archive.org/web/20151008211729/http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106373/160680 The Catalan Language in Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 32–33.</ref> Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon [[Servei de Política Lingüística]].<ref name="Ganyet-Badia"/> Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.<ref name="Bastida"/> Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keel). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi [[Institut d'Estudis Andorrans]] sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20130822055051/http://www.iea.ad/images/stories/Documents/CRES/Observatoris/2005/2005_3_PoliticaLinguistica.pdf Observatori de l'Institut d'Estudis Andorrans.]</ref> Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast. Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud [[vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]]i. ===Religioon=== [[Pilt:Mapa Bisbat d'Urgell.svg|pisi|[[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] kaart]] Umbes 90% andorralasi kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. [[Urgelli piiskop]], kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib [[La Seu d’Urgell]]is. Andorra piirkonna ristiusustas [[6. sajand]]i keskel püha [[Justus]]. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20100327055202/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/172d2f36a117355ec1256bd60048b6d1/$FILE/ATTPZQZK/constituci%C3%B3%20_angl%C3%A8s.pdf Constitution of the Principality of Andorra], Consel General.</ref> Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on [[Meritxelli Jumalaema]]. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli. 2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra, Religious Adherents, (2015)], thearda.comA.</ref> Katoliiklasi oli [[2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi]] 90,1%. Andorras elab ka [[protestantism|protestante]] (2,1%), [[õigeusk|õigeusulisi]] ning [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on [[anglikaanid]]. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on [[uusapostlik kirik]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] ja [[Community of Christ]]. On mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i<ref>[http://www.pewforum.org/2011/12/19/table-christian-population-as-percentages-of-total-population-by-country/ Table: Christian Population as Percentages of Total Population by Country], pewforum.org, 19.12.2011.</ref> ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%,<ref name="wsm"/> kellest enamik on [[Põhja-Aafrika]] päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%. Riigis on ka väikesed [[hinduism|hinduistide]] ja [[judaism|judaistide]] vähemused.<ref>[https://www.state.gov/j/drl/rls/irf/2005/51537.htm Andorra], state.gov, 2005.</ref> Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%.<ref name="wsm"/> Samuti on [[Baha'i usk|Baha'i usulisi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra], thearda.com.</ref><ref>[https://www.wolframalpha.com/input/?i=andorra Andorra], wolframalpha.com.</ref> [[Andorra põhiseadus]] tagab usuvabaduse. === Asustus === {{Vaata ka|Andorra linnade loend}} [[Pilt:Andorra_la_Vella_3.JPG|pisi|[[Andorra la Vella]]]] [[Pilt:Escaldes-Engordany.JPG|pisi|[[Escaldes-Engordany]]]] [[Pilt:Vista_d'Encamp_-_Andorra.jpg|pisi|[[Encamp]]]] [[Pilt:Andorra-SantJulia.jpg|pisi|[[Sant Julià de Lòria]]]] [[Pilt:Andorra la Vella and Escaldes-Engordany 2.JPG|pisi|Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org]] Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]]. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand [[Escaldes-Engordany]]s. Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km².{{lisa viide}} 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.<ref name="fao">[http://www.fao.org/faostat/en/#country/6 Andorra], fao.org.</ref> Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:<ref>[https://www.citypopulation.de/en/andorra/ Andorra], citypopulation.de, vaadatud 20.7.2025.</ref> # [[Andorra la Vella]] (20 719) # [[Escaldes-Engordany]] (15 506) # [[Encamp]] (8326) # [[Sant Julià de Lòria]] (7962) # [[La Massana]] (5979) # [[Santa Coloma d'Andorra]] (Andorra la Vella vald) (3323) # [[Ordino]] (3217) # [[Canillo]] (2550) # [[El Pas de la Casa]] (Encampi vald) (2156) # [[Arinsal]] (La Massana vald) (2127) ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata|Andorra riigikord}} Andorra on [[parlamentarism|parlamentaarne]] vürstiriik.<ref name="figures18">''Andorra in Figures 2017'', lk 18.</ref> Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks [[kondominaat|kondominaadiks]].<ref>Morten Ruud, Geir Ulfstein. ''Indføring i folkerett'', Oslo: Tano Aschehoug 1998, lk 100.</ref> Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma [[riigikord|riigikorra]]. [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[14. märts]]il [[1993]]. Andorra saavutas [[suveräänsus]]e ja [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelise tunnustuse]] [[riik|riigina]]. [[Andorra kaasvürstid|Kahe kaasvürsti]] süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]] ([[Foix' krahv]]i õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk [[vald (Andorra)|vald]]adeks on säilitatud ja see on [[kohalik omavalitsus|omavalitsuse]] alus. Aastal 1978 eraldati [[Andorra la Vella vald|Andorra la Vella vallast]] uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget [[võimude lahusus]]t. Alates 1993. aastast on Andorras [[parlamentaarne demokraatia]]. [[Riigipea]]d on kaasvürstid, kuid [[täidesaatev võim]] kuulub [[Andorra valitsus]]ele, mida juhib [[Andorra valitsusjuht]]. ====Põhiseadus==== [[Andorra põhiseadus|Andorra esimene põhiseadus]], mis kehtestas [[Parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kiideti heaks ja jõustus [[1993]]. Andorra on nüüd [[sotsiaalriik]] ja [[õigusriik]]<ref name="consell">[https://web.archive.org/web/20200927230321/http://www.consellgeneral.ad/fitxers/documents/constitucio/constitucio-dandorra-catala.pdf/view Constitució d'Andorra Català.pdf].</ref><ref name="constitution">[http://www.andorramania.com/constit_gb.htm The constitution of the Principality of Andorra], Andorramania.</ref>, mille [[valitsemisvorm]] on [[parlamentaarne kaasvürstiriik]]. ====Kaasvürstid==== [[Pilt:Flag of Andorra.jpg|pisi|Sissepääs [[Casa de la Vall]]i, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011]] {{Vaata|Andorra kaasvürstid}} {{Vaata ka|Andorra riigipeade loend}} Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat: [[Andorra kaasvürstid]] [[Urgelli piiskop]] ja [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] valitseja (algul [[Foix' krahv]], siis [[Alam-Navarra kuningas]], 1607. aastast [[Prantsusmaa]] riigipea, algul [[Prantsusmaa kuningas]], praegu [[Prantsusmaa president]]<ref name="figures18" />). Andorra [[valitsemisvorm]] on [[düarhia]]. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad [[senjöör]]id. Foix' krahvkond läks [[Prantsusmaa kroon]]i ja pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] valdusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA Factbook, Introduction], 2010.</ref> Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on viis aastat. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks. Kaasvürstide roll on [[Andorra põhiseadus]]e järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole [[vetoõigus]]t, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu [[volikiri (diplomaatia)|volikirju]] teiste riikide [[diplomaat]]idelt.<ref name="Broto">Eulogi Broto. Andorra. Gerhard Robbers (toim). ''Encyclopedia of world constitutions, Volume 1 Afghanistan to France'', New York: Facts On File 2007, lk 19–24.</ref> Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas. Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse)<ref name="Almenfattelig">''Almenfattelig Udsigt over fremmede Landes Statsforfatning'', Kristiania: Cammermeyer 1894, lk 4.</ref> ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile<ref name="Almenfattelig" /> (läks piiskopkonna kontole). Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst [[Franciscus]] kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest [[Vicent Partal]],<ref>[https://www.vilaweb.cat/noticia/4267764/20150429/vatica-joc-global-bandes-complica-relleu-sistach.html El Vaticà: un joc global a tres bandes complica el relleu de Sistach], vilaweb.cat, 29.4.2015.</ref> talle järgnesid [[Enric Juliana]]<ref>[https://www.lavanguardia.com/20150601/54431997482/vatica-reflexio-andorra.html#.VXilDcAm5Oc.twitte El Vaticà obre una reflexió sobre el seu paper polític a Andorra], lavanguardia.com, 01.06.2015.</ref> ja lõpuks endine valitsusjuht [[Òscar Ribas Reig]] <ref>[https://web.archive.org/web/20150616191803/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&id=41656&view=item&Itemid=445 El Coprincipat], diariandorra.ad, 16.6.2015.</ref>. ====Seadusandlik võim==== [[Pilt:Casa_de_la_Vall_-_18.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]], Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone]] [[Pilt:Casa de la Vall, Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 03.JPG|pisi|[[Andorra parlamendihoone|Andorra uus parlamendihoone]] Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast]] [[Pilt:Sededelgobiernoandorrano.JPG|pisi|Peanõukogu silt]] {{Vaata|Andorra Peanõukogu}} [[Seadusandlik võim]] kuulub [[ühekojaline parlament|ühekojalisele parlamendile]] – [[Andorra Peanõukogu]]le (varem [[Orgude Peanõukogu]])<ref name="consell"/><ref name="constitution"/>. Parlamenti kuulub 28 liiget,<ref name="consell"/><ref name="constitution"/> kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast.<ref name="politics">[https://all-andorra.com/political-system/ Political System of Andorra], All Andorra. </ref><ref name="figures18"/><ref name="c_elconsell">[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 |El Consell General], consell.ad.</ref> Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (''sindic general''), kes on peanõukogu juht,<ref name="Broto" /> ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht. [[Andorra parlamendihoone|Andorra uues parlamendihoones]] hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20110403042712/http://www.elperiodicdandorra.com/societat/6014-la-nova-seu-del-consell-general-estara-enllestida-el-15-de-desembre.html La nova seu del Consell General estarà enllestida el 15 de desembre]elperiodicdandorra.com, 31.10.2003. </ref>. Varem peeti istungeid [[Casa de la Vall]]is [[Andorra la Vella]]s.<ref name="c_elconsell"/> Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab [[absoluutne häälteenamus|absoluutse häälteenamuse]]. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks. Peanõukogu pädevuses on ka [[seadus]]te vastuvõtmine, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle.<ref name="figures18"/><ref name="Broto" /> [[Seaduseelnõu]]sid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes [[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]], kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.<ref>[https://www.bopa.ad/ Butlletí Oficial del Principat d'Andorra], bopa.ad.</ref> Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="Broto" /> Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab [[umbusaldusavaldus]]e ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist. [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consel de la Terra]]), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29">Augustin 2009: 27–29.</ref><ref name="emerson" /> Aastatel [[1866]]–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda ([[Nova Reforma]]). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood.<ref name="emerson" /> Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased.<ref name="Almenfattelig" /> Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. aastal, naised said selle 1970. aastal. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada 1981. aastal.<ref name="Augustin27-29" /> ====Täidesaatev võim==== {{Vaata|Andorra valitsus}} {{Vaata ka|Andorra valitsusjuhtide loend}} Täidesaatev võim on [[Andorra valitsus]]el, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud [[Andorra valitsusjuht|Andorra valitsusjuhist]] (''cap de Govern'') ehk peaministrist ja tema valitud ministritest.<ref name="figures19">''Andorra in Figures 2017'', lk 19.</ref> Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse neljaks aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega<ref name="figures19" />. Valitsuse liikmed ei või peanõukogu liikmeks oleku ajal pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht võib ametis olla kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="Broto" /> Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Alates 16. maist 2019 juhib valitsust peaminister [[Xavier Espot Zamora]]. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.<ref>[https://www.govern.ad/ca/govern/els-ministres Els ministres], govern.ad, vaadatud 15.10.2023.</ref> Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.<ref name="Almenfattelig" /> ====Kohtuvõim==== Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust ([[Batllia d'Andorra]]), kriminaalkohtust ([[Tribunal de Corts]]), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud. [[Andorra ülemkohus|Ülemkohus]] (''Tribunal Superior de Justícia'') on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president.<ref name="Broto"/> Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks. [[Andorra konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohtu]] (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu.<ref name="Broto"/> Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat. Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.<ref name="freedom"/> Aastal [[1433]] loodi kohus. Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (''viguier'') kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.<ref name="Almenfattelig" /> === Poliitika === {{Vaata|Andorra poliitika}} Kaasvürstid on [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] (31. maist 2025) ja [[Emmanuel Macron]] (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt [[Eduard Ibáñez]] (27. novembrist 2023) ja [[Patrice Faure]] (20. novembrist 2024). Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis [[Xavier Espot Zamora]]. Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud [[Partit Liberal d'Andorra]] ja vasakut poolt [[Partit Socialdemòcrata]].<ref name="Broto"/> Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid. [[Ametiühing]]ud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit [[Unió Sindical d'Andorra]] on asutatud 2001.<ref>[https://web.archive.org/web/20120109033345/http://www.usda.ad/#/qui-som/4528125861 Unió Sindical d'Andorra], usda.ad.</ref> [[2023. aasta Andorra parlamendivalimised]] võitis erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht [[Xavier Espot Zamora]] valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka [[Progressivism|progressiivne]] [[Concord (partei)|Concord]] (viis kohta), [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (kolm kohta), [[Konservatism|konservatiivne]] [[Andorra Endavant]] (kolm kohta), [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Ciutadans Compromesos]] (kaks kohta) ja [[Acció per Andorra]] (üks koht).<ref name="freedom">[https://freedomhouse.org/country/andorra/freedom-world/2024 Andorra], | Freedom in the World 2024.</ref> [[2009. aasta Andorra parlamendivalimised|2009.]] ja [[2011. aasta Andorra parlamendivalimised|2011. aasta valimistel]] kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes [[Coalició Reformista]] ja [[Demòcrates per Andorra]]. [[Pilt:Consejo General Andorra 2015.svg|pisi|Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019. {{legend|#FFA500|[[Demòcrates per Andorra]] (15)}} {{legend|#086A87|[[Partit Liberal d'Andorra]] (8)}} {{legend|#E00000|[[Partit Sociald. emòcrata]], [[Verds d'Andorra]] ja teised (3)}}{{legend|#4C0B5F|[[Socialdemocràcia i Progrés]] (2)}} ]] [[2015. aasta Andorra parlamendivalimised|2015. aasta valimistele]] läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei [[Verds d'Andorra]] ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, [[Socialdemocràcia i Progrés]].<ref>[http://cat.elpais.com/cat/2015/02/27/internacional/1425016210_937736.html Andorra vota diumenge amb el repte d'acostar-se a la UE], elpais.com, 2.3.2015. Lest 30. mars 2015.</ref> Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei [[Unió Laurediana]] Sant Julià de Lòrias. 2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. <ref>[https://web.archive.org/web/20150319225233/http://www.eleccions.ad/resultats Resultat], eleccions.ad, Govern d'Andorra.</ref> Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi [[Antoni Martí]] peaministriks. [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|2019. aasta valimistele]] läks Unió Laurediana koos [[Tercera Via]]ga. 2019. valimistel osales ka uus erakond [[Ciutadans Compromesos]] La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta. <gallery> Pilt:JLSerranoP.jpg|[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]], kaasvürst alates 31. maist 2025 Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|[[Emmanuel Macron]], Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017 Pilt:Xavier Espot Zamora Andorra Estònia (cropped).jpg|[[Xavier Espot Zamora]], Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019 </gallery> ==== Hinnangud ==== [[Maailmapanga|Maailmapanga]] 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks [[OECD]] poliitiliselt stabiilsemaid riike.<ref name="politics"/> [[Freedom House]]'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.<ref name="freedom"/> === Rahvusvahelised suhted === {{Vaata|Andorra rahvusvahelised suhted|Eesti ja Andorra suhted}} [[Pilt:Bruxelles rue de la Montagne 10.jpg|pisi|Andorra suursaatkond [[Brüssel]]is]] [[Pilt:Vladimir Putin with Pere Joan Tomas Sogero.jpg|thumb|Andorra suursaadik [[Pere Joan Tomas Sogero]] annab üle volikirjad Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile (2007)]] Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada [[rahvusvaheline kogukond|rahvusvaheline kogukonna]] aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab [[Andorra välisministeerium]] (''Ministeri d'Afers Exteriors''). Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990.<ref name="timeline"/> Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra ''de facto'' [[Schengeni viisaruum]]i osa. [[28. juuli]]l 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu [[ÜRO]]sse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult [[San Marino]] ja [[Liechtenstein]].<ref name="timeline"/><ref>[http://www.andorraprincipat.com/cat/principat1.php EL PRINCIPAT D'ANDORRA: BREU HISTÒRIC], andorraprincipat.com.</ref><ref>[https://www.3cat.cat/3cat/fa-vint-anys-que-a-lonu-es-parla-catala/video/4520156/ Fa vint anys que a l'ONU es parla català], 3cat.cat.</ref> Andorra on 1993. aastast [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta [[Euroopa Nõukogu]]sse<ref>[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 El Consell General], consell.ad.</ref> Püreneede-ülene koostööorgan [[Communauté de travail des Pyrénées]], milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad [[Languedoc-Roussillon]], [[Midi-Pyrénées]] ja [[Akvitaania]] ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, [[Aragón]], [[Navarra]] ja [[Baskimaa]], on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.<ref name="emerson"/> Aastatel 1994–1998 rajas Andorra [[diplomaatilised suhted]] rohkem kui 80 riigiga,<ref name="emerson"/> sealhulgas 1995. aasta alguses [[USA]]ga. Andorral on [[suursaatkond]] [[Austria]]s, [[Belgia]]s, Prantsusmaal (Pariisis ja [[Strasbourg]]is), Hispaanias, [[Portugal]]is, Šveitsis ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[New York|New Yorgis]]). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat. === Riigikaitse === Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania.<ref name="CIA"/> Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi [[suveräänsus]] ja [[territoriaalne terviklikkus]] on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega. Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks [[1982. aasta Segre üleujutus]]) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi ''[[sometent]]''.<ref>Montserrat Luesma. Els cònsols revisaran la llei de protecció impugnada a Ordino, ''Diari d'Andorra'', nr 151, 10.11.1991</ref> Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma.<ref name="decret-veg">[https://web.archive.org/web/20250716095315/http://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref> Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku.<ref>[https://web.archive.org/web/20100907183030/http://www.policia.ad/cat/hist.html RESUM HISTÒRIC], policia.ad.</ref> Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.<ref name="decret-veg" /><ref>Augustin 2009: 38.</ref> Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga [[Versailles’ rahukonverents]]ile teda ei kutsutud. Nii oli ta [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna. Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalüksust, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine tseremooniatel.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire_gb.htm GEOGRAPHY AND HISTORY OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA], andorramania.com</ref> Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest.<ref>[https://www.un.org/webcast/ga/58/statements/andoeng030925.htm STATEMENT BY H.E. MR. MARC FORNE MOLNE PRESIDENT OF THE GOVERNMENT OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA]</ref> Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud. Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda. ===Politsei=== [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_Andorra_(3137259845).jpg|pisi|Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas]] 1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus [[René-Jules Baulard]]i juhtimisel. Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad.<ref>[https://www.policia.ad/ca/ Policia d'Andorra].</ref><ref name="politics"/><ref name="wsm">[http://www.worldstatesmen.org/Andorra.html Andorra], worldstatesmen.org.</ref> Väike eriüksus [[GIPA ]](Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks. === Tuletõrje === Andorra tuletõrjel, mille peakorter on [[Santa Coloma]]s, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |pealkiri=bombers.ad. |vaadatud=2012-07-22 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722172143/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.<ref>[https://www.govern.ad/ca/ministeris-i-secretaries-d-estat/ministeri-de-justicia-i-interior/bombers Cos de Bombers] govern.ad</ref> Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.<ref>[https://web.archive.org/web/20120510100239/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=44 Història del Cos de Bombers d'Andorra], bombers.ad.</ref> === Sotsiaalteenused === Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa [[Caixa Andorrana de Seguretat Sociali]] (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust. [[Borsa d'Habitatge d'Andorra]] kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20110713213450/http://www.habitatgegovern.ad/default.asp?doit=subsection&subsection=1&subsectionname=Borsa%20Habitatge&section=1 Borsa Habitatge], habitatgegovern.ad.</ref> Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist. Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB">[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci">[https://web.archive.org/web/20121025011339/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. ===Kodaniku- ja poliitilised õigused=== [[Pilt:European Court of Human Rights Court room.jpg|pisi|Pärast Andorra vastuvõtmist [[Euroopa Nõukogu]]sse ja liitumist [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga saavad andorralased pöörduda [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] [[Strasbourg]]is]] [[Freedom House]]'i hinnangul on Andorra [[vaba riik]], mis austab [[kodanikuõigused|kodaniku-]] ja [[poliitilised õigused|poliitilisi õigusi]]. [[Andorra põhiseadus|Andorra 1993. aasta põhiseadus]]es on rida artikleid, mis tagavad põhilised [[inimõigused]]. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga ja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]]. Andorra on liitunud ka [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvaheline Kohtuga]]. ===Kodakondsus=== {{Vaata|Andorra kodakondsus|Andorra pass}} Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega [[naturalisatsioon]]iks.<ref name="Broto" /> [[Andorra kodakondsus]]e võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis.<ref name="CIA"/> Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest. Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada.<ref name="freedom"/> Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust. ===Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus=== [[Fail:Andorra, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Andorra vallad]] Andorra jaguneb seitsmeks [[vald (Andorra)|vallaks]] (''parròquia''):<ref name="consell"/><ref name="CP">[https://www.citypopulation.de/Andorra.html Andorra: Parishes & Major Places], citypopulation.de.</ref> * [[Andorra la Vella vald]] * [[Canillo vald]] * [[Encampi vald]] * [[Escaldes-Engordany vald]] * [[La Massana vald]] * [[Ordino vald]] * [[Sant Julià de Lòria vald]] Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos [[Escaldes-Engordany vald|Escaldes-Engordany vallaga]] riigi tähtsaima linnapiirkonna.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930035311/https://www.setupandorra.com/en/news/article/cities-villages-and-parishes-of-the-principality-of-andorra Cities, villages, and parishes of the Principality of Andorra], setupandorra.com.</ref> Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (''quarts''), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (''veïnats''). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud. Valdade tulu tuleb [[pearaha]]st (''foc i lloc''), [[omandimaks]]udest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.<ref>[https://web.archive.org/web/20120503194511/http://www.adi.ad/en/node/417 Local Administration taxes], adi.ad.</ref> ===Riigipühad=== Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni<ref>Augustin 2009: 119</ref> (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra [[kaitsepühak]]u [[Meritxelli Jumalaema]] auks.<ref name="the-cultur">[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> See on Andorra [[rahvuspüha]]. {| class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Eesti keeles !! Katalaani keeles |- | [[1. jaanuar]] || [[Uusaasta]] || Any nou |- | [[14. märts]] || Konstitutsioonipäev || Dia de la Constitució |- | [[8. september]] || Rahvuspüha (Meritxelli päev) || Nostra Senyora de Meritxell |- | [[25. detsember]] || [[Jõulupüha]] || Nadal |} Peale selle on riigis veel riigipühi, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on suletud. Need on [[esimene mai]] (''Dia del Traball''), [[kolmekuningapäev]] (''Reis d'Orient''), [[vastlapäev]] (''Carnaval''), [[suur reede]] (''Divendres Sant''), [[ülestõusmispüha]] (''Pasqua''), [[teine ülestõusmispüha]] (''Dilluns de Pasqua''), [[nelipüha]] (''Pentecosta''), [[teine nelipüha]] (''Dilluns de Pentecosta''), [[neitsi Maarja taevamineku päev]] (''Assumpciò de Maria''), [[pühakutepäev]] (''Tots Sants''), [[neitsi Maarja kuulutamise päev]] (''Anunciaciò de la Mare de Deu'') ja [[teine jõulupüha]] (''Sant Esteve''). ==Sümbolid ja tähised== Andorra sümbolid on [[Andorra vapp]], [[Andorra lipp]], [[Andorra deviis]] ''Virtus unita Fortior'' ja riigihümn "[[El Gran Carlemany]]". [[Andorra rahvuslill]] on [[poeedinartsiss]]. [[Andorra lipp]] on sini-kollane-punane vertikaalne [[trikoloor]], kusjuures kollasel laiul on [[Andorra vapp]]. Andorra vapil on neli välja, millel on [[mitra]] ja [[piiskopisau]], mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja [[Béarn]]i vapi elemendid,<ref>[https://web.archive.org/web/20081112180602/http://www.ccis.ad/cat/pdf/servei_empresa/29_1_07/Llei_utilitzacio_signes_Estat.pdf Llei sobre la udilització dels signes d'Estat], csis.ad. Besøgt 26. juni 2011.</ref> mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga. Andorra tähis [[ISO 3166]] järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. [[Maakood (telefon)|Telefoni maakood]] on +376, [[mobiiltelefonivõrgu kood]] on 213. Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop [[Juan Bautista Benlloch y Vivó]] ning viisi autor [[Enric Marfany]]. [[Poeedinartsiss]] (katalaani keeles ''grandalla'') kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.<ref>Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europæ: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrerne Books 2004, lk 164.</ref> ===Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad=== Aastal 2007 asutas valitsus [[Karl Suure teenetemärk|Karl Suure teenetemärgi]] ja [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]] katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20110706062226/http://www.apaea.ad/portal/images/stories/Bopa%20104.pdf Ordre ministerial sobre l'atorgament dels premis i reconeixements Carlemany]. ''[[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]]'', nr 104, 12. detsember 2007, lk 5529–5531.</ref> == Majandus == {{Vaata|Andorra majandus}} Andorra on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson" /> Energiataristu rajamine 1930. aastatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo" /> 1950. aastatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], CIA.</ref> ===Majandusharud=== [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34" /> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal{{millal}} hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="Western 44">''Western Europe'' 2003, lk 44.</ref> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. ==== Energeetika ==== Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA"/> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. ===Valuuta=== Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. ===Väliskaubandus=== Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990. aastate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="Western 44" /> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> ===Maksud ja riigi tulud=== Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 02.02.2013.</ref> Maksimaalselt 10% tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> ==Taristu== ===Liiklus=== [[Pilt:CG-1 Km1 Andorra La Vella.JPG|pisi|Andorra põhimaantee CG-1]] [[Pilt:Pirineus_-_la_Seu_d'Urgell_airport.jpg|pisi|[[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]] 12 km Andorrast Kataloonias [[Montferrer i Castellbò vald|Montferrer i Castellbò vallas]]]] [[Pilt:Latour-de-Carol_station_-_2004-02-02.jpg|pisi|Rong [[Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaam]]as. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa [[TGV]]-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist]] [[Pilt:CG-2 Km23 Tunel d'Envalira (14).JPG|pisi|Teemaksupunkt [[Envalira tunnel]]i juures]] [[Pilt:CG-3 Km27.JPG|pisi|[[CG-3]] tee lõpu juures]] Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle [[Envalira kuru]]) 1935.<ref name="Augustin27">Augustin 2009: 27.</ref><ref name="Gomez"/> Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal [[2002]] avati [[Envalira tunnel]]. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee [[CG-1]] kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime [[N-145]]. [[CG-2]] viib ida poole Prantsusmaa piirile<ref name="road"/> läbi Envalira tunneli [[El Pas de la Casa]] lähedal. Prantsusmaal saab sellest [[N320]], mis on ühenduses [[N20]]ga. [[CG-3]] suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda [[La Massana]] ja [[Ordino]]ga. [[CG-4]] kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile [[Cabúsi kuru]] juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923013641/http://www.globalcitymap.com/andorra/andorra-road-map.html Andorra Road Map], globalcitymap.com.</ref> Prantsusmaa piirist [[Escaldes-Engordany]]ni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi [[Andorra la Vella]] kuni [[Santa Coloma]]ni viib tee [[CS-100]] ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab ''carretera general'' ('põhimaantee'), CS – ''carretera secundaria'' ('kõrvalmaantee'). Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. 2006. aastal avati 1260 m pikkune [[Pont Pla tunnel]], mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12&nbsp;860 sõidukit ööpäevas. [[Dos Valirese tunnel]], mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvis läbi sõita. Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |pealkiri=Public transport for passengers |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2012-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120723104100/http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigis on käigus kümmekond bussiliini.<ref>[https://web.archive.org/web/20190131040122/https://visitandorra.com/en/visitor-information/before-you-arrive/get-around-your-way/public-transport-national-regular-lines/ Public transport: national regular lines], visitandorra.com.</ref> Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, [[Girona]]sse, [[Girona Costa Brava lennujaam]]a, [[La Seu d'Urgell]]i, [[Lleida]]sse (ja [[AVE (kiirrong)|AVE]] Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), [[L'Hospitalet de l'Infant]]i, [[Reus]]i, [[Salamanca]]sse ja [[Tui]]sse, [[Toulouse]]'i, [[SNCF]]i [[Toulouse'i jaam]]a, [[Toulouse'i Blagnaci lennujaam]]a, [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'i ja [[Arcos de Valdevez]]i. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik. Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega [[SNCF]]i liin, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse [[TGV]]-rongile ja sõita [[Pariis]]i ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate [[L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam]]aga ja [[Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam]]aga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb [[Latour-de-Caroli valla]] ja [[Enveitgi vald|Enveitgi valla]] piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee [[Villefranche-de-Conflent]]i, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin [[Perpignani]] ning [[RENFE]] 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut [[La Massana]]s, [[Arinsal]]is ja [[Escaldes-Engordany]]s. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.<ref>[https://web.archive.org/web/20190223220504/http://www.heliand.com/index.php/serveis Serveis], heliand.com.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090715233032/http://www.helitrans.ad/ helitrans.ad.]</ref> Lähim lennujaam on Hispaanias [[La Seu d'Urgell]]is 12 km Andorra piirist lõuna pool.<ref name="road">[https://all-andorra.com/airport-to-get-to-andorra/ Airport Andorra. How to get to Andorra], all-andorra.com.</ref> ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. [[Kataloonia]] valitsusele kuuluva [[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]]a kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade [[Air Andorra]] ja [[Andorra Airlines]] [[sõlmlennujaam]]. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Perpignani lennujaam]] (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja [[Lleida lennujaam]] (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel. Sadamaid ei ole. ===Telekommunikatsioon=== [[Pilt:Andorra_Telecom_2019_logo.svg|pisi|Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte]] Andorras on tänapäevane telefoni- ja [[LTE]]-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse [[mikrolainesaatja]]id. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu. Umbes 83%-l andorralastel on kodus [[internetiühendus]]<ref name="figures7">''Andorra in Figures 2017'', lk 7.</ref> ja umbes 98% elanikkonnast kasutab [[internet]]ti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti. Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte [[Servei de Telecomunicacions d'Andorra]] (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra [[tippdomeen]]i, mis on [[.ad]]. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma [[Digital+]] telekanaleid. 2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse.<ref name="CIA"/><ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32476&IdCat=4 A168. Statistics on telecommunications consumption. April 2024], 23.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.<ref>[https://web.archive.org/web/20110626021124/http://www.andorratelecom.ad/portal/web/public/about About Andorra Telecom], andorratelecom.ad.</ref> 2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti [[FTTH]]-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas. === Post === [[Pilt:Buzón de Correos en Andorra.jpg|pisi|Hispaania postkast Andorras]] Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus.<ref>Stuart Rossiter, John Flower. ''World History Stamp Atlas'', London: Black Cat 1989, lk 47–48.</ref> Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide [[postmark]]e. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke [[pealetrükk|pealetrükiga]] "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega [[Hispaania peseeta]]des ja [[Prantsuse frank]]ides. Pärast [[euro]] kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa [[La Poste]] ja Hispaania [[Correos]] Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990. aastatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra [[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.<ref>[https://web.archive.org/web/20120131075841/http://www.upu.int/fileadmin/documentsFiles/activities/addressingUnit/andEn.pdf Andorra], Postal addressing systems in member countries, Universal Postal Union, upu.int.</ref> == Haridus ja teadus == === Haridussüsteem === [[Pilt:Escoles de canillo.jpg|pisi|Koolimaja Canillos]] Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega{{lisa viide}} koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust{{lisa viide}}.<ref name="Education-Systems" /> Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem.<ref name="Education-Systems" /> Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik.<ref name="Education-Systems">Hans Döbert, Wolfgang Hörner, Wolfgang Mitter ja Botho von Kopp. ''The Education Systems of Europe'', Springer 2007, lk 32.</ref> Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud [[katalaani keel]]e positsiooni tugevdamiseks.<ref name="Puig">Ermengol Puig: [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106374/160681 The "Escola Andorrana"], ''Catalònia culture'', 1991, nr. 25, lk 34–35.</ref> Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis.<ref>''Andorra en xifres 2018'', lk 15.</ref> 2005/2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides{{lisa viide}}. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.<ref name="Education-Systems" /> Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/the-highest-literacy-rates-in-the-world.html List of Countries By Literacy Rate], worldatlas.com.</ref> [[1880]] rajati Andorras esimesed katoliku koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool. [[Pilt:Universitat_d'Andorra_(3).JPG|pisi|Andorra ülikool]] [[Pilt:Uda.gif|pisi|[[Andorra Ülikool]]i logo]] Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates [[1997]]. aastast tegutseb [[Andorra ülikool]]. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud.<ref name="Augustin77">Augustin, lk 77.</ref> 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas [[Kataloonia Avatud Ülikool]]iga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele. Eraülikool Universitat de les Valls Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama [[hambaarst]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20110530034450/http://www.udv.ad/institution Institution], udv.ad.</ref> Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.<ref>[https://www.consellgeneral.ad/ca/arxiu/arxiu-de-lleis-i-textos-aprovats-en-legislatures-anteriors/vii-legislatura-2015-2019/copy_of_lleis-aprovades/llei-8-2016-de-revocacio-definitiva-de-la-universitat-de-les-valls-udv Llei 8/2016 de revocació definitiva de la Universitat de les Valls (UdV)], consellgeneral.ad.</ref> 2010. aasta novembris andsid võimud loa luua [[Universitat Oberta de la Salle – Andorra]], katoliikliku fondi [[Fundació La Salle]] eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.<ref>[https://www.periodistadigital.com/cultura/religion/20120724/nace-universidad-abierta-salle-uols-andorra-noticia-689401015893/ Nace la Universidad Abierta La Salle (UOLS) en Andorra], periodistadigital.com, 24.6.2012.</ref> Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB" /> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci" /> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on [[Toulouse]] ja [[Barcelona]].<ref name="Augustin77" /> [[Polybiose programm]]i kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida [[USA]]s ja [[Kanada]]s. === Teadus === [[Andorra Uuringute Instituut]] ([[Institut d'Estudis Andorrans]], IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras.<ref>[https://web.archive.org/web/20131212130042/http://iea.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2 L’Institut], iea.ad.</ref> Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka [[Perpignan]]is). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja [[Revista Ciutadans]], mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid. == Tervishoid ja rahvatervis== [[WHO]] hindas 2000. aastatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] (83,5 aastat).<ref> Paul Henley. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7649339.stm Why Andorrans live longer], bbc.co.uk, 2.10.2008.</ref> 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas).<ref name="country-co" /> 2013. aastal oli uurimisasutuse [[Institute for Health Metrics and Evaluation]] statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.<ref>[http://www.healthdata.org/andorra Andorra], healthdata.org.</ref> 2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning [[ülekaalulisus]] kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.<ref name="fao"/> Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (''CASS, [[Caixa Andorrana de Seguretat Social]]'') kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune [[sotsiaalmaks]], millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul.<ref>[https://web.archive.org/web/20110916184314/http://www.adi.ad/en/Socialsecurity Social security and medical insurance], adi.ad.</ref> Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.<ref name="Augustin77" /><ref>''Travailler en Andorre (Mei 2006)'', Govern d'Andorra, Servei d'Ocupació, lk 30.</ref> [[Escaldes-Engordany]]s on [[Meritxelli Jumalaema haigla]] ([[Hospital Nostra Senyora de Meritxell]]). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd [[Kataloonia valitsus]]ega. ==Meedia== [[Pilt:RTVA logotip.png|pisi|RTVA ([[Ràdio i Televisió d'Andorra]]), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras]] {{Vaata ka|Andorra meedia}} Kaks tähtsamat päevalehte on praegu [[Diari d'Andorra]], mida antakse välja pealinnas, ja [[El Periòdic d'Andorra]], mida antakse välja [[Escaldes-Engordany]]s.<ref>[http://www.prensaescrita.com/newspapers/andorra.php Andorra Newspapers], prensaescrita.com.</ref><ref name="politics"/> Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama.<ref name="CIA"/> Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti. [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio [[Ràdio Nacional d'Andorra]] (RNA) ja riigi ainukese telekanali<ref name="freedom"/> [[Andorra Televisió]] (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed. Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust.<ref name="freedom"/> Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata. == Kultuur == [[Pilt:HPIM0309.JPG|pisi|Andorra lipp rõdul Ordinos]] {{Vaata ka|Andorra kultuur}} Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania [[Kataloonia]]st. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on [[Kataloonia]]ga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. [[Escaldes-Engordany]] oli 2011 [[katalaani kultuuri pealinn]].<ref>[http://www.ccc.cat/noticies.php?Id_noticies=253 Capital de la Cultura Catalana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ccc.cat.</ref> Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti [[Kataloonia]]st. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned [[romaani stiil]]is kirikud. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980. aastatest on kultuuritaristut arendatud.<ref name="Rodríguez">Francesc Rodríguez. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106375/160682 Culture Today], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 36–37.</ref> ===UNESCO maailmapärand=== [[Pilt:Vall_del_Madriu-Perafita-Claror_-_101.jpg|pisi|Madriu-Perafita-Clarori maastik]] [[Madriu-Perafita-Clarori org]], mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See [[kultuurmaastik]] on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1160/ Madriu-Perafita-Claror Valley], unesco.org. ([https://web.archive.org/web/20170508033159/http://whc.unesco.org/en/list/1160 veebiarhiivis])</ref> [[Püreneede jaanituled]] Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistu]]sse.<ref>[https://ich.unesco.org/en/RL/summer-solstice-fire-festivals-in-the-pyrenees-01073 Summer solstice fire festivals in the Pyrenees], unesco.org.</ref> ===Kirjandus ja kirjakultuur=== [[Pilt:Antoni Morell i Mora.jpg|pisi|left|[[Antoni Morell]]]] Advokaat [[Antoni Fiter i Rossell]]i (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). [[1748]]. aastal avaldas ta teose "[[Manual Digest]]" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester [[Antoni Puig]] avaldas [[1763]]. aastal selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]". Mõlemat teost peetakse olulisteks. 1987. aastal asutati romaaniauhind [[Fiter i Rosselli auhind]]. Andorra [[ilukirjandus]] tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on [[Antoni Morell]] ([[Antoni Morell Roma]]; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, [[Robert Pastor i Castillo]] (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja [[Josep Enric Dallerès]] (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik [[Albert Salvadó]] (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik.<ref name="Augustin-99">Augustin 2009: 99.</ref> Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik [[Joan Peruga Guerrero]] (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist [[Alberet Villaró]] (sündinud 1964), kirjanik [[Manel Giberet Vallès]] (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat [[Juli Minoves Triquell]] (sündinud 1969) ning luuletaja [[Teresa Colom]] (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka [[Ricard Fiter]] ja [[Michèle Gazier]].<ref name="Augustin-98">Augustin 2009: 98.</ref> Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]]. ===Arhitektuur=== {{vaata ka|Andorra romaani stiilis kirikud}} [[Pilt:Església de Sant Cristòfol d'Anyós - 1.jpg|pisi|[[Anyósi Sant Cristòfoli kirik]] 13. sajandist, mis on [[Andorra kultuuripärand]]i nimekirjas]] Andorral on rikkalik [[romaani stiil]]is kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist.<ref name="Planas">Marta Planas. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106372/160679 The Artistic Heritage], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 28–31.</ref> Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit<ref>[https://web.archive.org/web/20110915024742/http://www.andorra.ad/en-US/What_do_you_need/Culture/Pages/churches.aspx Culture: Churches], andorra.ad.</ref>, sealhulgas [[Santa Coloma kirik]] ehk [[Santa Coloma d'Andorra kirik]], mis on Andorra vanim kirik [[8. sajand]]il ehitatud [[lööv]]iga,<ref name="Augustin-96">Augustin 2009: 96.</ref> [[Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik]], [[Canillo Sant Joan de Casellesi kirik]], [[Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik]], [[Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik]], [[La Massana Sant Climent de Pali kirik]] ja [[Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik]]. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu [[Enclari Sant Vicençi linnus]] ja [[Les Bonsi linnus]].<ref name="Planas"/> On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid.<ref name="Augustin-96" /> Andorra la Vellas on [[Casa de la Vall]], mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone. Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on [[Casa dels Russos]] [[Santa Coloma]]. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt [[Cèsar Martinel i Brunet]]. Teine katalaani arhitekt [[Josep Puig i Cadafalch]] on kavandanud 1930. aastatest pärineva [[Casa la Cruz]]i. 1930. aastatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.<ref name="Planas"/> Aastal 1972 hävis tulekahjus [[Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik]]. Uue kiriku projekteeris katalaani arhitekt [[Ricardo Bofill]]ile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. [[Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik]] on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja. <gallery> Pilt:Església de Santa Coloma - 12.jpg|[[Santa Coloma d'Andorra kirik]] Pilt:Iglesia_de_San_Miguel_de_Engolasters,_Engolasters,_Andorra,_2013-12-30,_DD_01.JPG|Engolastersi Püha Miikaeli kirik Pilt:Refuge_perafita_andorra.jpg|Traditsiooniline kivist mägionn (''refugi'') Perafitas Escaldes-Engordany vallas asub [[Madriu-Perafita-Clarori org|Madriu-Perafita-Clarori orus]] </gallery> ===Kujutav kunst=== 20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.<ref name="Augustin-98" /> Kataloonia päritolu [[skulptor]] [[Josep Viladomat]] (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema [[marmor]]ist ja [[pronks]]ist teosed on eksponeeritud [[Centre d'Art d'Escaldes-Engordany|Escaldes-Engordany kunstikeskus]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20140110170010/http://www.e-e.ad/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=210&Itemid=89 Sala de la Col·lecció Josep Viladomat], e-e.ad.</ref> Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on [[Sergi Mas]]. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:ESC 2007 Andorra - Anonymous - Salvem el mon.jpg|pisi|Ansambel Anonymous esitas [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Helsingis laulu "[[Salvem el món]]"]] {{Vaata ka|Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega.<ref name="Augustin-96" /> Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''[[contrapàs]]'', ''[[sardana]]''<ref>[https://web.archive.org/web/20190123010312/https://www.lonelyplanet.com/andorra/attractions/a/poi-sig/358550 Andorra attractions], lonelyplanet.com.</ref> ja ''[[marratxa]]''. ''Marratxa'' on elujõuline [[Sant Julià de Lòria]]s. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti ''sardana'' puhul. ''Contrapàs''{{'}}i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys. [[Kammerorkester]] [[Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra]] asutati 1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20100427163902/http://www.onca.ad/eng/1biografia.htm Discover the ONCA], onca.ad.</ref> Orkestrit juhib viiuldaja [[Gerard Claret i Serra]] ([[Gerard Claret]]). Tema vend [[Lluís Claret]] on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa.<ref>Augustin 2009: 100.</ref> Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu [[Püha Jüri rist (Kataloonia autasu)|Püha Jüri rist]]i. Andorras tegutseb riiklik poistekoor [[Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra]], mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival. Andorra riigihümn on "[[El Gran Carlemany]]", mille on komponeerinud isa [[Enric Marfany Bons]] ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst [[Joan Benlloch i Vivó]].<ref>Augustin 2009: 101.</ref> Andorra on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud kuuel korral, [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos.<ref name="Augustin-99" /> [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele saatis Andorra võistlusele Taani laulja [[Susanne Georgi]], kes on tuntud ''[[eurodance]]''{{'}}i duost [[Me & My]], kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma [[RTVA]] otsustas [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid. [[Malvina Reynolds]], kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitse-eelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. [[Pete Seeger]] lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "[[The Bitter and the Sweet]]". ===Teater ja film=== 2007. aastal loodi asutus [[Escena Nacional d'Andorra]]. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja. Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino [[Teatre Comunal d'Andorra la Vella]] nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte.<ref>[https://web.archive.org/web/20111115122156/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/ Teatre comunal], andorralavella.ad.</ref> Seal tegutseb ka filmiklubi [[Cineclub de les Valls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110725042922/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/Cineclub/index.html Cineclub de les Valls], andorralavella.ad.</ref> Kultuurikeskus [[La Llacuna]] Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20071116092013/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/la_llacuna/index.html Centre cultural La Llacuna], andorralavella.ad.</ref> ===Andorra köök=== Andorra köök sarnaneb [[Kataloonia köök|Kataloonia köögiga]], kuigi selles on mõjutusi ka [[Prantsuse köök|Prantsuse]]<ref name="Cuisine">[https://www.holidaysandorra.org/cuisine-in-andorra Cuisine in Andorra], holidaysandorra.org.</ref> ja [[Hispaania köök|Hispaania köögist]].<ref>Eccardt 2004, lk 158–160, 170–171.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110720143421/http://www.rumbo.es/guide/es/europa/andorra/gastro.htm Andorra - gastronomía], rumbo.es.</ref> Traditsioonilistele [[tavern]]idele (''tasques''), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite.<ref name="Marquet">Jordi Marquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106381/169954 The Cuisine: between the traditional and the modern], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 41–43.</ref> Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.<ref name="Cuisine" /> Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega ''[[coca]]'', lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega ''[[escudella]]'' ning panniroas nimega ''[[trinxat]]'', mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. ''Escudella''{{'}}t valmistatakse ''[[cassola]]''{{'}}s, mis on glasuuritud savi[[pott]].<ref>Eccardt 2004, lk 158.</ref> Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on ''allioli'', mis sisaldab [[oliiviõli]] ja [[küüslauk]]u. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka [[harilik sigur|sigur]]ilehti. Kokk [[Maria Montanyà]] on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "[[La cuina de casa meva]]".<ref name="Marquet" /> Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused.<ref name="the-cultur" /> Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti [[tursk]]a ja [[meriforell]]i.<ref name="Cuisine" /> ===Tähtpäevad=== Traditsioonilised tähtpäevad on [[jüripäev]] (''diada de Sant Jordi''), [[jaanilaupäev]] (''nit de Sant Joan''), mida tähistatakse lõkkega, [[tabanipäev]] ja [[luutsinapäev]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120629004406/http://www.andorra.ad/en-us/about_andorra/pages/culture_and_traditions.aspx About Andorra: Culture and traditions], andorra.ad.</ref> === Mäluasutused === ====Muuseumid==== Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20110716063545/http://www.tourisme-andorre.net/Telechargements/Museus_cat_fr.pdf Museus d’Andorra: Musées d’Andorre] tourisme-andorre.net.</ref> Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas [[Farga Rossell]] La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum [[Museu Nacional de l'Automòbil]]. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte [[Reig]] kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. [[Museu Casa d'Areny-Plandolit]] Ordinos, [[Museu Casa Rull]] [[Sispony]]s ja [[Casa Cristo]] Encampis on koos interjööriga säilinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid. Pealinnas on ka [[Seth Panisi loss]], kus on [[Seitsme luku kirst]], milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190306042735/http://www.himchistka-daugavpils.eu/andor-22.html Andorra la Vella. What to see.], imchistka-daugavpils.eu.</ref> ====Raamatukogud==== Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja [[Andorra Rahvusraamatukogu]] (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute [[sundeksemplar]]e. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust. ====Arhiiv ==== [[Andorra Rahvusarhiiv]] (Arxiu Nacional d'Andorra) on asutatud 1975. aastal. ==Sport== {{Vaata|Andorra sport}} Andorra on tuntud talispordi- ja [[rulluisuhoki]]maana. Nii rulluisuhokit kui ka [[ragbi]]t peetakse Andorra rahvusspordialadeks. [[Korvpall]]imeeskond [[BC Andorra]] on mänginud Hispaania kõrgliigas [[Liga ACB]]. [[Andorra Jalgpalliliit]] asutati 1994. aastal ja see liitus [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] 1996. aastal.<ref>[https://www.uefa.com/insideuefa/member-associations/association=and/ Andorran Football Federation], uefa.com.</ref> Juulis 2025 oli [[Andorra jalgpallikoondis]] [[FIFA edetabel]]is 174. kohal.<ref>[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men Latest Men’s World Ranking].</ref> Riigi suurim staadion [[Estadi Nacional]] mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.<ref>Sergi Nadal. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106384/169955 A Country for Spor], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 44–48.</ref> [[Andorra Olümpiakomitee]] (''Comitè Olímpic Andorrà'') loodi 1971 ja sai [[ROK]]i tunnustuse 1975.<ref>[https://www.olympics.com/ioc/andorra Andorra], olympics.com.</ref> Andorra sportlased osalesid esimest korda [[1976. aasta taliolümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud. <gallery> Pilt:Grandvalira ski resort, Andorra5.jpg|Mäesuusakeskus [[Soldeu]] külas Pilt:Estadi_Comunal_Vella.jpg|Andorra la Vella vallastaadion Pilt:Roger_Vidosa_FIS-Slalom_Hinterstoder_2010.jpg|Mäesuusataja [[Roger Vidosa]] </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20. *''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. *''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. *Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326. *Byron Augustin. ''Andorra'', Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0. *''Andorra in Figures 2014'', Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4. *''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. *''Andorra en Xifres 2018'', Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}}{{commons|Andorra}} * [https://visitandorra.com/en/ Ametlik turismiinfo] (''inglise keeles'') *Tuomas Salste. [https://www.tuomas.salste.net/doc/matkat/andorra.html Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon], 2014. * [http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras] *[https://en.wikivoyage.org/wiki/Andorra Wikivoyage] *[https://www.govern.ad/ca/inici Andorra valitsus] *[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028050 Andorra Country Profile], BBC *[https://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Andorra:_Primary_Documents History of Andorra: Primary Documents], eudocs.lib.byu.edu {{Euroopariigid}} {{koord |NS=42.558 |EW=1.555 |type=country |region=AD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Andorra| ]] b849s1zl791lfaynul334oovmuehfrd Arvo Valton 0 14 7261384 7134569 2026-10-29T10:39:00Z Morel 26171 lisapilt 7261384 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:Arvo Valton 2015.jpg|pisi|Arvo Valton [[rahvusmõtte auhind|rahvusmõtte auhinna]] kättesaamisel Tartu Ülikooli aulas, 1. detsember 2015. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] [[Pilt:Arvovalton.jpg|pisi|Arvo Valton aastal 2007]] '''Arvo Valton''' (kodanikunimega '''Arvo Vallikivi'''; [[14. detsember]] [[1935]] [[Märjamaa]] – [[26. juuli]] [[2024]]) oli eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist. ==Elulugu== Arvo Valton sündis 1935. aastal Märjamaa alevis [[Hiiumaa]]lt pärit ettevõtja Jakobson-Waltoni pojana.<ref name="Y6Ycu" /> Ta õppis [[Märjamaa algkool]]is aastail [[1943]]–[[1949]]. Küüditati koos vanematega 1949. märtsis. Väljasaadetuna jätkas õpinguid aastail 1949–1951 [[Novosibirski oblast]]i Tšanovski sovhoosi 7-klassilises koolis ja [[1951]]–[[1953]] Tšanõ keskkoolis. Lõpetas 1954. aastal [[Magadan]]i oblasti [[Sussuman]]i keskkooli, tuli seejärel tagasi Eestisse. Aastail [[1954]]–[[1959]] õppis ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) keemia- ja mäeteaduskonnas, kus omandas mäeinseneri eriala. Töötas seejärel aastail 1959–[[1961]] [[Maardu]] keemiakombinaadis karjääri vahetusülemana ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana. 1967. aastal lõpetas üleliidulise kinoinstituudi (kaugõppes) [[filmidramaturg]]i erialal. Töötas aastail 1961–[[1968]] Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana. Oli aastail 1968–[[1975]] vabakutseline kirjanik. Ta on töötanud [[Tallinnfilm]]i stuudios toimetuskolleegiumi liikmena. Alates [[1965]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige; [[1971]]. aastast liidu juhatuse liige; aastail [[1981]]–[[1989]] juhatuse presiidiumi liige ning aastail [[1990]]–[[1992]] esimehe asetäitja. Valton on tegutsenud Tallinna kirjandusklubi [[Pegasus (klubi)|Pegasus]] esimehena. Ta oli ka [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1979. aastast).<ref name="PZzOD" /> [[Pilt:Valton-Aipin.IMG_4076.JPG|pisi|Arvo Valton vestlemas [[Jeremei Aipin]]iga kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 29. mail 2011]] Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid{{lisa viide}} [[fosforiidisõda|fosforiidimaardlate üle]] [[1987]]. aastal. [[1980]]. aastal osales ta [[40 kiri|40 kirja]] aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid.{{lisa viide}} Lõi kaasa taasiseseisvumisüritustel, kuuludes samal ajal nii [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]] kui ka [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] 1. koosseisu liikmete hulka. [[1992]]–[[1995]] oli Valton [[VII Riigikogu]] koosseisu liige. Ta oli alates 1989. aastast korporatsiooni [[Rotalia]] liige ning kuulus alates [[1994]]. aastast Isamaaliitu (hiljem [[Isamaa ja Res Publica Liit]]). Rahvuslasena on Valton võtnud sõna eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on osalenud [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvaste]] [[hõimuliikumine|hõimuliikumises]]. [[1993]]. aastal valiti Valton [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]]i aseesimeheks ning aastal [[1996]] esimeheks. Alates aastast [[1998]] oli Valton assotsiatsiooni president. Ta on reisinud paljudes Euroopa riikides, Ameerikas, Austraalias ning kõigis endise Nõukogude Liidu vabariikides.<ref name="w79eW" /> 2009. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. Arvo Valton (Vallikivi) on [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] aukodanik.{{lisa viide}} == Looming == Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" ([[Noorus]], [[1960]], 4). Varasemale [[lühiproosa]]le on iseloomulik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "[[Veider soov]]" ([[1963]]) äratas elavat huvi oma värske nägemise ja leebe [[huumor]]i tõttu. [[Novellikogu]]s "[[Rataste vahel]]" ([[1966]]) ilmutas Valton varasemast suuremat tüpiseerimise oskust. Tema selle perioodi tekstidele on iseloomulik inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline [[hüperbool]] ja [[grotesk (kirjandus)|grotesk]], mis kujunesid [[proosauuendus]]es tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis ja bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. 1968. aastal ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" ([[Loomingu Raamatukogu|LR]]) ja "[[Luikede soo. Karussell]]" kutsusid esile poleemika: Valtoni loomingust otsiti [[eksistentsialism]]i mõjusid. Võõrandumisele vastandas Valton inimeksistentsi kui subjektiivse olemise, teisitiolemise. Novellikogus "[[Sõnumitooja (Arvo Valton)|Sõnumitooja]]" ([[1972]]) vaatleb ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise haardes, Valtoni [[novell]] metaforiseerus ja võttis [[parabool]]i kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitlema [[ajalugu]] inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt [[Karl Ristikivi]]ga vältis Valton ajalooproosas [[Eesti ajalugu]] ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "[[Õukondlik mäng]]" (ilmunud Loomingu Raamatukogus aastal 1972) aktualiseerib Valton ajaloo näidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks [[mudelproosa]] ja [[paraboolnovell]]i viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "[[Pööriöö külaskäik]]" (LR [[1974]]) ja "[[Läbi unemaastike]]" (1975) unenäo- ja müüdiloogika lisas tema loomingusse individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming [[kirjandusžanr|žanrite]] poolest mitmekülgseks: novellide kõrval ilmusid romaanid, [[aforism]]id, [[luuletus]]ed ja [[lasteraamat]]ud. Novellivalikkogudes "[[Mustamäe armastus]]" ([[1978]]) ja "[[Võõras linnas]]" ([[1981]]) kujutab Valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast; kohati tugevnenud publitsistlik allhoovus on paigutatud mängu [[paradoksaalsus]]ele, mis tagab maailmapildi [[ambivalents]]i. Valtoni esimene [[romaan]] "[[Tee lõpmatuse teise otsa]]" (1978) on ajalooline: jutustatakse [[mongolid|mongoli]] valitsejast [[Tšingis-khaan]]ist ning [[tao]]istlikust mungast [[Chang Chun]]ist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealistlik teos armastusmotiivide variatsioonidega "[[Arvid Silberi maailmareis]]" ([[1984]], lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "[[Üksildased ajas]]" (I – [[1983]]; II – [[1985]]) ilmunud kuues jutus on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja [[stereotüüp]]sest olemisest. Valton on avaldanud aforismikogud "[[Uksed kriuksuvad öösiti]]" ([[1977]]), "[[Märklaud kilbiks]]" ([[1980]]) ja "[[Tagasi tulevikku]]" (1985) ning kaks luulekogu "[[Kollasteks laikudeks laguneb]]" (1978) ja "Seniks" ([[1992]]). Arvo Vallikivi nime all ilmunud raamatuist: "[[Retk ooboluste riiki]]" (1978) jutustab [[maavara]]de tekkest; "[[Ajaprintsess]]" (1981) on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu; "[[Põhjanaela paine]]" (1983) tugineb [[Hyperborea|hüperboreilise]] [[folkloor]]i motiividele, kus müüdiloogikale omased võtted avalduvad eriti ehedalt. [[Mütoloogia]] kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemisest tinginud mõttevoolude vastu (näiteks [[zen-budism]] ja [[taoism]]). [[1979]]. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "[[Rauakolina etüüdid]]" koos [[tsensuur]]i tõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "[[Rännak giidi saatel]]" ([[1988]], sellega saavutas ta ka Juhan Smuuli nimelise preemia [[1989]]), kus poliitilised realiteedid on seostatud [[eetika]]ga. Autor juhib tähelepanu vägivallale [[poliitika]]s, arendades reaalelu episoode absurdini, kus kasutab idamaade motiive teoses "[[Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust]]" (1992). Märtsiküüditamisele järgnenud väljasaadetute elu Siberis kujutab autobiograafiliste sugemetega<ref name="02Np1" /> romaan "[[Masendus ja lootus]]" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud [[1973]]. aastal avaldatud novell "[[Ohtlik leiutis]]" ja 1979. aastal avaldatud novell "[[Mustamäe armastus]]". Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I–II (1984). Publitsistina on Valton võtnud sõna [[rahvuskeel]]e ja -kultuuri ning [[keskkonnakaitse]] teemal; [[1986]]. aastal algatas ta{{lisa viide}} diskussiooni [[fosforiidimaardla]]te üle. ===Filmid, näidendid=== Valton on kirjutanud [[stsenaarium]]id mängufilmidele "[[Viimne reliikvia]]" ([[1969]], [[Eduard Bornhöhe]] raamatu "[[Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad]]" ainetel), "[[Hundiseaduse aegu]]" (1984) ja "[[Näkimadalad (romaan)|Näkimadalatele]]" (Herman Sergo romaani ainetel), aga ka telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" ([[1976]]) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve). Kogudena on avaldatud filmistsenaariumid "Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduse aegu" ([[1990]]), stsenaariume ja [[libreto]]sid koos memuaaridega [[teater|teatrist]] ja [[filmindus]]est kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks [[näidend]]it on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai Ugala teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II koha auhinna ja see lavastati 1986 [[Pärnu]] Endla teatris. Vanemuises lavastati [[1966]] [[Paul-Eerik Rummo]] koostatud [[montaaž]] Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". Valton on kirjutanud libreto [[Eino Tamberg]]i [[ooper]]ile "Lend" ([[Estonia (teater)|Estonia]] 1983). Valton on tõlkinud kirjandust [[vene keel|vene]], [[mari keel|mari]], [[udmurdi keel|udmurdi]], [[mokša keel|mokša]], [[bulgaaria keel|bulgaaria]], [[poola keel|poola]] ja [[ungari keel|ungari]] keelest. ===Muud teosed=== * "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976) * "Arvidi maailmareis" (LR 1981) * "Vanad arved" (1981) * "Kiirustav kahetsus" (1989) * "Kirikutrepil" (1989) * "Kohtunikud ja kohtualused" (1990) * "Proovipildid" (1990) * "Üks tund Toledos" (1990) * "Kuninglik lõbu" (1991) * "Liisa ja Robert" (1993) * "Väike ilus vangimaja" (1990–1995 novellid) * "Leidik" (2000) * "Liblikas, ilus ja paks" (2003) == Isiklikku == Tema poeg on advokaat [[Hannes Vallikivi]] ja tütar on Viljandi Kondase keskuse juhataja [[Mari Vallikivi]]. Tema vend oli kergejõustiklane [[Manivald Vallikivi]]. == Tunnustus == * 1973 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Ohtlik leiutis") * 1979 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Mustamäe armastus") * 1984 – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Üksildased ajas") * 1989 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Rännak giidi saatel") * 1990 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Masendus ja lootus") * 2000 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3354}}</ref> * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1220}}</ref> * 2007 – [[Paabeli Torni auhind]] ([[Vladimir Timin]]i "Vana-Permi poisi Tikö seiklused" tõlge eesti keelde) * 2008 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (soome-ugri rahvaste luule vahendamise eest eesti keelde) * 2014 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] * 2015 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> * 2018 – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ("Märjamaa legend") * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> * 2022 – [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind]] * 2024 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia|Kultuuri elutööpreemia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Y6Ycu">{{netiviide | URL = http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01okt_k1.htm | Pealkiri = Tarmo Teder. ''Vastab Arvo Valton''. Teater. Muusika. Kino. Oktoober 2001. | vaadatud = 2010-06-02 | arhiivimisaeg = 2008-09-19 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080919045850/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01okt_k1.htm | url-olek = ei tööta }}(2.05.2010)</ref> <ref name="PZzOD">Eesti Kirjarahva leksikon. koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Eesti Raamat, Tallinn 1995, lk 645.</ref> <ref name="w79eW">{{netiviide | URL = http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arvo_valton.htm | Pealkiri = Referaat ''Arvo Valton''. | vaadatud = 2010-06-02 | arhiivimisaeg = 2008-05-11 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080511065848/http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arvo_valton.htm | url-olek = ei tööta }}(2.05.2010)</ref> <ref name="02Np1">[[Kalle Kurg]], "Arvo Valtoni valge raamat." Arvo Valton Vallikivi. Kogutud teosed, 9. kd. Järelsõna. Tallinn, Kirjastuskeskus 2006. ISBN 9985961277</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaat}} * {{ISIK|4119}} * [http://uudised.err.ee/index.php?06152996 ''Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku'']. ERR. 30. jaanuar 2009 * [[Holger Kaints]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10360:triviaalsusest-punutud-mustrid-muidu-kriuksuga-lood-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3291 ''Triviaalsusest punutud mustrid, muidu kriuksuga lood'']. Sirp, 19. märts 2010 * [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01okt_k1.htm Tarmo Teder. ''Vastab Arvo Valton'']. [[Teater. Muusika. Kino]]. oktoober 2001 *[[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/580216 Valtoni vägivallatud tšuudid Novgorodimaal asju ajamas]. Eesti Päevaleht 16. juuli 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/66650207 Kirjanik Arvo Valton kandideerib valimistel Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas], Delfi, 28. august 2013 {{JÄRJESTA:Valton, Arvo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Märjamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 4u9srcksip8ho84t6s0qcpuf0ia4dla Aa mõis 0 104 7261213 6734807 2026-10-28T23:25:16Z Funktsionalism-modernism 231916 7261213 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aa mõisa peahoone.jpg|pisi|Aa mõisa peahoone]] {{Kaart|kõrgus=220|laius=220|lat=59.425556|long=27.150556|marker=jah|suum=15}} '''Aa mõis''' (ka ''Aamõisa mõis''; [[saksa keel]]es ''Haakhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb endine mõisasüda [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] territooriumile [[Aa]] külla. Aa mõisa [[härrastemaja]] asub [[Põhja-Eesti paekallas|Põhja-Eesti paekalda]] lähedal. == Ajalugu == Mõis rajati arvatavasti [[15. sajand]]il, ajavahemikul [[1426]]–[[1497]]. Enne [[Liivi sõda]] oli see [[Narva foogt]]ile alluva orduametkonna keskus. Suvel [[1630]] kinnistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister|bürgermeistrile]] [[Georg von Wangersheim]]ile. [[Wangersheim]]ide perekonna kasutusse jäi mõis kuni [[1787]]. aastani. Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]–[[1698]], mil Aa mõisnikuks oli [[Georg Bogislaus von Wangersheim]], ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis [[palladianism|palladianistlikult]] põhiplaanilt sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud [[Rootsi aeg|rootsiaegsetest]] mõisatest [[Eesti]]s. Sellest ajast on säilinud kahekorruseline keskosa. Nagu Palmse mõisalgi, olid hoonel tiibosad, mis fassaadil eendusid ja tagaküljel taandusid. See oli üks esimesi [[loss]]ilikult kujundatud [[mõisasüda]]meid [[Eesti]]s. Arvatavasti samal ajal rajati [[iluaed]] hoone tagant laskuvatele [[terrass]]idele, mis [[klint|klindiveere]] all lõppesid [[tiik]]idega. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] mõisahoone rüüstati ja põletati maha, nii et järele jäid ainult müürid. [[Kindralleitnant]] [[Axel von Wangersheim]], kes oli vahepeal [[Riia]] [[komandant]], sai [[1720. aastad|1720. aastatel]] mõisa enam-vähem endisse korda. Umbes [[1723]] seati peahoonesse üles väga ilusad [[koobalt]]iga kirjatud [[kahhelahi|kahhelahjud]], millest üks on praegu [[Kadriorg|Kadriorus]] endises "[[Lustihoone]]s". [[tislermeister|Tislermeistritena]] töötasid mõisas näiteks [[Tobias Schamer]] ja J. G. Borchardt ja [[1753]] [[Johann Ulrich Rumber]] [[Saksamaa]]lt. [[18. sajand]]i lõpul jäi vana [[härrastemaja]] kitsaks. Seda laiendati meister [[Christian Gottlieb Walther]]i juhtimisel mahukate ühekorruseliste [[tiibhoone|tiibosadega]]. [[Fassaad]] muudeti [[klassitsism|klassitsistlikuks]]. Keskosa, mis varem oli taandunud, ehitati kinni ning selle otsa pandi barokne frontoon. Sellest ajast pärinevad ka kurekujuline [[tuulelipp]] hoone [[frontoon]]il (umbes samasugune nagu [[Narva raekoda|Narva Raekojal]] ) ning [[varaklassitsism|varaklassitsistliku]] [[nikerd-dekoor]]iga peauks. [[1782]] oli mõisas 66 teenijat. Mõisale kuulus väike sadam. Nii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.{{lisa viide}} Aastatel [[1787]]–[[1841]] kuulus mõis [[Nasackin]]itele. Aastatel 1869–1886 oli Aa mõis [[Cramer]]ite suguvõsa valduses, 1869 ostis Georg Wilhelm Cramer (1812–1882) mõisa Nasackinitelt ja loovutas 1882. aastal oma pojale Charlesile. [[19. sajand]]ist pärinevad [[moonakas|moonakate]] majad, kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid, ning (sajandi teisest poolest) härrastemaja [[historitsism|historitsistlikud]] [[puitpits]]ilised [[varikatus]]tega [[veranda]]d fassaadi sissekäigu ees. Viimased kümnendid enne [[mõisate natsionaliseerimine|natsionaliseerimist]] (alates [[1889]]. aastast) kuulus mõis [[Grünewaldt]]idele. Viimane omanik oli kirjanik ja [[vene kirjandus|vene klassikalise kirjanduse]] [[saksa keel]]de tõlkija [[Otto von Grünewaldt]]. [[1919]] mõis natsionaliseeriti. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad [[asundustalu]]deks. Alates [[1924]]. aastast tegutseb mõisahoones [[hoolekandeasutus]]. Esimesed hoolealused paigutati sinna juba detsembris [[1923]], ametlik avapidu toimus jaanuaris [[1924]]. Aa mõisaansambel on [[1979]]. aastast [[arhitektuurimälestis]]ena [[riiklik kaitse|riikliku kaitse]] all. Puuliikide rohke Aa park on [[looduskaitse]] all. Restaureerimist alustati [[1987]]–[[1988]] pargi lääneservas paiknevast [[18. sajand]]i lõpust pärinevast paviljonist, mis oli kõige viletsamas seisundis: krohv oli varisenud ja võlvid tillkusid. Töö valmis suvel [[1988]] (restaureerimise projekti autor Ü. Saar, sisekujundaja K. Roosi). Hoone võeti kasutusele [[kabel]]ina. == Mõisaansambel == Peahoone on [[barokk]]stiilis kivihoone, mille keskosa on kahekorruseline ja tiibosad on ühekorruselised. Hoonest ida pool asus [[tall]], lääne pool varaklassitsistlik [[kuppelkatus]]ega kaheksanurkne [[kabel]]. Edela pool asus suur [[karjaõu]] paljude hoonetega ümber hoovi. Kaugemal läänes oli [[vesiveski]] ja selle lähedal [[põld|põllul]] [[viljakuivati|kuivati]] ja [[rehi]], mis tuleohutuse huvides paigutati mõisakompleksist kaugemale. == Seisukord == Peahoone väliskuju on pärit 19. sajandist. Et sees töötab hooldekodu, on maja heas korras. Maalitud [[kahhel|kahlitega]] jalgadel [[ahi]] 18. sajandi algusest on viidud [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Vasakule tiivale ehitati [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus suur kolmekorruseline hooldekodu [[juurdeehitis]]. Mitmed kõrvalhooned on säilinud, kuigi osalt ümberehitatuna. Kabel on 1980. aastate lõpul restaureeritud. Karjaõu on varemetes, vesiveski on maatasa. Varemetes on ka endine viinavabrik, kus piiritust aeti veel isegi pärast Teist maailmasõda. == Muuseum == Mõisahoone esimesel korrusel on sisustatud muuseum. Praegu saab seal näha mõisaaegses stiilis sisustatud kabinetti ja saali. Fuajees on näitus vanaaegsetest esemetest. == Muistend == Aa mõis olla vanasti olnud mereröövli loss. Ümberringi olnud männimets ja ümbrust kutsutud Människõrbeks. Mere poolt olnud lahtine vaade merele, maa poolt aga paks männimets. Mereröövlid eksitanud öösiti tuledega laevu ja riisunud varandusi. == Kirjandus == * [[Ants Hein]]. Aa – mõis mererannal. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1988, nr 9, lk 32-33. * [[Meeli Müüripeal]]. Aasse ajamatkale. – ''[[Maakodu]]'', juuni [[2002]], lk 10–14. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} * {{RA mõisaregister|410}} * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2055 Aa mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [http://www.mois.ee/viru/aa.shtml Aa mõisa peahoone esikülg, foto; allikas] {{Lüganuse kihelkond}} {{koord|NS=59.425556|EW=27.150556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] i7hmzypob9gpj5v1tg11onyppjeq8vy Bhutan 0 174 7260975 7213712 2026-10-28T12:55:03Z Sendrasendra 225202 /* Sport */ 7260975 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Riik | riiginimi = Bhutani Kuningriik | omastav = Bhutani | nimi1_keel = dzongkha | nimi1 = འབྲུག་ཡུལ | nimi1_latin = Druk Gyekhap | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Bhutan.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Bhutan in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[dzongkha keel|dzongkha]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Thimphu]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Tshering Tobgay]] | pindala = 38394 | pindala_viide = <ref name="ooHsR" /> | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[8. august]]il [[1949]] ([[Hiina]] tunnustas Bhutani) | valuuta = [[Bhutani ngultrum]] (BTN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +6 | hümn = "[[Druk tsendhen]]" | usund = | üladomeen = [[.bt]] | telefonikood = 975 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BHU | märkused = }} [[Fail:Tshechu Compilation-Oct2013.webm|pisi|Video religioossest Tšetsu festivalist Bhutanis]] '''Bhutan''' ([[dzongkha keel]]es འབྲུག་ཡུལ ''Drukyuel'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s [[Himaalaja]] mäestiku idaosas. Riik piirneb idas ja lõunas [[India]]ga ning põhjas ja läänes [[Hiina]]ga ([[Tiibet]]iga). ==Nimi== Nime "Bhutan" päritolu ei ole selge. On arvatud, et see pärineb [[sanskrit]]i sõnadest ''Bhota-anta'' ('Tiibeti ots') või sõnadest ''Bhu-uttan'' ('mägismaad'). Sõna "Bhutan" on riigi nimena kasutatud alates [[19. sajand]]i lõpust. Riigi [[dzongkha keel|dzongkhakeelne]] nimi on ''Drukyuel'' (teises variandis ja [[tiibeti keel]]es ''Druk Yul'') ('[[kõuedraakon]]imaa'). Bhutan on tuntud mitme nime all, sealhulgas ''Lho Mon'' ('pimeduse lõunamaa'), ''Lho Tsendenjong'' ('[[sandalipuu]] lõunamaa') ja ''Lhomen Khazhi'' ('nelja lähenemise lõunamaa'). == Loodus == ===Maastikuline liigendus=== Bhutani võib jaotada kõrgmägede piirkonnaks riigi põhjaosas, madalate mägede piirkonnaks riigi keskosas ja Duarsi tasandikuks riigi lõunapiiril (13–16&nbsp;km laiune riba). ===Reljeef=== Mägede kõrgus väheneb põhjast lõunasse. Lõunapiiri ääres on Duarsi tasandik. Selle põhjaosas, mägede kõrval on ebatasane maastik. Kõrgeim tipp on 7570 m kõrgune [[Gangkhar Puensum]] (mõnikord peetakse selleks ka 7554 m kõrgust [[Kula Kangri]]t). 10% pindalast on igilume ja liustike all. Lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid haritav maa moodustab vaid 2–3% riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast. ===Kliima=== [[Pilt:Thimphu-kliima.svg|pisi|180px|[[Thimphu]] [[kliimadiagramm]]]] Duarsi tasandik asub [[lähistroopika]]s. Piirkond on väga sademeterohke ([[aasta keskmine sademete hulk]] on 500–760&nbsp;mm aastas) ning kuum ja niiske. ===Jõed=== Suuremad jõed on [[Drangme Chhu]], [[Sankosh]] (Puna Tsang Chhu), [[Wang Chhu]] ja [[Amo Chhu]]. Teiste jõgede seas on [[Drupthopzampa Chhu]], [[Khili Chhu]], [[Kholong Chhu]], [[Khoma Chhu]], [[Kuri Chhu]], [[Mangde Chhu]] ja [[Threwen Chhu]]. ===Taimkate=== Riigi pindalast on metsaga kaetud 72,5%. Duarsi tasandikul kasvab lähistroopiline mets. Päris lõunapiiri ääres on rohtla ja bambusedžungel. ===Loomastik=== Duarsi tasandiku metsades elavad elevandid, hirved ja tiigrid. Päris lõunapiiri ääres on looduskaitseala, kus muuhulgas elab haruldane languuriliik ''[[Trachypithecus geei]]''. ===Keskkond=== Tänu riigi isoleeritusele ja väikesele rahvaarvule on Bhutani [[ökosüsteem]] suures osas säilinud puutumatuna. Seal leidub mitmeid ohustatud loomaliike. ==Riik== ===Riigikord=== Bhutani riigikord on [[konstitutsiooniline monarhia]]. Parlament on [[Bhutani Rahvuskogu|rahvuskogu]], mille liikmetest kaks kolmandikku on valitavad. === Haldusjaotus === [[Pilt:Bhutan (claims hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|250px|Ringkonnad]] Bhutan on jagatud 20 ringkonnaks (''dzongkhag''): {| | * [[Bumthangi ringkond]] * [[Chhukha ringkond]] * [[Dagana ringkond]] * [[Gasa ringkond]] * [[Ha ringkond]] * [[Lhuentse ringkond]] * [[Mongari ringkond]] * [[Paro ringkond]] * [[Pemagatsheli ringkond]] * [[Punakha ringkond]] | * [[Samdrup Jongkhari ringkond]] * [[Samtse ringkond]] * [[Sarpangi ringkond]] * [[Zhemgangi ringkond]] * [[Thimphu ringkond]] * [[Trashigangi ringkond]] * [[Trashi Yangtse ringkond]] * [[Trongsa ringkond]] * [[Tsirangi ringkond]] * [[Wangdue Phodrangi ringkond]] |} ==Rahvastik== Rahvastiku [[keskmine eluiga]] on tõusnud 39-lt (aastal 1970) 71-le (2019), seda tänu arstiabi kättesaadavuse ja transpordi paranemisele. Mediaanvanus on 28,1 aastat (2020). ===Rahvaarv=== [[Rahvaarv]] on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Varasemad rahvaarvud: *1964: 750 000 *1991: 1 476 000 (hinnang) Riigis on läbi viidud 3 rahvaloendust (1969, 1980 ja 2005). Ametliku hinnangu kohaselt oli rahvaarv 2004. aastal vaid 752 700. Suured erinevused hinnangutes tulenevad väidetavalt sellest, et Bhutani valitsus teatas tegelikust suurema rahvaarvu [[1971]]. aastal, sest arvati, et alla 1-miljonilise rahvaarvuga riiki ei võetaks [[ÜRO]] liikmeks. Ametivõimude väitel on riigist lahkunud ka hulgaliselt peamiselt nepallastest võõrtöölisi. Põgenikke esindavad organisatsioonid on väitnud, et Bhutani valitsus üritab varjata nepallaste suurt osakaalu Bhutani elanikkonnas. Umbes 125 000 inimest elab põgenikelaagrites [[Nepal]]is. ===Asustus=== Põhiline asustus on koondunud riigi keskosa orgudesse. Duarsi tasandiku põhjaosas mägede jalamil on väikesed külad metsalagendikel. ===Rahvuslik koosseis=== Umbes pool bhutanlastest on [[bhotiad]], kes on kultuuriliselt lähedased [[tiibetlased|tiibetlastele]]. Nad elavad põhiliselt riigi põhja- ja keskosas. Bhutani lõunaosa rahvastik on mitmerahvuseline. Ülekaalus on [[Nepal]]ist sisse rännanud [[nepallased]]. ===Keeled=== Bhotiad kõnelevad [[tiibeti keel]]ele lähedast [[dzongkha keel]]t, mis on ka [[riigikeel]]. Nepallased kõnelevad põhiliselt [[nepali keel]]t. Koolides on kõigile kodanikele kohustuslik dzongkha ja inglise keele õppimine. Osa aineid, sealhulgas täppisteadusi, õpetatakse inglise keeles. ===Religioon=== Bhotiad tunnustavad [[Tiibeti budism]]i. Nepallased on [[hinduism|hinduistid]]. 90% elanikest peab end õnnelikuks, 8,8% õnnetuks. Enesetapu sooritab igal aastal 80 inimest. ==Majandus== Riik on koostanud [[viisaastak]]uplaanid majanduse arendamiseks. Esimesel ja teisel viisaastakul ([[1961]]–1966 ja [[1966]]–1971) pandi rõhku transpordi ja side arendamisele. Viies viisaastakuplaan ([[1981]]–1986) töötati välja [[India]] abiga. Põhirõhk oli majandusliku sõltumatuse kindlustamisel. ===Põllumajandus=== Põhiline elatusallikas on [[põllumajandus]], kus on hõivatud 79% elanikest. ====Taimekasvatus==== Riigi keskosas on suhteliselt tasased laiad, viljaka mullaga orud, mida kasutatakse [[taimekasvatus]]eks. Tähtis on [[kunstlik niisutus]]. Põhilised põllukultuurid on [[riis]], [[mais]], [[apelsin]]id ja [[kartul]]. Parasvöötmepiirkonnas on riiklikud [[puuviljaaed|puuviljaaiad]], kus kasvatatakse [[õun]]u, [[pirn]]e, [[virsik]]uid, [[ploom]]e, [[aprikoos]]e ja [[kreeka pähkel|kreeka pähkleid]]. ====Loomakasvatus==== Kasvatatakse [[lammas|lambaid]]. Kõrgmägedes karjatatakse suvel [[jakk]]e. ==Tööstus== Bhutanis on muu hulgas puidutöötlemisettevõtteid, konservivabrikuid ning mutri- ja kruvivabrik. Ida-Bhutanis toodetakse [[toorsiid]]i. [[Kodutööndus]]es valmistatakse muuhulgas [[tuletikud|tuletikke]], [[seep]]i, [[rõivad|rõivaid]], [[vaip]]u ja [[küünal|küünlaid]]. ==Transport== Riigis on [[maantee|maantei]]d, kuid mägedes on põhilisteks transpordivahenditeks [[jakk|jakid]], [[muul]]ad ja [[poni]]d. Bhutanis on kaks [[lennujaam]]a: [[Paro lennujaam]] ja [[Yangphulla lennujaam]]. 1983. aastast tegutseb riiklik [[lennufirma]] [[Druk Air]]. ==Side== Suuremad linnad on ühendatud [[telefon]]iliinidega. Välismaale saab helistada ainult pealinnast [[Thimphu]]st. Statsionaarse telefoni abonente on 25 200, mobiiltelefonikasutajaid 23 000. Internetikasutajaid on 15 000. == Ajalugu == ===Esiajalugu=== Kivist tööriistade ja relvade ning suurte kiviehitiste jäänuste põhjal saab öelda, et Bhutan oli asustatud juba [[2000 eKr]]. Bhutanlased usuvad, et maa algasukad olid [[lhopud]] (''Lhop'', ''Doya''; väike [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keelt]] kõnelev hõim Edela-Bhutanis) ning hiljem tulid nende asemele [[Mongoolia]] alalt [[tiibetlased]]. Teise arvamuse järgi koosnesid algasukad mitmest hõimust. Bhutanis praegu enamuse moodustav rahvas [[bhotiad]] (''Ngalop''), kes on koondunud riigi kesk- ja lääneosa orgudesse, on ilmses suguluses põhja pool elavate [[tiibetlased|tiibetlastega]], kellega neid seovad füüsilised, keelelised ja kultuurilised ühisjooned. See asjaolu osutab sellele, et minevikus on üle [[Himaalaja]] sisse rännanud märkimisväärsel hulgal tiibetlasi, kellest põlvneb põhiosa praegusest rahvastikust. On arvatud, et [[5. sajand eKr|Kristuse-eelse 5. sajandi]] ja Kristuse-järgse [[6. sajand]]i vahel oli seal riik nimega ''Lhomon'' ('lõunapimedus') või ''Monyul'' ('pime maa' Bhutani algasukate [[monpad]]e järgi). Vanades Bhutani ja [[Tiibet]] [[kroonika]]tes leiduvad nimed ''Lhomon Tsendenjong'' 'sandalipuumaa' ja "Lõuna-Mon" ("nelja lähenemise maa). ===Budismi tulek ja varane ajalugu=== Kõige varasem ajalooliselt teada olev sündmus Bhutanis on [[budism|buda]] [[pühak]]u [[Padmasambhava]] (guru Rimpotše) viibimine Bhutanis [[8. sajand]]il. Temale omistatakse tavaliselt [[vadžrajaana]]-budismi toomine Bhutanisse, kuid [[Kyichu Lhakhang]] [[Paro]]s ja [[Jambey Lhakhang]] [[Bumthang]]is on ehitatud [[659]], umbes sajand enne guru Rimpotše saabumist poollegendaarse [[Tiibeti kuningas|Tiibeti kuninga]] [[Songtsen Gampo]] poolt. Vadžrajaanast areneski [[12. sajand]]ks välja [[Tiibeti budism]]. Padmasambhava rajas hulga templeid ja kloostreid, sealhulgas kuulsa [[Taktshang]]i kloostri, mis on ehitatud kõrgele kaljule [[Paro]] oru kohal, ja [[Kurjey Lhakhang]]i [[Bumthang]]is. Bhutani varane ajalugu on ebaselge, sest suurem osa kroonikatest hävis tulekahjus kunagises pealinnas [[Punakha]]s [[1827]]. Igatahes oli budism [[10. sajand]]iks juba väga mõjukas. Tekkisid erinevad koolkonnad, mida soosisid erinevad Tiibeti ja Bhutani valitsejad. Pärast mongolite allakäiku [[14. sajand]]il võistlesid need koolkonnad poliitilise ja usulise mõjuvõimu pärast. [[16. sajand]]iks jäi peale [[drukpa koolkond]]. ===Riigi tekkimine=== Bhutani alal asusid [[17. sajand]]ini mitmed väikesed omavahel vaenutsevad [[lään]]ivaldused, kuni need ühendas [[Tiibet]]i [[laama]] ja sõjapealik [[Shabdrung Ngawang Namgyal]]. Pärast tema surma [[1652]]. aastal valitses riigis mõnda aega anarhia. ===Lepingud Suurbritanniaga=== Aastatel [[1710]] ja [[1730]] ründasid Bhutani tiibetlased, kuid mõlemad rünnakud löödi tagasi. [[18. sajand]]il ründas Bhutan [[Cooch Behar]]i kuningriiki ja okupeeris selle. Aastal [[1772]] tõrjusid Cooch Behari väed [[Suurbritannia|inglaste]] abiga Bhutani armee välja ja ründasid [[1774]] Bhutani. Bhutan oli sunnitud oma vallutustest loobuma. ===Kodusõjad=== [[19. sajand]]i lõpus leidis aset mitu [[kodusõda]]. Aastal [[1865]] oldi sunnitud loovutama osa piiriäärseid alasid Suurbritanniale. ===Kuningriigi sünd=== Aastal [[1907]] valiti [[Ugyen Wangchuck]] [[Bhutani kuningas|Bhutani kuningaks]]. Suurbritannia kuningast sai [[1910]] Bhutani [[süserään]]. Pärast [[India]] iseseisvumist [[1947]] otsustas Bhutan Indiaga mitte liituda. Aastal [[1949]] tunnistas India Bhutani sõltumatust. ===Moderniseerumine ja isolatsioonist väljumine=== Aastal [[1971]] võeti Bhutan [[ÜRO]] liikmeks. Aastal [[1972]] asus valitsema praegune kuningas [[Jigme Singye Wangchuck]], kes [[1998]] viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa oma võimust üle [[Bhutani peaminister|peaministrile]]. Riigis on keelatud [[kilekott]]ide kasutamine. ==Turism== Aastal [[1974]] kutsuti riiki esimesed välismaa külalised seoses praeguse kuninga kroonimisega. [[Turism]]i piiratakse [[kvoot]]idega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata. Põhjuseks on püüd säilitada kohalikku kultuuri. Riik püüab seada turistidele tingimuseks, et nad kulutaksid vähemalt 100 [[USA dollar]]it päevas. Enamik hotelle asub Thimphus. ==Kuritegevus== Bhutan on püüdnud hoida [[kuritegevus]]e madalat taset, mis on olnud tingitud traditsioonilisest elulaadist ja [[Tiibeti budism]]i mõjust. Aprillis 2002 jõudsid avalikkuse ette mitmed tähelepanu äratanud kuriteod: suur korruptsioonijuhtum, rüüstamised, röövimised, vargused ja mõrvad. Selles nähti moderniseerimise ja välismaa kultuurimõjude (sealhulgas televisiooni) tõttu muutunud elulaadi tagajärge. ==Haridus== Riigis on tasuta [[keskharidus]]. Aastal [[1968]] lõpetasid tasuta 11-klassilise kooli esimesed 18 õpilast. ==Ajakirjandus== Bhutani ainuke legaalne ajaleht on kaks korda nädalas dzongkha, inglise ja nepali keeles ilmuv ''[[Kuensel]]''. Mõned mitteametlikud ajalehed ilmuvad [[internet]]is. Aastal [[1973]] asutati [[Bhutani Ringhäälinguteenistus]]. See edastas algul ainult raadiosaateid. Need levivad üle riigi lühilainetel, Thimphus ka ultralühilainetel. Televisioon lubati kuninga käsul alles [[1999]]. See oli osa moderniseerimisprogrammist. Juunis [[1999]] hakkas Ringhäälinguteenistus edastama oma telesaateid ja augustis 1999 anti erafirmadele võimalus saada litsents välismaa satelliittelevisioonisaadete edastamiseks [[kaabeltelevisioon]]i teel. Bhutan oli viimane riik maailmas, kus televisioon kasutusele võeti. Varem oli televisioon keelatud. Kättesaadavaks muutus korraga 46 telekanalit, sealhulgas [[Star TV]] ööpäevaringsed meelelahutuskanalid. Kui aprillis [[2002]] käis riigist üle [[kuritegevus]]elaine, süüdistati selles televisiooni. ==Kultuur== ===Rõivastus=== Bhotia meeste traditsiooniline rõivastus on ''[[gho]]'', põlvedeni ulatuv rüü, mis kinnitatakse riidest puusavööga (''[[kera (vöö)|kera]]''). Naised kannavad kederluudeni ulatuvat ''[[kira (rõivas)|kira]]''<nowiki>'t</nowiki>, mis seisab ühest õlast koos ning on puusast seotud. ''Kira''<nowiki>'</nowiki>ga käib kaasas pikkade varrukatega pluus, mida kantakse ''kira'' all. Rõivaste koe, värvi ja kaunistused määrab sotsiaalne staatus. Sotsiaalset positsiooni näitavad ka rätid ja sallid. Kõrvarõngaid kannavad nii mehed kui ka naised. Seadus nõuab bodiatele omaste tiibetlike rõivaste kandmist kõigilt Bhutani kodanikelt, sealhulgas kohalikelt nepallastelt. ===Toit=== Põhitoit on [[riis]] ning üha rohkem ka [[mais]]. Mägedes süüakse palju liha, eriti kodulindude ning jaki- ja lambaliha. Külmal ajal on üks lemmiktoite paprikaga vürtsitatud liha-, riisi- või maisisupp. Paprikakarri on üldse armastatud. Kuigi piima on vähe, on populaarsed ka piimatoidud, eriti või ja juust, mis on valmistatud jaki- ja lehmapiimast. Jookidest on levinud [[võitee]] ja [[õlu]]. ===Tubakakeeld=== Detsembris [[2004]] keelati kogu riigis [[tubakas|tubaka]] müük ja avalikus kohas [[suitsetamine]]. Bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas. ===Sport=== [[Pilt:Bhutan archery.jpg|pisi|Bhutani rahvussport on vibulaskmine]] Bhutani rahvussport on [[vibulaskmine]]. Enamikus külades toimuvad regulaarsed vibulaskmisvõistlused. Reeglid erinevad rahvusvahelistest reeglitest sihtmärkide asetuse ja muude tehniliste üksikasjade poolest. Samuti on kombeks, et võistlejad joovad palju ja pilkavad üksteist. Rahvuslik spordiala on ka rahvusvahelise [[kuulitõuge|kuulitõuke]] sarnane ''[[digor (spordiala)|digor]]''. Populaarsust on võitmas [[jalgpall]]. ===Muusika=== ''Lähemalt artiklis [[Bhutani muusika]] Traditsioonilise muusika žanride seas on ''[[zhungdra]]'' ja ''[[boedra]]''. Populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mängitav ''[[Rigsar]]'' (''Rigsagar''). See tekkis [[1960. aastad|1960. aastatel]] traditsioonilist muusikat ja lääne popmuusika mõjusid kombineeriva [[India]] populaarmuusika mõjul. ===Arhitektuur=== Bhutanile iseloomulik ehitiseliik on kindlusklooster [[dzong]]. Aknaavad avanevad traditsiooniliselt otse vabasse õhku. Halva ilma korral on kasutatud bambuseesriideid, mis lasevad valgust tuppa. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka aknaklaasi. ===Pühad=== [[Pilt:Bhutan-masked-dance.jpg|pisi|püsti|Maskitants ''Chaam'' on müstiline tants, mida esitatakse budistlike pühade ajal]] Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste pidustustega. Nende seas on talvise pööripäeva püha (peetakse kuukalendri järgi 1. jaanuari paiku), kuukalendri uusaasta (jaanuaris või veebruaris), kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja algus ([[22. september]]), rahvuspäev ([[17. detsember]]) ning mitmesugused budistlikud ja hinduistlikud pühad. Ka ilmalike pühade puhul tantsitakse religioosseid tantse ja palutakse päevale õnnistust. Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, tavaliselt traditsioonilise muusika saatel. Tantsijad kannavad värvilisi puust või mitmest materjalist maske ning kostüüme, mis kujutavad kangelasi, deemoneid, loomi ja karikatuurseid tavalisi inimesi. Tantsijad on kuninga patronaaži all. Nad hoiavad alal rahva- ja usukombeid ning võimaldavad alal hoida maskitegemise kunsti. ==Vaata ka== * [[Bhutani riigipeade loend]] * [[Bhutani asulate loend]] * [[Bhutani jalgpallikoondis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ooHsR">[https://web.archive.org/web/20120423102833/http://www.bhutan.gov.bt/government/aboutbhutan.php "National Portal of Bhutan". Department of Information Technology, Bhutan], arhiivitud</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Bhutan}} *[http://www.kingdomofbhutan.com Ingliskeelne turismisait] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=27.45 |EW=90.5 |type=country |region=BT}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Bhutan| ]] nf7wyyn6h2am7elhx40100ixgm9ztjv Gruusia 0 454 7261028 7224897 2026-10-28T14:08:46Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7261028 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Riik | riiginimi = Gruusia | omastav = Gruusia | nimi1_keel = gruusia | nimi1 = საქართველო | nimi1_latin = Sakharthvelo | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Greater coat of arms of Georgia.svg | vapi_laius = 130px | asendikaart = Georgia in its region (claimed).svg | deviis = | riigikeel = [[gruusia keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Thbilisi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Mihheil Kavelašvili]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Irakli Kobahhidze]] | pindala = 69700 | pindala_viide = {{efn|Pindala ''de jure''. Pindala ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata on 57 215 km².}} | rahvaarv = 3688600 | rahvaarv_seis = 1.01.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Rahvaarv ilma okupeeritud territooriumiteta.}}<ref>https://www.geostat.ge/en/modules/categories/41/population</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata --> | iseseisvus = [[26. mai]] [[1918]] (kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]);<br> [[9. aprill]] [[1991]] (taastati, iseseisvus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]) | valuuta = Gruusia [[lari]] (GEL) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4 | hümn = "[[Thavisuphleba]]" | usund = | tippdomeen = [[.ge]] | telefonikood = 995 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = GEO | märkused = {{märkused}} }} '''Gruusia''' (ka ''Georgia''; [[gruusia keel]]es საქართველო ''Sakharthvelo'') on [[transkontinentaalne riik]] [[Euroopa ja Aasia piir]]il. [[ÜRO]] statistika liigitab riigi [[Lääne-Aasia (ÜRO regioon)|Lääne-Aasiasse]],<ref name="iKDr4" /><ref name="9PihY" /> [[Euroopa Liit]] aga pigem [[Ida-Euroopa]]sse<ref name="Geographic Encyclopaedia" /><ref name="EU perspective" /> kuuluvaks. Riik piirneb läänes [[Must meri|Musta mere]], põhjas ja kirdes [[Venemaa]], lõunas [[Türgi]] ja [[Armeenia]] ning kagus [[Aserbaidžaan]]iga. Gruusia pealinn ja ühtlasi suurim linn on [[Thbilisi]]. Riigi pindala on 69 420 ruutkilomeetrit. 2015. aastal elas Gruusias umbes 3,73 miljonit inimest. Gruusia on [[unitaarriik|unitaarne]] [[esindusdemokraatia|esindusdemokraatlik]] [[poolpresidentaalne vabariik]]. [[Antiikaeg|Antiikajal]] rajati praeguse Gruusia aladele mitu väikest kuningriiki. [[Kolchis]]e ja [[Ibeeria]] kuningriigis kujunes juba 4. sajandi alguses riigiusuks [[kristlus]], mis viis varem domineerinud paganlike [[mitraism]]i usuvoolude hääbumiseni. Ühinenud [[Gruusia kuningriik]] saavutas suurima poliitilise ja majandusliku mõju perioodil 11. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni – eelkõige kuningas [[Davith IV]] ja kuninganna [[Tamar]]i valitsusajal. Seejärel lagunes Gruusia väiksemateks riigikesteks, kaotas oma mõju ning langes järjest [[mongolite riik|mongolite]], [[Osmanite riik|osmanite]] ning [[Safaviidide riik|pärslaste]] võimu alla. 1783. aastal moodustas Gruusia idaosas asunud [[Kharthli-Kahhethi kuningriik]] liidu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]], mis sillutas tee Gruusia järkjärguliseks Venemaaga liitmiseks alates 1801. aastast. [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Venemaa 1917. aasta revolutsioonide]] järel saavutas Gruusia aastal [[1918]] iseseisvuse ning kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]. Kuid 1921. aastal okupeeris [[Nõukogude Venemaa]] Gruusia ja liitis selle 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. 1991. aastal taasiseseisvunud Gruusia kannatas 1990. aastatel majandusraskuste ning [[Gruusia kodusõda|kodusõja]] tõttu. 2003. aastal riigis toimunud võimuvahetuse järel, mis sai tuntuks [[Rooside revolutsioon]]ina, võttis Gruusia välispoliitikas läänele orienteeritud suuna ning viis läbi mitu majandus- ja poliitilist reformi. Gruusia on [[Euroopa Nõukogu]] ja [[GUAM]]-i liige. Gruusia koosseisu kuulub kaks ''[[de facto]]'' iseseisvat piirkonda – [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]], mille iseseisvust toetasid mõned riigid 2008. aasta [[Gruusia sõda|Vene-Gruusia sõja]] järel. Gruusia ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest ei tunnista nende piirkondade iseseisvust ja käsitleb neid kui Venemaa sõjalise okupatsiooni all olevaid Gruusia alasid. == Nimi == {{vaata|Gruusia nimi}} Gruusia [[gruusia keel|gruusiakeelne]] nimi on ''Sakharthvelo'' (საქართველო). See on tuletatud [[paganlus|paganliku]] [[jumal]]a, [[grusiinid]]e (''kharthvelebi'') [[müüt]]ilise esivanema [[Kharthlos]]e nimest. [[Eesti keel|Eestikeelne]] nimi on [[laen (keeleteadus)|laenatud]] [[vene keel]]est.<ref name="pm_20180525">{{Netiviide |autor=Georgi Beltadze |url=https://arvamus.postimees.ee/4494336/georgi-beltadze-kas-voi-susivald |pealkiri=Georgi Beltadze: kas või Susivald |väljaanne=arvamus.postimees.ee |aeg=25. mai 2018 |vaadatud=5. augustil 2018}}</ref> [[Lääne-Euroopa]]s kasutatakse Gruusia kohta nime ''Georgia'' ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia [[kaitsepühak]]u [[püha Jüri]]ga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.<ref name="pm_20180525" /> Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga "Vene impeeriumi" koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.<ref name="uAdzI" /> Gruusia nimed naabermaade keeltes: * [[armeenia keel|armeenia]] Վրաստան (Vrastan) * [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] ''Gürcüstan'' [gürdžüst'an] * [[türgi keel|türgi]] ''Gürcistan'' [gürdžist'an] * [[vene keel|vene]] ''Грузия'' [gr'uuzija] [[Abhaasi keel]]es on Gruusia ''Қырҭтәыла'' (Khõrthtvõla) ning [[osseedi keel]]es ''Гуырдзы'', ''Гуырдзыстон'' (Guõrdzõ, Guõrdzõston). == Riik == === Haldusjaotus === Halduslikult koosneb Gruusia kahest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]], 9 [[piirkond (Gruusia)|piirkonnast]] ja [[keskalluvusega linn (Gruusia)|keskalluvusega linnast]] (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (''raioni'') ja rajooni õigustega linnadeks (''khalakhi''). [[Pilt:Georgia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|450px|Gruusia haldusüksused]] ==== Piirkonnad (''mkhare'') ==== * [[Guria]] * [[Imerethi]] * [[Kahhethi]] * [[Khvemo Kharthli]] (Alam-Kharthli) * [[Mtshetha-Mthianethi]] * [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] * [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] * [[Samtshe-Džavahhethi]] * [[Šida Kharthli]] (Sise-Kharthli) ==== Keskalluvusega linn ==== * [[Thbilisi]] ==== Autonoomsed vabariigid ==== * [[Abhaasia]] (''de facto'' iseseisev) * [[Adžaaria]] Märkus: ''de facto'' iseseisev on ka [[Lõuna-Osseetia]]. === Sisejulgeolek === Gruusia [[sisejulgeolek]]uametkondade ühenduse moodustavad: [[Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu]], [[Gruusia siseministeerium]], Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. [[Gruusia kaitseministeerium]]i – Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, [[Sõjaväepolitsei]] valitsus. == Majandus == Aastatel 2006–2007 oli Gruusia [[SKT]] aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal vähenes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.<ref name="cia" /> Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.<ref name="cia" /> 2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34%<ref name="7P2la" /> või 31%.<ref name="cia" /> 2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2009) !! Tööjõu osakaal (2006) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 12,2% || 55,6% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26% || 8,9% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 61,8% || 35,5% |- |} === Väliskaubandus === Gruusia suurimad ekspordiartiklid on vanaraud, vein, mineraalvesi, [[maak|maagid]], sõidukid ning puuviljad ja pähklid. Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Türgi]] 17,87%, [[Aserbaidžaan]] 12,3%, [[Bulgaaria]] 9,6%, [[Kanada]] 8,78%, [[Suurbritannia]] 7,49%, [[Ukraina]] 6,82%, [[Hispaania]] 5,27%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,99% (2009).<ref name="cia" /> Gruusia suurimad impordiartiklid on, kütused, sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on [[Türgi]] 16,81%, [[Aserbaidžaan]] 9,72%, [[Ukraina]] 9,17%, [[Venemaa]] 7,39%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,63%, [[Saksamaa]] 6,22% (2009).<ref name="cia" /> == Rahvastik == Esimene iseseisvusaegne rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.<ref name="Geostat" /> Riikliku statistikaameti hinnangul oli rahvaarv [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] elanikke arvestamata 2011. aasta jaanuari seisuga 4&nbsp;469&nbsp;200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.<ref name="Geostat" /> 2006. aasta hinnanguline rahvaarv oli 4 661 473. [[Grusiinid]] moodustasid 83,8% elanikkonnast.<ref name="QqWdC" /> Teised suuremad rahvusgrupid olid [[aserid]] (6,5%), [[armeenlased]] (5,7%), [[venelased]] (1,5%), [[abhaasid]] ja [[osseedid]]. Seni viimane rahvaloendus toimus Gruusias [[2014]]. aasta [[5. november|5.]]–[[19. november|19. novembril]].<ref name="W2Lwq" /> Selle kohaselt elas Gruusias 3 713 804 inimest. Nendest oli grusiine 3 224 564 (86,8%), asereid 233 024 (6,3%), armeenlasi 168 102 (4,5%), venelasi 26 453 (0,7%), osseete 14 385 (0,4%), [[jeziidid|jeziide]] 12 174 (0,3%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 6034 (0,16%), [[kistiinid|kistiine]] 5697 (0,15%), [[kreeklased|kreeklasi]] 5544 (0,15%), [[assüürlased|assürlasi]] 2377 (0,06%) ja teistest rahvustest inimesi 14 346 (0,39%). Vastamast keeldus 591 inimest. 513 inimese rahvus oli märkimata.<ref name="b2Gyg" /> === Suuremad linnad === :* [[Thbilisi]] (1,1 miljonit elanikku) :* [[Khuthaisi]] (185 000) :* [[Bathumi]] (120 000) :* [[Rusthavi]] (115 000) :* ([[Gagra]]) :* [[Gori]] :* [[Phothi]] :* ([[Suhhumi]]) :* [[Tkibuli]] :* [[Tskaltubo]] :* [[Tšiathura]] :* [[Zugdidi]] == Ajalugu == {{Vaata|Gruusia ajalugu}} === Eelajalooline aeg === [[Pilt:Homo_Georgicus_IMG_2921.JPG|pisi|püsti|[[Dmanisi]]st leitud 1,8 miljoni aasta vanune ''[[Homo erectus]]e'' kolju]] Tõendid varaseima asustuse kohta tänapäevase Gruusia aladel pärinevad 1,8 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas [[Dmanisi]]s.<ref name="Mikaberidze2" /> Tegu on vanimate leitud inimtegevuse jälgedega väljaspool [[Aafrika]]t.<ref name="Mikaberidze" /> Hilisemast ajast pärit [[Acheuli kultuur]]i, [[Moustier' kultuur]]i<ref name="Mikaberidze2" /> ja [[Noorem paleoliitikum|noorema paleoliitikumi]] leide on tulnud arvukatest koobastest ja asulakohtadest. Vanim maaviljeluslik asustus, tuntud kui [[Šulaveri-Šomu kultuur]], on teada perioodist 6000 kuni 5000 aastat eKr. Selle kultuuri esindajad valmistasid [[obsidiaan]]ist tööriistu, karjatasid veiseid ja sigu ning kasvatasid muuhulgas [[viinamarjad|viinamarju]].<ref name="Rusishvili" /><ref name="Mikaberidze3" /> Samuti hakkasid Šulaveri-Šomu kultuuri esindajad juba 6. aastatuhandel eKr tegelema varajase [[metallurgia]]ga. Aastail u 4000–2200 eKr oli Gruusia koduks [[Kura-Araxesi kultuur]]ile ning seejärel [[Trialeti kultuur]]ile<ref name="Mikaberidze2" />.<ref name="Mikaberidze" /> Viimast iseloomustas suurte [[kurgaan]]ide rajamine ning kõrgel tasemel kullassepatöö.<ref name="Mikaberidze3" /> 12. sajandil eKr tekkis Gruusia aladel [[Diauehi]] hõimuliit, mis oli piisavalt tugev, et vastu seista naabruses asuva [[Assüüria]] rünnakuile.<ref name="Suny" /> 8. sajandil eKr hõimuliit siiski hävitati sõdades Assüüria ja [[Urartu]]ga ning osa selle aladest hõivas naabruses asunud [[Kolchis]]e hõimuliit, mis oli tekkinud Diauehiga umbes samal ajal.<ref name="Mikaberidze3" /> Aastatel 2100–750 eKr tabasid piirkonda [[hetiidid|hetiitide]], [[urartu]]laste, [[Meedia riik|meedialaste]], proto-pärslaste ja [[kimmerlased|kimmerlaste]] sissetungid. Samal perioodil hargnesid proto-kartvelid mitmeks etniliselt erinevaks haruks, mis lõi aluse ka eri keelte ([[gruusia keel|gruusia]], [[svani keel|svani]], [[megreli keel|megreli]] ja [[lazi keel|lazi]]) tekkeks. === Antiikaeg === [[Pilt:Georgian_States_Colchis_and_Iberia_%28600-150BC%29-en.svg|pisi|[[Kolchise kuningriik]] (roheline) ja [[Ibeeria kuningriik]] (oranž) aastail u 600–150 eKr]] Kolchise hõimuliidust kujunes 6. sajandiks eKr välja [[Kolchise kuningriik]]. Kuni 1. sajandini eKr eksisteerinud Kolchis oli tuntud ka [[Vana-Kreeka|antiikkreeklastele]] ja see mängis keskset osa [[kuldvillak]]ulegendis. Aastatel 1000–550 eKr rajasid kreeklased Kolchise rannikualadele mitmeid kolooniaid: [[Dioscurias]] (tänapäeval [[Suhhumi]]), [[Gyenos]] ([[Otšamtšire]]), [[Phasis]] ([[Phothi]]), [[Anakopia]] ([[Ahhali Athoni]]), [[Bitius]] ([[Pitsunda]]) ja teisi.<ref name="Mikaberidze3" /> 4. sajandiks eKr oli tekkinud Gruusia idaosas [[Ibeeria kuningriik]].<ref name="Mikaberidze4" /> Aastatel 653–333 eKr kuulusid Kolchis ja Ibeeria [[Meedia riik|Meedia]] ja selle langemise järel [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] mõjusfääri. Antiikautorite töödest jääb siiski ebaselgeks, millisel määral suutsid pärslased oma võimu Kolchise ja Ibeeria üle kehtestada. Samuti ei kuulunud kumbki riikidest [[Aleksander Suur]]e [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] koosseisu. Perioodil 2. sajand eKr kuni 2. sajand pKr olid Kolchis ja Ibeeria koos oma naaberaladega kohalike suurvõimude [[Armeenia kuningriik|Armeenia]] ja [[Pontuse kuningriik|Pontuse]] ning [[Rooma riik|Rooma]] vaheliste pikkade ja laastavate sõdade tallermaaks.<ref name="Mikaberidze4" /> Kuningas [[Artašes]]e valitsusajal (189–161 eKr) hõivas kiirelt laienev Armeenia kuningriik suure osa Ibeeriast<ref name="Suny2" /> ning vahemikus 120–63 eKr alistas Armeenia liitlane Pontus kogu Kolchise ja liitis selle oma riigiga. Aastal 65 eKr vallutas Pontuse ja Armeeniaga sõdinud Rooma väejuht [[Pompeius]] Ibeeria,<ref name="Mikaberidze5" /> kuid roomlased oma võimu seal ei kindlustanud. Kolchis aga ühendati Rooma riigiga,<ref name="Suny2" /> ning sellest sai Rooma provints [[Lazicum]], mida valitsesid Rooma [[legaat|legaadid]]. 3. sajandil oli Ibeeria [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] maksualune, kuid sajandi lõpus oldi taas Rooma vasalli rollis.<ref name="Rawlinson" /> 3. sajandi alguses sai Lazicumi provints teatud ulatuses autonoomia ning sajandi lõpuks täieliku iseseisvuse Rooma riigist – tekkis [[Lazica-Egrisi kuningriik]], mis 6. sajandil liideti [[Bütsants]]iga.<ref name="Lazic" /> ==== Kristluse vastuvõtt ==== [[Pilt:Svetitskhoveli fresco. King Mirian.jpg|pisi|püsti|Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai kristlusest Ibeeria riigiusk. Fresko [[Svetitskhoveli katedraal]]is]] Alates 1. sajandist oli Ibeerias levinud [[mitraism]] ja [[zoroastrism]]. Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai Ibeeriast üks esimesi riike, mis võttis vastu ristiusu. Sündmuse täpne aeg on teadmata, kuid eri allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317, 319, 324, 327 ja 330. 4. sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka Lazicas. Ristiusu vastuvõtt lähendas Ibeeriat [[Bütsants]]ile. Keiser [[Julianus]]e ebaõnnestunud sõjakäigu ja hukkumise järel läks kontroll Ibeeria üle pärslaste kätte ning kuningas [[Varaz-Bakur I]]-st sai Pärsia vasall. Sassaaniidid määrasid Ibeeriasse oma asekuningad, kes pidid hoidma vasalle kontrolli all. Asekuningate valduses olnud [[Khvemo Kharthli]] kujunes pärsia kultuuri keskuseks Gruusias ning 5. sajandi keskpaigaks oli pärslaste zoroastrismist saanud kristluse kõrval teine ametlik usund Ida-Gruusias. 5. sajandi lõpus juhtis vürst [[Vahtang I]] Pärsia-vastast ülestõusu, kuid selle käigus saavutatud iseseisvust ei jätkunud kauaks<ref name="Mikaberidze6" />.<ref name="Suny4" /> Tema surma järel aga liideti Ibeeria uuesti Pärsiaga. 580. aastal likvideerisid pärslased Ibeeria kuningriigi,<ref name="Suny3" /> ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks, mida valitseks ''[[marzpan]]'' (asehaldur). 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtsketha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele<ref name="Mikaberidze6" />.<ref name="Suny3" /> 7. sajandi lõpus jõudsid Kaukaasiasse araablastest vallutajad.<ref name="Mikaberidze6" /> === Keskaeg === ==== Ühtse Gruusia riigi loomine ==== [[Pilt:Bagrat III Unifier (crop).png|pisi|püsti|vasakul|Gruusia ühendaja [[Bagrat III]]. Fresko [[Gelati kirik]]us]] 9. sajandi esimestel kümnenditel vallutas [[Bagrationi]] dünastiast [[Ašot I]] araablastelt tagasi mitmeid Lõuna-Ibeeria alasid. Ašot tunnistas Bütsantsi oma [[süserään]]ina ning ühendas Tao ja Klarjeti vürstiriigid ja Šavšeti, Khikhata, Samtshe, Trialeti, [[Džavahhethi]] ning Ašotsi krahvkonnad ühtseks [[Tao-Klarjeti kuningriik|Tao-Klarjeti kuningriigiks]]. Formaalselt allus see Bütsantsile, kuid tegelikult oli tegu iseseisva riigiga, mille keskuseks oli [[Artanuji]]. ''[[Kouropalatēs]]'' [[Davith Bagrationi]] laiendas oma valdusi, vallutades [[Theodossiopolis]]e ning Armeenia provintsi [[Basian]]i. Samuti kehtestas ta protektoraadi Armeenia provintside [[Kharqi]], [[Apakhuni]], [[Malazgirt]]i ja [[Ahlat]]i üle. Esimene ühendatud Gruusia kuningriik loodi 10. sajandi lõpus, mil ''kouropalatēs'' Davith vallutas Kharthli-Ibeeria krahvkonna. Kolm aastat hiljem päris Davithi kasupoeg [[Bagrat III]] oma onu [[Theodosius Pime]]da surma järel Abhaasia trooni. 1001. aastal päris Bagrat III ka Tao-Klarjeti ning 1008–1010 vallutas ta [[Kahhethi]] ja [[Ereti]] ning sai esimeseks Gruusia kuningaks, kes valitses nii maa ida- kui ka lääneosa üle.<ref name="Mikaberidze6" /> 1071. aastal lõi [[seldžukid]] [[Manzikerti lahing]]us Bütsantsi, Armeenia ja Gruusia ühendväge. 1081. aastaks olid seldžukid [[suur türklaste sissetung|hõivanud suurema osa]] Gruusiast. Vaid mägised Abhaasia, Svaneti, Racha ja Khevi-Khevsureti jäid türklaste võimu alt välja. ==== Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine ==== Võitlust seldžukkidest sissetungijate vastu juhtis noor kuningas [[Davith IV]], kes oli trooni pärinud 16-aastaselt 1089. aastal.<ref name="Suny5" /> [[Esimene ristisõda]] (1096–1099) ja ristisõdijate sõjakäik seldžukkide vastu [[Anatoolia]]s andsid võimaluse ka edukaks sõjategevuseks Gruusias. 1099. aastaks lõpetas Davith andami maksmise türklastele ning oli suutnud vabastada suurema osa Gruusiast. 1118. aastaks oli vaid Thbilisi endiselt seldžukkide käes. Türklaste lahkumise järel oli vabaks jäänud tohutu hulk põllumaad, ning Davithi sõjavägi vajas täiendavat inimjõudu, mistõttu saabus aastatel 1118–1119 kuninga kutsel 40 000 [[kiptšakid|kiptšaki]] sõdalast ühes oma peredega Gruusiasse. 1120. aastal saabus Gruusiasse tuhandeid [[alaanid|alaane]], kes asusid elama Kharthlisse. Gruusia väkke tuli ka palgasõdureid Saksamaalt, Itaaliast, Skandinaaviast ja Kiievi-Venest. 1121. aastal kuulutas sultan Mahmud Gruusiale [[džihaad]]i, kuid sai [[Didgori lahing]]us Gruusia vägedelt lüüa. 1122. aastal vallutasid Gruusia väed ka Thbilisi, millest sai riigi pealinn. Järgnenud aastatel vallutati [[Širvan]]<ref name="Suny6" /> ja suur osa Armeeniast. Davith IV suri 1125. aastal, jättes endast maha riigi, millest oli saanud piirkondlik suurvõim.<ref name="Suny6" /> ==== Kuninganna Tamar ==== [[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|Gruusia kuningriik, selle vasallid ja sõltlased kuninganna Tamari valitsemisajal]] Kuninganna Tamari valitsemisajal tõusis Gruusia oma võimsuse tipule. Aastatel 1194–1204 lõid Gruusia väed korduvalt tagasi türklaste uusi sissetunge ning korraldasid edukaid sõjakäike türklaste võimu all olnud Lõuna-Armeeniasse. Nende tulemusel läks suurem osa Lõuna-Armeeniast Gruusia võimu alla.<ref name="Suny7" /> 1204. aastal langes [[Bütsants]] ristisõdijate kätte ja Gruusiast ning [[Bulgaaria]]st said võimsaimad kristlikud riigid Vahemere idaosas. Samal aastal vallutasid Tamari väed Anatoolia kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse Iraani Aserbaidžaani). Tol ajal saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos. Tamar Suure valitsusaega peetakse Gruusia kuldajaks – lisaks sõjalistele ja poliitilistele saavutustele õitses tollal ka gruusia kultuur. ==== Mongolite sissetung ja Gruusia kuningriigi hääbumine ==== 1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik|mongolite]] väed. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.<ref name="Suny7" /> 1243. aastal sõlmis kuninganna [[Rusudan]] mongolitega rahuleppe, millega Gruusia jäi ilma oma vasallidest, nõustus maksma andamit ning lasi mongolitel okupeerida üle poole Gruusia riigist. Lisaks sellele hakkas lagunema ka riigi see osa, mis ei olnud mongolite ikke all – [[Samtshe-Džavahhethi|Samtshe]] sõjapealikud ei allunud enam keskvõimule ja 1266. aastaks olid nad sisuliselt Gruusiast eraldunud.<ref name="Suny7" /> 1259. aastal puhkes kuningas [[Davith VI]] juhtimisel mongolitevastane ülestõus.<ref name="Suny7" /> Võitlust jätkasid ka kuningad [[Demetre II]] (1270–1289) ja [[Davith VIII]] (1293–1311). [[Giorgi V]] (1314–1346) suutis ära kasutada Ilkhanaadi nõrgenemist ning lõpetas mongolitele andami maksmise<ref name="Suny8" /> ja taastas riigi piirid kujul, nagu need olid olnud enne 1220. aastaid. Samuti tõi ta Trapezundi keisririigi tagasi Gruusia mõjusfääri. Aastatel 1386–1403 tungisid [[Timuri]] väed kaheksal korral Gruusiasse.<ref name="Suny8" /> Gruusia (välja arvatud Abhaasia ja Svaneti) majandus, rahvastik ja linnad said rängalt kannatada. === Uusaeg === ==== Türgi ja Pärsia ülemvõim ==== 15. sajandi keskpaigaks olid kaardilt pühitud Gruusia vanad naaberriigid. 1453. aastal alistus Konstantinoopol, ning kontroll [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] vahelise läbipääsu üle läks türklastele. Gruusia säilitas sideme läänega vaid [[Genova]] kolooniate kaudu [[Krimmi poolsaar]]el. Gruusia kuningriik lagunes 1460. aastatel mitmeks väiksemaks riigiks: * [[Kharthli kuningriik|Kharthli]], [[Kahhethi kuningriik|Kahhethi]] ja [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigiks]] * [[Guria vürstiriik|Guria]], [[Svaneti vürstiriik|Svaneti]], [[Samtshe vürstiriik|Samtshe]], [[Abhaasia vürstiriik|Abhaasia]] ja [[Samegrelo vürstiriik|Samegrelo vürstiriigiks]] 15. sajandi lõpuks ähvardas Gruusiat läänest [[Osmanite riik]] ning alates 1501. aastast [[Safaviidide riik]] idast. Järgnenud sajanditel oli Gruusia kahe suurvõimu vahelise võimuvõitluse tandriks. 1555. aastal sõlmisid Türgi ja Pärsia [[Amasya rahu]], mis lõpetas [[Türgi-Pärsia sõda (1532–1555)|Türgi-Pärsia sõja]] ja jagas Gruusia mõjusfäärideks. Imerethi läks türklastele ning Kharthli-Kahhethi pärslastele. Järgnenud Türgi-Pärsia sõdades oli kaalukauss kord ühe, kord teise poole kasuks, kuid 17. sajandi alguses, [[Türgi-Pärsia sõda (1603–1618)|järjekordse sõja]] käigus, suutis Pärsia kehtestada oma võimu peaaegu kogu Gruusias. 1616. aastal surusid šahh [[‘Abbās I Suur|‘Abbās I]] väed julmalt maha ülestõusu Gruusias. Hulk sõdureid ja kodanikke hukati ning 130 000 – 200 000 Kahheti elanikku küüditati Pärsiasse. Samuti lasi ‘Abbās surnuks piinata kuningas [[Teimuraz I]] ema [[Ketevan]]i, kes oli saadetud šahhi juurde läbirääkimistele.<ref name="Mikaberidze7" /> 17. sajandil langes Gruusia pideva sõjategevuse tõttu suurde vaesusse.<ref name="Suny9" /> ==== 18. ja 19. sajand – Pärsia võimu alt Vene võimu alla ==== [[Pilt:Heraclius II of Eastern Georgia crop.png|pisi|püsti|Kharthli-Kahheti kuningas [[Irakli II]]]] Safaviidide riik lagunes sisetülide tõttu 18. sajandi algul ning Türgi ja Venemaa jagasid suure osa Pärsia valdustest 1724. aasta [[Konstantinoopoli rahu]]leppega. Kaheks jagati ka Gruusia. [[Nāder-šahh]] taastas aga kiirelt Pärsia vägevuse ning 1735. aastaks olid türklased Gruusiast minema löödud. Nadir-šahh määras [[Kharthli]] ''wali''ks (asevalitsejaks) [[Bagrationi]] dünastiast [[Teimuraz II|Teimurazi]]. Reaktsioonina kõrgete maksude kehtestamisel, puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk pärlastele. Teimuraz ja tema poeg [[Irakli II|Irakli]] aga jäid ustavaks Nadir-šahhile – osalt seetõttu, et takistada Bagrationide Mukhrani-haru naasmist võimu juurde. Tänutäheks ustavuse eest andis Nadir-šahh Teimurazile Kharthli kuninga ning Iraklile Kahhethi kuninga tiitli. Nadir-šahh mõrvati 1747. aastal ning Teimuraz ja Irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust, et Pärsiast lahku lüüa.<ref name="Mikaberidze9" /> Pärsia garnisonid sunniti Gruusiast lahkuma ning koostöös üksteise ning Aserbaidžaani khaanidega moodustasid Pärsia-vastase liidu. 1752. aastal saatsid nad Venemaale saatkonna, et paluda sõjalist toetust, mis aga kujunes edutuks. [[Pilt:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820crop.jpg|pisi|püsti|vasakul|Eestimaalt pärit [[Karl Heinrich von Knorring]] (1746–1820) oli üks võtmefiguure Gruusia liitmisel Venemaaga. Aastail 1801–1803 oli ta Vene vägede ülemjuhataja Gruusias]] Teimuraz II suri 1762. aastal ning Irakli II päris temalt ka Kharthli trooni, ühendades nii Gruusia esimest korda kolme sajandi jooksul. Ta pöördus uuesti Venemaa poole, et saada kaitset Türgi ja Pärsia eest. 1783. aastal sõlmiti Irakli II ja [[Katariina II]] vahel [[Georgijevski leping]], millega Kharthli-Kahhethi kuningriik tunnistas Venemaa ülemvõimu, kuid tagas Bagrationi dünastia võimulpüsimise ning Gruusia kiriku iseseisvuse.<ref name="Mikaberidze9" /> [[Pilt:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]] 1795. aastal vallutas Pärsia šahh [[Āghā Moḥammad Khān]] Gruusia ning vallutas ja rüüstas Thbilisi.<ref name="Mikaberidze10" /> [[Pilt:1855 Colton Map of Turkey, Iraq, and Syria - Geographicus - TurkeyIraq-colton-1855.jpg|pisi|Gruusia alad, [[Osmanite riik]] ja [[Pärsia]] 1855. aastal]] Irakli II surma järel puhkes trooninõudlejate vahel kodusõda ning üks osapooltest palus sekkuda Venemaal ja olukord lahendada. 1801. aastal allkirjastas keiser [[Paul I]] määruse, millega Kharthli-Kahhethi kuningriik liideti Venemaa keisririigi koosseisu. Sama aasta mais kõrvaldas kindral [[Karl Heinrich von Knorring]] troonipärija prints [[David Batonišvili]] ning ametisse astus valitsus kindral [[Ivan Petrovitš Lazarev]]i juhtimisel. Osa Gruusia aadlikest ei nõustunud määrusega kuni 1802. aasta aprillini, mil kindral Knorring piiras nad [[Thbilisi katedraal]]is sisse ning sundis neid andma truudusvannet Venemaa keisrile. Kõik keeldujad arreteeriti.<ref name="Mikaberidze8" /> Pärsia üritas tagasi vallutada Gruusiat ja Dagestani, kuid sai [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõjas]] lüüa. 1810. aastal hõivasid Vene väed ka [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigi]]. 19. sajandil peetud sõdades Türgi ja Pärsiaga vallutas Venemaa neilt mitmeid varem Gruusiale kuulunud alasid. ==== Gruusia Vabariik ==== 7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted{{lisa viide}} ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.<ref name="OFXiQ" /> [[1921]]. aasta veebruaris tungis [[Punaarmee]] Gruusiasse, [[Thbilisi]] hõivati [[25. veebruar]]il [[1921]] ja kehtestati nõukogude võim, [[Gruusia NSV]]. [[12. märts]]ist [[1922]] kuni [[5. detsember|5. detsembrini]] [[1936]] kuulus Gruusia NSV [[Taga-Kaukaasia SFNV]] koosseisu. [[28. august]]ist kuni [[5. september|5. septembrini]] [[1924]] toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja nõukogudevastane ülestõus ([[Augustimäss]]), mis aga maha suruti. ==== Gruusia iseseisvuse taastamine ==== [[1990]] võitsid [[Gruusia NSV]] Ülemnõukogu valimised [[Zviad Gamsahhurdia]] toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. [[9. aprill]]il [[1991]] andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik. Augustis [[2008]] leidis Venemaa ja Gruusia vahel aset [[Gruusia sõda]]. == Kultuur == === Religioon === Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia Apostlikku Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse]]. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Ligi 10% elanikest on [[islam]]iusulised, ligi 4% [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia kristlased]] ja 2% [[Vene Õigeusu Kirik]]u liikmed. === Sport === [[Võidusõidutrass Rustavi]] asub umbes 20&nbsp;km kaugusel Gruusia pealinnast [[Thbilisi]]st. See on saanud nime lähima asula [[Rusthavi]] järgi. See on aastatel 2011–2012 täielikult rekonstrueeritud, [[FIA]] 2. kategooria standardite järgi esimene professionaalne autodroom Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president [[Mihheil Saakašvili]], ise olles klassi [[Vormel-3]] boliidi roolis.<ref name="fyI1r" /> Gruusia [[jalgpall]]i kõrgeim liiga on [[Umaglesi Liga]]. == Vaata ka == * [[Gruusia NSV]] * [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]] * [[Gruusia asevalitsejate loend]] * [[Gruusia linnade loend]] * [[Gruusia riigipeade loend]] * [[Gruusia valitsusjuhtide loend]] * [[Augustimäss]] * [[Gruusia sõda]] (2008) * [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Rooside revolutsioon]] * [[Gruusia jalgpallikoondis]] * [[Thbilisi veretöö]] * [[Sakrebulo]] * [[Gruusia meedia]] * [[Gruusia 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Gruusia veinid]] * [[Gruusia rahvuskangelane]] * [[Gruusia muusika]] * [[Gruusia 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Gruusia-Abhaasia sõda]] * [[Gruusia kirikuarhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="iKDr4">http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm</ref> <ref name="9PihY">http://data.un.org/CountryProfile.aspx?crName=GEORGIA</ref> <ref name="Geographic Encyclopaedia">''International Geographic Encyclopaedia and Atlas.'' Springer, 11/24/1979, lk 273</ref> <ref name="EU perspective">[[Euroopa Parlament]], [http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=EN&reference=P8-TA-2014-0009 European Parliament Resolution 2014/2717(RSP)], 07/17/2014: "...pursuant to Article 49 of the Treaty on European Union, Georgia, Moldova and Ukraine – like any other European state – have a European perspective and may apply to become members of the Union..."</ref> <ref name="uAdzI">[http://www.rferl.org/content/georgia_asks_friends_to_stop_calling_it_gruzia/24264848.html Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia'], RFE/RL, 13. juuli 2011.</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20151016075816/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html cia factbook] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="7P2la">[http://siteresources.worldbank.org/INTPRS1/Resources/Georgia_2APR-PRSP%28Sept1-2006.pdf%29.pdf Maailmapanga aruanne] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="Geostat">{{Netiviide |url=http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205084639/http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QqWdC">Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)</ref> <ref name="W2Lwq">{{Netiviide |pealkiri=Preliminary results of 2014 General Population Census of Georgia |url=http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/According%20to%20preliminary%20results%20of%20the%202014%20population%20census%20Final.pdf |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2015-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151023164201/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/According%20to%20preliminary%20results%20of%20the%202014%20population%20census%20Final.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="b2Gyg">{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2022-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220321204758/http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Mikaberidze2">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA6 Mikaberidze, lk 6]</ref> <ref name="Mikaberidze">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PR27 Mikaberidze, lk xxvii]</ref> <ref name="Rusishvili">Nana Rusishvili "''[https://web.archive.org/web/20160304065053/http://www.gwa.ge/upload/file/Georgia%20-%20Homeland%20of%20Wine.pdf The grapevine Culture in Georgia on Basis of Palaeobotanical Data]''". "Mteny" Association, 2010</ref> <ref name="Mikaberidze3">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA7 Mikaberidze, lk 7]</ref> <ref name="Suny">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA6 Suny, lk 6]</ref> <ref name="Mikaberidze4">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PR28 Mikaberidze, lk xxviii]</ref> <ref name="Suny2">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA13 Suny, lk 13]</ref> <ref name="Mikaberidze5">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA9 Mikaberidze, lk 9]</ref> <ref name="Rawlinson">[[George Rawlinson]] [http://www.gutenberg.org/files/16167/16167-h/16167-h.htm "''The Seven Great Monarchies of the Ancient Eastern World, Vol 4. (of 7): Babylon the History, Geography and Antiquities of Chaldaea, Assyria, Babylon, Media, Persia, Parthia and Sassanian or New Persian Empire''"]</ref> <ref name="Lazic">History of the later Roman Empire: The Lazic war</ref> <ref name="Mikaberidze6">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA13 Mikaberidze, lk 11–13]</ref> <ref name="Suny4">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA23 Suny, lk 23–25]</ref> <ref name="Suny3">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA25 Suny, lk 25]</ref> <ref name="Suny5">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA34 Suny, lk 34]</ref> <ref name="Suny6">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA37 Suny, lk 37]</ref> <ref name="Suny7">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA39 Suny, lk 39–41]</ref> <ref name="Suny8">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA44 Suny, lk 44–45]</ref> <ref name="Mikaberidze7">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA405 Mikaberidze, lk 405]</ref> <ref name="Suny9">[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&lpg=PP1&hl=et&pg=PA50 Suny, lk 50]</ref> <ref name="Mikaberidze9">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA25 Mikaberidze, lk 25–26]</ref> <ref name="Mikaberidze10">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA25 Mikaberidze, lk 27]</ref> <ref name="Mikaberidze8">[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&lpg=PP1&hl=et&pg=PA570 Mikaberidze, lk 570]</ref> <ref name="OFXiQ">{{Cite web |url=http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |title=7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst |access-date=13. oktoober 2008 |archive-date=16. detsember 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071216160251/http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="fyI1r">{{cite web |url= http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=45318&pg=1&im=main&ct=0&wth=0 |title= Rustavi 2 Broadcasting Company |date= 29.04.2012 |access-date= 2.08.2012 |archive-date= 1.02.2014 |archive-url= https://web.archive.org/web/20140201143108/http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=45318&pg=1&im=main&ct=0&wth=0 |url-status= dead }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Alexander Mikaberidze]] "''Historical Dictionary of Georgia''". [[Rowman & Littlefield]], 2015 * [[Ronald Grigor Suny]] "''The Making of the Georgian Nation''". [[Indiana University Press]], 1994 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.4dw.net/royalark/Georgia/georgia.htm Gruusia valitsejadünastiad] * [http://www.allgeo.org Full information about (country) Georgia] * [[Heiki Suurkask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/449753 Viis aastat möödas ja Gruusia õpib ikka veel], EPL, 25. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53051 Gruusia katkestas Nicaraguaga suhted], Postimees, 29. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60344 Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus], Postimees, 19. detsember 2008 * [[Mart Helme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/473052 Saakašvili saba raiutakse jupikaupa] EPL.ee, 9. juuli 2009 * Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, [[Juku-Kalle Raid]], [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews&#91;tt_news&#93;=1512&tx_ttnews&#91;backPid&#93;=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2 {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} {{koord |NS=42.01666667 |EW=43.73333333 |type=country |region=GE}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Gruusia| ]] 79r5924z5uksua7skj7q165k6litxb6 Harri Tiido 0 499 7261388 6904887 2026-10-29T10:50:30Z Suwa 141 /* Saatesari „Harri Tiido taustajutud” Vikerraadios */ 7261388 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[Fail:Harri Tiido 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Harri Tiido 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Harri Tiido 2010.jpg|pisi|Harri Tiido 2009. aastal]] '''Harri Tiido''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1953]] [[Jõhvi]]s) on [[Eesti]] [[ajakirjanik]] ja [[diplomaat]]. == Haridus == * [[1971]] [[Tallinna 2. Keskkool]] (Tallinna Reaalkool) * [[Tartu Riiklik Ülikool]] inglise filoloogia Tiido valdab [[inglise keel|inglise]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t. == Ametid == [[Pilt:Harri Tiido.jpg|pisi|Harri Tiido 2012. aastal]] * [[1976]]–1980 [[raamatukoguhoidja]] [[F. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu|F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus]] * [[1980]]–1992 [[Eesti Raadio]] [[väliskommentaator]] * alates [[1992]]. aastast [[Kuku Raadio]] toimetaja ja saatejuht. Koostas uudiseid, päevakommentaare (sise- või välispoliitilisel teemal), juhtis saateid "[[Keskpäevatund]]", "[[Väli(s)määraja]]", "[[Elu võimalikkusest Eesti Vabariigis]]" jt * [[1996]]–1997 raadio [[Ameerika Hääl]] toimetaja * [[1997]]–2000 [[Kuku Raadio]] [[peatoimetaja]] * [[2000]]–2003 Eesti Vabariigi [[Välisministeerium]]i [[asekantsler]] [[julgeolekupoliitika]] alal * 2. september [[2003]] – [[2007]] [[Eesti suursaadik NATO juures]] * [[2008]]–2011 Eesti suursaadik [[Afganistan]]is, asukohaga Tallinnas * [[2011]]–2014 Eesti alalise esinduse asejuht Euroopa Liidu juures PSC küsimustes * [[Trilateraalne komisjon|Trilateraalse Komisjoni]] Täidesaatva Komitee liige * [[2014]] – 2018 Eesti suursaadik [[Poola]]s * [[2018]] – [[2020]] [[Eesti suursaadik Soomes]] == Tunnustus == * Pälvis esimesena [[Robert Lepikson]]i asutatud [[eetilise ajakirjaniku preemia]] * [[1998]] [[Kuldmikrofon]] analüütilise ajakirjanduse viljelemise eest * 2001 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2004 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Saatesari „Harri Tiido taustajutud” Vikerraadios== Alates teisipäevast, 29. septembrist 2020 avaldab Harri Tiido [[Vikerraadio]]s arvamust saatesarjas „Harri Tiido taustajutud”, üllitades kaks korda nädalas, teisipäeval ja neljapäeval, lühiloo avardamaks kuulajate maailmapilti. <ref name="2026_OKTOOBER_ERR-i_VIKERRAADIO_UUS_URL_SAATESARJALE">[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1131212/harri-tiido-taustajutud/saatesarjast Harri Tiido taustajutud], eestiraadio.err.ee</ref> <!-- 2026. aasta oktoobris muutis err-i vikerraadio oma URL-e/alamdomeene ja viited ei ole enam toimivad <ref name="2020_09_29_10_51_ERR_PRESSIKAS">29.09.2020 10:51, [https://www.err.ee/1141104/ Harri Tiido alustab Vikerraadios poliitika taustajuttudega]</ref><ref name="2020_ERR_2861996">[https://www.err.ee/keyword/2861996 ERR, otsingusõna 2861996]</ref><ref name="2020_VIKERRAADIO_HTTJ">[https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/harri-tiido-taustajutud Vikerraadio, arhiiv, Harri Tiido taustajutud]</ref><ref name="ERR_JUPITER">[https://jupiter.err.ee/1131212/harri-tiido-taustajutud Harri Tiido taustajutud.]</ref><ref name="2022_02_17_ERR_VIKERRAADIO_SAATESARI">[https://vikerraadio.err.ee/harri-tiido-taustajutud Vikerraadio saatesari „Harri Tiido taustajutud”]</ref> --> ==Isiklikku== Harri Tiido on abielus rahvusvaheliste suhete teadlase [[Anna Tiido]]ga (PhD), neil on tütar Katrin.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * [https://epl.delfi.ee/arvamus/harri-tiido-ivanovid-ja-ida-laane-suhted?id=50976662 "HARRI TIIDO: Ivanovid ja ida-lääne suhted"] Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2004 ([https://vm.ee/ru/node/21128 koopia välisministeeriumi kodulehel]) * 18.12.2008, Harri Tiido, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/maailm-paerast-aastat-2008-8/ Maailm pärast aastat 2008], sirp.ee * [[Toomas Sildam]] [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"] ERR, 4. august 2020 (intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest) *[https://vikerraadio.err.ee/harri-tiido-taustajutud „Harri Tiido taustajutud”] {{JÄRJESTA:Tiido, Harri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Poolas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Soomes]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 40n59nrx7b8vxgbmq4qjv57upk9mb8r Iisrael 0 546 7261059 7236227 2026-10-28T14:48:19Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7261059 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Riik | riiginimi = Iisraeli Riik | omastav = Iisraeli | nimi1_keel = heebrea | nimi1 = מדינת ישראל | nimi1_latin = Medinat Yisra'él | nimi2_keel = araabia | nimi2 = دولة اسرائيل | nimi2_latin = Dawlat Isrā'īl | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Israel.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Israel in its region (pre 1967 territory).svg | deviis = | riigikeel = [[heebrea keel|heebrea]] ja [[araabia keel|araabia]] (eristaatusega) | keel = | pealinn = [[Jeruusalemm]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Yits'ẖak Hertzog]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Binyamin Netanyahu]] | pindala = 20770 | pindala_viide = {{efn|Rahvusvaheliselt tunnustatud piirides on pindala 20 770 km². Koos okupeeritud Golani kõrgendike ja Ida-Jeruusalemmaga 22 072 km².}} | rahvaarv = 9291000 | rahvaarv_seis = 31.12.2020 | rahvaarv_viide = <ref>[https://www.cbs.gov.il/en/mediarelease/Pages/2020/Population-of-Israel-on-the-Eve-of-2021.aspx Population of Israel on the Eve of 2021]</ref> | rahvastikutihedus = ei | iseseisvus = [[14. mai]] [[1948]] | valuuta = [[Iisraeli uus seekel]] (NIS) | ajavöönd = [[UTC+2:00|maailmaaeg +2]] (suveaeg [[UTC+3:00|+3]]) | hümn = "[[HaTikva]]" ("Lootus") | usund = judaism | üladomeen = [[.il]] | telefonikood = 972 | riigikord = parlamentaarne demokraatia | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ISR | märkused = {{märkused}} }} [[Fail:מכתש רמון - גלישת עננים (cropped).jpg|pisi|Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis]] '''Iisrael''' on riik [[Aasia]]s Vahemere rannikul [[Lähis-Ida]]s. Iisraeli naaberriigid on [[Jordaania]], [[Süüria]], [[Liibanon]] ja [[Egiptus]] ning piiratud autonoomiaga [[Palestiina Riik|Palestiina]]. Iisrael asub [[Vahemeri|Vahemere]] [[Kagu|kagurannikul]] ja piirneb [[Lõuna|lõunas]] [[Punane meri|Punase merega]]. Riigis elab suurim [[Juudid|juutide]] kogukond.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25.09.2022 |pealkiri=Jewish Population Rises to 15.3 Million Worldwide, with Over 7 Million Residing in Israel |url=https://www.jewishagency.org/jewish-population-rises-to-15-3-million-worldwide-with-over-7-million-residing-in-israel/}}</ref> Pindalalt on Iisrael [[Eesti|Eestist]] umbes poole väiksem. == Riik == === Valitsemine === Iisraeli valitsusorganid kujunesid välja Suurbritannia hallatud rahvusvahelise Palestiina valitsusmandaadi ajal. {{vaata ka|Knesset|Iisraeli riigipeade loend|Iisraeli peaministrite loend|Palestiina mandaat}} === Riigipiir === {| class="wikitable" |+Iisraeli riigipiiri pikkus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel/ |vaadatud=15.10.2023 |arhiivimisaeg=9.01.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109203809/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel |url-olek=ei tööta }}</ref> !Külgnev riik !Riigipiiri pikkus (km) |- |[[Jordani Läänekallas]] |330 km |- |[[Jordaania]] |327 km |- |[[Egiptus]] |208 km |- |[[Süüria]] |83 km |- |[[Liibanon]] |81 km |- |[[Gaza tsoon]] |59 km |} Iisraeli [[Rannajoon|rannajoone]] pikkus [[Vahemeri|Vahemeres]] on 187 km ja [[Punane meri|Punases meres]] 12 km. 20 km ulatuses kulgeb Iisraeli-Jordaania piir piki [[Surnumeri|Surnumerd]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Definition of the Israeli Coast Lines |url=https://www.fig.net/resources/proceedings/fig_proceedings/fig2008/papers/ts03f/ts03f_04_srebro_2788.pdf |vaadatud=15.10.2023}}</ref> ===Haldusjaotus=== [[Fail:Israel (non-integral Palestinian territories hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iisraeli ringkonnad]] Iisrael jaguneb kuueks ringkonnaks ning [[Juudamaa ja Samaaria]] alaks (sarnaselt Jeruusalemma ringkonna ja Põhjaringkonna piirkondadega ei ole Samaaria Iisraeli osana rahvusvaheliselt tunnustatud). *[[Haifa ringkond]] *[[Jeruusalemma ringkond]] *[[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkond]] *[[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]] *[[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkond]] *[[Tel Avivi ringkond]] ==Rahvastik== [[Pilt:TA from Shalom Meir Tower.jpg|pisi|Tel Aviv]] [[Pilt:Haifa Israel by David Shankbone.jpg|pisi|Haifa]] 2011. aasta seisuga elas Iisraelis 7,75 miljonit inimest.<ref name="ynet" /> 2021. aasta seisuga oli rahvaarv kasvanud 9 452 975 inimeseni.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL State of Israel |url=https://www.citypopulation.de/en/israel/cities/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraelis elavad järgmised rahvusrühmad:<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=14.09.2023 |pealkiri=Vital Statistics: Latest Population Statistics for Israel |url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/latest-population-statistics-for-israel}}</ref> *[[juudid]] (73,3%), *[[araablased]] (21,1%), *muud rahvused (5,6%). Iisrael on suhteliselt noore elanike struktuuriga riik. 2021. aastal moodustasid kuni 14-aastased lapsed 28% rahvastikust. Vaid 12% inimestest olid vanemad kui 65-aastased. Iisraelis on keskmine oodatav eluiga 83 aastat.<ref name=":2" /> ===Suuremad linnad<ref name=":1" />=== {| class="wikitable" |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2021)</small> |- | align="center" | 1. | [[Jeruusalemm]] | align="center" | 966 210 |- | align="center" | 2. | [[Tel Aviv]] | align="center" | 467 875 |- | align="center" | 3. | [[Haifa]] | align="center" | 282 832 |- | align="center" | 4. | [[Rishon LeZion]] | align="center" | 257 128 |- | align="center" | 5. | [[Petaẖ-Tikva]] | align="center" | 252 270 |} ==Majandus== Iisraeli [[SKP]] oli 2022. aastal 522 miljardit [[USA dollar]]it. Iisrael on maailma suuruselt 28. majandus ning see on oma suuruselt võrreldav [[Iirimaa]] majandusega. Perioodil 2012–2022 suurenes Iisraeli majandus maailma keskmisest kiiremini. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 15% võrra ja Iisraeli majandus 65% võrra.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gross domestic product 2022 |url=https://databankfiles.worldbank.org/public/ddpext_download/GDP.pdf |vaadatud=12.10.2023 |väljaanne=World Bank}}</ref> Iisraeli SKP elaniku kohta on 49 789 [[USA dollar]]it. Iisraeli [[riigivõlg]] moodustab 83% riigi [[SKP]]<nowiki/>st, mis on võrreldav [[Soome]] vastava näitajaga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://data.oecd.org/israel.htm |vaadatud=12.10.2023}}</ref> 2021. aastal elas allpool vaesuspiiri 21% elanikkonnast ehk iga viies inimene.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.01.2023 |pealkiri=Poverty rate rises in Israel |url=https://www.aa.com.tr/en/economy/poverty-rate-rises-in-israel/2786254}}</ref> Iisraelis elas 2022. aastal 30 inimest, kelle varade väärtus oli suurem kui miljard dollarit.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9.04.2023 |pealkiri=Israelis feature prominently in Forbes' global billionaires list |url=https://www.calcalistech.com/ctechnews/article/hjkwxxlfn}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Economy - 2023 |url=https://theodora.com/wfbcurrent/israel/israel_economy.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> |- bgcolor="#E8E8E8" !Sektor !! SKT osakaal, % <br>(2017) !! Tööjõu osakaal, % <br>(2015) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,4 || 1,1 |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,5 || 17,3 |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 69,5 || 81,6 |- |} === Maakasutus === 23,8% maismaast on kasutusel [[Põllumajandusmaa|põllumajandusmaana]]. [[Metsamaa]] moodustab 7,1% maismaast (2018).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Land use |url=https://www.indexmundi.com/israel/land_use.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Väliskaubandus === Iisraeli peamised ekspordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], [[Integraallülitus|integraallülitused]], rafineeritud nafta, meditsiinilised vahendid ja mõõteriistad. Iisraeli peamised ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] (27%), [[Hiina]] (7%), [[Palestiina]] (6%) ja [[India]] (4%) (2021). [[Euroopa riigid|Euroopa]] riikidest on eksporditakse enim tooteid [[Saksamaa|Saksamaale]] (3,5% nende ekspordist).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://oec.world/en/profile/country/isr |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraeli peamised impordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], autod, ringhäälinguseadmed, [[Integraallülitus|integraallülitused]] ja rafineeritud nafta. Iisraeli peamised impordipartnerid on [[Hiina]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Šveits]].<ref name=":0" /> === Turism === Turismi valdkond moodustab 2,8% Iisraeli [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-]]st ja 3,6% riigi tööhõivest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel - Tourism in the economy |url=https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |vaadatud=13.10.2023 |arhiivimisaeg=8.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231108180608/https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Koroonapandeemia]] ajal ja pärast seda on Iisraeli külastavate turistide arv oluliselt vähenenud. Kui 2018. ja 2019. aastal külastas Iisraeli üle 4 miljoni turisti, siis 2021. aastal külastas Iisraeli vaid 400 000 turisti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tourism in Israel |url=https://www.worlddata.info/asia/israel/tourism.php |vaadatud=13.10.2023 |väljaanne=WorldData}}</ref> Iisraeli külastavad enim turistid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]], [[Saksamaa|Saksamaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL TRAVEL & TOURISM STATISTICS FOR 2023 |url=https://www.touristisrael.com/israel-travel-tourism-statistics/53929/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Suurimad ettevõtted<ref>{{Netiviide |kuupäev=14.06.2023 |pealkiri=Top 10 biggest billion-dollar companies in Israel |url=https://businesschief.eu/corporate-finance/top-10-biggest-billion-dollar-companies-in-israel}}</ref> === # Bank Leumi ([[pangandus]]) # Bank Hapoalim ([[pangandus]]) # Mizrahi Tefahot Bank ([[pangandus]]) # Teva Pharmaceutical (ravimitootja) # ZIM Integrated Shipping Services ([[meretransport]], kaubavedu) # Israel Discount Bank ([[pangandus]]) == Kultuur== [[Juudid]] on traditsiooniliselt pidanud [[judaism]]i kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel ([[heebrea keel]]) ja kodumaa – Iisrael. Igas Iisraeli linnas on [[sünagoog]], mis on [[filosoofia]], [[eetika]] ja religioosse praktika keskus. [[Rabi]]d on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. {{Vaata ka|Heebrea kirjandus|Jidiši kirjandus|Juudi kirjandus}} {{Vaata ka|Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Vaata ka|Iisraeli jalgpallikoondis}} == Ajalugu == {{vaata|Iisraeli ajalugu|Iisraeli ajaloo kronoloogia|Iisraeli Riigi ajalugu|Palestiina ajalugu|Juutide ajalugu}} === Esiaeg === {{Vaata|Palestiina esiaeg|Levandi esiaeg}} [[Esiaeg]] ulatub vanimatest inimeste jälgedest kuni laiema kirjaliku pärandi alguseni. [[Hominiinide varajane levik väljapoole Aafrikat|Hominiinide varajane kohalolu]] [[Levant|Levandis]] ulatub tagasi vähemalt 1,5 miljonit aastat, nagu näitab [[Ubeidiya]] leiukoht, mis paikneb osalt Iisraeli territooriumil. Sealt on leitud ''[[Homo erectus]]''{{'}} jälgi.<ref>Repenning, C. A., Fejfar, O.[http://www.nature.com/nature/journal/v299/n5881/abs/299344a0.html Evidence for earlier date of ′Ubeidiya, Israel, hominid site], ''Nature'', 1982, kd 299, lk 344—347.[https://www.nature.com/articles/299344a0 Resümee.]</ref><ref>[[Eitan Tchernov]]. The Age of 'Ubeidiya Formation (Jordan Valley, Israel) and the Earliest Hominids in the Levant. – ''[[Paléorient]] '', 1988, kd 14, nr 2, lk 63–65, [https://www.persee.fr/doc/paleo_0153-9345_1988_num_14_2_4455 Täistekst].</ref>. Mõned liigi ''[[Homo erectus]]'' esindajad lahkusid [[Aafrika]]st umbes kaks miljonit aastat tagasi. Vanimad kindlaks peetavad jäljed Iisraelis on dateeritud 1,4 miljoni aasta vanuseks ja avastati [[Kinnereti järv]]est lõunas Iisraeli ja [[Jordaania]] territooriumil. 500 000 – 200 000 aastat tagasi elasid selles piirkonnas [[neandertallased]]. Suurem rändelaine saabus umbes 600 000 aastat tagasi. Vähemalt 250 000 aastat tagasi ilmusid piirkonda [[neandertallased]] (on tõendeid neile omistatavatest kivitöötlemistehnikatest) ja neid tuli juurde võib-olla külmadel aegadel Euroopas. Nad elasid seal samal ajal [[arhailine Homo sapiens|arhailise ''Homo sapiens''{{'}}iga]], keda peetakse tänapäeva inimese otseseks esivanemaks, kes arenes vähemalt 200 000 aastat tagasi Ida-Aafrikas ja elas tõendatavalt Palestiinas 110 000 aastat tagasi. Mõned neist anatoomiliselt tänapäevastest inimestest lahkusid Aafrikast võib-olla umbes 130 000 aastat tagasi. Ent 80 000 aastat tagasi kadusid nad Iisraeli alalt. et umbes 50 000 aastat tagasi uuesti välja ilmuda. Jälle elasid nad neandertallastega koos, tõenäoliselt oli neil ühiseid järglasi. 45 000 kuni 28 000 aastat tagasi kadusid neandertallased. [[Jordan]]i jõe orus tekkis 70 000 aastat tagasi 200 km pikkune ja 2000 km² suurune järv, mis eksisteeris kuni ajani 12 000 eKr. Inimesed elasid endiselt suurulukite küttimisest, ka väiksemad loomad ja kalapüük etendasid aina suuremat osa, lisaks tegeldi endiselt [[korilus]]ega. {{pooleli}} ===Vanaaeg=== Iisraeli ajaloo algust hakatakse lugema aastast ∼2000 eKr, sest umbes siis elas ja tegutses Aabraham. Samast ajast pärineb ka Iisraeli [[usund]]i eellugu. [[Heebrea hõimud]]e liit hõivas [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ja nendel aladel jäid hõimud paikseks. Iisraellased ([[heebrealased]]) asusid Palestiinasse hiljemalt alates [[12. sajand eKr|12.&nbsp;sajandist eKr]]. 12.–[[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] polnud maa tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud. Nimi Iisrael võeti [[Kaanan]]imaa kohta kasutusele aastal 1211 eKr. Perioodi iseloomustab vaen [[Kaanan]]i rannikualal elanud [[Vilistid|vilistitega]]. 11. sajandil eKr said iisraellased lüüa Palestiina rannikul elanud vilistitelt. Võitluses vilistite vastu sai iisraellaste esimeseks kuningaks [[Saul]], kes valitses aastatel u 1030–1002 eKr. [[Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)|Iisraeli kuningriik]] tekkis aastal 1000 eKr. [[Taavet]] (1002–962 eKr) lõi puruks Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma ja enamus vilistite alasid alistati Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta [[Saalomon]]ile (962–922 eKr), ühele oma noorematest poegadest. Kuningriik lõhenes Saalomoni surma järel kaheks: [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigiks]] põhjas (koos [[Sikem]]i ja [[Samaaria (vanaaja linn)|Samaaria]] linnadega) ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigiks]] ([[Jeruusalemm]]a linnaga) lõunas. Juuda [[suguharu]] esiletõus algas pärast ühtse kuningriigi lagunemist aastal 928 eKr. Kuningas [[Omri]] rajas Iisraeli pealinna [[Samaaria]] umbes aastal 880 eKr. [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] vallutas [[Assüüria]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigi]] ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] alad. [[Sionism]]iliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis oli eriti populaarne [[Aškenazi juudid|Aškenazi juutide]] seas 1920.–1930. aastatel, pärast seda soositi Suurbritannia [[Balfouri deklaratsioon]]i (1917). 1880. aastal algas juutide massiline immigreerumine Palestiinasse. ===I maailmasõda ja Palestiina === Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti [[Egiptuse Ekspeditsioonikorpus]]e väed [[Edmund Allenby]] juhtimisel koostöös kohalike vastupanugruppidega Palestiina piirkonna, kuhu aga [[Suurbritannia]] väed jäid paigale, et tagada rahu juutide ja araablaste vahel. Briti koloniaalpoliitika Palestiina suhtes rajanes koostööl sionistidega, sionistid said omavalitsuse (''Jewish Agency'') ning korraldasid juutide sisserännet. 1. novembril 1917 võttis Suurbritannia valitsus vastu [[Balfouri deklaratsioon|Balfouri deklaratsiooni]], millega võimaldati juutidel rajada oma „rahvuslik kodu" Briti vägede vallutatud territooriumile. ===Suurbritannia rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat=== 25. aprillil 1920. aastal anti [[San Remo konverents]]il Suurbritanniale [[Balfouri deklaratsioon]]i täideviimiseks rahvusvaheline [[mandaat]]. 2. juunil 1922. aastal kinnitasid mandaadi [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]], kuigi Ameerika Ühendriigid ei kuulunud Rahvasteliitu. Briti koloniaalpoliitika raames korraldati juutide sisserännet Palestiinasse (1919. aastal oli Palestiinas 58 000 juuti, 1939. aastal 445 000 ehk umbes 30% rahvastikust) ja araablastelt maa ostmist. Palestiina araablaste vastupanu väljendus nii juutide kui ka Briti võimu vastastes ülestõusudes aastatel 1921, 1929, 1936–1939. Juutide sisserännet ja maaoste otsustasid britid 1939. aastal piirata. Sionistid orienteerusid seejärel peamiselt Ameerika Ühendriikide valitsuse toetusele, nende relvavõitlusorganisatsioonid ([[Hagana]], [[Irgun Zvai Leumi]], Sterni rühm) korraldasid Briti võimu ja araablaste vastaseid rünnakuid ning juutide salajast sisserännet Palestiinasse. [[1921]]. aastal eraldati [[Palestiina mandaatterritoorium]]ist [[Transjordaania]], mis sai iseseisvaks [[emiraat|emiraadiks]]. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi [[Transjordaania]] riik. Ülejäänud Palestiina territoorium pidi saama juutide kodumaaks. Osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, polnud sellise maajaotusega rahul ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi Briti väed püüdsid alguses korda luua, loobuti sellest peagi.<ref name="lk3aj" /> ===II maailmasõda ja Palestiina === Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani [[Haganah]], mis on praeguste [[Iisraeli kaitsejõud]]ude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon [[Irgun]], mida juhtis hilisem Iisraeli [[peaminister]] [[Menaẖem Begin]]. ===Iisraeli riigi väljakuulutamine === 1947. aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetusel vastu võetud [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati [[14. veebruar]]il [[1948]] välja Iisraeli riik. Otsuse järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvule. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iisraelile eraldati 14&nbsp;100 km² suurune ala (umbes 56% [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]), seal elas 498 000 [[juudid|juuti]] ja 497 000 [[araablased|araablast]] (palestiinlast), Palestiina araabia riigile anti 11 100&nbsp;km², seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud araabia riikide valitsused kutsusid üles Iisraeli alal elavaid araablasi lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa ning okupeerida 6700 km² Palestiina araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]a. Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Araabia riigile määratud osa Palestiinast liideti Jordaaniaga. Esimese välisriigina tunnustas Iisraeli riiklikku iseseisvust [[Nõukogude Liit]], kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik [[Lähis-Ida]]s, kuna teised araabia riigid olid Suurbritannia liitlased. Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud Vene juurtega väljarändajad olid pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] lojaalsed Nõukogude Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. Iisrael ei vastanud Nõukogude Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu Nõukogude Liit katkestas suhted Iisraeliga 1949. aastal. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine. Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli [[kodakondsus]], neid ja nende järeltulijaid tuntakse [[Iisraeli araablased|Iisraeli araablastena]]. Lahkunuid tunti aga esimeste „[[palestiina põgenikud|Palestiina põgenike]]" nime all. 1949. aastal lõppenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Iseseisvussõja]] järel oli Iisraeli territoorium suurem, kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) [[vaherahu]]lepingud. Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks [[Jordaania]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastatel 1949–1967, kui Juudea-Samaaria ja Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud neil aladel iseseisvat riiki välja kuulutada. Palestiinlaste liider [[Yasser Arafat]] ning tema 1964. aastal loodud [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] asusid iseseisvust taotlema alles pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] 1967. aastal, millega Läänekallas ja Gaza olid Iisraeli valdusse läinud. === Kuuepäevane sõda === {{vaata|Kuuepäevane sõda}} [[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] vallutas Iisrael [[Gaza tsoon]]i ja [[Siinai poolsaar]]e Egiptuselt, [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]] Jordaanialt ja [[Golani kõrgendikud]] Süürialt]] Kuuepäevane sõda oli kolmas sõda Iisraeli ja araabia riikide vahel. Sõda lõppes juba esimese päeva varahommikul. 1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma sõjaväed sissetungi alustamiseks Iisraeli piiri äärde. Sissetungi ennetamiseks ründasid Iisraeli väed Egiptust 5. juuni hommikul ja hävitasid Egiptuse õhuväe. Egiptus kaotas sõja esimestel tundidel oma 340 lennukist 300‒310 lennukit. Järgnenud tundidel korraldas Iisrael õhurünnakud ka Jordaania ja Süüria õhuväe vastu, mille käigus hävitati umbes 450 vastasvägede sõjalennukit. 5. juuni keskpäevaks kindlustas kindralmajor Mordechai Hodi juhitud sõjaväeoperatsioon Iisraeli ülemvõimu õhus ja pani aluse nende maavägede kiirele edasitungile. 1949–1967 oli [[Gaza piirkond]] Egiptuse valduses, [[Golani kõrgendikud]] Süüria valduses ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda kuulusid need alad ning [[Siinai poolsaar|Siinai]] kõrb Iisraelile. Läänekaldal ja Gaza piirkonnas elas toona 850 000 araablast, kellest pärast kuuepäevast sõda sai alguse teine põgenikelaine. Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat piirkonnast lahkuma, kuid toonane Iisraeli kindral [[Moshe Dayan]] palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud. === Jom Kippuri sõda === {{vaata|Jom Kippuri sõda}} 1973. aasta oktoobris toimus [[Jom Kippuri sõda]], milles Egiptus ja Süüria üritasid eelmistes sõdades kaotatud alasid tagasi vallutada. Sõda algas Egiptuse ja Süüria vägede jaoks edukalt, kuid Iisraeli vägede vasturünnakutega löödi nad tagasi. 1980. aastal kuulutati senise pealinna [[Tel Aviv]]i asemel pealinnaks [[Jeruusalemm]] (vt ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr. 478). 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis [[Siinai poolsaar]]e Egiptuse valdusse tagasi. [[Golani kõrgendikud]], Läänekallas ja [[Gaza piirkond]] jäid Iisraeli valdusse. 1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinai poolsaarelt ja 1985. aastal Liibanonist (v.a [[puhvertsoon]]ist riigi piiril). 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] teineteist. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja ning likvideeris sealsed asundused. ===2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt=== {{vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}} [[2006]]. aastal tungisid organisatsiooni [[Ḩizb Allāh]] sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tapsid viis Iisraeli sõdurit ja võtsid kaks vangi. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad anti Iisraelile välja 2008. aastal toimunud vangide vahetuse käigus. Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanoni aladele. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilrajatised. Lisaks viis Iisrael osa oma sõjaväest Liibanoni, hoides [[Ḩizb Allāh]] liikmeid blokaadis. Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006. aastal kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise kohta. ÜRO rahuvalvajad pole veel resolutsiooni desarmeerimise sätet täitnud. Iisraeli luure andmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud<ref name="YLzNq" />. === Gaza sõda === {{vaata|Operatsioon Sulatina}} === 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda === {{vaata|2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda}} Relvakonflikt Ḩamāsi juhitud Palestiina sõjaliste rühmituste ja Iisraeli vahel algas 7. oktoobril 2023<ref>[https://www.vox.com/2023/10/7/23907323/israel-war-hamas-attack-explained-southern-israel-gaza Why did Hamas invade Israel?] Vox. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> koordineeritud üllatuspealetungiga Iisraeli vastu. Rünnak algas hommikul Ḩamāsi kontrolli all olevast Gaza sektorist, kui Iisraeli pihta saadeti välja vähemalt 5000 raketti.<ref>[https://www.scmp.com/news/world/middle-east/article/3237210/hundreds-dead-israel-hamas-war-lebanons-hezbollah-launches-attacks Around 1,000 dead in Israel-Hamas war, as Lebanon’s Hezbollah also launches strikes.] South China Morning Post. 8 October 2023.</ref> ​​Umbes 2500 Palestiina võitlejat murdsid Gaza ja Iisraeli alade vahelise tara ning ründasid Gaza sektori lähedal tsiviilkogukondi ja Iisraeli relvajõudude (IDF) sõjaväebaase. Vähemalt 1400 iisraellast (peamiselt tsiviilisikud) tapeti<ref>[https://www.barrons.com/news/over-1-400-killed-in-hamas-attacks-on-israel-pm-office-787d2b0f?refsec=topics_afp-news Over 1,400 Killed In Hamas Attacks On Israel.] Barron's. 15 October 2023. </ref>, sealhulgas 260 inimest, kes viibisid Re'imi muusikafestivalil.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67047034 Israeli music festival: 260 bodies recovered from site where people fled in hail of bullets.] BBC News. Archived from the original on 8 October 2023.</ref> Sajad tsiviilpantvangid, kelle hulgas olid naised, lapsed ja vanurid, rööviti ja viidi Gaza sektorisse.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/hamas-says-it-has-enough-israeli-captives-to-free-all-palestinian-prisoners Hamas says it has enough Israeli captives to free all Palestinian prisoners.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Iisrael alustas vastulöökide andmist päev enne ametliku sõja väljakuulutamist Ḩamāsile.<ref>"Israel formally declares war against Hamas as more than 1,000 killed on both sides". The Washington Post. Retrieved 12 October 2023.</ref> Ḩamās alustas rünnakuid juutide püha [[Sukkot]]i lõpus, täpselt 50 aastat pärast [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõja]] algust 1973. aastal.<ref>[https://www.newyorker.com/news/dispatch/waking-to-an-attack-from-hamas Waking to an Attack from Hamas.] The New Yorker. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Ḩamās teatas, et nende rünnak oli vastus Egiptuse ja Iisraeli blokaadile Gaza sektoris, juudi asunduste jätkuvale rajamisele, Iisraeli asunike vägivallale ning liikumispiirangutele Iisraeli ja Gaza vahel.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/world-is-watching-fears-grow-of-a-massive-gaza-invasion-by-israel ears of a ground invasion of Gaza grow as Israel vows mighty vengeance.] Al Jazeera. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Iisrael likvideeris Ḩamāsi üksuste võitlejad Iisraeli kogukondade aladelt, kus tapatalgud aset leidsid, ja korraldas Gaza sektoris õhurünnakuid, milles hukkus üle 5000 palestiinlase.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/10/23/Gaza-health-ministry-436-Palestinians-killed-in-Israeli-strikes-in-past-24-hours Gaza ministry: 5,087 people, including 2,055 children, killed in Israeli strikes.] Al-Arabiya. 23 October 2023.</ref> Hirm humanitaarkriisi ees suurenes, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kütusetarned Gazasse.<ref>[https://web.archive.org/web/20231009192127/https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67051292 Gaza 'soon without fuel, medicine and food' - Israel authorities.] BBC News. Archived from the original on 9 October 2023.</ref> Iisrael kutsus 1,1 miljonit Gaza elanikku piirkonna põhjaosast lõunaossa evakueeruma, samal ajal kui Ḩamās kutsus elanikke üles jääma koju ja blokeeris lõunasse viivad teed.<ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/hamas-tells-gaza-residents-stay-home-israel-ground-offensive-looms-2023-10-13/ Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms.] Reuters. 13 October 2023.</ref> ÜRO teatas, et umbes miljon palestiinlast, peaaegu pool Gaza sektori elanikkonnast, on riigisiseselt ümber asustatud.<ref>[https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-785e0eb833715354cade4694e8ccbf67 Gaza’s desperate civilians flee or huddle in hopes of safety, as warnings of Israeli offensive.] Associated Press. 14 October 2023.</ref> ÜRO ja paljud teised riigid nõudsid viivitamata relvarahu kehtestamist. Inimõigusorganisatsioonid tegid üleskutseid Gaza sõjapõgenikke vastu võtma. Palju tsiviilelanikke oli hukkunud ning ÜRO eriraportööridest koosnev rühm ja inimõigusrühmitused süüdistasid nii Iisraeli kui ka Ḩamāsi sõjakuritegudes.<ref>[https://apnews.com/article/israel-hamas-gaza-war-crimes-icc-1a42212b95a7f6ce54909fb22e0d681d Experts say Hamas and Israel are committing war crimes in their fight.] Associated Press. Retrieved 18 October 2023.</ref> Vähemalt 44 riiki, peamiselt lääneriigid, mõistsid USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa ühisavalduses Ḩamāsi tegevuse kui terrorismi sõnaselgelt hukka.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/we-are-at-war-reactions-to-palestinian-hamas-surprise-attack-in-israel World reaction to surprise attack by Palestinian Hamas on Israel.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Lähis-Ida riigid nõudsid sõjategevuse vähendamist ja taunisid Iisraeli aastakümneid kestnud Palestiina alade okupeerimist kui sõja algpõhjust.<ref>[https://www.washingtoninstitute.org/policy-analysis/international-reactions-hamas-attack-israel International Reactions to the Hamas Attack on Israel.] The Washington Institute. PolicyWatch 3793.</ref> Iraan hoiatas Iisraeli, et ta peataks viivitamatult igasuguse sõjalise agressiooni Gaza vastu, öeldes, et vastasel korral tekitavad tema liitlased uute rinnete avamisega „suure maavärina" ja ähvardasid sekkuda, kui Iisraeli sõjavägi alustab maapealset sissetungi Gazasse.<ref>[https://www.businesstoday.in/latest/world/story/iran-threatens-israel-with-intervention-in-case-of-ground-operation-in-gaza-402051-2023-10-15 Iran threatens Israel with 'intervention' in case of ground operation in Gaza.] Business Today. 15 October 2023.</ref> === 2025. aasta Iisraeli-Iraani sõda === Iraan on alates aastast 1979 tegelenud tuumauuringute ja uraani rikastamisega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120384518/iisraeli-vaitel-korraldas-iraan-vahetult-enne-soja-algust-katsetusi-tuumarelvade-loomiseks Iisraeli väitel korraldas Iraan vahetult enne sõja algust katsetusi tuumarelvade loomiseks] Delfi, 15. VI 2025</ref> Et hoida ära aatomirelva valmistamist, ründas Israel 13. juunil 2025 Iraani, andes põhilöögid Iraani tuumarajatistele, ballistilistele rakettidele, õhutõrjele ja sõjalisele juhtkonnale. Iraan vastas raketi ja droonirünnakutega Iisraeli linnadele. {{vaata|Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025}} === 2026. aasta Iisraeli-USA-Iraani sõda === 28. veebruaril alustasid USA ja Iisrael rünnakut Iraani vastu, mis järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel Teherani tuumaprogrammi üle. {{vaata|Iisraeli-USA rünnak Iraanile veebruaris 2026}} ===Diplomaatilised suhted=== {{vaata|Iisraeli tunnustamine}} Iisraeli on tunnustanud 164 ÜRO liikmesriiki, lisaks [[Vatikan]], [[Kosovo]], [[Taiwan]], [[Cooki saared]] ja [[Niue]]. 18 ÜRO liikmesriiki ([[Afganistan]], [[Alžeeria]], [[Bangladesh]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Indoneesia]], [[Jeemen]], [[Katar]], [[Komoorid]], [[Kuveit]], [[Liibüa]], [[Malaisia]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Saudi Araabia]], [[Somaalia]] ja [[Tuneesia]]) ei tunnusta ametlikult Iisraeli. 6 ÜRO liikmesriiki ([[Kuuba]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Mauritaania]], [[Niger]] ja [[Venezuela|Venezuela)]] on Iisraeli tunnustanud, kuid hiljem tunnustuse tagasi võtnud. 4 ÜRO liikmesriiki ([[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iraan]] ja [[Iraak]]) ei tunnusta Iisraeli ja loevad ennast olevat Iisraeliga sõjaseisukorras. Araabia riikidest on Iisraeli tunnustanud [[Egiptus]], [[Jordaania]], [[Maroko]], [[Bahrein]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Sudaan]]. Teistest islamimaadest tunnustavad Iisraeli [[Albaania]], [[Kosovo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Türgi]], [[Niiger|Niger]], [[Tšaad]], [[Aserbaidžaan]], [[Kõrgõzstan]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]], [[Kasahstan]], [[Usbekistan]] ja veel mitmed. ==Vaata ka== *[[Iisraellased]] *[[Juudi autonoomne oblast]] *[[Judaism]] *[[Sefaradi juudid]] *[[1972. aasta suveolümpiamängud]] *[[Must September]] *[[Iisraeli näitlejate loend]] *[[Eesti-Iisraeli suhted]] *[[Antisemitism]] *[[Holokaust]] *[[MOSSAD]] *[[Aman]] *[[Iisraeli kaitseministeerium]] *[[Iisraelis vangis olevad palestiinlased]] *[[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised]] *[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Iisraelis]] *[[Keshet 12]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ynet">[http://www.ynet.co.il/articles/0,7340,L-4066153,00.html ynet.co.il] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report] July 1937</ref> <ref name="YLzNq">[https://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7519404.stm Israelis hit by new digger attack], 22. juuli 2008 * [[Sergei Stadnikov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/09/arvamus/6621-iisraeli-riigile-saatuslikuks-saada-voivatest-asjaoludest Iisraeli riigile saatuslikuks saada võivatest asjaoludest] Eesti Ekspress, 12. veebruar 2009 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Iisrael| ]] bcwms0k35nfd6tbgj1g29xflm0mp935 Välismaa jõgede loend 0 581 7261030 7236605 2026-10-28T14:13:04Z Sendrasendra 225202 /* S */ 7261030 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abe jõgi]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Abza jõgi|Abza]] – Lätis, Mazā Jugla lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ağstafaçay jõgi|Ağstafaçay]] – Armeenias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)|Aisne]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] – Rwanda ja Burundi piiril, Nyabarongo lisajõgi *[[Akerselva]] ehk Akerselven, Norras, suubub Oslo fjordi *[[Alam-Tunguska]], Venemaal, Jenissei lisajõgi *Alazani ehk [[Qanıx]], Gruusias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi *[[Alatõri jõgi|Alatõr]], Venemaal, Sura lisajõgi *[[Albegna]], Itaalias, suubub Türreeni merre *[[Alberti Niilus]], Ugandas, Niiluse lõik *[[Aldani jõgi|Aldan]], Venemaal, Leena lisajõgi *[[Aliákmonas]], Kreekas, suubub Egeuse merre Therme lahte *[[Allaihha]], Venemaal Sahhas, Indigirka lisajõgi *[[Aller]], Saksamaal, Weseri lisajõgi *[[Allier' jõgi|Allier]], Prantsusmaal, Loire'i lisajõgi *[[Alzette]], Prantsusmaal ja Luksemburgis, Saueri lisajõgi *[[Altaelva]], Norras, suubub Norra merre Altafjordenisse *[[Amazonas]], Peruus, Brasiilias ja Colombias, suubub Atlandi ookeani *[[Ambanizana jõgi|Ambanizana]], Madagaskaris, suubub Ambanizana lahte *[[Ambato jõgi|Ambato]], Ecuadoris, Pastaza lisajõgi *[[American River]], Ameerika Ühendriikides, Sacramento lisajõgi *[[Amga jõgi|Amga]], Venemaal, Aldani lisajõgi *[[Amguema]], Venemaal, suubub Tšuktši merre *[[Amgun]], Venemaal, Amuuri lisajõgi *[[Ampollino]], Itaalias, Neto lisajõgi *[[Amudarja]], Afganistanis, Tadžikistani piiril, enam-vähem Türkmenistani ja Usbekistani piiril, kuivab enne Araali järve riismeteni jõudmist *[[Amuur]], Hiina ja Venemaa piirijõgi, suubub Ohhoota ja Jaapani mere piirile *[[Anabari jõgi|Anabar]], Venemaal Sahhas, suubub Laptevite mere Anabari lahte *[[Andalién]], Tšiilis, suubub Vaikse ookeani Concepcióni lahte *[[Angara]], Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Apaščia]], Leedus, Mēmele lisajõgi *[[Apure jõgi|Apure]], Venezuelas, Orinoco lisajõgi * [[Apurímaci jõgi|Apurímac]], Peruus, Amazonase lähtejõgi - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Arda jõgi|Arda]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arinsali jõgi]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bârsa]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Bečva]] - [[Begna jõgi]] - [[Beiro]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Bernami jõgi]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Biebrza]] - [[Bija]] - [[Bílina jõgi]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Brda jõgi|Brda]] - [[Breede jõgi]] - [[Bregalnica]] - [[Bzura]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Bunë jõgi|Bunë]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Česma]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clarence (jõgi)|Clarence jõgi]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Comapedrosa jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Connecticuti jõgi]] - [[Cooperi jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dabikinė jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Darro]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Dragor]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drawa]] - [[Drin]] - [[Drina]] - [[Drino]] - [[Drôme'i jõgi]] - [[Đồng Nai jõgi]] - [[Drwęca]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dunajec]] - [[Durance]] - [[Duratóni jõgi]] - [[Dvina]] - [[Dəmiraparançay]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elblągi jõgi|Elbląg]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Estany Negre jõgi]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] - [[Évinos]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gąsawka]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Getiki jõgi]] - [[Gießgraben (Doonau)]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Gwda]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Içá]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Janj]] - [[Jantra jõgi|Jantra]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jelšanka]] - [[Jenissei]] - [[Jihlava jõgi]] - [[Jiu]] - [[Johannisbach]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Južna Morava]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kainachi jõgi]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Karadarja]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Khasagh]] - [[Khwae Yai jõgi]] -[[Kirenga]] - [[Kişi jõgi|Kiş]] - [[Klondike]] - [[Kljazma]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Konka jõgi]] - [[Konnaoja]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lafnitzi jõgi]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Łeba jõgi|Łeba]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Loudías]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Ludza jõgi|Ludza]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Luossajoki]] - [[Lužnice]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[Magdalena jõgi|Magdalena]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Miljacka jõgi|Miljacka]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Motława]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Muda jõgi|Muda]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Mur]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Mürz]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Nalón]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Nedvědička]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Neja jõgi|Neja]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nerl]] (Kljazma lisajõgi) - [[Nerl (Volga)|Nerl]] (Volga lisajõgi) - [[Nežárka]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Nhật Lệ]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nida jõgi]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Noteć]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olšava]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otava jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Pahtajoki (Kiruna)]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Parsęta]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pčinja]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Pediaíos]] - [[Peene]] - [[Pena]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peraki jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Phambaki jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pilica jõgi|Pilica]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Pitteni jõgi]] - [[Pla de l'Estany jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prosna]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Punkva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Recknitz]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rega]] - [[Reka jõgi|Reka]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Río Grande de Santiago]] - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[Rītupe]] - [[Riu del Bancal Vedeller]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saigoni jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salza (Enns)]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[Sani jõgi|San]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Santa Eulària jõgi]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sázava jõgi]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Schwarze Elster]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Sella jõgi]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shenandoah' jõgi]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skawa jõgi]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slacki jõgi]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Słupia]] - [[Smoky Hill]] - [[Snov]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Someșul Mare]] - [[Someșul Mic]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Struma jõgi|Struma]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sulm]] - [[Sumqayıtçayı]] - [[Sunža jõgi|Sunža]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Svitava]] - [[Svratka jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zapadna Morava]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zilupe jõgi|Zilupe]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Želivka]] - [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Teplá jõgi|Teplá]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Thames]] - [[Thaya]] - [[Þjórsá]] - [[Tiber]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tônlé Sabi jõgi]] - [[Tordera jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Traiseni jõgi]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] - [[Tuollujoki]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] - [[Türyançay]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ubort]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Úhlava]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Úpa]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Úslava]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste jõgi]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Valle Malbore oja]] - [[Vardar]] - [[Varduva]] - [[Vari jõgi]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Vena jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vjosë]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi|Waikato]] - [[Warta]] - [[Wda jõgi|Wda]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wieprz]] - [[Wieprza]] - [[Wisła]] - [[Wisłok]] - [[Wisłoka]] - [[Wkra]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 0tbqqb9aozmehjh1nuwel76zdlrdgcl Lühendite loend 0 741 7261414 7178784 2026-10-29T11:34:04Z Amherst99 15496 /* M */ 7261414 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Vikisõnastikku}} ''Siin on loetletud [[lühend]]eid; ladinakeelsed lühendid on [[ladinakeelsete lühendite loend]]is''. {{tähed}} == A == *a = aasta *''A'' = ''avancer'' '(kella) kiiremaks panna' *AA *AAAS = ''American Association for the Advancement of Science' ([[Teaduse Edendamise Ameerika Ühing]]) *AAPSO = ''Afro-Asian Peoples' Solidarity Organization'', [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon]] *AARSO = vaata [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon|AAPSO]] *adm. = administratiivne, administratiivselt *AFG *AHO *AICA = ''Association of Art Critics'' ([[Rahvusvaheline Kunstikriitikute Assotsiatsioon]]) *akad. = [[akadeemik]] *AKEL = [[Adventistide Koguduste Eesti Liit]] *AKSK = [[Armee Keskspordiklubi]] *ALB *ALG *ANC = ''African National Congress'', [[Aafrika Rahvuskongress]] *AND *ANG *ANSV = [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik]] *ANT *AOC = lühend prantsuse veinipudelitel ('vein on valmistatud ametlikult kinnitatud piirkonnas') *APEC = ''Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] *ARA = ''American Relief Administration'', [[Ameerika Abi Administratsioon]] *ARG *arh. = [[arhitekt]] *ARM *ARO = [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] *ARU *AS = [[aktsiaselts]] *ASA *ASA = ''Association of Southeast Asia'', [[Kagu-Aasia Assotsiatsioon]] *ASEAN = ''Association of Southeast Asian Nations'', [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] *ASPAC = ''Asia and Pacific Council'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Nõukogu]] *AU *aü = [[ametiühing]] *AÜO = [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]] *AUS *AUT *AWACS = ''[[Boeing E-3 Sentry|Airborne Warning and Control System]]'' = [[lennupõhine eelhoiatus ja õhuruumi juhtimine|lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise]] süsteem *AZE == B == * B. A = [[humanitaarteaduste bakalaureus|BA]] = ''Bachelor of Arts'' ([[humanitaarteaduste bakalaureus]]) *BAH *BAN *BAR *BBC = ''British Broadcasting Corporation'' ([[Inglise ringhääling]]) *BDI *BEL *BEN *BER *BES = [[Balti eraseadus]] *BfV = ''Bundesamt für Verfassungsschutz'', [[Konstitutsioonikaitse Liidutalitus]] *BHU *BIH *biol = [[bioloogia]] *BIS = ''Bank of International Settlements'', [[Rahvusvaheline Arvelduspank]] *BIZ *BLR *BOL *BOT *BRA *BRN *BRU *BSD *BUL *BUR == C == *CAF *CAM *CAN *CAPEC = ''Council for Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Nõukogu]] *CARICOM = ''Caribbean Community'', [[Kariibi Ühendus]] *CARIFTA = ''Caribbean Free Trade Association'', [[Kariibi Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *CAY *CCD = ''Charge Coupled Device'', [[laengsidestusseadis]] *CDC = ''Centers for Disease Control and Prevention (USA)'', [[Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, USA]] *CENTO = [[Keskne Lepinguorganisatsioon]] *CFA = ''Communauté Financieère Africaine'', [[Aafrika Rahandusühendus]] *CGO *CHA *CHI *CHN *CIV *CMOS = ''Complementary metal–oxide–semiconductor'', [[komplementaarne metall-oksiid-pooljuht]] *CMR *COD *CoDA = ''Co-Dependents Anonymous'', Anonüümsed Kaassõltlased, eneseabi programm *COK *COL *COMECON = ''Council for Multilateral Economic Assistance'', [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] *CPV *CRC *CRO *CSCE = ''Conference on Security and Cooperation Europe'' (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE eelkäija) *CUB *CYP *CZE == D == *dem. = demokraatlik, [[demokraatia]] *DEN *dep = [[departemang]] *dets. = [[detsember]] *dir. = [[direktor]] *DJI *DMA *DOM *dr. phil. = [[filosoofiadoktor]] *dr. phil. nat. = [[loodusteaduste doktor]] *dr. = [[arst]] == E == *e. k. = [[eesti keel]] *E.E.L.K. = [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] või [[Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik]] *E = [[esmaspäev]] *EAA = [[Eesti Ajalooarhiiv]] *EAKK = [[Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis]] *EAÕK = [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *EAÜ = Eesti Arhitektide Ühing, [[Eesti Arhitektide Liit]] *EAZA = ''European Association of Zoos and Aquaria'', [[Euroopa Loomaaedade Assotsiatsioon]] *EBL = Eesti biograafiline leksikon *EC = ''Enzyme Comission'', [[Ensüümikomisjon]] *ECO = ''Economic Cooperation Organization'', [[Majanduskoostöö Organisatsioon]] *ECOWAS = ''Economic Community of West African States'', [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] *ECSC = ''European Coal and Steel Community,'' [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ECU *EDA = ''European Defence Agency'' [[Euroopa Kaitseagentuur]] *EDC = ''European Defence Community'', [[Euroopa Kaitseühendus]] *EEA = ''European Economic Area'', [[Euroopa Majanduspiirkond]] *EEKBKL = [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] *EELK = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] *EETEL = [[Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit]] *EEZ = ''Exclusive Economic Zone'', [[ainuõiguslik majandusvöönd]] *EFTA = ''European Free Trade Association'', [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *EFÜ = [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] *EFÜ = [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] *EGY *EIL = [[Eesti Inseneride Liit]] *EIP = [[Eesti Iseseisvuspartei]] *EIÜ = [[Eesti Inseneride Ühing]] *EKA = [[Eesti Kunstiakadeemia]] *EKABL = [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]] *EKDE = [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] *EKE = [[Eesti Kolhoosiehitus]] *EKEK = [[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] *EKK = [[Eesti kodanike komiteed]] *EKKE = [[Eesti Kodanike Keskerakond]] *EKKKÜ = [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] *EKKT = [[Eesti Kunstnike Koondis Torontos]] *EKM = [[Eesti Kunstimuuseum]] *EKmS = [[Eesti Kirjameeste Selts]] *EKN = [[Eesti Kirikute Nõukogu]] *EKNK = [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]] *[[eKr]] = enne Kristuse sündi *EKR = [[Eesti Kunstnikkude Rühm]] *ELF = [[Eestimaa Looduse Fond]] *ELUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *EMA *emer = [[emeeritus]] *EMI = ''European Monetary Institute'', [[Euroopa Rahainstituut]] *EMIK = [[Eesti Muusika Infokeskus]] *EMK = [[Eesti Metodisti Kirik]] *EMS = ''European Monetary System'', [[Euroopa Valuutasüsteem]] *EMÜ = [[Eesti Maaülikool]] *EMÜ = [[Euroopa Majandusühendus]] *EMVI = [[Eesti Maaviljeluse Instituut]] *ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia *ENSV = [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] *ENTA = [[Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia]] *ENÜS = [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] *EÕEL = [[Eesti Õpilasesinduste Liit]] *EOÜ *EPA = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] *EPMÜ = Eesti Põllumajandusülikool, [[Maaülikool]] *EPZ = ''Export Processing Zones'', [[eksporditöötluse tsoonid]] *ERI *ERKI = Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, [[Eesti Kunstiakadeemia]] *ERKL = [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] *ERL = [[Eesti Ringhäälingute Liit]] *ERL = [[Eestimaa Rahvaliit]] *ERM = [[Eesti Rahva Muuseum]] *ERSP = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] *ESA *ESP *EST *ESTÜ = [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ETA = [[Eesti Teadeteagentuur]] *ETA = ''Euzkadi Ta Askatasuna'', baskide terroriorganisatsioon *ETBL = [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] *ETH *ETK = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] *ETKVL = [[Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit]] *ETS = [[Eesti Tehnika Selts]] *ETUC = [[Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon]] *EÜ = [[Euroopa Ühendus]] *EÜL = [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]] *EURATOM = [[Euroopa Aatomienergiaühendus]] *EÜS = [[Eesti Üliõpilaste Selts]] *EVR == F == *FAO = ''Food and Agriculture Organization'', [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] *FC = ''football club'', [[jalgpalliklubi]], või ''fibre channel'', [[kiudkanal]] *FIDEM = ''Fédération internationale des éditeurs de médailles'', [[Rahvusvaheline Medaliföderatsioon]] *FIE = [[füüsilisest isikust ettevõtja]] *FIJ *FIN *FIPRESCI = ''Fédération internationale de la presse cinématographique'', [[Rahvusvaheline Filmipressi Föderatsioon]] *FRA *FSM *FSM = ''Federate States of Micronesia'', [[Mikroneesia Liiduriigid]] == G == *GAA = [[Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia]] *GAB *GAM *GATT = [[Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe]] *GBR *GBS *GCC = [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] *GEO *GEQ *GER *GHA *GI = [[Geoloogia Instituut]] *GITIS = Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut, asub [[Moskva]]s *GRE *GRN *GUA *GUI *GUM *GUY == H == *HAI *HD = ''high-definition'', kõrgeresolutsiooniga, suure lahutusvõimega *HDI = ''Human Development Index'', [[inimarengu indeks]] *HDL = ''high density lipoprotein'', vere rasvainet kandev valk, nn [[hea kolesterool]] *HKG *HMK = [[hargmaine korporatsioon]] *HON *hr. = härra *HTG = [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] *HUN *HvA = ''Hauptverwaltung Aufklärung'', Saksa Demokraatliku Vabariigi välisluureteenistus == I == *i. = isa ([[preester]] või [[munk]] [[õigeusu kirik]]us) *I.P. = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *i.v. =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *i/p = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *IAEA = ''International Atomic Energy Agency'', [[Rahvusvaheline Aatomienergiagentuur]] *IBRD = ''International Bank of Reconstruction and Development'', [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] *ICA = ''international commodity agreement'', [[rahvusvaheline tarbekaubaleping]] *ICAM = ''International Confederation of Architectural Museums'', [[Rahvusvaheline Arhitektuurimuuseumide Konföderatsioon]] *ICAO = [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *ICFTU = [[Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon]] *ICJ = ''International Court of Justice'', [[Rahvusvaheline Kohus]] *ICOM = ''International Council of Museums'', [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] *ICOMOS = ''International Council on Monuments and Sites'', [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu]] *IDA = ''International Development Association'', [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] *IFAD = ''International Fund for Agricultural Development'', [[Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond]] *IFC = ''International Financial Corporation'', [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] *IGO = ''International Governmental Organization'', [[rahvusvaheline valitsusorganisatsioon]] *ILO = ''International Labor Organization'', [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] *IMF = [[stabilisatsiooniprogramm]] *IMF = ''International Monetary Fund'', [[Rahvusvaheline Valuutafond]] *IMO = ''International Maritime Organization'', [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] *INA *IND *INF = ''Intermediate-Range Nuclear Forces'', [[keskmaa-tuumajõud]] *IP = ''identified patient'', identifitseeritud patsient *IP = ''incubation perion'', inkubatsiooniperiood *IP = ''International Pharmacopeia'' rahvusvaheline farmakopöa *IP = ''ischemic prenumbra'', isheemiline prenumbra (pärast ajuinfakti kahjustunud, kuid potentsiaalselt taastuv ajukoe osa, kui on kiiresti püütud rakendada õiget ravi) *IPC = ''Integrated Program for Commodities'', [[integreeritud tarbekaubaprogramm]] *IPCC = ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', [[Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel]] (Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertkogu) *IRA = [[Iiri Vabariiklik Armee]] *IRI *IRL *IRQ *ISL *ISR *ISTP = [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] *ITA *ITO = ''International Trade Organization'', [[Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon]] *ITU = ''International Telecommunications Union'', [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit]] *IUBMB = ''International Union of Biochemistry and Molecular Biology'', [[Rahvusvaheline Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Unioon]] *IUPAC = ''International Union of Pure and Applied Chemistry'', [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Unioon]] *IV = [[i.v.]] =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *IV = ''intervertebral'', lülidevaheline *IV = ''intravascular'', intravaskulaarne, veresoonesisene *IV =''intraventricular'', intraventrikulaarne, vatsakestesisene *IVA = ''intravenous anesthesia'', intravenoosne ehk veenisisene anesteesia *IVB *IVS == J == *JAM *JK – jalgpalliklubi *JOR *JPN == K == *K = [[kolmapäev]] *KAZ *KBFI = [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] *KEK = [[kolhooside ehituskontor]] *KEN *KF = [[Kunstifond]] *KGB = ''Komitet gosudarstvennoi bezopasnosti'', [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] *KGZ *khk. = [[kihelkond]] *KIR *kl. = klaas *kl. = klass *KL = [[Kaitseliit]] *KL = Kunstnike Liit; [[Eesti Kunstnike Liit]] *km = kilomeeter, [[käibemaks]] *kog = [[kogudus]] *KOR *KOV = [[kohalik omavalitsus]] *kpl = [[kauplus]] *kr = kroon *KRPI = Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut; [[Muinsuskaitseamet]] *KSA *KTB = konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo *KUW *kü = [[katastriüksus]] == L == *L = [[laupäev]] *LAO *LAT *LBA *LBR *LCA *ld. k = ladina keel(es) *LES *LFS *LIB *LIE *lk = [[lehekülg]] *lp = lugupeetud *LR = [[Loomingu Raamatukogu]] *LTU *LUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *LUX == M == *MAD *MAR *MAS *MAW *MBR = [[mandritevaheline ballastiline rakett]] *MDA *MDV *MEP = ''Member of the European Parliament'', Euroopa Parlamendi liige *MEX *MFN = ''most favored nation'', [[enamsoodustusrežiim]] *MGL *MITI = [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] *MKD *MLI *mld = [[miljard]] *mln = [[miljon]] *MLT *MMR = ''measles-mumps-rubella'', [[leetri-mumpsi-punetiste liitvaktsiin]] *MON *MOZ *MRI *MTJ = [[masinatraktorijaam]] *MTN *MTÜ = [[mittetulundusühing]] *MuIS = [[Muuseumite Infosüsteem]] *MVP = ''most valuable players'' (spordis), võistkonna, võistluse parim mängija *MYA == N == *m-k = maakaart *N = [[neljapäev]] *NAADC = ''North American Aerospace Defence Command'', [[Põhja-Ameerika Õhu- ja Kosmoseruumi Kaitse Väejuhatus]] *NACC = ''North Atlantic Cooperation Council'', [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] *NAFTA = ''North American Free Trade Agreement'', [[Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping]] *NAM *NATO = ''North Atlantic Treaty Organization'', [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] *NCA *NED *NEP *NGR *NIG *[[NKVD]] = ''Narodnõi kommissariat vnutrennihh del'' *NLKP = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] *NOR *NORAD = ''North American Air Defense Command'', [[Põhja-Ameerika Õhutõrje Väejuhatus]] *NRU *NSA = ''National Security Agency'', [[Rahvuslik Julgeolekuagentuur]] *NSC = ''National Security Council'', [[Rahvuslik Julgeolekunõukogu]] *NZL == O == *OAPEC = ''Organization of Arab Oil Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon]] *OAS = ''Organization de l'armée secrèt'', [[Salarmee Organisatsioon]], Prantsusmaal *ODECA = ''Organization of Central American States'', [[Kesk-Ameerika Riikide Organisatsioon]] *OECD = ''Organization for Economic Cooperation and Development'', [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] *OECS = ''Organization of East Carribbean States'', [[Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon]] *OEEC = ''Organization for European Economic Cooperation'', [[Euroopa majanduskoostöö Organisatsioon]] *OLPG = [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]] *OMA *OPEC = ''Organization of Petroleum Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]] *ORKA = Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv; [[Riigiarhiiv]] *OSCE = ''Organization for Security and Co-operation in Europe'', [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] *OSS = ''Office of Strategic Services'', [[Strateegiliste Teenistuste Büroo]] *oü = [[osaühing]] == P == *P = [[pühapäev]] *PAH = [[pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon]] *PAK *PAN *PAR *PER *PH = vesinikueksponent, [[pulmonaalhüpertensioon]] *PhD = [[filosoofiadoktor]] *PHI *PIL = ''Patient Information Leaflet'', [[ravimi pakendi infoleht]] *[[pKr]] = pärast Kristuse sündi *PLE *PLW *POL *POR *PQ = ''Parti Québecois'', [[Quebeci Partei]] *pr. = [[preester]] *pr. = proua *PRK *prl. = preili (vallaline naine) *PS = peale selle *PT = ''personal trainer'' (individuaalne treeningu juhendaja) *PUR *PVO = [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] == Q == *QAT == R == *R = [[reede]] *RaKü = [[Rakenduskunstnike Ühing]] *rdt = [[raudtee]] *REKK = Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus *REM = ''rapid eye movement'' (kiire silmaliikumine) *RK = [[Rahvakomissariaat]] *RKM = Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, [[Eesti Kunstimuuseum]] *RKN = [[Rahvakomissaride Nõukogu]] *RL = [[Rahvasteliit]] *rnkl. = [[Riiginõukogu]] liige *ROM *RSA *RSVP = [[Répondez s'il vous plaît]], "Vastake, palun!" või IT-s reserveerimisprotokoll (''Resource reservation protocol''), kasutatakse näiteks suhtlusvõrgustike kalendrites *RUS *RVA = [[Rahvavabastusarmee]], Hiinas *rvkl. = [[Riigivolikogu]] liige == S == *SA = [[sihtasutus]] *SA = ''Sturmabteilung'', ründerühm *SAC = ''Strategic Air Command'', [[Strateegiline Lennuväejuhatus]] *SADCC = [[Lõuna-Aafrika Koordineerimise Komitee]] *SAIS = kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteem *SALT = ''Strategic Arms Limitation Talks/Treaty'', [[strateegilise relvastuse piiramise läbirääkimised/leping]] *SARC = [[Lõuna-Aasia Regionaalkoostöö Assotsiatsioon]] *SC = ''scavenger cells'', "koristaja-makrofaagid", õgiraud *SC = ''science(-tific)'', teadus; teadus-, teaduslik *SC = ''sickle cell'', sirkrak, sirprauline erütrotsüüt *SC = ''subcutaneous'', nahaalune, nahalusi *SCAP = ''Supreme Command of Allied Power'', [[Liitlasvägede Ülemjuhatus]] *ScD = ''Doctor of Science'', teadusdoktor *SCG *SCID = ''severe combined immunodeficinecy syndrome'', raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom *SD = ''septal defect'', vaheseina defekt *SD = ''skin dose'', nahadoos *SD = ''spontaneous delivery'', spontaanne sünnitus *SD = ''standard deviation'', standardhälve *SD = ''sudden death'', äkksurm *SDI = ''Strategic Defense Initiative'', USA Tähtede sõja programmi kaitsesüsteem *SDV = [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] *SEATO = [[Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon]] *SEK *SEN *SEY *SHAPE = ''Supreme Headquarters of Allied Forces in Europe'', [[Liitlasvägede Peakorter Euroopas]] *SI *SIN *skm = skautmaster *SKN *SLE *SLO *SLV = [[Saksamaa Liitvabariik]] *SMR *SOL *SOM *SPC = ''summary of product characteristics'', [[ravimiomaduste kokkuvõte]] *SRI *START = ''Strategic Arms Reduction Treaties'', [[strateegilise relvastuse vähendamise lepingud]] *STP *SUI *SUR *SÜT = [[suurim ühistegur]] *SVK *SWE *SWZ *SYR *SUD == Z == *ZAM *ZIM == T == *T = [[teisipäev]] *TA = [[Teaduste Akadeemia]] *TAN *TB = [[tuberkuloos]] *tbc = tuberkuloos *TGA *THA *TJK *TK = [[Tallinna Konservatoorium]] *TK = täitevkomitee *TKM *TKM = [[Tartu Kunstimuuseum]] *TKÜ = Tallinna Kunstiülikool; [[Eesti Kunstiakadeemia]] *TL = [[Eesti Teatriliit]] *TLM = [[Tallinna Linnamuuseum]] *TLS *TLÜ = [[Tallinna Ülikool]] *TMK = [[Teater. Muusika. Kino]] ajakiri *TMM = [[Teatri- ja Muusikamuuseum]] *TNT *TOG *TPE *TPedI = E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut; [[Tallinna Ülikool]] *TPI = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] *TPT = [[Tallinna Polütehnikum]] *TPÜ = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] *trem. = [[tremolo]] *TRI *TRK = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium]] *TRÜ = [[Tartu Riiklik Ülikool]] *TSN = [[Töörahva Saadikute Nõukogu]] *TT = [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]] *TTÜ = [[Tallinna Tehnikaülikool]] *TÜ = [[Tartu Ülikool]] *TUI = [[Teadusliku Uurimise Instituut]] *TUN *TUR *TÜÜL = [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud]] == U == *UAE *UCK = ''Ushtria Çilimtar e Kosovës'', [[Kosovo albaanlaste vabastusarmee]] *UGA *UIA = ''Union internationale des arhichitectes'', Rahvusvaheline Arhitektide Liit *UID *UKK = Uus Kunstnikkude Koondis *UKR *UPA = ''Ukrainska povstanska armiia'', [[Ukraina Ülestõusuarmee]] *URL *URS *URU *USD *USGS = ''United States Geological Survey'', [[Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus]] *UT = [[Uus Testament]] *UZB == V == *VAN *VAT *VIE *VIN *VR = [[Vabadusrist]] *VRVÜ = [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]] *VT = [[Vana Testament]] *VÜT = [[vähim ühistegur]] *v.a = välja arvatud, väga austatud *vt = vaata == Õ == *ÕES = [[Õpetatud Eesti Selts]] *õp. = [[õpetaja]] *õp. = [[kirikuõpetaja]] == Ü == *ÜRO = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] * Üpr = ülem[[preester]] == Y == *YEM == W == *WEOG = ''Western European and Other Grou'', [[Lääne-Euroopa ja teiste grupp]] *WHFTA = ''Western Hemispere Free Trade Area'', [[Läänepoolkera Vabakaubanduspiirkond]] *WTO = ''World Trade Organization'', [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] == Välislingid == *[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50 Üldkasutatavad lühendid "Eesti keele käsiraamatus"] [[Kategooria:Lühendid| ]] if890gk2xr1zbvrjdk96fw4qof5hz55 7261439 7261414 2026-10-29T11:54:42Z Amherst99 15496 /* M */ 7261439 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Vikisõnastikku}} ''Siin on loetletud [[lühend]]eid; ladinakeelsed lühendid on [[ladinakeelsete lühendite loend]]is''. {{tähed}} == A == *a = aasta *''A'' = ''avancer'' '(kella) kiiremaks panna' *AA *AAAS = ''American Association for the Advancement of Science' ([[Teaduse Edendamise Ameerika Ühing]]) *AAPSO = ''Afro-Asian Peoples' Solidarity Organization'', [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon]] *AARSO = vaata [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon|AAPSO]] *adm. = administratiivne, administratiivselt *AFG *AHO *AICA = ''Association of Art Critics'' ([[Rahvusvaheline Kunstikriitikute Assotsiatsioon]]) *akad. = [[akadeemik]] *AKEL = [[Adventistide Koguduste Eesti Liit]] *AKSK = [[Armee Keskspordiklubi]] *ALB *ALG *ANC = ''African National Congress'', [[Aafrika Rahvuskongress]] *AND *ANG *ANSV = [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik]] *ANT *AOC = lühend prantsuse veinipudelitel ('vein on valmistatud ametlikult kinnitatud piirkonnas') *APEC = ''Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] *ARA = ''American Relief Administration'', [[Ameerika Abi Administratsioon]] *ARG *arh. = [[arhitekt]] *ARM *ARO = [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] *ARU *AS = [[aktsiaselts]] *ASA *ASA = ''Association of Southeast Asia'', [[Kagu-Aasia Assotsiatsioon]] *ASEAN = ''Association of Southeast Asian Nations'', [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] *ASPAC = ''Asia and Pacific Council'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Nõukogu]] *AU *aü = [[ametiühing]] *AÜO = [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]] *AUS *AUT *AWACS = ''[[Boeing E-3 Sentry|Airborne Warning and Control System]]'' = [[lennupõhine eelhoiatus ja õhuruumi juhtimine|lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise]] süsteem *AZE == B == * B. A = [[humanitaarteaduste bakalaureus|BA]] = ''Bachelor of Arts'' ([[humanitaarteaduste bakalaureus]]) *BAH *BAN *BAR *BBC = ''British Broadcasting Corporation'' ([[Inglise ringhääling]]) *BDI *BEL *BEN *BER *BES = [[Balti eraseadus]] *BfV = ''Bundesamt für Verfassungsschutz'', [[Konstitutsioonikaitse Liidutalitus]] *BHU *BIH *biol = [[bioloogia]] *BIS = ''Bank of International Settlements'', [[Rahvusvaheline Arvelduspank]] *BIZ *BLR *BOL *BOT *BRA *BRN *BRU *BSD *BUL *BUR == C == *CAF *CAM *CAN *CAPEC = ''Council for Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Nõukogu]] *CARICOM = ''Caribbean Community'', [[Kariibi Ühendus]] *CARIFTA = ''Caribbean Free Trade Association'', [[Kariibi Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *CAY *CCD = ''Charge Coupled Device'', [[laengsidestusseadis]] *CDC = ''Centers for Disease Control and Prevention (USA)'', [[Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, USA]] *CENTO = [[Keskne Lepinguorganisatsioon]] *CFA = ''Communauté Financieère Africaine'', [[Aafrika Rahandusühendus]] *CGO *CHA *CHI *CHN *CIV *CMOS = ''Complementary metal–oxide–semiconductor'', [[komplementaarne metall-oksiid-pooljuht]] *CMR *COD *CoDA = ''Co-Dependents Anonymous'', Anonüümsed Kaassõltlased, eneseabi programm *COK *COL *COMECON = ''Council for Multilateral Economic Assistance'', [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] *CPV *CRC *CRO *CSCE = ''Conference on Security and Cooperation Europe'' (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE eelkäija) *CUB *CYP *CZE == D == *dem. = demokraatlik, [[demokraatia]] *DEN *dep = [[departemang]] *dets. = [[detsember]] *dir. = [[direktor]] *DJI *DMA *DOM *dr. phil. = [[filosoofiadoktor]] *dr. phil. nat. = [[loodusteaduste doktor]] *dr. = [[arst]] == E == *e. k. = [[eesti keel]] *E.E.L.K. = [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] või [[Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik]] *E = [[esmaspäev]] *EAA = [[Eesti Ajalooarhiiv]] *EAKK = [[Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis]] *EAÕK = [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *EAÜ = Eesti Arhitektide Ühing, [[Eesti Arhitektide Liit]] *EAZA = ''European Association of Zoos and Aquaria'', [[Euroopa Loomaaedade Assotsiatsioon]] *EBL = Eesti biograafiline leksikon *EC = ''Enzyme Comission'', [[Ensüümikomisjon]] *ECO = ''Economic Cooperation Organization'', [[Majanduskoostöö Organisatsioon]] *ECOWAS = ''Economic Community of West African States'', [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] *ECSC = ''European Coal and Steel Community,'' [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ECU *EDA = ''European Defence Agency'' [[Euroopa Kaitseagentuur]] *EDC = ''European Defence Community'', [[Euroopa Kaitseühendus]] *EEA = ''European Economic Area'', [[Euroopa Majanduspiirkond]] *EEKBKL = [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] *EELK = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] *EETEL = [[Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit]] *EEZ = ''Exclusive Economic Zone'', [[ainuõiguslik majandusvöönd]] *EFTA = ''European Free Trade Association'', [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *EFÜ = [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] *EFÜ = [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] *EGY *EIL = [[Eesti Inseneride Liit]] *EIP = [[Eesti Iseseisvuspartei]] *EIÜ = [[Eesti Inseneride Ühing]] *EKA = [[Eesti Kunstiakadeemia]] *EKABL = [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]] *EKDE = [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] *EKE = [[Eesti Kolhoosiehitus]] *EKEK = [[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] *EKK = [[Eesti kodanike komiteed]] *EKKE = [[Eesti Kodanike Keskerakond]] *EKKKÜ = [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] *EKKT = [[Eesti Kunstnike Koondis Torontos]] *EKM = [[Eesti Kunstimuuseum]] *EKmS = [[Eesti Kirjameeste Selts]] *EKN = [[Eesti Kirikute Nõukogu]] *EKNK = [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]] *[[eKr]] = enne Kristuse sündi *EKR = [[Eesti Kunstnikkude Rühm]] *ELF = [[Eestimaa Looduse Fond]] *ELUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *EMA *emer = [[emeeritus]] *EMI = ''European Monetary Institute'', [[Euroopa Rahainstituut]] *EMIK = [[Eesti Muusika Infokeskus]] *EMK = [[Eesti Metodisti Kirik]] *EMS = ''European Monetary System'', [[Euroopa Valuutasüsteem]] *EMÜ = [[Eesti Maaülikool]] *EMÜ = [[Euroopa Majandusühendus]] *EMVI = [[Eesti Maaviljeluse Instituut]] *ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia *ENSV = [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] *ENTA = [[Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia]] *ENÜS = [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] *EÕEL = [[Eesti Õpilasesinduste Liit]] *EOÜ *EPA = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] *EPMÜ = Eesti Põllumajandusülikool, [[Maaülikool]] *EPZ = ''Export Processing Zones'', [[eksporditöötluse tsoonid]] *ERI *ERKI = Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, [[Eesti Kunstiakadeemia]] *ERKL = [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] *ERL = [[Eesti Ringhäälingute Liit]] *ERL = [[Eestimaa Rahvaliit]] *ERM = [[Eesti Rahva Muuseum]] *ERSP = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] *ESA *ESP *EST *ESTÜ = [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ETA = [[Eesti Teadeteagentuur]] *ETA = ''Euzkadi Ta Askatasuna'', baskide terroriorganisatsioon *ETBL = [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] *ETH *ETK = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] *ETKVL = [[Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit]] *ETS = [[Eesti Tehnika Selts]] *ETUC = [[Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon]] *EÜ = [[Euroopa Ühendus]] *EÜL = [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]] *EURATOM = [[Euroopa Aatomienergiaühendus]] *EÜS = [[Eesti Üliõpilaste Selts]] *EVR == F == *FAO = ''Food and Agriculture Organization'', [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] *FC = ''football club'', [[jalgpalliklubi]], või ''fibre channel'', [[kiudkanal]] *FIDEM = ''Fédération internationale des éditeurs de médailles'', [[Rahvusvaheline Medaliföderatsioon]] *FIE = [[füüsilisest isikust ettevõtja]] *FIJ *FIN *FIPRESCI = ''Fédération internationale de la presse cinématographique'', [[Rahvusvaheline Filmipressi Föderatsioon]] *FRA *FSM *FSM = ''Federate States of Micronesia'', [[Mikroneesia Liiduriigid]] == G == *GAA = [[Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia]] *GAB *GAM *GATT = [[Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe]] *GBR *GBS *GCC = [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] *GEO *GEQ *GER *GHA *GI = [[Geoloogia Instituut]] *GITIS = Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut, asub [[Moskva]]s *GRE *GRN *GUA *GUI *GUM *GUY == H == *HAI *HD = ''high-definition'', kõrgeresolutsiooniga, suure lahutusvõimega *HDI = ''Human Development Index'', [[inimarengu indeks]] *HDL = ''high density lipoprotein'', vere rasvainet kandev valk, nn [[hea kolesterool]] *HKG *HMK = [[hargmaine korporatsioon]] *HON *hr. = härra *HTG = [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] *HUN *HvA = ''Hauptverwaltung Aufklärung'', Saksa Demokraatliku Vabariigi välisluureteenistus == I == *i. = isa ([[preester]] või [[munk]] [[õigeusu kirik]]us) *I.P. = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *i.v. =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *i/p = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *IAEA = ''International Atomic Energy Agency'', [[Rahvusvaheline Aatomienergiagentuur]] *IBRD = ''International Bank of Reconstruction and Development'', [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] *ICA = ''international commodity agreement'', [[rahvusvaheline tarbekaubaleping]] *ICAM = ''International Confederation of Architectural Museums'', [[Rahvusvaheline Arhitektuurimuuseumide Konföderatsioon]] *ICAO = [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *ICFTU = [[Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon]] *ICJ = ''International Court of Justice'', [[Rahvusvaheline Kohus]] *ICOM = ''International Council of Museums'', [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] *ICOMOS = ''International Council on Monuments and Sites'', [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu]] *IDA = ''International Development Association'', [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] *IFAD = ''International Fund for Agricultural Development'', [[Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond]] *IFC = ''International Financial Corporation'', [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] *IGO = ''International Governmental Organization'', [[rahvusvaheline valitsusorganisatsioon]] *ILO = ''International Labor Organization'', [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] *IMF = [[stabilisatsiooniprogramm]] *IMF = ''International Monetary Fund'', [[Rahvusvaheline Valuutafond]] *IMO = ''International Maritime Organization'', [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] *INA *IND *INF = ''Intermediate-Range Nuclear Forces'', [[keskmaa-tuumajõud]] *IP = ''identified patient'', identifitseeritud patsient *IP = ''incubation perion'', inkubatsiooniperiood *IP = ''International Pharmacopeia'' rahvusvaheline farmakopöa *IP = ''ischemic prenumbra'', isheemiline prenumbra (pärast ajuinfakti kahjustunud, kuid potentsiaalselt taastuv ajukoe osa, kui on kiiresti püütud rakendada õiget ravi) *IPC = ''Integrated Program for Commodities'', [[integreeritud tarbekaubaprogramm]] *IPCC = ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', [[Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel]] (Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertkogu) *IRA = [[Iiri Vabariiklik Armee]] *IRI *IRL *IRQ *ISL *ISR *ISTP = [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] *ITA *ITO = ''International Trade Organization'', [[Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon]] *ITU = ''International Telecommunications Union'', [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit]] *IUBMB = ''International Union of Biochemistry and Molecular Biology'', [[Rahvusvaheline Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Unioon]] *IUPAC = ''International Union of Pure and Applied Chemistry'', [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Unioon]] *IV = [[i.v.]] =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *IV = ''intervertebral'', lülidevaheline *IV = ''intravascular'', intravaskulaarne, veresoonesisene *IV =''intraventricular'', intraventrikulaarne, vatsakestesisene *IVA = ''intravenous anesthesia'', intravenoosne ehk veenisisene anesteesia *IVB *IVS == J == *JAM *JK – jalgpalliklubi *JOR *JPN == K == *K = [[kolmapäev]] *KAZ *KBFI = [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] *KEK = [[kolhooside ehituskontor]] *KEN *KF = [[Kunstifond]] *KGB = ''Komitet gosudarstvennoi bezopasnosti'', [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] *KGZ *khk. = [[kihelkond]] *KIR *kl. = klaas *kl. = klass *KL = [[Kaitseliit]] *KL = Kunstnike Liit; [[Eesti Kunstnike Liit]] *km = kilomeeter, [[käibemaks]] *kog = [[kogudus]] *KOR *KOV = [[kohalik omavalitsus]] *kpl = [[kauplus]] *kr = kroon *KRPI = Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut; [[Muinsuskaitseamet]] *KSA *KTB = konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo *KUW *kü = [[katastriüksus]] == L == *L = [[laupäev]] *LAO *LAT *LBA *LBR *LCA *ld. k = ladina keel(es) *LES *LFS *LIB *LIE *lk = [[lehekülg]] *lp = lugupeetud *LR = [[Loomingu Raamatukogu]] *LTU *LUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *LUX == M == *MAD *MAR *MAS *MAW *MBR = [[mandritevaheline ballastiline rakett]] *MDA *MDV *MEP = ''Member of the European Parliament'', Euroopa Parlamendi liige *MEX *MFN = ''most favored nation'', [[enamsoodustusrežiim]] *MGL *MITI = [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] *MKD *MLI *mld = [[miljard]] *mln = [[miljon]] *MLT *MMR = ''measles-mumps-rubella'', [[leetri-mumpsi-punetiste liitvaktsiin]] *MON *MOZ *MRI *MTJ = [[masinatraktorijaam]] *MTN *MTÜ = [[mittetulundusühing]] *MuIS = [[Muuseumite Infosüsteem]] *MVP = ''most valuable player'' (spordis) [[kõige väärtuslikum mängija]] *MYA == N == *m-k = maakaart *N = [[neljapäev]] *NAADC = ''North American Aerospace Defence Command'', [[Põhja-Ameerika Õhu- ja Kosmoseruumi Kaitse Väejuhatus]] *NACC = ''North Atlantic Cooperation Council'', [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] *NAFTA = ''North American Free Trade Agreement'', [[Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping]] *NAM *NATO = ''North Atlantic Treaty Organization'', [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] *NCA *NED *NEP *NGR *NIG *[[NKVD]] = ''Narodnõi kommissariat vnutrennihh del'' *NLKP = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] *NOR *NORAD = ''North American Air Defense Command'', [[Põhja-Ameerika Õhutõrje Väejuhatus]] *NRU *NSA = ''National Security Agency'', [[Rahvuslik Julgeolekuagentuur]] *NSC = ''National Security Council'', [[Rahvuslik Julgeolekunõukogu]] *NZL == O == *OAPEC = ''Organization of Arab Oil Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon]] *OAS = ''Organization de l'armée secrèt'', [[Salarmee Organisatsioon]], Prantsusmaal *ODECA = ''Organization of Central American States'', [[Kesk-Ameerika Riikide Organisatsioon]] *OECD = ''Organization for Economic Cooperation and Development'', [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] *OECS = ''Organization of East Carribbean States'', [[Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon]] *OEEC = ''Organization for European Economic Cooperation'', [[Euroopa majanduskoostöö Organisatsioon]] *OLPG = [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]] *OMA *OPEC = ''Organization of Petroleum Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]] *ORKA = Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv; [[Riigiarhiiv]] *OSCE = ''Organization for Security and Co-operation in Europe'', [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] *OSS = ''Office of Strategic Services'', [[Strateegiliste Teenistuste Büroo]] *oü = [[osaühing]] == P == *P = [[pühapäev]] *PAH = [[pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon]] *PAK *PAN *PAR *PER *PH = vesinikueksponent, [[pulmonaalhüpertensioon]] *PhD = [[filosoofiadoktor]] *PHI *PIL = ''Patient Information Leaflet'', [[ravimi pakendi infoleht]] *[[pKr]] = pärast Kristuse sündi *PLE *PLW *POL *POR *PQ = ''Parti Québecois'', [[Quebeci Partei]] *pr. = [[preester]] *pr. = proua *PRK *prl. = preili (vallaline naine) *PS = peale selle *PT = ''personal trainer'' (individuaalne treeningu juhendaja) *PUR *PVO = [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] == Q == *QAT == R == *R = [[reede]] *RaKü = [[Rakenduskunstnike Ühing]] *rdt = [[raudtee]] *REKK = Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus *REM = ''rapid eye movement'' (kiire silmaliikumine) *RK = [[Rahvakomissariaat]] *RKM = Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, [[Eesti Kunstimuuseum]] *RKN = [[Rahvakomissaride Nõukogu]] *RL = [[Rahvasteliit]] *rnkl. = [[Riiginõukogu]] liige *ROM *RSA *RSVP = [[Répondez s'il vous plaît]], "Vastake, palun!" või IT-s reserveerimisprotokoll (''Resource reservation protocol''), kasutatakse näiteks suhtlusvõrgustike kalendrites *RUS *RVA = [[Rahvavabastusarmee]], Hiinas *rvkl. = [[Riigivolikogu]] liige == S == *SA = [[sihtasutus]] *SA = ''Sturmabteilung'', ründerühm *SAC = ''Strategic Air Command'', [[Strateegiline Lennuväejuhatus]] *SADCC = [[Lõuna-Aafrika Koordineerimise Komitee]] *SAIS = kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteem *SALT = ''Strategic Arms Limitation Talks/Treaty'', [[strateegilise relvastuse piiramise läbirääkimised/leping]] *SARC = [[Lõuna-Aasia Regionaalkoostöö Assotsiatsioon]] *SC = ''scavenger cells'', "koristaja-makrofaagid", õgiraud *SC = ''science(-tific)'', teadus; teadus-, teaduslik *SC = ''sickle cell'', sirkrak, sirprauline erütrotsüüt *SC = ''subcutaneous'', nahaalune, nahalusi *SCAP = ''Supreme Command of Allied Power'', [[Liitlasvägede Ülemjuhatus]] *ScD = ''Doctor of Science'', teadusdoktor *SCG *SCID = ''severe combined immunodeficinecy syndrome'', raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom *SD = ''septal defect'', vaheseina defekt *SD = ''skin dose'', nahadoos *SD = ''spontaneous delivery'', spontaanne sünnitus *SD = ''standard deviation'', standardhälve *SD = ''sudden death'', äkksurm *SDI = ''Strategic Defense Initiative'', USA Tähtede sõja programmi kaitsesüsteem *SDV = [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] *SEATO = [[Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon]] *SEK *SEN *SEY *SHAPE = ''Supreme Headquarters of Allied Forces in Europe'', [[Liitlasvägede Peakorter Euroopas]] *SI *SIN *skm = skautmaster *SKN *SLE *SLO *SLV = [[Saksamaa Liitvabariik]] *SMR *SOL *SOM *SPC = ''summary of product characteristics'', [[ravimiomaduste kokkuvõte]] *SRI *START = ''Strategic Arms Reduction Treaties'', [[strateegilise relvastuse vähendamise lepingud]] *STP *SUI *SUR *SÜT = [[suurim ühistegur]] *SVK *SWE *SWZ *SYR *SUD == Z == *ZAM *ZIM == T == *T = [[teisipäev]] *TA = [[Teaduste Akadeemia]] *TAN *TB = [[tuberkuloos]] *tbc = tuberkuloos *TGA *THA *TJK *TK = [[Tallinna Konservatoorium]] *TK = täitevkomitee *TKM *TKM = [[Tartu Kunstimuuseum]] *TKÜ = Tallinna Kunstiülikool; [[Eesti Kunstiakadeemia]] *TL = [[Eesti Teatriliit]] *TLM = [[Tallinna Linnamuuseum]] *TLS *TLÜ = [[Tallinna Ülikool]] *TMK = [[Teater. Muusika. Kino]] ajakiri *TMM = [[Teatri- ja Muusikamuuseum]] *TNT *TOG *TPE *TPedI = E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut; [[Tallinna Ülikool]] *TPI = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] *TPT = [[Tallinna Polütehnikum]] *TPÜ = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] *trem. = [[tremolo]] *TRI *TRK = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium]] *TRÜ = [[Tartu Riiklik Ülikool]] *TSN = [[Töörahva Saadikute Nõukogu]] *TT = [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]] *TTÜ = [[Tallinna Tehnikaülikool]] *TÜ = [[Tartu Ülikool]] *TUI = [[Teadusliku Uurimise Instituut]] *TUN *TUR *TÜÜL = [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud]] == U == *UAE *UCK = ''Ushtria Çilimtar e Kosovës'', [[Kosovo albaanlaste vabastusarmee]] *UGA *UIA = ''Union internationale des arhichitectes'', Rahvusvaheline Arhitektide Liit *UID *UKK = Uus Kunstnikkude Koondis *UKR *UPA = ''Ukrainska povstanska armiia'', [[Ukraina Ülestõusuarmee]] *URL *URS *URU *USD *USGS = ''United States Geological Survey'', [[Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus]] *UT = [[Uus Testament]] *UZB == V == *VAN *VAT *VIE *VIN *VR = [[Vabadusrist]] *VRVÜ = [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]] *VT = [[Vana Testament]] *VÜT = [[vähim ühistegur]] *v.a = välja arvatud, väga austatud *vt = vaata == Õ == *ÕES = [[Õpetatud Eesti Selts]] *õp. = [[õpetaja]] *õp. = [[kirikuõpetaja]] == Ü == *ÜRO = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] * Üpr = ülem[[preester]] == Y == *YEM == W == *WEOG = ''Western European and Other Grou'', [[Lääne-Euroopa ja teiste grupp]] *WHFTA = ''Western Hemispere Free Trade Area'', [[Läänepoolkera Vabakaubanduspiirkond]] *WTO = ''World Trade Organization'', [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] == Välislingid == *[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50 Üldkasutatavad lühendid "Eesti keele käsiraamatus"] [[Kategooria:Lühendid| ]] pdonq9tmyfq0f1mll7ibv86d00u4trp Lennukite loend 0 744 7261108 7232331 2026-10-28T19:05:30Z Sendrasendra 225202 /* C */ 7261108 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[lennuk|lennukitüüpe]]. Loetelu pole täielik.'' Teisi lennukite loendeid: *[[Allatulistatud reisilennukite loend]] *[[Reisilennukite loend mootoritüübi järgi]] *[[Vesilennukite loend]] {{tähed}} ==A== * * * [[Airbus A300]] * [[Airbus A310]] * [[Airbus A320]] * [[Airbus A321]] * [[Airbus A330]] * [[Airbus A340]] * [[Airbus A350 XWB]] * [[Airbus A380]] * [[C-27J Spartan|Alenia C-27J Spartan]] * [[Antonov A-40]] * [[Antonov An-2]] * [[Antonov An-12]] * [[Antonov An-26]] * [[Antonov An-28]] * [[Antonov An-72]] * [[Antonov An-178]] * [[Antonov An-124]] * [[Antonov An-225]] * [[Arado Ar 66]] * [[Arado Ar 95]] * [[Arado Ar 234]] * [[ATR|ATR 42/72]] * [[Avro 504]] * [[Avro 626]] * [[Avro Avian]] * [[Lockheed SR-71 Blackbird|A-12]] * [[AS-13]] ==B== * [[BAe 146]] * [[B-1B Lancer]] * [[B-2 Spirit]] * [[B-29 Bockscar]] * [[Beechcraft Model 18]] * [[Beechcraft Super King Air 350ER]] * [[Beechcraft T-6 Texan II]] * [[Bell X-2]] * [[Bell X-22]] * [[Bell Boeing V-22 Osprey]] * [[Berijev Be-6]] * [[Berijev Be-12]]' * [[Blackburn Buccaneer]] * [[Blohm & Voss BV 40]] * [[Boeing B-47 Stratojet|Boeing B-47]] * [[B-52 Stratofortress|Boeing B-52]] * [[Boeing 707]] * [[Boeing 717]] * [[Boeing 727]] * [[Boeing 737]] * [[Boeing 747]] * [[Boeing 757]] * [[Boeing 767]] * [[Boeing 767-300F]] * [[Boeing 777]] * [[Boeing 777F]] * [[Boeing 787]] * [[Bombardier CRJ]] * [[Bombardier Q]] * [[Britten-Norman Islander]] ==C== * [[Cessna 150]] * [[Cessna 152]] * [[Cessna 172|Cessna 172 Skyhawk]] * [[Cessna Citation Mustang]] * [[Cessna Citation Sovereign]] * [[Chengdu J-9]] * [[Comac ARJ21]] * [[Concorde]] * [[Curtiss P-40]] * [[Curtiss-Wright X-19]] ==D== * [[Dassault Rafale]] * [[Dassault Mirage 2000N/2000D]] * [[DC-3]] * [[De Havilland Comet]] * [[De Havilland Vampire]] * [[DFS 230]] * [[DFW C.V]] ==E== * [[Embraer E-Jet]] * [[Embraer EMB 120]] * [[Embraer ERJ 145]] * [[Embraer Phenom 300]] * [[Eurofighter Typhoon]] ==F== * [[F-4 Phantom II]] * [[Northrop F-5|F-5]] * [[Grumman F-11 Tiger|F-11 Tiger]] * [[Grumman F-14 Tomcat|F-14 Tomcat]] * [[F-15 Eagle]] * [[F-16 Fighting Falcon]] * [[F/A-18 Hornet]] * [[F-20 Tigershark]] * [[F-22 Raptor]] * [[F-35 Lightning II]] * [[F-86 Sabre]] * [[General Dynamic F-111|F-111]] * [[F-117 Nighthawk]] * [[Fairchild C-123 Provider]] * [[Focke-Wulf Fw 190]] * [[Fokker]] ** [[Fokker C.V]] ** [[Fokker D.XXI]] ** [[Fokker 50]] ** [[Fokker 70]] ** [[Fokker 100]] == G == * [[GippsAero GA8 Airvan]] * [[Gourdou Leseurre GL.2]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.21]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.22]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.23]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.24]] * ==H== * [[Hanriot HD.32]] ** [[Hanriot HD.32|Hanriot HD.320]] ** [[Hanriot HD.32|Hanriot HD.321]] * [[Hawker Hunter]] * [[Hawker Hurricane]] * [[Heinkel He 50]] * [[He 60|Heinkel He 60]] * [[Heinkel He 178]] * [[Henschel Hs-126]] * [[Hiller X-18]] * [[HLK-1]] ==I== * [[I-16]] * [[Iljušin Il-2]] * [[Iljušin Il-62]] * [[Iljušin Il-76]] * [[Iljušin Il-86]] * [[Iljušin Il-96]] ==J== * [[Jakovlev Jak-3]] * [[Jakovlev Jak-9]] * [[Jakovlev Jak-12]] * [[Jakovlev Jak-40]] * [[Jakovlev Jak-42]] * [[Jakovlev Jak-130]] * [[Jetstream 31/32]] * [[Junkers Ju 52]] * [[Junkers Ju 87]] ==L== * [[Learjet 25]] * [[Learjet 60]] * [[LET L-13 "Blanik"]] * [[Let L-410]] * [[Letov Š-28]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Lockheed C-5 Galaxy]] * [[Lockheed C-130 Hercules]] * [[Lockheed P-38 Lightning]] * [[Lockheed SR-71 Blackbird]] * [[Lockheed X-27]] ==M== *[[Martin Marietta X-23]] *[[Martin Marietta X-24]] * [[C-17 Globemaster III|McDonnell Douglas C-17 Globemaster III]] * [[McDonnell Douglas DC-9]] * [[McDonnell Douglas DC-10]] * [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-80]] * [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-90]] * [[F-4 Phantom II|McDonnell Douglas F-4 Phantom II]] * [[F-15 Eagle|McDonnell Douglas F-15 Eagle]] * [[McDonnell Douglas F-15E Strike Eagle]] * [[F/A-18 Hornet|McDonnell Douglas F/A-18 Hornet]] * [[Messerschmitt Bf 109]] * [[Messerschmitt Bf 110]] * [[Messerschmitt Bf 110E-2/N]] * [[Messerschmitt Me 163 Komet]] * [[Messerschmitt Me-262]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-1]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-3]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-15]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-17]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-21]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-23]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-25]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-27]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-29]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-31]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-35]] * [[Mitsubishi X-2]] ==N== *[[NASA X-43A]] *[[Nieuport 10]] *[[Nieuport 11]] *[[Nieuport 17]] *[[Nieuport 24]] *[[North American X-15]] *[[North American XB-70 Valkyrie]] *[[Northrop B-2]] *[[Northrop F-5]] *[[Northrop Grumman B-21 Raider]] *[[Northrop X-21]] ==P== * [[P-47]] * [[P-51 Mustang]] * [[Partenavia P.68]] * [[PIK-20]] * [[Piper PA-23]] * [[Piper PA-28 Cherokee]] * [[PN-3]] * [[PO-2]] * [[PON-1]] * [[PON-2]] * [[Polikarpov VIT-1]] * [[Potez 25]] * [[PZL-104 Wilga|PZL-Wilga 35A]] * [[PTO-4]] ==R== * [[Republic P-47 Thunderbolt]] * [[Royal Aircraft Factory B.E.2]] * [[Rutan Voyager]] * [[RWD-8]] * [[Ryan X-13 Vertijet]] ==S== * [[Saab 17]] * [[Saab 18]] * [[Saab 21]] * [[Saab 21R]] * [[Saab 29 Tunnan]] * [[Saab 32 Lansen]] * [[Saab 36]] * [[Saab 38]] * [[Saab 90 Scandia]] * [[Saab 105]] * [[Saab 210]] * [[Saab 340]] * [[Saab 2000]] * [[Saab 35 Draken]] * [[Saab 39 Gripen]] * [[Saab 91 Safir]] * [[Saab MFI-15 Safari]] * [[Scaled Composites Proteus]] *[[Schempp-Hirth Nimbus 4]] * [[Schweizer X-26]] * [[Short C-23 Sherpa]] * [[Sopwith Camel]] * [[Sopwith 1½ Strutter]] * [[Stampe et Vertongen SV.5]] * [[Start (lennuk)|Start]] * [[Suhhoi Su-15]] * [[Suhhoi Su-27]] * [[Suhhoi Su-34]] * [[Suhhoi Su-30]] * [[Suhhoi Su-35]] * [[Suhhoi Su-47]] * [[Suhhoi Su-57]] * [[Supermarine Spitfire]] ==T== * [[ANT-25|Tupolev ANT-25]] * [[Tupolev Tu-22]] * [[Tupolev Tu-95]] * [[Tupolev Tu-134]] * [[Tupolev Tu-144]] * [[Tupolev Tu-154]] * [[Tupolev Tu-160]] * [[Tupolev Tu-204]] * [[Tupolev Tu-334]] ==Z== * [[Zlin z-50]] [[Kategooria:Lennukite loendid| Loend]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] lildw3n424yjql4umbjdzonyrn7ntkh Mart Laar 0 812 7261400 7258280 2026-10-29T11:03:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261400 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Laar | pilt = Mart Laar.png | amet = [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees | ametiajaalgus = [[13. juuni]] [[2013]] | ametiajalõpp = [[12. juuni]] [[2023]] | eelmine = [[Jaan Männik]] | järgmine = [[Urmas Varblane]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = [[6. aprill]] [[2011]] | ametiajalõpp2 = [[11. mai]] [[2012]] | eelmine2 = [[Jaak Aaviksoo]] | järgmine2 = [[Urmas Reinsalu]] | amet3 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus3 = [[22. oktoober]] [[1992]] | ametiajalõpp3 = [[8. november]] [[1994]] | eelmine3 = [[Tiit Vähi]] | järgmine3 = [[Andres Tarand]] | amet4 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus4 = [[25. märts]] [[1999]] | ametiajalõpp4 = [[28. jaanuar]] [[2002]] | eelmine4 = [[Mart Siimann]] | järgmine4 = [[Siim Kallas]] | amet5 = [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees | ametiajaalgus5 = [[26. mai]] [[2007]] | ametiajalõpp5 = [[28. jaanuar]] [[2012]] | järgmine5 = [[Urmas Reinsalu]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|4|22}} | sünnikoht = [[Viljandi]], [[Eesti]] | partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Mart Laar''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1960]] [[Viljandi]]s) on eesti [[poliitik]], [[ajaloolane]], kirjanik ja [[muinsuskaitse]]tegelane, kes oli aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 [[Eesti peaminister]] ning aastatel 2011–2012 [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]].<ref name="valitsus">{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/mart-laar|pealkiri=Mart Laar|väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Laar on kuulunud [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]]sse, [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]sse ja [[Põhiseaduse Assamblee]]sse ning olnud seitsmes [[Riigikogu]] koosseisus.<ref name="riigikogu">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9402fb95-167e-4ddb-bf29-0a4ffb6b4373/mart-laar/|pealkiri=Mart Laar|väljaanne=Riigikogu|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Ta on juhtinud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaad]], [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliitu]] ning [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u.<ref name="valitsus"/> Aastatel 2013–2023 oli Laar [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees.<ref name="epn">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/mart-laar-nimetati-eesti-panga-noukogu-esimeheks/|pealkiri=Mart Laar nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks|väljaanne=Riigikogu|aeg=23.04.2013|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ==Elulugu== ===Haridus ja varane tegevus=== Laar lõpetas 1978. aastal [[Tallinna 46. Keskkool]]i ja 1983. aastal ''cum laude'' [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal.<ref name="riigikogu"/> Aastatel 1983–1986 töötas ta [[Tallinna 24. Keskkool]]is ajalooõpetajana ning aastatel 1986–1990 Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhatajana.<ref name="riigikogu"/> 1995. aastal kaitses Laar [[Tartu Ülikool]]is filosoofiamagistri kraadi ja 2005. aastal filosoofiadoktori kraadi.<ref name="valitsus"/> Tema doktoritöö käsitles [[Eesti rahvuslik ärkamisaeg|Eesti rahvuslikku ärkamisaega]] ja selle kandjaid ning ilmus raamatuna pealkirja „Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad“ all.<ref name="riigikogu"/> Laar osales 1980. aastate lõpul aktiivselt [[Eesti muinsuskaitseliikumine|muinsuskaitseliikumises]] ning oli seotud [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]iga.<ref name="riigikogu"/> Ta on olnud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige alates 1988. aastast ja hiljem sai temast seltsi auvilistlane.<ref name="valitsus"/> ===Poliitilise tegevuse algus=== Laari parteiline tegevus sai alguse 11. oktoobril 1989 [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit|Eesti Kristlik-Demokraatlikus Liidus]].<ref name="valitsus"/> Ta oli aastatel 1992–1995 [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]], aastatel 1998–2002 [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ning aastatel 2007–2012 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees.<ref name="valitsus"/> 1990. aastal valiti Laar [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liikmeks.<ref name="riigikogu"/> Ta kuulus samuti [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]]sse ning aastatel 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]]sse.<ref name="riigikogu"/> ===Esimene peaministriaeg=== [[Pilt:Horisondi vestlusring ENE teemal 1989 Kärt Jänes Mart Laar Hannes Walter.jpg|pisi|vasakul|[[Kärt Jänes-Kapp|Kärt Jänes]], Mart Laar ja [[Hannes Walter]] 1989. aastal]] [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimiste]] järel määras president [[Lennart Meri]] 8. oktoobril Laari peaministrikandidaadiks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13083847|pealkiri=Vabariigi Presidendi 8. oktoobri 1992. a dekreet nr 1|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=08.10.1992|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Laari juhitud valitsus astus ametisse 22. oktoobril 1992 ning koalitsiooni kuulusid [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] ja [[Mõõdukad]].<ref name="valitsused">{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused|pealkiri=Varasemad valitsused|väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Laari esimese valitsuse ajal jätkus Eesti majanduse kiire ümberkujundamine plaanimajanduselt turumajandusele ning valitsus viis läbi ulatuslikke majandusreforme.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elibrary.imf.org/display/book/9781616350840/ch008.xml|pealkiri=After the Fall: Building Nations out of the Soviet Union – Estonia|väljaanne=International Monetary Fund|vaadatud=24.10.2026}}</ref> 1. jaanuaril 1994 jõustus Eestis proportsionaalse määraga tulumaksusüsteem, millest kujunes üks Laari majanduspoliitikaga rahvusvaheliselt enim seostatud reforme.<ref>{{Netiviide|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/364691468326141374/pdf/NonAsciiFileName0.pdf|pealkiri=Understanding Policy Change|väljaanne=World Bank|vaadatud=24.10.2026}}</ref> [[Pilt:Mart Laar `94.jpg|pisi|Mart Laar 1994. aastal]] Laari esimese valitsuse ametiaega jäi ka Vene vägede Eestist väljaviimine 31. augustil 1994 pärast presidentide [[Lennart Meri]] ja [[Boriss Jeltsin]]i sõlmitud kokkuleppeid.<ref>{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1992-2023/1994|pealkiri=1994|väljaanne=Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Valitsuse ametiaega varjutasid samal ajal mitmed poliitilised vaidlused, sealhulgas [[rublatehing]] ja [[Iisraeli relvaost]].<ref name="umbusaldus">{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1992-2023/1994|pealkiri=1994 – Mart Laari umbusaldamine|väljaanne=Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Riigikogu avaldas 26. septembril 1994 Laarile 60 poolthäälega umbusaldust; umbusaldusavalduse seletuskirjas nimetati muu hulgas Lekto laenutehingut, Iisraeli relvaostu ja Vene rublade müügi korraldamist.<ref name="umbusaldus"/> [[Mart Laari esimene valitsus]] jätkas ametis kuni 8. novembrini 1994, mil ametisse astus [[Andres Tarandi valitsus]].<ref name="valitsused"/> ===Teine peaministriaeg=== [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimiste]] järel moodustasid [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]] koalitsiooni, mida hakati nimetama [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]].<ref name="valitsused"/> President Lennart Meri määras Laari 19. märtsil 1999 peaministrikandidaadiks ning Riigikogu andis talle 22. märtsil volitused valitsuse moodustamiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/90227|pealkiri=Peaministrikandidaadi määramine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=19.03.1999|vaadatud=24.10.2026}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77371|pealkiri=Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.1999|vaadatud=24.10.2026}}</ref> [[Mart Laari teine valitsus]] astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name="valitsused"/> Valitsus jätkas majandusreforme ning selle ametiaega jäid muu hulgas ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine, pensionisüsteemi reformid ja Eesti euroatlantilise integratsiooni ettevalmistamine.<ref name="valitsused"/> 2001. aastal puhkes nn [[pildiskandaal]], kui avalikuks tuli, et Laar oli 1999. aastal kaitseväe harjutusel osalenud tulistamises märklaua pihta, millele oli kinnitatud [[Edgar Savisaar]]e foto.<ref name="pildiskandaal">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/509669/pealtnagija-uuris-miks-skandaalidesse-sattunud-eesti-poliitikutel-taastub-malu-liiga-hilja|pealkiri=„Pealtnägija“ uuris, miks skandaalidesse sattunud Eesti poliitikutel taastub mälu liiga hilja|väljaanne=ERR|aeg=19.02.2014|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Laar eitas esialgu juhtumit, kuid tunnistas hiljem tulistamises osalemist.<ref name="pildiskandaal"/> 2001. aasta lõpul süvenesid vastuolud valitsuskoalitsioonis pärast Reformierakonna otsust moodustada Tallinnas võimuliit Keskerakonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2002/01/03/vahemusvalitsust-juhiks-siim-kallas|pealkiri=Vähemusvalitsust juhiks Siim Kallas|väljaanne=Äripäev|aeg=03.01.2002|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Laar teatas 2001. aasta detsembris tagasiastumisest ning tema valitsus lõpetas tegevuse 28. jaanuaril 2002, kui ametisse astus [[Siim Kallase valitsus]].<ref name="valitsused"/> ===Riigikogu ja erakondade juhtimine=== Laar kuulus [[VII Riigikogu|VII]], [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu]] koosseisu.<ref name="riigikogu"/> Ta oli aastatel 2007–2012 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees.<ref name="valitsus"/> 2007. aasta Riigikogu valimistel kogus Laar Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 9237 häält, mis oli üks valimiste suuremaid isiklikke häältesaake.<ref name="riigikogu"/> ===Kaitseminister=== 6. aprillil 2011 sai Laar [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] kaitseministriks.<ref name="kaitse">{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused|pealkiri=Andrus Ansipi kolmas valitsus|väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus|vaadatud=24.10.2026}}</ref> 18. veebruaril 2012 tabas Laari insult ning ta viidi [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]sse.<ref name="insult">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/365112/kaitseminister-mart-laar-viidi-insuldi-tottu-haiglasse|pealkiri=Kaitseminister Mart Laar viidi insuldi tõttu haiglasse|väljaanne=ERR|aeg=19.02.2012|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Haigusest taastumise ajal täitsid tema ülesandeid teised valitsuse liikmed.<ref name="insult"/> 6. mail 2012 esitas Laar tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkumise avalduse ning tema ametiaeg lõppes 11. mail.<ref>{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-ansip-makes-proposal-president-appoint-urmas-reinsalu-minister-defence|pealkiri=Prime Minister Ansip Makes Proposal to President to Appoint Urmas Reinsalu Minister of Defence|väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus|aeg=11.05.2012|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Uus kaitseminister [[Urmas Reinsalu]] astus ametisse 14. mail 2012.<ref>{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/en/news/minister-defence-urmas-reinsalu-assume-office|pealkiri=Minister of Defence Urmas Reinsalu to assume office|väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus|aeg=14.05.2012|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ===Eesti Panga nõukogu esimees=== 23. aprillil 2013 nimetas Riigikogu Laari [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimeheks ning tema volitused algasid sama aasta 13. juunil.<ref name="epn"/> Riigikogu otsust toetas salajasel hääletusel 46 saadikut, vastu oli 34 ja erapooletuid neli.<ref name="epn"/> Laar oli Eesti Panga nõukogu esimees kaks ametiaega ja lahkus ametist 2023. aasta juunis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608965305/president-esitas-urmas-varblase-eesti-panga-noukogu-esimehe-kandidaadiks|pealkiri=President esitas Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks|väljaanne=ERR|aeg=02.05.2023|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Alates 13. juunist 2023 on Eesti Panga nõukogu esimees [[Urmas Varblane]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestipank.ee/keskpangast/eesti-panga-noukogu|pealkiri=Eesti Panga nõukogu|väljaanne=Eesti Pank|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ==Majanduspoliitika ja rahvusvaheline mõju== Laari nime seostatakse rahvusvaheliselt eelkõige Eesti 1990. aastate alguse kiirete turumajandusreformide ja 1994. aastal kehtestatud proportsionaalse tulumaksuga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elibrary.imf.org/display/book/9781616350840/ch008.xml|pealkiri=After the Fall: Building Nations out of the Soviet Union – Estonia|väljaanne=International Monetary Fund|vaadatud=24.10.2026}}</ref> 2006. aastal andis [[Cato Instituut]] Laarile 500 000 USA dollari suuruse [[Milton Friedmani auhind|Milton Friedmani auhinna]] vabaduse edendamise eest.<ref name="friedman">{{Netiviide|url=https://www.cato.org/news-releases/2006/4/20/former-estonian-prime-minister-mart-laar-wins-friedman-prize-liberty|pealkiri=Former Estonian Prime Minister Mart Laar Wins Friedman Prize for Liberty|väljaanne=Cato Institute|aeg=20.04.2006|vaadatud=24.10.2026}}</ref> Instituut tõstis auhinna põhjenduses esile Laari rolli Eesti majanduse liberaliseerimisel, proportsionaalse tulumaksu kehtestamisel, väliskaubanduse avamisel ja erastamisel.<ref name="friedman"/> Laar tegutses 2000. aastatel ka [[Gruusia]] majandusreformide nõustajana ning oli president [[Mihheil Saakašvili]] majandusnõunik.<ref name="riigikogu"/> ==Ajaloolase ja kirjanikuna== [[Pilt:MartLaar2006.jpg|pisi|Mart Laar [[Valjala Põhikool]]is ajalootundi andmas 2006. aastal]] Laari peamised ajalooalased uurimisvaldkonnad on olnud [[Eesti rahvuslik ärkamisaeg]], [[Eesti Vabadussõda]], [[Teine maailmasõda]] Eestis ja [[metsavendlus]].<ref name="riigikogu"/> Ta on kirjutanud ja koostanud arvukalt ajalooalaseid raamatuid, õpikuid ja populaarteaduslikke teoseid.<ref name="riigikogu"/> Tema 1995. aastal kaitstud magistritöö käsitles [[Jakob Hurt]]a ning 2005. aasta doktoritöö Eesti rahvuslikku ärkamisaega.<ref name="valitsus"/> 2014. aastal avaldas Laar alternatiivajaloolise romaani „Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb“, millega ta debüteeris ilukirjanikuna.<ref>{{Netiviide|url=http://www.algernon.ee/intervjuu_mart_laariga|pealkiri=Intervjuu ulmekirjanik Mart Laariga|väljaanne=Algernon|aeg=märts 2015|vaadatud=24.10.2026|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402181557/http://www.algernon.ee/intervjuu_mart_laariga|arhiivimisaeg=2.04.2015|url-olek=ei tööta}}</ref> 2015. aastal ilmus Laari mälestusteraamatu esimene osa „Pööre“, mis käsitleb tema esimese valitsuse tegevust aastatel 1992–1994.<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/305994/mart-laar-esitleb-juubeli-puhul-oma-malestusteraamatut|pealkiri=Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut|väljaanne=ERR|aeg=22.04.2015|vaadatud=24.10.2026}}</ref> 2020. aastal ilmunud teine osa „Ajaga võidu“ keskendub tema teisele peaministriajale aastatel 1999–2002.<ref>{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/197683|pealkiri=Ajaga võidu: mälestusi. II|väljaanne=DIGAR|aeg=2020|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ==Teoseid== Mart Laar on avaldanud muu hulgas järgmised teosed:<ref name="riigikogu"/> * „Kodu lugu“ (1989, koos [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] ja [[Lauri Vahtre]]ga) * „14. juuni 1941“ (1990) * „War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956“ (1992) * „Metsavennad“ (1993) * „The Challenge for Europe“ (1994) * „Raamat Jakob Hurdast“ (1995) * „Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991“ (1996, koos [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja [[Sirje Endre]]ga) * „Isamaa ilu hoieldes“ (1997) * „Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918–1920“ (1998) * „Eesti uus algus“ (2002) * „Estonia: Little Country That Could“ (2002) * „Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad“ (2005) * „Emajõgi 1944“ (2005) * „Linnulennul Eesti ajaloost“ (2005) * „Eesti Teises maailmasõjas“ (2005) * „Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis“ (2005) * „Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944–1956“ (2005) * „Sinimäed 1944“ (2006) * „September 1944. Otto Tiefi valitsus“ (2007) * „101 Eesti ajaloo sündmust“ (2010) * „20 Eesti tähtsamat lahingut“ (2013) * „Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb“ (2014) * „Pööre. Mälestusi I“ (2015)<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/305994/mart-laar-esitleb-juubeli-puhul-oma-malestusteraamatut|pealkiri=Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut|väljaanne=ERR|aeg=22.04.2015|vaadatud=24.10.2026}}</ref> * „Ajaga võidu. Mälestusi II“ (2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/197683|pealkiri=Ajaga võidu: mälestusi. II|väljaanne=DIGAR|aeg=2020|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ==Tunnustus== [[Pilt:MartLaar2007.jpg|pisi|Mart Laar 2007. aastal]] * 1995 – [[Johan Skytte medal]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=24.10.2026}}</ref> * 2001 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]].<ref name="valitsus"/> * 2001 – Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurrist.<ref name="valitsus"/> * 2001 – Prantsusmaa Rahvusliku Teeneteordeni suurrist.<ref name="valitsus"/> * 2001 – Malta Vabariigi Teeneteorden.<ref name="valitsus"/> * 2006 – [[Milton Friedmani auhind]] vabaduse edendamise eest.<ref name="friedman"/> * 2008 – Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurrist.<ref name="valitsus"/> * 2009 – Soome Valge Roosi ordeni I klassi rüütlirist.<ref name="valitsus"/> * 2010 – Gruusia Püha Jüri orden.<ref name="valitsus"/> * 2013 – Leedu Teeneteordeni komandöri suurrist.<ref name="valitsus"/> * 2025 – [[Jaan Poska medal]] silmapaistvate teenete eest [[Tartu rahu]]lepingu põhimõtete kaitsmisel.<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/uudised/valisminister-margus-tsahkna-andis-ule-jaan-poska-medali|pealkiri=Välisminister Margus Tsahkna andis üle Jaan Poska medali|väljaanne=Välisministeerium|aeg=02.02.2025|vaadatud=24.10.2026}}</ref> * 2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] panuse eest Eesti vabadusvõitluse ja lähiajaloo mälu hoidmisel.<ref>{{Netiviide|url=https://www.justdigi.ee/uudised/vabaduse-tammeparja-aumargiga-tunnustati-tanavu-49-inimest|pealkiri=Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati tänavu 49 inimest|väljaanne=Justiits- ja Digiministeerium|aeg=04.09.2026|vaadatud=24.10.2026}}</ref> ==Vaata ka== * [[Mart Laari esimene valitsus]] * [[Mart Laari teine valitsus]] * [[Rublatehing]] * [[Iisraeli relvaost]] * [[Pildiskandaal]] * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Isamaa ja Res Publica Liit]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://valitsus.ee/mart-laar Mart Laar Eesti Vabariigi Valitsuse veebilehel] * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9402fb95-167e-4ddb-bf29-0a4ffb6b4373/mart-laar/ Mart Laar Riigikogu veebilehel] * [https://www.err.ee/1608312188/vikerraadio-haaletusel-palvis-mojukaima-peaministri-tiitli-mart-laar Vikerraadio hääletusel pälvis mõjukaima peaministri tiitli Mart Laar], ERR, 19. august 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tiit Vähi]]|nimi=[[Eesti peaminister]]|aeg=1992–1994|järgnev=[[Andres Tarand]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Toivo Jürgenson]]|nimi=[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimees|aeg=1998–2002|järgnev=[[Tunne Kelam]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mart Siimann]]|nimi=[[Eesti peaminister]]|aeg=1999–2002|järgnev=[[Siim Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaak Aaviksoo]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=6. aprill 2011 – 11. mai 2012|järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tõnis Lukas]] ja [[Taavi Veskimägi]] (kaasesimehed)|nimi=[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees|aeg=26. mai 2007 – 28. jaanuar 2012|järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaan Männik]]|nimi=[[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees|aeg=2013–2023|järgnev=[[Urmas Varblane]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laar, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] q85p1ewizp42d49xgi6y4ao7ccivr8s Eesti Reformierakond 0 1027 7261162 7249583 2026-10-28T20:54:43Z Tähetolm 228536 Värvikoodi parandus 7261162 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit [[Reformierakond (Läti)]].}} {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | logo = Flag of the Estonian Reform Party.svg | staatus = Eesti erakond | juht = [[Kristen Michal]] | peasekretär = [[Kristo Enn Vaga]] | ajaleht = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | spekter = | ideoloogia = [[liberalism]] | värvus = orange | koalitsioon = | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = {{Koostis|36|101|#ffe200}} | liikmeid = 8895 <small>(01.09.2026)</small> | asutamine = 1994 | peakorter = Tallinn | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | kodulehekülg = [https://reform.ee reform.ee] }} '''Eesti Reformierakond''' on 13. novembril 1994 asutatud [[liberalism|liberaalset]] maailmavaadet esindav [[Eesti]] [[partei]], mille eelkäijaks oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine [[turg|turul]] toimuvasse. Reformierakond kuulub [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se. [[Pilt:Siim Kallas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|püsti|Erakonna auesimees [[Siim Kallas]]]] == Ajalugu == === Kronoloogia === {{ajakohasta|alaosa}} ==== Asutamine ==== Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus [[Tallinn]]as kaks poliitilist kogunemist: [[Eesti Pank|Eesti Panga]] toonase presidendi [[Siim Kallas]]e ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: [[Igor Gräzin]], [[Rein Lang]] jt. Samuti astus erakonda seni parteitut poliitikut, nagu [[Valve Kirsipuu]], [[Uno Mereste]], [[Ignar Fjuk]], [[Toomas Savi]]. ELDP poolelt astusid uude erakonda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Meelis Atonen]], [[Kristiina Ojuland]], [[Heiki Kranich]], [[Tiit Käbin]], [[Toomas Vilosius]], [[Andres Lipstok]], [[Daimar Liiv]], [[Henn Sarv]], [[Aap Neljas]], [[Andres Taimla]] jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest [[Rahvarinne|Rahvarindest]] ja [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]]st, kontakt [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaaliga]] (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö [[Eesti Kongress]]is ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] viimases koosseisus, osalemine [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta parlamendivalimistel]] ning [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuses]], erakonna presidendikandidaadi [[Lennart Meri]] valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus. ==== 1995–1999 ==== 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri. 10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas. 11. detsembril 1998 [[Bonn]]is toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]e (ELDR) täisliikmeks. 15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai [[Eero Tohver]]. ==== 2000–2004 ==== 2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, [[Märt Rask]], Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja [[Vene Balti Erakond Eestis|Vene Balti erakonna]] (VBEE) juhid alla koostööleppe.<ref>[https://www.postimees.ee/1924765/reformierakond-ja-vene-balti-erakond-solmivad-koostooleppe "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe"] Postimees, 4. märts 2002</ref> Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.<ref>[https://www.postimees.ee/1946575/eesti-venelaste-parteimangud "Eesti venelaste parteimängud"] Postimees, 17. juuni 2002</ref> VBEE esimees [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE [[Vene Erakond Eestis|Vene erakonnaga Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140903123625/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/vbee.html Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)] erakonnad.info</ref> Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal. Mais 2004 asus Eesti Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] tööle Eesti volinikuna [[Euroopa Komisjon]]is. 2004. aasta sügisel tööd alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle [[Brüssel]]isse, oli [[Andrus Ansip]] vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Eesti Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. 2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimeheks]] ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna üldkogul valiti Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees. ==== 2005–2009 ==== 2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.<ref name="viisteist">{{netiviide |autor=Henri Arras |pealkiri=Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade) |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2006-11-02 |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakond-alustab-kampaaniat-viime-eesti-viie-joukaima-euroopa-riigi-hulka |vaadatud=2015-01-21}}</ref> Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris. Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, [[Laine Jänes]]e ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e. 23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] toetanud Keskerakond ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[ISAMAA Erakond|Isamaa ja Res Publica liit]] ning Reformierakond. 23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna aseesimeheks Jürgen Ligi. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas [[Swissôtel Tallinn|Swissôteli]] konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutaja, endine USA asevälisminister [[Terry Miller]] [[Heritage Foundation]]ist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, Eesti justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja [[Viljar Arakas]]. 2009. aasta detsembris toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra. ==== 2010– ==== 8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev [[Liberalismi Akadeemia]] Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi. Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonda astuma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni. Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk. Juunis valiti volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget. 13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik [[Anvar Samost]]. 21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna välissekretäriks Priit Kallakase. [[Pilt:Plakat, 12. november 2012.JPG|pisi|Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister [[Andrus Ansip]]i väitele, et [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]i algatanud [[Silver Meikar]] heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud]] Mais 2012 puhkes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]] ehk nn Silvergate, kui [[Silver Meikar]] andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.<ref>Oliver Kahu: [http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR Uudised, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)</ref> Pärast varjatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine [[Aitab valelikust poliitikast|Aitab Valelikust Poliitikast]], mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid. 16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija [[Kalev Kukk]]. Samuti esitleti Liberalismi Akadeemia kirjastatud teost "Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost". Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna juhiks [[Valdo Randpere]]. === Rahastamisskandaal === [[Pilt:Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.JPG|pisi|Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees "valeliku poliitika vastane meeleavaldus"]] {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} [[Silver Meikar]] teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.<ref name="lilloraha">Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR, 13. oktoober 2012 </ref> Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-rahastamise-kriminaalasi-lopetati-taielikult?id=65111192 Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult] Delfi, 15.10.2012</ref> === Valimised ja valitsemised === ==== VIII Riigikogu (1995–1999) ==== 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87&nbsp;531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]ega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel [[Andres Lipstok]] majandus-, [[Toomas Vilosius]] sotsiaal-, [[Jaak Aaviksoo]] haridus-, [[Märt Rask]] sise- ning [[Kalev Kukk]] teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon. ==== Kohalikud valimised 1996 ==== Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. ==== IX Riigikogu (1999–2003) ==== 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukatega]] koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär [[Heiki Kranich]] keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja [[Toivo Asmer]] portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati [[Signe Kivi]]. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusust. 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. 2013. aastal kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Hundimägi|url=https://www.err.ee/332425/aivar-hundimagi-saladus-nimega-r-hooldus|pealkiri=Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus|väljaanne=ERR Uudised|aeg=23.04.2013|vaadatud=15.09.2022}}</ref> ==== Kohalikud valimised 1999 ==== 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui ka volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht viies linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas. ==== Kohalikud valimised 2002 ==== 2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades. 2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse [[Peep Aaviksoo]], [[Tatjana Muravjova]] ja [[Ülle Rajasalu]]. Linnaosavanematena jätkasid tööd [[Keit Pentus]], Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid [[Remo Holsmer]] ning [[Triinu Rajasalu]]. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. ==== X Riigikogu (2003–2007) ==== 2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister [[Margus Hanson]] ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo. Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi. ==== Euroopa Parlamendi valimised 2004 ==== Juunis 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus üheks valituks kuuest Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni. ==== Kohalikud valimised 2005 ==== 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9%. Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. ==== XI Riigikogu (2007–2011) ==== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.{{lisa viide}} Valimislubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Peamine valimisloosung oli "Visioon 15 aastaks", milles Reformierakond "viib Eesti viie rikkama/jõukama riigi hulka Euroopa Liidus",<ref name="Ansip_2006">{{netiviide |autor=Aivar Pau |pealkiri=Ansip: Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka |väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=2006-03-07 |url= https://www.err.ee/441859/ansip-eesti-voiks-kuuluda-euroopa-viie-rikkama-riigi-hulka |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka...}}</ref><ref name="paremad_uudised_2007">{{netiviide |pealkiri=Kuu Pähkel |failitüüp=PDF |väljaanne=Paremad Uudised |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2007-08-28 |url= https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Eesti teise kvartali majanduskasv oli üle seitsme protsendi. Selline kasvutempo on piisav, et jõuaksime viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka.}}<!--Kui link ei ole enam saadaval, saab lisada selle arhiiviurli: https://web.archive.org/web/20171201131427/https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf --></ref><ref name="Postimees_6515382">{{netiviide |autor=Jürgen Ligi |pealkiri=Kiuslik küsimus Reformierakonnale: miks me veel viie rikkaima hulgas pole? |väljaanne=Postimees |aeg=2019-02-05 |url= https://arvamus.postimees.ee/6515382/kiuslik-kusimus-reformierakonnale-miks-me-veel-viie-rikkaima-hulgas-pole |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Visioon 15 aastaks: Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!}} (vt. foto kampaaniaplakatist)</ref> ning mille üheks kriteeriumiks seati [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]].<ref name="ohtuleht">{{netiviide |autor=Andres Põld |pealkiri=Ansip: andke aega ja me jõuame soomlastele järele! |väljaanne=Õhtuleht |aeg=2012-05-10 |url= https://www.ohtuleht.ee/476266/ansip-andke-aega-ja-me-jouame-soomlastele-jarele |vaadatud=2020-07-12}}</ref> Sõltumata kampaaniasõnastusest, mis viitas 15 aastaks seatud visioonile,<ref name="Postimees_6515382"/> mille suurem eesmärk oli Reformierakonnal viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopa Liidus konkreetse ajalise lubaduseta, hakkas loosung erakonna valimismaterjalide<ref name="paremad_uudised_2007"/> najal elama oma elu, sest ajakirjandus, avalikkus ja valimistejärgselt opositsiooni sattunud Keskerakond tõlgendasid loosungit, justkui lubanuks Reformierakond, et Eesti jõuaks 15 järjestikuse aastaga viie rikkaima riigi hulka (aastaks 2022).<ref name="ohtuleht"/><ref name="EPL_70260843">{{netiviide |autor=Urmas Jaagant |pealkiri=Reformierakonna "Viie rikkaima riigi hulka!" rehkendusest on pool tegemata |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2014-12-01 |url= https://epl.delfi.ee/eesti/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata?id=70260843 |vaadatud=2020-07-12}}</ref> 4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus. 2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur. Juunis 2009 lahkusid Sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, rahandusministriks sai Jürgen Ligi. ==== Euroopa parlamendi valimised 2009 ==== 7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%. ==== Kohalikud valimised 2009 ==== 18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee. ==== XII Riigikogu (2011–2015) ==== 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häälte arvust, saades Riigikogus 33 kohta. Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv. 6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Justiitsministriks sai Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu liikme volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks [[Tiina Lokk]]-Tramberg. ==== XIII Riigikogu (2015–2019) ==== Reformierakond võitis 2015. aasta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html|pealkiri=Riigikogu valimistulemused 2015|väljaanne=rk2015.vvk.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== Kohalikud valimised 2017 ==== 2017. aastal toimunud [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%).<ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html|pealkiri=Valimistulemus|väljaanne=kov2017.valimised.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== XIV Riigikogu (2019–2023) ==== Reformierakond võitis 2019. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|pealkiri=Valimistulemused|väljaanne=Delfi.ee|vaadatud=05.03.2019|arhiivimisaeg=24.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190824104658/https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|url-olek=ei tööta}}</ref> '''XIV Riigikogu (2023-)''' Reformierakond võitis 2023. aasta Riigikogu valimised 190 646 häälega (31,2%) ning sai 37 mandaati.<ref>{{Viide |pealkiri=2023. aasta Riigikogu valimised |kuupäev=2026-03-17 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2023._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=7113672 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> '''Kohalikud valimised 2025''' 2025. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 58 982 häält (10,0%).<ref>{{Viide |pealkiri=2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised |kuupäev=2026-02-19 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&oldid=7095558 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> == Juhtkond == === Esimees ja juhatus === Erakonna esimees on alates 8. septembrist 2024 [[Kristen Michal]], enne teda juhtis erakonda 14. aprillist 2018 kuni 8. septembrini 2024 [[Kaja Kallas]].<ref name="reform18">https://reform.ee/reformierakonna-uueks-esimeheks-valiti-kristen-michal/ Reformierakond, 08.09.2024 (vaadatud 12.05.2026)</ref> Erakonna aseesimehed on [[Hanno Pevkur]], [[Jürgen Ligi]] ja [[Maris Lauri]]. 8. juunil 2025 ametisse astunud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele [[Andres Sutt]], [[Antti Leigri]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Erkki Keldo]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Jürgen Ligi]], [[Mart Võrklaev]], [[Signe Riisalo]], [[Urmas Klaas]], [[Urmas Kruuse]], [[Urmas Paet]] ja [[Õnne Pillak]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Juhatus ja liikmed {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> Kuni 18. oktoobrini 2022 kuulus juhatusse ka [[Keit Pentus-Rosimannus]], kes oli ka üks erakonna asemeestest. 18. oktoobril 2022 teatas Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast.] Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Reformierakonna peasekretär on alates 7. november 2025 [[Kristo Enn Vaga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2026-02-18 |keel=et}}</ref> Erakonna auesimees on [[Siim Kallas]].<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/auesimees-siim-kallas Auesimees]. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)</ref> ==== Esimeeste loend ==== * 1994–2004 [[Siim Kallas]] * 2004–2014 [[Andrus Ansip]] * 2014–2017 [[Taavi Rõivas]] * 2017–2018 [[Hanno Pevkur]] * 2018–2024 [[Kaja Kallas]] * 2024– [[Kristen Michal]] === Volikogu === Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon]]is, kõik [[Riigikogu]] liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed. Reformierakonna volikogu esimees on [[Urmas Klaas]]. === Peasekretärid === * 1995–1999 [[Heiki Kranich]] * 1999–2003 [[Eero Tohver]] * 2003–2011 [[Kristen Michal]] * 2011–2016 [[Martin Kukk]] * 2016–2017 [[Reimo Nebokat]] * 2017–2018 [[Tõnis Kõiv]] * 2018 [[Kert Valdaru]] * 2018–2022 [[Erkki Keldo]] * 2022–2025 [[Timo Suslov]] * 2025– [[Kristo Enn Vaga]] == Struktuur == 2020. aasta märtsis olid Reformierakonnas järgmised ringkondlikud organisatsioonid * Tallinna ringkondlik organisatsioon * Tartu linna ringkondlik organisatsioon * Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon * Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkondlik organisatsioon * Lääne-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Ida-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Järva- ja Viljandimaa ringkondlik organisatsioon * Jõgeva- ja Tartumaa ringkondlik organisatsioon * Põlva-, Valga-, Võrumaa ringkondlik organisatsioon * Pärnumaa ringkondlik organisatsioon == Kriitika == * [[Keskkonnakirves]] 2008 * [[Maksumaksja vaenlane]] 2014 == Vaata ka == * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://reform.ee/ Reformierakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/25/nimed-reformierakonna-suurimast-saladusest "Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"] Äripäev, 25. november 2017 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/rahvusliberalism-ideoloogia-keskmisele-eestlasele/ Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 25. november 2010 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberalismist-rahvusliberalismi/ Neoliberalismist rahvusliberalismi. Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. detsember 2014 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=26438117&l=fplead Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?], Delfi, 22. oktoober 2009 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Reformierakond]] [[Kategooria:Eesti Reformierakond| ]] kms3rg3v76lqprthc1okqoshf2atnrt Rebane 0 1030 7261260 7173265 2026-10-29T06:23:52Z Kuriuss 38125 7261260 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{See artikkel| räägib punarebasest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rebane (täpsustus)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Rebane | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Vulpes vulpes | ID = 23062 | hindaja = Hoffmann, M. & Sillero-Zubiri, C. | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | pilt = Rebane nr 3 (26983916357).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | alamsugukond = ''[[Caninae]]'' | triibus = ''[[Vulpini]]'' | perekond = [[Rebane (perekond)|Rebane]] ''Vulpes'' | liik = '''Rebane''' | binaarne = ''Vulpes vulpes'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | levikukaart = Distribution of Vulpes Vulpes.png | levikukaardi_seletus = Punarebase levila. Punasel alal on rebane pärismaine, sinisel võõrliik | levikukaardi_laius = 240px }} [[Pilt:Vulpes vulpes sitting.jpg|pisi|]] '''Rebane''' ehk '''punarebane''' (''Vulpes vulpes'') on [[koerlased|koerlaste]] (''Canidae'') sugukonda [[rebane (perekond)|rebase]] (''Vulpes'') perekonda kuuluv [[kiskja]]. Rebane on väikese [[koer]]a suurune ja pika koheva [[saba]]ga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema [[Selg|seljaosa]] [[karvastik]] on [[oranž]]. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt [[närilised|närilistest]]. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi [[põgenemine|põgeneda]]. Rebase [[urg|urul]] on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt [[kutsikas|kutsikate]] kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab [[mäger|mägra]] urge. Rebasel on väga hea [[kuulmine]] ja [[haistmine]] ning ta [[nägemine|näeb]] pimedas hästi. Rebane on [[karusloom]]. Ameerika punarebasest on aretatud [[farm]]ides kasvatatav [[hõberebane]]. [[Inglismaa]]l on [[rebasejaht]] traditsiooniline ajaviide. [[Eesti rahvaluule]]s peetakse rebast [[kavalus|kavalaks]]. == Nomenklatuur ja süstemaatika == [[Fail:Red fox (Vulpes vulpes) looking for a mouse.webm|pisi|Hiirejahil punarebane Slovakkias Belušas]] Rebane kuulub [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]]. Tema [[Ladina keel|ladinakeelne]] nimetus sisaldab sõna ''vulpes'' ('rebane') algul perekonna- ja seejärel liiginimena.{{lisa viide}} Rebase perekonnas on kuus liiki, kellest punarebane on kõige suurem.<ref name="Loomade elu" /> Liiki kirjeldas [[1758]]. aastal [[Linnaeus]], arvates ta [[koer (perekond)|koera]] perekonda ja andes talle nimeks ''Canis vulpes''.{{lisa viide}} Rebase alamliiki ameerika punarebast (''Vulpes vulpes fulva''; ''fulvus'' tähendab 'punakaskollane, ruuge') on peetud ka omaette liigiks ''Vulpes fulva'' euroopa punarebase (''Vulpes vulpes vulpes'') kõrval.<ref name="Loomade elu" /> Rebase mõõtmed ja värvus varieeruvad elupaigast sõltuvalt suuresti ja selle põhjal on kirjeldatud paljusid [[alamliik]]e. Endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] alal on kirjeldatud 14–15 alamliiki ja levila ülejäänud osas veel umbes 25 alamliiki. Et süstemaatikud on kirjeldanud veel palju ebamääraseid vorme, on alamliikide arv nähtavasti veelgi suurem.<ref name="Loomade elu" /> [[2005]]. aastal klassifitseerisid [[Don E. Wilson]] ja [[DeeAnn M. Reeder]] punarebasel järgmised alamliigid:<ref name="hsZsK" /> {{veergude loend|laius=16em| * ''V. v. vulpes'' * ''V. v. abietorum'' * ''V. v. alascensis'' * ''V. v. alpherakyi'' * ''V. v. anatolica'' * ''V. v. arabica'' * ''V. v. atlantica'' * ''V. v. bangsi'' * ''V. v. barbara'' * ''V. v. beringiana'' * ''V. v. cascadensis'' * ''V. v. caucasica'' * ''V. v. crucigera'' * ''V. v. daurica'' * ''V. v. deletrix'' * ''V. v. dolichocrania'' * ''V. v. dorsalis'' * ''V. v. flavescens'' * ''V. v. fulvus'' * ''V. v. griffithi'' * ''V. v. harrimani'' * ''V. v. hoole'' * ''V. v. ichnusae'' * ''V. v. indutus'' * ''V. v. jakutensis'' * ''V. v. japonica'' * ''V. v. karagan'' * ''V. v. kenaiensis'' * ''V. v. kurdistanica'' * ''V. v. macroura'' * ''V. v. montana'' * ''V. v. necator'' * ''V. v. niloticus'' * ''V. v. ochroxantha'' * ''V. v. palaestina'' * ''V. v. peculiosa'' * ''V. v. pusilla'' * ''V. v. regalis'' * ''V. v. rubricosa'' * ''V. v. schrenckii'' * ''V. v. silacea'' * ''V. v. splendidissima'' * ''V. v. stepensis'' * ''V. v. tobolica'' * ''V. v. tschiliensis'' }} == Kromosoomistik == Rebasel on 38 [[kromosoom]]i. Näiteks [[kass]]il on sama palju, [[naarits]]al palju vähem (30), aga [[koer]]al enam kui kaks korda rohkem (78).<ref name="tcEyW" /> == Levila == [[Pilt:Vulpes vulpes laying in snow.jpg|pisi|Rebane (''[[Vulpes vulpes schrencki]]'') lumes lamamas ([[Hokkaidō]])]] Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema [[levila]]ga. Ta elab [[Palearktis]]es ja [[Nearktis]]es: kõikjal [[Euroopa]]s, peaaegu kõikjal [[Aasia]]s (sealhulgas [[Jaapan]]is, aga ei leidu [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]]), kõikjal [[Kanada]]s ning suures osas [[USA]]-s (ei leidu edelas ja mõnes [[Texas]]e ja [[Alaska]] osas). Mõned asurkonnad on ka [[Põhja-Aafrika]]s. [[Eesti]]s on rebane tavaline loom. [[Austraalia]]sse toodi rebane [[19. sajand]]il.{{lisa viide}} Eestisse jõudis rebane ühe esimese loomaliigina pärast [[jääaeg|jääaja]] lõppu kas [[preboreaalne kliimaperiood|preboreaalsel]]<ref name="Eesti imetajad" /> või koguni [[subarktiline kliimaperiood|subarktilisel kliimaperioodil]].<ref name="GVJVz" /> Eestis leidub rebaseid arvukalt nii mandril kui ka saartel, koguni pisematel laidudel, kokku 8000 isendit. 1986. aastal oli Eestis hinnanguliselt 5000 rebast.<ref name="Loomade elu" /> Arvukus kõigub olenevalt saakloomade ja teiste kiskjate arvukusest.{{lisa viide}} == Välimus == === Suurus === [[Pilt:Rød ræv (Vulpes vulpes).jpg|pisi|Rebane]] Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma [[tüvepikkus]] on 60–90&nbsp;cm, sealhulgas saba 40–60&nbsp;cm (umbes pool tüvepikkusest).<ref name="Loomade elu" /> Kehapikkus on isastel keskmiselt 65–75 (80) cm, emastel 62–67&nbsp;cm. Täiskasvanud rebase mass on 6–10&nbsp;kg.<ref name="Loomade elu" /><ref name="Eesti imetajad" /> Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased.{{lisa viide}} Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem.{{lisa viide}} Isased kaaluvad keskmiselt 10–15% rohkem kui emased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata.{{lisa viide}} === Värvus === [[Pilt:Silberfuchs 04.jpg|pisi|Hõberebane]] [[Karvastik]]u seljapool on tavaliselt [[roostepunane]] kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamäärase tumeda mustriga selja keskosas, kõhupool on [[tuhkhall]] või valge, aga vahel ka must.<ref name="Loomade elu" /> Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots must või valge (valge sabaots on punarebase iseloomulik tunnus). Tavalised värvivariandid on ristrebane (umbes 25% liigist) ja hõberebane (umbes 10%). Ristrebasel on punakaspruun karv, must või valge vööt jookseb mööda selga alla ja teine must või valge vööt risti üle õlgade. [[Hõberebane|Hõberebase]] karv varieerub hõbedasest peaaegu mustani ja temalt saadakse kõige hinnatumat [[karusnahk]]a. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast kohtab harva ja enne, kui neid hakati farmides kasvatama, oli nende karusnahk väga kallis. Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Harva esineb [[albiino]]sid.<ref name="Loomade elu" /> Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool.<ref name="Loomade elu" /> See on vastuolus [[Glogeri reegel|Glogeri reegliga]]. Karmi kliimaga põhjaaladel täheldatakse märksa sagedamini mustjaspruune ja koguni [[melanism|melanootilisi]] isendeid.<ref name="Loomade elu" /> == Anatoomia ja füsioloogia == Punarebase anatoomia sarnaneb paljuski [[koer (perekond)|koera]] omaga, kuid on ka palju erinevusi.{{lisa viide}} [[Silm]]ad on täiskasvanud rebasel [[kollane|kollased]]. Silmade lõige on vertikaalne. [[Nina]] on tumepruun või must. [[Kõrv]]ad on väljastpoolt pruunid või mustad.{{lisa viide}} === Koon === Koon on kitsas ja piklik, see on punarebase iseloomulik tunnus. <!--Seda kohta tuleb täiendada!--> === Hambad === [[Pilt:RenardCrâne.jpg|pisi|Rebase [[kolju]]]] [[Hambavalem]] on 3/3 1/1 4/4 2/3, kokku 42 hammast.<ref name="Eesti imetajad" /> Hammasterida moodustab üle poole [[koljupikkus]]est. [[Eespurihambad]] on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatavad ülemised neljandad eespurihambad. [[Tagapurihambad]] on muljumiseks sobiva ehitusega.{{lisa viide}} === Käpad === Esikäpal on viis [[küünis]]t, tagakäpal neli küünist. Esimene [[varvas]] on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad.{{lisa viide}} Tagakäppade kõrgus on 12,4–18,2&nbsp;cm.{{lisa viide}} Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste padjandid on kõvad, küünised pidevalt väljas ja lõikuvad maasse.{{lisa viide}} === Saba === [[Saba]] on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba rõhtsalt.{{lisa viide}} Sabast on kasu vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, see isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtluse vahend.{{lisa viide}} [[Pilt:Caminozorro.JPG|pisi|Rebase jäljed]] === Jäljed === Rahulik rebane asetab kõndimisel jala jala ette ja jätab niimoodi lumele sirge jäljerea.<ref name="Loomade elu" /> Ehmunud loom seevastu [[traav]]ib või [[galopp|galopeerib]], hoides keha maadligi ja saba sirgu.<ref name="Loomade elu" /> === Meeled === Rebastel on hea [[haistmine]] ja [[kuulmine]] ja need on rebase juhtivad meeled; [[nägemine]] ei ole nii hea. Näiteks liikumatult seisvale või istuvale inimesele võib ta peaaegu otsa tormata.<ref name="Loomade elu" /> Erinevalt teistest koerlastest näeb rebane pimedas suhteliselt hästi.{{lisa viide}} Rebane on uudishimulik. Mõnda ebatavalist objekti, näiteks maas kükitavat inimest nähes võib rebane seda kergesti uurima tulla. Sobiva [[tuul]]e korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui inimese ära tunneb.{{lisa viide}} Rebastel on lisahaistmiselund: [[Jacobsoni elund]].{{lisa viide}} === Näärmed === Lõhnanäärmed paiknevad [[põsk]]edel, lõualuu piirkonnas ning varvaste ja [[tallamõhn]]ade vahel.<ref name="mammals" /> [[Sabanääre]] asub tal 75&nbsp;mm [[sabajuur]]est kõrgemal saba ülapinnal [[nahk|nahas]] ja [[nahaalune kude|nahaaluses koes]].<ref name="mammals" /> [[Anaalnääre|Anaalnäärmed]] on paarilised, 2&nbsp;mm läbimõõduga [[juha]]d, mis avanevad mõlemal pool [[pärak]]ut. Näärmed toimivad väikese reservuaarina.<ref name="6GmOa" /> Katsed kinnipüütud punarebastega näitasid, et söötes neile keemiliste ainetega märgistatud toitu, deponeeritakse normaalse [[metabolism]]i abil osa aineid ka nimetatud anaalnäärmeisse. Teadlaste arvates toimib näärmeeritistega märgistamine, millele võib lisanduda [[uriin]]i ja [[väljaheide]]t, liigisisese suhtlemisvahendina, teavitamaks territooriumi omanikust, samuti ohust ja valmisolekust paaritumiseks. Näärmeeritiste [[lõhn]] võib inimesele tunduda ebameeldivana, kuid rebastel toimib see seksuaalne peibutuslõhnana. Eritiste [[biokeemia|biokeemiline]] koostis on muutuv.{{lisa viide}} == Elupaik == [[Pilt:Прикормленная лисица.JPG|pisi|Turistide toidetav rebane soovib süüa. Pildistatud [[Almatõ]] lähedal]] Rebane on [[plastiline liik]]. Õigupoolest sobivad rebasele kõik elupaigad alates soola[[padur]]atest ja liiva[[luide]]test ning lõpetades mäetippudega. [[Lääne-Euroopa]]s ja USA-s on rebane jõudnud eeslinnadesse. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Laus[[mets]]a rebane väldib, rohkem rebaseid elab [[metsastepp|metsastepis]], [[stepp|stepis]] ja [[eelmäestik]]us.<ref name="Loomade elu" /> Rebane on üldiselt paikne loom. Normaalsetes oludes ta ei rända. Regulaarseid rändeid on siiski täheldatud [[tundra]]s, [[kõrb]]es ja mägedes. Näiteks tabati üks [[Malozemelskaja tundra]]s [[märgistamine|märgistatud]] isend 600&nbsp;km edela pool. Ida-Euroopas asuvad noored rebased iseseisvalt elama sünnipaigast tavaliselt 2–30&nbsp;km kaugusele, on ka juhtunud, et enam kui 100&nbsp;km kaugusele.<ref name="Loomade elu" /> Inimeste lähedus pakub väikesel alal palju toitu, sealhulgas inimeste toidujäätmeid. Inimeste lähedus toob aga kaasa ka auto alla jäämise ohu. Rebaseid elab isegi suurte tööstuskeskuste vahetus läheduses.<ref name="Loomade elu" /> [[Fail:Rebane Tartu linnaservas 2017. aasta suvel..jpg|pisi|Rebane Tartu linnaservas 2017. aasta suvel.]] Maal on talumehed paljudes kohtades loobunud neid küttimast, nähes neis viljasaaki ohustavate [[rohutirts]]ude ja hiirte hävitajaid. Looduses eelistab rebane mitmekesise taimkattega elupaiku, Eestis metsatukki kultuurmaastiku naabruses, mitte sügavaid metsi. Rebane elutseb kuni 1800&nbsp;m, [[Tiibet]]is kuni 4000&nbsp;m kõrgusel.{{lisa viide}} == Eluviis == [[Pilt:Fox and boy.JPG|pisi|vasakul|Rebane [[Muuga kaubajaam]]as]] [[Pilt:Fox-stretch.jpg|pisi|püsti|Rebane ringutab]] [[Pilt:Yawning fox.png|pisi|Rebane haigutab]] Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu [[hunt|hundid]]. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on see 5–12&nbsp;km², linnas koguni 0,2&nbsp;km². Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 20–50 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad kõrvutised territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima.{{lisa viide}} Rebane eelistab pesauru rajamiseks [[vihm]]a-, sula- ja pinnavee eest kaitstud kuiva [[liiv]]ast pinnast.<ref name="Loomade elu" /> See võib asuda mingi kõrgendiku [[nõlv]]al.<ref name="Loomade elu" /> Rebasel on põhiurg ja sageli ka tagavaraurud. Tihti võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks [[mäger|mäkrade]], [[küülik]]ute, [[ümiseja]]te, [[polaarrebane|polaarrebaste]] ja [[vöölane|vöölaste]] urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Rebane võib kasutada ka looduslikke redupaiku: koopaid, kaljulõhesid ja mahalangenud puude õõnsusi.<ref name="Loomade elu" /> Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad.{{lisa viide}} Urgu kasutab rebane peamiselt siis, kui tal on pesakond. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus, võsas või isegi lumes, et saaks märgata kiskja lähenemist. Jälitajate eest põgenedes poeb rebane mõnda ettejuhtuvasse redupaika, mida tema elukohas leidub tavaliselt rohkesti.<ref name="Loomade elu" /> Võimalusel rajab rebane oma uru tihnikusse, aga selle asukoha reedavad kaugeleulatuvad käigurajad. Lähemale tulles on lihtne rebase eluaset ära tunda, sest pesauru ümbrus on räpane. Uruavade ees on suured mullahunnikud, lähiümbruses toidujäätmed ja ekskremendid. See loob soodsa pinnase [[umbrohi|umbrohu]] kasvamiseks ja vahel ongi uruavad umbrohupuhmaste varjus.<ref name="Loomade elu" /> Rebase eluviis on öine või videvikuline. Seal, kus teda ei jälitata, võib ta ringi liikuda keskpäevalgi, kusjuures siis on ta üllatavalt julge ega karda inimest. Seevastu jälitamise korral on rebane ettevaatlik ning ilmutab üllatavat osavust jälgede segamise abil või muul viisil põgenedes. Selletõttu on peaaegu kõigil rahvastel, kes rebast tunnevad, temast saanud kavaluse ja osavuse sümbol [[folkloor]]is. Karm [[olelusvõitlus]] on rebasel välja kujundanud väga keerulise käitumise ja mõnel isendil on vaimsed võimed saavutanud eriti kõrge taseme.<ref name="Loomade elu" /> Rebase kiirus on kuni 48&nbsp;km/h ja ta võib üle hüpata kahe meetri kõrgustest takistustest.{{lisa viide}} Rebane suhtleb valdavalt näoilmete, [[häälitsus]]te (tuvastatud on 28 häälitsuste kategooriat) ja lõhnanäärmete eritiste kaudu. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine (hoiatus) ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Paaritumise ajal emasloom klähvib.{{lisa viide}} == Toitumine == [[Pilt:Urban fox and rabbit.jpg|pisi|vasakul|Rebane ja küülik]] Rebane on [[kõigesööja]]. Endise NSV Liidu aladel on rebase toidu hulgast leitud üle 300 liigi loomi ja kümneid taimeliike.<ref name="Loomade elu" /> Ta sööb põhiliselt [[närilised|närilisi]], eriti [[uruhiir]]i.<ref name="Loomade elu" /> Just hiirte rohkusest sõltub rebaste käekäik.<ref name="Loomade elu" /> Suuremad loomad pole tema toidus nii tähtsad, kuigi rebane teisigi loomi, eriti jänesepoegi, tihti kätte saab.<ref name="Loomade elu" /> Lisaks hiirtele sööb rebane [[jäneselised|jäneselisi]] ning teisi väikese ja keskmise suurusega [[selgroogsed|selgroogseid]] (sealhulgas skunke, noori [[opossumlased|opossumeid]], [[orav]]aid, [[okassiga|okassigu]], [[värvulised|laululinde]] ja [[part]]e), [[tigu]]sid, [[vihmauss]]e ja [[putukad|putukaid]] ([[rohutirts]]e, põrnikaid, [[kilk]]e) ning [[puuvili|puuvilju]], marju (eriti [[murakas|murakaid]]), [[rohi|rohtu]], [[pähkel|pähkleid]] ning teri ([[mais]]i ja [[nisu]]). Menüüsse kuuluvad ka lindude, põhiliselt partide ja kanaliste [[muna]]d ja pesapojad.<ref name="Loomade elu" /> Täiskasvanud lindudel ei ole rebase toidus suurt osa, kuigi ta ei jäta juhust kasutamata, kui tema läheduses laskub maapinnale mõni lind.<ref name="Loomade elu" /> Ta püüab kõiki linde, alates kõige väiksematest kuni [[hani|hanede]] ja [[metsis]]teni.<ref name="Loomade elu" /> Levila lõunaosas püüavad ja söövad rebased [[sisalik]]ke, [[Kaug-Ida]]s söövad nad massiliselt pärast [[kudemine|kudemist]] surnud [[lõhelised|lõhelisi]].<ref name="Loomade elu" /> Selgrootuid sööb rebane rohkem talvel, kui muud toitu pole saada. Meeleldi sööb ta [[raibe]]t.<ref name="Loomade elu" /> Linnas kogub rebane toitu maast ning tühjendab prügikaste, linnumajasid ja [[kompost]]ihunnikuid. Erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju väikesi linde ja metsikuid [[tuvi]]sid.{{lisa viide}} [[Pilt:Vulpes vulpes with prey.jpg|pisi|Rebane saagiga]] [[Hiir]]i jahtiv rebane seisab liikumatult, kuulatades ja jälgides avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele ja püüab hiire maandudes käppade abil vastu maad suruda. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Rebase päevane toidukogus on 0,5–1&nbsp;kg.{{lisa viide}} Sama huvipakkuv on rebase talvine hiirejaht. Rebane kuulatab tähelepanelikult ning kui kuuleb läbi [[lumi|lume]] hiire piiksumist, teeb graatsilise hüppe ja hakkab lund kaapima. Vahel on ta sellest tegevusest nii haaratud, et laseb inimeselgi endale üsna lähedale tulla.<ref name="Loomade elu" /> Taimne toit on rebase toidus levila lõunaosas tähtsam kui põhjaosas. Siiski söövad taimetoitu kõik rebased. Rebane eelistab puuvilju ja [[mari|marju]], harvem sööb ta taimede vegetatiivseid osi.<ref name="Loomade elu" /> [[Rebasejaht|Rebasejahi]] pooldajad väidavad, et kodulinde ründav rebane tapab rohkem kui tal toiduks tarvis, kuid see pole tõsi. Pealegi ei söö rebane kodulinde sugugi nii sageli, nagu arvatakse.<ref name="Loomade elu" /> == Eluiga == [[Fail:Noor rebane õhtuses Tartus, vana Raadi lennuvälja juures. .jpg|pisi|Noor rebane õhtuses Tartus, vana Raadi lennuvälja juures.]] Rebase eluiga on looduses tavaliselt mõni aasta,<ref name="Eesti imetajad" /> maksimaalselt 10–12 aastat,<ref name="M1mLf" /> vangistuses kuni 20–25 aastat.<ref name="Loomade elu" /> == Vaenlased == Rebase põhiline vaenlane on [[inimene]], kes kütib teda lõbu pärast ja [[karusnahk|karusnaha]] saamiseks. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid. Paljud rebased jäävad [[auto]] alla. Rebastele peavad jahti [[ilves]]ed, [[panter|pantrid]] ja [[hunt|hundid]], kuid neid ei ole palju alles jäänud. Rebane on ettevaatlik ja vaenlase eest põgenemisel väga leidlik. Ta ei poe oma urgu, vaid jookseb kiiresti ära.{{lisa viide}} == Paljunemine == [[Pilt:Co-sfuw-08-021.jpg|pisi|püsti|Rebasekutsikas]] [[Pilt:Rödrävar.jpg|pisi|Rebane kutsikaga]] Emasloom [[indlus|indleb]] kord aastas<ref name="Loomade elu" /> ja jooksuaeg vältab 1–6 päeva. [[Ovulatsioon]] on spontaanne ega nõua [[kopulatsioon]]i. Innaaeg ja [[poegimine|poegimise]] täpne aeg varieeruvad levila piires: lõunas [[detsember]]-[[jaanuar]], keskpiirkondades jaanuar-[[veebruar]], põhjas veebruar-aprill (Eestis enamasti [[aprill]]). See sõltub ka [[ilm]]ast ja loomade toitumusest.<ref name="Loomade elu" /> Mõnel aastal jääb 60–70% emaseid järglasteta.<ref name="Loomade elu" /> Isasloomadel on sigivustsükkel. Täielik [[spermatogenees]] toimub ainult [[november|novembrist]] [[märts]]ini. Poegimisajal isased võitlevad.{{lisa viide}} Kurameerimise ajal märgistavad isane ja emane oma territooriumi lõhnaga. Selleks nad urineerivad puurontidele, kividele ja põõsastele, mis koos sabanäärme eritisega tekitab ainulaadse rebaselõhna. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Kopulatsioon kestab tavaliselt 15–20 minutit ja sageli saadavad seda lärmavad häälitsused (emasloom klähvib). Kaklevad ja vihased loomad vinguvad läbilõikavalt.<ref name="Loomade elu" /> Viljastatud [[munarakk]] kinnitub 10–14 päeva pärast edukat [[paaritumine|paaritumist]]. [[Tiinus]] kestab 40–58 päeva<ref name="Loomade elu" /> või 2,5 kuud.<ref name="lk130" /> Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Pesakonnas on 3–6, harva kuni 12–13 kutsikat.<ref name="Loomade elu" /><ref name="lk130" /> Nende sünnikaal on 50–150 g.<ref name="UiOFA" /> Kutsikad sünnivad tumepruunis udukarvastikus.<ref name="Loomade elu" /> Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ning hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Alles kahe nädala vanustena hakkavad nad nägema ja kuulma ning nende [[ige]]metest lõikuvad läbi esimesed [[hambad]]<ref name="Loomade elu" /> Emapiima saavad pojad poolteist kuud.<ref name="Loomade elu" /> Üle kahe nädala vanused pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesast väljas käima 4–6 nädala vanuselt. Sel ajal toob ema neile päris toitu, sealhulgas elusloomi.<ref name="Loomade elu" /> Nii saavad pojad õppida saaki murdma.<ref name="Loomade elu" /> Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri, et pojad saaksid õppida hiirte küttimist ja söömist. Nad võitlevad omavahel, et välja selgitada, kes on kõige tugevam. Täielikult võõrutatakse kutsikad emapiimast 8–12 nädala vanuselt. Kutsikad hakkavad varakult kogust plehku panema ja juba õige väikeseid rebasekutsikaid saab kohata pesast kaugel.<ref name="Loomade elu" /> Üldiselt kulub innaajast kuni poegade lahkumiseni urust pool aastat.<ref name="Loomade elu" /> Sügiseks on noorloomad juba päris suured.<ref name="Loomade elu" /> Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Juhtub, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Üldse, kui emaseid on territooriumil rohkem kui üks, siis tavaliselt poegib ainult üks nendest. [[Suguküpsus]] saabub mõnel emasel 10 kuu vanuselt, aga järgmisel aastal, 1 aasta ja 10 kuu vanuselt on nad igal juhul suguküpseks saanud.<ref name="Loomade elu" /> Esimesel eluaastal on rebasepoegade suremus suur. See on piirkonniti erinev, kuni 75%.<ref name="nv4Rv" /> == Kasulikkus == [[Pilt:Rebane (1).jpg|pisi|Rebane [[Varbla]] külas]] [[Pilt:Fur silverfox.jpg|pisi|Hõberebasenahad]] Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. [[Rebasejaht]] on meelelahutussport, eriti [[Suurbritannia]]s, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline.{{lisa viide}} Rebase tumeda karvaga vorm [[hõberebane]] aretati [[19. sajand]]i lõpus. Hiljem on aretatud veel teisigi tõuge: [[plaatinarebane]], [[merivaikrebane]], [[marmorrebane]] jne.<ref name="Loomade elu" /> Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. See kasu, mida ta toob kahjurnäriliste ja -putukate hävitajatena, kaalub paljukordselt üles linnustikule ja jahimajandusele tekitatava kahju.<ref name="Loomade elu" /> == Haigused == Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Nii esineb Põhja-Ameerikas elavatel rebastel [[brutselloos]]i, ''Canine'' [[adenoviirus|adeno]]-, [[herpesviirus|herpes]]- ja [[parvoviirus]]t, [[leptospiroos]]i, [[paragripp]]i, [[entsefaliit]]e, [[tulareemia]]t jpt.<ref name="uwL7c" /> Lisaks on tuvastatud rebastel järgmisi [[bakterid|baktereid]]: ''[[Ehrlichia]]'' spp, ''[[Listeria monocytogenes]]'', ''[[Staphylococcus aureus]]'', ''[[Borrelia burgdorferi]]'', ''[[Borrelia afzelii]]'', ''[[Borrelia garinii]]'', ''[[Leptospira grippotyphosa]]'', ''[[Salmonella enterica]]'' Typhimurium, ''[[Salmonella enterica]]'' Infantis, ''[[Salmonella enterica]]'' Derby, ''[[Yersinia pseudotuberculosis]]'', ''[[Brucella suis]]'' biovar 2, ''[[Brucella microti]]'', ''[[Mycobacterium bovis]]'' jpt.<ref name="4hhyy" /> [[Marutaud]] on rebasele ohtlikum talveperioodil, sest karvkatte hõreduse tõttu võib ta talvel ära külmuda.{{lisa viide}} == Kahjulikkus == Paljud peavad rebast ohtlikuks [[kodulinnud|kodulindudele]], kuigi ohu suurusega liialdatakse.{{lisa viide}} Rebased on tuntud [[marutõbi|marutõvesiirutajad]].<ref name="Loomade elu" /> Mõnes kohas pannakse rebaste käiguradadele marutaudivastaseid preparaate.{{lisa viide}} Samuti levitavad rebased [[kärntõbi|kärntõbe]].<ref name="Loomade elu" /> Rebased levitavad ka [[kiskjate katk]]u,<ref name="Loomade elu" /> [[paeluss]]i ''[[Echinococcus multilocularis]]'' ehk [[rebaste väike-paeluss]]i, [[ehhinokokoos]]i tekitajat ''[[Echinococcus granulosus]]'' ja teisi haigusi.<ref name="rosZA" /> [[Austraalia]]s on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele väga kahjulikud: nende pärast on välja surnud rohkem liike kui [[kass (perekond)|kasside]] ja [[küülik]]ute pärast.{{lisa viide}} [[Pilt:Rebane - Vulpes vulpes.jpg|pisi|Eesti rebane]] [[Pilt:Fox0290.jpg|pisi|püsti|[[Inari (jumal)|Inari]] on [[Jaapan]]is [[riis]]i, viljakuse ja rebaste jumal]] == Looduskaitse ja jaht == {{vaata|Rebasejaht}} Rebane ei ole Eestis [[looduskaitse]] all ning tema küttimine on lubatud ja sagedane. Kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kährikule jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. [[Jahimees]]tel lubatakse pidada rebastele [[peibutusjaht|peibutus]]- või [[Varitsusjaht|varitsus]]- või [[hiilimisjaht]]i ning [[jaht kastlõksuga|jahti kastlõksuga]], [[urujaht|uru]]- või [[ajujaht]]i ning [[jaht jahikoeraga|jahti jahikoeraga]] või [[jaht piirdelippe kasutades|jahti piirdelippe kasutades]] 1. oktoobrist 28. veebruarini; [[kaitseala]] piires olevatel [[merelaid]]udel on rebasele jahi pidamisel [[jahikoer]]a kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.<ref name="AQlRu" /> 2001. aastal kütiti Eestis 5797 rebast. 2008. aastal kütiti 12 712, 2009. aastal 7472 ja 2010. aastal 9656 rebast.<ref name="hr5v6" /> == Loomaaed == [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] elab 2016. aasta seisuga kaks euroopa punarebast.{{lisa viide}} Rebaseid elab ka [[Elistvere loomapark|Elistvere loomapargis]].<ref name="Sjgpn" /> == Kultuur == Lääne kultuuris omistatakse [[muinasjutt]]udest lähtuvalt rebasele kavalust, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("[[Rebaseromaan]]"), ("[[Reinuvader Rebane]]"). [[Hiina]]s jutustatakse [[libarebane|libarebastest]] nagu Eestis [[libahunt]]idest.{{lisa viide}} Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks.{{lisa viide}} Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli (ka keskkooli) esimese aasta üliõpilasi nimetatakse [[rebane (noorliige)|rebasteks]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd, lk 231–233, joonis 173</ref> <ref name="hsZsK">[[Don E. Wilson]], [[DeeAnn M. Reeder]]. ''Mammal Species of the World'', 3. trükk. [http://eol.org/pages/328609/names Taxonomic Information for Red Fox (Vulpes Vulpes) – Biological Classifications & Names]. [[Encyclopedia of Life]]</ref> <ref name="tcEyW">"[[A ja O]]", "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk 154</ref> <ref name="Eesti imetajad">"Eesti imetajad". "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2015]], lk 193–195</ref> <ref name="GVJVz">"Eesti imetajad", lk 52</ref> <ref name="mammals">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, [https://books.google.ee/books?id=B_07noCPc4kC&printsec=frontcover "Mammals of Africa"], 1–6. köide, lk 70, A&C Black, ISBN 978-1408122570</ref> <ref name="6GmOa">Eric S. Albone ja Truls 0. Gronneberg, [http://www.jlr.org/content/18/4/474.full.pdf Lipids of the anal sac secretions of the red fox, Vulpes vulpes, and of the lion, Panthera /eo] (vaadatud 02.11.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="M1mLf">"A ja O", "Valgus" 1987, lk 129</ref> <ref name="lk130">"A ja O", "Valgus" 1987, lk 130</ref> <ref name="UiOFA">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, lk 73</ref> <ref name="nv4Rv">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, lk 72</ref> <ref name="uwL7c">George A. Feldhamer, Bruce C. Thompson, Joseph A. Chapman. [https://books.google.ee/books?id=-xQalfqP7BcC&printsec=frontcover "Wild Mammals of North America: Biology, Management, and Conservation"]. Johns Hopkins University Press. 2003, lk 534</ref> <ref name="4hhyy">Zdeněk Hubálek, Ivo Rudolf, [https://books.google.ee/books?id=UPjo6_FQI-EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false "Microbial Zoonoses and Sapronoses"]. Sprnger Science. 2011. lk 92. ISBN 978904819656</ref> <ref name="rosZA">Alo Lõhmus. [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/rebased-levitavad-surmatobe-nii-maal-kui-ka-linnas.d?id=30582211 "Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Maaleht. 22. aprill 2010. Vaadatud 04.11.2013</ref> <ref name="AQlRu">Keskkonnaministri määrus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/264455 "Jahieeskiri"], Vastu võetud 07.03.2003 nr 20. Vaadatud 21. mail 2006.</ref> <ref name="hr5v6">Peep Männil, Rauno Veeroja, Jüri Tõnisson. [https://web.archive.org/web/20150721155919/http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011"]. Keskkonnateabe Keskus, Tartu 2011. Vaadatud 04.11.2013</ref> <ref name="Sjgpn">[[Heino Kees]]. "[[Eesti rekordid]]". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk 59</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * {{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Häkkinen | first2 = L. | last3 = Niin | first3 = E. | last4 = Peik | first4 = K. | last5 = Vilem | first5 = A. | last6 = Jokelainen | first6 = P. | last7 = Lassen | first7 = B. | title = ''Trichinella'' spp. biomass has increased in raccoon dogs (''Nyctereutes procyonoides'') and red foxes (''Vulpes vulpes'') in Estonia | doi = 10.1186/s13071-017-2571-0 | url =https://parasitesandvectors.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13071-017-2571-0 | journal = Parasit Vectors | year = 2017 | volume = 10 | issue = 1 | pages = 609 | pmid = 29246168 |issn = 1756-3305 }} * [http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/rebanehuntjanes.html Eesti muinasjutt rebasest] * [[Paavo Kangur]]. [http://www.postimees.ee/281207/esileht/siseuudised/303504.php "Presidendilossi ümbruses hiilib rebane"], Postimees, 28. detsember 2007 [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] arrbprv39w5h5fuu8z3vd7v4104h6x9 Paldiski 0 3902 7261142 7202793 2026-10-28T20:08:17Z Turbiinlennuk 202736 /* Haridus */ 7261142 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{EestiAsula | nimi = Paldiski | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]] '''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiiski port'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi oli kuni 1762 ''Rågövik,'' ka ''Roggersvik, Rogerwiek.'' Linnaõigused sai 1783. aastal. Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus. Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar. Paldiski linna [[tunnuslause]] on "Rohelise energia linn". Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]]. Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]]. == Ajalugu == Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]]. [[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama rootsipärase nimega Rågövik, nimetatud ka Rogerwiekiks. Pärast Eestimaa okupeerimist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" /> Zetterberg kirjutab Paldiski ajaloo kohta põgusalt järgmist: "Suure Põhjasõja ajal, kui Venemaa oli 1710 okupeerinud suure osa Baltikumist, andis Peeter I 1715. aastal välja määruse ehitada selleaegsesse Rogerwieki (rts Rågövik) merekindlus. Enne seda määrust oli ta uurinud ka teist võimalust, Haapsalu. Aeglased ehitustööd olid veel pooleli, kui keiser õnnistas Rogerwieki 1723. aasta suvel. Ehitustööd jäid katki, kui Peeter I suri, kuid siis jätkati neid suure hooga. Katariina II ajal 18. sajandi teisel poolel toodi töödele appi muuseas paar tuhat sunnitöölist Siberist. 1762. aastal nimetati Rogerwiek Paldiskiks. Ehituse viletsat seisukorda võis keisrinna oma silmaga näha, kui käis Paldiskis 1764. aasta suvel. Kasvanud kulude tõttu käskis ta tööd lõpetada, kuid tasahilju neid siiski veel jätkati."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=70 |keel=eesti}}</ref> Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]] 1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast. 1770. aastal Lüübekist Paldiskisse reisinud Johann Theophil Ludwig Orlich, kellest sai Tallinna õppeasutuse õpetaja, kirjeldas Paldiskit nii: "Paldiski paiknes tasandikul, niitude ja põõsaste keskel. Väiksed kaitsevallid olid olemas, kuid muidu oli maastik avatud. Majad olid kõik ühekorruselised. "Põllumajandus ja mere naabrus andsid elanikele toidu, toiduained olid soodsad ja neid oli palju," kirjutas Orlich. Pika merereisi ja kasinate toidukordade järel pakkus suurt rahuldust mitmekülgselt kaetud kõrtsilaud, head ja mõistliku hinnaga joogid ning tagasihoidlikud ja abivalmis inimesed. Otse naeruväärselt vähese raha eest sai metsloomapraadi ja kala. Ja veel üks tähelepanek: Paldiski elanikud rääkisid valdavalt saksa ja eesti keelt. "Kui feldmarssal krahv von Münnichi ja Peeter Suure omal ajal tehtud plaanid poleks nurjunud, oleks Paldiski sadamast saanud üks suuremaid ja paremaid kogu Euroopas," kirjutas Orlich. Von Münnich oli juhatanud ehitustöid Paldiskis, kuid surnud juba 1767. aastal."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=71 |keel=eesti}}</ref> 1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]]. Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal<ref>[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4</ref> ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]]. [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline<ref>[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]</ref>) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu. [[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]] 1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. [[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]] 5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" /> === Esimene maailmasõda === 1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust. === Paldiski Eesti ajal === Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi. Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]]. 1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]]. 1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]<, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939</ref> 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada. 1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogus 12 saadikut. === Teine maailmasõda === ==== Paldiski pärast baaside lepingut ==== 1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka). [[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.<ref name="Csu6o" /> 1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid. Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa. 31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman. === Paldiski Nõukogude ajal === Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu). 1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010</ref> ==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ==== {{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}} [[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]] 1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati. ==== Paldiski tuumareaktorid ==== Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd" raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.<ref name="EIS25">{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023" juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}</ref> Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.<ref name="EIS25"/> Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].<ref name="EIS25"/> ==== Allveelaevade baas ==== Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957. Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s. Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses. Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s. ==== Intsidendid allveelaevadega ==== Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks. 1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget. 1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7. Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga. 28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le. 1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st. === Paldiski taasiseseisvunud Eestis === [[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]] 9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks. 1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus. == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv 1. jaanuari seisuga<ref name="stat.ee" /> |- |2001 |4246 |- |2002 |4226 |- |2003 |4230 |- |2004 |4224 |- |2005 |4207 |- |2006 |4190 |- |2007 |4170 |- |2008 |4154 |- |2009 |4133 (registreeritud elanikke 4400<ref name="BrILW" /> ) |- |2010 |4125 |} 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv |- |1782 |209 |- |1874 |837 |- |1897 |900 |- |1913 |1309 |- |1922 |1053 |- |1930 |1136 |- |1934 |841 |- |1938 |686 |- |1940 |726 |- |1951 |3500 |- |1959 |3387 |- |1965 |4039 |- |1969 |5081 |- |1976 |7287 |- |1979 |7311 (alalised elanikud) |- |1989 |7690 (alalised elanikud) |- |1991 |7572 (alalised elanikud) |- |2000 |4262 |- |2003 |4230 |- |2010 |4125 |- |2019 |3529 |} == Haridus == [[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]] Paldiskis tegutsesid varasemalt [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. 2026. aastal liideti need õppeasutused [[Pakri Kool|Pakri Kooliks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallavalitsuse 22.09.2026 istungi kokkuvõte {{!}} Lääne-Harju vald |url=https://laaneharju.ee/uudised/vallavalitsuse-22092026-istungi-kokkuvote |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Lääne-Harju vallavalitsus |keel=et}}</ref> Endises ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht. 20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]]. == Liiklus == [[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]] Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]). Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast. == Religioon == Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]]. <gallery> Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik </gallery> == Juhtimine == === Linnapead === {{vaata|Paldiski linnapea}} * [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] * [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876 *1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja *1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem *1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887 * –1912, W. Johannson,<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912</ref> Paldiski [[linnavanem]] * 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912</ref>–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]] * [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985). * 31. märts 1941-? Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees * detsember 1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), Paldiski linnapea * Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees * G. Neverovski 1946-1947, Linna RSN TK esimees * Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994. * 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994) * 2000–2001 [[Mati Kadak]] * 2001–2008 [[Kaupo Kallas]] * 2008–2009 Jaan Mölder * 2009–2010 [[Mare Leiten]] * 2010–2013 Kaupo Kallas * 2013 [[Stanislav Tšerepanov]] * 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]] * 2014–2017 [[Tiit Peedu]] === Linnavolikogu esimehed === * 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees) * 1999–2000 [[Ain Verbo]] * 2000–2001 Anne Taklaja * 2001–2002 [[Mati Kadak]] * 2002–2008 [[Jaan Mölder]] * 2008–2009 Mati Kadak * 2009–2010 [[Kaupo Kallas]] * 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]] * 2013–2017 Kaupo Kallas == Vaata ka == * [[Paldiski Põhikool]] * [[Paldiski raamatukogu]] * [[Paldiski tänavate loend]] * [[Paldiski linnavolinike loend]] * [[Biodiesel Paldiski]] * [[Paldiski juga]] * [[Paldiski lipp]] * [[Paldiski linnakalmistu]] * [[Paldiski vapp]] * [[Pallaste mõis]] * [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]] * [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]] * [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="BrILW">[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]</ref> <ref name="SjYNE">[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]</ref> <ref name="ZoU6u">[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&smid=2&lid=1] Paldiski ajalugu</ref> <ref name="TWeXw">[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Rs7K">[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]</ref> <ref name="Csu6o">{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r9Wsk">{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="p8PAG">[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]</ref> }} == Kirjandus == * K-e. "Uus Eesti" küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2. * Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4. * Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9. * Paldiski uueks nimeks "Lahe". Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2. == Välislingid == {{commonscat|Paldiski}} {{vikitsitaadid}} * [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии] * [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" lõpparuanne, 28. detsember 2015] * Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele ""Insight": sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele"] ERR, 16. mai 2020 * [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht {{Lääne-Harju vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Paldiski| Paldiski]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] l9wwdn8w8wp89vwppp62cvkr8rlsr7p Keel 0 7387 7261206 7004466 2026-10-28T23:14:25Z Sendrasendra 225202 7261206 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[märk]]idel ja nende kombineerimise reeglitel. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte]]id, [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ning need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]], ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse tavaliselt [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Sõna "keel" võib tähistada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] keelt omandada ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsesside ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikul suhtlusel, kokkulepetel ja õppimisel. Loomulikke keeli kasutatakse eri väljendusvormides. Paljude keelte peamine väljendusvorm on [[suuline kõne]], [[viipekeel]]tes aga [[viiplemine]]. Keelt saab väljendada ka kirjalikult või muude kokkuleppeliste vahenditega, näiteks taktiilselt [[punktkiri|punktkirjas]]. Teatud tingimustel saab keelelise sisu edasi anda ka muude heliliste või visuaalsete signaalide abil. Väljendusvormi muutmine ei tähenda tingimata keele enda muutumist: sama keelt saab kasutada nii kõnes kui ka kirjas. Inimkeeltele on iseloomulik muu hulgas [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, mis asuvad mujal või mis on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]], kuigi selle täpse rolli ja ulatuse üle keeleteaduses vaieldakse. Sõna "keel" kasutatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteemide ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavate [[formaalne keel|formaalsete keelte]] kohta. Loomade märgisüsteeme uurib muu hulgas [[zoosemiootika]]. Formaalsete keelte hulka kuuluvad näiteks [[programmeerimiskeel]]ed. == Keele uurimine == Inimkeelt üldiselt ja üksikuid keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud käsitlevad muu hulgas keelte ehitust, tähendusi, kasutamist, omandamist, muutumist ja sugulust. Tuntud keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud olulise panuse vastavalt keele struktuuri, keelelise võime ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Keele päritolu ja olemuse kohta on esitatud erinevaid filosoofilisi seisukohti. Näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]] rõhutas tunnete ja kirgede osa keele kujunemises. [[Immanuel Kant]] käsitles keelt osana inimese mõistuse ja tunnetuse probleemistikust. 20. sajandi filosoofidest uuris [[Ludwig Wittgenstein]] muu hulgas keele kasutamise, tähenduse ja filosoofiliste probleemide omavahelisi seoseid. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise täpne aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad uskumused, kavatsused, soovid ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise täpsed ajaloolised seosed ei ole siiski täielikult selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, vormiõpetust, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab võimaldama väljendada muutuva ühiskonna vajadusi ning vahendada teadmisi ja kultuurikogemusi. Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ning teaduse ja tehnika areng toovad kaasa uusi mõisteid ja väljendusvajadusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. Keelekontaktide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Lisaks keelelistele tunnustele mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte arvestamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] c4tlpuz9zh5z38ye6z5n55ypx5xs1ou 7261207 7261206 2026-10-28T23:15:06Z Sendrasendra 225202 7261207 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[märk]]idel ja nende kombineerimise reeglitel. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte]]id, [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ning need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]], ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse tavaliselt [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Sõna "keel" võib tähistada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] keelt omandada ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsesside ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikul suhtlusel, kokkulepetel ja õppimisel. Loomulikke keeli kasutatakse eri väljendusvormides. Paljude keelte peamine väljendusvorm on [[suuline kõne]], [[viipekeel]]tes aga [[viiplemine]]. Keelt saab väljendada ka kirjalikult või muude kokkuleppeliste vahenditega, näiteks taktiilselt [[punktkiri|punktkirjas]]. Teatud tingimustel saab keelelise sisu edasi anda ka muude heliliste või visuaalsete signaalide abil. Väljendusvormi muutmine ei tähenda tingimata keele enda muutumist: sama keelt saab kasutada nii kõnes kui ka kirjas. Inimkeeltele on iseloomulik muu hulgas [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, mis asuvad mujal või mis on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]], kuigi selle täpse rolli ja ulatuse üle keeleteaduses vaieldakse. Sõna "keel" kasutatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteemide ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavate [[formaalne keel|formaalsete keelte]] kohta. Loomade märgisüsteeme uurib muu hulgas [[zoosemiootika]]. Formaalsete keelte hulka kuuluvad näiteks [[programmeerimiskeel]]ed. == Keele uurimine == Inimkeelt üldiselt ja üksikuid keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud käsitlevad muu hulgas keelte ehitust, tähendusi, kasutamist, omandamist, muutumist ja sugulust. Tuntud keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud olulise panuse vastavalt keele struktuuri, keelelise võime ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Keele päritolu ja olemuse kohta on esitatud erinevaid filosoofilisi seisukohti. Näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]] rõhutas tunnete ja kirgede osa keele kujunemises. [[Immanuel Kant]] käsitles keelt osana inimese mõistuse ja tunnetuse probleemistikust. 20. sajandi filosoofidest uuris [[Ludwig Wittgenstein]] muu hulgas keele kasutamise, tähenduse ja filosoofiliste probleemide omavahelisi seoseid. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise täpne aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad uskumused, kavatsused, soovid ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise täpsed ajaloolised seosed ei ole siiski täielikult selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, vormiõpetust, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab võimaldama väljendada muutuva ühiskonna vajadusi ning vahendada teadmisi ja kultuurikogemusi. Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ning teaduse ja tehnika areng toovad kaasa uusi mõisteid ja väljendusvajadusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. Keelekontaktide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Lisaks keelelistele tunnustele mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte arvestamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] m9bi4ab3o9d1pzc9elm7qmjwz495gjd 7261234 7261207 2026-10-29T00:15:12Z Sendrasendra 225202 7261234 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[märk]]idel ja nende kombineerimise reeglitel. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse tavaliselt [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Sõna "keel" võib tähistada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] keelt omandada ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsesside ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikul suhtlusel, kokkulepetel ja õppimisel. Loomulikke keeli kasutatakse eri väljendusvormides. Paljude keelte peamine väljendusvorm on [[suuline kõne]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemine]]). Keelt saab kasutada ka kirjalikult või muude kokkuleppeliste vahenditega, näiteks taktiilselt [[punktkiri|punktkirjas]]. Teatud tingimustel saab keelelise sisu edasi anda ka muude heliliste või visuaalsete signaalide abil. Väljendusvormi muutmine ei tähenda tingimata keele enda muutumist: sama keelt saab kasutada nii kõnes kui ka kirjas. Inimkeeltele on iseloomulik muu hulgas [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, mis asuvad mujal või mis on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]], kuigi selle täpse rolli ja ulatuse üle keeleteaduses vaieldakse. Sõna "keel" kasutatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteemide ([[loomade keel]]) ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavate [[formaalne keel|formaalsete keelte]] kohta. Loomade märgisüsteeme uurib muu hulgas [[zoosemiootika]]. Formaalsete keelte hulka kuuluvad näiteks [[programmeerimiskeel]]ed. == Keele uurimine == Inimkeelt üldiselt ja üksikuid keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud käsitlevad muu hulgas keelte ehitust, tähendusi, kasutamist, omandamist, muutumist ja sugulust. Tuntud keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud olulise panuse vastavalt keele struktuuri, keelevõime ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Keele päritolu ja olemuse kohta on esitatud erinevaid filosoofilisi seisukohti. Näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]] rõhutas tunnete ja kirgede osa keele kujunemises. [[Immanuel Kant]] käsitles keelt osana inimese mõistuse ja tunnetuse probleemistikust. 20. sajandi filosoofidest uuris [[Ludwig Wittgenstein]] muu hulgas keele kasutamise, tähenduse ja filosoofiliste probleemide vahelisi seoseid. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad [[uskumus]]ed, [[kavatsus]]ed, #suuna[[soov]]id ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise ajaloolised seosed ei ole selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, morfoloogiat, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi ning anda edasi teadmisi ja kultuurikogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] lf1elwahstyzrogav6euvg2n7r8bzyr 7261278 7261234 2026-10-29T07:31:03Z Sendrasendra 225202 7261278 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] keelt [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keele uurimine == Inimkeelt üldiselt ja üksikuid keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud käsitlevad muu hulgas keelte ehitust, tähendusi, kasutamist, omandamist, muutumist ja sugulust. Tuntud keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud olulise panuse vastavalt keele struktuuri, keelevõime ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Keele päritolu ja olemuse kohta on esitatud erinevaid filosoofilisi seisukohti. Näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]] rõhutas tunnete ja kirgede osa keele kujunemises. [[Immanuel Kant]] käsitles keelt osana inimese mõistuse ja tunnetuse probleemistikust. 20. sajandi filosoofidest uuris [[Ludwig Wittgenstein]] muu hulgas keele kasutamise, tähenduse ja filosoofiliste probleemide vahelisi seoseid. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad [[uskumus]]ed, [[kavatsus]]ed, #suuna[[soov]]id ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise ajaloolised seosed ei ole selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, morfoloogiat, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi ning anda edasi teadmisi ja kultuurikogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 4majudesen28yc8dxvq10yokpzoxi1g 7261286 7261278 2026-10-29T07:34:07Z Sendrasendra 225202 7261286 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keele uurimine == Inimkeelt üldiselt ja üksikuid keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud käsitlevad muu hulgas keelte ehitust, tähendusi, kasutamist, omandamist, muutumist ja sugulust. Tuntud keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud olulise panuse vastavalt keele struktuuri, keelevõime ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Keele päritolu ja olemuse kohta on esitatud erinevaid filosoofilisi seisukohti. Näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]] rõhutas tunnete ja kirgede osa keele kujunemises. [[Immanuel Kant]] käsitles keelt osana inimese mõistuse ja tunnetuse probleemistikust. 20. sajandi filosoofidest uuris [[Ludwig Wittgenstein]] muu hulgas keele kasutamise, tähenduse ja filosoofiliste probleemide vahelisi seoseid. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad [[uskumus]]ed, [[kavatsus]]ed, #suuna[[soov]]id ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise ajaloolised seosed ei ole selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, morfoloogiat, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi ning anda edasi teadmisi ja kultuurikogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] biecprscolfkzbbyfurn937ljc194eg 7261315 7261286 2026-10-29T08:01:23Z Sendrasendra 225202 /* Keele uurimine */ 7261315 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keeleteadus ja keeleteadus == Keelt üldiselt ja üksikuid keeli uuriv [[teadusharu]] on [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud uurivad muu hulgas keelte ehitust, keelte omandamist, keelte muutumist ja [[keelesugulus]]t. Oluliste keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud panuse vastavalt keele ehituse, [[keelevõime]] ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Osa 20. sajandil tekkinud [[analüütiline filosoofia|analüütiline filosoofiast]] on püüdnud [[Filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]] lahendada keelele tuginedes. [[Ludwig Wittgenstein]] leidis, et [[tähendus]] põhineb [[keelemäng]]udel ja [[filosoofia]] ülesanne on filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et nende sõnastustel puudub tähendus (keel töötab tühikäigul). Keelefilosoofia on keeleteadust rikastanud uute küsimuseasetuste ja lähenemistega. == Keele teke == {{Vaata ka|Keele teke}} Inimkeele tekkimise aeg ja arengukäik ei ole teada. Keele päritolu uurimine on keeruline, sest kõne ise ei jäta fossiilseid jälgi ja keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Sellepärast erinevad teadlaste hinnangud selle kohta, millal kujunes välja tänapäevasele inimkeelele iseloomulik võime. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Keele kasutamine on seotud [[teadvusteooria]] ehk teiste inimeste vaimsete seisundite mõistmise võimega. See hõlmab arusaama, et teistel inimestel võivad olla enda omadest erinevad [[uskumus]]ed, [[kavatsus]]ed, #suuna[[soov]]id ja teadmised. Keele ja selle võime kujunemise ajaloolised seosed ei ole selged. Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed kasutada oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus erinevad inimestel. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, morfoloogiat, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi ning anda edasi teadmisi ja kultuurikogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] kqbqgh7arkym4o8ahzh9y26d6inq4qk 7261321 7261315 2026-10-29T08:19:54Z Sendrasendra 225202 /* Keele teke */ 7261321 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keeleteadus ja keeleteadus == Keelt üldiselt ja üksikuid keeli uuriv [[teadusharu]] on [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud uurivad muu hulgas keelte ehitust, keelte omandamist, keelte muutumist ja [[keelesugulus]]t. Oluliste keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud panuse vastavalt keele ehituse, [[keelevõime]] ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Osa 20. sajandil tekkinud [[analüütiline filosoofia|analüütiline filosoofiast]] on püüdnud [[Filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]] lahendada keelele tuginedes. [[Ludwig Wittgenstein]] leidis, et [[tähendus]] põhineb [[keelemäng]]udel ja [[filosoofia]] ülesanne on filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et nende sõnastustel puudub tähendus (keel töötab tühikäigul). Keelefilosoofia on keeleteadust rikastanud uute küsimuseasetuste ja lähenemistega. == Keele teke ja areng == {{Vaata ka|Keele teke}} Ei ole teada, kuidas ja millal keel tekkis ja välja arene. Keele teket ja varajast arengut on keeruline uurida, sest suuline kõne ei jätnud jälgi. Keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Tänapäevase keelevõime väljakujunemise aja kohta on teaduses väga erinevaid hinnanguid. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. ==Keele omandamine== Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] ehk emakeele tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt kasutada, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus on eri inimestel erinev. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas hääldust, sõnavara, sõnade tähendusi, morfoloogiat, lauseehitust ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka keelekogukonnas pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi ning anda edasi teadmisi ja kultuurikogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid, olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi ja muutuda võivad ka keele grammatilised vahendid. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda laensõnades, häälduses, väljendusviisides ja mõnikord ka grammatikas. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused võivad lähtuda keele enda struktuurist ja kasutamistavadest. Uuenduste levikut võivad soodustada järgmised tegurid: * keelelise lähtematerjali olemasolu; * sobivus keele struktuuriga; * kasutamisvõimalused ja -vajadused; * kooskõla keeles juba ilmnevate arengusuundumustega. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski iseseisvalt. Keelelise uuenduse püsimine sõltub ka sellest, kuidas keelekasutajad seda omaks võtavad ja kasutavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas käsitleda kirjakeele norme, soovitada uusi termineid ja selgitada keelekasutuse muutusi. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust, vaid mõjutab teatavaid keelekasutuse valdkondi. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 2hu8ibku1kca5xphyjxmsdm9sbsh9j2 7261335 7261321 2026-10-29T08:44:09Z Sendrasendra 225202 /* Keele muutumine */ 7261335 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keeleteadus ja keeleteadus == Keelt üldiselt ja üksikuid keeli uuriv [[teadusharu]] on [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud uurivad muu hulgas keelte ehitust, keelte omandamist, keelte muutumist ja [[keelesugulus]]t. Oluliste keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud panuse vastavalt keele ehituse, [[keelevõime]] ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Osa 20. sajandil tekkinud [[analüütiline filosoofia|analüütiline filosoofiast]] on püüdnud [[Filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]] lahendada keelele tuginedes. [[Ludwig Wittgenstein]] leidis, et [[tähendus]] põhineb [[keelemäng]]udel ja [[filosoofia]] ülesanne on filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et nende sõnastustel puudub tähendus (keel töötab tühikäigul). Keelefilosoofia on keeleteadust rikastanud uute küsimuseasetuste ja lähenemistega. == Keele teke ja areng == {{Vaata ka|Keele teke}} Ei ole teada, kuidas ja millal keel tekkis ja välja arene. Keele teket ja varajast arengut on keeruline uurida, sest suuline kõne ei jätnud jälgi. Keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Tänapäevase keelevõime väljakujunemise aja kohta on teaduses väga erinevaid hinnanguid. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. ==Keele omandamine== Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] ehk emakeele tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt kasutada, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus on eri inimestel erinev. == Keele muutumine == {{allikad}} Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas [[hääldus]]t, sõnavara, sõnade tähendusi, [[morfoloogia]]t, [[lauseehitus]]t ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka [[keelekogukond|keelekogukonnas]] pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid ning olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi. Muutuda võib ka grammatika. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda [[laensõna]]de kasutuselevõtus, ning häälduses, väljendusviiside ja mõnikord ka grammatika muutumises. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused tulenevad näiteks ökonoomiast motiveeritud häälduse lihtsustumisest ja sellest tulenevast vajadusest keele struktuuri ümber korraldada. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski sõltumatult sellest, kuidas keelekasutajad neid omaks võtavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas [[kirjakeel]]e normide kujundamine, [[termin]]ite soovitamine ja keelekasutuse muutuste selgitamine. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud kindlaid sugulaskeeli leida. Keelte sarnasusi võivad peale ühise päritolu põhjustada ka keelekontaktid ja vastastikune mõju. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks ühtainsat universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Ka maailma keelte täpset arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. [[UNESCO]] käsitlus hõlmab laiemat hulka keeli, sealhulgas selliseid, mida enam ei kasutata. Sellepärast ei saa keelte arvu esitada määratlusest sõltumatu täpse arvuna. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 18xzguc6chcup4h5acbmkjowqtkog5h 7261342 7261335 2026-10-29T09:01:11Z Sendrasendra 225202 /* Keelte mitmekesisus */ 7261342 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|puntkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keeleteadus ja keeleteadus == Keelt üldiselt ja üksikuid keeli uuriv [[teadusharu]] on [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud uurivad muu hulgas keelte ehitust, keelte omandamist, keelte muutumist ja [[keelesugulus]]t. Oluliste keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud panuse vastavalt keele ehituse, [[keelevõime]] ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Osa 20. sajandil tekkinud [[analüütiline filosoofia|analüütiline filosoofiast]] on püüdnud [[Filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]] lahendada keelele tuginedes. [[Ludwig Wittgenstein]] leidis, et [[tähendus]] põhineb [[keelemäng]]udel ja [[filosoofia]] ülesanne on filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et nende sõnastustel puudub tähendus (keel töötab tühikäigul). Keelefilosoofia on keeleteadust rikastanud uute küsimuseasetuste ja lähenemistega. == Keele teke ja areng == {{Vaata ka|Keele teke}} Ei ole teada, kuidas ja millal keel tekkis ja välja arene. Keele teket ja varajast arengut on keeruline uurida, sest suuline kõne ei jätnud jälgi. Keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Tänapäevase keelevõime väljakujunemise aja kohta on teaduses väga erinevaid hinnanguid. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. ==Keele omandamine== Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] ehk emakeele tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt kasutada, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus on eri inimestel erinev. == Keele muutumine == {{allikad}} Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas [[hääldus]]t, sõnavara, sõnade tähendusi, [[morfoloogia]]t, [[lauseehitus]]t ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka [[keelekogukond|keelekogukonnas]] pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid ning olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi. Muutuda võib ka grammatika. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda [[laensõna]]de kasutuselevõtus, ning häälduses, väljendusviiside ja mõnikord ka grammatika muutumises. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused tulenevad näiteks ökonoomiast motiveeritud häälduse lihtsustumisest ja sellest tulenevast vajadusest keele struktuuri ümber korraldada. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski sõltumatult sellest, kuidas keelekasutajad neid omaks võtavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas [[kirjakeel]]e normide kujundamine, [[termin]]ite soovitamine ja keelekasutuse muutuste selgitamine. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud sugulaskeeli kindlaks teha. Keelte sarnasused tulenevad peale suguluse ka [[keelekontakt]]idest, [[keeleuniversaalid]]est ja juhusest. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Keelte arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]]'i 2026. aasta väljaande järgi on maailmas 7170 elavat keelt. Peale geograafiliselt eristatavate murrete võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] ilkeiw3s3zgycti43pju39ygsddobk7 7261354 7261342 2026-10-29T09:22:19Z Sendrasendra 225202 7261354 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}} {{allikad}} '''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], mis võimaldab [[kommunikatsioon|suhelda]] ja [[mõtlemine|mõelda]]. Keel põhineb [[sümbol (Peirce)|sümbol]]itel ja teistel [[märk]]idel ning nende kombineerimise [[reegel|reeglitel]]. Märkide hulka kuuluvad näiteks [[sõna|sõnad]], [[žest]]id ja muud tähenduslikud väljendusvahendid. Nende abil väljendatakse ja edastatakse [[mõte|mõtteid]], [[tähendus]]i ja muid vaimseid sisusid. Keeli on palju ja need erinevad üksteisest märkide, eelkõige [[sõnavara]] ja nende kombineerimise reeglite, eelkõige [[grammatika]] poolest. Keeled liigitatakse [[loomulik keel|loomulikeks keelteks]] ja [[tehiskeel]]teks. Keelest räägitakse ka kui üldisest nähtusest, mis esineb eri keeltena. Keeleks võidakse nimetada ka inimese [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keele reeglistikku või nende reeglite alusel [[kõne]]s võimalike väljendite kogumit. Keel toimib märgiprotsessi ehk [[semioos]]i kaudu ja põhineb keelekasutajate ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel ja õppimisel. Keele esmaseks väljendusvormiks peetakse [[suuline kõne|suulist kõnet]] ([[viipekeel]]tes [[viiplemist]]). Suulise kõne [[kodeerimine|kodeerimise]] teel saadakse teisesed väljendusvormid, millest kõige levinum on visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Kasutatakse ka näiteks [[punktkiri|punktkirja]] ja [[vilekood]]il põhinevat [[vilekeel]]t. Keele väljendusvorme ei peeta eri keelteks, kuigi igal väljendusvormil on eripärane reeglistik. Keele omaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], mis võimaldab moodustada uusi väljendeid, ja võime rääkida asjadest, mis ei ole vahetult tajutavad, asuvad mujal või on olemas üksnes kujutluses. Keele omaduste hulka arvatakse sageli ka [[rekursiivsus]]. Keelteks nimetatakse analoogia põhjal ka [[loom]]ade märgisüsteeme ([[loomade keel]]), mida uurib muu hulgas [[zoosemiootika]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s kasutatavaid ja käsitletavaid [[formaalne keel|formaalseid keeli]], sealhulgas [[programmeerimiskeel]]i. == Keeleteadus ja keelefilosoofia == Keelt üldiselt ja üksikuid keeli uuriv [[teadusharu]] on [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Keeleteaduse eri harud uurivad muu hulgas keelte ehitust, keelte omandamist, keelte muutumist ja [[keelesugulus]]t. Oluliste keeleteadlaste seas on [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William Stokoe]], kes on andnud panuse vastavalt keele ehituse, [[keelevõime]] ja viipekeelte uurimisse. [[Keelefilosoofia]]s käsitletakse keele, mõtlemise, tähenduse ja tegelikkuse suhteid. Nende küsimustega tegelesid juba [[Vana-Kreeka]] mõtlejad, sealhulgas [[Gorgias]] ja [[Platon]]. Osa 20. sajandil tekkinud [[analüütiline filosoofia|analüütilisest filosoofiast]] on püüdnud [[Filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]] lahendada keelele tuginedes. [[Ludwig Wittgenstein]] leidis oma hilisfilosoofias, et [[tähendus]] põhineb [[keelemäng]]udel ja [[filosoofia]] ülesanne on filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et nende sõnastustel puudub tähendus (keel töötab tühikäigul). Keelefilosoofia on keeleteadust rikastanud uute küsimuseasetuste ja lähenemistega. == Keele teke ja areng == {{Vaata ka|Keele teke}} Ei ole teada, kuidas ja millal keel tekkis ja välja arenes. Keele teket ja varajast arengut on keeruline uurida, sest suuline kõne ei jätnud jälgi. Keele varajase arengu kohta saab järeldusi teha ainult kaudsete tõendite, näiteks inimese anatoomia, geneetika, arheoloogiliste leidude ja teiste liikide suhtlemisvõime põhjal. Tänapäevase keelevõime väljakujunemise aja kohta on teaduses väga erinevaid hinnanguid. Inimkeele arengut seostatakse inimese evolutsiooni, aju ja kõneelundite kujunemise ning ühiskondliku elu arenguga. Keele areng ja kultuuri areng mõjutasid teineteist: keel võimaldas teadmisi ja kogemusi edasi anda, ühistegevust korraldada ning kultuurilisi tavasid põlvest põlve säilitada. Ent keele tekkimist ei saa samastada inimese tekkimisega, sest inimese evolutsioon hõlmas palju muidki bioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. ==Keele omandamine== Inimene omandab oma [[esimene keel|esimese keele]] ehk emakeele tavaliselt varajases lapsepõlves sotsiaalse suhtluse kaudu. Kolmandaks eluaastaks oskavad paljud lapsed oma esimest keelt juba üsna mitmekülgselt kasutada, kuid keele omandamine jätkub ka hiljem ning selle tempo ja tulemus on eri inimestel erinev. == Keele muutumine == Keeled muutuvad pidevalt. Muutused puudutavad muu hulgas [[hääldus]]t, sõnavara, sõnade tähendusi, [[morfoloogia]]t, [[lauseehitus]]t ja keele kasutamise tavasid. Keele muutumine on loomulik nähtus ja toimub nii üksikisikute keelekasutuses kui ka [[keelekogukond|keelekogukonnas]] pikema aja jooksul. Keel peab kaasas käima ühiskonna poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest muutustest ning teaduse ja tehnika arengust tulenevatele uute väljendamisvajadustega: tarvis on väljendada uusi mõisteid, teadmisi, vajadusi ja kogemusi. Nii tekivad uued sõnad ja väljendid ning olemasolevad sõnad võivad omandada uusi tähendusi. Muutuda võib ka grammatika. Keele muutumist mõjutavad nii keelevälised kui ka keelesisesed tegurid. Keeleväliste tegurite hulka kuuluvad näiteks ühiskondlikud muutused ja kontaktid teiste keelte kõnelejatega. Teiste keelte mõju võib avalduda [[laensõna]]de kasutuselevõtus ning häälduses, väljendusviiside ja mõnikord ka grammatika muutumises. [[Keelekontakt]]ide mõju ulatus oleneb muu hulgas kontaktide kestusest ja intensiivsusest. Keelesisesed muutused tulenevad näiteks ökonoomiast motiveeritud häälduse lihtsustumisest ja sellest tulenevast vajadusest keele struktuuri ümber korraldada. Ükski neist teguritest ei määra muutuse levikut siiski sõltumatult sellest, kuidas keelekasutajad neid omaks võtavad. [[Keelekorraldus]]e ülesanne on muu hulgas [[kirjakeel]]e normide kujundamine, [[termin]]ite soovitamine ja keelekasutuse muutuste selgitamine. Kirjakeele teadlik korraldamine ei peata loomulikku keelemuutust. == Keelte mitmekesisus == Inimkeeled liigitatakse [[keelesugulus]]e alusel [[keelkond]]adeks ja väiksemateks sugulaskeelte rühmadeks. Sugulaskeelte sarnasusi seletatakse ühise [[algkeel]]ega, millest keeled on ajaloo jooksul lahknenud. Keeleteadlased rekonstrueerivad varasemaid keelekujusid keelte süstemaatiliste vastavuste põhjal. Kõigile maailma keeltele ei ole siiski õnnestunud sugulaskeeli kindlaks teha. Keelte sarnasused tulenevad peale suguluse ka [[keelekontakt]]idest, [[keeleuniversaalid]]est ja juhusest. [[Keelepiir]]id ei ole alati selged. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinum ([[murdekontiinum]]), milles geograafiliselt lähestikku paiknevates piirkondades kõneldavad murded sarnanevad üksteisega ja vahemaa suurenedes nende [[vastastikune arusaadavus]] järk-järgult väheneb. Sellepärast ei ole keele ja murde eristamiseks universaalset kriteeriumi. Peale keeleliste tunnuste mõjutavad seda eristust ajaloolised, kultuurilised ja poliitilised asjaolud. Keelte arvu on raske määrata, sest eri allikad kasutavad keele ja murde eristamisel ning keelte loendamisel erinevaid põhimõtteid. [[Ethnologue]] loetleb 2026. aastal 7170 elavat keelt.<ref>[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue], vaadatud 29.10.2026.</ref> Peale geograafiliselt eristatavate murrete võivad keele sees kujuneda eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete rühmade]], [[sotsiaalne klass|klasside]] või [[subkultuur]]ide keelevariandid ehk [[sotsiolekt]]id. Nende hulka kuuluvad näiteks [[släng]], [[argoo]] ja [[žargoon]]. Üksikisiku iseloomulikku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks. == Vaata ka == * [[keelkondade loend]] * [[kõne (keeleteadus)|kõne]] * [[maailma keelte loend]] * [[riigikeel]] * [[tehiskeelte loend]] == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608533755/uuring-inimkeel-algas-muhatuste-asemel-zestidest Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest] – [[ERR Novaator]], 16. märts 2022. {{vikisõnaraamatus|keel}} {{vikitsitaadid}} {{Commons|Language}} [[Kategooria:Keel| ]] [[Kategooria:Keeled| ]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] fj87flda8g4c7tufkdq42e94yupnhmk Sportlaste loend 0 7827 7261190 7260316 2026-10-28T22:50:20Z Sjur 66496 /* S */ 7261190 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Nicolás Acevedo]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Yunus Akgün]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[André Almeida (sündinud 2000)|André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Jaidon Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Adil Aouchiche]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Fisnik Asllani]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Jure Balkovec]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Enis Bardhi]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Martin Baturina]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Maximilian Beier]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jobe Bellingham]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Mohamed Belloumi]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Jamie Benn]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Orlando Bennett]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Etrit Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Mads Bidstrup]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Tyler Bindon]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Toni Bou]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Jarrad Branthwaite]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Michael Burton]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Ben Cabango]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[George Campbell (jalgpallur)|George Campbell]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Johnny Cardoso]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Cameron Carter-Vickers]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Taty Castellanos]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Arthur Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Rayan Cherki]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Reynold Cheruiyot]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Mohamed-Ali Cho]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jake Clarke-Salter]] - [[Jordy Clasie]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Saúl Coco]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Tommy Conway]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[José Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Carlos Coronel]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Conor Coventry]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Charlie Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Andrea Dallavalle]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Jay Dasilva]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Zeno Debast]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Justin Devenny]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Andy Diouf]] - [[El Hadji Malick Diouf]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Bruno Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jimmy Dunne]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Lyndon Dykes]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Jurgen Ekkelenkamp]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Endrick]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Pio Esposito]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] - [[Dorcus Ewoi]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Matias Fernandez-Pardo]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Alan Franco]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Bruno Fuchs]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Aleix García]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Joan Garcia]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[Billy Gilmour]] - [[John Gilmour]] - [[Santiago Giménez]] - [[Gvidas Gineitis]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Mika Godts]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Andrés Gómez (jalgpallur)|Andrés Gómez]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Karlan Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Marco Grüll]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Artur Victor Guimarães]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[Arda Güler]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Quilindschy Hartman]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Jessica Hull]] - [[Linus Hultström]] - [[Merlin Hummel]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Dominic Hyam]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Larissa Iapichino]] - [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Adam Idah]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Wilson Isidor]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Ardian Ismajli]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Jordan James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Ferran Jutglà]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaan Kairinen]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Kings Kangwa]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Marc-Oliver Kempf]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Peep Koidu]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Manu Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Ville Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Matěj Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Jüri Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Sondre Langås]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Enzo Le Fée]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Florian Lejeune]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Marcos López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Sandi Lovrić]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Kevin Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Rey Manaj]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Rolando Mandragora]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ryan Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Gerard Martín]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Emiliano Martínez (sündinud 1999)|Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Han-Noah Massengo]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Ibrahim Maza]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[James McAtee]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Ivan Mesík]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Alan Minda]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Tyrick Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Jon Moncayola]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Silinda Morales]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Ilaix Moriba]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Tyler Morton]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Ernest Muçi]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Jacob Murphy]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Bayapo Ndori]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Felix Nmecha]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ernest Nuamah]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Antonio Nusa]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Ethan Nwaneri]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Adam Obert]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Jake O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Arthur Okonkwo]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Maduka Okoye]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Junior Olaitan]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Christian Oliva]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Dani Olmo]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Tani Oluwaseyi]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Cole Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Troy Parrott]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Nico Paz]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Adrià Pedrosa]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Kojo Peprah Oppong]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[Lucas Perri]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Lukas Petkov]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Đorđe Petrović]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Barbara Petzold]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Jaden Philogene]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Mathieu van der Poel]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Noè Ponti]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Marc Pubill]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Eduardo Quaresma]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Leopold Querfeld]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Luca Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Nicolas Raskin]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Federico Redondo]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Ludovit Reis]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Tauno Riibak]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Robin Risser]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Kevin Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Vitor Roque]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Matteo Ruggeri]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Alessia Russo]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Djabir Saïd-Guerni]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Nicolas Seiwald]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Egil Selvik]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Joaquin Seys]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Vincent Sierro]] - [[Jani Sievinen]] - [[Niko Sigur]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Akani Simbine]] - [[Dave Sime]] - [[Giovanni Simeone]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Danel Sinani]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Oliver Skipp]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Elliot Stroud]] - [[Pascal Struijk]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Luka Sučić]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Zion Suzuki]] - [[Yuito Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Williot Swedberg]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Jan Štefela]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Tina Šutej]] - [[Amálie Švábíková]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Emma Zapletalová]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jie]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]] - [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Haris Tabaković]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Muamer Tanković]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Aleksa Terzić]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Sorba Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Alex Tóth]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Bazoumana Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[James Trafford]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Philipp Treu]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Bill Tuiloma]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Jonas Urbig]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Wout van Aert]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Alejo Véliz]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Victor Pálsson]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Lawrence Vigouroux]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Milán Vitális]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Mërgim Vojvoda]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Luka Vušković]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Kyle Walker-Peters]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Christian Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Mats Wieffer]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Nico Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[John Yeboah]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] b1ymnk09c10ybl1epiplc2lj1g8infl Gustav Boesberg 0 8853 7261262 7087414 2026-10-29T06:46:53Z Kuriuss 38125 7261262 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Gustav Boesberg]] (ka '''Kustas Pöösberg'''; 7. juuni ([[vkj]]) / [[19. juuni]] [[1867]] Päisma talu, [[Võsupere]] küla, [[Palmse vald (Kadrina kihelkond)|Palmse vald]], [[Kadrina kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. juuni]] [[1922]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[raskejõustik]]u alusepanija. Gustav Boesbergi peetakse õigustatult Eesti raskejõustiku isaks. Tema algatas esimese raskejõustikuringi asutamise mõtte ja viis selle ka ellu. Raskejõustiklaste kooskäimise kohaks sai tema isa maja Tallinnas [[Heeringa tänav]]as. Pärast [[Rakvere]] kõrgema linnakooli lõpetamist töötas ta tõlkijana-kirjutajana [[Tallinna-Haapsalu Ringkonnakohus|Tallinna-Haapsalu Ringkonnakohtus]]. Noorpõlves oli Gustav nõrga tervisega ja teda ei võetud ka sõjaväkke. [[1888]]. aasta kevadel halvenes tervis veelgi. Suvel sõitis ta isalt saadud toetusega [[Saksamaa]]le tervist parandama. Seal käis ta mitmes [[tsirkus]]es, kus nägi esimest korda ka raskejõustiklaste esinemist. Mitmelt saksa arstilt nõu küsides oli ta huvitatud, kas ta võiks pomme tõsta ja kuidas see peaks mõjuma tema tervisele. Arstid soovitasid tal harjutama hakata, sest see olevat parim ravim. Sama aasta sügisel sõitis Gustav Boesberg Eestisse tagasi. Kaasaegse raskejõustiku sünniaastaks Eestis peetaksegi 1888. aastat, mil ta hakkas enda asutatud raskejõustikuringis [[tõstmine|tõstmist]] harjutama. [[1893]]. aastal nimetati ring ümber Tallinna Vabatahtlikuks Atleetika Klubiks. Sealt hakkasidki võrsuma eesti maadluskuulsused. Algul harjutas Boesberg raskuste tõstmist üksinda. Harjutusvahenditeks olid igasugused raudesemed ja kivid. Peagi hakkasid harjutamise vastu huvi tundma ka tema sõbrad. Esimesena ühinesid Boesbergiga naabruses elanud [[Jüri Kanep]], [[Gustav Vain]] ja [[Gustav Jöörmann]]. Vähehaaval hakkas tema korterisse kogunema noormehi, kes tahtsid harjutamisest osa võtta. Juba samal aastal oli seal raskusetõstjaid päris arvukalt. Boesberg harjutas ise agaralt tõsteid ja innustas ka kaaslasi, korraldades oma ringis tõstevõistlusi. Algul harjutas iga mees nii, kuidas ise arvas. [[4. august]]il [[1891]] korraldati esimesed tõstevõistlused Tallinnas, kus [[Lootus (selts)|Lootuse seltsi]] eestseisus kutsus Tallinna jõumehi rahvapeole võidu tõstmisele. Tõstmiseks olid kaalu pommid ja tõstmine algas ühest [[Puud (massiühik)|puud]]ast. Kes välja sirutatud käega enama üles tõstab, saab hõbeuuri kingituseks. Kümmekond meest võistles ühes kaaluklassis, sest praegust kaalu järgi jagunemist tol ajal veel ei tuntud. Ilusa hõbeuuri sai mees, kellest seda kõige vähem võis arvata. Võitis Tallinna 5. jaoskonna [[kohtukirjutaja]] Boesberg, kes parema käega (küljelt väljasirutatult) tõstis üles ühe puuda ja 13 naela (53 naela) (1 puud = 16,48 = 40 (vene) naela; nael = 409,5 g) ning hoidis kõige kauem. [[1892]]. aasta võistlused Lootuse seltsi aiapeol said suursündmuseks nii Tallinnas kui ka selle ümbruses. Osavõtjaid oli seekord juba arvukamalt. Pärast neid võistlusi tekkis G. Boesbergi treeningu vastu tohutu huvi. Tallinna hakkas kokku voolama noormehi ka Harjumaalt, et Boesbergi tõsteõpetust saada. Kuna ta ei suutnud kõiki raskejõustikuhuvilisi vastu võtta, otsustasid vanemad harjutajad koos Boesbergiga rohkem kui sada meest mitmeks grupiks jaotada. 1892. aastal tutvus Boesberg [[Peterburi]]st Tallinna elama asunud [[Adolf Andruškevitš]]iga. Saanud teada, et Andruševitš oli Peterburis dr. Krajewski atleetikaringi liige, kutsus Boesberg ta oma raskejõustikuringi harjutama. Meeste esimeseks mureks oli raskejõustikuringile uue, ajakohase harjutusruumi leidmine. Selleks sai laevaomanike seltsi [[Linda ait]] [[Maneeži tänav]]al. Varem oli selles ruumis asunud laulu- ja mänguselts [[Estonia (selts)|Estonia]], kes 1889. aastal üürivõlglasena välja tõsteti. Seni ei olnud ringil nime ega põhikirja. Linda aidas ei olnud enam võimalik registreerimata ringina koos käia, sest siin oldi politsei silma all. Ruum tuli politsei peavalitsuses registreerida ja kooskäimiseks luba võtta. Raskejõustikuringi nimeks sai "[[Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi]]" ja tegelikeks juhatajateks-vastutajateks hakkasid kohtuametnikud Gustav Boesberg ja Adolf Andruškevitš. 1895. aasta märtsis sõitis Boesberg Gustav Vainu kutsel Peterburi, et lähemalt dr. Krajewskiga tutvuda ja talle oma lihaste jõudu demonstreerida. Dr. Krajewski oli vaimustuses Boesbergi jõunumbritest ning soovitas tal kirjutajaameti maha panna ja hakata rahva ees esinema. Oma sõbra Vainu õhutusel läks Boesberg ajutiselt [[tsirkus]]se tööle. Kahe tugeva eestlase esinemised vaimustasid publikut üha rohkem. Nende numbrid köitsid rahvast ja andsid meestele julgust juurde. Pommitõstmisele lisandus peagi maadlemine ja nii küpses "Eesti raskejõustiku isal" ametivahetuse otsus. 28-aastaselt sai Gustav Boesbergist elukutseline tõstja ja maadleja. 1896. aastal sõitis Tallinnast Peterburi ka tugev sepp [[Johannes Kalla]], kelle jõunumbrid Boesbergile eriti meeldisid. Nad hakkasid koos esinema ja rändasid läbi kogu Lõuna-Venemaa. Kõikjal, kus nad esinesid, äratasid nende jõunumbrid suurt imetlust. Vene tsirkusepublik ristis Boesbergi ja Kalla "raudseteks meesteks". [[1898]]. aastal kirjutas [[Postimees]] Boesbergist muu hulgas: "Ta on terves jõu ilmas kui "raudse pääga inimene" tuntud, sest et tema paljal päälael vist paarsada tollipaksust lauda puruks on pekstud, ilma et sellel koljukandjal põrmugi viga oleks juhtunud. Peterburis ei võinud vilunud arstid ära seletada, millest tema pääluul niisugune vastupidavuse jõud on." Boesbergi number, kus ta laskis laudu vastu oma pead puruks peksta, oli tõepoolest harukordne. [[1899]]. aasta lõpul jõudis Boesberg pikalt turneelt tagasi Peterburi. Seal oli eestlastel parajasti käsul oma spordiühingu asutamine. Boesberg asus kaasmaalasi innukalt toetama, oli abiks seltsi põhikirja koostamisel ja selle kinnitamise organiseerimisel. See läkski korda ja [[1900]]. aasta aprillis kinnitas siseministeerium [[Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi Kalev]] põhikirja. Boesbergist sai J. Simpmann-Vambola järel [[1904]]. aastal seltsi esimees. Tsirkuses esinemisest pidi Boesberg vasaku käe vigastuse tõttu loobuma. See teda eriti ei masendanud ja töökohagi leidis kogu Venemaal kuulsaks saanud mees üsna kergesti. Temast sai firma Singer ja Ko Peterburi esinduse raamatupidaja, kellena ta töötas kuni [[1917]]. aastani. [[1920]]. aastal tuli Boesberg tagasi Eestisse ja hakkas taas raskejõustikku organiseerima. Suurt rõhku pani ta noorte kaasatõmbamisele. [[1922]]. aastal haigestus Boesberg raskekujulisse [[kopsupõletik]]ku ja suri 5. juunil 55-aastaselt Tallinnas. ==Kirjandus== *[[Georg Kristjanson]]. "Eesti raskejõustiku ajaloost. [[Georg Lurich|Lurichist]] [[Jaan Talts|Taltsini]]". [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1973]], lk 21–26 *[[Haljand Hallismaa]]. "Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg, 1867–1922. Lühike ülevaade elust ja tegevusest". Järelsõna [[Taimu Viir]]. [[Olion]]. Tallinn [[1998]], 60 lk; ISBN 9985660900 ==Välislingid== *{{ISIK|234}} * {{ESBL|Gustav_Boesberg}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/0kLaYzMRPgXe Haud Tallinna Vana-Kaarli kalmistul] {{JÄRJESTA:Boesberg, Gustav}} [[Kategooria:Eesti raskejõustiklased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1922]] 77slbfysszsl2xey462obneendn8vaw Christian Olsson 0 12674 7261077 6664243 2026-10-28T16:19:38Z Sjur 66496 7261077 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Christian Olsson | pilt = Christian Olsson 2010 European Team Championships.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Christian Olsson 2010. aastal | riik = Rootsi | sünniaeg = {{süv|1980|01|25}} | sünnikoht = [[Göteborg]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 192 cm | kaal = 73 kg | spordiklubi = Örgryte IS | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003 Birmingham]]|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004 Budapest]]|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002 Viin]]|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} }} '''John Christian Bert Olsson''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1980]] [[Göteborg]]is) on [[Rootsi]] [[kergejõustik]]lane ([[kolmikhüpe|kolmikhüppaja]]), olümpiavõitja (2004). Vaevalt tund aega pärast [[Stefan Holmi]] kullavõitu [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] meeste kõrgushüppes võis Rootsi lipuga auringile minna teinegi sama maa sportlane. 24-aastane Christian Olsson hüppas uueks Rootsi rekordiks 17.79 ja sai [[2003]]. aastal võidetud MM-kulla kõrvale sama karva medali ka olümpiamängudelt. == Saavutused == === Isiklikud rekordid === [[Kõrgushüpe]] '''2.24''' ([[27. august]] [[2002]] [[Göteborg]]) <br>Kaugushüpe '''7.69''' ([[24. august]] 2002 [[Helsingi]]) <br>Kolmikhüpe '''17.79''' ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]] ) === [[Olümpiamängud]] === * 2004 olümpiavõitja '''17.79''' ([[Ateena]]) === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === * 2001 2. koht '''17.47''' ([[6. august]] [[Edmonton]]) * 2003 '''maailmameister''' '''17.70''' sisemeistrivõistlused ([[16. märts]] [[Birmingham]]) * 2003 '''maailmameister''' '''17.72''' ([[25. august]] [[Pariis]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) * 2004 '''maailmameister''' '''17.83''' sisemeistrivõistlused ([[7. märts]] [[Budapest]]) === [[ Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] === * 2002 '''Euroopa meister''' '''17.54''' sisemeistrivõistlus ([[3. märts]] [[Viin]]) * 2002 '''Euroopa meister''' 17.53 ([[8. august]] [[München]]) * 2004 '''Euroopa meister''' 17.31 sisemeistrivõistlus ([[14. veebruar]] [[Leipzig]]) === Kuldliiga võistlus === 2002 2. koht '''17.47''' ([[Oslo]]) <br>2002 3. koht '''17.18''' ([[Zürich]]) <br>2002 2. koht '''17.33''' ([[Brüssel]]) <br>2002 1. koht '''17.63''' ([[Monaco]]) <br>2002 2. koht '''17.60''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>2002 1. koht '''17.40''' ([[Berliin]]) <br>2004 1. koht '''17.46''' (Zürich) <br>2004 1. koht '''17.41''' (Saint-Denis) <br>2004 1. koht '''17.50''' ([[Rooma]]) <br>2004 1. koht '''17.58''' ([[Bergen]]) === Muud võistlused === 2002 1. koht '''17.48''' IAAF Grand Prix finaal ([[14. september]] [[Pariis]]) <br>2002 3. koht '''17.05''' IAAF World Cup ([[21. september]] [[Madrid]] ) <br>2003 1. koht '''17.55''' IAAF World Cup finaal ([[14. september]] [[Monaco]]) <br>2004 1. koht '''17.30''' Euroopa Karikas ([[20. juuni]] [[Bydgoszcz]]) == Isiklikku == Christian Olsson on 193 cm pikk ja kaalub 75 kg. Ta kuulus klubisse Örgryte IS ja treenis Yannick Tregaro juhendamisel. Tema suur eeskuju ja iidol on [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]. Hobideks on autod, arvutimängud ja muusika. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste kolmikhüppes}} {{Maailmameistrid meeste kolmikhüppes}} {{JÄRJESTA:Olsson, Christian}} [[Kategooria:Rootsi kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] chzvuku5muvmv1foanpa4t5laqb5bl3 Hestrie Cloete 0 12840 7261079 6741501 2026-10-28T16:24:43Z Sjur 66496 7261079 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Hestrie Cloete | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Lõuna-Aafrika Vabariik | sünniaeg = {{süv|1978|08|26}} | sünnikoht = [[Germiston]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 185 cm | kaal = 68 kg | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1998 Kuala Lumpur]]|kõrgushüpe}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2002 Manchester]]|kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta Aafrika mängud|1995 Harare]]|kõrgushüpe}} {{Kuldmedal|[[1999. aasta Aafrika mängud|1999 Johannesburg]]|kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Dakar]]|kõrgushüpe}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2002 Tunis]]|kõrgushüpe}} {{Kuldmedal|[[2004. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2004 Brazzaville]]|kõrgushüpe}} }} '''Hestrie Cloete''' (neiupõlvenimega '''Hestrie Storbeck'''; sündinud [[26. august]]il [[1978]] [[Germiston]]is) on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[kergejõustik]]lane ([[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]). Teistel olümpiamängudel järjest sai hõbemedali kahekordne maailmameister Hestrie Cloete. Naiskõrgushüppajatest näitas lõppvõistlusel kõige kindlamaid hüppeid [[Jelena Slessarenko]]. "Slessarenko oli täna selgelt parem," tõdes oma Aafrika rekordist neli sentimeetrit vähem ületanud Cloete. "Olin hüppejärjekorras temast eespool ning mul oli võimalus talle sündmuste käiku dikteerida, kuid 2.04 oli mulle täna liiast." Sydneys jäi Cloete alla samale venelannale ja ka [[Jelena Jelessina|Jelena Jelessinale]]. Hestrie Cloete suitsetab paki sigarette päevas. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal '''2.01''' * [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal '''2.02''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' '''2.00''' * [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' '''2.06''' === [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] === * [[1998. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|1998]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Johannesburg]]is ** {{Hõbe}} 2. koht '''1.96''' * [[2002. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2002]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]]is ** {{Kuld}} '''1. koht''' '''2.02''' === [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] === * [[2003. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]]s ** {{Kuld}} '''1. koht''' '''2.01''' === [[IAAF-i kergejõustiku Grand Prix' finaalvõistlused|IAAF-i Grand Prix finaalvõistlustel]] === * [[1999. aasta IAAF-i kergejõustiku Grand Prix' finaalvõistlused|1999]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]is ** {{Kuld}} '''1. koht''' '''1.96''' * [[2001. aasta IAAF-i kergejõustiku Grand Prix' finaalvõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne|Melbourne'i]]s ** {{Kuld}} '''1. koht''' '''1.98''' == Isiklikku == Hestrie Cloete on 185 cm pikk ja kaalub 69 kg. Ta on abielus, kuulub klubisse Mr Price Athletics Club ja treenib Martin Marxi juhendamisel. Hobideks on lugemine ja [[muusika]]. Tema eeskujud ja iidolid on [[Inga Babakova]] ja [[Marius Corbett]]. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Cloete, Hestrie}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] n1y5mzfdvw5cyoy9vtyfuk3ahcqsny3 Korporatsioon Vironia 0 15745 7260994 7257537 2026-10-28T13:24:05Z PrunedSamurai 37214 /* Vironia konvendid */ Lisatud info ESL nominatsiooni kohta 7260994 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Vironia konvendid === ==== Riia ==== Vironia esimene konvendikorter Riias asus Terbatas ja Bruninieku tänava nurgal. Korporatsiooni 100. aastapäeva ajal 2000. aasta novembris sai selle hoone sein mälestustahvli.<ref name="universitas-2000-uudis" /> ==== Tartu ==== Tartus tegutses Vironia alates 1920. aastast Laial tänaval. Konvendimajaks sai Lai 30 maja, mille vilistlaskogu ostis [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]].<ref name="must-2000" /> Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Maja ehitati 18. sajandi lõpus Liphartide poolt Raadi mõisa külaliste kasutamiseks (saksa keeles ''Das Cavalier Haus an der hölzernen Brücke'') ja valmis algul ühekordsena, 19. sajandi alguses lisandus teine korrus.<ref name="saks-1970" /><ref name="must-2000" /> Maja renoveeriti 1804. aastal keiser [[Aleksander I]] vastuvõtuks.<ref name="saks-1970" /> Konvendi mööbli kujundas vilistlane arhitekt [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]].<ref name="must-2000" /> Vabadussõjas langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali,<ref name="ernesaks-1960" /> 1940. aastal maja natsionaliseeriti, 1944. aastal läks see [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bilanssi, 1951. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] käsutusse ja 1954. aastal ehitati see ümber õppehooneks.<ref name="must-2000" /> 1990. aastal oli hoone endiselt akadeemia kasutuses ning Vironia Tartu koondis korraldas seal ettekandekoosoleku.<ref name="edasi-1990" /> 1990. aastast kasutas Vironia akadeemiaga kokkuleppel suuremate ürituste jaoks ajaloolisi ruume. Lai 30 ja Lai 32 hooned tagastati Vironiale omandireformi alusel 1994. aasta juunis.<ref name="must-2000" /><ref name="universitas-2005" /> 100. aastapäeva pidustuste kavas oli ka vapisaali avamine Lai 30 majas.<ref name="universitas-2000-uudis" /> ==== Tallinn ==== Tallinna konvent asutati 1936. aastal, kuid esimestel aastakümnetel tegutseti üüritud korterites Kentmanni ja Vene tänaval.<ref name="vironia-ajalugu" /> Pärast taastamist asus konvendikorter [[Toompea]]l Toom-Kooli 13, kus 2000. aastal oli koos käidud juba peaaegu kümme aastat ning plaanis oli oma maja hankimine.<ref name="hein-2000" /> 2007. aastal sai konvent esimese oma konvendikorteri aadressil Uus 28.<ref name="vironia-ajalugu" /><ref name="tehnola" /> 2021. aasta juunis ostis Vironia Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu<ref name="arileht-2022" /> ja Uue tänava ruumid müüdi [[Korporatsioon Tehnola|korp! Tehnolale]], kes kolis sinna 2022. aasta suvel pärast põhjalikku remonti.<ref name="tehnola" /> Algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="vironia-ajalugu" /> Puitehitis on valminud 1870. aastatel [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi, 1906. aastal lisandus kollasest tellisest juurdeehitus [[Otto Schott]]i projekti järgi. Kinnistu kuulus algul [[Nottbeck]]ide perekonnale, hiljem asusid majas muu hulgas pubi Pööbli ja Maalehe toimetus. Uute konvendiruumide sisekujunduse tegi sisearhitekt [[Andres Labi]], ära on kasutatud ka vilistlase Edgar Johan Kuusiku kujundatud mööbel.<ref name="diivan-2026" /> 2026. aasta sügisel valiti Vironia Tallinna uus konvent Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 12 nominendi hulka.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eesti Sisearhitektide Liit |kuupäev=2026-10-27 |pealkiri=Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominendid 2026 |url=https://esl.ee/eesti-sisearhitektide-liidu-aastapreemia-nominendid-2026/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Eesti Sisearhitektide Liit |keel=est}}</ref> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]].<ref name="universitas-2000-schultz">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Nuume | eesnimi2 = Indrek | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/23 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendi tegevus | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2000. aastal kuulusid Tartu konvendi igapäevaellu teisipäevased koosolekud, rebaste cantusetunnid ja refereetunnid ning kevadine aiapidu.<ref name="universitas-2000-schultz" /> Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc'') tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]] Esimene dokumenteeritud kohtumine toimus 10. oktoobril 1926 Raadi väljakul, kus Vironia võitis 6:0.<ref name="postimees-1926-10-11">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/11/8 | pealkiri = E. Ü. S. – „Vironia" | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 11. oktoober 1926 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="spordileht-1926-10-15">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestispordileht/1926/10/15/14 | pealkiri = Vironia pooltosinat EÜS-ile | väljaanne = [[Eesti Spordileht]] | kuupäev = 15. oktoober 1926 | lehekülg = 6 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia on võitnud ka üliõpilaskonna meistrivõistlusi, näiteks murdmaajooksus 19. mail 1940, kui korporatsioon võitis esmakordselt Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse instituudi rändauhinna.<ref name="uus-eesti-1940-05-20">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/05/20/20 | pealkiri = Korp. Vironia – üliõpilaskonna meister murdmaajooksus | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 20. mai 1940 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vilistlaskogu on korraldanud ka teaduspäevi, näiteks 10. märtsil 1995 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis teemal «Raha: mõju majandussüsteemile ja ühiskonnale».<ref name="paevaleht-1995-03-13">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ots | eesnimi = Mait | url = https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/03/13/9.8 | pealkiri = Korp! Vironia pidas teaduspäeva | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 13. märts 1995 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:'''<ref name="ernesaks-1960" /><ref name="schultz-kuik-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Kuik | eesnimi2 = Rein | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 | pealkiri = Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:'''<ref name="ernesaks-1970" /> |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />)<ref name="jarva-teataja-1930">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1930/01/04/39 | pealkiri = Karl Ipsberg 50-aastane | väljaanne = [[Järva Teataja]] | kuupäev = 4. jaanuar 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Gustav Nurm]] – asutajaliige, Vironia esimene esimees (1899), insener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="paevaleht-1925">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1925/11/25/4 | pealkiri = Korp. „Vironia" 25-aastane juubel | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 25. november 1925 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Richard Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse abiesimees, ehitusinsener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="postimees-1930-05-14">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/05/14/23 | pealkiri = Töömehe tähtpäevad | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 14. mai 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Ferdinand Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse kirjatoimetaja<ref name="tomberg-1989" /> * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaak Lilienkampf]] – asutajaliige<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Karl Jürgenson]] – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Konrad Mauritz]] – ettevõtja, Eesti Kirjastus-Ühisuse juhatuse liige ja Tallinna Laeva-Ühisuse asutaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Riia kartellikaaslastest on Vironia sõbrad alates 1900. aastast läti korporatsioonid [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] ning vene korporatsioon [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]: Selonija ja Talavija toetasid Vironia asutamist, Arctica oli toetajate hulgas.<ref name="kutti-2015">{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2015/12/18/31 | pealkiri = Korp! Vironia 115. aastapäeva pidustused Riias ja Tallinnas (II) | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 18. detsember 2015 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]], kellest viimasega sõlmiti 1936. aastaks sõprusleping.<ref name="paevaleht-1936-02-27" /> Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 5. mail 1928 sõlmiti Vironia ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vahel vahekorraleping.<ref name="hVXBX" /> 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu [[Helsingi Ülikool]]i Karjala osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'').<ref name="postimees-1930-03-06" /> Vironia sõprusorganisatsioonide hulka kuulub ka [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsioon ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''),<ref name="truman-2005">{{uudiseviide | perekonnanimi = Truman | eesnimi = Mihkel | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/15 | pealkiri = Vironia 105. Kellele on loodud Vironia? | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Karjala osakonna sõprusorganisatsioon, kellega tekkis Vironia Rootsi koondisel pagulasperioodil tihedam läbikäimine. Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 7qapz20vb5tzrugfz6cp7ckblu695y2 Horezm 0 16865 7261259 7081192 2026-10-29T06:13:23Z Kuriuss 38125 7261259 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{See artikkel|räägib ajaloolisest piirkonnast. Usbekistani haldusüksuse kohta vaata [[Horezmi vilajett]], ajaloolise suurriigi kohta vaata [[Horezmi riik]]. Teiste tähenduste kohta vaata [[Horezm (täpsustus)]].}} [[Fail:Karte Map Chorasan-Transoxanien-Choresmien.png|pisi|284x284px|Horezm (''Choresmien'') tänapäeva kaardil]] '''Horezm''' ([[usbeki keel]]es ''Xorazm'') on [[Kesk-Aasia]]s (ajaloolises [[Turkestan]]is) asuv [[ajalooline piirkond]]. Horezm on [[Araali meri|Araali merest]] lõunas [[Amudarja]] alamjooksul asuv [[oaas]]. Tänapäeval asub piirkond peamiselt [[Usbekistan]]is ([[Karakalpakkia]] ja [[Xorazm]]i alal) ning osalt [[Türkmenistan]]is ([[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajeti]] alal). Usbekistan loeb Horezmi piirkonna ajalugu usbeki ajaloo vundamendiks.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Babojonov |eesnimi=Dilmurod |kuupäev=august 2023 |pealkiri=THE HISTORY OF KHOREZMIAN JEWS |ajakiri=EPRA International Journal of Socio-Economic and Environmental Outlook |aastakäik=10 |üksiknumber=8}}</ref> == Nimi == Piirkonna nimi Horezm pärineb [[pärsia keel]]est. [[Vanapärsia keel]]es oli piirkonna nimi ''Xvairizem''. Sõna [[etümoloogia]] täiesti selge ei ole, kuid on arvatud, et ''kh(w)ar'' tähendab madalat ja ''zam'' maad, ehk piirkonna nimi on "Madalmaa". See vastab ka piirkonna geograafiale, sest ([[Kaspia meri|Kaspia mere]] välja jättes) on Horezm Kesk-Aasia madalaim piirkond.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Votrin |eesnimi=Val |url=https://www.aiib.org/en/projects/details/2024/_download/Uzbekistan/khorezm_esmpf_volume1_final_clean-2.pdf |pealkiri=Karakalpakstan and Khorezm Water Supply and Sewerage Project |kirjastus=Uzsuvtaminot JSC |aasta=2024 |keel=en |artikkel=Cultural Heritage}}</ref> Piirkonna teadaolev esmamainimine pärineb [[Avesta]]st.<ref name=":4" /> Piirkonnal on samast [[Sõnatüvi|tüvest]] tulnud nimevariatsioone. Eesti keeles on kasutuses esinenud [[Inglise keel|inglise keelest]] tulnud, nüüdseks vananenud [[Praktiline transkriptsioon|transkriptsiooni]], Khorazm (rööpnimi Khorezm). Usbeki keeles on piirkond tuntud kui Xorazm (Хоразм), mille vananenud transkriptsioon on Horazm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Horezm |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96043409&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2025-10-13 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref> [[Kreeka keel]]es on piirkond tuntud kui Chorasmia.<ref name=":1" /> ==Geograafiline asend== [[Pilt:Amudaryamap.jpg|pisi|Amudarja [[jõgikond]]]] Horezm asub [[Turaani madalik]]us, [[Turkestan|Lääne-Turkestani]] ajaloolises piirkonnas, [[Amudarja]] jõe [[alamjooks]]ul.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Piirkonda hõlmavad valdavalt [[tasandik]]ud ja väikesed [[Küngas|künkad]].<ref name=":1" /> Ajalooliselt jagunes piirkond kaheks: Lääne- ja Ida-Horezm.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hameed |eesnimi=Hanya Salman Abdul |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=kifayeh Tarish Al |kuupäev=jaanuar 2024 |pealkiri=The Geographical Nature in the Islamic East and its Impact on the History of the Political Formation of the States of the Islamic East |ajakiri=Kurdish Studies |aastakäik=12 |üksiknumber=1}}</ref> Piirneb põhjas [[Araali meri|Araali merega]], läänes [[Üstirti platoo]]ga, lõunas ja idas [[Karakum (Türkmenistan)|Karakumi]] ja [[Kõzõlkumi kõrb]]etega.<ref name=":4" /> Horezm on [[oaas]], mistõttu on see olnud suhteliselt isoleeritud ülejäänud maailmast. Seetõttu toimusid seal mitmed arengud aeglasemalt kui naaberpiirkondades, näiteks säilitas [[Idairaani keeled|idairaani]] päritolu [[horezmi keel]] piirkonnas oma positsiooni pikka aega pärast seda, kui ülejäänud Kesk-Aasia oli juba [[Turgistamine|turgistunud]]. Samuti säilis piirkonnas kauem [[muʿtazila]] ususuund.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=DeWeese |eesnimi=Devin |kuupäev=2016 |pealkiri=Mapping Khwārazmian Connections in the History of Sufi Traditions |ajakiri=[[Eurasian Studies]] |aastakäik=14 |lehekülg=37-97}}</ref> Amudarja [[suudmemaa]] võimaldas piirkonnas elada naaberpiirkondadest sõltumatult ja muutis selle oluliseks ühenduspunktiks, mida läbisid nii [[siiditee]] kui ka muud [[Euraasia]] rahvusvahelise kaubanduse teed. Horezm oli sõlmpunkt, mis ühendas juba keskajal [[Ida-Euroopa]]t ([[Bütsants]]i, [[Kiievi-Vene]]t, [[Volga-Bulgaaria]]t), [[Lähis-Ida]], [[Sise-Hiina|Hiinat]] ja [[Hindustani poolsaar|Indiat]]. Seetõttu oli piirkond võrreldes ülejäänud Kesk-Aasiaga rahvusvahelisem.<ref name=":2" /> Horezmis asuvad seetõttu mitmed ajaloolised kaubalinnad: [[Samarkand]], [[Urganch]], [[Hiiva]] ja [[Beruniy]] ning ajaloolised keskused [[Topıraq qala]] ja [[Aqshaxan qala]].<ref name=":3" /> Isoleeritus on mõjutanud ka Horezmis väljakujunenud riike, millel on olnud suhteliselt piiratud võimalused laieneda. Seetõttu on ka välistel jõududel olnud raske seda piirkonda pikemat aega enda kontrolli all hoida. Tänu eraldatusele oli Horezm populaarne ka riigist välja saadetud valitsejate poliitilise varjupaigaba.<ref name=":2" /> === Kliima === Oaasi [[kliima]] on võrreldes teiste Kesk-Aasia piirkondadega selgelt [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalne]], mis tähendab, et [[Suvi|suved]] on väga kuumad ja [[talv]]ed suhteliselt külmad. Päevased ja õhtused temperatuurid erinevad märgatavalt. Piirkonnas on viis kuud aastas, maist septembrini, keskmine temperatuur üle 20 ºC, juulis on temperatuur 26–50 ºC. Talv kestab kauem kui teistes piirkondades ja on oluliselt külmem, kuni –32 kraadi. Vähese [[Sademete hulk|sademete hulga]] tõttu on enamus aastast põuane, hoolimata asukohast Araali mere ja Amudarja jõe läheduses.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xayitboyev |eesnimi=N.K. |kuupäev=jaanuar 2024 |pealkiri=Development of Architecture in the Khorezm Oasis |url=https://core.ac.uk/reader/596256140 |ajakiri=Middle European Scientific Bulletin |aastakäik=44}}</ref> ==Ajalugu== Horezmi oaas tekkis umbes 150&nbsp;000 – 170&nbsp;000 aastat tagasi geoloogiliste protsesside ja kliimamuutuste tõttu, mil varasemad veekogud taandusid lääne poole. Oaasi moodustas varem [[Araali meri|Araali]] merepõhja moodustanud ala, mis ulatus [[Tujamujuni mäemassiiv]]ini.<ref name=":4" /> [[Fail:Koi Krylgan Kala (reconstruction).jpg|pisi|[[Qoyqırılǵan qala]] kindlustuse [[rekonstruktsioon]]]] ==== Vanaaeg ==== Vanimad inimtekkelised arheoloogilised leiud Horezmis pärinevad [[Noorem paleoliitikum|nooremast paleoliitikumist]]. [[Neoliitikum]]ist pärinevad jäljed [[Kelteminari kultuur]]ist (IV–III aastatuhat eKr). II aastatuhande lõpus [[Pronksiaeg|pronksiajal]] arenes piirkonnas välja [[Tozabogʻyopi kultuur]]. Pronksiajast on säilinud algeline niisutussüsteem. 8. sajandil saabusid piirkonda uued elanikud, kultuuride segunemisel kujunes [[Quyisoy kultuur]].<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Болелов |eesnimi=С. Б. |pealkiri=ХОРЕ́ЗМ |url=https://old.bigenc.ru/world_history/text/4697022 |vaadatud=2025-10-13 |väljaanne=[[Suur Venemaa entsüklopeedia]]}}</ref> 7. sajandil eKr moodustus Horezmis esimene teadaolev tugeva riigitaolise organisatsiooniga sõjaline hõimuliit.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1988 |pealkiri=Horezm |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/horezm3 |vaadatud=2025-10-06 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]]}}</ref> 6. sajandil eKr alistasid [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidid]] Horezmi. 4. sajandil eKr tekkis iseseisev [[Horezmi riik (vanaaeg)|Horezmi riik]], kus edenesid majandus ja kultuur jõudsalt: avardati [[niisutus]]süsteemi, rajati mitmeid linnu (sealhulgas [[Qoyqırılǵan qala]], [[Topıraq qala]], [[Qalʼaliqir]]), rajati oma kirjasüsteem ning [[Horezmi kalender|kalender]], arenesid käsitöö ja kunst.<ref name=":6" /> Ηorezm oli 1.–2. sajandil pKr sõltuvuses [[Kušaani riik|Kušaani riigist]], kuid iseseisvus täielikult taas 3. sajandil.<ref name=":0" /> ==== Keskaeg ==== Amu Darya veerežiimi muutused põhjustasid kriisi, mille järel sai 305. aastast Horezmi riiki juhtima [[afrigiidid]]e suguvõsa. 4.–8. sajandil õitses kultuur Horezmis ja riigis arenesid välja [[Feodalism|feodaalsuhted]].<ref name=":0" /> Riigi kultuur oli mõjutatud nii [[hellenism]]ist kui ka [[Suur-Iraan|iraani kultuuri]] mõjutustest. Kuigi dünastia pidi vahepeal tunnistama end mõne suurriigi alamaks, säilitas suguvõsa võimu ja autonoomia.<ref name=":7">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Starr |eesnimi=S. Frederick |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=Unearthing Uzbekistan's Forgotten Genius: The Lost Civilization of Khwarazm |väljaanne=[[Central Asia-Caucasus Institute]]'s Substack |url=https://centralasiacaucasusinstitute.substack.com/p/unearthing-uzbekistans-forgotten}}</ref> 9. sajandi alguseni vermiti oma raha.<ref name=":6" /> Riigi kaubanduskeskustes levisid mitmed usundid: [[zoroastrism]], [[budism]], [[kristlus]] kui ka [[manilus]].<ref name=":4" /> [[File:Caliphate 750.jpg|pisi|Horezm [[Kalifaat|Kalifaadi]] valitsemisajal, umbes 750. aastal]] Horezmi vallutasid 8. sajandil araablased. Tollane valitseja [[Azkajavar II]] ei osutanud liialt vastupanu, mistõttu säilitasid afrigiidid oma võimu ka [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisus.<ref name=":3" /> Islamiriigi vallutuses aga piirkondlik kultuur kannatas: horezmlaste teoseid põletati, elanikke küüditati ja riiki rüüstati.<ref name=":7" /> Pärast vallutust hakkas Horezmis levima [[islam]], seni aga piirkonnas domineerinud zoroastrism säilitas oma positsiooni 9. sajandini.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Khwārezm |url=https://www.britannica.com/place/Khwarezm |vaadatud=2025-10-06 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Kalifaadi võimu alt sattus Horezm Iraani dünastiate ([[Tahiriidid]], [[Safariidid]], [[Samaniidid]], [[Gaznaviidid]]) kaudse võimu alla, samas säilitas tavaliselt piirkond vähemalt piiratud autonoomia.<ref name=":6" /> 995. aastal kukutati võimult afrigiidid ja riigi allutas oma võimule [[Mamun lbn Muhammad]]. Uueks piirkonna pealinnaks sai [[Köneürgenç|Urganch]].<ref name=":0" /> 1043. aastal alistas [[Seldžukid|Seldžukkide dünastia]] rajaja [[Togrulbek]] (valitses aastatel 1038–1063) Horezmi ja piirkond läks [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]] koosseisu. Sellega algas elanikkonna järkjärguline turgistumine, mida toetas ka rahva [[islamiseerumine]]. Iraani hõimud ja horezmi keel säilitasid oma positsiooni ühiskonnas küll vähemalt 14. sajandini.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> ==== Suurriigi ja mongolite ajastu ==== [[Fail:Khwarezmid Empire 1190-1220.png|pisi|[[Horezmi riik]] 1190–1220]] 11. sajandi lõpus määrasid seldžukid Horezmi võimule [[Anushtegin Gharchai]], kelle järelkäijad moodustasid [[Horezmi dünastia|Horezmi suuršahhide dünastia]]. 12. sajandi keskpaigani valitsesid dünastia liikmed piirkonda kõigepealt seldžukkide, seejärel [[Karakitai]] vasallina. Sajandi lõpuks oli [[Horezmi riik]] iseseisev riik ja [[Muhammad II (Horezm)|Muhammad II]] ajal saavutas Horezm suurriigi seisuse, ulatudes [[Anatoolia]]st kuni [[Hindukuš]]ini.<ref name=":0" /><ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Khwārezm-Shāh dynasty |url=https://www.britannica.com/topic/Khwarezm-Shah-dynasty |vaadatud=2025-10-13 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> [[Tšingis-khaan]]i juhtimisel [[Horezmi riigi vallutamine mongolite poolt|vallutasid]] Horezmi 1220. aastal mongoli väed.<ref name=":8" /> Maa liideti [[Mongolite riik|Mongolite riigiga]], see kuulus kõigepealt [[Džutši uluss]]i, [[Mongolite riigi jagunemine|Mongolite riigi lagunemise]] järel [[Kuldhord]]i.<ref name=":0" /> Mongolite [[Pax Mongolica|karavanikaubanduse arendamine]] tõi Horezmile tulu ning piirkonnast sai 14. sajandiks üks riigi tähtsamaid keskusi.<ref name=":6" /><ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Khwarazm |url=https://www.encyclopedia.com/reference/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/khwarazm |vaadatud=2025-10-13 |väljaanne=[[Columbia Encyclopedia]]}}</ref> 14. sajandil otsustas piirkonna vallutada [[Timur]]. Tal kulus selleks neli sõjakäiku, mistõttu hävitas ta pärast lõplikku vallutust 1388. aastal riigi pealinna ja piirkonna ulatusliku niisutussüsteemi.<ref name=":0" /><ref name=":9" /> Siiski olid ka tema järglased hädas Horezmiga, sest [[Timuriidide riik|Timuriidide riigi]] vaenlased varjasid end sageli Horezmis.<ref name=":2" /> Järgnevad sajandid võitlesid piirkonna pärast Timuriidide ja Kuldhordi valitsejad, kuni 16. sajandi alguses allutasid Horezmi oma ülemvõimule [[Šeibaniidid]]e dünastiasse kuuluvad [[Usbekid|usbeki]] khaanid. Šeibaniidid rajasid piirkonnas 1512. aastal esimese usbeki riigi – [[Hiiva khaaniriik|Hiiva khaaniriigi]].<ref name=":0" /><ref name=":9" /> ==== Uusaeg ==== 1717. aastast tõrjus Hiiva [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sissetunge. Riik allutati Venemaa võimule 1873. aastal, mil see muudeti Venemaa [[Protektoraat|protektoraadiks]]. Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i kukutati 1920. aastal khaan ja khaaniriigi asemel moodustati 26. aprillil [[Horezmi Nõukogude Rahvavabariik]].<ref name=":0" /> Rahvavabariik likvideeriti 1924. aastal ja piirkond liideti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. 1938. aastal jagati ala [[Usbeki NSV|Usbeki]] ja [[Turkmeeni NSV]] vahel.<ref name=":1" /> Horezmi nime kasutatakse tänapäeval vaid Usbekistanis, kus [[Horezmi vilajett]] on nimetatud piirkonna järgi.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[Turaan]] *[[Horasan]] *[[Transoxiana]], suurt osa Ida-Usbekistani haarav ajalooline piirkond == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Usbekistani geograafia]] [[Kategooria:Türkmenistani geograafia]] [[Kategooria:Aasia ajaloolised piirkonnad]] na37itfloixv3cn1ikqwtgdc6jfta8l Tabivere 0 18269 7261184 7131913 2026-10-28T22:17:48Z ~2026-57850-12 240737 täpsustus 7261184 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tabivere | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Tabivere'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Tabivere&F=M&C06=et|Pealkiri=Tabivere|Väljaanne=Eesti kohanimeraamat|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (1582 ''Tabrafer'', ''Tabberfer, 1627 Tabifehr, 1638 Tabaferre kylla, 1684 Tappifer)'' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] [[Piibe maantee]] ääres, enam-vähem võrdsel kaugusel [[Tartu]]st ja [[Jõgeva|Jõgevalt]]. Tabivere paikneb [[Vooremaa]]l, [[Saadjärv]]e ääres. Asula keskelt kulgeb läbi [[Tapa–Tartu raudteelõik]], millel asub ka [[Tabivere raudteejaam]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Tabivere vald|Tabivere valla]] halduskeskus. Tabivere alevikus elab 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 900 inimest. Alevikus asuvad [[Tabivere Põhikool]], [[Tabivere Huvikool]], [[Tabivere raamatukogu|raamatukogu]], [[Tabivere Lasteaed Rõõmula|lasteaed Rõõmula]], perearstipraksis, [[Tabivere rahvamaja|rahvamaja,]] noortekeskus, kohvik Sahver, hambaravikabinet, juuksur, küünetehnik, apteek, kaks kauplust (Coop Saadjärve kauplus, Meie toidukaubad), päästekomando, tööstusettevõtted Same (põllutöömasinad), Mayeri Industries (tarbekeemia), Baltic Connexions (puidust aiamajad ja -kuurid). Kunagises [[Tabivere mõis|Tabivere mõisa]] valitsejamajas tegutseb [[Tabivere vallamuuseum|Tabivere muuseum]]. Tabivere alevik sai asula ametlikuks nimeks 1977. aastal, enne seda oli Voldi alevik. Nii Tabivere kui ka Voldi on olnud sama mõisa nimi: Voldi eesti keeles, ''Tabbifer'' saksa keeles. Et Voldi nimi pärines mõisaomaniku nimest (Adam Otto Wolffeldt), saksa tarvituses oli aga kasutusel algupäraselt eesti nimi, propageerisid M. J. Eisen ja Akadeemiline Emakeele Selts 1920. aastatel Tabivere nime ning 1925 nimetatigi kohalike elanike vastuseisust hoolimata Voldi raudteejaam [[Tabivere raudteejaam|Tabivere jaamaks]].<ref>Eesti kohanimeraamat</ref> ==Galerii== <gallery> Fail:Tabivere mõisa valitsejamaja.jpg|Tabivere muuseum tegutseb endise Tabivere mõisa valitsejamajas. Fail:Tabivere tuulik.jpg|Tabivere tuulik Fail:Kemna Breslau type EM (1).jpg|Muuseumihoone ees seisab aurumasin Kemna Breslau EM Fail:Tabivere jaamahoone.jpg|Tabivere vana jaamahoone </gallery> ==Vaata ka== *[[Tabivere Põhikool]] *[[Tabivere mõis]] *[[Tabivere raudteejaam]] *[[Tabivere RSK]] ==Viited== {{viited}} {{Tartu vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Tartu vald]] dyuo2k5bsmjdctguinrmuetnqpawv97 Leonid Brežnev 0 19796 7261210 7230756 2026-10-28T23:21:27Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261210 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Nõukogude Liidu partei- ja riigijuhist; tema nime kandnud lennukikandja kohta vaata artiklit [[Admiral Kuznetsov]]}} {{Infokast president | nimi = Leonid Brežnev | pilt = Leonid Brezjnev, leider van de Sovjet-Unie, Bestanddeelnr 925-6564.jpg | pildiallkiri = Leonid Brežnev (1972) | amet = [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär]] | ametiajaalgus = [[14. oktoober]] [[1964]] | ametiajalõpp = [[10. november]] [[1982]] | eelmine = [[Nikita Hruštšov]] | järgmine = [[Juri Andropov]] | amet2 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees | ametiajaalgus2 = [[16. juuni]] [[1977]] | ametiajalõpp2 = [[10. november]] [[1982]] | eelmine2 = [[Nikolai Podgornõi]] | järgmine2 = [[Juri Andropov]] | amet3 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees | ametiajaalgus3 = [[4. mai]] [[1960]] | ametiajalõpp3 = [[15. juuli]] [[1964]] | eelmine3 = [[Kliment Vorošilov]] | järgmine3 = [[Anastass Mikojan]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|12|19}} | sünnikoht = [[Kamjanske]], [[Katerõnoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1982|11|10|1906|12|19}} | surmakoht = [[Zaretšje]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | allkiri = Leonid Brezhnev Signature.svg | alma_mater = [[Dneprodzeržinski Metallurgiainstituut]] | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] }} [[File:Л. И. Брежнев 1943.jpeg|thumb|Brežnev (1943)]] '''Leonid Iljitš Brežnev''' ([[vene keel]]es Леонид Ильич Брежнев ''Leonid Iljitš Brežnev''; [[ukraina keel]]es Леонід Ілліч Брежнєв; kas 6. detsember ([[vkj]])/ [[19. detsember]] [[1906]] või 19. detsember ([[vkj]])/ [[1. jaanuar]] [[1907]] [[Kamjanske]], [[Katerõnoslavi kubermang|Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang]], [[Venemaa keisririik]] (tänapäeval [[Dnipropetrovski oblast]]), [[Ukraina]]) – [[10. november]] [[1982]] [[Zaretšje]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] riigitegelane, aastatel [[1964]]–[[1982]] [[NLKP Keskkomitee]] peasekretär ning [[1960]]–1964 ja [[1977]]–1982 [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees. Sisepoliitikas ta suuri muudatusi ei korraldanud. Tema valitsusaega iseloomustas kasvav korruptsioon ning suurenev [[Stagnatsiooniaeg|ühiskondlik-majanduslik stagnatsioon]] ja tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Brežnevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu [[Aafrika]]s ja [[Aasia]]s. ==Elulugu== Ta sündis [[Katerõnoslavi kubermang]]us [[Kamjanske]]s Ilja Jakovlevitš Brežnevi (1874–1930) ja Natalja Denissovna Mazalova (1886–1975) perekonnas. Tema isa sündis [[Brežnevo]] külas praeguses [[Kurski oblast]]i [[Kurski rajoon]]is ning elas seal enne Kamjanskesse elama asumist. Brežnevid on pika ajalooga üksik majapidamise perekond, kes 17. sajandil teenisid [[bojaaripoeg]]adena Jeletski, Jefremovski, Orjoli, Kurski, Starooskolski ja Novosilski maakonnas. Leonid Brežnevi vanaisa Jakov Maksimovitš Brežnev (1843–1930) elas üksikmajapidamises Kurski maakonnas, Streletski vallas, Brežnevo külas, ta pärines oma kaugest esivanemast Kurski bojaaripojast, Stepan Mihhaili poeg Brežnevist, kes oli mõisnik Kurski ja Ussožski stanist. [[1915]]. aastal võeti Leonid vastu [[klassikaline gümnaasium|klassikalisse gümnaasiumi]], hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas [[1921]]. aastal. 1921. aastast töötas ta [[Kursk]]i võitehases. [[1923]]. aastal astus ta [[komsomol]]i. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923–1927, ning sai III järgu [[maamõõtja]] klassifikatsiooni. Ta töötas [[maakorraldaja]]na mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV [[Orša ringkond|Orša ringkonna]] [[Kohhanovo rajoon]]is (praegu [[Viciebski oblast]]i [[Tałačyni rajoon]])<ref name="Tnsf7" />. Aastal [[1928]] abiellus ta [[Viktorija Brežneva|Viktorija Denissovaga]], neil olid tütar [[Galina Brežneva]] ja poeg [[Juri Brežnev]]. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse, kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, [[Sverdlovski oblast]]i Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929–1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris [[1930]] ta lahkus Uuralist ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Kamjanske Metallurgiainstituudi õhtusse teaduskonda ning töötas õpingute kõrvalt tehases [[treial]]ina. [[ÜK(b)P]]-sse astus ta [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1931]]. [[1935]]. aastal lõpetas ta [[Dneprodzeržinski Metallurgiainstituut|Kamjanske Metallurgiainstituudi]]. Aastatel 1935–1936 teenis ta aega [[Punaarmee]]s [[Baikal]]i taga Pestšanka külas [[Tšita]] lähedal. 1930. aastatel alustas ta parteikarjääri Dnipropetrovskis, olles enne sõda ÜK(b)P Dnipropetrovski oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades [[4. Ukraina rinne|4. Ukraina rinde]] poliitvalitsuse ülema kohal [[kindralmajor]]i auastmes. Seejärel oli ta NLKP [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] ja [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] oblastikomitee esimene sekretär. [[Pilt:Iranbrezhnev1963.jpg|thumb|<small>Buklett [[Iraani Keisririik|Iraani]] postmarkidega, mis on pühendatud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe L. Brežnevi visiidile Iraani novembris 1963. Piiratud kinketiraaž Nõukogude delegatsiooni liikmetele. Maailma esimene Brežnevi kujutis postmarkidel</small>]] Aastatel 1950–1952 [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia KP]] KK I sekretär. [[NLKP XIX kongress]]il [[1952]] valiti ta [[Jossif Stalin]]i ettepanekul [[NLKP Keskkomitee sekretär]]iks ja [[NLKP Keskkomitee Presiidium]]i liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta [[1953]] nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953–1954 oli ta [[Nõukogude Armee]] ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja. [[Pavel Sudoplatov]]i<ref name="MG6ym" /> ja [[Kirill Moskalenko]]<ref name="gHYll" /> andmetel oli umbes 10 relvastatud kindrali seas, kes [[26. juuni]]l 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud [[Lavrenti Beria]] kavandatavast arreteerimisest, ka Brežnev. Aastal [[1954]] viidi Brežnev Nikita Hruštšovi ettepanekul üle [[Kasahhi NSV]]-sse, kus ta töötas [[Kasahstani Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit)|Kasahstani KP]] KK II sekretärina ning [[7. mai]]st [[1955]] kuni [[6. märts]]ini [[1956]] esimese sekretärina. [[Nikita Hruštšov]]i toetusel tuli ta [[1956]] tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina (aastatel 1956–1957 oli ta NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaat ning 1957. aastast liige). Aastast [[1960]] oli Brežnev tseremoniaalsel [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe ametikohal. [[1963]]. aastal naasis ta sekretariaati. Ta osales Hruštšovi kukutamises ning valiti 1964 Hruštšovi asemele [[NLKP KK peasekretär]]iks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni. Välispoliitikas oli see aeg NSV Liidule suhteliselt edukas, kui mainida [[1968]]. aasta [[Praha kevad]]e mahasurumist, [[1975]]. aasta [[Helsingi protokoll]]i allakirjutamist ja [[1979]]. aastal sõjaväge [[Afganistan]]i viimise algust. [[1980]] korraldas NSV Liit [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII olümpiamängud]]. Seevastu NSV Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. ==Autasud== Brežnev armastas väga autasusid. Paljude riikide [[medal]]eid ja [[orden]]eid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale anda neli [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetust (keegi teine peale [[Georgi Žukov]]i neid nii palju ei saanud) ja 1973. aastal [[Lenini rahupreemia]]. 1975. aastal anti talle [[Frédéric Joliot-Curie nimeline Rahu Kuldmedal]] ning 1977. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] kõrgeim autasu ühiskonnateaduste vallas – [[Karl Marxi nimeline Kuldmedal]]. 20. veebruaril 1978 anti talle Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaline autasu [[Võidu orden]], mida senini oli antud üksnes edukalt juhitud sõjaliste operatsioonide eest. 21. septembril 1989 tühistati NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe [[Mihhail Gorbatšov]]i seadlusega Brežnevi autasustamine Võidu ordeniga "kui ordeni statuudile vastukäiv".<ref>https://www.bbc.com/russian/features-43117580</ref> ===Kangelasenimetused=== * [[17. juuni]] [[1961]] – [[sotsialistliku töö kangelane]] * [[18. detsember]] [[1966]] – Nõukogude Liidu kangelane ([[Kuldtähe medal]] nr 11 230) * [[18. detsember]] [[1976]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97) * [[19. detsember]] [[1978]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 5) * [[18. detsember]] [[1981]] – Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 2) Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul. 1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse andmist oli põhjendatud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". Brežnev oli muuhulgas kolmekordne Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi [[Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane|kangelane]], kolmekordne Bulgaaria Rahvavabariigi [[Bulgaaria Rahvavabariigi kangelane|kangelane]], kolmekordne [[Saksa Demokraatliku Vabariigi kangelane]], [[Mongoolia Rahvavabariigi kangelane]], [[Mongoolia Rahvavabariigi töökangelane]], [[Kuuba kangelane]], [[Laose Rahvademokraatliku Vabariigi kangelane]] ja [[Vietnami Sotsialistliku Vabariigi töökangelane]]. ==Sõjaväelised auastmed== 21. märtsil [[1974]] anti Brežnevile [[armeekindral]]i auaste. [[7. mai]]l [[1976]] sai ta [[Nõukogude Liidu marssal]]i auastme. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks. ==Haigusaeg== Märtsis-aprillis [[1976]] elas Brežnev üle haiguse (võib-olla [[müokardi infarkt]]i), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Brežnevi ajastu teine pool oli otsustusvõimetuse ja [[stagnatsioon]]i aeg, ehkki väliselt imperialistlik.{{lisa viide}} Tal diagnoositi [[asteenia]] ja ajuveresoonte [[skleroos]]. Lisaks tarvitas ta ülemäära uinuteid. Viimased kaks-kolm aastat enne surma oli ta sisuliselt töövõimetu. Ta läks mõneks tunniks küll Kremli kabinetti, kuid tekkinud küsimusi arutada ei suutnud, tegi üksnes paar telefonikõnet.<ref name="2zYq2" /> Märtsis [[2006]] avalikustas [[Itaalia]] parlamendi komisjon, et Brežnev oli käskinud korraldada atentaadi [[Johannes Paulus II]]-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avatud [[Ida-Saksamaa|Ida-Saksa]] ja [[Bulgaaria]] salateenistuse arhiividest. ==Teosed== 1978. aastal ilmusid ajakirjas [[Novõi Mir]] ("Новый мир") 15-miljonilises tiraažis Brežnevi mälestusteraamatud ehk nn "[[Brežnevi memuaarid|Brežnevi triloogia]]", mille eest pälvis Brežnev 1979. aastal NSV Liidu kõrgeima kirjandusauhinna [[Lenini preemia]]. Sellesse kuulusid raamatud "[[Väike maa]]" ("Малая земля"), "[[Taassünd (Brežnev)|Taassünd]]" ("Возрождение") ja "[[Uudismaa (Brežnev)|Uudismaa]]" ("Целина"). Hiljem on küll selgeks saanud, et raamatute autor ei olnud mitte Brežnev ise, vaid hoopiski kutselised ajakirjanikud [[Anatoli Agranovski]], [[Aleksandr Murzin]] ja [[Vladimir Gubarev]] ning kirjanik [[Arkadi Sahnin]]. Hiljem ilmusid samas ajakirjas veel täiendavad mälestuste peatükid: 1981. aastal "Kui elu käis tehasevile järgi" ("По заводскому гудку") ja "Kodumaatunne" ("Чувство Родины") (eesti keeles 1981) ning 1983. aastal "Moldaavia kevad" ("Молдавская весна"), "Kosmiline Oktoober" ("Космический Октябрь") ja "Kommunistidest" ("Слово о коммунистах"). 1987. aastal korjati need raamatud raamatupoodidest ära ja anti [[makulatuur]]iks.<ref>[https://books.google.ee/books?id=AJ9OCwAAQBAJ&pg=PT207&lpg=PT207&dq=%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%B6%D0%BD%D0%B5%D0%B2%D0%B0+%D0%B1%D1%8B%D0%BB%D0%B8+%D0%B8%D0%B7%D1%8A%D1%8F%D1%82%D1%8B+%D0%B8%D0%B7+%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B6%D0%BD%D1%8B%D1%85+%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2+%D0%B8+%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%B0%D0%BD%D1%8B+%D0%BC%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BB%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D1%83&source=bl&ots=eu0Xi73Gxy&sig=OIBNcu2A5rsakixuZOcatE92LqI&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi6veCz5JbbAhUIZVAKHUqWD9cQ6AEIKDAA#v=onepage&q=%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%B6%D0%BD%D0%B5%D0%B2%D0%B0%20%D0%B1%D1%8B%D0%BB%D0%B8%20%D0%B8%D0%B7%D1%8A%D1%8F%D1%82%D1%8B%20%D0%B8%D0%B7%20%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B6%D0%BD%D1%8B%D1%85%20%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%20%D0%B8%20%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%B0%D0%BD%D1%8B%20%D0%BC%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BB%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D1%83&f=false Любви все звания покорны (2)]</ref> Lisaks nendele on avaldatud Brežnevi kõnede ja artiklite kogumikke, muu hulgas üheksaköiteline "[[Leninlikul kursil]]". == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Leonid Brezhnev 1974.jpg|thumb|Leonid Brežnev, 1974]] Brežnevile püstitati mälestussammas [[Novorossiisk]]isse ja pronksbüst [[Dniprodzeržõnsk]]isse. Brežnevi surma järel nimetati [[Naberežnõje Tšelnõ]] linn Brežneviks ja Moskvas nimetati [[Tšerjomuški rajoon]] Brežnevi rajooniks. Moskvas ja veel neljas NSV Liidu linnas nimetati kokku viis väljakut Leonid Iljitš Brežnevi järgi. Perestroika aastatel võeti linnadelt ja tänavatelt Brežnevi nimi ära. == Brežnev eesti teatrilaval == Aastal [[1989]] lavastas [[Ago-Endrik Kerge]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[Tauno Yliruusi]] näidendi „Magamistoad“ (esietendus 30. aprillil), mis kujutas Brežnevit aastal [[1968]], [[Praha kevad]]e mahasurumise päevil. Brežnevit kehastas [[Lembit Eelmäe]], tema abikaasat [[Herta Elviste]].<ref name="Uh60m" /> ==Hinnang Brežnevi valitsemisajale== [[Perestroika]] ajal anti Brežnevi valitsemisajale teravalt negatiivne hinnang kui "seisakuajale" ("stagnatsiooniperiood"). Hiljem on siiski venemaalaste küsitluste hulgas Brežnev tõusnud üsna tippu kui liider, eriti hinnatakse teda kui suhtelise stabiilse [[piisavus|materiaalse jõukuse]] ajastu loojat.<ref>https://www.rbc.ru/politics/22/05/2013/570408ed9a7947fcbd4492e7</ref> Leonid Brežnev on sageli sotsioloogiliste küsitluste [[Venemaa riigipeade loend|tipus kui Venemaa 20. sajandi parim valitseja]].<ref>https://www.rt.com/russia/brezhnev-stalin-gorbachev-soviet-638/</ref> ==Vaata ka== * [[Brežnevi doktriin]] * [[Brežnevi isikukultus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tnsf7">[https://web.archive.org/web/20090325052627/http://sb.by/post/29433 Бабий бунт против Брежнева], sb.by</ref> <ref name="MG6ym">П. А. Судоплатов. [http://militera.lib.ru/memo/russian/sudoplatov_pa/12.html Спецоперации. Лубянка и Кремль 1930—1950 годы]</ref> <ref name="gHYll">[http://www.zagadka-prorok.ru/Biriy/Kak_prohodil/index.html Из мемуаров Москаленко]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2zYq2">[[Leonid Mletšin]]. "Brežnev". Varrak. Tallinn 2011. ISBN 9789985322642. lk 464</ref> <ref name="Uh60m">[[Aivar Kull]]. "Lembit Eelmäe. Näitlejaraamat". [[Ilmamaa]]. [[Tartu]] [[2011]], peatükk "Brežnev" (lk 80–87)</ref> }} == Kirjandus == * "Leonid Iljitš Brežnev. Lühike ülevaade elust ja tegevusest". [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1977]], 144 lk *L. Brežnev. "Mäestused. Kui elu käis tehasevile järgi. Kodumaatunne". Eesti Raamat. Tallinn 1981, 40 lk * [[Boriss Sokolov (kirjanduskriitik)|Boriss Sokolov]]. "Leonid Brežnev ja tema "kuldne ajajärk"" (''Леонид Брежнев: несостоявшийся „золотой век“''). Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn [[2011]], 328 lk; ISBN 9789985682586 * [[Leonid Mletšin]]. "Brežnev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2011, 504 lk; ISBN 9789985322642 ==Välislingid== {{Commons|Category:Leonid Brezhnev}} {{vikitsitaat}} *[http://leonidbrezhnev.ucoz.ru/ Brežnevi 100. sünniaastapäeva puhul loodud veebileht] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?id=161 Foto: Brežnevi mälestussammas Novorossiiskis] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?id=162 Foto: Brežnevi pronksbüst Kamjanskes] *[https://www.youtube.com/watch?v=KhTn5TnY72M Katkend Brežnevile pühendatud propagandistlikust laulust "Seltsimees peasekretär", mida mängiti raadios harva] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikita Hruštšov]]|nimi=NLKP KK I sekretär (kuni 1966) ja <br/>NLKP KK peasekretär|aeg=[[1964]]–[[1982]]|järgnev=[[Juri Andropov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kliment Vorošilov]]|nimi=[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1960]]–[[1964]]|järgnev=[[Anastass Mikojan]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikolai Podgornõi]]|nimi=[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1977]]–[[1982]]|järgnev=[[Juri Andropov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Brežnev, Leonid}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini rahupreemia laureaadid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1982]] 9fd88pagq6ues1f3bts419tw8ub037z Kohv 0 21114 7261010 7122595 2026-10-28T13:47:09Z Maemees 15364 /* Kohviasendajad */ 7261010 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on joogist; nime kohta vaata [[Kohv (perekonnanimi)]]}} {{viita}} [[Pilt:A small cup of coffee.JPG|pisi|Tass kohvi]] [[Fail:The_bean_that_could_save_coffee_from_climate_change.webm|pisi|Lühidokumentaal [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] mõjust kohvikasvatusele]] [[Pilt:Roasted coffee beans.jpg|pisi|Röstitud kohvioad]] [[Pilt:Coffee Plantation.jpg|pisi|Kohviistandus Brasiilias]] [[Fail:Brewing_Coffee_with_Moka_Alessi_and_Peugeot_Bresil_Mill_-_ASMR_Coffee_Making.webm|pisi|Mokakannuga kohvi valmistamine]] '''Kohv''' ([[araabia keel|araabia]] قهوة ''qahwah'') on [[kohvipuu]] [[röstimine|röstitud]] [[seeme|seemnetest]] ehk [[kohviuba]]dest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne [[jook]]. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab [[kofeiin]]i, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja [[lahustuv kohv|lahustuvat kohvi]]. Peale naturaalse kohvi toodetakse segusid, kus kohvile on lisatud näiteks [[teravili|teravilja]] või [[sigur]]it. Kohvi-lõhnas on üle 800 lõhnamolekuli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõhnad mõjutavad meid kogu aeg: nina ei unusta midagi |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/25/lohnad-mojutavad-meid-kogu-aeg-nina-ei-unusta-midagi |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> Kohvi joomine hommikuti vähendab suure tõenäosusega suremust südame- ja veresoonkonna haigustesse.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Xuan |perekonnanimi2=Ma |eesnimi2=Hao |perekonnanimi3=Sun |eesnimi3=Qi |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Jun |perekonnanimi5=Heianza |eesnimi5=Yoriko |perekonnanimi6=Van Dam |eesnimi6=Rob M |perekonnanimi7=Hu |eesnimi7=Frank B |perekonnanimi8=Rimm |eesnimi8=Eric |perekonnanimi9=Manson |eesnimi9=JoAnn E |perekonnanimi10=Qi |eesnimi10=Lu |kuupäev=2025-02-21 |pealkiri=Coffee drinking timing and mortality in US adults |url=https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehae871 |ajakiri=European Heart Journal |aastakäik=46 |üksiknumber=8 |lehekülg=749–759 |doi=10.1093/eurheartj/ehae871 |issn=0195-668X}}</ref> ==Ajalugu== Kohvijoomine sai oletatavasti alguse [[Etioopia]]st. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=coffee {{!}} Etymology of coffee by etymonline |url=https://www.etymonline.com/word/coffee |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=www.etymonline.com |keel=en}}</ref> [[15. sajand]]il oli kohv levinud [[Araabia]]s, [[16. sajand]]il ka [[Türgi]]s. [[Euroopa]]sse jõudis kohvijoomise komme [[17. sajand]]il, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad on [[Türgi kohv]] ja [[itaalia|itaaliapärane]] [[espresso]]. == Kohvisordid == Levinuim kohvisort on Etioopiast pärit [[araabika kohv|araabika]] (''Coffea arabica''), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on [[robusta kohv|robusta]] (''Coffea canephora''), mis on araabika kohvist tugevama maitsega. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv. === Kohvi tootmise piirkonnad === {| class="wikitable" align=right style="font-size: 87%;" |+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao">{{netiviide |Pealkiri="Food and Agriculture Organization of the United Nations" |URL=http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161019111658/http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E |arhiivimisaeg=19.10.2016 |Kasutatud=22. jaanuaril 2015 |Väljaanne=faostat3.fao.org |Keel=inglise}}</ref> ! Riik ! Toodang<br>t ! Osakaal<br>% |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} | 3 037 534 | 34,4 |- | {{PisiLipp|Vietnam}} | 1 292 389 | 14,6 |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} | 657 200 | 7,4 |- | {{PisiLipp|Colombia}} | 464 640 | 5,3 |- | {{PisiLipp|India}} | 314 000 | 3,6 |- | {{PisiLipp|Peruu}} | 303 264 | 3,4 |- | {{PisiLipp|Honduras}} | 300 000* | 3,4 |- | {{PisiLipp|Etioopia}} | 275 530 | 3,1 |- | {{PisiLipp|Guatemala}} | 248 000* | 2,8 |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} | 246 121 | 2,8 |- | '''Maailm kokku''' | ''' 8 826 903 ''' | 100 |- |colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang |} 2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, [[istandik]]e kogupindala oli kümme miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/> {| border=0 align=right |[[Pilt:Carte Coffea robusta arabica 2.png|pisi|center|450px| r – ''Coffea robusta''<br>m – ''Coffea robusta'' ja ''Coffea arabica''<br>a – ''Coffea arabica'']] |} [[Pilt:Coffee beans.jpg|pisi|Rohelised oad kohvipuul]] Suuremad kohvitootmispiirkonnad {| |- | *[[Aafrika]] *[[Araabia poolsaar]] *[[Brasiilia]] *[[Costa Rica]] *[[Dominikaan]] *[[Ecuador]] *[[El Salvador]] *[[Etioopia]] *[[Guatemaala|Guatemala]] *[[Haiti]] *[[Hawaii osariik]] *[[Honduras]] *Ida-[[Etioopia]] *[[India]] *[[Indoneesia]] *[[Jaava]] *[[Jamaica]] *[[Jeemen]] | *[[Kariibi meri|Kariibi mere rannik]] *[[Keenia]] *[[Colombia]] *[[Ladina-Ameerika]] *Lõuna-[[Etioopia]] *[[Mehhiko]] *[[Nicaragua]] *[[Panama]] *[[Peruu]] *[[Sulawesi]] **[[Sulawesi kohv]] *[[Sumatra]] *[[Tansaania]] *[[Uganda]] *[[Uus-Guinea]] *[[Venetsueela|Venezuela]] *[[Zimbabwe]] |} === Kohviasendajad === Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks [[viljakohv]]i, [[puuviljakohv]]i, [[võilill]]ejuurtest valmistatud nn võilillekohvi ja muud liiki taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis. Kohviasendajate joomine parandab [[mälu]] ja muudab [[Sool (anatoomia)|soolestiku]] mikroobikooslust<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boscaini |eesnimi=Serena |perekonnanimi2=Bastiaanssen |eesnimi2=Thomaz F. S. |perekonnanimi3=Moloney |eesnimi3=Gerard M. |perekonnanimi4=Bergamo |eesnimi4=Federica |perekonnanimi5=Zeraik |eesnimi5=Laila |perekonnanimi6=O’Leary |eesnimi6=Caroline |perekonnanimi7=Ferri |eesnimi7=Aimone |perekonnanimi8=Irfan |eesnimi8=Maha |perekonnanimi9=van der Rhee |eesnimi9=Maaike |perekonnanimi10=Lindemann |eesnimi10=Thaïs I. F. |perekonnanimi11=Schneider |eesnimi11=Elizabeth |perekonnanimi12=Meyyappan |eesnimi12=Arthi Chinna |perekonnanimi13=Harold |eesnimi13=Kirsten Berding |perekonnanimi14=Long-Smith |eesnimi14=Caitríona M. |perekonnanimi15=Carbia |eesnimi15=Carina |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Habitual coffee intake shapes the gut microbiome and modifies host physiology and cognition |url=https://www.nature.com/articles/s41467-026-71264-8 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |väljaandja=Nature Publishing Group |aastakäik=17 |üksiknumber=1 |lehekülg=3439 |doi=10.1038/s41467-026-71264-8 |issn=2041-1723}}</ref>. == Kohvi töötlemine == Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Oad eraldatakse marjast kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv. Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused. Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus. == Pilte == <gallery> Fail:From coffee bean to instant coffee 02.jpg|Kohviuba elektronmikroskoobi all Fail:From coffee bean to instant coffee 03.jpg|Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all Fail:From coffee bean to instant coffee 04.jpg|Lahustuv kohv Fail:From coffee bean to instant coffee 05.jpg|Lahustuv kohv </gallery> == Kohvikeeld == Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ferchak |eesnimi=Dawn |kuupäev=2022-09-28 |pealkiri=10 Times Coffee Was Banned Around The World |url=https://www.tastingtable.com/1029221/times-coffee-was-banned-around-the-world/ |vaadatud=2023-12-12 |väljaanne=Tasting Table |keel=en-US}}</ref> Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist ajavahemikus 1750–1820 viiel korral. Rootsi kuningas [[Gustav III]] korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimeseks [[Kliiniline uuring|kliiniliseks uuringuks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=King Gustav III&#8217;s Coffee Experiment |url=https://www.weirduniverse.net/blog/comments/king_gustav_iiis_coffee_experiment#google_vignette |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=Weird Universe |keel=en}}</ref> Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetud [[Kaksikud|kaksikut]], kellest üks pidi terve ülejäänud elu jooma [[Tee (jook)|teed]], teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvijoojs suri hiljem, aga vanus pole täpselt teada. Nii Gustav III kui ka kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne katsealuseid.<ref name="CrozierAshihara2011">{{cite book|last1=Crozier|first1=Alan|date=26 September 2011|title=Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health|publisher=[[John Wiley & Sons]]|isbn=978-1-4443-4706-7|page=21|access-date=9 February 2012|url=https://books.google.com/books?id=muk4bokwmuQC&pg=PA21|last2=Ashihara|first2=Hiroshi|last3=Tomás-Barbéran|first3=Francisco}}</ref><ref name="Halevy">{{cite book|last=Halevy|first=Alon Y.|date=2011-12-08|title=The Infinite Emotions of Coffee|publisher=Macchiatone Communications|isbn=978-0-9847715-1-6|page=77|access-date=9 February 2012|url=https://books.google.com/books?id=5fxXUgPNe8AC&pg=PA77}}</ref><ref>{{cite news|last=Herrmann|first=Sebastian|url=http://www.spiegel.de/wissenschaft/mensch/0,1518,399983,00.html|title=Die Wunderbohne|trans-title=The amazing bean|newspaper=[[Spiegel Online]]|date=11 March 2006|access-date=6 February 2012|language=de}}</ref> Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.<ref name="CrozierAshihara2011" /> == Vaata ka == *[[must kohv]] *[[espresso]] *''[[caffè latte]]'' *''[[cappuccino]]'' *''[[latte art]]'' *[[barista]] *[[presskann]] *[[kohvimasin]] *[[tee (jook)]] *[[mate]] *[[infusioon]] *[[kohvifilter]] *[[kohvitseremoonia]] *[[Gustav III kohvieksperiment]] *[[ristretto]] *[[Ipohi valge kohv]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olga Relve]], "Tass kohvi". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1976]], 80 lk; teine trükk [[1980]] == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|kohv}} {{commons|Coffee|Kohv}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&parent=4 CoffeeTea.info. Kohviportaal] * [[Toivo Niiberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/kohv-otse-loodusest?id=64500056 Kohv otse loodusest], 7. juuni 2012 [[Kategooria:Kohv| ]] 6eh2dr54m284mpqv7lthl9fz3hu4lke Kaarel Kilvet 0 22071 7261171 6774858 2026-10-28T21:19:56Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7261171 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kaarel Kilvet, 1984, Hampelmann.jpg|pisi|Kaarel Kilvet 1984. aastal esinemas ansambli [[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]] koosseisus]] '''Kaarel Kilvet''' ([[13. juuli]] [[1944]] [[Pärnu]] – [[30. aprill]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[näitleja]], [[lavastaja]] ja [[laulja]]. ==Elulugu== Kaarel Kilvet õppis aastatel 1963–1966 [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakool]]is ning lõpetas [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitleja ja lavastaja erialal (IV lend) [[1970]]. aastal. Aastatel [[1970]]–[[1993]] töötas Kilvet [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]]. [[1979]]. aastal asutas ta Noorsooteatri trio [[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]], mis tegutses aktiivselt [[1987]]. aastani. [[1993]]–[[1998]] oli ta Pärnu [[Endla teater|Endla teatri]] lavastaja, [[1998]]–[[2005]] vabakutseline. Kilvet on lavastanud ka mitmes muus Eesti kutselises ja rahvateatris. Kilvet tegi tihedat koostööd [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]iga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid huumorisaate "[[Meelejahutaja]]" lavastaja. Televisioonis sai väga populaarseks tema lavastatud lastelavastuste sari "[[Mõmmi ja aabits]]". ==Lavastused== ===Näitlejatöö=== * "[[Don Quijote]]" ([[1970]] IV lennu diplomilavastus Noorsooteatris) * "[[Kardemoni linna rahvas ja röövlid]]" (1980, ETV telelavastus) * "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" ([[1981]], mängufilm) – Ätt ===Lavastajatöö=== Kilvet tõi Eesti lavadele üle 80 lavastuse, neist 15 jaoks kirjutas ta muusika. * "[[Mary Poppins (Kilvet)|Mary Poppins]]", Noorsooteater * "[[Valge tee kutse]]", [[1985]], [[Linnateater|Noorsooteater]] * "[[Thijl Ulenspiegel]]", [[1986]] * "[[Skangpoomijad]]", [[1988]] * "Miks Jeppe joob?", [[1993]], [[Endla teater]] * "Toronto – Vilsandi, nõudmiseni", [[1993]] * ""Valge Hobuse" võõrastemaja", [[1993]] * "[[Gösta Berlingi saaga]]", [[Endla teater]] * "[[Mängime Smuuli]]", [[1998]] [[Koguva]]l, kooliteatrite kirjanduslik teatriprojekt * "[[Mõmmi ja aabits]]", [[2005]], [[Rakvere teater]] ===Muusikaline kujundus=== * "Mary Poppins", [[1970]], Noorsooteater (oli ka lavastaja) * "Mõmmi ja aabits" lastelavastuste sari, [[Eesti Televisioon]] * "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg", [[2002]], [[Ugala]] (Kilvet oli ka lavastaja ja üks näitlejaid) ==Tegevus muusikuna== Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites [[Leegajus]] ja [[Kukerpillid]], teatriansamblites [[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]] ning [[Folcklassikhuliganbänd]] ja [[Vana-Juhan]], samuti oli populaarne Kaarel Kilveti ja [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamme]] duett. Kilveti lauludest on olnud menukamad "Rannalinna restoranis", "Istsõ maailma veerekõsõ pääle" ja "Pojad on mul õige naksid". Kilveti 60. sünnipäevaks [[2004]]. aastal valmis kahele CD-le jäädvustatud muusikakogumik tema lauludega aastatest [[1969]]–[[2000]]. ==Tunnustus== *[[1989]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] (sai selle aunimetuse viimaste hulgas){{lisa viide}} *[[2005]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Aastatel [[1970]]–[[1990]] oli Kaarel Kilvet abielus [[Krista Kilvet]]iga. Nende tütred on Krõõt Kilvet, [[Kertu Saks]] (s Kilvet) ja Kadri Kilvet. Aastatel 1995–2005 oli tema elukaaslane Ene Talmar.{{lisa viide}} ==Kirjandus== *[[Kertu Saks]]. ''Isaga koos: mälestusi Kaarel Kilvetist: jutualbum'', Pegasus 2006. == Välislingid == * [http://lavastajateliit.ee/ell-nimekiri/neid-me-maletame/liige/kaarel-kilvet/ Kaarel Kilveti lavastuste loetelu Eesti Lavastajate Liidu kodulehel] {{DEFAULTSORT:Kilvet, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2005]] hc69ss8gjpqan8evdfj0e05nbpj9m03 Arutelu:Leedu suurvürstiriik 1 23199 7261360 6508649 2026-10-29T09:47:10Z ~2026-57653-89 240758 /* Arusaamatu lause */ uus alaosa 7261360 wikitext text/x-wiki Tekst artiklist. Põhjendused ja seletused artikli [[Arutelu:Must-Vene|Must-Vene arutelus]]. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 14:37, 30 mai 2005 (UTC) ~ == Vanavalgevene keel == Tsiteerin: "Vanavalgevene keel oli kirjakeel juba enne Leedu võimu alla sattumist. Kirjakeelt nimetatakse kirikuslaavi keeleks." See ~lause ei ole ju õige, kirikuslaavi keel ei ole üldse idaslaavi keel, vaid kõige lähedasem bulgaaria keelele. [[Kasutaja:Lebatsnok|Lebatsnok]] ([[Kasutaja arutelu:Lebatsnok|arutelu]]) 9. märts 2016, kell 10:57 (EET) == Leedu Suurvürstiriigi ja Leedu Kuningriigi valitsejad == === Leedu Suurvürstiriik === Tiitel: [[suurvürst]] (‘vjaliki knjazþ’ [[valgevene keel]]es, ‘wielki książę’ [[poola keel]]es, ‘Kunigaik&#353;tis’ või ’Didysis Kunigaik&#353;tis’ [[leedu keel]]es) :[[Kiernus]] :[[Kukowoyt]] :[[Skirmunt]] :[[Giligin]] :[[Ruteenia Roman|Roman]] :[[Mindowe]] (Mindo&#468;h, Mindaugas) [[1246]] – [[1254]], ka [[kuningas]] :[[Vojszalak]] (Voj&#353;alk, Vai&#353;elga, Vaishyalga, Vai&#353;algas, Vai&#353;vilkas) [[1254]], [[1258]] – [[1263]] :[[Troniata]] (Traniata) [[1263]] – [[1264]] :[[Švarn]] (Shvarno, Švarnas, Ioann) [[1264]] – [[1267]] :[[Wolk]] (Ruteenia Roman) ([[1267]]) [[1268]] – [[1270]] :[[Trajdzien]] [[1270]] – ([[1281]]) [[1282]] :[[Narymont]] (Narimantas) [[1281]]? :[[Dowmont]] (Da&#468;mont) [[1281]] – [[1285]] :[[Budzikid]] [[1285]] – [[1291]] :[[Pukuwer]] (Lutavier, Putuver) [[1283]] ([[1291]]) – [[1293]] :[[Witenes]] (Vicie&#324;) [[1293]] – [[1316]] :[[Giedymin]] (Hedymin, Gediminas) [[1316]] – [[1344]], ka [[kuningas]] :[[Jewnut]] (Jawnut, Ja&#468;nut) [[1341]] – [[1345]] :[[Olgierd]] (Alherd, Algirdas) [[1345]] – [[1377]] :[[Władysław II Jagiełło]] (Jahaj&#322;a) [[1377]] – [[1381]], [[1382]] – [[1392]], ka [[Poola]] [[kuningas]] :[[Kiejstut]] (Kejstut) [[1381]] – [[1382]] :[[Skirgiello]] (Skiryhajla) [[1386]] – [[1392]] :[[Witold|Vitawt]] (Vita&#363;t) [[1392]] – [[1430]], ka [[Tšehhia]] [[kuningas]] :[[Swidrygiello]] (&#346;vidryhajla) [[1430]] – [[1432]] :[[Zygimont I Kejstutavicz]] (&#381;yhimont I Kejstutavicz, Sigismond Korybut, &#381;ygimantas I K&#281;stutaitis) [[1 September]] [[1432]] – [[1440]] :[[Kazimierz IV Jagiellończyk|Kazimir Jahelonczyk]] (Kazimieras I Jogailaitis) [[1440]] – [[1492]] :[[Aleksander Jagiellończyk|Alexander]] (Alaksandr, Aleksandras II) [[1492]] – [[1506]] :[[Zygmunt I|Zygimont II Stary]] (&#381;yhimont II Stary, &#381;ygimantas II Senasis) [[1505]] – [[1548]] :[[Zygmunt II August|Zygimont III August]] (&#381;yhimont III A&#468;hust, &#381;ygimantas III Augustas) [[1545]] – [[1572]] (kroonitud [[1530]]) === Leedu Suurvürstiriik kui [[Rzeczpospolita]] osa === :[[Henryk Walezy|Henrych Valua]] (Anry Valua, Henrikas Valua) [[1573]] – [[1574]] :[[Stefan Batory|Stefan Batura]] (&#346;ciapan Batura, Steponas Batoras) [[1576]] – [[1586]] :[[Zygmunt III Waza|Zygimont IV Vaza]] (&#381;yhimont III Vaza, Zigmantas IV Vaza) [[1587]] – [[1632]] :[[Władysław IV Waza|Wladzislaw I Vaza]] (Uladzisla&#468; I Vaza, Vladislovas II Vaza) [[1632]] – [[1648]] :[[Jan II Kazimierz|Jan Kazimir Vaza]] (Jan Kazimier Vaza, Jonas I Kazimieras Vaza) [[1648]] – [[1668]] :[[Michał Korybut Wiśniowiecki|Micha&#322; Karybut Visnievicki]] (Micha&#322; Karybut Wi&#353;niaviecki, Mykolas I Kaributas Vošnioveckis) [[1669]] – [[1673]] :[[Jan III Sobieski|Jan III Sabieski]] (Jonas II Sobieskis) [[1674]] – [[1696]] :[[August II Mocny|Awgust II Mocny]] (A&#468;hust II Mocny, Augustas II Saksas) [[1697]] – [[1706]], [[1709]] – [[1733]] :[[Stanisław Leszczyński|Stanislaw Laszczynski]] (Stanis&#322;a&#468; La&#353;&#269;ynski, Stanislovas I Leš&#269;inskis) [[1704]] – [[1709]], [[1733]] – [[1736]] :[[August III Sas|Awgust III Vietyn]] (Augustas III Saksas) [[1633]] – [[1663]] :[[Stanisław August Poniatowski|Stanis&#322;aw II Awgust Paniatkowski]] (Stanis&#322;a&#468; II A&#468;hust Paniato&#468;ski, Stanislovas II Augustas Poniatovskis) [[1764]] – [[1795]] ---- == Territoriaalne jaotus == *województwo wileńskie **powiat wileński **powiat oszmiański **powiat lidzki **powiat wiłkomierski **powiat brasławski *województwo trockie **powiat trocki **powiat grodzieński **powiat kowieński **powiat upicki *Księstwo Żmudzkie **trakty: Ejragoła, Wilki, Wielona, Rosienie, Widukle, Kroże, Tendziagoła, Jaswony, Szawle, Wielkie Dyrwiany, Małe Dyrwiany, Berżany, Użwenta, Telsze, Retow, Pojury, Wieszwiany, Korszew, Sządów, Gondinga, Twery, Potumsza, Birżiniany, Połonga, Powendeń, Mendingiany, Korklany, Zokany, Użgiris. *województwo nowogrodzkie **powiat nowogrodzki **powiat wołkowyski **powiat słonimski *Księstwo Słuckie *Księstwo Kopylskie *województwo litewskobrzeskie **powiat brzeski **powiat piński *województwo mińskie **powiat miński **powiat rzeczycki **powiat mozyrski *województwo mścisławskie *województwo witebskie **ziemia orszańska (od 1667 z województwa smoleńskiego) *województwo połockie *województwo smoleńskie do 1611 i od 1667 r. tytularne **powiat smoleński **powiat starodubowski ---- Mis aasta seisuga on toodud see territoriaalne jaotus? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 09:01, 5 Jun 2005 (UTC) 1569 ---- Mida me sellega võidame, kui me kasutame pealinna nimena Vilniuse poolakeelset nime "Wilno"? Kas see linn on Vilniusest erinev? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:26, 20 Jun 2005 (UTC) * Paljud eestlased ei tea, et Wilno (Vilniuse) rahvuslik kooslus... : : 1915 - 1918 German occupation. Dates referring to German sources: : pop. 139,000 : Poles - 54% : Jews - 41 % : Lithuanians - 1,6 % ::: Linna nimi ju ütle seda. Need andmed tuleb panna artiklisse [[Vilnius]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 06:39, 21 Jun 2005 (UTC) ---- Leedu suurvürstiriik on juba ammu likvideeritud, aga jutt muudkui jookseb ja jookseb... Tagumine pool tuleb panna artiklisse [[Leedu]] või [[Valgevene]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 11:52, 22 Jun 2005 (UTC) *Inglise Vikist: "The chancery languages of the Grand Duchy of Lithuania was Ruthenian (reffered to as Old Belarusian by Belarusians and as Chancery Slavic by Lithuanians) and Latin." :Paluks mitte-veebi viiteid ja seisukohti (teemakohastest teadusartiklitest ja raamatutest). :( - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2. september 2005, kell 09&#46;10 (UTC) ::Mis selle vaidlustamise põhjuseks on? Õelutsemine?--[[Kasutaja:Fridolins|Fridolins]] 2. september 2005, kell 10&#46;00 (UTC) Teen ettepaneku vaidlustatavad väited ükshaaval läbi arutada. Urmas, palun nimeta mõned. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2005, kell 10&#46;08 (UTC) :Ma eeldan, et malli eemaldamisele eelneb mingisugunegi diskussioon arutelus. Seniks panin malli tagasi. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 23. september 2005, kell 19.54 (UTC) :( ==Must-Vene== 'Must-Venet' kõnealusel ajal olemas ei olnud ja valgevene allikates toonitatakse väga sageli, et suurvürstiriigi koosseisu läinud valgevene vürstiriike '''ei vallutatud''', vaid nad liidendati rahumeelselt. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2. september 2005, kell 10&#46;29 (UTC) ==Lipp ja vapp== Lippu ja vappi on olnud mitu varianti. Praegused on ilma selgitava (õige) kasutusajata. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2. september 2005, kell 10&#46;29 (UTC) ==Sõna "Leedu" tähendus== ''NB! Selles artiklis mõistetakse sõna 'Leedu' kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi territooriumi tähistavana. : See ei ole päris nii. Artiklis mainitakse ka tänapäeva Leedu ala. Arvan, et selle märkuse asemel tuleks läbivalt ühemõtteliselt sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2005, kell 11&#46;23 (UTC) ::Märkus on siiski vajalik. Leedu Vabariigi kohta võiks kasutada "praegune Leedu", "tänapäeva Leedu" või "Leedu Vabariik". - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2. september 2005, kell 11&#46;41 (UTC) ==Kuidas Leedu Suurvürstiriik alguse sai?== Artiklist ei selgu, kuidas Leedu Suurvürstiriik alguse sai. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2005, kell 11&#46;24 (UTC) *Parandan nimetatud puudused.--[[Kasutaja:X|X]] 22. september 2005, kell 20.15 (UTC) *Miks artikkel vaidlustatud on? Kas [[Must-Vene]] mainimise pärast? Kui, siis võiks ära parandada. Tervitades, --[[Kasutaja:X|X]] 21. november 2005, kell 15.14 (UTC) ---- *Suurvürstide nimed vajavad korrastamist vastavalt nende eesti keeles kasutamise tavale. Nimede variandid eri keeltes tuleb lisada sulgudes koos vastava märkega, mis keeles nimekujuga on tegemist. Tõstsin korra vigase nimekirja artiklist arutellu, kuid see on ebatäpsena artiklis tagasi. *Piirkonnanimena Must-Vene mainimine pole õige (nagu ka viimane lisatud täpsustav märkus). Piirkond, mis sai riigi tuumikuks kandis nime "Leedu" (slaavlased nimetavad seda 'Litva'). Selle 'Leedu' geograafilise paigutamisega on aga probleem - tema asukoha suhtes on eri arvamusi ja tema paiknemise suhtes pole lõplikku seisukohta. *Tuua ära (inglise viki eeskujul?) tabel, kus kirjas sajandite jooksul muutunud andmeid, pole mõistlik: väga vaieldav on nt rida, mis märgib iseseisvuse perioodina 11. saj. - 1795. Nii see kindlasti polnud. 1795 oli Poola unitaarriik ja mingist Leedu suurvürstiriigi iseseisvusest rääkida ei ole kohane. Samuti on mõttetu mainida iseseisvuse algusena 11. sajandit. Leedu esmamainimine aastal 1009 ei tähenda veel Leedu '''suur'''vürstiriigi olemasolu. Parandustega on lugu nii, et need võiks ka alles jätta, mitte teksti uuesti valeks pöörata. Samuti oleks äärmiselt tervitatav (seda üldiselt, mitte konkreetse artikli kohta öeldes), kui artiklit kirjutades ei tõlgitaks pelgalt muukeelseid vikisid, vaid uuritaks ka asja kohta välja antud kirjandust. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 22. november 2005, kell 10.12 (UTC) ---- Kas ei võiks olla artiklit [[Leedu suurvürst]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2008, kell 11:13 (UTC) : Kindlasti peaks olema. Kui oleks piisavalt huvi ja viitsimist, siis võiks ju selle isegi valmis kirjutada. Ma vaatan, kas tuleb millalgi vaim peale. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 15. august 2008, kell 11:27 (UTC) :: Küsin sellepärast, et puudub link sellisele artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2008, kell 18:23 (UTC) == Nimi == Ehk peaks selle artikli nimi olema kah "Leedu suurvürstiriik"? [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 22. juuni 2009, kell 12:16 (UTC) : Vorskla lahing 1399 Vorskla jõe ääres - sellest peaks lähemalt kirjutama. Siin sai Vitautas tatarlastelt raske kaotuse (ka lonkur Timurilt koos Krimmi Khaaniriigi vägedega) ja oli sunnitud Poolale kiiresti lähenema, jäädes ise vaevu põgenedes ellu. Tegemist oli selle perioodi ühe suurema lahinguga Euroopas (suurem lahing kui Grünvaldi lahing). ---- Tabelisse on lisatud peamiste keelte hulka esimeseks leedu keel. Aga mida need "peamised keeled" tähendavad? Leedu kirjakeelt tollal ei olnud ja leedu keelt kõneldi väikeses osas sellest riigist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. jaanuar 2015, kell 15:52 (EET) ---- "Suurima ulatuse ajal oli Leedu pindala 800–930 tuhat km², kellest leedulasi oli 10–14%." Ebaloogiline lause. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 11:02 (EET) :Palun paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 11:13 (EET) ---- Üks kaart eemaldati. Kas see on põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. oktoober 2023, kell 22:24 (EEST) == Arusaamatu lause == "[[16. sajand|16. sajandi]] esimesel poolel jätkusid Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad." - lugesin mitu korda, aga aru ei saa... [[Eri:Kaastöö/~2026-57653-89|~2026-57653-89]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-57653-89|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 11:47 (EET) hyvtt3xikpjgp1754r03yao6d0ebiu2 Hjalmar Mäe 0 24019 7261026 7257089 2026-10-28T14:07:44Z Dewdrop14 215311 Lisatud pilt 7261026 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}}{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=märts}} {{Infobox Poliitik | nimi = Hjalmar Mäe | pildinimi = | pildisuurus = | pildiallkiri = Hjalmar Mäe 1941. aastal | sünniaeg = [[24. oktoober]] [[1901]] | sünnikoht = [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Vladimiri vald]], [[Harjumaa]] | surmaaeg = [[10. aprill]] [[1978]] | erakond = [[Rahvuslik Keskerakond]] | amet = [[Eesti Omavalitsus]]e juht (1941–1944) | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Hjalmar Johann Mäe''' ([[24. oktoober]] / [[vkj]] 11. oktoober [[1901]] [[Tuhala]],<ref name="KfyZH" /> [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Vladimiri vald]], [[Harjumaa]] – [[10. aprill]] [[1978]] [[Graz]], [[Austria]]) oli [[Eesti]] poliitik, [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944]]. ==Elulugu== Hjalmar Mäe sündis Mihkel Mäe ja Anna Maria Mäe (sündinud Oit) peres. Ta lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i [[Tallinn]]as. Oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Nõmme linn|Nõmme]] [[kaitseliit|kaitseliidus]] jaoskonnaülem. Hjalmar Mäe õppis [[Berliini ülikool]]i, [[Viini ülikool]]i ja [[Innsbrucki ülikool]]i [[filosoofia]]teaduskonnas ning Viini ülikooli ja [[Grazi ülikool]]i [[õigusteadus]]konnas. Ta promoveeriti [[1927]]. aastal Innsbruckis filosoofiadoktoriks (''dr. phil.'') [[geofüüsika]] alal ja [[1930]]. aastal Grazis [[riigiteadus]]e doktoriks (''dr. rer. pol.'') [[põhiseadusõigus]]e alal. [[1977]]. aastal hinnati teda Innsbrucki ülikooli [[loodusteadus]]konna kulddiplomiga. Avaldas 1921. aastal brošüüri „Ilmade ettekuulutamine“. 09.07.1921, 10.07.1921 ja 02.08.1921 kirjeldas ta ajalehes Vaba Maa Euroopa õhusõidu korraldust ja lennukorraldust Tallinnas. 13. juulil 1921 tegi ta ettepaneku “Lennuväe Maalennu salga ülemale” Aerologia obserwatoriumi moodustamiseks. Põhjalik projekt – eelarve, koosseis, tegevuse kümme punkti. Kirja saatmist on taunitud, kuna on mööda mindud kohalikust juhist. “Teatage selle isandale, et….Sõjawäe kord ei luba mitte ilma otsekohese Ülema teadmiseta kõrgemate Ül. poole pöörata. Kui midagi selle sarnast peaks korduma, panen mehe peawahti.” 19. augustil 1921 esitas Mäe palve sõjaministrile ajateenistusest vabastamiseks seoses sooviga Berliini ülikooli õppima asuda.  Aastatel 1920–1921 töötas Mäe [[matemaatika]] ja [[füüsika]] õpetajana [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Lenderi tütarlastegümnaasiumis]] Tallinnas, 1921. aastal [[kosmograafia]] lektorina Tallinna kolledžis, aastatel 1923–1924 matemaatika ja füüsika õpetajana [[Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium]]is. Aastatel 1929–1934 oli ta Nõmme linna nõunik ja koolivalitsuse juhataja, [[Nõmme Rahvaülikool]]i juhataja, Hariduse- ja Rahvamajaseltsi esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] propagandapealik, [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] vanem, [[Noorsepad|Noorseppade]] vanem. Samal ajal oli ta ka [[Üleriiklik Eesti Raadioühing|Üleriikliku Eesti Raadioühingu]] esimees, ajakirja [[Raadio (ajakiri)|Raadio]] toimetaja ja [[Raadio Ringhääling]]u programmikomitee liige. 1929. aastast oli H. Mäe Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat [[1929. aasta Riigikogu valimised|1929. aasta Riigikogu valimistel]]. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikuks Keskerakonnaks]]. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna [[Harjumaa]] juhatuse liige ja kandidaat [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932. aasta Riigikogu valimistel]]. ==Vabadussõjalaste liikumises== Mäe astus erakonnast välja protestiks rahvahääletusseaduse ja põhiseaduse rikkumise vastu Rahvusliku Keskerakonna juhi riigivanem [[Jaan Tõnisson]]i poolt. Samal päeval sai temast [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] propagandajuht. Ta vangistati 12. märtsil 1934. Sama aasta juunis vabastati ta [[kaitseväe ülemjuhataja]] otsusega vahi alt ja saadeti elama [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva valda]] Harjumaal.<ref name="ukN0x" /> 1935. aastal mõistis sõjakohus ta tingimisi aastaks vangi. 8. detsembril 1935 pidi ta tööd alustama [[vapsid]]e valitsuse haridusministrina, kuid vangistati päev varem uuesti süüdistatuna [[mäss]]u kavatsemises ja mõisteti 1936. aastal [[Kõrgem Sõjakohus|Kõrgema Sõjakohtu]] otsusega 20 aastaks [[sunnitöö]]le. Mäe vabanes<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/06/28/32 Kohtuotsuseni jääb wahi alla 40 "rahwaliikumise" tegelast.], Postimees (1886-1944), nr. 173, 28 juuni 1934</ref> [[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel. Aastatel 1938–1940 oli ta kaubandusühingu "Dr. Hjalmar Mäe & Ko" omanik. == Eesti Vabastamise Komitee esimehena == {{Vaata|Eesti Vabastamise Komitee}} Hjalmar Mäe põgenes [[Umsiedlung#Nachumsiedlung ehk 1941. aasta järelümberasujad|baltisakslaste järelümberasujana]] võltsitud dokumente kasutades [[1941]]. aastal [[Kolmas riik|Saksamaale]]. 1941. aasta mai algul sõitis Mäe [[Helsingi]]sse, kus moodustas [[Eesti Vabastamise Komitee]], mille esimeheks ta ka valiti. EVK määras ta Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis. Juuni alguses pöördus ta Saksamaale tagasi. 22. juunil 1941 esitas Mäe Eesti Vabastamise Komitee esimehe ja Ajutise Valitsuse peaministrina [[Saksamaa riigikantsler]]ile kaks märgukirja. Esimesega määras ta Eesti Vabariigi saadikuks [[Berliin]]i vahepeal surnud saadiku [[Rudolf Möllerson]]i asemele dr [[Aleksander Massakas]]e ning palus [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] taastamist Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel; teise märgukirjaga teatas, et Eesti sõdurid on sunniviisil värvatud [[Punaarmee]]sse ning palus neid Saksa vägedele vangilangemisel või Saksa rindest ületulekul mitte [[sõjavang]]ideks lugeda, vaid vabaks lasta ning võimaldada nende tagasipöördumist kodumaale. ==Eesti Omavalitsuse juhina== [[File:Hjalmar Mäe ja Alfred Rosenberg näitusel "Eesti ülesehitamine", 1942.jpg|thumb|Hjalmar Mäe (vasakul) ja Alfred Rosenberg näitusel "Eesti ülesehitamine" (1942)]] [[Fail:Omakaitse paraad Vabaduse platsil.jpg|pisi|Omakaitse paraad Vabaduse platsil 1944. aastal. Vasakul Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe]] {{Vaata|Eesti Omavalitsus#Eesti Omavalitsuse tegevus}} [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja]] puhkemise järel nimetati Hjalmar Mäe [[Kolmas riik|Saksa riigi]] nõuandjaks Eesti küsimustes. Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] andis [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagala ülemjuhataja]], jalaväekindral [[Franz von Roques]], 15. septembril 1941 volituse [[Eesti Omavalitsus]]ele (''Estnische Selbstverwaltung''), mille koosseisus allusid Hjalmar Mäele "isikuküsimused, kultuur, haridus, propaganda, kohus"<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383024/329676/page/2</ref>. Eesti alade üleminekuga sõjaväevõimudele alluvast rindepiirkonnast tsiviilvõimu alluvusse [[5. detsember|5. detsembril]] 1941 allutati Eesti Omavalitsus ametisse asunud [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadile]] (''Generalbezirk Estland'') ja kindralkomissar Litzmann nimetas Eesti Omavalitsuse direktorid komissaarselt ametisse nende endistel tegevusaladel. Hjalmar Mäe uueks ametinimetuseks sai haridus- ja kohtudirektor.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383034/329638/page/3</ref> Vaatamata nimetusele ''Eesti Omavalitsus'', kuulus tegelik võim Eesti territooriumil okupeeritud [[Ostland|Ida-alade Riigikomissariaadi]] (''Reichskommissariat Ostland'') pädevusse, mille esindajaks Eestis oli Eesti kindralkomissar (''Generalkommissar für Estland'') [[Karl-Siegmund Litzmann|Karl Litzmann]]. [[Saksa tsiviilvalitsus Eestis|Saksa tsiviilvalitsuse]] – Eesti kindralkomissariaadi – tegevus Eestis lõpetati [[18. september|18. septembril]] [[1944]]. [[Eesti_lähiajalugu#Teine Nõukogude okupatsioon|Nõukogude vägede sissetungimisel]] põgenes Mäe laevaga [[Danzig|Danzigisse]] ning hiljem sealt [[Austria]]sse. Hjalmar Mäe oli [[Rahvusvaheline Komitee Ida-Preisimaal Toimunud Bolševistlike Roimade Uurimiseks|Rahvusvahelise Komitee Ida-Preisimaal Toimunud Bolševistlike Roimade Uurimiseks]] esimees.<ref name="1EiMQ" /> 4. jaanuaril 1945 vabastati ta [[Eesti Omavalitsus]]e juhi ametikohalt. == Tegevus aastatel 1945–1978== [[USA]] vägede sissetungimisel Saksamaale 1945. aasta mais sõitis Mäe kindral [[George Patton]]i peakorterisse [[Bamberg]]is, kus esitas märgukirjad nõudega tagada Saksamaal ja Austrias elavate eestlaste kaitse ja mitteväljaandmine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ning eesti sõdurite mittejälitamine lääneliitlaste poolt, kuna sõdurid olid tema, Hjalmar Mäe, korraldusel [[sundmobilisatsioon|sundmobiliseeritud]] ja ametnikud täitsid vaid tema määrusi ja korraldusi ning mõlema eest vastutab seepärast tema üksi. Kindral Pattoni [[staap]] võttis tema märgukirjad vastu, Mäe ise aga vahistati. Ta oli sõjavangilaagris [[Freising]]is, [[Moosburg]]is, [[Darmstadt]]is ja [[Ludwigsburg]]is ning vabanes 1947. aasta alguses. [[Nürnbergi protsess]]il ei esitatud Mäele ühtegi süüdistust, teda kuulati üle tunnistajana. Aastatel 1948–1978 elas ja töötas Mäe Austrias: algul ajakirjanikuna (1948–1954), seejärel Omavalitsuste Liidu konsultandina (1954–1958) ja ametnikuna [[Steiermargi liidumaa]] valitsuses (1958–1969). 1970. aastast oli ta pensionil, kuid tegi ajakirjandusväljaannetele kaastööd. Elu viimastel aastatel pani ta kirja oma mälestused, mis ilmusid trükis 15 aastat pärast Mäe surma.<ref name="y1xGf" /> [[Eesti Rahvuslaste Kogu Austraalias]] auliige. ==Hinnangud== [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] hinnangul oli Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse kõrgemasse juhtkonda kuuluvana koos Saksa ametiasutustega vastutav [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis toime pandud kriminaalsete tegude eest ning kaudselt vastutav ka Saksa okupatsiooni ajal vabatahtlikest moodustatud sõjaliste üksuste ja [[politseipataljon]]ide tegude eest väljaspool Eesti piire.<ref name="ZmV1j" /> ==Tsitaate== {{Tsitaat2|''Nii nagu minu elu kuulub eesti rahvale, nii kuulub ka iga eestlase elu eeskätt eesti rahvale ja mitte temale endale. Need kohused on igal eestlasel täita, ja nõnda on ka minu kohuseks, hoolimata igasugustest isiklikest tunnetest, olla karm seal, kus see eesti rahva huvides on tarvilik, ja painduv seal, kus see eesti rahva huvides on kasulik.''|Kõnest 22. juunil 1943 Tallinnas.}} {{Tsitaat2|''... meie kodumaa muutus sõja käigus teise võõra riigi poolt vallutatud, okupeeritud alaks. Olime kahe võitleva riigi vahele sattunud, mis meid sundis otsustama oma kodumaa eest võitlema, Eesti eest võitlema, milline võitlus nüüd veel raskem, sest puudusid täiesti 1939. aasta eeldused võitluseks. Me polnud enam ise võimelised oma kodumaa eest võitlema, võisime seda teha vaid koos teise riigiga. Meil oli valida: kas Nõukogude Vene poolel sakslaste, meie kodumaa okupantide vastu või Saksamaa poolel meie iseseisvuse kõrvaldanud Nõukogude Vene vastu. Rohkem valikut üldse polnud. Kui mõni mõtleks Inglismaale – Inglismaa oli Nõukogude Vene liitlane, Prantsusmaa samuti ja USA samuti – kõik need mõtted tähendasid vaid võitlust Nõukogude Vene poolel Saksamaa vastu. Kumb neist pooltest oli siis õige, kumb oli vale?''|''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993, lk 46.}} ==Isiklikku== Hjalmar Mäe abiellus 29. detsembril 1938 [[Nõmme Rahu kirik]]us Erika Uhlbergiga.<ref name="Cd8Ma" /> ==Teosed== *"Aeg ja vabadus". – Vaba Maa, 9. juuli, 10. juuli ja 2. august 1921. *''Ilmade ettekuulutamine: teaduslised ja praktilised ilma ettekuulutamise tundemärgid''. Kokkuseadnud H. J. Mäe. Tallinn, 1921. * Stud. astr. H. I. Mäe poolt esitatud aeroloogia observatooriumi kava [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700226097&img=era0031_004_0000502_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8157befabc462236cef0e591f94651dd] *''Über die Temperatursprünge in der Ostsee: (mit 4 Textfiguren): vorgelegt in der Sitzung am 12. Jänner 1928'', Viin–Leipzig 1928. *''Dritter Weltkrieg droht?: Eine politische Analyse unserer Zeit'', [[Graz]]. *''Drei Reden gegen den Kommunismus'', [[Neuwied]] 1956. *''[[Kuidas kõik teostus|Kuidas kõik teostus: minu mälestusi]]''. Stockholm 1993; Tallinn 2005. ISBN 9949-13-038-7 *Kolm kõnet kommunismi vastu. MTÜ Nõmme Koduhuviliste Koda. Tallinn 2017 ==Vaata ka== *[[Peter Kleist]] *[[Alfred Rosenberg]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KfyZH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1215.1.122:38 EAA.1215.1.122, lk 29.] (Sünninimi oli Hjalmar Johann)</ref> <ref name="ukN0x">"Eilsest tänaseni". – Rahvaleht, 29. juuni 1934, nr 75, lk 3.</ref> <ref name="1EiMQ">"Bolshevike veretööd Ida-Preisis". – Eesti Sõna, 4. oktoober 1944, nr 220, lk 1</ref> <ref name="y1xGf">''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993; Tallinn 2005</ref> <ref name="ZmV1j">[https://web.archive.org/web/20130412065523/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/conclusions_ee_1941-1944.pdf Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. II etapp – Saksa okupatsioon Eestis aastatel 1941–1944]</ref> <ref name="Cd8Ma">"Dr. H. Mäe abiellus". – Rahvaleht, 30. detsember 1938, nr 250, lk 7</ref> }} ==Kirjandus== *"Ausus ja õiglus on nüüd meie avaliku elu lipukirjaks". – Meie Maa nr 14, 28. oktoober 1941, lk 2 ja 3. *"Eesti Omavalitsuse juht kõneles Eesti noortele". – Meie Maa nr 58, 21. mai 1942, lk 2 ja 3. *"Kui meie kõik mehiselt võitleme ja töötame, ei ole meil hädaohtu karta". – Meie Maa nr 92, 10. august 1944, lk 1. *[[Voldemar Pinn]]. ''Kahe mehe saatus: Johannes Vares, Hjalmar Mäe''. Haapsalu, 1994. *[[Elmar Nerep]]. "Millisest Pätsi volitusest kirjutas dr. Hjalmar Mäe?" – Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 1979, nr 2, lk 3. *[[Külli Niidassoo]]. "Hjalmar Mäe ja Eesti Vabastamise Komitee". – Akadeemia, 1989, nr 12, lk 2512–2518. *Vaatleja. "Hjalmar Mäe "volitused"". – Teataja, 10. veebruar 1979, nr 3, lk 4. ==Välislingid== {{Commonskat}} *{{ISIK|2163}} *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1429 TLÜAR väliseesti isikud: Hjalmar Mäe] *[https://archive.today/20070930080121/http://www.oru.ee/index.php?lang=est&main_id=169 Hjalmar Mäest Oru küla kodulehel] *[http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=8110&Itemid=101&lang=et Hjalmar Mäe: Kuidas kõik teostus] *[[Toomas Hiio]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51014104/hjalmar-mae-malestused-saksa-okupatsioonist-eestis-ja-muust "Hjalmar Mäe mälestused Saksa okupatsioonist Eestis ja muust"] Eesti Päevaleht {{JÄRJESTA:Mäe, Hjalmar}} [[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi direktorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kotkajuhid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Grazi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austrias‎]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1978]] [[Kategooria:Eesti Omavalitsus]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] s9rxv610xa0zd4hhcgn93assl3bb6av Idealism (eluhoiak) 0 26511 7261154 7046440 2026-10-28T20:43:15Z Estopedist1 278 viitamata 7261154 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{vaidlustatud}} [[Tavakeel]]es nimetatakse '''idealismiks''' ehk '''aatelisuseks''' kõrgete [[ideaal]]ide omamist, eriti kui need ideaalid on teostamatud või tavaarusaama kohaselt ebapraktilised{{lisa viide}}. Isikut, kellele on omane idealism, nimetatakse '''idealistiks'''. Klassikaliselt on sõna "idealism" tähistanud ka täiusetaotlust – pidevat tegevust täiuse saavutamiseks seoseta ebapraktilisusega{{lisa viide}}. Sõnale '''aatelisus''' on võimalik anda ka tähendus: tegutsemine mingi piirkonna ühishuvides. Piirkonna kattumisel isamaaga teiseneb '''aatelisus''' '''isamaalisuseks'''.{{lisa viide}} ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|idealism}} * [[Wladimir Astrow|W. Astrow]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=401 Panidealism.], [[Akadeemia_(ajakiri)|Akadeemia]] nr. 5/[[1937]] [[Kategooria:Filosoofia]] 0shyytl6e8za7ieycqye8pmopgc7eww Friedrich Puksoo 0 26709 7261058 7217064 2026-10-28T14:46:31Z Dewdrop14 215311 7261058 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Friedrich Puksoo.jpg|pisi|Friedrich Puksoo (umbes 1930)]] '''Friedrich Puksoo''' (aastani [[1935]] '''Friedrich Puksov'''; esineb ka nimekuju '''Puksow'''; [[23. jaanuar]] <small>(11. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1890]] Sillaotsa talu, [[Naha (Räpina)|Naha]], [[Meeksi vald]] – [[18. oktoober]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli Eesti [[raamatukogundus]]e rajaja. [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] juhataja aastatel 1920-1944. ==Haridus== Aastatel [[1897]]–[[1899]] õppis ta [[Naha (Räpina)|Naha]] vallakoolis, [[1899]]–[[1901]] [[Räpina]] kihelkonnakoolis. [[1901]]. aastal astus [[Tartu Aleksander I Gümnaasium|Tartu Aleksander I Gümnaasiumi]], mille [[1909]]. aastal lõpetas. Samal aastal astus [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]]a [[Klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialale, mille lõpetas [[1914]] vana-klassikalise filoloogia tõelise (gradueeritud) üliõpilasena. [[Korp! Sakala]] vilistlane. Tartu ülikooli lõpetamise järel töötas gümnaasiumiõpetajana [[Dorogobuž]]is, [[Aleksandrov]]is ja Tartus. ==Raamatukogunduslik tegevus== 1. jaanuarist 1920 kinnitati Puksoo [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] juhataja kohale. [[Tartu Ülikool]]i eestikeelseks muutmise tõttu [[1919]]. aastal moodustas ta uued kogud: eestikeelne raamat, [[Estica]], perioodika, uuem väliskirjandus. Tema avaldatud artiklite arv küündib sajani. Friedrich Puksoo teene on ka aluse panemine Eesti [[rahvusbibliograafia]]le. Ta tegutses ülikooli raamatukogus kuni [[1944]]. aastani, osales [[1941]]. ja [[1944]]. aastal kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal. Aastatel 1944–1945 oli ta Tartu ülikooli bibliograafia kateedri juhataja ning dotsent<ref>[[Edgar Oissar]], Friedrich Puksoo. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193418/142718/page/65 lk 767]-768</ref>. Puksoo oli [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u asutamise idee üks eestvedajaid, võttis ta osa "Vanemuise", [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja [[Eesti Kultuurkapital|Kultuurkapital]]i nõukogu tööst. Puksoo oli sarja "[[Elav Teadus]]" toimetaja [[1940]]. aastani. Alates [[1927]]. aastast korraldas Puksoo Tartu Ülikooli juures raamatukogunduse ja bibliograafia kursusi, mis olid aluseks raamatukoguhoidja kutseõppele. 1944. aastal moodustas [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskon]]nas bibliograafia [[Kateeder (kõrgkool)|kateed]]ri. [[1945]]. aastal arreteeriti Puksoo [[NKVD]] poolt ning ta viibis kuni [[1954]]. aastani [[Narva]] ja [[Valga]] vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Pärast vabanemist koostas ta mõningaid uurimusi ja ettekandeid. Friedrich Puksoo suri [[1969]]. aastal ja on maetud [[Tartu]] [[Ülikooli kalmistu]]le. ==Teoseid ja publikatsioone== *"Ülikooli Raamatukogu". Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1919—1929. Tartu, 1929 *"Die Bibliothekder Universität Tartu und Tartu- Pärnu in der Schwedenzeil" (1932) *"Tartu ja Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli trükikoda" (1932) *"Raamatukauplemisest rootsi ajal Tartus ja Pärnus, eriti akadeemia raamatukauplejaist". [[Ajalooline Ajakiri]] 1932, nr. 2 *"Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenemisega" (1933) *"Eesti raamatute levitamisest XIX sajandi keskel". Eesti Kirjandus 1933, nr. 3 *kaastöö "Die Buchdrucker Brendeken in Estland". Gutenberg-Jahrbuch, 1934 *"Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest" (1934). Sarjas "[[Elav Teadus]]"; 1973. aastal anti raamatust välja 290-leheküljeline täiendatud trükk. * Puksoo oli koguteose "[[Eesti ajalugu (1935–)|Eesti ajalugu" (1935–)]] ja "[[Eesti Entsüklopeedia]]" (1932–1937) koostamise toimkonnas. *"Tallinna esimesed eratrükikojad XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel". Vana Tallinn III, 1938 *"Raamatuharrastusest ja [[Jaan Roos]]ist kui bibliofiilist". [[Eesti Kirjandus]] 1939, nr. 1 *"Jacob Johann Köhler. Esimese eesti piibli trükkal". [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]] IV, 1939 * "Tartu Ülikooli Raamatukogu 1920. aastail". Teadusliku Raamatukogu töid I. Tartu, 1968 *"400 лет русского книгопечатания. 1564–1964", 1964. Vene trükikunsti 400. aastapäeva puhul ilmunud koguteoses eesti osa ==Hobid== Puksoo hobi oli [[postmark]]ide, [[etikett]]ide ja [[eksliibris]]te kogumine. ==Friedrich Puksoo päev ja auhind== 23. jaanuarist 1990, Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäevast, tähistatakse [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s Friedrich Puksoo päeva, mil tunnustatakse tema tööde ja tegemiste järgijaid. Alates 2007. aastast antakse välja ka [[Friedrich Puksoo auhind|Friedrich Puksoo nimelist auhinda]]. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[August Palm]], "Friedrich Puksoo ja eesti raamatu uurimine" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1972]], nr 7, lk 1207–14 ja A. Palmi raamatus "Trükisõna ja selle saladuste ümber", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1983]], lk 287–298 *[[Ingrid Loosme]], "Friedrich Puksoo materjalid" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1983]], nr 5, lk 275–277 *[[Marje Aasmets]], "Friedrich Puksoo – Eesti raamatukogunduse rajajaid" – Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1997, [[Tartu]] [[1998]], lk 188–196 *[[Kaja Noodla]], "Friedrich Puksoo ja [[bibliofiilia]]" – "Raamat on..." II (Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh), Tallinn [[2002]], lk 144–153 ==Välislingid== *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=1379 Friedrich Puksoo] Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis *Marje Aasmets [http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/1998/ar97/marje.html "Eesti raamatukogunduse rajajaid"] *{{ISIK|2707}} {{JÄRJESTA:Puksoo, Friedrich}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Eesti raamatukoguteadlased]] [[Kategooria:Eesti raamatuteadlased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Ülikooli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1969]] r9xahbqe5n6c9h4huqbzcxp2bwbxh9x Mati Unt 0 27217 7261185 7194368 2026-10-28T22:21:47Z Velirand 67997 7261185 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Mati Unt | pilt = Mati Unt 12.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 1. jaanuar 1944 | sünnikoht = [[Linnamäe (Palamuse kihelkond)|Linnamäe]] küla, [[Voore vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = 22. august 2005 (61-aastaselt) | surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = eestlane | kodakondsus = | haridus = | alma mater = | elukutse = kirjanik, teatrilavastaja | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = }} '''Mati Unt''' ([[1. jaanuar]] [[1944]] [[Linnamäe (Palamuse kihelkond)|Linnamäe]] küla, [[Voore vald (1939)|Voore vald]], [[Tartumaa]] – [[22. august]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti<ref>[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%208.%20k%C3%B6ide.%20Tink%E2%80%93Yver%20(1976)/NENE8_page_0229.jpg Unt, Mati], ENE 1. väljaanne, kd 8, 1976, lk 219.</ref> kirjanik ja teatrilavastaja. Unt õppis 1951–1958 [[Leedimäe kool]]is, lõpetas 1962. aastal [[Tartu 8. Keskkool]]i ja 1967. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia erialal. Ta töötas aastatel 1966–1972 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris ning 1975–1981 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas [[Eesti Draamateater|Draamateatris]] lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. Mati Undi looming hõlmab üle 15 [[romaan]]i ja [[jutustus]]e, üle 10 [[näidend]]i ja [[dramatiseering]]u, [[filmistsenaarium]]e, [[esseistika]]t ja sadakond teatri[[lavastus]]t. 1980. aastal kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]]. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse. Kadriorus Koidula tänaval on Mati Undi kodumajas avatud [[Mati Undi muuseum]], Kadrioru pargis asub ka Mati Undi nimeline mälestuspink. == Teosed == [[Pilt:Voore Guest House 3.jpg|pisi|Mati Undi mälestustahvel]] === Romaanid, jutustused === * "[[Hüvasti, kollane kass]]" (1963) * "[[Võlg (Unt)|Võlg]]" (1964) * "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) * "[[Mõrv hotellis]]" (1969) * "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) * "Tühirand" (1972) * "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973) * "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) * "Via regia" (1975) * "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) * "[[Sügisball]]" (1979) * "Räägivad" (1984) * "Räägivad ja vaikivad" (1986) * "[[Öös on asju]]" (1990) * "[[Doonori meelespea]]" (1990) * "Tere, kollane kass!" (1992) * "Brecht ilmub öösel" (1996) === Näidendid === [[Fail:Matu Undi pink Mustamäel.jpg|pisi|Mati Undi mälestuspink Mustamäel]] * "See maailm või teine" (1966) * "Phaethon, päikese poeg" (1968) * "Charley tädi" (1970, dramatiseering) * "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering) * "Viimnepäev" (1972) * "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) * "Good-bye, baby" (1975) * "Kümme neegrit" (1976) * "Peaproov" (1977) * "[[Vaimude tund Jannseni tänaval]]" (1984) * "[[Huntluts]]" (1999, teosed [[Oskar Luts]]u motiividel) * "Graal!" (2001)' * "Stiil ehk Mis on maailma nimi" * "Meister ja Margarita" (2001, näidend [[Mihhail Bulgakov]]i samanimelise romaani motiividel) * "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006, näidend [[Sophokles]]e ja [[Euripides]]e tragöödiate alusel) === Filmistsenaariumid === * "Võlg" (1966) * "Saja aasta pärast mais" (1987) * "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) * "[[Sügisball (film)|Sügisball]]" (2007) === Esseistika === * "Kuradid ja kuningad" (1989) * "Ma ei olnud imelaps" (1990) * "Argimütoloogia sõnastik" (1993) * "Vastne argimütoloogia" (1996) * "Sirise, sirise, sirbike" (2003) * "Theatrum mundi" (2004) * "Painajalik sundmõte. Sirbi veerukirjad 1997-2005" ([[2024]], [[Tallinna kirjanduskeskus]], ISBN 9789916972120) === Tõlked === * "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" ([[Gottfried August Bürger]]) (1974, 1992) * "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" ([[Carl Gustav Jung]]) (1995) * "Paberlaevuke" ([[Eugenio Barba]]) (1999) == Lavastused == '''Vanemuise teatris''' * "Suits pööriööluhtadelt" (1967) * [[Friedrich Schiller]]i "Röövlid" (1983) * [[Witold Gombrowicz]]i "Iwona, Burgundia printsess" (1994) * [[A. H. Tammsaare]] / Undi "Taevane ja maine armastus" (1995) * [[Jean Anouilh]]' / Undi "Lõoke" (1997) * [[William Shakespeare]]'i "Hamleti tragöödia" (1997) * Witold Gombrowiczi "Laulatus" (1999) * [[Mihhail Bulgakov]]i / Undi "Meister ja Margarita" (2000) * [[Anton Tšehhov]]i "Kirsiaed" (2001) * "Vend Antigone, ema Oidipus" (2003) * [[Henrik Ibsen]]i "Ehitusmeister Solness" (2004) '''Noorsooteatris''' * "Hamleti laulud" (1978) * "Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?" (1978) * [[Aleksei Tolstoi]] / Undi "Rästiku pihtimus" (1979) * A. H. Tammsaare / Undi "Ma armastasin sakslast" (1980) * [[Mihhail Lermontov]]i / Undi "Meie aja kangelane" (1980) * [[Fjodor Dostojevski]] / Undi "Pihtimus allilmast" (1981) * [[Federico García Lorca]] "Bernarda Alba maja" (1982) * [[Johann Wolfgang von Goethe]] "Torquato Tasso" (1982) * [[Daniel Keyes]]i "Lilled Algernonile" (1983) * [[Oskar Luts]]u "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" (1983) * [[Märta Tikkanen]]i "Sajandi armastuslugu" (1984) * [[Jean Genet]]' "Toatüdrukud" (1988) * [[Sławomir Mrożek]]i "Tango" (1989) * [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]]i "Väikeses häärberis" (1990) * [[Friedebert Tuglas]]e / Undi "Helene, Marion ja Felix" (1990) * A. H. Tammsaare / Undi "Priius – kallis anne. Taeva kingitus" (1991) * [[Peter Weiss]]i / Undi "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel" (1992) '''Eesti Draamateatris''' * [[Václav Havel]]i "Largo desolato" (1991) * [[Michel de Ghelderode]]'i "Vägeva vikatimehe võidukäik" (1992) * [[Yukio Mishima]] "Proua de Sade" (1992) * Undi "Mehetapjad" (1993) * [[Frank Wedekind]]i "Lulu" (1994) * [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "Jalutuskäik vikerkaarel" (1994) * [[Henrik Ibsen]]i "Nukumaja ehk Norbert" (1995) * [[David Mamet]]i "Oleanna" (1995) * [[Pierre Corneille]]' "Näitaja näitab ja vaataja vaatab ehk illusioon" (1996) * [[Franz Grillparzer]]i "Esiema needus" (1997) * William Shakespeare'i "Kuningas Richard III tragöödia" (1998) * Oskar Lutsu / Undi "Täna õhta kell kuus viskame lutsu" (1998) * [[Caryl Churchill]]i "Tipptüdrukud" (1998) * [[David Henry Hwang]]i "M Butterfly" (1999) * [[Samuel Beckett]]i "Lõppmäng" (1999) * Undi "Vaimude tund Kadrioru lossis (2000) * [[Egon Rannet]]i "Kadunud poeg" (2001) * [[Ariel Dorfman]]i "Tütarlaps ja surm" (2005) '''Soome Rahvusteatris''' * Rein Saluri "Minek" (1988) * Sławomir Mrożeki "Portree" (1990) '''Endla teatris''' * [[August Strindberg]]i "Võlausaldajad" (1983) * Undi "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) * [[Anton Rubinstein]]i "Deemon" (2005, ooper) '''Von Krahli teatris''' * Oskar Lutsu / Undi "Inimesed saunalaval" (1999) * "Hot" (2002, William Shakespeare'i "Othello" ainetel) * "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003) '''Rakvere teatris''' * [[Harold Pinter]]i "Majahoidja" (2001) '''Vanalinnastuudios''' * William Goldingu / Undi "Kärbeste saar" (2003) '''Sadamateatris''' * Andrus Kiviräha / Undi "Romeo ja Julia" (2004) == Tunnustus == * 1976 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Via regia") * 1978 – [[Juhan Smuuli preemia]] (näidend "Kollontai" ja filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt") * 1980 – Juhan Smuuli preemia ("Sügisball") * 1980 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * 1987 – Juhan Smuuli preemia ("Vaimude tund Jannseni tänaval") * 1990 – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] * 1990 – [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * 1990 – Poola orden kultuuriteenete eest * 1994 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Agrimütoloogiad") * 1999 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] * 2000 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3353}}</ref> * 2001 – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] * 2001 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Nouvelle") * 2002 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2003 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Vend Antigone, ema Oidipus", "Stiil ehk mis on maailma nimi" ja "Kärbeste saar") == Isiklikku == Aastatel 1965–1968 oli ta abielus ajakirjanik [[Ela Tomson]]iga ja 1968–1972 näitleja Mare Puusepaga. Ta elas aastaid koos näitleja [[Kersti Kreismann]]iga. Tema viimane abikaasa oli Lii Unt.<ref>[https://web.archive.org/web/20210507193842/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3989 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]. Vaadatud 04.12.2020.</ref> Mati Undil on poeg Indrek (sündinud 1969), kes on abielus olnud [[Pille Minev]]iga.<ref name="ESsXA" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ESsXA">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 446</ref> }} == Kirjandus == * Maarja Vaino. Mati Undi hämaruse poeetika. EKSA, 2019. ISBN 9789949684229 * [https://www.looming.ee/arhiiv/mati-undi-husteeriasahtel/ Maarja Vaino. Mati Undi hüsteeriasahtel. Looming, nr 1, 2024] * [[Maire Jaanus]]. ''Mati Unt's "We, Actors, Writers" co-translated with Mardi Valgemäe'', The Literary Review, (Summer, 1996) * Maire Jaanus. ''Mati Unt's "The Ever-dying Farm," co-translated with Mardi Valgemäe'', The Literary Review (Summer, 1996) * Maire Jaanus. ''Translation and Loss: Mati Unt's Doomsday'', Lituanus (Summer, 1978) 21-5. – Eesti keeles: "Tõlkimine ja kaotus: Mati Undi 'Viimnepäev,'" Vikerkaar, nr.12 (1993) * Maire Jaanus. ''Mati Unt's Via Regia: Form and Praxis'', Journal of Baltic Studies (Fall, 1977) 214–222. – Eesti keeles: "Mati Undi Via regia: vorm ja praxis," tõlk. Kristin Sarv, Vikerkaar, nr.1-2 (1997) * Maire Jaanus. ''Modernism in Estonia: The Prose of Mati Unt'', Journal of Baltic Studies (Summer/Fall, 1975) 170–179. – Eesti keeles: "Modernism Eestis: Mati Undi proosa," tõlk. Anne Allpere, Vikerkaar, nr. 4 (1990) 55–60. * [[Kalev Kesküla]] (koostaja). "Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist", [[Hermes (kirjastus)|Hermes]] 2008, ISBN 9789985990087 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [https://humanitaarteadused.ut.ee/et/sisu/vabade-kunstide-professuur#collapse-23740 Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Mati Undi 8 loengut "Siin ja praegu (7. veebruar – 30. mai 2005)] * [[Mari Rebane]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06148208 Mati Undist ilmus mälestusteraamat], ERR, 17. detsember 2008 * [[Rebekka Lotman]]. [http://www.postimees.ee/?id=60340 Mati Unt oli rohkem vaim kui inimene], Postimees, 19. detsember 2008 * [[Maarja Vaino]]. [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2015/4/626 Kassi maja. Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.–1970. aastate loomingus], Keel ja Kirjandus 4, 2015. * [[Maarja Vaino]]. [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2016/3/ Psühhoanalüütiline Unt], Keel ja Kirjandus 3, 2016 * [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453912 Kalev Kesküla: kõik, mis Mati Undist kirjas, on tõsi] EPL, 3. jaanuar 2009 * [[Arvo Uustalu]]. [https://www.ohtuleht.ee/310503 Mati Undi kogutud teoste ilmumine küsimärgi all] Õhtuleht, 6. jaanuar 2009 * {{ISIK|3989}} * [https://kirjanduskeskus.ee/matiunt/] Mati Undi muuseum Tallinnas Kadriorus {{JÄRJESTA:Unt, Mati}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2005]] mt766c1g5an01qbwnl3v4xwav615lzz 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 27788 7261074 7173608 2026-10-28T16:13:18Z Sjur 66496 /* 200 m jooks */ 7261074 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]''' | '''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] |} '''IX [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[23. august|23.]]–[[31. august]]ini [[2003]] [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is. {{sisukord paremale}} ==Eestlaste osalemine== Eesti sportlasi osales 7: kümnevõistlejad [[Erki Nool]] ja [[Kristjan Rahnu]], kettaheitjad [[Aleksander Tammert]] ja [[Gerd Kanter]], seitsmevõistleja [[Larissa Netšeporuk]], maratonijooksja [[Jane Salumäe]], odaviskaja [[Andrus Värnik]]. <!--Vigastuse tõttu jäid eemale odaviskaja [[Moonika Aava]] ja sprinter [[Argo Golberg]].--> == Mehed == ===[[100 m jooks]]=== {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kim Collins]] || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 10,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darrel Brown]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 10,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,08 |- | 4. || [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,13 |- | 5. || [[Deji Aliu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 10,21 |- | 6. || [[Uchenna Emedolu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 10,22 |- | || <s>[[Dwain Chambers]]</s> || <s>{{PisiLipp|Suurbritannia}}</s> || DK |- | || <s>[[Tim Montgomery]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,79''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1999]] [[Ateena]]) <br>MM rekord: '''9,80''' Maurice Greene, USA ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2001]]: '''9,82''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) <br> <br>DK-diskvalifiseeriti === [[200 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[John Capel]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darvis Patton]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shingo Suetsugu]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 20,38 |- | 4. || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,39 |- | 5. || [[Stephane Buckland]] || {{PisiLipp|Mauritius}} || 20,41 |- | 6. || [[Joshua J. Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,47 |- | 7. || [[Frank Fredericks]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 20,47 |- | 8. || [[Uchenna Emedolu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 20,62 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>MM rekord: '''19,79''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2001]]: '''20,04''' [[Konstadinos Kenteris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tyree Washington]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marc Raquil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 44,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Michael Blackwood]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,80 |- | 4. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 44,83 |- | 5. || [[Eric Milazar]] || {{PisiLipp|Mauritius}} || 45,17 |- | 6. || [[Alleyne Francique]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 45,48 |- | || <s>[[Calvin Harrison]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |- | || <s>[[Jerome Young]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>MM rekord: '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]] ) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2001]]: '''44,64''' [[Avard Moncur]], [[Bahama]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) <br> <br>DK-diskvalifiseeriti === [[800 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Djabir Said-Guerni]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Juri Borzakovski]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.44,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mbulaeni Mulaudzi]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.44,90 |- | 4. || [[Wilson Kipketer]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,23 |- | 5. || [[Andrea Longo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.45,43 |- | 6. || [[Justus Koech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,63 |- | 7. || [[Hezekiel Sepeng]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.45,74 |- | 8. || [[Osmar Barbosa dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.46,28 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.41,11''' [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. juuli]] [[1997]] [[Köln]]) <br>MM rekord:''' 1.43,06''' [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2001]]: '''1.43,70''' [[Andre Bucher]], [[Šveits]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[1500 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hicham El Guerrouj]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 3.31,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mehdi Baala]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 3.32,31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ivan Geško]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3.33,17 |- | 4. || [[Paul Korir]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 3.33,47 |- | 5. || [[Rui Silva]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 3.33,68 |- | 6. || [[Reyes Estevez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 3.33,84 |- | 7. || [[Gert-Jan Liefers]] || {{Pisilipp|Holland}} || 3.33,99 |- | 8. || [[Vjatšeslav Šabunin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3.34,37 |- | || <s>[[Fouad Chouki]]</s> || <s>{{Pisilipp|Prantsusmaa}}</s> || <s>3.34,05</s> |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 3.27,65''' Hicham El Guerrouj, Maroko ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3.30,68''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[5000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Eliud Kipchoge]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.52,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hicham El Guerrouj]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 12.52,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kenenisa Bekele]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 12.53,12 |- | 4. || [[John Kibowen]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.54,07 |- | 5. || [[Abraham Chebii]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.57,74 |- | 6. || [[Gebre-egziabher Gebremariam]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 12.58,08 |- | 7. || [[Richard Limo]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 13.01,13 |- | 8. || [[Zersenay Tadesse]] || {{Pisilipp|Eritrea}} || 13.05,57 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12.39,36''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[13. juuni]] [[1998]] [[Helsingi]]) <br>MM rekord:''' 12.58,13''' [[Salah Hissou]], [[Maroko]] ([[28. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 13.00,77''' [[Richard Limo]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kenenisa Bekele]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 26.49,57 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Haile Gebrselassie]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 26.50,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sileshi Sihine]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 27.01,44 |- | 4. || [[Abdullah Ahmad Hassan]] || {{Pisilipp|Katar}} || 27.18,28 |- | 5. || [[John Cheruiyot Korir]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.19,94 |- | 6. || [[Wilberforce Talel]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.33,60 |- | 7. || [[Salim Kipsang]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.45,05 |- | 8. || [[Kamiel Maase]] || {{Pisilipp|Holland}} || 27.45,46 |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 26.22,75''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[1. juuni]] [[1998]] [[Hengelo]]) <br>MM rekord: '''27.12,95''' Haile Gebrselassie, Etioopia ([[8. august]] [[1995]] [[Göteborg]] ) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 27.53,25''' [[Charles Kamathi]], [[Keenia]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jaouad Gharib]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 2:08.31MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Julio Rey]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 2:08.38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Stefano Baldini]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 2.09,14 |- | 4. || [[Alberto Chaiça]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 2:09.25 |- | 5. || [[Shigeru Aburaya]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:09.26 |- | 6. || [[Daniele Caimmi]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 2:09.29 |- | 7. || [[Ian Syster]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2:10.17 |- | 8. || [[Michael Rotich]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:10.35 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailma tippaeg:''' 2:05.38''' [[Khalid Khannouchi]], [[Maroko]] ([[14. aprill]] [[2002]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:10.03''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2:12.42''' [[Gezahegne Abera]], [[Etioopia]] ([[3. august]] [[Edmonton]]) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riike !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|USA}} || [[John Capel]], [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], [[Darvis Patton]], [[Joshua J. Johnson]], || 38,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Brasiilia}} || [[Vicente Lenilson de Lima]], [[Edson Luciano Ribeiro]], [[Andre Domingos da Silva]], [[Claudio Roberto Souza]] || 38,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Timothy Beck]], [[Troy Douglas]], [[Patrick van Balkom]], [[Caimin Douglas]] || 38,87 |- | 4. || {{Pisilipp|Nigeeria}} || [[Adetokumbo Olusoji Fasuba]], [[Uchenna Emedolu]], [[Deji Musa]], [[Deji Aliu]] || 38,89 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Marcin Krzywański]], [[Lukasz Chyla]], [[Marcin Nowak]], [[Marcin Jedrusinski]] || 38,96 |- | 6. || {{Pisilipp|Jaapan}} || [[Hiroyasu Tsuchie]], [[Hisashi Miyazaki]], [[Ryo Matsuda]], [[Nobuharu Asahara]] || 39,05 |- | - || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Ricardo Williams]], [[Dwight Thomas]], [[Michael Frater]], [[Asafa Powell]] || DNF |- | || <s>{{Pisilipp|Suurbritannia}}</s> || <s>[[Christian Malcolm]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</s> || <s>38,08</s> |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 37,40''' [[USA]] ([[8. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>'''37,40''' USA ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord:''' 37,40''' USA ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 37,96''' [[USA]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Naman Keita]], [[Stephane Diagana]], [[Marc Raquil]] || 2.58,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Brandon Simpson]], [[Danny McFarlane]], [[Davian Clarke]], [[Michael Blackwood]] || 2.59,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Bahama}} || [[Avard Moncur]], [[Dennis Darling]], [[Nathaniel McKinney]], [[Christopher Brown]] || 3.00,53 |- | 4. || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Ian Mackie]], [[Sean Baldock]], [[Chris Rwalinson]], [[Daniel Caines]] || 3.01,00 |- | 5. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Eduardo Ivan Rodriguez]], [[David Canal]], [[Salvador Rodriguez]], [[Antonio Manuel Reina]] || 3.02,50 |- | 6. || {{Pisilipp|Kreeka}} || [[Stilianos Dimotsios]], [[Anastasios Gousis]], [[Panayiotis Sarris]], [[Periklis Iakovakis]] || 3.02,56 |- | 7. || {{Pisilipp|Jaapan}} || [[Yuki Yamaguchi]], [[Takahiko Yamamura]], [[Kenji Tabata]], [[Mitsuhiro Sato]] || 3.03,15 |- | || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>[[Calvin Harrison]], [[Tyree Washington]], [[Derrick Brew]], [[Jerome Young]]</s> || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''2.54,20''' [[USA]] ([[22. juuli]] [[1998]] [[Uniondale]]) <br>MM rekord:''' 2.54,29''' USA ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''2.57,54''' [[USA]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) Algselt võidu saanud USA (2.58,88) diskvalifitseeriti, kuna Calvin Harrison jäi [[doping]]u kasutamisega vahele. === [[110 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Allen Johnson]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Terrence Trammell]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liu Xiang]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 13,23 |- | 4. || [[Larry Wade]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,34 |- | 5. || [[Marcio Simao de Souza]] || {{Pisilipp|Brasiilia}} || 13,48 |- | 6. || [[Shi Dongpeng]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 13,55 |- | 7. || [[Yoel Hernandez]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 13,57 |- | || <s>[[Chris Phillips (sprinter)|Chris Phillips]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>13,35</s> |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''12,91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''12,91''' Colin Jackson, Suurbritannia (20. august 1993 Stuttgart) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 13,04''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[9. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Felix Sanchez]] || {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} || 47,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joey Woody]] || {{Pisilipp|USA}} || 48,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Periklis Iakovakis]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 48,24 |- | 4. || [[Danny McFarlane]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 48,30 |- | 5. || [[Kemel Thompson]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 48,51 |- | 6. || [[Christopher Rawlinson]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 48,90 |- | 7. || [[Mubarak Faraj Al-Nubi]] || {{Pisilipp|Katar}} || 52,64 |- | 8. || [[Llewellyn Herbert]] || {{Pisilipp|LAV}} || 72,10 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>MM rekord: '''47,18''' Kevin Young, USA ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 47,49''' [[Felix Sanchez]], [[Dominikaani Vabariik]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[3000 m takistusjooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sayf Sa‘īd Shāhīn|Saif Saeed Shaheen]] || {{Pisilipp|Katar}} || 8.04,39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ezekiel Kemboi]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 8.05,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eliseo Martin]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.09,09 |- | 4. || [[Bouabdallah Tahri]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 8.10,65 |- | 5. || [[Abraham Cherono]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 8.13,37 |- | 6. || [[Luis Miguel Martin]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.13,52 |- | 7. || [[Simon Vroemen]] || {{Pisilipp|Holland}} || 8.13,71 |- | 8. || [[Jose Luis Blanco]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.17,16 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.53,17''' [[Brahim Boulami]], [[Maroko]] ([[16. august]] [[2002]] [[Zürich]]) <br>MM rekord: '''8.04,16''' [[Moses Kiptanui]], [[Keenia]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 8.15,16''' [[Rueben Kosgei]], [[Keenia]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[20 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jefferson Pérez]] || {{Pisilipp|Ecuador}} || 1:17.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Francisco Javier Fernandez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:18.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Roman Rasskazov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:18.07 |- | 4. || [[Noé Hernández]] || {{Pisilipp|Mehhiko}} || 1:18.14 |- | 5. || [[Luke Adams]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 1:19.35 |- | 6. || [[Ivan Trotskiy]] || {{Pisilipp|Belgia}} || 1:19.40 |- | 7. || [[David Marquez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:19.46 |- | 8. || [[Ilja Markov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:20.14 |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''1:17.22''' [[Francisco Fernandez]], [[Hispaania]] ([[28. aprill]] [[2002]] [[Turu]]) <br>MM rekord:''' 1:19.37''' [[Maurizio Damilano]], [[Itaalia]] ([[24. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1:20.31''' [[Roman Rasskazov]], [[Venemaa]] ([[4. august]] [[Edmonton]]) === [[50 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Robert Korzeniowski]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:36.03 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[German Skurõgin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:36.42 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andreas Erm]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:37.46 |- | 4. || [[Aleksei Vojevodin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:38,.1 |- | 5. || [[Deniss Nitšegorodov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:38.23 |- | 6. || [[Jesus Angel Garcia]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 3:43.56 |- | 7. || [[Roman Magdziarczyk]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:44.53 |- | 8. || [[Trond Nymark]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:46.14 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''3:36.39''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>MM rekord:''' 3:40.53''' [[Hartwig Gauder]], [[Saksa DV]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3:42.08''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jacques Freitag]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Stefan Holm]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mark Boswell]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 2.32 |- | 4. || [[Mihhail Tsvetkov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.29 |- | 5. || [[Jermaine Mason]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 2.29 |- | 6. || [[Grzegorz Sposób]] || {{Pisilipp|Poola}} || 2.29 |- | 7. || [[James Nieto]] || {{Pisilipp|USA}} || 2.29 |- | 8. || [[Andrei Sokolovski]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 2.29 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>MM rekord: '''2.40''' Javier Sotomayor, Kuuba ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2.36''' [[Martin Buss]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[Teivashüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Okkert Brits]] || {{Pisilipp|LAV}} || 5.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Patrik Kristiansson]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 5.85 |- | 4. || [[Dmitri Markov]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 5.85 |- | 5. || [[Tim Lobinger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 5.80 |- | 6. || [[Deniss Jurtšenko]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 5.70 |- | 6. || [[Timothy Mack]] || {{Pisilipp|USA}} || 5.70 |- | 6. || [[Derek Miles]] || {{Pisilipp|USA}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>MM rekord:''' 6.05''' [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 6.05''' Dmitri Markov, Austraalia (9. august Edmonton) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dwight Phillips]] || {{Pisilipp|USA}} || 8.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[James Beckford]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 8.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yago Lamela]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.22 |- | 4. || [[Ignisious Gaisah]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 8.13 |- | 5. || [[Hussein Taher Al-Sabee]] || {{Pisilipp|Saudi Araabia}} || 8.10 |- | 6. || [[Volodimir Zjuskov]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 8.08 |- | 7. || [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] || {{Pisilipp|USA}} || 8.02 |- | 8. || [[Osbourne Moxey]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 7.93 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>MM rekord:''' 8.95''' Mike Powell, USA (30. august 1991 Tokyo) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 8.40''' [[Ivan Pedroso]], [[Kuuba]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[Kolmikhüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Olsson]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 17.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yoandri Betanzos]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 17.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Leevan Sands]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 17.26 |- | 4. || [[David Giralt]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 17.23 |- | 5. || [[Jadel Gregorio]] || {{Pisilipp|Brasiilia}} || 17.11 |- | 6. || [[Kenta Bell]] || {{Pisilipp|USA}} || 17.08 |- | 7. || [[Hristos Meletoglou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 16.92 |- | 8. || [[Andrew Owusu]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 16.86 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''18.29''' [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: '''18.29''' Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 17.92''' Jonathan Edwards, Suurbritannia ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrei Mihnevitš]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 21.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adam Nelson]] || {{Pisilipp|USA}} || 21.26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juri Bilonog]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 21.10 |- | 4. || [[Justin Anlezark]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 20.61 |- | 5. || [[Ralf Bartels]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 20.50 |- | 6. || [[Tepa Reinikainen]] || {{Pisilipp|Soome}} || 20.45 |- | 7. || [[Ville Tiisanoja]] || {{Pisilipp|Soome}} || 20.09 |- | 8. || [[John Godina]] || {{Pisilipp|USA}} || 19.84 |- | || <s>[[Kevin Toth]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>20.89</s> |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 23.12''' [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord:''' 22.23''' [[Werner Günthör]], [[Šveits]] (29. august 1997 Rooma) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''21.87''' [[John Godina]], [[USA]] ([[4. august]] [[Edmonton]]) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Virgilijus Alekna]] || {{Pisilipp|Leedu}} || 69.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Robert Fazekas]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 69.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vassili Kaptjuhh]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 66.51 |- | 4. || [[Lars Riedel]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 66.28 |- | 5. || [[Michael Möllenbeck]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 66.23 |- | 6. || [[Frantz Kruger]] || {{Pisilipp|LAV}} || 65.26 |- | 7. || [[Aleksander Tammert]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 64.50 |- | 8. || [[Mario Pestano]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 64.39 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 74.08''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: '''69.72''' [[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 69.72''' Lars Riedel, Saksamaa (8. august Edmonton) === [[Vasaraheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ivan Tihhon]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 83.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adrian Annus]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 80.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kōji Murofushi]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 80.12 |- | 4. || [[Andrei Skvaruk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 79.68 |- | 5. || [[Primož Kozmus]] || {{Pisilipp|Sloveenia}} || 79.68 |- | 6. || [[Ilja Konovalov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 78.55 |- | 7. || [[Vadim Devjatovski]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 78.13 |- | 8. || [[Alexandros Papadimitriou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 77.79 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''83.38''' [[Szymon Ziółkowski]], [[Poola]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 83.38''' Szymon Ziółkowski, Poola (5. august Edmonton) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sergei Makarov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 85.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andrus Värnik]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 85.17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Boris Henry]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 84.74 |- | 4. || [[Jan Železný]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 84.09 |- | 5. || [[Aki Parviainen]] || {{Pisilipp|Soome}} || 83.05 |- | 6. || [[Christian Nicolay]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 81.77 |- | 7. || [[Miroslav Guzdek]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 81.40 |- | 8. || [[Blank Peter]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 80.34 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 98.48''' [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>MM rekord: '''92.80''' Jan Železný, Tšehhi ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 92.80''' Jan Železný, Tšehhi (12. august Edmonton) ===Kümnevõistlus=== {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tom Pappas]] || {{Pisilipp|USA}} || 8750 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Roman Šebrle]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 8634 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dmitri Karpov]] || {{Pisilipp|Kasahstan}} || 8374 |- | 4. || [[Tomáš Dvořák]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 8242 |- | 5. || [[Laurent Hernu]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 8218 |- | 6. || [[Lev Lobodin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 8198 |- | 7. || [[Qi Haifeng]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 8126 |- | 8. || [[Andre Niklaus]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 8020 |} <br>Finaal: [[26. august|26.]]–[[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''9026''' [[Roman Sebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>MM rekord: '''8902''' [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi ([[6. august|6.]]–[[7. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''8902''' Tomáš Dvořák, Tšehhi (6.–7. august Edmonton) Erki Nool ja Kristjan Rahnu katkestasid == Naised == === [[100 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Torri Edwards]] || {{Pisilipp|USA}} || 10,93 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Chandra Sturrup]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekateríni Thánou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 11,03 |- | 4. || [[Christine Arron]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 11,06 |- | 5. || [[Aleen Bailey]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 11,07 |- | 6. || [[Gail Devers]] || {{Pisilipp|USA}} || 11,11 |- | || <s>[[Kelli White]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || doping |- | || <s>[[Žanna Block]]</s> || <s>{{Pisilipp|Ukraina}}</s> || || doping |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord: '''10,90''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''10,82''' [[Zhanna Pintussevitš-Block]], [[Ukraina]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[200 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anastassia Kapatšinskaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 22,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Torri Edwards]] || {{Pisilipp|USA}} || 22,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Muriel Hurtis]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 4. || [[Beverly McDonald]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 22,95 |- | 5. || [[Natalja Safronnikova]] || {{Pisilipp|Belgia}} || 22,98 |- | 6. || [[Anžela Kravtšenko]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 23,00 |- | || <s>[[Kelli White]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || doping |- | || <s>[[Žanna Block]]</s> || <s>{{Pisilipp|Ukraina}}</s> || doping |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: Maailmarekord: '''21.34''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: '''21.74''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''22,39''' [[Marion Jones]], USA ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ana Guevara]] || {{Pisilipp|Mehhiko}} || 48,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lorraine Fenton]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 49,43 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amy Mbacke Thiam]] || {{Pisilipp|Senegal}} || 49,95 |- | 4. || [[Natalja Nazarova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 49,98 |- | 5. || [[Tonique Williams]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 50,38 |- | 6. || [[Olesja Zõkina]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 50,59 |- | 7. || [[Lee McConnell]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 51,07 |- | 8. || [[Svetlana Pospelova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 51,30 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 47.60''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 47.99''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 49,86''' [[Amy Mbacke Thiam]], [[Senegal]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[800 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Mutola]] || {{Pisilipp|Mosambiik}} || 1.59,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kelly Holmes]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 2.00,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Natalja Hruštšeljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.00,29 |- | 4. || [[Mina Ait Hammou]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 2.01,09 |- | 5. || [[Claudia Gesell]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 2.02,48 |- | 6. || [[Diane Cummins]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 2.02,48 |- | 7. || [[Akosua Serwah]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 2.03,24 |- | . || [[Stephanie Graf]] || {{Pisilipp|Austria}} || katkestas |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord: '''1.54,68''' Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1.57,17''' [[Maria de Lourdes Mutola]], [[Mosambiik]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[1500 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tatjana Tomašova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3.58,52 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sureyya Ayhan]] || {{Pisilipp|Türgi}} || 3.59,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hayley Tullett]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 3.59,95 |- | 4. || [[Jekaterina Rozenberg]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.00,59 |- | 5. || [[Jackline Maranga]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 4.01,64 |- | 6. || [[Naomi Mugo]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 4.02,33 |- | 7. || [[Daniela Jordanova]] || {{Pisilipp|Bulgaaria}} || 4.02,34 |- | 8. || [[Jelena Zadorožnaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.02,46 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.52,47''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>MM rekord: '''3.58,56''' [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 4.00,57''' [[Gabriela Szabo]], [[Rumeenia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[5000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tirunesh Dibaba]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 14.51,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marta Dominguez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 14.52,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Edith Masai]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 14.52,30 |- | 4. || [[Jelena Zadorožnaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.52,36 |- | 5. || [[Elvan Abeylegesse]] || {{Pisilipp|Türgi}} || 14.53,56 |- | 6. || [[Isabella Ochichi]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 14.54,08 |- | 7. || [[Gulnara Šamitova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.54,38 |- | 8. || [[Courtney Babcock]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 14.54,98 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 14.28,09''' [[Jiang Bo]], [[Hiina]] ([[23. oktoober]] [[1997]] [[Shanghai]]) <br>MM rekord:''' 14.41,82''' [[Gabriela Szabo]], [[Rumeenia]] ([[27. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 15.03,39''' [[Olga Jegorova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Berhane Adere]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 30.04,18 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Werknesh Kidane]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 30.07,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sun Yingjie]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 30.07,20 |- | 4. || [[Lornah Kiplagat]] || {{Pisilipp|Holland}} || 30.12,53 |- | 5. || [[Alla Žiljajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 30.23,07 |- | 6. || [[Galina Bogomolova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 30.26,20 |- | 7. || [[Xing Huina]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 30.31,55 |- | 8. || [[Benita Johnson]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 30.37,68 |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 29.31,78''' [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord:''' 30.49,30''' Wang Junxia, Hiina ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''31.48,81''' [[Derartu Tulu]], [[Etioopia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Catherine Ndereba]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:23.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mizuki Noguchi]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:24.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Masako Chiba]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:25.09 |- | 4. || [[Naoko Sakamoto]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:25.25 |- | 5. || [[Ham Bong-sil]] || {{Pisilipp|Põhja-Korea}} || 2:25.31 |- | 6. || [[Elfenesh Alemu]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 2:26.29 |- | 7. || [[Joyce Chepchumba]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:26.33 |- | 8. || [[Olivera Jevtic]] || {{Pisilipp|Serbia ja Montenegro}} || 2:26.49 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:25.17''' [[Mota Rosa]], [[Portugal]] ([[29. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2:26.01''' [[Lidia Simon]], [[Rumeenia]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Patricia Girard]], [[Muriel Hurtis]], [[Sylviane Felix]], [[Christine Arron]] || 41,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|USA}} || [[Angela Williams]], [[Chryste Gaines]], [[Inger Miller]], [[Torri Edwards]] || 41,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Venemaa}} || [[Olga Fjodorova]], [[Julija Tabakova]], [[Marina Kislova]], [[Larissa Kruglova]] || 42,66 |- | 4. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Tatjana Tkalitš]], [[Anžela Kravtšenko]], [[Olena Pastušenko]], [[Oksana Kaidaš]] || 43,07 |- | 5. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Melanie Paschke]], [[Marion Wagner]], [[Sandra Moler]], [[Katja Wakan]] || 43,27 |- | 6. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Katleen de Caluwe]], [[Audry Rochtus]], [[Elodie Ouedraogo]], [[Kim Gevaert]] || 43,45 |- | 7. || {{Pisilipp|Valgevene}} || [[Julija Nesterenko]], [[Oksana Dragun]], [[Jelena Nevmeržitskaja]], [[Natalja Safronnikova]] || 43,47 |- | 8. || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Vonette Dixon]], [[Elva Goulbourne]], [[Beverly McDonald]], [[Brigitte Foster]] || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: '''41,47''' [[USA]] ([[9. august]] [[1987]] [[Ateena]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 41,71''' USA ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|USA}} || [[Me'Lisa Barber]], [[DeeDee Trotter]], [[Jearl Miles-Clark]], [[Sanya Richards]] || 3.22,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Venemaa}} || [[Olesja Zõkina]], [[Julija Petšonkina]], [[Anastassija Kapatšinkaja]], [[Natalja Nazarova]] || 3.22,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]], [[Allison Beckford]], [[Ronetta Smith]], [[Lorraine Fenton]] || 3.22,92 |- | 4. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Claudia Marx]], [[Birgit Rockmeier]], [[Claudia Hoffman]], [[Grit Breuer]] || 3.26,25 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Monika Bejnar]], [[Malgorzata Pskit]], [[Anna Jesien]], [[Grazyna Prokopek]] || 3.26,64 |- | 6. || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Lee McConnell]], [[Jennifer Meadows]], [[Catherine Murphy]], [[Natasha Danvers]] || 3.26,67 |- | 7. || {{Pisilipp|Kamerun}} || [[Mireille Nguimgo]], [[Carole Kaboud Mebam]], [[Delphine Bertille Atangana]], [[Hortense Bewouda]] || 3.27,08 |- | . || {{Pisilipp|Senegal}} || [[Fatou Bintou Fall]], [[Mame Tacko Diouf]], [[Aminata Diouf]], [[Amy Mbacke Thiam]] || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.15,17''' [[NSVL|NSV Liit]] ([[1. august]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 3.16,71''' [[USA]], ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3.20,65''' [[Jamaica]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[100 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Perdita Felicien]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 12,53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brigitte Foster]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 12,57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Miesha McKelvy]] || {{Pisilipp|USA}} || 12,67 |- | 4. || [[Glory Alozie]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 12,75 |- | 5. || [[Aurelia Trywianska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 12,75 |- | 6. || [[Jenny Adams]] || {{Pisilipp|USA}} || 12,77 |- | 7. || [[Patricia Girard]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 12,83 |- | 8. || [[Lacena Golding]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 12,87 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''12.21''' [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord:''' 12.34''' [[Ginka Zagorcheva]], Bulgaaria ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 12,42''' [[Anjanette Kirkland]], [[USA]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jana Rawlinson|Jana Pittman]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 53,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandra Glover]] || {{Pisilipp|USA}} || 53,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julija Petšonkina]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 53,71 |- | 4. || [[Ionela Tirlea]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 54,41 |- | 5. || [[Tatjana Tereštšuk-Antipova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 54,61 |- | 6. || [[Andrea Blackett]] || {{Pisilipp|Barbados}} || 54,79 |- | 7. || [[Heike Meissner]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 55,60 |- | 8. || [[Surita Febbraio]] || {{Pisilipp|LAV}} || 55,90 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 52,34''' [[Julia Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>MM rekord: '''52,61''' [[Kim Batten]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 53,34''' [[Nezha Bidouane]], [[Maroko]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[20 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jelena Nikolajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:26.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gillian O'Sullivan]] || {{Pisilipp|Iirimaa}} || 1:27.34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Valentina Tsõbulskaja]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 1:28.10 |- | 4. || [[Tatjana Gudkova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:28.53 |- | 5. || [[Claudia Stef]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 1:29.09 |- | 6. || [[Rossella Giordano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:29.14 |- | 7. || [[Athanasía Tsoumeléka]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 1:29.34 |- | 8. || [[Melanie Seeger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:29.44 |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1:24.50''' [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[4. märts]] [[2001]] [[Adler]]) <br>MM rekord:''' 1:27.48''' Olimpiada Ivanova, Venemaa ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1:27.48''' Olimpiada Ivanova, Venemaa (9. august Edmonton) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hestrie Cloete]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2.06 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marina Kuptsova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kajsa Bergqvist]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 2.00 |- | 4. || [[Venelina Veneva]] || {{Pisilipp|Bulgaaria}} || 1.98 |- | 5. || [[Vita Palamar]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Anna Tšitšerova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1.95 |- | 7. || [[Blanka Vlašic]] || {{Pisilipp|Horvaatia}} || 1.95 |- | 8. || [[Juana Rosario Arrendel]] || {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} || 1.95 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.09''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 2.09''' Stefka Kostadinova, Bulgaaria (30. august 1987 Rooma) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2.00''' [[Hestrie Cloete]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[Teivashüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Svetlana Feofanova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Annika Becker]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 4.70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jelena Isinbajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Monika Pyrek]] || {{Pisilipp|Poola}} || 4.55 |- | 4. || [[Stacy Dragila]] || {{Pisilipp|USA}} || 4.55 |- | 6. || [[Yvonne Buschbaum]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 4.50 |- | 7. || [[Anna Rogowska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 4.45 |- | 8. || [[Jelena Beljakova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.45 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 4.82''' [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[13. juuli]] [[2003]] [[Gateshead]]) <br>MM rekord:''' 4.75''' [[Stacy Dragila]], [[USA]] ([[6. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: Stacy Dragila, USA (6. august Edmonton) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Eunice Barber]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 6.99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tatjana Kotova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anju Bobby George]] || {{Pisilipp|India}} || 6.70 |- | 4. || [[Jade Johnson]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 6.63 |- | 5. || [[Olga Rubljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6.58 |- | 6. || [[Tünde Vaszi]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 6.53 |- | 7. || [[Bronwyn Thompson]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 6.48 |- | 8. || [[Grace Upshaw]] || {{Pisilipp|USA}} || 6.47 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.52''' [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 7.02''' [[Fiona May]], [[Itaalia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Kolmikhüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tatjana Lebedeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 15.18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Françoise Mbango Etone]] || {{Pisilipp|Kamerun}} || 15.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magdelin Martinez]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 14.90 |- | 4. || [[Anna Pjatõhh]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.72 |- | 5. || [[Mabel Gay]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 14.52 |- | 6. || [[Barbara Lah]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 14.38 |- | 7. || [[Olena Hovorova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 14.38 |- | 8. || [[Chrysopigí Devetzí]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 14.34 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 15.50''' [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord:''' 15.50''' Inessa Kravets, Ukraina (10. august 1995 Göteborg) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 15.25''' [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Svetlana Kriveljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 20.63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadezhda Ostaptšuk]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 20.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vita Pavlõš]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 20.08 |- | 4. || [[Irina Koržanenko]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 19.17 |- | 5. || [[Valerie Adams]] || {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} || 18.65 |- | 6. || [[Krystyna Zabawska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 18.62 |- | 7. || [[Nadine Kleinert]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 8. || [[Assunta Legnante]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 18.28 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord:''' 21.24''' Natalja Lissovskaja, NSV Liit ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 20.61''' [[Janina Koroltšik]], [[Valgevene]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Iryna Jatčanka]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 67.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anastasía Kelesídou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 67.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Voggoli]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 66.73 |- | 4. || [[Olena Antonova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 65.90 |- | 5. || [[Věra Pospíšilová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 65.55 |- | 6. || [[Natalja Sadova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 65.22 |- | 7. || [[Aimin Song]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 63.84 |- | 8. || [[Anna Söderberg]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 61.61 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 76.80''' [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 71.62''' [[Martina Hellmann]], Saksa DV ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 68.57''' [[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[Vasaraheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yipsi Moreno]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 73.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Olga Kuzenkova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 71.71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Manuela Montebrun]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 70.92 |- | 4. || [[Yuan Gu]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 70.77 |- | 5. || [[Susanne Keil]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 69.43 |- | 6. || [[Mihaela Melinte]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 68.69 |- | 7. || [[Anna Mahon]] || {{Pisilipp|USA}} || 68.45 |- | 8. || [[Kamila Skolimowska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 68.39 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 76.07''' [[Mihaela Melinte]], [[Rumeenia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Rüdlingen]]) <br>MM rekord:''' 75.20''' Mihaela Melinte, Rumeenia ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 70.65''' [[Yipsi Moreno]], [[Kuuba]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miréla Maniáni]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 66.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tatjana Šikolenko]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 63.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Steffi Nerius]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 62.70 |- | 4. || [[Mikaela Ingberg]] || {{Pisilipp|Soome}} || 62.20 |- | 5. || [[Osleidys Menéndez]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 62.19 |- | 6. || [[Sonia Bicet]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 60.17 |- | 7. || [[Claudia Coslovich]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 59.64 |- | 8. || [[Laverne Eve]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 59.60 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 71.54''' [[Osleidys Menéndez]], [[Kuuba]] ([[1. juuli]] [[2001]] [[Crete]]) <br>MM rekord:''' 69.53''' Osleidys Menéndez, Kuuba ([[6. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 69.53''' Osleidys Menéndez, Kuuba (6. august Edmonton) === [[Seitsmevõistlus]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Carolina Klüft]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 7001 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eunice Barber]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 6755 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Natalja Sazanovitš]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 6524 |- | 4. || [[Jelena Prohhorova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6452 |- | 5. || [[Denise Lewis]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 6254 |- | 6. || [[Gertrud Bacher]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 6166 |- | 7. || [[Larissa Netšeporuk]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 6154 |- | 8. || [[Sonja Kesselschläger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 6134 |} <br>Finaal: [[23. august|23.]]–[[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 7128''' Jackie Joyner-Kersee, USA ([[31. august]] – [[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 6694''' [[Jelena Prohhorova]], [[Poola]] ([[4. august|4.]]–[[5. august]] [[Edmonton]]) == Mitteametlik paremusjärjestus == {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}} ||8||8||1||17 |- |2.||{{PisiLipp|Venemaa}}||7||7||5||19 |- |3.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||2||3||8 |- |4.||{{PisiLipp|Etioopia}}||3||2||2||7 |- |5.||{{PisiLipp|Valgevene}}||3||1||3||7 |- |6.||{{PisiLipp|Rootsi}}||2||1||2||5 |- |7.||{{PisiLipp|Keenia}}||2||1||1||4 |- |||{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||2||1||1||5 |- |9.||{{PisiLipp|Maroko}}||2||1||0||3 |- |10.||{{PisiLipp|Kreeka}}||1||1||2||4 |- |11.||{{PisiLipp|Kuuba}}||1||1||0||2 |- |12.||{{PisiLipp|Itaalia}}||1||0||2||3 |- |13.||{{PisiLipp|Kanada}}||1||0||1||2 |- |14.||{{PisiLipp|Alžeeria}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Austraalia}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Ecuador}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Mehhiko}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Mosambiik}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Poola}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Katar}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||1||0||0||1 |- |24.||{{PisiLipp|Jamaica}}||0||4||1||5 |- |25.||{{PisiLipp|Bahrein}}||0||3||2||5 |- |26.||{{PisiLipp|Ungari}}||0||2||0||2 |- |27.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||1||3||4 |- |||{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||3||4 |- |||{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||3||4 |- |30.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||2||3 |- |31.||{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Kamerun}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Eesti}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Türgi}}||0||1||0||1 |- |38.||{{PisiLipp|Bahama}}||0||0||3||3 |- |39.||{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||2||2 |- |40||{{PisiLipp|India}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Senegal}}||0||0||1||1 |} == Välislingid == * [http://www.iaaf.org/competitions/iaaf-world-championships/9th-iaaf-world-championships-in-athletics-2962 Maailmameistrivõistluste IAAF-i ametlik koduleht] * [http://www.iaaf.org/results/iaaf-world-championships-in-athletics/2003/9th-iaaf-world-championships-in-athletics-2962 MM-i tulemused] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2003. aasta spordis]] [[Kategooria:Pariisi sport]] jgqff0dcsh5thlmob0zsj472i5cz4pp 7261075 7261074 2026-10-28T16:13:45Z Sjur 66496 /* 100 m jooks */ 7261075 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]''' | '''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] |} '''IX [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[23. august|23.]]–[[31. august]]ini [[2003]] [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is. {{sisukord paremale}} ==Eestlaste osalemine== Eesti sportlasi osales 7: kümnevõistlejad [[Erki Nool]] ja [[Kristjan Rahnu]], kettaheitjad [[Aleksander Tammert]] ja [[Gerd Kanter]], seitsmevõistleja [[Larissa Netšeporuk]], maratonijooksja [[Jane Salumäe]], odaviskaja [[Andrus Värnik]]. <!--Vigastuse tõttu jäid eemale odaviskaja [[Moonika Aava]] ja sprinter [[Argo Golberg]].--> == Mehed == ===[[100 m jooks]]=== {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kim Collins]] || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 10,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darrel Brown]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 10,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,08 |- | 4. || [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,13 |- | 5. || [[Deji Aliu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 10,21 |- | 6. || [[Uchenna Emedolu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 10,22 |- | || <s>[[Dwain Chambers]]</s> || <s>{{PisiLipp|Suurbritannia}}</s> || DK |- | || <s>[[Tim Montgomery]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,79''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1999]] [[Ateena]]) <br>MM rekord: '''9,80''' Maurice Greene, USA ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2001]]: '''9,82''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) <br> <br>DK-diskvalifiseeriti === [[200 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[John Capel]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darvis Patton]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shingo Suetsugu]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 20,38 |- | 4. || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,39 |- | 5. || [[Stephane Buckland]] || {{PisiLipp|Mauritius}} || 20,41 |- | 6. || [[Joshua J. Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,47 |- | 7. || [[Frank Fredericks]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 20,47 |- | 8. || [[Uchenna Emedolu]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 20,62 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>MM rekord: '''19,79''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2001]]: '''20,04''' [[Konstadinos Kenteris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tyree Washington]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marc Raquil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 44,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Michael Blackwood]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,80 |- | 4. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 44,83 |- | 5. || [[Eric Milazar]] || {{PisiLipp|Mauritius}} || 45,17 |- | 6. || [[Alleyne Francique]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 45,48 |- | || <s>[[Calvin Harrison]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |- | || <s>[[Jerome Young]]</s> || <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || DK |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>MM rekord: '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]] ) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2001]]: '''44,64''' [[Avard Moncur]], [[Bahama]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) <br> <br>DK-diskvalifiseeriti === [[800 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Djabir Said-Guerni]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Juri Borzakovski]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.44,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mbulaeni Mulaudzi]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.44,90 |- | 4. || [[Wilson Kipketer]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,23 |- | 5. || [[Andrea Longo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.45,43 |- | 6. || [[Justus Koech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,63 |- | 7. || [[Hezekiel Sepeng]] || [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.45,74 |- | 8. || [[Osmar Barbosa dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.46,28 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.41,11''' [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. juuli]] [[1997]] [[Köln]]) <br>MM rekord:''' 1.43,06''' [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2001]]: '''1.43,70''' [[Andre Bucher]], [[Šveits]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[1500 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hicham El Guerrouj]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 3.31,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mehdi Baala]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 3.32,31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ivan Geško]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3.33,17 |- | 4. || [[Paul Korir]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 3.33,47 |- | 5. || [[Rui Silva]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 3.33,68 |- | 6. || [[Reyes Estevez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 3.33,84 |- | 7. || [[Gert-Jan Liefers]] || {{Pisilipp|Holland}} || 3.33,99 |- | 8. || [[Vjatšeslav Šabunin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3.34,37 |- | || <s>[[Fouad Chouki]]</s> || <s>{{Pisilipp|Prantsusmaa}}</s> || <s>3.34,05</s> |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 3.27,65''' Hicham El Guerrouj, Maroko ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3.30,68''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[5000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Eliud Kipchoge]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.52,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hicham El Guerrouj]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 12.52,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kenenisa Bekele]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 12.53,12 |- | 4. || [[John Kibowen]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.54,07 |- | 5. || [[Abraham Chebii]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 12.57,74 |- | 6. || [[Gebre-egziabher Gebremariam]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 12.58,08 |- | 7. || [[Richard Limo]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 13.01,13 |- | 8. || [[Zersenay Tadesse]] || {{Pisilipp|Eritrea}} || 13.05,57 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12.39,36''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[13. juuni]] [[1998]] [[Helsingi]]) <br>MM rekord:''' 12.58,13''' [[Salah Hissou]], [[Maroko]] ([[28. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 13.00,77''' [[Richard Limo]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kenenisa Bekele]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 26.49,57 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Haile Gebrselassie]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 26.50,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sileshi Sihine]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 27.01,44 |- | 4. || [[Abdullah Ahmad Hassan]] || {{Pisilipp|Katar}} || 27.18,28 |- | 5. || [[John Cheruiyot Korir]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.19,94 |- | 6. || [[Wilberforce Talel]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.33,60 |- | 7. || [[Salim Kipsang]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 27.45,05 |- | 8. || [[Kamiel Maase]] || {{Pisilipp|Holland}} || 27.45,46 |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 26.22,75''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[1. juuni]] [[1998]] [[Hengelo]]) <br>MM rekord: '''27.12,95''' Haile Gebrselassie, Etioopia ([[8. august]] [[1995]] [[Göteborg]] ) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 27.53,25''' [[Charles Kamathi]], [[Keenia]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jaouad Gharib]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 2:08.31MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Julio Rey]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 2:08.38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Stefano Baldini]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 2.09,14 |- | 4. || [[Alberto Chaiça]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 2:09.25 |- | 5. || [[Shigeru Aburaya]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:09.26 |- | 6. || [[Daniele Caimmi]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 2:09.29 |- | 7. || [[Ian Syster]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2:10.17 |- | 8. || [[Michael Rotich]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:10.35 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailma tippaeg:''' 2:05.38''' [[Khalid Khannouchi]], [[Maroko]] ([[14. aprill]] [[2002]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:10.03''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2:12.42''' [[Gezahegne Abera]], [[Etioopia]] ([[3. august]] [[Edmonton]]) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riike !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|USA}} || [[John Capel]], [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], [[Darvis Patton]], [[Joshua J. Johnson]], || 38,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Brasiilia}} || [[Vicente Lenilson de Lima]], [[Edson Luciano Ribeiro]], [[Andre Domingos da Silva]], [[Claudio Roberto Souza]] || 38,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Timothy Beck]], [[Troy Douglas]], [[Patrick van Balkom]], [[Caimin Douglas]] || 38,87 |- | 4. || {{Pisilipp|Nigeeria}} || [[Adetokumbo Olusoji Fasuba]], [[Uchenna Emedolu]], [[Deji Musa]], [[Deji Aliu]] || 38,89 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Marcin Krzywański]], [[Lukasz Chyla]], [[Marcin Nowak]], [[Marcin Jedrusinski]] || 38,96 |- | 6. || {{Pisilipp|Jaapan}} || [[Hiroyasu Tsuchie]], [[Hisashi Miyazaki]], [[Ryo Matsuda]], [[Nobuharu Asahara]] || 39,05 |- | - || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Ricardo Williams]], [[Dwight Thomas]], [[Michael Frater]], [[Asafa Powell]] || DNF |- | || <s>{{Pisilipp|Suurbritannia}}</s> || <s>[[Christian Malcolm]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</s> || <s>38,08</s> |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 37,40''' [[USA]] ([[8. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>'''37,40''' USA ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord:''' 37,40''' USA ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 37,96''' [[USA]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Naman Keita]], [[Stephane Diagana]], [[Marc Raquil]] || 2.58,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Brandon Simpson]], [[Danny McFarlane]], [[Davian Clarke]], [[Michael Blackwood]] || 2.59,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Bahama}} || [[Avard Moncur]], [[Dennis Darling]], [[Nathaniel McKinney]], [[Christopher Brown]] || 3.00,53 |- | 4. || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Ian Mackie]], [[Sean Baldock]], [[Chris Rwalinson]], [[Daniel Caines]] || 3.01,00 |- | 5. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Eduardo Ivan Rodriguez]], [[David Canal]], [[Salvador Rodriguez]], [[Antonio Manuel Reina]] || 3.02,50 |- | 6. || {{Pisilipp|Kreeka}} || [[Stilianos Dimotsios]], [[Anastasios Gousis]], [[Panayiotis Sarris]], [[Periklis Iakovakis]] || 3.02,56 |- | 7. || {{Pisilipp|Jaapan}} || [[Yuki Yamaguchi]], [[Takahiko Yamamura]], [[Kenji Tabata]], [[Mitsuhiro Sato]] || 3.03,15 |- | || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>[[Calvin Harrison]], [[Tyree Washington]], [[Derrick Brew]], [[Jerome Young]]</s> || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''2.54,20''' [[USA]] ([[22. juuli]] [[1998]] [[Uniondale]]) <br>MM rekord:''' 2.54,29''' USA ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''2.57,54''' [[USA]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) Algselt võidu saanud USA (2.58,88) diskvalifitseeriti, kuna Calvin Harrison jäi [[doping]]u kasutamisega vahele. === [[110 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Allen Johnson]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Terrence Trammell]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liu Xiang]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 13,23 |- | 4. || [[Larry Wade]] || {{Pisilipp|USA}} || 13,34 |- | 5. || [[Marcio Simao de Souza]] || {{Pisilipp|Brasiilia}} || 13,48 |- | 6. || [[Shi Dongpeng]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 13,55 |- | 7. || [[Yoel Hernandez]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 13,57 |- | || <s>[[Chris Phillips (sprinter)|Chris Phillips]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>13,35</s> |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''12,91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''12,91''' Colin Jackson, Suurbritannia (20. august 1993 Stuttgart) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 13,04''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[9. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Felix Sanchez]] || {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} || 47,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joey Woody]] || {{Pisilipp|USA}} || 48,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Periklis Iakovakis]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 48,24 |- | 4. || [[Danny McFarlane]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 48,30 |- | 5. || [[Kemel Thompson]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 48,51 |- | 6. || [[Christopher Rawlinson]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 48,90 |- | 7. || [[Mubarak Faraj Al-Nubi]] || {{Pisilipp|Katar}} || 52,64 |- | 8. || [[Llewellyn Herbert]] || {{Pisilipp|LAV}} || 72,10 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>MM rekord: '''47,18''' Kevin Young, USA ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 47,49''' [[Felix Sanchez]], [[Dominikaani Vabariik]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[3000 m takistusjooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sayf Sa‘īd Shāhīn|Saif Saeed Shaheen]] || {{Pisilipp|Katar}} || 8.04,39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ezekiel Kemboi]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 8.05,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eliseo Martin]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.09,09 |- | 4. || [[Bouabdallah Tahri]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 8.10,65 |- | 5. || [[Abraham Cherono]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 8.13,37 |- | 6. || [[Luis Miguel Martin]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.13,52 |- | 7. || [[Simon Vroemen]] || {{Pisilipp|Holland}} || 8.13,71 |- | 8. || [[Jose Luis Blanco]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.17,16 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.53,17''' [[Brahim Boulami]], [[Maroko]] ([[16. august]] [[2002]] [[Zürich]]) <br>MM rekord: '''8.04,16''' [[Moses Kiptanui]], [[Keenia]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 8.15,16''' [[Rueben Kosgei]], [[Keenia]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[20 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jefferson Pérez]] || {{Pisilipp|Ecuador}} || 1:17.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Francisco Javier Fernandez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:18.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Roman Rasskazov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:18.07 |- | 4. || [[Noé Hernández]] || {{Pisilipp|Mehhiko}} || 1:18.14 |- | 5. || [[Luke Adams]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 1:19.35 |- | 6. || [[Ivan Trotskiy]] || {{Pisilipp|Belgia}} || 1:19.40 |- | 7. || [[David Marquez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:19.46 |- | 8. || [[Ilja Markov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:20.14 |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''1:17.22''' [[Francisco Fernandez]], [[Hispaania]] ([[28. aprill]] [[2002]] [[Turu]]) <br>MM rekord:''' 1:19.37''' [[Maurizio Damilano]], [[Itaalia]] ([[24. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1:20.31''' [[Roman Rasskazov]], [[Venemaa]] ([[4. august]] [[Edmonton]]) === [[50 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Robert Korzeniowski]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:36.03 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[German Skurõgin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:36.42 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andreas Erm]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:37.46 |- | 4. || [[Aleksei Vojevodin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:38,.1 |- | 5. || [[Deniss Nitšegorodov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3:38.23 |- | 6. || [[Jesus Angel Garcia]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 3:43.56 |- | 7. || [[Roman Magdziarczyk]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:44.53 |- | 8. || [[Trond Nymark]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:46.14 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''3:36.39''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>MM rekord:''' 3:40.53''' [[Hartwig Gauder]], [[Saksa DV]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3:42.08''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jacques Freitag]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Stefan Holm]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mark Boswell]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 2.32 |- | 4. || [[Mihhail Tsvetkov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.29 |- | 5. || [[Jermaine Mason]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 2.29 |- | 6. || [[Grzegorz Sposób]] || {{Pisilipp|Poola}} || 2.29 |- | 7. || [[James Nieto]] || {{Pisilipp|USA}} || 2.29 |- | 8. || [[Andrei Sokolovski]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 2.29 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>MM rekord: '''2.40''' Javier Sotomayor, Kuuba ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2.36''' [[Martin Buss]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[Teivashüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Okkert Brits]] || {{Pisilipp|LAV}} || 5.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Patrik Kristiansson]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 5.85 |- | 4. || [[Dmitri Markov]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 5.85 |- | 5. || [[Tim Lobinger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 5.80 |- | 6. || [[Deniss Jurtšenko]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 5.70 |- | 6. || [[Timothy Mack]] || {{Pisilipp|USA}} || 5.70 |- | 6. || [[Derek Miles]] || {{Pisilipp|USA}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>MM rekord:''' 6.05''' [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 6.05''' Dmitri Markov, Austraalia (9. august Edmonton) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dwight Phillips]] || {{Pisilipp|USA}} || 8.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[James Beckford]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 8.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yago Lamela]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 8.22 |- | 4. || [[Ignisious Gaisah]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 8.13 |- | 5. || [[Hussein Taher Al-Sabee]] || {{Pisilipp|Saudi Araabia}} || 8.10 |- | 6. || [[Volodimir Zjuskov]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 8.08 |- | 7. || [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] || {{Pisilipp|USA}} || 8.02 |- | 8. || [[Osbourne Moxey]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 7.93 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>MM rekord:''' 8.95''' Mike Powell, USA (30. august 1991 Tokyo) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 8.40''' [[Ivan Pedroso]], [[Kuuba]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[Kolmikhüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Olsson]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 17.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yoandri Betanzos]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 17.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Leevan Sands]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 17.26 |- | 4. || [[David Giralt]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 17.23 |- | 5. || [[Jadel Gregorio]] || {{Pisilipp|Brasiilia}} || 17.11 |- | 6. || [[Kenta Bell]] || {{Pisilipp|USA}} || 17.08 |- | 7. || [[Hristos Meletoglou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 16.92 |- | 8. || [[Andrew Owusu]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 16.86 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''18.29''' [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: '''18.29''' Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 17.92''' Jonathan Edwards, Suurbritannia ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrei Mihnevitš]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 21.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adam Nelson]] || {{Pisilipp|USA}} || 21.26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juri Bilonog]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 21.10 |- | 4. || [[Justin Anlezark]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 20.61 |- | 5. || [[Ralf Bartels]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 20.50 |- | 6. || [[Tepa Reinikainen]] || {{Pisilipp|Soome}} || 20.45 |- | 7. || [[Ville Tiisanoja]] || {{Pisilipp|Soome}} || 20.09 |- | 8. || [[John Godina]] || {{Pisilipp|USA}} || 19.84 |- | || <s>[[Kevin Toth]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || <s>20.89</s> |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 23.12''' [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord:''' 22.23''' [[Werner Günthör]], [[Šveits]] (29. august 1997 Rooma) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''21.87''' [[John Godina]], [[USA]] ([[4. august]] [[Edmonton]]) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Virgilijus Alekna]] || {{Pisilipp|Leedu}} || 69.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Robert Fazekas]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 69.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vassili Kaptjuhh]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 66.51 |- | 4. || [[Lars Riedel]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 66.28 |- | 5. || [[Michael Möllenbeck]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 66.23 |- | 6. || [[Frantz Kruger]] || {{Pisilipp|LAV}} || 65.26 |- | 7. || [[Aleksander Tammert]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 64.50 |- | 8. || [[Mario Pestano]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 64.39 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 74.08''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: '''69.72''' [[Lars Riedel]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 69.72''' Lars Riedel, Saksamaa (8. august Edmonton) === [[Vasaraheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ivan Tihhon]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 83.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adrian Annus]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 80.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kōji Murofushi]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 80.12 |- | 4. || [[Andrei Skvaruk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 79.68 |- | 5. || [[Primož Kozmus]] || {{Pisilipp|Sloveenia}} || 79.68 |- | 6. || [[Ilja Konovalov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 78.55 |- | 7. || [[Vadim Devjatovski]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 78.13 |- | 8. || [[Alexandros Papadimitriou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 77.79 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''83.38''' [[Szymon Ziółkowski]], [[Poola]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 83.38''' Szymon Ziółkowski, Poola (5. august Edmonton) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sergei Makarov]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 85.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andrus Värnik]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 85.17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Boris Henry]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 84.74 |- | 4. || [[Jan Železný]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 84.09 |- | 5. || [[Aki Parviainen]] || {{Pisilipp|Soome}} || 83.05 |- | 6. || [[Christian Nicolay]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 81.77 |- | 7. || [[Miroslav Guzdek]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 81.40 |- | 8. || [[Blank Peter]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 80.34 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 98.48''' [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>MM rekord: '''92.80''' Jan Železný, Tšehhi ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 92.80''' Jan Železný, Tšehhi (12. august Edmonton) ===Kümnevõistlus=== {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tom Pappas]] || {{Pisilipp|USA}} || 8750 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Roman Šebrle]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 8634 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dmitri Karpov]] || {{Pisilipp|Kasahstan}} || 8374 |- | 4. || [[Tomáš Dvořák]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 8242 |- | 5. || [[Laurent Hernu]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 8218 |- | 6. || [[Lev Lobodin]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 8198 |- | 7. || [[Qi Haifeng]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 8126 |- | 8. || [[Andre Niklaus]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 8020 |} <br>Finaal: [[26. august|26.]]–[[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''9026''' [[Roman Sebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>MM rekord: '''8902''' [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi ([[6. august|6.]]–[[7. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''8902''' Tomáš Dvořák, Tšehhi (6.–7. august Edmonton) Erki Nool ja Kristjan Rahnu katkestasid == Naised == === [[100 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Torri Edwards]] || {{Pisilipp|USA}} || 10,93 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Chandra Sturrup]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekateríni Thánou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 11,03 |- | 4. || [[Christine Arron]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 11,06 |- | 5. || [[Aleen Bailey]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 11,07 |- | 6. || [[Gail Devers]] || {{Pisilipp|USA}} || 11,11 |- | || <s>[[Kelli White]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || doping |- | || <s>[[Žanna Block]]</s> || <s>{{Pisilipp|Ukraina}}</s> || doping |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord: '''10,90''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''10,82''' [[Zhanna Pintussevitš-Block]], [[Ukraina]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[200 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anastassia Kapatšinskaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 22,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Torri Edwards]] || {{Pisilipp|USA}} || 22,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Muriel Hurtis]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 4. || [[Beverly McDonald]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 22,95 |- | 5. || [[Natalja Safronnikova]] || {{Pisilipp|Belgia}} || 22,98 |- | 6. || [[Anžela Kravtšenko]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 23,00 |- | || <s>[[Kelli White]]</s> || <s>{{Pisilipp|USA}}</s> || doping |- | || <s>[[Žanna Block]]</s> || <s>{{Pisilipp|Ukraina}}</s> || doping |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: Maailmarekord: '''21.34''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: '''21.74''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''22,39''' [[Marion Jones]], USA ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ana Guevara]] || {{Pisilipp|Mehhiko}} || 48,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lorraine Fenton]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 49,43 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amy Mbacke Thiam]] || {{Pisilipp|Senegal}} || 49,95 |- | 4. || [[Natalja Nazarova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 49,98 |- | 5. || [[Tonique Williams]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 50,38 |- | 6. || [[Olesja Zõkina]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 50,59 |- | 7. || [[Lee McConnell]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 51,07 |- | 8. || [[Svetlana Pospelova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 51,30 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 47.60''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 47.99''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 49,86''' [[Amy Mbacke Thiam]], [[Senegal]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[800 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Mutola]] || {{Pisilipp|Mosambiik}} || 1.59,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kelly Holmes]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 2.00,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Natalja Hruštšeljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.00,29 |- | 4. || [[Mina Ait Hammou]] || {{Pisilipp|Maroko}} || 2.01,09 |- | 5. || [[Claudia Gesell]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 2.02,48 |- | 6. || [[Diane Cummins]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 2.02,48 |- | 7. || [[Akosua Serwah]] || {{Pisilipp|Ghana}} || 2.03,24 |- | . || [[Stephanie Graf]] || {{Pisilipp|Austria}} || katkestas |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord: '''1.54,68''' Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1.57,17''' [[Maria de Lourdes Mutola]], [[Mosambiik]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[1500 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tatjana Tomašova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 3.58,52 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sureyya Ayhan]] || {{Pisilipp|Türgi}} || 3.59,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hayley Tullett]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 3.59,95 |- | 4. || [[Jekaterina Rozenberg]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.00,59 |- | 5. || [[Jackline Maranga]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 4.01,64 |- | 6. || [[Naomi Mugo]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 4.02,33 |- | 7. || [[Daniela Jordanova]] || {{Pisilipp|Bulgaaria}} || 4.02,34 |- | 8. || [[Jelena Zadorožnaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.02,46 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.52,47''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>MM rekord: '''3.58,56''' [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 4.00,57''' [[Gabriela Szabo]], [[Rumeenia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[5000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tirunesh Dibaba]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 14.51,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marta Dominguez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 14.52,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Edith Masai]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 14.52,30 |- | 4. || [[Jelena Zadorožnaja]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.52,36 |- | 5. || [[Elvan Abeylegesse]] || {{Pisilipp|Türgi}} || 14.53,56 |- | 6. || [[Isabella Ochichi]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 14.54,08 |- | 7. || [[Gulnara Šamitova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.54,38 |- | 8. || [[Courtney Babcock]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 14.54,98 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 14.28,09''' [[Jiang Bo]], [[Hiina]] ([[23. oktoober]] [[1997]] [[Shanghai]]) <br>MM rekord:''' 14.41,82''' [[Gabriela Szabo]], [[Rumeenia]] ([[27. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 15.03,39''' [[Olga Jegorova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Berhane Adere]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 30.04,18 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Werknesh Kidane]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 30.07,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sun Yingjie]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 30.07,20 |- | 4. || [[Lornah Kiplagat]] || {{Pisilipp|Holland}} || 30.12,53 |- | 5. || [[Alla Žiljajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 30.23,07 |- | 6. || [[Galina Bogomolova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 30.26,20 |- | 7. || [[Xing Huina]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 30.31,55 |- | 8. || [[Benita Johnson]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 30.37,68 |} <br>Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 29.31,78''' [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord:''' 30.49,30''' Wang Junxia, Hiina ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: '''31.48,81''' [[Derartu Tulu]], [[Etioopia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Catherine Ndereba]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:23.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mizuki Noguchi]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:24.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Masako Chiba]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:25.09 |- | 4. || [[Naoko Sakamoto]] || {{Pisilipp|Jaapan}} || 2:25.25 |- | 5. || [[Ham Bong-sil]] || {{Pisilipp|Põhja-Korea}} || 2:25.31 |- | 6. || [[Elfenesh Alemu]] || {{Pisilipp|Etioopia}} || 2:26.29 |- | 7. || [[Joyce Chepchumba]] || {{Pisilipp|Keenia}} || 2:26.33 |- | 8. || [[Olivera Jevtic]] || {{Pisilipp|Serbia ja Montenegro}} || 2:26.49 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:25.17''' [[Mota Rosa]], [[Portugal]] ([[29. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2:26.01''' [[Lidia Simon]], [[Rumeenia]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Patricia Girard]], [[Muriel Hurtis]], [[Sylviane Felix]], [[Christine Arron]] || 41,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|USA}} || [[Angela Williams]], [[Chryste Gaines]], [[Inger Miller]], [[Torri Edwards]] || 41,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Venemaa}} || [[Olga Fjodorova]], [[Julija Tabakova]], [[Marina Kislova]], [[Larissa Kruglova]] || 42,66 |- | 4. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Tatjana Tkalitš]], [[Anžela Kravtšenko]], [[Olena Pastušenko]], [[Oksana Kaidaš]] || 43,07 |- | 5. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Melanie Paschke]], [[Marion Wagner]], [[Sandra Moler]], [[Katja Wakan]] || 43,27 |- | 6. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Katleen de Caluwe]], [[Audry Rochtus]], [[Elodie Ouedraogo]], [[Kim Gevaert]] || 43,45 |- | 7. || {{Pisilipp|Valgevene}} || [[Julija Nesterenko]], [[Oksana Dragun]], [[Jelena Nevmeržitskaja]], [[Natalja Safronnikova]] || 43,47 |- | 8. || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Vonette Dixon]], [[Elva Goulbourne]], [[Beverly McDonald]], [[Brigitte Foster]] || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: '''41,47''' [[USA]] ([[9. august]] [[1987]] [[Ateena]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 41,71''' USA ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|USA}} || [[Me'Lisa Barber]], [[DeeDee Trotter]], [[Jearl Miles-Clark]], [[Sanya Richards]] || 3.22,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Venemaa}} || [[Olesja Zõkina]], [[Julija Petšonkina]], [[Anastassija Kapatšinkaja]], [[Natalja Nazarova]] || 3.22,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]], [[Allison Beckford]], [[Ronetta Smith]], [[Lorraine Fenton]] || 3.22,92 |- | 4. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Claudia Marx]], [[Birgit Rockmeier]], [[Claudia Hoffman]], [[Grit Breuer]] || 3.26,25 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Monika Bejnar]], [[Malgorzata Pskit]], [[Anna Jesien]], [[Grazyna Prokopek]] || 3.26,64 |- | 6. || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Lee McConnell]], [[Jennifer Meadows]], [[Catherine Murphy]], [[Natasha Danvers]] || 3.26,67 |- | 7. || {{Pisilipp|Kamerun}} || [[Mireille Nguimgo]], [[Carole Kaboud Mebam]], [[Delphine Bertille Atangana]], [[Hortense Bewouda]] || 3.27,08 |- | . || {{Pisilipp|Senegal}} || [[Fatou Bintou Fall]], [[Mame Tacko Diouf]], [[Aminata Diouf]], [[Amy Mbacke Thiam]] || diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.15,17''' [[NSVL|NSV Liit]] ([[1. august]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 3.16,71''' [[USA]], ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 3.20,65''' [[Jamaica]] ([[12. august]] [[Edmonton]]) === [[100 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Perdita Felicien]] || {{Pisilipp|Kanada}} || 12,53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brigitte Foster]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 12,57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Miesha McKelvy]] || {{Pisilipp|USA}} || 12,67 |- | 4. || [[Glory Alozie]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 12,75 |- | 5. || [[Aurelia Trywianska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 12,75 |- | 6. || [[Jenny Adams]] || {{Pisilipp|USA}} || 12,77 |- | 7. || [[Patricia Girard]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 12,83 |- | 8. || [[Lacena Golding]] || {{Pisilipp|Jamaica}} || 12,87 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''12.21''' [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord:''' 12.34''' [[Ginka Zagorcheva]], Bulgaaria ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 12,42''' [[Anjanette Kirkland]], [[USA]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jana Rawlinson|Jana Pittman]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 53,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandra Glover]] || {{Pisilipp|USA}} || 53,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julija Petšonkina]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 53,71 |- | 4. || [[Ionela Tirlea]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 54,41 |- | 5. || [[Tatjana Tereštšuk-Antipova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 54,61 |- | 6. || [[Andrea Blackett]] || {{Pisilipp|Barbados}} || 54,79 |- | 7. || [[Heike Meissner]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 55,60 |- | 8. || [[Surita Febbraio]] || {{Pisilipp|LAV}} || 55,90 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 52,34''' [[Julia Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>MM rekord: '''52,61''' [[Kim Batten]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 53,34''' [[Nezha Bidouane]], [[Maroko]] ([[8. august]] [[Edmonton]]) === [[20 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jelena Nikolajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:26.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gillian O'Sullivan]] || {{Pisilipp|Iirimaa}} || 1:27.34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Valentina Tsõbulskaja]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 1:28.10 |- | 4. || [[Tatjana Gudkova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1:28.53 |- | 5. || [[Claudia Stef]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 1:29.09 |- | 6. || [[Rossella Giordano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:29.14 |- | 7. || [[Athanasía Tsoumeléka]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 1:29.34 |- | 8. || [[Melanie Seeger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:29.44 |} <br>Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1:24.50''' [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[4. märts]] [[2001]] [[Adler]]) <br>MM rekord:''' 1:27.48''' Olimpiada Ivanova, Venemaa ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 1:27.48''' Olimpiada Ivanova, Venemaa (9. august Edmonton) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hestrie Cloete]] || {{Pisilipp|LAV}} || 2.06 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marina Kuptsova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kajsa Bergqvist]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 2.00 |- | 4. || [[Venelina Veneva]] || {{Pisilipp|Bulgaaria}} || 1.98 |- | 5. || [[Vita Palamar]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Anna Tšitšerova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 1.95 |- | 7. || [[Blanka Vlašic]] || {{Pisilipp|Horvaatia}} || 1.95 |- | 8. || [[Juana Rosario Arrendel]] || {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} || 1.95 |} <br>Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.09''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 2.09''' Stefka Kostadinova, Bulgaaria (30. august 1987 Rooma) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 2.00''' [[Hestrie Cloete]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[6. august]] [[Edmonton]]) === [[Teivashüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Svetlana Feofanova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Annika Becker]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 4.70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jelena Isinbajeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Monika Pyrek]] || {{Pisilipp|Poola}} || 4.55 |- | 4. || [[Stacy Dragila]] || {{Pisilipp|USA}} || 4.55 |- | 6. || [[Yvonne Buschbaum]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 4.50 |- | 7. || [[Anna Rogowska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 4.45 |- | 8. || [[Jelena Beljakova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 4.45 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 4.82''' [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[13. juuli]] [[2003]] [[Gateshead]]) <br>MM rekord:''' 4.75''' [[Stacy Dragila]], [[USA]] ([[6. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]: Stacy Dragila, USA (6. august Edmonton) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Eunice Barber]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 6.99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tatjana Kotova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anju Bobby George]] || {{Pisilipp|India}} || 6.70 |- | 4. || [[Jade Johnson]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 6.63 |- | 5. || [[Olga Rubljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6.58 |- | 6. || [[Tünde Vaszi]] || {{Pisilipp|Ungari}} || 6.53 |- | 7. || [[Bronwyn Thompson]] || {{Pisilipp|Austraalia}} || 6.48 |- | 8. || [[Grace Upshaw]] || {{Pisilipp|USA}} || 6.47 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.52''' [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 7.02''' [[Fiona May]], [[Itaalia]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Kolmikhüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tatjana Lebedeva]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 15.18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Françoise Mbango Etone]] || {{Pisilipp|Kamerun}} || 15.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magdelin Martinez]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 14.90 |- | 4. || [[Anna Pjatõhh]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 14.72 |- | 5. || [[Mabel Gay]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 14.52 |- | 6. || [[Barbara Lah]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 14.38 |- | 7. || [[Olena Hovorova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 14.38 |- | 8. || [[Chrysopigí Devetzí]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 14.34 |} <br>Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 15.50''' [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord:''' 15.50''' Inessa Kravets, Ukraina (10. august 1995 Göteborg) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 15.25''' [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[Edmonton]]) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Svetlana Kriveljova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 20.63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadezhda Ostaptšuk]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 20.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vita Pavlõš]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 20.08 |- | 4. || [[Irina Koržanenko]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 19.17 |- | 5. || [[Valerie Adams]] || {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} || 18.65 |- | 6. || [[Krystyna Zabawska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 18.62 |- | 7. || [[Nadine Kleinert]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 8. || [[Assunta Legnante]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 18.28 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL|NSV Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord:''' 21.24''' Natalja Lissovskaja, NSV Liit ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 20.61''' [[Janina Koroltšik]], [[Valgevene]] ([[5. august]] [[Edmonton]]) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Iryna Jatčanka]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 67.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anastasía Kelesídou]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 67.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Voggoli]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 66.73 |- | 4. || [[Olena Antonova]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 65.90 |- | 5. || [[Věra Pospíšilová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 65.55 |- | 6. || [[Natalja Sadova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 65.22 |- | 7. || [[Aimin Song]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 63.84 |- | 8. || [[Anna Söderberg]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 61.61 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 76.80''' [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 71.62''' [[Martina Hellmann]], Saksa DV ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 68.57''' [[Natalja Sadova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[Edmonton]]) === [[Vasaraheide]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yipsi Moreno]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 73.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Olga Kuzenkova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 71.71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Manuela Montebrun]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 70.92 |- | 4. || [[Yuan Gu]] || {{Pisilipp|Hiina}} || 70.77 |- | 5. || [[Susanne Keil]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 69.43 |- | 6. || [[Mihaela Melinte]] || {{Pisilipp|Rumeenia}} || 68.69 |- | 7. || [[Anna Mahon]] || {{Pisilipp|USA}} || 68.45 |- | 8. || [[Kamila Skolimowska]] || {{Pisilipp|Poola}} || 68.39 |} <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 76.07''' [[Mihaela Melinte]], [[Rumeenia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Rüdlingen]]) <br>MM rekord:''' 75.20''' Mihaela Melinte, Rumeenia ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 70.65''' [[Yipsi Moreno]], [[Kuuba]] ([[7. august]] [[Edmonton]]) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miréla Maniáni]] || {{Pisilipp|Kreeka}} || 66.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tatjana Šikolenko]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 63.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Steffi Nerius]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 62.70 |- | 4. || [[Mikaela Ingberg]] || {{Pisilipp|Soome}} || 62.20 |- | 5. || [[Osleidys Menéndez]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 62.19 |- | 6. || [[Sonia Bicet]] || {{Pisilipp|Kuuba}} || 60.17 |- | 7. || [[Claudia Coslovich]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 59.64 |- | 8. || [[Laverne Eve]] || {{Pisilipp|Bahama}} || 59.60 |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 71.54''' [[Osleidys Menéndez]], [[Kuuba]] ([[1. juuli]] [[2001]] [[Crete]]) <br>MM rekord:''' 69.53''' Osleidys Menéndez, Kuuba ([[6. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 69.53''' Osleidys Menéndez, Kuuba (6. august Edmonton) === [[Seitsmevõistlus]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Carolina Klüft]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || 7001 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eunice Barber]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 6755 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Natalja Sazanovitš]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 6524 |- | 4. || [[Jelena Prohhorova]] || {{Pisilipp|Venemaa}} || 6452 |- | 5. || [[Denise Lewis]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 6254 |- | 6. || [[Gertrud Bacher]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 6166 |- | 7. || [[Larissa Netšeporuk]] || {{Pisilipp|Eesti}} || 6154 |- | 8. || [[Sonja Kesselschläger]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 6134 |} <br>Finaal: [[23. august|23.]]–[[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 7128''' Jackie Joyner-Kersee, USA ([[31. august]] – [[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2001]]:''' 6694''' [[Jelena Prohhorova]], [[Poola]] ([[4. august|4.]]–[[5. august]] [[Edmonton]]) == Mitteametlik paremusjärjestus == {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}} ||8||8||1||17 |- |2.||{{PisiLipp|Venemaa}}||7||7||5||19 |- |3.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||2||3||8 |- |4.||{{PisiLipp|Etioopia}}||3||2||2||7 |- |5.||{{PisiLipp|Valgevene}}||3||1||3||7 |- |6.||{{PisiLipp|Rootsi}}||2||1||2||5 |- |7.||{{PisiLipp|Keenia}}||2||1||1||4 |- |||{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||2||1||1||5 |- |9.||{{PisiLipp|Maroko}}||2||1||0||3 |- |10.||{{PisiLipp|Kreeka}}||1||1||2||4 |- |11.||{{PisiLipp|Kuuba}}||1||1||0||2 |- |12.||{{PisiLipp|Itaalia}}||1||0||2||3 |- |13.||{{PisiLipp|Kanada}}||1||0||1||2 |- |14.||{{PisiLipp|Alžeeria}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Austraalia}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Ecuador}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Mehhiko}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Mosambiik}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Poola}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Katar}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||1||0||0||1 |- |24.||{{PisiLipp|Jamaica}}||0||4||1||5 |- |25.||{{PisiLipp|Bahrein}}||0||3||2||5 |- |26.||{{PisiLipp|Ungari}}||0||2||0||2 |- |27.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||1||3||4 |- |||{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||3||4 |- |||{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||3||4 |- |30.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||2||3 |- |31.||{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Kamerun}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Eesti}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Türgi}}||0||1||0||1 |- |38.||{{PisiLipp|Bahama}}||0||0||3||3 |- |39.||{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||2||2 |- |40||{{PisiLipp|India}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Senegal}}||0||0||1||1 |} == Välislingid == * [http://www.iaaf.org/competitions/iaaf-world-championships/9th-iaaf-world-championships-in-athletics-2962 Maailmameistrivõistluste IAAF-i ametlik koduleht] * [http://www.iaaf.org/results/iaaf-world-championships-in-athletics/2003/9th-iaaf-world-championships-in-athletics-2962 MM-i tulemused] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2003. aasta spordis]] [[Kategooria:Pariisi sport]] 918mbch0wb5wkdv1rc5gny4ix4j916n Sünehhism 0 29686 7261257 6488202 2026-10-29T06:02:23Z Kuriuss 38125 7261257 wikitext text/x-wiki '''Sünehhism''' ([[inglise keel]]es ''synechism'') on [[filosoofiline positsioon]], mille kohaselt kõik on [[pidevus|pidev]].{{lisa viide}} Termini võttis oma seisukoha nimetusena kasutusele [[Charles Sanders Peirce]] artiklis "[[Vaimu seadus]]" ("The Law of Mind"), mis ilmus [[1892]]. aastal. Selles artiklis räägib ta põhjalikumalt oma [[pidevus]]ekontseptsioonist ning defineerib sünehhismi nii: {{tsitaat|Kalduvust vaadelda pidevust selles mõttes, nagu ma ta defineerin, esmajärgulise tähtsusega ideena filosoofias, võib mugavalt nimetada ''sünehhismiks''.|Charles Sanders Peirce}} [[1893]]. aastal ilmunud kirjutises "[[Surematus sünehhismi valguses]]" ("Immortality on the Light of Synechism" kirjutab ta: {{tsitaat|...olen teinud ettepaneku panna ''sünehhism'' tähendama kalduvust vaadelda kõike pidevana.|Charles Sanders Peirce}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Ajafilosoofia]] [[Kategooria:Charles Sanders Peirce]] qgsdbxr9n0di66ww1wib2f6i2h47lmp Korn 0 29832 7261432 7260944 2026-10-29T11:46:22Z N1releh 199583 7261432 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2015}} {{keeletoimeta}}{{allikad}} [[Image:Kornmaa2006.jpg|thumb|right|Korn 2006]] '''Korn''' (logo järgi ka '''KoЯn''' või '''Koяn''') on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ''[[nu metal]]''<nowiki>'</nowiki>i [[bänd]]. Neid peetakse selle [[muusikastiil|stiili]] alustajateks ning [[Limp Bizkit]]i ja [[Deftones]]i inspireerijateks. Korn oli [[1990. aastad|1990. aastate]] üks populaarsemaid uusi bände. Nende edu algas, kui nad kogusid kuulsust ''underground''-muusika fännide seas ja jätkus, kuni bändist sai [[MTV]] üks enim eetriaega saanud artiste. ==Eellugu== Korni eelkäija oli [[1992]]. aastal [[California]]s [[Bakersfield]]is loodud ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i bänd LAPD, mille liikmed olid kitarristid [[James Shaffer]] ja [[Brian Welch]], basskitarrist [[Reginald Arvizu]] ning trummar [[David Silveria]]. Pärast laulja lahkumist kutsuti bändi [[Sexart]]i [[solist]] [[Jonathan Davis]] ning ansambel nimetati ümber [[Creep]]iks, millest hiljem sai Korn. ==Tegevus== ==== [[1994]]. aasta ==== Bänd andis 1994. aastal välja esimese omanimelise [[LP]] "KoЯn". Seejärel mindi kaheaastasele kontserditurneele koos [[Ozzy Osbourne]]i, [[311 (bänd)|311]], [[Marilyn Manson]]i, [[KMFDM]] ja [[Megadeth]]iga. Bändi esimest plaati osteti ligikaudu 700 000 eksemplari. ==== [[1996]]. aasta ==== Oktoobris 1996 reklaamis Korn oma uut albumit "Life Is Peachy" esimest korda internetis ''live''<nowiki/>'ina. Samal aastal jõudis bänd rokiedetabelites kolmandale kohale. ==== [[1997]]. aasta ==== Korni [[singel]] "No Place to Hide" kandideeris 1997. aastal [[Grammy]] auhinnale parima ''metal''-esituse kategoorias. Välja anti ka teine singel "A.D.I.D.A.S.". Samal aastal oli Korn [[Lollapalooza]] muusikafestivali üks peaesinejatest koos ansambliga [[Tool (ansambel)|Tool]]. Bändi plaanitud kontserdid tuli hiljem katkestada, sest kitarrist Shafferil diagnoositi viiruslik [[meningiit]]. ==== [[1998]]. aasta ==== 1998. aastal ilmus album "Follow The Leader", millelt pärineb singel "Freak On A Leash". Selle albumiga tõusis Korn [[Billboard]]i albumimüügi edetabelis esikohale. Detsembris valisid [[Rolling Stone|Rolling Stone'i]] lugejad ansambli aasta parimaks ''metal''-bändiks. ==== [[1999]]. aasta ==== Filmis "End Of Days" kõlas Korni lugu "The Camel Song". Sama aasta novembris ilmus bändi neljas album "Issues", mida ansambli solist kirjeldas kui "Korni kõige süngema heli ja emotsionaalsemate laulutekstidega albumit". Album jõudis Billboardi edetabelis esikohale. Novembris 1999 ilmus Korni muusikavideo "Falling Away From Me", mis kandideeris MTV parima rokivideo auhinnale. ==== [[2002]]. aasta ==== 2002. aastal ilmus viies album "Untouchables", millelt anti välja kaks singlit: "Here To Stay", mis võitis [[Kanada]] MuchMusic videoauhindade jagamisel parima rahvusvahelise ansambli auhinna, ning "Thoughtless". ==== [[2003]]. aasta ==== Raadiojaamadesse jõudis lugu "Did My Time", mis oli salvestatud "Lara Croft Tomb Raider: Cradle Of Life'i" jaoks, kuid {{kas|juriidilistel põhjustel lugu filmi heliribale ei jõudnud}}. Lugu anti välja eraldi singlina. Samal aastal ilmus Korni kuues album "Take a Look in the Mirror", millelt lugu "Play Me" esitati koos räppar [[Nas]]iga. Esimese singlina anti välja "Right Now". Albumist ilmus ka limiteeritud väljaanne, kus lisaks [[CD]]-le oli boonus-[[DVD]], mis sisaldas 30 minutit videoid, kontserdimaterjali ja kaadritaguseid klippe. ==== [[2004]]. aasta ==== Märtsis 2004 ilmus "Take a Look in the Mirror" albumi teine singel "Ya'll Want A Single", mis kritiseerib plaadifirmade võimu muusikute üle. Muusikavideos, mille autor on Andrews Jenkins, kujutatakse bändiliikmeid plaadipoodi rüüstamas ning videoklippide vahel kuvatakse muusikatööstust kritiseerivaid sõnumeid. Video tegemine läks maksma 150 000 dollarit. Kolmas singel samalt albumilt oli "Everything I've Known". Sama aasta sügisel andis bänd välja kogumiku “KoЯn Greatest Hits Volume 1“, millel esitatakse lisaks bändi oma loomingule ka teiste artistide lugude töötlusi, nagu [[Pink Floyd]]i "Another Brick in the Wall" ning [[Cameo]] "Word Up!", millest viimane oli ka kogumiku esimene singel. Samal aastal esines Korn festivalil "Projekt Revolution". ==== [[2005]]. aasta ==== 2005. aasta veebruari lõpus teatas Korni kitarrist Brian (''alias'' Head) Welch, et lahkub bändist ja pühendub [[Jumal]]a teenimisele. Pärast tema lahkumist jätkas bänd neljakesi. Samal aastal salvestas Korn filmi "XXX: State of the Union" jaoks [[kaver]]versiooni [[Public Enemy]] loost "Fight the Power". Loo kaasesitaja oli [[Xzibit]]. Aasta lõpus ilmus Korni seitsmes album "See You on the Other Side". Singlitena anti välja lood "Twisted Transistor" ja "Coming Undone". "Twisted Transistori" muusikavideos mängisid Korni liikmeid tuntud räpparid Lil Jon, [[Snoop Dogg]], Xzibit ja David Banner. "Coming Undone" ilmus maksisinglina, millel oli lisaks nimiloole ka laul "Eaten Up Inside" ja "Twisted Transistori" kontserdiversioon. ==== [[2006]]. aasta ==== 2006. aastal ilmus kogumik "Live And Rare" ning DVD "Live on the Other Side", mis sisaldas ka 2005. aasta sügisel [[New York|New Yorgis]] Hammerstein Ballroomis antud kontserdi lindistust. Sama aasta augustis lõi Big Bear Entertainment loole "Liar" animavideo. ==== [[2007]]. aasta ==== Aastal 2007 anti välja pealkirjata album, mille kohta ansambli solist ütles "Miks mitte lasta fännidel kutsuda seda albumit nii, nagu nad ise tahavad?". Sama aasta 22. septembril alustati kontserditurneega "Bitch We Have a Problem", mis kestis kuni [[2008]]. aasta aprillini. === Vahejuhtumid === Oktoobris 1998 tekkis skandaal laulja Jonathani ümber: teda kahtlustati kosmeetika kasutamise tõttu [[homoseksuaalsus]]es. Laulja ise suhtus sellesse huumoriga ning ajakirjandus kaotas selle juhtumi vastu huvi. Trummar Silveria vigastas 1999. aastal [[Põhja-Dakota]]s antud kontserdil käerannet, mis vajas opereerimist. Samuti tuli Silverial vahele jätta kaks turneed, kus teda asendas Mike Bordin bändist [[Faith No More]]. ==Liikmed== * Jonathan (''alias'' HIV) Davis – [[vokaal (muusika)|laul]], [[torupill]] * Reginald (''alias'' Fieldy) Arvizu – [[basskitarr]] * James (''alias'' Munky) Shaffer – [[kitarr]], taustalaul * Raymond Lee (''alias'' Ray) Luzier – [[trumm]]id, [[löökpillid]] * Brian (''alias'' Head) Welch – kitarr (aastatel [[1993]]–[[2005]]) * David Silveria – trummid, löökpillid (aastatel [[1993]]–[[2006]]) ==Albumid== * "KoЯn" (1994) * "Life is Peachy" (1996) * "Follow the Leader" (1998) * "Issues" (1999) * "Untouchables" (2002) * "Take a Look in the Mirror" (2003) * "Greatest Hits, Vol. 1" (2004) * "See You on the Other Side" (2005) * "Live and Rare" (2006) * "Untitled" (2007) * "KoЯn ||| – Remember Who You Are" (2010) * "The Paradigm Shift" (oktoober 2013) *"The Serenity of Suffering" (2016) * "The Nothing" (2019) *"Requiem" (2022) ==Välislingid== * [http://www.korn.com Koduleht] * [http://www.estkorn.myfreebb.com Eesti KoЯni foorum] * [http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=185 Korn] Allstarzis [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Nu metal'i ansamblid]] mudo1cakrok9sr4ln2zq2lvewrg6dlg Juri Andropov 0 30746 7261209 7238262 2026-10-28T23:19:07Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261209 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib nõukogude poliitikust; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Juri Andropov (jõelaev)]].}} {{viita}} {{Infobox President | nimi = Juri Andropov | pilt = Yuri Andropov.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Juri Andropov (1982) | sünniaeg = {{Sünniaeg|1914|06|15}} | sünnikoht = [[Stavropoli kubermang]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1984|02|09|1914|06|15}} | erakond = [[NLKP]] | amet = ÜK(b)P Karjala KK II sekretär<br>NSV Liidu suursaadik [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigis]] [[Budapest]]is<br>[[NLKP KK]] osakonnajuhataja<br>NLKP KK sekretär<br>[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu MN ja RJK]] esimees<br>[[NLKP KK peasekretär]]<br>[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = [[Leonid Brežnev]] | järgmine = [[Konstantin Tšernenko]] | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} [[File:Bundesarchiv Bild 183-F0417-0001-028, Berlin, VII. SED-Parteitag, 1.Tag.jpg|thumb|Andropo, [[Erich Honecker]] ja [[Leonid Brežnev]] (1967)]] '''Juri Vladimirovits Andropov''' ([[vene keel]]es ''Юрий Владимирович Андропов''; [[15. juuni]] [[1914]] [[Nagutskaja]] jaam [[Mineralnõje Vodõ]] lähedal [[Stavropoli kubermang]]us – [[9. veebruar]] [[1984]] [[Moskva]] [[NSV Liit]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitik ([[NLKP KK peasekretär]], [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] juht. ==Elulugu== Andropov oli pärit kasaka-aadli perekonnast. Andropovite perekond oli saanud aadliseisuse Vene keisrinnadelt 18. sajandil. Andropovid on kreeka päritolu, nimelt paljud Kreeka kaupmehed astusid kasakate sekka 17. sajandil pääsemaks Türgi survest. Andropovi isa oli kõrgema haridusega raudteeametnik Vladimir Andropov. Andropovi ema Jevgenia Fleckenstein oli Soomest, Viiburist pärit sakslase Karl Fleckensteini tütar. Karl Fleckensteini isa Franz Peter Alexander Fleckenstein oli sündinud Eestis Kolga-Jaanis 23. jaanuaril 1820, kuid asunud hiljem Viiburisse. Andropovi sugulane on tuntud vene revolutsionäär, [[aadlik]] [[Sergei Andropov]]. Andropov oli poliitiliselt tegev alates 1930. aastatest. Ta tegi [[komsomol]]ikarjääri [[Jaroslavl]]is, kust viidi aga ilmselt Soome juurte tõttu üle Karjalasse. Seal tõusis ta komsomolijuhi kohalt [[Karjala-Soome NSV K(b)P]] Keskkomitee II sekretäriks. Üksnes oma ülemuste reetmine Karjalas päästis Andropovi nn [[Leningradi protsess]]ist. Tänutäheks viis Stalini favoriit [[Georgi Malenkov]] Andropovi üle [[NLKP Keskkomitee]] aparaati, kus ta [[1951]]. aastast kureeris [[Baltikum|Balt]]i [[liiduvabariik]]ide ([[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] ja [[Leedu NSV|Leedu NSV]]) kommunistlikke parteisid. Tüli mõjuka NLKP Keskkomitee ([[ideoloogia]])sekretäri [[Mihhail Suslov]]iga tõi kaasa Andropovi kõrvaldamise sellelt kohalt. [[1953|1953.]] aastal suunati ta [[NSV Liidu välisminister|NSV Liidu välisministri]] [[Vjatšeslav Molotov]]i palvel [[NSV Liidu Välisministeerium]]i keskaparaati osakonnajuhatajaks. == Tegevus Ungaris== Aastatel [[1954]]–[[1957]] oli Andropov NSV Liidu suursaadik [[Ungari Rahvademokraatlik Vabariik|Ungari Rahvademokraatlikus Vabariigis]]. Andropov osales [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari 1956. aasta ülestõusu]] mahasurumises. See tegevus tõi ta [[Andrei Gromõko]] soovitusel [[1957|1957. aastal]] Ida-Euroopa asjade spetsialistina [[NLKP KK|NLKP Keskkomiteesse]] osakonnajuhatajaks. == NLKP KK osakonna juhatajana== NLKP KK välismaiste kommunistlike ja sotsialistlike riikide töölisparteide osakonna juhatajana kureeris ta kümne aasta jooksul sotsialismimaid. 1961. aastal valiti ta [[NLKP KK]] koosseisu ja [[Nikita Hruštšov]]i soosingul [[1962]]. aastal [[NLKP KK Sekretariaat|keskkomitee sekretariaati]]. [[1966]]. aastal valiti ta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse [[Eesti NSV]]st, sel põhjusel külastas ta korduvalt Eestit. == Tegevus NSV Liidu RJK esimehena== Aastatel [[1967]]–[[1982]] oli Andropov [[NLKP KK]] liige, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaat ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees. Kohe pärast julgeoleku esimeheks saamist alustas Andropov võitlust "ideoloogilise diversiooni" ja poliitiliste teisitimõtlejatega, moodustades selleks eraldi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse]]. Andropovi esimeheks oleku ajal alustati jälle nõukogude julgeolekuorganite heroiseerimist ning propagandaaktsioone. Tema käsul alustati ka filmi "[[Seitseteist kevadist hetke]]" käsikirja loomist. [[1973|1973.]] aastal sai Andropov [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liikmeks, olles [[Leonid Brežnev]]i suurim toetaja ja lähim kaasvõitleja. ====Andropov ja Eesti==== [[1966]]. aastal valiti Andropov [[Eesti NSV-st valitud NSV Liidu Ülemnõukogu liikmete loend|Eesti NSV-st NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu liikmeks]], seetõttu külastas ta korduvalt Eestit. 1973. aasta detsembris külastas J. Andropov NLKP KK poliitbüroo liikmena Eestit, et anda Eesti NSV-le üle [[Rahvaste Sõpruse orden]] ja Tallinnale [[Lenini orden]]. Ta osales Estonia kontserdisaalis koosolekul, külastas Klementi nimelist õmblustootmiskoondist, Mustamäe autohoolduskeskust, ABC VI kaubanduskeskust ja Kirovi nimelist näidiskalurikolhoosi. [[1974]]. aasta sügisel külastas Andropov [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimehena Eestit; siis korraldas ta ka nõupidamise [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Riiklikus Julgeoleku Komitees]]. Selle nõupidamise kokku kutsumise üks põhjus oli Eestist [[ÜRO]] peasekretärile [[Kurt Waldheim]]ile saadetud "Memorandum Eesti iseseisvuse taastamiseks ning Eesti ÜRO liikmeks võtmise kohta". Selles memorandumis olid koostajad [[Sergei Soldatov]] ning teised [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] ja [[Eesti Rahvusrinne|Eesti Rahvusrinde]] aktivistid esitanud järgmised ettepanekud: # likvideerida Eestis koloniaalhaldusaparaat; # viia [[Nõukogude armee Eestis|Eestist välja Nõukogude väed]]; # tuua Eestisse [[ÜRO väed]]; # võimaldada kõigil eestlastel tulla tagasi kodumaale; # korraldada Eestis ÜRO järelevalve all [[vabad valimised]] Asutava Kogu loomiseks; kuulutada hiljem välja [[Eesti Vabariik]] ja määrata valitute seast [[Eesti valitsus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pagendus. I köide 2005 lk.95 |url=http://soldatov.instituut.ee/tom_pdf/Tom8-1veeb.pdf |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210120171104/http://soldatov.instituut.ee/tom_pdf/Tom8-1veeb.pdf |arhiivimisaeg=2021-01-20 |vaadatud=2009-10-01}}</ref> == Tegevus NLKP KK peasekretärina== [[1982]]. aastal pärast [[Leonid Brežnev|Brežnevi]] surma valiti Andropov uueks [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks. Ta püüdis [[stagnatsioon|stagneeruvat]] Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Andropov oli viletsa tervisega (neerupuudulikkus) ning ta suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast [[stagnatsioon]]i. == Tunnustus == * 1944 [[Punalipu orden]] * kolm [[Tööpunalipu orden]]it * neli [[Lenini orden]]it * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * 1973 [[NLKP KK Poliitbüroo]] liige * 1974 [[sotsialistliku töö kangelane]] * 1976 [[armeekindral]] * 1983. aastal nimetati Andropov koos [[Ronald Reagan]]iga ajakirja [[Time]] [[Time'i aasta inimene|aasta inimeseks]]. == Mälestuse jäädvustamine == Pärast tema surma nimetati [[Rõbinsk]] tema auks ümber Andropoviks. Linn kandis aastatel 1984–1989 Andropovi nime. [[Stavropoli krai]]s on tema järgi nimetatud [[Andropovi rajoon]]. Andropovi nime kannavad prospekt [[Moskva]]s ning tänavad [[Jaroslavl]]is, [[Petroskoi]]s ja [[Stupino]]s. Talle on püstitatud mälestussambad tema kodukülas [[Soluno-Dmitrijevskoje]]s ja 2004. aastal Petroskois. [[Vladimir Putin]] lasi 2000. aastal taastada 1991. aastal maha võetud mälestustahvli Kutuzovi prospektil kortermajal, kus Andropov oli elanud.<ref>[[Marko Mihkelson]], Venemaa : valguses ja varjus, Tallinn: Varrak, 2010, lk 220.</ref> Andropovi mälestustahvlid on ka Petroskois, Jaroslavlis, Rõbinskis ja [[Nagutskoje]]s. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vladimir Semitšastnõi]]|nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|esimees]]|aeg=[[1967]]–[[1982]]|järgnev=[[Vitali Fedortšuk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Leonid Brežnev]]|nimi=NLKP KK peasekretär|aeg=[[1982]]–[[1984]]|järgnev=[[ Konstantin Tšernenko]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Leonid Brežnev]]|nimi=[[NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1983]]–[[1984]]|järgnev=[[Konstantin Tšernenko]]}} {{lõpp}} {{Commonskat|Yuri Andropov}} ==Karjäär== *[[1940]]-[[1944]] [[Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Karjala KK 1. sekretär; *[[1944]]-[[1947]] ÜK(b)P Petrozavodski linnakomitee 2. sekretär; *[[1947]]–[[1951]] ÜK(b)P Karjala KK 2. sekretär; *[[1951]]–[[1952]] [[NLKP KK]]-s; *[[1953]]–[[1957]] NSV Liidu saadik [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigis]], sh [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aasta Ungari ülestõusu ajal]]; *[[1957]]–[[1962]] NLKP KK osakonnajuhataja; *[[1962]]–[[1967]] NLKP KK sekretär; *[[1967]]–[[1982]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees, aastast 1976 armeekindral; **[[1967]]. aastast [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaat; **[[1973|1973]]. aastast NLKP KK Poliitbüroo liige; *[[1982]] NLKP KK sekretär; *[[1982]]–[[1983]] [[NLKP KK peasekretär]]; **[[1983]]–[[1984]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] esimees. ==Vaata ka== * [[Samantha Smith]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Andropov, Juri}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu suursaadikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 6n4dxn0ul0pfq620s6wmo2o8ulhgjpk Kingissepp 0 35566 7261328 7162356 2026-10-29T08:33:04Z Amherst99 15496 /* */ 7261328 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast Venemaal Leningradi oblastis; Venemaa Kingissepa rajooni küla kohta vaata artiklit [[Kingissepski]]; Venemaal Jamalis asuva alevi kohta vaata artiklit [[Jamburg (Jamal)]]; eesti kommunistide kohta vaata artikleid [[Viktor Kingissepp]] ja [[Sergei Kingissepp]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kingisepp (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Kingissepp | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Кингисепп | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Фотографии_Кингисеппа_0002.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag_of_Kingisepp_(Leningrad_oblast).png | lipu_link = [[Kingissepa lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Kingisepp_(Leningrad_oblast).png | vapi_link = [[Kingissepa vapp]] | pindala = 29 | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Kingissepp''' ([[vene keel]]es Кингисепп; eesti keeles ka ''Jaama'', ''Jamburg'') on linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] keskus. Asub [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] kaldal, 120 km [[Peterburi]]st edelas ja 20 km [[Narva]]st idas. ==Ajalugu== [[1384]]. aastal ehitasid [[novgorod]]lased [[Vadjamaa]]le [[Jamburgi linnus|linnuse]] ''Jam'' (ka ''Jamski gorodok''), Jam kujutas endast vallikraaviga piiratud kiviseintega kantsi, millel oli mitu torni ja väravat. Linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444 ja 1448. aastal aga Liivi ordurüütlid.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1964/06/13/11 Jam—Jamburg—Kingissepp], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964</ref> 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'' ('uus linn, uus linnus'). 1449. aastal alustati uue [[Jamburgi kindlus]]e ehitamist, mille mõõdud olid umbes 140 m ja 240 m ning [[pindala]] umbes 2,6 [[hektar]]it. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1583. aastal lõpul vallutas Rootsi väejuht [[Pontus de la Gardie]] Jami ning aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jamburg koos [[Ingerimaa]]ga [[Rootsi Ingeri]]maana Rootsi valduses ja kandis nime '''Jama'''. [[File:Jaaman linna.jpg|pisi|left|Jama linnus 17. sajandil]] [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595) |1590–1595. aastate Vene-Rootsi sõja]] tulemusel vallutasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Venemaa tsaar]]i [[Fjodor I]] juhtimisel Ingerimaa ning said [[Täyssinä rahu]]lepingu alusel [[Ingerimaa]] koos sealsete [[linnus]]te ja [[linn]]adega ([[Jaanilinn]], Jama, [[Koporje]], [[Schlüsselburg]]) ning [[Käkisalmi lään]]i, mis olid kõik saadud [[Pljussa vaherahu]]ga. [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] ja [[Stolbovo rahu]] tulemusel oli Jamburg koos [[Ingerimaa]]ga [[Ingerimaa kubermang]]una aastatel [[1617]]–[[1703]] [[Rootsi]] valduses ja kandis nime '''Jama'''<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ning oli [[Jama lään]]i keskuseks. 1656. aasta alanud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene sõjas]] hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses Jama eeslinna. Sõja lõpetas [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. [[1682]]. aastal pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid kindlus hävitada, mida ka õhkides tehti. Aastatel 1702–1703 vallutati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ingerimaa ja 25. mail 1703 Jama, [[Peeter I]] korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks<ref name=":0" />, 14. mail{{lisa viide}} Jamburg liideti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] koosseisu. [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 011.jpg|pisi|Jamburgi linnaplaan aastast 1784]] [[1796]]. aastal nimetati Jamburg [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] [[maakonnalinn]]aks. Jamburgi kreisilinnakeses ja ümbruses elas rohkesti saksa koloniste. [[Peterburi kubermang]]u kümned tuhanded saksa talupojad koondusid enamasti omaette kihelkondadesse. Nad olid Venemaale rännanud juba 16. sajandist alates, eriti aga Peeter I ja [[Katariina II]] valitsemisajal, millal püüti Venemaad ühtlasemalt asustada ja kutsuti selleks kohale ka välismaiseid koloniste. 1820. aastail rajati Jamburgi luterlik saksa kogudus, 1860. aastate algul ehitati linnas koolimaja ja kirik. 1862. aastast hakkas Jamburgi kogudust teenindama [[Narva Johannese kogudus]]e pastor [[Konstantin Hunnius]] ja kooliõpetajana töötas [[Carl Robert Jakobson]]. 1882. aastal moodustati [[luterlus|luteri]] eesti [[kogudus]] ja 20. sajandi alguses oli Teškovo vallas ka eesti kool. [[Pilt:Jaama1900.jpg|pisi|Jamburgi luteri kirik (1900)]] 17. mail 1922. aastal<ref name=":0" /> nimetas [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Ülevenemaaline Kesktäidesaatev Komitee]] Jamburgi, eesti [[enamlus|enamliku]] tegelase [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] (1888–1922) järgi Kingissepaks. [[Pilt:Kingiseppskoe gorodskoe poselenie.png|pisi|Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil]] Saksa väed vallutasid linna [[17. august|17. augustil]] [[1941]].<ref>Kingissepp. Viletsuste ja varemete linn. // Eesti Sõna, 2. jaanuar 1942. Lk 6.</ref> [[Punaarmee]] tungis uuesti linna [[1. veebruar]]il [[1944]]. ==Loodus== Linna läbib [[Lauga jõgi]]. ==Elanike arv== * 5003 (1926) * 17 315 (1970) * 38 784 (1979) * 50 400 (2005) * 50 500 (2006) * 49 900 (2009) * 48 700 (2010. aasta rahvaloendus) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria-tekstina|Kingisepp}} * [http://кингисепп-мо.рф/ Kingissepa linna koduleht] (''vene keeles'') *[http://www.postimees.ee/796134/kingissepa-linn-tahab-tagasi-vana-nime/ Kingissepa linn tahab tagasi vana nime], Postimees.ee, 3. aprill 2012 {{Leningradi o linnad}} [[Kategooria:Leningradi oblasti linnad]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] 7ke74mbraicqi03ua6xhd3vsynyme59 Sündinud 1977 0 35772 7261194 7230626 2026-10-28T22:54:00Z Sjur 66496 /* Märts */ 7261194 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1977]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1977}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Gavin Mahon]], Inglismaa jalgpallur * [[3. jaanuar]] – [[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naiskergejõustiklane * [[4. jaanuar]] – [[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja * [[7. jaanuar]] – [[Dustin Diamond]], USA filminäitleja * 7. jaanuar – [[Sofi Oksanen]], ema poolt eesti päritolu soome kirjanik * 7. jaanuar – [[Viljar Veebel]], eesti politoloog * 7. jaanuar – [[Valdas Dambrauskas]], Leedu jalgpallitreener * [[8. jaanuar]] – [[Amber Benson]], USA filminäitleja * [[11. jaanuar]] – [[Andri Ollema]], eesti rahvuslane * [[12. jaanuar]] – [[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt * [[13. jaanuar]] – [[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja * [[14. jaanuar]] – [[Narain Karthikeyan]], India vormelisõitja * [[15. jaanuar]] – [[Ireen Kennik]], eesti näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Roman Leibjuk]], vene murdmaasuusataja * 16. jaanuar – [[René Soom]], eesti laulja * [[17. jaanuar]] – [[Dmitri Kiritšenko]], vene jalgpallur * [[19. jaanuar]] – [[Margus Maiste]], eesti arhitekt * 19. jaanuar – [[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]], Tšiili laulja ja näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur * 20. jaanuar – [[Ann Ojarand]], eesti põllumajandusteadlane * 20. jaanuar – [[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik * 20. jaanuar – [[Ilian Stoyanov]], Bulgaaria jalgpallur * [[21. jaanuar]] – [[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog * [[22. jaanuar]] – [[Kadri Simson]], Eesti poliitik * 22. jaanuar – [[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt * 22. jaanuar – [[Hidetoshi Nakata]], Jaapani jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Johann Urb]], Eesti päritolu USA näitleja ja modell * [[25. jaanuar]] – [[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog * 25. jaanuar – [[Anu Masso]], eesti sotsioloog * 25. jaanuar – [[Merja Kyllönen]], Soome poliitik * [[26. jaanuar]] – [[Vince Carter]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur * 26. jaanuar – [[Ēriks Ešenvalds]], Läti helilooja * [[27. jaanuar]] – [[Jaana Pelkonen]], soome poliitik ja ajakirjanik * [[28. jaanuar]] – [[Takuma Satō]], jaapani autovõidusõitja * [[29. jaanuar]] – [[Alexandre Rousselet]], prantsuse murdmaasuusataja * [[31. jaanuar]] – [[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Bruno Carrara]], itaalia murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Shakira]], Colombia laulja * 2. veebruar – [[Ivar Unt]], Eesti poliitik *[[7. veebruar]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja *[[8. veebruar]] – [[Mathieu Turcotte]], Kanada lühirajauisutaja * 8. veebruar – [[Mart Meeru]], eesti rallisportlane * 8. veebruar – [[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja *[[11. veebruar]] – [[Lauri Liiv]], eesti laulja * 11. veebruar – [[Raivo Nõmmik]], endine eesti jalgpallur * 11. veebruar – [[Taavi Aavik]], eesti helilooja, muusikaprodutsent, helirežissöör *[[13. veebruar]] – [[Randy Moss]], USA Ameerika jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Øystein Grødum]], norra kiiruisutaja * 15. veebruar – [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. veebruar]] – [[Gianluca Zambrotta]], itaalia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Martti Pukk]], eesti jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Triin Lõbus]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[22. veebruar]] – [[Heiki Haljasorg]], kultuuriajaloolane ja pedagoog *[[23. veebruar]] – [[Kristina Šmigun-Vähi]], eesti murdmaasuusataja * 23. veebruar – [[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti operaator *[[24. veebruar]] – [[Ants Nõmper]], eesti vandeadvokaat *[[25. veebruar]] – [[Anti Kobin]], eesti näitleja *[[28. veebruar]] – [[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Rens Blom]], Hollandi kergejõustiklane * 1. märts – [[Liisa Oviir]], eesti jurist * 1. märts – [[Martin Lazarev]], eesti graafikadisainer ja fotograaf *[[2. märts]] – [[Chris Martin]], Briti muusik * 2. märts – [[Oliver Alver]], eesti arhitekt *[[3. märts]] – [[Ronan Keating]], iiri laulja *[[4. märts]] – [[Kadri Koppel]] (Maiken), eesti laulja *[[5. märts]] – [[Juss Tamm]], eesti muusik * 5. märts – [[Wally Szczerbiak]], korvpallur *[[6. märts]] – [[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur * 6. märts – [[Kristjan Vassil]], eesti teadlane *[[9. märts]] – [[Vincent Defrasne]], Prantsusmaa laskesuusataja * 9. märts – [[Kristina Tennokese]], eesti võistlustantsija *[[12. märts]] – [[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik *[[13. märts]] – [[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[15. märts]] – [[Tõnis Bittman]], Eesti poliitik * 15. märts – [[Sven Soiver]], Eesti teleajakirjanik *[[16. märts]] – [[Andrus Kiis]], eesti ajalooõpetaja ja luuletaja *[[20. märts]] – [[Vadim Devjatovski]], Valgevene vasaraheitja *[[26. märts]] – [[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur * 26. märts – [[Ingrid Ulst]], eesti lavastaja, jurist ja arheoloog *[[29. märts]] – [[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet * 29. märts – [[Mari Rantanen]], Soome poliitik * 29. märts – [[Djabir Saïd-Guerni]], Alžeeria jooksja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Per Elofsson]], rootsi murdmaasuusataja * 2. aprill – [[Hanno Pevkur]], eesti poliitik *[[3. aprill]] – [[Eik Aab]], eesti informaatik *[[6. aprill]] – [[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane *[[7. aprill]] – [[Jenni Haukio]], soome luuletaja *[[8. aprill]] – [[Tomo Šokota]], Horvaatia jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Gerard Way]], USA muusik *[[12. aprill]] – [[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt *[[14. aprill]] – [[Martin Kaalma]], eesti jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Lilija Jefremova]], Ukraina laskesuusataja *[[16. aprill]] – [[Fredrik Ljungberg]], rootsi jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja * 17. aprill – [[Frederik Magle]], Taani helilooja, organist ja pianist *[[20. aprill]] – [[Meelis Rooba]], eesti jalgpallur *[[23. aprill]] – [[John Oliver (koomik)|John Oliver]], Ühendkuningriigist pärit poliitiline koomik * 23. aprill – [[Arash Labaf]], Iraani-Rootsi meelelahutaja ja produtsent *[[26. aprill]] – [[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja endine modell *[[28. aprill]] – [[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist *[[29. aprill]] – [[Marcel Hacker]], Saksamaa sõudja * 29. aprill – [[Claus Jensen]], Taani jalgpallur * 29. aprill – [[Sándor István Bárdosi]], Ungari endine maadleja * 29. aprill – [[Attila Zsivóczky]], Ungari kergejõustiklane *[[30. aprill]] – [[Kersti Tombak]], eesti näitleja * 30. aprill – [[Eva Eensaar]], eesti näitleja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Simo Runnel]], eesti luuletaja *[[2. mai]] – [[Kalle Palander]], Soome mäesuusataja *[[4. mai]] – [[John Tripp]], Saksa-kanada jäähokimängija * 4. mai – [[Emma Nylén]], Rootsi muusik *[[5. mai]] – [[Tanel Veenre]], eesti moekunstnik *[[9. mai]] – [[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik * 9. mai – [[Lauri Räpp]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[10. mai]] – [[Nick Heidfeld]], saksa vormelisõitja * 10. mai – [[Teet Raik]], eesti muusik *[[11. mai]] – [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja *[[13. mai]] – [[Samantha Morton]], inglise filminäitleja * 13. mai – [[Merle Veesalu-Rand]], eesti kirjanik *[[14. mai]] – [[Brian Priske]], Taani jalgpallur *[[15. mai]] – [[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik *[[16. mai]] – [[Ronny Ackermann]], saksa kahevõistleja * 16. mai – [[Emilíana Torrini]], islandi laulja *[[17. mai]] – [[Anders Södergren]], Rootsi suusataja *[[18. mai]] – [[Evelin Talts]], eesti jooksja *[[19. mai]] – [[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur *[[20. mai]] – [[Katrin Pärn]], eesti näitleja *[[23. mai]] – [[Ilja Kulik]], vene iluuisutaja *[[25. mai]] – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja * 25. mai – [[Kati Kivitar]], eesti lavastaja *[[26. mai]] – [[Luca Toni]], itaalia jalgpallur *[[28. mai]] – [[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht *[[29. mai]] – [[Massimo Ambrosini]], itaalia jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Sarah Wayne Callies]], USA filminäitleja * 1. juuni – [[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2. juuni]] – [[Teet Allas]], eesti jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Marek Talivere]], eesti DJ * 3. juuni – [[Andres Parmas]], Eesti jurist *[[6. juuni]] – [[Rain Epler]], Eesti poliitik *[[7. juuni]] – [[Sven Vabar]], eesti kultuurikriitik ja -ajakirjanik *[[11. juuni]] – [[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja *[[12. juuni]] – [[Ana Tijoux]], Prantsusmaal sündinud Tšiili muusik *[[13. juuni]] – [[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur * 13. juuni – [[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja * 13. juuni – [[Aleksei Kelli]], eesti õigusteadlane * 13. juuni – [[Riikka Purra]], Soome poliitik * 13. juuni – [[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja *[[15. juuni]] – [[Jaanika Juhanson]], eesti lavastaja, teatripedagoog ja näitleja *[[17. juuni]] – [[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane *[[18. juuni]] – [[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik *[[18. juuni]] – [[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. juuni]] – [[Tanel Aavakivi]], eesti trompetist *[[20. juuni]] – [[Stephane Buckland]], Mauritiuse kergejõustiklane * 20. juuni – [[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik *[[21. juuni]] – [[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog *[[23. juuni]] – [[Jaan Jüris]], Eesti suusahüppaja * 23. juuni – [[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik *[[24. juuni]] – [[Amir Talai]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[27. juuni]] – [[Raúl]], Hispaania jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Lola Wallinkoski]], soome modell ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Liv Tyler]], USA filminäitleja * 1. juuli – [[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut * 1. juuli – [[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor *[[4. juuli]] – [[Karel Voolaid]], eesti jalgpallitreener ja jalgpallur *[[7. juuli]] – [[Milo Ventimiglia]], USA filminäitleja *[[11. juuli]] – [[Edward Moss]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[13. juuli]] – [[Kari Wahlgren]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. juuli]] – [[Victoria (Rootsi)|Victoria]], Rootsi kroonprintsess * 14. juuli – [[Ondřej Liška‎]], Tšehhi poliitik * 14. juuli – [[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik *[[15. juuli]] – [[Anders Härm]], eesti kunstiteadlane *[[17. juuli]] – [[Mario Stecher]], Austria kahevõistleja *[[18. juuli]] – [[Kristiina Ehin]], eesti luuletaja ja tõlkija * 18. juuli – [[Aleksandr Morozevitš]], vene maletaja *[[26. juuli]] – [[Reno Laidre]], Eesti poliitik *[[27. juuli]] – [[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja *[[28. juuli]] – [[Mark Boswell]], kanada kergejõustiklane ==August== * [[1. august]] – [[Kati Lindström]], eesti semiootik * 1. august – [[Richard Karelson]], eesti maadleja * [[3. august]] – [[Tom Brady]], USA Ameerika jalgpallur * [[4. august]] – [[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur * [[5. august]] – [[Kadri-Ann Sumera]], eesti pianist * 5. august – [[Janno Kivisild]], eesti jalgpallitreener * [[8. august]] – [[Timur Odinajev]], Venemaa jalgpallur * [[12. august]] – [[Jesper Grønkjær]], taani jalgpallur * [[17. august]] – [[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur * 17. august – [[William Gallas]], prantsuse jalgpallur * 17. august – [[Tarja Turunen]], soome laulja (Nightwish) * [[18. august]] – [[Lukáš Bauer]], tšehhi murdmaasuusataja * 18. august – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja *[[22. august]] – [[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht * [[23. august]] – [[Nicole Bobek]], USA iluuisutaja * 23. august – [[Jared Fogle]], restoraniketi Subway pressiesindaja * [[25. august]] – [[Katrin Pauts]], eesti kirjanik ja ajakirjanik * [[27. august]] – [[Deco]], brasiilia päritolu portugali jalgpallur * [[30. august]] – [[Félix Sánchez]], Dominikaani kergejõustiklane * 30. august – [[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja * [[31. august]] – [[Anni Mäger]], eesti kunstnik ==September== *[[3. september]] – [[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur *[[5. september]] – [[Priit Simson]], eesti ajakirjanik *[[9. september]] – [[Timur Guzairov]], slaavi filoloog ja ajaloolane * 9. september – [[Fatih Tekke]], Türgi jalgpallur, ründaja *9. september – [[Aki Riihilahti]], Soome jalgpallur * 9. september – [[Marek Jürgenson]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[11. september]] – [[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja * 11. september – [[Ludacris]], USA räppar ja näitleja *[[14. september]] – [[Mattias Agabus]], eesti arhitekt *[[15. september]] – [[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik * 15. september – [[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell *[[19. september]] – [[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör * 19. september – [[Simone Perrotta]], itaalia jalgpallur *[[20. september]] – [[Jani Wickholm]], soome laulja *[[21. september]] – [[Andre Pärn]], eesti korvpallur *[[22. september]] – [[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija *[[26. september]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja *[[27. september]] – [[Andrus Värnik]], eesti odaviskaja *[[30. september]] – [[Roy Eric Carroll]], Põhja-Iirimaa jalgpallur, väravavaht * 30. september – [[Sun Jihai]], hiina jalgpallur, kaitsja * 30. september – [[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Dwight Phillips]], USA kergejõustiklane *[[2. oktoober]] – [[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja *[[4. oktoober]] – [[Matthias Fekl]], Prantsusmaa poliitik *[[5. oktoober]] – [[Konstantin Zõrjanov]], Venemaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja *[[7. oktoober]] – [[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja *[[8. oktoober]] – [[Reese Hoffa]], USA kergejõustiklane *[[9. oktoober]] – [[Indrek Ojari]], eesti näitleja *[[10. oktoober]] – [[Raivo Ird]], eesti kunstnik ja vabamõtleja *[[12. oktoober]] – [[Bode Miller]], USA mäesuusataja *[[13. oktoober]] – [[Paul Pierce]], USA korvpallur *13. oktoober – [[Antonio Di Natale]], Itaalia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[David Trézéguet]], prantsuse jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Björn Otto]], Saksamaa kergejõustiklane, teivashüppaja *[[17. oktoober]] – [[André Villas-Boas]], Portugali jalgpallitreener *[[18. oktoober]] – [[Jüri Muttika]], eesti ajakirjanik *[[20. oktoober]] – [[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Christoph Bieler]], austria kahevõistleja * 28. oktoober – [[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja *[[31. oktoober]] – [[Bert Holm]], eesti botaanik ==November== * [[1. november]] – [[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ * [[3. november]] – [[Aria Giovanni]] (Cindy Renee Volk), USA alastimodell ja näitleja * 3. november – [[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent * [[5. november]] – [[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht * [[7. november]] – [[Andres Oper]], eesti jalgpallur * [[8. november]] – [[Airi Vipulkumar Kansar]], eesti kantrilaulja * [[10. november]] – [[Brittany Murphy]], USA näitleja ja laulja * 10. november – [[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell * [[11. november]] – [[Arianna Follis]], itaalia murdmaasuusataja * 11. november – [[Nuno Ribeiro Maniche]], portugali jalgpallur * [[12. november]] – [[Martin Dolfing]], Hollandi kabetaja * 12. november – [[Reeli Reinaus]], eesti kirjanik ja stsenarist * [[15. november]] – [[Sean Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 15. november – [[Tanel Veeremaa]], eesti muuseumidirektor * 15. november – [[Peter Phillips]], kuninganna Elizabeth II vanim lapselaps * 15. november – [[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane * [[16. november]] – [[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja * 16. november – [[Renna Järvalt]], eesti jooksja *[[19. november]] – [[Davina Lewis]], Gloucesteri krahvi ja krahvinna teine laps * [[20. november]] – [[Mihhail Ivanov]], vene murdmaasuusataja * [[24. november]] – [[Olle Kärner]], eesti orienteeruja * 24. november – [[Mihhail Kõlvart]], Eesti sportlane ja poliitik * [[27. november]] – [[Jani Toivola]], Soome näitleja ja saatejuht * 27. november – [[Tobias Grünenfelder]], Šveitsi mäesuusataja * 27. november – [[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog * 27. november – [[Lea Danilson-Järg]], eesti ajakirjanik, riigiametnik ja poliitik * [[28. november]] – [[Fabio Grosso]], itaalia jalgpallur * 28. november – [[Acer Nethercott]], inglise sõudja * 28. november – [[Peeter Laul]], eesti pianist Venemaal * 28. november – [[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Brad Delson]], USA muusik * 1. detsember – [[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik *[[3. detsember]] – [[Adam Małysz]], poola suusahüppaja * 3. detsember – [[Marti Soosaar]], eesti kümnevõistleja *[[4. detsember]] – [[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog * 4. detsember – [[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik *[[6. detsember]] – [[Villu Teder]], eesti suusakahevõistleja * 6. detsember – [[Grete Lõbu]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[7. detsember]] – [[Diana Liiv]], eesti pianist *[[8. detsember]] – [[Priit Narusk]], eesti murdmaasuusataja * 8. detsember – [[Maarja Jakobson]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik * 8. detsember – [[Monika Tuvi]], eesti tantsutreener *[[10. detsember]] – [[Andrea Henkel]], Saksamaa laskesuusataja *[[11. detsember]] – [[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane *[[12. detsember]] – [[Dean Macey]], Suurbritannia kümnevõistleja * 12. detsember – [[Grete Treier]], eesti maanteejalgrattur *[[14. detsember]] – [[Fróði Benjaminsen]], Fääri saarte jalgpallur *14. detsember – [[Fally Ipupa]], Kongo muusik *[[15. detsember]] – [[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija *[[17. detsember]] – [[Alar Astover]], eesti põllumajandusteadlane * 17. detsember – [[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[21. detsember]] – [[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik *[[23. detsember]] – [[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia (1996) *[[24. detsember]] – [[Marko Troon]], eesti geoloog ja keskkonnategelane *[[28. detsember]] – [[Derrick Brew]], USA kergejõustiklane *[[30. detsember]] – [[Lucy Punch]], inglise näitleja *[[31. detsember]] – [[Priit Sibul]], eesti poliitik *31. detsember – [[Ursula Zimmermann]], eesti koolitaja, terapeut, kirjanik ja tõlkija [[Kategooria:Sündinud 1977|*]] 9xdfxeechjl09xccz1a3yk85rzh62e9 Tabivere mõis 0 36569 7261165 7003313 2026-10-28T20:59:47Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261165 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tabivere mõisa peahoone.tif|pisi|Tabivere mõisa peahoone 1923. aastal]] '''Tabivere mõis''', ka '''Voldi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tabbifer'') oli [[rüütlimõis]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l. Nüüdisajal jääb mõisasüda [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[Tartu vald|Tartu valla]] territooriumile. ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== Keskajal oli Tabivere piirkond osa [[Tartu piiskop]]i valdustest. [[Tartu piiskopkond|Piiskopkonna]] lõpupäevil XVI sajandi keskpaigas kuulus piiskopi vasallile [[Camby]]le seal kaks küla: [[Kaste küla|Kaste]] (''Kastiküll'', ka ''Kutzküll'') ja [[Tabivere]] (''Tabbifer''). Nendest kujuneski hiljem välja mõis. [[Poola aeg|Poola võimuperioodil]] jäeti piirkond maha ja see metsastus. [[1601]]. aastal kinnitas [[Södermanlandi hertsog]] Karl (hilisem [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Karl IX]]) Tabivere kuuluvust Dietrich Cambyle, kes oli ülalmainitud Camby lapselaps.<ref name="stryk-leon">Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 68.</ref> [[File:Wolffeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|150px|Wolffeldti suguvõsa aadlivapp. Nende järgi sai Tabivere rahvapärase nime [[Voldi]]]] ===Tabivere mõis Rootsi ajal=== Pärast [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|Liivimaa vallutamist]] läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Tabivere [[1626]]. aastal [[Tartu]] linnale ja sellest sai [[linnamõis]]. Endised omanikud Cambyd − Johann Camby ja Maya Brinckeni poeg Hans Camby − püüdsid oma valdust tagasi saadi, kuid esialgu jäi see püüdlus tagajärjetuks. Alles [[1632]]. aastal restitueeriti see Lubbert Cambyle. Tal oli abielust Anna von Mohseniga kaks tütart: vanem neist abiellus Per [[Stormcrantz]]iga (suri pärast 1663), noorem tütar Elisabeth Camby (suri 1690) [[Pärnumaa]]lt pärit [[kapten]] Adam Otto von [[Wolffeldt]]iga (suri 1696). Viimasest sai järgmine Tabivere ja selle kõrvalmõisa [[Tormi mõis|Tormi]] (''Klein-Camby'') omanik. Kuninganna [[Kristiina]] kinnitas tema valdusõigust [[1652]]. aastal ja see oli tema valduses veel [[1682]]. aastal.<ref name="stryk-leon" /> Tema pärandiks oli rahvapärane nimi [[Voldi]], mida mõnikord kasutatakse Tabivere mõisa kohta. [[Mõisate reduktsioon]]i ajal võeti mõis 5. augustil [[1685]] riigile tagasi, kuid anti Wolffeldtile rendile.<ref>SRA, f. 55410/37, L 341.</ref> Veel [[1699]]. aastal oli see tähtajalisel rendil.<ref>EAA, f. 278, n. 2, s. 252, L 3.</ref> ===Mõis XVIII sajandi algul=== [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 21. jaanuaril (vkj) [[1702]]. aastal kinnitati Tabivere ja Tormi mõisa valdusõigust armuõiguse alusel Stormcrantzi pärijatele.<ref name="stryk-leon" /> Viimasteks olid ilmselt Per Stormcrantzi ja tema abikaasa (sündinud Camby) poja Gustaf Johan Stormcrantzi (1651−1693) lapsed.<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 284-285.</ref> [[1721]]. aastal oli mõlema mõisa valdajaks [[leitnant]] Gerhard Johann von [[Plater]] (1658−1728).<ref>RGADA, f. 274, n. 1, s. 171/2, L 582.</ref> ===Paulsenid 1725−1780=== [[1725]]. ja [[1744]]. aastal oli Tabivere ja Tormi omanikuks revisjonikomissar Ernst Heinrich Paulsen (Paulsohn) (u 1660–1751).<ref name="stryk-leon" /> Ta oli abielus Gerdruta Stormcrantziga (1683−1762),<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 285.</ref> kes päris mõisad pärast oma mehe surma ja keda nimetatakse omanikuna [[1758]]. aastal.<ref>RGADA, f. 274, n. 1, s. 239/4, L 397.</ref> Järgmine omanik oli tema poeg Johann Ernst Paulsen (u 1705−1790). Detsembris [[1774]] müüs ta valdused 23 000 hõberubla eest naabermõisate [[Luua mõis|Luua]] ja [[Visusti mõis|Visusti]] omanikule [[Liivimaa maanõunik]] [[Caspar Heinrich von Rosenkampff]]ile (1734−1790), kuid see tehing ei teostunud. [[1780]]. aasta 26. oktoobril (vkj) müüs Paulsen need 28 000 hõberubla eest [[Posse (suguvõsa)|Possedele]].<ref name="stryk-leon" /> ===Mõis XVIII sajandi lõpust XIX sajandi keskpaigani=== [[File:Münnichi suguvõsa krahvivapp.jpg|pisi|left|150px|Münnichi suguvõsa krahvivapp]] Uueks omanikuks sai [[porutšik]] vabahärra [[Eberhard Gustaf Posse (1763–1815)|Eberhard Gustav Posse af Säby]] (1763−1815). Ta müüs peagi mõisa ära, sest [[1791]]. aastal oli omanikuks juba [[Kassinurme mõis|Kassinurme]] mõisnik [[major]] vabahärra Woldemar Gustav von [[Ungern-Sternberg]] (1722−1794). Tal oli majanduslikke raskusi, sest parasjagu oli käsil tema pankrotiasi. Järgnevalt omandasid valduse [[Münnich]]id, kes olid [[1788]]. aastast naabermõisa [[Visusti mõis|Visusti]] omanikud. Nende ajal liideti Tormi mõis Tabiverega üheks mõisaks. [[1814]]. aasta 1. augustil (vkj) pantis [[kindralmajor]] krahv [[Ernst Gustav Münnich]] (1744–1817) mõisa kümneks aastaks Georg [[Tenner]]ile (1775−pärast 1834), kes kohustus lepingu eest tasuma 73 000 pangarubla. Pärast pandilepingu lõppemist lunastas kindralmajori tütar vabaproua Katharina Louise von [[Nolcken]] (sündinud krahvinna Münnich) (1790–1847) mõisa välja. 15. aprillil (vkj) [[1847]] müüs ta selle 45 000 hõberubla eest Karoline Anna Wilhelmine von [[Staden]]ile (sündinud von [[Möller]]) (suri 1883), kelle nimele kinnistati Tabivere 12. jaanuaril (vkj) [[1849]]. Ta pantis mõisa 22. aprillil (vkj) [[1853]] kolmeks aastaks 60 000 hõberubla eest [[kubermangusekretär]] Georg Reinhold Lindele (1806−1871), kes loovutas pandimõisa 26. märtsil (vkj) [[1856]] 70 000 hõberubla eest Karl Gustav Ehrenreich von [[Gavel]]ile (1829−1867). Pandileping lõppes 25. jaanuaril (vkj) [[1857]] ja see langes Stadenitele tagasi. Viimased müüsid selle sama aasta 28. mail (vkj) [[Preisimaa]]lt pärit [[Pensa kubermang]]u aadlimehele ja [[Rõika-Meleski peeglivabrik|Põltsamaa peeglivabrik]]u arstile Karl Wilhelm August Andreas von [[Reisner]]ile (1818−1873), kelle nimele see kinnistati 24. märtsil (vkj) [[1859]]. Ta pantis mõisa [[1863]]. aasta 13. veebruaril (vkj) 120 000 hõberubla eest [[Kulbach]]idele,<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 68-69.</ref> kes olid ilmselt eesti päritolu. ===Viimased omanikud Kulbachid=== Pandivaldajaks sai varasem [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa rüütlimõisa]] ja [[Laiuse mõis|Laiuse riigimõisa]] rentnik [[Ludwig Kulbach]] (1792−1878). Lepingut temaga pikendati veel kaks korda: [[1866]]. aasta 14. mail (vkj) ja [[1869]]. aastal − kolme aasta võrra. Pandileping lõppes 31. märtsil [[1872]] ja see langes tagasi pärusomaniku Reisneri kätte. Viimane müüs vaid [[mõisamaa]]st koosneva mõisa (selle [[talumaa]] oli võõrandatud) juba sama aasta 28. augustil (vkj) Ludwigi pojale [[Léon Kulbach]]ile (1844−1918) 8000 hõberubla eest päriseks.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 69.</ref> Mõis võõrandati Kulbachidelt [[1919. aasta maareform|maareform]]i käigus [[1919]]. aastal. ===Pärast võõrandamist=== Pärast [[Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu anti mõis autasuks [[soomusrongide divisjon]]i ülemale [[kolonel]] [[Karl Parts]]ile (1886−1941), kes nimetas selle Vabaduse taluks. Tänapäeval asub mõisasüdames [[Tabivere Muuseum]] ja [[Tabivere Põhikool]]. ==Mõisaansambel== ===Peahoone=== Nüüdseks hävinud häärber oli ühekorruseline keskmise suurusega tellistest hoone, mis ilmselt ehitati [[Münnich]]ite ajal XIX sajandi alguses. Seda ilmestasid väikesed reeglipärased aknad. XIX sajandi 2. veerandil lisati hoone keskteljele peaukse ette kõrge [[portaal]], mida liigendasid paarispaigutusega neli [[Pilaster|pilastrit]] ja mida kaunistas [[segmentaken|segmentaknaga]] kolmnurkviil. Viilu all asus [[Klassitsistlik stiil|klassitsistlikus stiilis]] [[triglüüf]]idega [[friis]]. Hoone lammutati 1960. aastate lõpul.<ref>ERA, f. T-76, n. 1, s. 10436, L 141.</ref> [[File:Tabivere mõisa valitsejamaja.jpg|pisi|left|1858. aastal ehitatud valitsejamaja on üks väheseid säilinud hooneid]] [[File:Tabivere tuulik.jpg|pisi|145px|Hollandi stiilis tuulik on pärit ilmselt XIX sajandi keskpaigast]] ===Kõrvalhooned=== Kindlates gruppides paiknenud kõrvalhooneid on tänaseks säilinud vähe. Neist kõige esinduslikum on [[1858]]. aastal ehitatud maakivist '''valitsejamaja''', kus praegu asub muuseum. Selle lähedal asunud ja korrapärase grupi moodustanud '''laudad''' on nüüdseks täielikult hävinud. Poolkelpkatusega '''möldrimaja''' ehitati [[1861]]. aastal. Hollandi stiilis '''tuulik''' pärineb tõenäoliselt XIX sajandi keskpaigast. '''Ait-kelder''' asus pargi serval. Omaette kompleksi moodustavad '''viinavabrik'''u hooned, mis asuvad teisel pool Tartu-Jõgeva maanteed järve ääres. Seal paiknev '''viinameistri maja'''ks peetud maakivist hoone on arvatavasti pärit XIX sajandi 2. poolest.<ref>ERA, f. T-76, n. 1, s. 10436, L 141-142.</ref> Mõisasüdamest kaugemal, [[Tabivere raudteejaam|raudteejaama]] lähedal asus '''tellisetehas'''. Kaugemale jäi ka '''moonakamaja''', mis paiknes teisel pool raudteed. ===Park=== Park on segastiilis, kus domineerivad pärn ja vaher. Peahoone ees asus ringikujuline väljak ([[tõllaring]]). Hoone keskteljelt läks alla maanteeni pikk allee, mille lõpus olid väravatulbad.<ref>ERA, f. T-76, n. 1, s. 10436, L 142-143.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Eesti Ajalooarhiiv|EAA]], f. 1371. Voldi (Tabivere) mõis. *[[Heinrich von Hagemeister|Hagemeister, Heinrich von]]. ''Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands''. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 110-111 [https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false]. *[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877. Lk 68-69 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00001239,00084.html?prozent=]. *''Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 532 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/550]. ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17867&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=tabivere&_xr=eNotjMkNgDAQA3vZBiCIBzJlUABaIAorQjiy8EH0zvnyyGOZYXAI0pKRfxCRZaBBQpCoW5dEy2vbVzLO3tJtjQF56bWeNEpwT1WAlBvZ7fotQMuf5teeg9vYvfp%252Bt0rleV64midN Kinnistute register. Nr 164. Voldi (Tabivere)] *[https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/kolonel-karl-parts Tabivere mõisa hävinud peahoone] *[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=295 Tabivere mõis Kultuurimälestiste registris] *[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=30024&_xr=eNo1i1EOgjAQBe%252ByF5ASjeZ5GLOhm9JYbG2hP4S7W2D9epOZPIbB6tE9GfcTCkwHmjhdinAeRmrmBkqBB1GuMVj%252F5ynaw19BLnu7owF9dY2mEvN8qOZY3Ou9VJ65ak3sRA%252F9vg9Q4I9bVPcgae9t%252BwG14TPz Tabivere mõisasüdame asendiplaan 1892. aasta kaardil] {{Äksi kihelkond}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Äksi kihelkond]] [[Kategooria:Münnichite mõisad]] ojqppx1q6gvj9d43tuuwa3gfcv02efd Põhjavesi 0 39167 7261270 7025931 2026-10-29T07:17:42Z Kuriuss 38125 7261270 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=oktoober}} '''Põhjavesi''' on [[maakoor]]e ülaosa [[kivim]]ite ja [[sete]]te [[pooriruum|poorides]] ning lõhedes olev [[vaba vesi]]. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu [[kapillaarvesi]], [[kilevesi]], [[hügroskoopsusvesi]], [[mulla niiskus|niiskus]] [[Muld|mullas]], keemiliselt [[mineraal]]ide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores [[gravitatsioon]]ijõu ning [[Rõhk|rõhu]] vähenemise suunas. [[Salvkaev]]udes on [[vesi]] stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse [[põhjaveetase]]meks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse [[küllastusvöö]]ks, ülalpool küllastusvööd on aga [[aeratsioonivöö]]. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti [[magevesi|mage]]. Põhjavett uuriv teadusharu on [[hüdrogeoloogia]]. Põhjaveest eristatakse [[Pinnavesi|pinnavett]], mis paikneb [[veekogu]]des ning mida uurib [[hüdroloogia]]. [[Atmosfäär|Atmosfäärset]] vett uurib [[meteoroloogia]]. == Definitsioon == Põhjavesi on [[magevesi]], mis asub pinnase ja [[Kivim|kivimite]] [[Poorsus|pooriruumis]]. See on ka vesi, mis voolab [[Põhjaveekiht|põhjaveekihis]]. Mõnikord on kasulik eristada [[Pinnavesi|põhjavett]], mis on tihedalt seotud pinnaveega, ja põhjaveekihis asuvat sügavat põhjavett (mida nimetatakse "[[Põlispõhjavesi|fossiilseks veeks]]", kui see on aastatuhandeid tagasi pinnasesse imbunud<ref>[http://www.unesco.org/ulis/cgi-bin/ulis.pl?catno=146997&set=005671D42B_3_346&gp=1&lin=1&ll=1 "Non-renewable groundwater resources: a guidebook on socially-sustainable management for water-policy makers; 2006"]. ''unesco.org''. Retrieved 2015-12-16.</ref>). == Põhjavee kvaliteet Eestis == Uuringute kohaselt on Eestis hakanud [[Umbväljak|umbväljakud]] ja kliimamuutustega kaasnevad [[Üleujutus|üleujutused]] tekitama ülemistes põhjaveekihtides muutusi, muutuma on hakanud ka vee keemiline koostis. Eestisse tekib juurde nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondi, kus inimtegevusega reostatakse joogivett. 2020. aasta [[Keskkonnainvesteeringute Keskus|Keskkonnainvesteeringute Keskuse]] uuringu kohaselt olid 71 protsenti [[Hajaasustusala|hajaasustuse]] kaevudest saastunud, muuhulgas ohtlike bakteritega, mis pärit inimese [[Väljaheited|väljaheidetest]]. Trend on seotud mitme muutusega: esiteks hajaasutuste kasv, teiseks ka kõrvalistes kohtades kaasaegsete mugavuste sisse seadmine (nt dušš), kolmandaks kinniste [[Lampkast|lampkastide]] asemel näiteks [[Septik|septikute]] kasutamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margit Kilumets {{!}} |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Kodukaevude olukord hävitab ettekujutuse Eesti puhtast joogiveest |url=https://www.err.ee/1609610309/kodukaevude-olukord-havitab-ettekujutuse-eesti-puhtast-joogiveest |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Roll veeringluses == Põhjavee kohta võib mõelda samamoodi nagu [[Pinnavesi|pinnavee]] kohta: sisendid, väljundid ja ladustamine. Põhjavee looduslik sisend on pinnaveest väljavoolamine. Põhjavee looduslik väljavool on [[Allikas|allikad]] ja [[Meri|merre]] suunduv voolav vesi. Põhjavee aeglase voolukiiruse tõttu on põhjavee varu üldiselt palju suurem (mahu poolest) võrreldes sisendiga kui pinnavee puhul. Selle erinevuse tõttu on inimestel lihtne kasutada põhjavett pikka aega jätkusuutmatult ja ilma tõsiste tagajärgedeta. Sellegipoolest on põhjaveeallika kohal olev keskmine lekke kiirus pikemas perspektiivis selle allika keskmise veetarbimise ülemine piir. Põhjavett täiendatakse looduslikult [[Sademed|sademetest]], ojadest ja [[Jõgi|jõgedest]] pärineva pinnaveega, kui see täiendus jõuab põhjavee tasemeni<ref>United States Department of the Interior (1977). ''Ground Water Manual'' (First ed.). United States Government Printing Office. p. 4.</ref>. Põhjavesi võib olla loodusliku veetsükli pikaajaline "[[Veeringe|reservuaar]]" (mille viibimisaeg võib ulatuda päevadest kuni aastatuhandeteni),<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bethke |eesnimi=Craig M. |perekonnanimi2=Johnson |eesnimi2=Thomas M. |kuupäev=2008-05-01 |pealkiri=Groundwater Age and Groundwater Age Dating |url=https://www.annualreviews.org/doi/10.1146/annurev.earth.36.031207.124210 |ajakiri=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=1 |lehekülg=121–152 |doi=10.1146/annurev.earth.36.031207.124210 |issn=0084-6597}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gleeson |eesnimi=Tom |perekonnanimi2=Befus |eesnimi2=Kevin M. |perekonnanimi3=Jasechko |eesnimi3=Scott |perekonnanimi4=Luijendijk |eesnimi4=Elco |perekonnanimi5=Cardenas |eesnimi5=M. Bayani |kuupäev=2016-02 |pealkiri=The global volume and distribution of modern groundwater |url=https://www.nature.com/articles/ngeo2590 |ajakiri=Nature Geoscience |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=161–167 |doi=10.1038/ngeo2590 |issn=1752-0908}}</ref> erinevalt lühiajalistest veereservuaaridest, nagu atmosfäär ja magevesi (mille viibimisaeg võib ulatuda minutitest kuni aastateni). Sügav põhjavesi (mis on pinnalademetest üsna kaugel) võib võtta väga kaua aega oma loomuliku tsükli lõpuleviimiseks. Kesk- ja Ida-[[Austraalia|Austraalias]] asuv Great Artesian Basin on üks maailma suurimaid piiratud põhjaveesüsteeme, mis ulatub peaaegu 2 miljoni ruutkilomeetrile. Analüüsides sügavalt maa alt pärit vee [[Mikroelemendid|mikroelemente]], on [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogid]] suutnud kindlaks teha, et nendest põhjaveekihtidest saadav vesi võib olla rohkem kui 1 miljon aastat vana. Võrreldes Suure Artesian basseini eri osadest saadud põhjavee vanust, on hüdrogeoloogid leidnud, et selle vanus suureneb kogu basseini ulatuses. Seal, kus vesi taastub põhjaveekihtidest idapoolse lõhe ääres, on vanus noor. Kui põhjavesi voolab üle mandri lääne suunas, suureneb selle vanus, kusjuures vanim põhjavesi esineb läänepoolsetes osades. See tähendab, et selleks, et põhjavesi oleks 1 miljoni aasta jooksul läbinud taastumisallikast peaaegu 1000 km, liigub läbi Suure Artesian basseini voolav põhjavesi keskmiselt umbes 1 meetri võrra aastas. === Põhjavee taastumine === Põhjavee taastumine ehk sügavdrenaaž või sügavkülvamine on hüdroloogiline protsess, mille käigus [[Hüdroloogia|vesi]] liigub [[Pinnavesi|pinnaveest]] allapoole põhjavette. Taastumine on peamine meetod, mille kaudu vesi [[Põhjaveekiht|põhjaveekihti]] satub. See protsess toimub tavaliselt [[Aeratsioonivöönd|vadoosivööndis]] taimede [[Juur|juurte]] all ja seda väljendatakse sageli [[Voog|vooluna]] põhjaveepinnale. Põhjavee taastumine hõlmab ka [[Veeringe|vee liikumist]] põhjaveepinnast kaugemale küllastunud vööndisse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Freeze |eesnimi=R. Allan |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-13-365312-0 |pealkiri=Groundwater |perekonnanimi2=Cherry |eesnimi2=John A. |kuupäev=1979 |kirjastus=Prentice-Hall |isbn=978-0-13-365312-0 |koht=Englewood Cliffs, N.J}}</ref>. Taastumine toimub nii looduslikult (veeringe kaudu) kui ka antropogeensete protsesside kaudu (st "kunstlik põhjavee taastumine"), kus [[vihmavesi]] ja/või regenereeritud vesi juhitakse maapinnale. Kõige levinumad meetodid põhjavee taastekke määrade hindamiseks on: [[Kloriidid|kloriidide]] massibilanss (CMB); [[mullafüüsika]] meetodid; keskkonna- ja isotoopiamõõdikud; põhjavee taseme kõikumise meetodid; veetasakaalu (WB) meetodid (sh põhjaveemudelid (GM)); ja baasvoolu (BF) hindamine jõgedesse<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=MacDonald |eesnimi=Alan M |perekonnanimi2=Lark |eesnimi2=R Murray |perekonnanimi3=Taylor |eesnimi3=Richard G |perekonnanimi4=Abiye |eesnimi4=Tamiru |perekonnanimi5=Fallas |eesnimi5=Helen C |perekonnanimi6=Favreau |eesnimi6=Guillaume |perekonnanimi7=Goni |eesnimi7=Ibrahim B |perekonnanimi8=Kebede |eesnimi8=Seifu |perekonnanimi9=Scanlon |eesnimi9=Bridget |perekonnanimi10=Sorensen |eesnimi10=James P R |perekonnanimi11=Tijani |eesnimi11=Moshood |perekonnanimi12=Upton |eesnimi12=Kirsty A |perekonnanimi13=West |eesnimi13=Charles |kuupäev=2021-02-16 |pealkiri=Mapping groundwater recharge in Africa from ground observations and implications for water security |url=https://doi.org/10.1088/1748-9326/abd661 |ajakiri=Environmental Research Letters |aastakäik=16 |üksiknumber=3 |lehekülg=034012 |doi=10.1088/1748-9326/abd661 |issn=1748-9326}}</ref>. === Asukoht põhjaveekogudes === [[Põhjaveekiht]] on maa-alune veekandev kiht, mis koosneb läbilaskvast või lõhestunud kivimist või tahkestamata materjalist ([[kruus]], [[liiv]] või [[põhjamuda]]). Veekihid on oma omadustelt väga erinevad. [[Vesi|Vee]] voolamise uurimist põhjaveekihtides ja põhjaveekihtide iseloomustamist nimetatakse [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogiaks]]. Sellega seotud mõistete hulka kuuluvad [[Veeala|akvitoorium]], mis on vähese läbilaskvusega kiht piki põhjaveekihti, ja akvikloode (või akviifuur), mis on põhjaveekihi all või kohal asuv tahke, läbitungimatu ala, mille surve võib põhjustada piiratud põhjaveekihi moodustumist. Põhjaveekihtide liigitus on järgmine: Küllastunud versus küllastumata; põhjaveekihid versus põhjaveekihid; piiratud versus piiramata; isotroopne versus anisotroopne; poorne, karstiline või murdunud; piiriülene põhjaveekihi. == Omadused == === Temperatuur === Vee suur [[Erisoojus|erisoojusvõimsus]] ning pinnase ja kivimite isoleeriv mõju võib leevendada kliima mõju ja hoida põhjavee suhteliselt püsiva [[Temperatuur|temperatuuriga]]. Mõnes kohas, kus põhjavee temperatuur püsib tänu sellele efektile umbes 10 °C juures, saab põhjavett kasutada pinnal asuvate ehitiste sisemise temperatuuri reguleerimiseks. Näiteks võib kuumade ilmade ajal suhteliselt jahedat põhjavett pumbata läbi kodude radiaatorite ja seejärel teises puurkaevus maapinda tagasi juhtida. Külmal aastaajal, kuna see on suhteliselt soe, saab vett kasutada samamoodi soojusallikana [[Soojuspump|soojuspumpade]] jaoks, mis on palju tõhusam kui õhu kasutamine. === Kättesaadavus === Põhjavesi moodustab umbes kolmkümmend protsenti maailma [[Magevesi|magevee]] varudest, mis on umbes 0,76% kogu maailma veevarudest, sealhulgas ookeanid ja püsiv jää<ref>[https://www.usgs.gov/special-topic/water-science-school/science/where-earths-water?qt-science_center_objects=0#qt-science_center_objects "Where is Earth's Water?"]. ''www.usgs.gov''. Retrieved 2020-03-18.</ref><ref name="water-in-c">{{Raamatuviide |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-19-507628-8 |pealkiri=Water in crisis: a guide to the world's fresh water resources |kuupäev=1993 |kirjastus=Oxford Univ. Press |isbn=978-0-19-507628-8 |toimetaja-perekonnanimi=Gleick |toimetaja-eesnimi=Peter H. |koht=New York, NY |toimetaja2-perekonnanimi=Pacific Institute for Studies in Development, Environment, and Security |toimetaja3-perekonnanimi=Stockholm Environment Institute |toimetaja4-perekonnanimi=Pacific Institute for Studies in Development, Environment, and Security}}</ref>. Umbes 99% maailma vedelast mageveest on põhjavesi<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lall |eesnimi=Upmanu |perekonnanimi2=Josset |eesnimi2=Laureline |perekonnanimi3=Russo |eesnimi3=Tess |kuupäev=2020-10-17 |pealkiri=A Snapshot of the World's Groundwater Challenges |url=https://www.annualreviews.org/doi/10.1146/annurev-environ-102017-025800 |ajakiri=Annual Review of Environment and Resources |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=1 |lehekülg=171–194 |doi=10.1146/annurev-environ-102017-025800 |issn=1543-5938}}</ref>. Globaalne põhjavee varu on ligikaudu võrdne kogu mageveekogusega, mis on ladustatud lume- ja jääpakendis, sealhulgas põhja- ja lõunapoolustel. See muudab selle oluliseks ressursiks, mis võib toimida loodusliku varuna, mis võib puhverdada [[Pinnavesi|pinnavee]] puudust, näiteks [[Põud|põua]] ajal<ref name="water-in-c" />. Põhjavee mahtu põhjaveekihis saab hinnata, mõõtes veetaset kohalikes puurkaevudes ja uurides puurkaevude geoloogilisi andmeid, et määrata kindlaks vett sisaldavate setete ja kivimite ulatus, sügavus ja paksus. Enne tootmiskaevudesse investeerimist võib puurida proovipuurauke, et mõõta vee esinemissügavust ja koguda pinnase-, kivimi- ja veeproove laboratoorseteks analüüsideks. Katsepuuraukudes võib teha pumpamiskatseid, et määrata kindlaks põhjaveekihi vooluomadused<ref>[https://water.usgs.gov/edu/hydrology.html "What is hydrology and what do hydrologists do?"]. ''The USGS Water Science School''. United States Geological Survey. 23 May 2013. Retrieved 21 Jan 2014.</ref>. Põhjaveekihtide omadused erinevad sõltuvalt geoloogiast ja aluspõhja struktuurist ning topograafiast, kus nad esinevad. Üldiselt esinevad produktiivsemad põhjaveekihid setete geoloogilistes formatsioonides. Võrreldes sellega annavad paljudes keskkondades väiksemaid koguseid põhjavett ilmastiku- ja murdunud kristallilised kivimid. Konsolideerimata või halvasti tsementeeritud alluviaalmaterjalid, mis on kogunenud [[Org|orgude]] täitvate setetena suurtes jõeorgudes ja geoloogiliselt langevates struktuurilistes basseinides, kuuluvad kõige produktiivsemate põhjaveeallikate hulka. Erinevates [[Litoloogia|litoloogilistes]] keskkondades võivad vedeliku voolud muutuda kivimite rabe deformatsiooni tõttu [[Murrang|murranguvööndites]]; mehhanismid, mille abil see toimub, on murranguvööndite hüdrogeoloogia teema<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bense |eesnimi=V.F. |perekonnanimi2=Gleeson |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Loveless |eesnimi3=S.E. |perekonnanimi4=Bour |eesnimi4=O. |perekonnanimi5=Scibek |eesnimi5=J. |kuupäev=2013-12 |pealkiri=Fault zone hydrogeology |url=https://doi.org/10.1016/j.earscirev.2013.09.008 |ajakiri=Earth-Science Reviews |aastakäik=127 |lehekülg=171–192 |doi=10.1016/j.earscirev.2013.09.008 |issn=0012-8252}}</ref>. == Kasutamine inimeste poolt == Vajadus põhjavees ainult suureneb, peamiselt kõikide sektorite kasvava veevajaduse ja sademete hulga suureneva varieeruvuse tõttu<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The United Nations World Water Development Report 2022: groundwater: making the invisible visible |url=https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000380721 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=unesdoc.unesco.org}}</ref>. === Kogused === Põhjavesi on kõige kättesaadavam [[Magevesi|magevee]] allikas kogu maailmas, sealhulgas [[Joogivesi|joogiveena]], niisutamiseks ja [[Töötlev tööstus|tootmiseks]]. Põhjavee moodustab umbes poole maailma joogiveest, 40% niisutusveest ja kolmandiku tööstuslikuks otstarbeks kasutatavast veest<ref name=":0" />. === Joogivee kvaliteedi aspektid === Põhjavesi võib olla ohutu veeallikas või mitte. Tegelikult on põhjavee puhul erinevates hüdrogeoloogilistes tingimustes märkimisväärne ebakindlus: selliste saasteainete nagu [[arseen]], [[Fluoriidid|fluoriid]] ja [[soolsus]] võib vähendada põhjavee sobivust joogiveeallikana. Arseeni ja fluoriidi on ülemaailmsel tasandil peetud prioriteetseteks saasteaineteks, kuigi prioriteetsed [[Kemikaal|kemikaalid]] varieeruvad riigiti<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Akhter |eesnimi=Tanjila |perekonnanimi2=Naz |eesnimi2=Maheen |perekonnanimi3=Salehin |eesnimi3=Mashfiqus |perekonnanimi4=Arif |eesnimi4=Sharif Tanjim |perekonnanimi5=Hoque |eesnimi5=Sonia Ferdous |perekonnanimi6=Hope |eesnimi6=Robert |perekonnanimi7=Rahman |eesnimi7=Mohammad Rezaur |kuupäev=15. mai 2023 |pealkiri=Hydrogeologic Constraints for Drinking Water Security in Southwest Coastal Bangladesh: Implications for Sustainable Development Goal 6.1 |url=https://www.mdpi.com/2073-4441/15/13/2333 |ajakiri=Water |keel=en |aastakäik=15 |üksiknumber=13 |lehekülg=2333 |doi=10.3390/w15132333 |issn=2073-4441}}</ref>. [[Hüdrogeoloogia|Hüdrogeoloogilised]] omadused on väga heterogeensed. Seetõttu on põhjavee soolsus sageli ruumiliselt väga varieeruv. See aitab kaasa väga erineva põhjavee turvalisuse ohu tekkimisele isegi konkreetse piirkonna piires<ref name=":2" />. Põhjavee soolsus muudab vee kõlbmatuks ja kasutuskõlbmatuks ning esineb sageli rannikualadel, näiteks Bangladeshis ning Ida- ja Lääne-Aafrikas<ref name=":2" />. === Veevarustus munitsipaal- ja tööstuslikuks otstarbeks === Kommunaal- ja tööstusveevarustus toimub suurte [[Puurkaev|puurkaevude]] kaudu. Ühe veevarustusallika mitu puurauku nimetatakse "puurkaevuväljadeks", mis võivad võtta vett piiratud või piiramata põhjaveekihist. Põhjavee kasutamine sügavatest piiratud põhjaveekihtidest pakub suuremat kaitset [[Pinnavesi|pinnavee]] saastumise eest. Mõned puurkaevud, mida nimetatakse "kogumispuurkaevudeks", on spetsiaalselt kavandatud pinnavee (tavaliselt jõevee) infiltreerimiseks. === Niisutus === Üldiselt moodustab 20% [[Põllumajandusmaa|põllumajandusmaast]] (erinevate veeallikatega) niisutamine 40% toidutoodangust<ref>{{Netiviide |pealkiri=On Water |url=https://www.eib.org/en/essays/on-water |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=European Investment Bank |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Topics |url=https://www.worldbank.org/en/topic |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=World Bank |keel=en}}</ref>. Üle kogu maailma kasutatakse niisutustehnikaid, mis hõlmavad pinnavee ümberjuhtimist kanalite kaudu<ref name="irrigation">{{Viide |pealkiri=Irrigation |kuupäev=2024-04-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Irrigation&oldid=1220938974 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-05-12}}</ref><ref name="irrigation" />, põhjavee pumpamist ja vee ümberjuhtimist tammidest. [[Veekogu|Veekogud]] on põllumajanduses kriitilise tähtsusega. Kuivade piirkondade sügavad põhjaveekihid on pikka aega olnud niisutusvee allikad. Suurem osa kaevandatud põhjaveest, 70%, kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Groundwater {{!}} Facts about global groundwater usage |url=https://www.ngwa.org/what-is-groundwater/About-groundwater/facts-about-global-groundwater-usage |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Default |keel=en}}</ref>. Indias toimub 65% niisutamisest põhjaveega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Atal Bhujal Yojana: PM Launches Rs 6,000 Crore Groundwater Management Plan |url=https://www.ndtv.com/india-news/pm-launches-rs-6-000-crore-national-groundwater-management-plan-on-atal-bihari-vajpayees-birth-anniv-2154120 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=NDTV.com}}</ref> ja umbes 90% kaevandatud põhjaveest kasutatakse niisutamiseks<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chindarkar |eesnimi=Namrata |perekonnanimi2=Grafton |eesnimi2=R. Quentin |kuupäev=5. jaanuar 2019 |pealkiri=India's depleting groundwater: When science meets policy |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/app5.269 |ajakiri=Asia & the Pacific Policy Studies |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=108–124 |doi=10.1002/app5.269 |issn=2050-2680}}</ref>. Mõnikord kasutatakse settekivimitest või "[[Põlispõhjavesi|põlispõhjaveest]]" põhjaveekihtidest linnapiirkondade niisutus- ja joogivett. Näiteks Liibüas on [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī|Muammar Gaddafi]] suures [[Suur Inimese Loodud Jõgi|tehisjõe]] projektis pumbatud suuri koguseid põhjavett Sahara all asuvatest põhjaveekihtidest ranniku lähedal asuvatesse rahvarohketesse piirkondadesse<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2021-10-30 |pealkiri=Map Room: Anonymous – World Policy |url=http://worldpolicy.org/2013/09/12/map-room-anonymous/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2021-10-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211030012853/http://worldpolicy.org/2013/09/12/map-room-anonymous/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. Kuigi see on säästnud Liibüa raha võrreldes alternatiivse meetodiga, sooldamisega, on tõenäoline, et põhjaveekihtide vesi kuivab 60-100 aasta pärast<ref name=":3" />. == Väljakutsed == Esiteks on üleujutuste leevendamise kavad, mille eesmärk on kaitsta üleujutusaladele rajatud infrastruktuuri, tahtmatult vähendanud põhjaveekihi taastumist, mis on seotud looduslike üleujutustega. Teiseks võib põhjavee pikaajaline ammendumine ulatuslikes põhjaveekihtides põhjustada maapinna vajumist ja sellega kaasnevaid infrastruktuurikahjustusi ning kolmandaks soolase vee sissetungi<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zektser |eesnimi=S. |perekonnanimi2=Loáiciga |eesnimi2=H. A. |perekonnanimi3=Wolf |eesnimi3=J. T. |kuupäev=2005-02-01 |pealkiri=Environmental impacts of groundwater overdraft: selected case studies in the southwestern United States |url=https://doi.org/10.1007/s00254-004-1164-3 |ajakiri=Environmental Geology |keel=en |aastakäik=47 |üksiknumber=3 |lehekülg=396–404 |doi=10.1007/s00254-004-1164-3 |issn=1432-0495}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sommer |eesnimi=Bea |perekonnanimi2=Horwitz |eesnimi2=Pierre |kuupäev=2001 |pealkiri=Water quality and macroinvertebrate response to acidification following intensified summer droughts in a Western Australian wetland |url=https://www.publish.csiro.au/mf/mf00021 |ajakiri=Marine and Freshwater Research |keel=en |aastakäik=52 |üksiknumber=7 |lehekülg=1015–1021 |doi=10.1071/mf00021 |issn=1448-6059}}</ref>. Neljandaks võib happeliste sulfaatmuldade kuivendamine, mida sageli leidub madalatel rannikutasandikel, põhjustada varem mageveekogude ja [[Lehtersuue|jõgede reostumist]]<ref name=":4" />. Viiendaks põhjavee ülepumpamine vähendab maismaa veevarusid. Ülepumbatud magevesi satub ookeani, suurendades merevee taset.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chandanpurkar |eesnimi=Hrishikesh A. |perekonnanimi2=Famiglietti |eesnimi2=James S. |perekonnanimi3=Gopalan |eesnimi3=Kaushik |perekonnanimi4=Wiese |eesnimi4=David N. |perekonnanimi5=Wada |eesnimi5=Yoshihide |perekonnanimi6=Kakinuma |eesnimi6=Kaoru |perekonnanimi7=Reager |eesnimi7=John T. |perekonnanimi8=Zhang |eesnimi8=Fan |kuupäev=2025-07-25 |pealkiri=Unprecedented continental drying, shrinking freshwater availability, and increasing land contributions to sea level rise |url=https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adx0298 |ajakiri=Science Advances |aastakäik=11 |üksiknumber=30 |lehekülg=eadx0298 |doi=10.1126/sciadv.adx0298 |pmc=12292907 |pmid=40712030}}</ref> == Põhjavee haldamine == Põhjavee haldamise protsessid võimaldavad põhjavee majandamist, planeerimist ja poliitika rakendamist. See toimub mitmel skaalal ja geograafilisel tasandil, sealhulgas piirkondlikul ja piiriülesel tasandil<ref name=":1" />. Põhjavee majandamine on tegevuspõhine, keskendudes praktilisele rakendustegevusele ja igapäevastele toimingutele. Kuna põhjavett peetakse sageli eraressursiks (st tihedalt seotud maaomandiga ja mõnes jurisdiktsioonis käsitletakse seda eraomandina), on reguleerimine ja ülevalt alla suunatud juhtimine ja majandamine keeruline. Valitsused peavad täielikult võtma oma rolli ressursihaldurina, pidades silmas põhjavee ühishüve aspekte<ref name=":1" />. Siseriiklikud seadused ja määrused reguleerivad juurdepääsu põhjaveele ning inimtegevust, mis mõjutab põhjavee kvaliteeti. Õigusraamistik peab hõlmama ka põhjavee äravoolu- ja taastumisvööndite ning veevarustuskaevude ümbruse kaitset, samuti jätkusuutliku saagikuse norme ja veevõtu kontrolli ning ühise kasutamise eeskirju. Mõnes jurisdiktsioonis reguleeritakse põhjavett koos pinnaveega, sealhulgas jõgedega<ref name=":1" />. == Riigi kaupa == Põhjavesi on oluline [[Veevarustus|joogiveevarustus]] [[Veeressursid|ressurss]], eriti kuivades riikides. [[Araabia maad|Araabia regioon]] on üks kõige veepuudulikumaid piirkondi maailmas ja põhjavesi on kõige enam kasutatav veeallikas vähemalt 11 araabia riigis 22st. Põhjavee liigne ammutamine paljudes piirkonna osades on viinud põhjavee taseme languseni, eriti tihedalt asustatud ja põllumajanduspiirkondades<ref name=":1" />. ==Vaata ka== * [[Magevesi]] * [[Põhjavee-elustik]] * [[Põhjavee seire]]{{vikisõnaraamatus|põhjavesi}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Hüdrogeoloogia]] [[Kategooria:Maavarad]] cihizux4ddc2fjw5i0rlktyrsq7ssgs Palermo 0 40471 7261295 6872163 2026-10-29T07:38:39Z Kuriuss 38125 7261295 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Itaalia linnast}} {{linn | nimi = Palermo | hääldus = | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Palermo | nimi2_keel = sitsiilia | nimi2 = Palermu | pilt=Palermo02 flickr.jpg | vapp=Palermo-Stemma.svg | vapi_link=Palermo vapp | lipp = Flag of Palermo.svg | lipu_link = Palermo lipp | asendikaart = Itaalia | asendikaardi_pilt = Map of comune of Palermo (metropolitan city of Palermo, region Sicily, Italy).svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend ''[[città metropolitana di Palermo]]''<nowiki/>'s }}'''Palermo''' ([[Sitsiilia keel|sitsiilia keeles]] ''Palermu'') on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult [[Itaalia]]s viies, see asub [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] ja on ''[[città metropolitana di Palermo]]'' halduskeskus. Iga päev sõidab sinna kohalikule elanikkonnale lisaks üle 200 000 töö ja kodu vahet pendeldaja, peamiselt saare teistest piirkondadest. Linn ulatub üle [[Conca d'oro|Conca d'Oro]] tasandiku, ühelt poolt ümbritseb seda Palermo mägede barjäär ning teisel pool asub Palermo laht. Palermo linna asukoht on olnud asustatud juba eelajaloolistest aegadest ning selle pikk ajalugu ning arvukad tsivilisatsioonid ja rahvad on andnud linnale tähelepanuväärse kunsti- ja arhitektuuripärandi. [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO]] arvas 2015. aastal maailmapärandi nimistusse Araabia-Normanni aegse Palermo vanalinna ning [[Cefalu|Cefalù]] ja [[Monreale]] katedraalid, kus on mitmeid monumentaalseid varasid. Riikliku tähtsusega on seal mitmeid hooneid, sealhulgas kirikuid ja paleesid. Sitsiilia regionaalassamblee, maailma vanim aktiivne parlamentaarne assamblee, asub Palermos Palazzo dei Normannis. Linn säilitas [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] pealinna rolli aastatel 1130–1816.[[Pilt:Palermo kliimadiagramm.png|pisi|Palermo kliimadiagramm]] == Ajalugu == Esimesed inimtegevuse jäljed, sealhulgas [[koopajoonis]]ed, pärinevad Palermo kandis [[pleistotseen]]ist umbkaudu 10 000 aastat tagasi. [[734 eKr]] rajasid [[foiniiklased]] tänapäeval Palermona tuntud asula loodusliku [[sadam]]akoha kaldale. Sel ajal elasid Ida-Sitsiilias [[sikanid]], kes [[Thukydides]]e andmeil saabusid saarele [[Pürenee poolsaar]]elt, võib-olla [[Kataloonia]]st. Seejärel [[koloniseerimine|koloniseerisid]] Sitsiilia lõuna- ja lääneranniku [[kreeklased]], kes aga põhjarannikul olevat Palermot ei hõivanud. Kreeklased kutsusid sadamat nimega ''Panormus'', mis tähendab kõigi sadamat (vihje heale sadamakohale). Palermo läks foiniiklaste järeltulijate ja pärijate [[Kartaago]] valdusse. [[276 eKr]] vallutas linna [[Pyrrhos]] ning kuigi ta sõja [[Rooma riik|Rooma]] ja tema tollase liitlase Kartaago vastu kaotas, jäi Palermo kreeklaste [[koloonia]]ks. Kuid juba [[Esimene Puunia sõda|Esimeses Puunia sõjas]] läks Palermo [[251 eKr]] Rooma valdusse ja jäi roomlastele enam kui 700 aastaks. Kui Rooma riik lagunema hakkas, hõivasid [[vandaalid]] [[440]] Palermo oma kuninga [[Geiserich]]i juhtimisel. [[488]] vallutasid Palermo [[idagoodid]] [[Theoderich Suur]]e juhtimisel. [[Bütsants]]i väejuht [[Belisarius]] hõivas kogu Sitsiilia [[535]]. [[831]] algas [[moslemid|moslemite]] vallutus Sitsiilias, mis kestis [[kristlased|kristlaste]] tugeva vastupanu tõttu aastani [[904]]. Moodustati [[Sitsiilia emiraat]], mille pealinnaks sai Palermo – seni oli Sitsiilia tähtsaim linn olnud [[Sürakuusa]]. Emiraadi ajal muutus Palermo nii kauniks, et võistles [[Córdoba]] ja [[Kairo]]ga. 1050. aastaks elas Palermos 350 000 inimest ja ta oli Euroopas suuruselt teine linn Córdoba järel, kus oli 450 000 elanikku. [[Normannid]] tungisid Sitsiiliasse [[1060]] ja emiraat lõppes [[1072]]. Palermo elanike arv oli langenud 150 000ni, kuid ta oli tõusnud Euroopa suurimaks linnaks, sest Córdoba elanike arv oli langenud veelgi rohkem. Palermo oli aastatel 1130–1266 [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] pealinn. [[Kristlus|Kristlaste]] võimu ajal Palermo allakäik jätkus ja 1330. aastaks oli linnas 51 000 elanikku. Järgnesid [[must surm|musta surma]] aastakümned, mil elanike arv veelgi langes. [[1194]]. aastal läks Sitsiilia [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], Saksa-Rooma keisri [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] sissetungiga oma naise [[Costanza (Sitsiilia)|Costanza]] nimel, kes oli Sitsiilia kuninga [[Roger II]] tütar. Costanza ja Heinrich võitsid lõpuks ja kuningriik läks aastal 1194 [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitele]], kelle dünastia valitses Saksa-Rooma riiki. [[1266]]–[[1282|82]] kuulus linn [[Kapetingid]]e valitsejadünastia hulka kuuluvale [[Anjou Charles]]ile, seejärel [[Aragón]]ile. [[1479]]. aastal läks kogu Sitsiilia [[Aragóni kroon]]i valitsejatele, kes valitses saart kuni [[1713]] ja [[1717]]–1718. [[Savoia]] valitses saart 1713–1717 ja [[1718]]–1720 ning [[Austria]] [[1720]]–17[[1734|34]]. Seejärel kuulus saar taas Hispaaniale, kuni [[Giuseppe Garibaldi]] selle [[1860]]. aastal vallutas. Ta sisenes Palermosse [[27. mai]]l 1860. Pärast [[rahvahääletus]]e korraldamist sai Sitsiilia [[1861]] osaks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigist]]. [[Pilt:Ficus macrophylla (Palermo).JPG|pisi|[[Viigipuu]] Palermos]] == Vaatamisväärsused == * [[Palazzo Reale]] ehk Palazzo dei Normanni * [[Palermo toomkirik]] * [[San Giovanni degli Eremiti]] ([[1132]]–[[1148]]), normanni kirik, mis peegeldab [[islami arhitektuur]]i traditsioone * [[La Martorana kirik]] * [[Santa Caterina kirik]] * [[Gesù kirik]] * [[La Magione kirik]] * [[Oratorio di San Lorenzo]]; pisike palvela [[Püha Franciscus]]e ja [[Püha Laurentius]]e elu kujutava [[stukk]]dekooriga * Villa Giulia * Parco della Favorita [[Pilt:2009 09 20 Punta Raisi airport tower.jpg|pisi|[[Punta Raisi lennujaam|Punta Raisi lennuvälja]] [[lennujuhtimistorn]]]] == Kliima == Palermos on tüüpiline Vahemere kliima kuiva ja kuuma suvega ning sooja ja vihmase talvega. Teistel aastaaegadel on mõnusad soojad temperatuurid. Suvi on kuiv ja kuum, üldiselt väga kuum, kuigi tihti tuuline tänu meretuulele. Harvadel juhtudel võivad Aafrika kuumad tuuled viia temperatuuri üle 45 °C ning õhuniiskus võib langeda isegi alla 15%. Talvel on soojematel päevadel üle 20 °C. == Köök == === Tänavatoit === Kohalikus köögis on väga tüüpiliseks tänavatoit, mida leidub laialdaselt igal pool. ''Il panino con la milza'' (põrnaga võileib), mis valmistatakse searasvas praetud põrna- ja vasikakopsudest ning mida saab süüa ''schiettu'' (lihtne) või ''maritatu'' (caciocavallo või ricotta või mõlema juustuga) moel, ''il panino con panelle'' (võileib soolaste praetud kikerhernejahust viiludega) koos ''crocchèga'' (pehmed praetud kartulipüree tükid). Väga populaarne on ka Palermo pitsa variant nimega ''sfincione'': valmistatud tomati, sibula, caciocavallo juustu ja oliiviõliga. Teised tuntuimad tänavatoidud on ''stigghiola, frittola'' ja ''caldume''. Väga levinud on ka nn kohalikud pirukad, sealhulgas: ''calzoni, ravazzate, rizzuole, rollò'', ja kuulsad ''arancine'' (praetud riisipallid, mis on täidetud tavaliselt kas liharaguu või singi-juustu seguga). == Nime päritolu == [[Foiniiklased]] nimetasid Palermo linna ''Zyziks'' (tähendab ''lille''). Praegune nimi tuleneb [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest ''πᾶς, pâs'', "kõik" ja ''ὅρμος, hórmos'', "sadam", "suur sadam" ning roomlastega sai Palermo nimeks ''Panormus''. Araablaste häälduse järgi sai linn nimeks ''Balarm'' ning Palermo võeti lõplikult kasutusele uusajal. == Transport == * [[Palermo lennujaam]] – Palermo rahvusvaheline lennujaam * Kauba- ja reisisadam == Sport == Palermos on [[jalgpalliklubi]] [[U.S. Città di Palermo]], mis mängib alates [[2004]]. aasta sügisest [[Serie A]]-s. Klubi parimad tulemused Serie A-s on 5. kohad aastail [[2006]], [[2007]] ja [[2010]], [[Itaalia karikavõistlused jalgpallis|Itaalia karikavõistlustel]] finaalipääs aastail [[1974]], [[1979]] ja [[2011]] ning [[UEFA karikas]]arjas pääs 16 parema hulka 2006. Klubi kodustaadion on [[Renzo Barbera staadion]], mis avati [[24. jaanuar]]il [[1932]] ja pärast [[1990]] toimunud viimast ümberehitust mahutab 36 349 pealtvaatajat. Sellel staadionil toimusid [[1990. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1990. aasta jalgpalli MM-i]] F-alagrupi need mängud, mis ei sisaldanud [[Inglismaa jalgpallikoondis]]t. == Vaata ka == * [[Palermo ülikool]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Itaalia linnad]] [[Kategooria:Palermo| ]] 3uj48osqpojdedkmq0mp67l7gqn1f25 Benedictus XIII 0 41635 7261056 6877839 2026-10-28T14:45:06Z Kask 77839 Viited 7261056 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit [[Benedictus XIII (vastupaavst)]]}} {{Infokast paavst |paavstinimi = Benedictus XIII |pilt = Benedetto XIII.jpg |sünninimi = Pietro Francesco Orsini di Gravina |valitsemisaja algus= [[29. mai]] [[1724]] |valitsemisaja lõpp= [[21. veebruar]] [[1730]] |eelkäija = [[Innocentius XIII]] |järeltulija = [[Clemens XII]] |sünnikuupäev = [[2. veebruar]] [[1649]] |sünnikoht = [[Gravina in Puglia|Gravina di Puglia]] |surmakuupäev = {{death date and age|1730|2|21|1649|2|2|df=y}} |surmakoht = [[Rooma]] |vapp = C o a Benedictus XIII.svg }} '''Benedictus XIII''' ('''Pietro Francesco Orsini di Gravina''', [[munk|mungana]] '''Vincenzo Maria Orsini di Gravina''', [[2. veebruar]] [[1649]] – [[21. veebruar]] [[1730]]) oli [[paavst]] aastatel [[1724]]–1730. Ta oli 245. paavst. Pietro Francesco Orsini di Gravina sündis [[Gravina in Puglia|Gravina di Puglia]]s Gravina hertsogi Ferdinando III Orsini ja Giovanna Frangipani kuuelapselise pere vanima lapsena. [[Orsini]]de suguvõsast pärinesid paavstid [[Coelestinus III]] ja [[Nicolaus III]], sellest suguvõsast olid enne Pietro Francesco Orsini di Gravina sündi pärit 19 [[kardinal]]i. Pärast isa surma oli Pietro Francesco Orsini di Gravina [[1658]]–[[1667]] Gravina hertsog, Solofra vürst, Vallata vürst, Muro Lucano krahv ja [[Napoli]] [[patriits]]. Vanemate vastuseisust hoolimata siirdus Orsini 1667 [[Veneetsia]]s [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostrisse]], kus ta loobus oma tiitlitest ja pärimisõigusest. Paavst [[Clemens IX]] ei rahuldanud tema vanemate palvet ja lubas Orsinil järgida oma kutsumust. [[13. veebruar]]il [[1668]] ja [[9. veebruar]]il [[1669]] andis Orsini mungatõotused, võttes nimeks Vincenzo Maria. Ta õppis [[Brescia]]s, Napolis, [[Bologna]]s ning Veneetsias [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t ning [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[24. veebruar]]il [[1671]] [[preester|preestriks]]. Tema vend Domenico abiellus 1671 [[Clemens X]] sugulasega. [[1675]] anti Orsinile valida, kas ta määratakse [[Salerno]] või [[Manfredonia]] [[peapiiskop]]iks; ta otsustas Manfredonia kasuks, kuna leidis, et seal on pastoraalset tööd rohkem. Peapiiskopina ja hiljem paavstina järgis ta [[askees|askeetlikku]] eluviisi. Orsini pidas peapiiskopina [[1693]] ja [[1698]] provintsiaalsinodid, külastas igal aastal [[kogudus]]i, lasi renoveerida ja ehitada [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]]. [[5. juuni]]l [[1688]] ja [[14. märts]]il [[1702]] [[Benevento]]t tabanud [[maavärin]]ate järel lasi Orsini taastada purunenud hooned, mille tõttu peeti teda Benevento "teiseks rajajaks". Ta kirjutas sel ajal töid praktilise teoloogia vallast ja askeesist, mis avaldati [[1728]]. Beneventos sai tema lähimaks kaastööliseks [[Niccolò Paolo Andrea Coscia]], kes jäi hiljem ka Benedictus XIII lähimaks abiliseks, kuid Coscia kasutas paavsti vähest huvi [[poliitika]] vastu oma [[mahhinatsioon]]ideks. Orsini oli kardinal 52 aastat, olles seda ametit pidanud kauem kui ükski teine paavst. Kardinal Orsini osales 6 [[konklaav]]il [[1676]]–1724 ja kuulus [[Zelanti]] fraktsiooni. Enne teda osales paavstidest 6 konklaavil [[Leo XI]], hiljem pole ükski paavst osalenud nii mitmel konklaavil. ==Ametid== *[[22. veebruar]] [[1672]] – 3. jaanuar 1701 [[kardinalpreester]] *[[16. mai]] 1672 – 3. jaanuar 1701 San Sisto kardinalpreester *[[4. jaanuar]] [[1673]] – 28. jaanuar 1675 Trento Oikumeenilise Kirikukogu Otsuste Teostamise [[kongregatsioon]]i [[kardinalprefekt]] *[[28. jaanuar]] 1675 – 22. jaanuar 1680 Manfredonia [[peapiiskop]] (pühitseti [[piiskop]]iks [[3. veebruar]]il 1675) *[[22. jaanuar]] [[1680]] – 18. märts 1686 [[Cesena]] peapiiskop *[[18. märts]] [[1686]] – 21. veebruar 1730 [[Benevento]] peapiiskop *[[3. jaanuar]] [[1701]] – 18. märts 1715 Frascati kardinalpiiskop *[[18. märts]] [[1715]] – 29. mai 1724 Porto e Santa Rufina [[kardinalpiiskop]] == 1724. aasta konklaav == Benedictus XIII valiti paavstiks 29. mail 1724 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[4. juuni]]l kardinal [[Benedetto Pamphili]] poolt. Ta võttis nime [[Benedictus XI]] järgi. Ta kavatses end esmalt nummerdada kui Benedictus XIV, kuid kardinalid selgitasid talle, et [[Benedictus XIII (vastupaavst)|Benedictus XIII]] oli vastupaavst, mistõttu ta otsustas edaspidi jääda Benedictus XIII-ks. Temast sai neljas ja viimane paavst, kes oli [[dominiiklased|dominiiklane]] (teised olid [[Innocentius V]], Benedictus XI ja [[Pius V]]). Ta jäi viimaseks paavstiks, kes pärines Lõuna-Itaaliast. [[20. märts]]ist 29. maini 1724 toimunud konklaavi viimases voorus osales 53 kardinali. Konklaavil tekkis 4 fraktsiooni: [[Zelanti]], Prantsusmaa, keisri ja Veneetsia kardinalid. [[15. aprill]]il lahkus konklaavilt haiguse tõttu kardinal [[Sebastiano Antonio Tanara]]. Kardinal Orsini tunnistas kardinalide otsust alles pärast seda, kui dominiiklaste ordumeister oli teda kohustanud saadud ametit vastu võtma. ==Välispoliitika== {| style="width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Francesco del Giudice]], [[Fabrizio Paolucci]], [[Francesco Barberini (1662–1738)|Francesco Barberini]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | Fabrizio Paolucci, [[Niccolò Maria Lercari]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | [[Annibale Albani]] |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | Fabrizio Paolucci, [[Prospero Marefoschi]] |- |} |} ===Suhted Saksa-Rooma keisriga=== [[20. veebruar]]il [[1725]] andis [[Saksa-Rooma keiser]] Kirikuriigile tagasi [[Hispaania pätilussõda|Hispaania pärilussõjas]] hõivatud [[Comacchio]]. [[30. august]]il 1728 tunnustas Benedictus XIII keisri privileege [[Sitsiilia]] kirikuasjade otsustamisel.<ref name="Sitsiilia" /> ===Suhted Savoiaga=== Hispaania pärilussõja järel olid paavstide suhted [[Savoia hertsog]]iga halvenenud [[Sardiinia]] pärast tekkinud tüli tõttu, sest hertsog [[Vittorio Amadeo II]] keeldus täitmast paavsti nõudeid ja vastukaaluks ei kinnitanud paavstid ametisse hertsogi poolt määratud piiskoppe. Suhete pingestumise tagajärjel olid paljud piiskopikohad [[18. sajand]]i teiseks veerandiks jäänud vakantseteks. Hertsog saatis suhete parandamiseks [[Rooma]] saadikuks markii d'Ormea. Läbirääkimiste tulemusena andis Benedictus XIII 1725 Savoia hertsogile kuningatiitli ja kuningas omandas privileegid Sardiinia kiriku üle. [[1727]] sõlmis paavst Savoiaga [[konkordaat|konkordaadi]].<ref name="Konkordaat" /> ===Suhted Portugaliga=== Benedictus XIII oli vastu [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[João V]] nõudmisele pühitseda Portugali [[nuntsius]] [[Vincenzo Bichi]] kardinaliks. Kuningas keelas eitava vastuse saamisel oma alamatel [[kuuria]]ga suhtlemise ja piiras [[almus]]te saatmist Portugalist Rooma. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Benedictus XIII avaldas [[7. september|7. septembril]] 1724 [[bulla]] "Romani ponificis", milles ta sätestas, et [[kardinalide kolleegium]]i dekaaniks peab saama Roomas kõige kauem ametis olnud kardinal. [[23. september|23. septembril]] 1724 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "In supremo" sätestas ta [[preester|preestrite]] ülesanded [[protsessioon]]idel.<ref name="Preester" /> [[30. september|30. septembril]] 1724 avaldatud bullas "Sacrosancti apostolatus" lubas ta [[Franciscuse südame vennaskond|Franciscuse südame vennaskonnal]] tegutseda ka väljaspool [[frantsisklased|frantsisklaste]] mõjupiirkonda.<ref name="Vend" /> Ta tunnustas [[26. jaanuar]]il 1725 [[Jean-Baptiste de La Salle]] rajatud kongregatsiooni (''Frères des Écoles chrétiennes'' FEC).<ref name="Salle" /> Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Utrecht]]i piiskopiks valitud [[Cornelius Steenhoven]]i. [[6. mai]]l 1725 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Comissi nobis" reguleeris ta [[abt]]ide ametisse pühitsemise tavasid, sätestades, et abtiks määratud isik tuleb aasta jooksul vastava piiskopkonna piiskopi poolt ametisse pühitseda ja ametisse pühitsemisel peab uus abt saama [[benediktsioon]]i.<ref name="Abt" /> Ta reorganiseeris [[23. juuli]]l 1727 katoliku kiriku [[Suurbritannia]]s. 1727 kinnitas ta [[Püha Haua rüütliordu]] privileegid. [[21. juuli]]l 1728 lahendas ta frantsisklaste seas tekkinud vaidluse.<ref name="Franciscus" /> [[1729]] tunnustas ta Bona Mors vennaskonda ülemvennaskonnana. Ta toetas [[Risti Paulus]]e rajatud [[passionistid|passioniste]]<ref name="Passion" /> ja lubas [[serviidid|serviitidel]] austada [[Juliana Falconieri]]t. [[8. juuni]]l 1728 avaldatud bullas "Ex quo divina" kinnitas ta vaimulike privileegid. Ta andis [[Dublin]]i Thomase kloostri abtile [[Henry O'Kelly]]'le [[metropoliit|metropoliidi]] õigused. ==Liturgilised otsused== Benedictus XIII andis [[14. september|14. septembril]] 1724 100-päevase [[indulgents]]i [[Angelus]]e palvetamise eest.<ref name="Angelus" /> Ta kinnitas [[Sixtus V]] poolt kehtestatud 50-päevase indulgentsi kõikidele, kes nimetavad aupaklikult Jeesuse nime. Kui Jeesuse nime nimetatakse surmatunnil, annab see täieliku indulgentsi.<ref name="Jeesus" /> 1725. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. Paavst pidas [[Lateraani basiilika]]s juubeliaasta puhul [[sinod]]i. [[2. mai]] 1725 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Apostolicæ ecclesiæ regimine" lubas ta piiskopil [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]] isiku, kes jääb kindlaks oma [[apostaas]]ile.<ref name="Apostaas" /> Ta lubas 1725 anda välja mõned "[[Liber Diurnus]]e" koopiad. Ta avaldas 1725 liturgiaraamatu "[[Memoriale rituum]]". 1725 tühistas ta liturgilises matusekombestikus [[eksemptsioon]]id.<ref name="Matus" /> [[7. märts]]il 1727 avaldatud bullas "Licet alias" kohustas ta vastavat komisjoni revideerima liturgiaraamatut "Cæremoniale Episcoporum".<ref name="Ceremoniale" /> Ta lisas [[1726]] [[pühakute litaania]]sse [[Joosep Naatsaretist|Joosep]]i nime.<ref name="Joosep" /> 1726 kohustas ta katoliiklasi palvetama [[ristitee]] [[palve]]id.<ref name="Ristitee" /> [[24. september|24. septembril]] 1726 kohustas ta kõiki katoliiklasi tähistama Karmeli neitsi [[Maarja]] püha. [[22. aprill]]il 1727 kohustas ta kõiki katoliiklasi tähistama neitsi Maarja 7 kurvastuse püha.<ref name="Maarja2" /> 1727 lubas ta [[Genazzano]]s tähistada neitsi Maarja päeva [[25. aprill]]il, kuid hiljem lükati selle tähistamine järgmisele päevale, kuna 25. aprill on [[evangelist]] [[Markus]]e mälestuspäev.<ref name="Maarja1" /> 1727 lubas ta liturgilisel aastal tähistada 17 kiriklikku püha. Ta avaldas [[12. detsember|12. detsembril]] 1727 bulla [[malabari riitus]]e kasutamise kohta.<ref name="Malabar" /> Ta sätestas [[Sahaguni Johannes]]e mälestuspäevana [[12. juuni]]. Ta andis [[Viterbo]] [[kanoonik]]utele õiguse kanda [[mitra]]t ja sõrmust. ==Teoloogilised vaidlused== 1724 esitasid [[Prantsusmaa]] vaimulikud paavstile ettepaneku võtta tagasi vaidlusi tekitanud [[Clemens XI]] apostellik konstitutsioon "[[Unigenitus Dei Filius]]". [[1. oktoober|1. oktoobril]] ja [[6. november|6. novembril]] 1724 käskis Benedictus XIII dominiiklasi kuuletuda ordumeistri otsusele ja järgida [[Aquino Thomas]]e seisukohti. [[28. juuni]]l 1728 avaldatud bullas "Pretiosus" teatas Benedictus XIII, et tomistlikul teoloogial pole pistmist [[Cornelius Jansenius]]e ja [[Pasquier Quesnel]]'i õpetusega. 1728 nõustus ka kardinal [[Louis-Antoine de Noailles]] paavsti otsusega. 1729 lasi ta uuesti üle vaadata [[María de Ágreda]] teose.<ref name="Agreda" /> ==Pastoraalne tegevus== [[11. juuni]]l 1724 külastas Benedictus XIII Püha Vaimu [[hospiits]]i, kus andis ühele surevale mehele [[Viaticum]]i.<ref name="Hospiits" /> 1727 ja 1729 tegi ta [[Benevento]]sse [[visitatsioon]]e ja 1727 pühitses ta sisse [[Monte Cassino]] kloostri kiriku.<ref name="Cassino" /> Ta pühitses Roomas sisse arvukalt uusi kirikuid ja [[altar]]eid ning külastas sageli haigeid. 1726 lasi ta Roomas rajada San Gallicano hospiitsi nahahaiguste ravimiseks. ==Suhtumine juutidesse== Benedictus XIII avaldas [[8. jaanuar]]il 1726 bulla "Nuper pro parte dilectorum", milles ta lubas anda kaasavara [[juudid|juudi]] tüdrukutele, kes on [[neofüüt|neofüüdid]]. [[14. veebruar]]il 1727 avaldatud bullas "Emanavit nuper" avaldas ta sätted, mis on vajalikud juutide [[ristimine|ristimiseks]]. [[21. märts]]il 1729 avaldatud bullas "Alias emanarunt" keelas ta juutidel kauplemise teatud kaupadega. ==Uued piiskopkonnad== *[[23. juuni]] 1725 [[Itaalia]]s [[Pontecorvo]] piiskopkond *1725 taastas ta Itaalias [[Piperno]] ja [[Sezze]] piiskopkonnad *[[11. september]] 1726 Itaalias [[Lucca]] peapiiskopkond *[[17. märts]] 1727 Itaalias [[Pescia]] piiskopkond *[[15. november]] 1728 Itaalias [[Fabriano]] piiskopkond ==Kanoniseerimised== Benedictus XIII kanoniseeris 10 isikut: *[[Montepulciano Agnes]] [[10. detsember]] 1726 *[[Giacomo della Marca]] 10. detsember 1726 *[[Mogrovejo Toribio]] 10. detsember 1726 *[[Franciscus Solano]] [[27. detsember]] 1726 *[[Risti Johannes]] 27. detsember 1726 *[[Peregrine Laziosi]] 27. detsember 1726 *[[Stanislaus Kostka]] [[31. detsember]] 1726 *[[Aloysius Gonzaga]] 31. detsember 1726 *[[Cortona Margareeta]] [[16. mai]] 1728 *[[Gregorius VII]] 1728 Benedictus XIII kuulutas õndsaks 5 isikut: *[[Jacinta Mariscotti]] [[1. september]] 1726 *[[Prado Johannes]] [[24. mai]] 1728 *[[Sigmaringeni Fidelis]] [[24. märts]] 1729 *[[Vincent de Paul]] [[21. august]] 1729 *[[Pierre Fourier]] [[20. jaanuar]] 1730 Benedictus XIII alustas 1726 [[Juan de Palafox y Mendoza]] kanoniseerimisprotsessi. Ta kohustas 1728 katoliiklasi austama [[Angelo Carletti di Chivasso]]t. ==Kardinalide pühitsemised== Benedictus XIII pühitses 29 kardinali 12 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Benedictus XIV]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 austerlast, 1 hispaanlane, 1 prantslane ja 1 portugallane. Benedictus XIII rajas [[23. juuli]]l 1725 Santa Maria ad Martyresi (Rotonda) titulaarkiriku. # konsistoorium [[11. september]] [[1724]] ##[[Giambattista Altieri]] ##[[Alessandro Falconieri]] # konsistoorium [[20. november]] 1724 ##[[Vincenzo Petra]] # konsistoorium [[20. detsember]] 1724 ##[[Prospero Marefoschi]] ##[[Agostino Pipia]] # konsistoorium [[11. juuni]] [[1725]] ##[[Niccolò Paolo Andrea Coscia]] ##[[Niccolò del Giudice]] # konsistoorium 11. september [[1726]] ##[[André-Hercule de Fleury]] # konsistoorium [[9. detsember]] 1726 ##[[Marco Antonio Ansidei]] ''in pectore'' ##[[Antonio Banchieri]] ''in pectore'' ##[[Carlo Collicola]] ''in pectore'' ##[[Lorenzo Cozza]] ##[[Francesco Antonio Finy]] ''in pectore'' ##Prospero Lorenzo Lambertini (Benedictus XIV) ''in pectore'' ##[[Niccolò Maria Lercari]] ##[[Angelo Maria Quirini]] ''in pectore'' ##[[Gregorio Selleri]] ''in pectore'' # konsistoorium [[26. november]] [[1727]] ##[[Diego de Astorga y Cépedes]] ##[[Sigismund von Kollonitsch]] ##[[João da Motta e Silva]] ##[[Philip Ludwig von Sinzendorf]] # konsistoorium [[30. aprill]] [[1728]] ##[[Vincenzo Ludovico Gotti]] ##[[Leandro Porzia]] # konsistoorium [[20. september]] 1728 ##[[Giuseppe Accoramboni]] ##[[Pierluigi Carafa]] # konsistoorium [[23. märts]] [[1729]] ##[[Camillo Cybo]] # konsistoorium [[6. juuli]] 1729 ##[[Francesco Scipione Maria Borghese]] ##[[Carlo Vincenzo Maria Ferreri Thaon]] # konsistoorium 8. veebruar [[1730]] ##[[Alamanno Salviati]] ==Benedictus XIII kultuuriloos== Benedictus XIII oli [[Francesco Bianchini]] [[patroon]].<ref name="Bianchini" /> Ta lasi [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute indeks]]ist eemaldada [[Alexander Natalis]]e teosed. Ta keelas Kirikuriigis riikliku [[loterii]]. Benedictus XIII tühistas [[10. jaanuar]]il 1725 [[Innocentius X]] keelu [[tubakas (aine)|tubaka]] kasutamise kohta Rooma Peetri kirikus. Ta moodustas [[seminar]]ide rajamiseks komisjoni. 1727 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "Maxima Vigilanta", mille järgi tuli [[arhiiv]] rajada iga [[kogudus]]e juurde.<ref name="Arhiiv" /> 1728 kohtus [[Charles de Montesquieu]] paavstiga.<ref name="Montesquieu" /> Benedictus XIII taunis viikide kandmist ja tollast habememoodi ning keelas 1725 vaimulikel kanda ilmikute riideid. ==Surm== Benedictus XIII suri 21. veebruaril 1730 [[katarr]]i tõttu ja maeti [[25. veebruar]]il 1730 [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. [[23. veebruar]]il [[1733]] maeti tema säilmed ümber [[Rooma Santa Maria sopra Minerva kirik]]usse. Vahetult pärast tema surma puhkes Roomas ülestõus ja Coscia koos oma kaaslastega pidi linnast põgenema. ==Benedictus XIII beatifikatsiooniprotsess== [[Pius XI]] alustas [[21. veebruar]]il 1931 Benedictus XIII beatifikatsiooniprotsessi ja kuulutas ta [[Jumala teener|Jumala teenriks]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Abt">{{cite web |last= Oestereich|first=Thomas |date=1907|title=Abbot. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01015c.htm}}</ref> <ref name="Agreda">{{cite web |last= Campbell|first= Thomas|date=1907|title=Maria de Agreda. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01229a.htm}}</ref> <ref name="Angelus">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1907|title=Angelus. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/01486b.htm}}</ref> <ref name="Apostaas">{{cite web |last= Van Hove|first= Alphonse|date=1907|title=Apostasy. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/01624b.htm}}</ref> <ref name="Preester">{{cite web |last= Boudinhon|first= Auguste|date=1911|title=Priest. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/12406a.htm}}</ref> <ref name="Arhiiv">{{cite web |last= Hayes|first= Patrick|date=1907|title=Ecclesiastical Archives. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/01696a.htm}}</ref> <ref name="Bianchini">{{cite web |last= Schaefer|first= Francis|date=1907|title=Francesco Bianchini. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/02541a.htm}}</ref> <ref name="Ceremoniale">{{cite web |last= Schulte|first=Augustin Joseph|date=1908|title= Cæremoniale Episcoporum. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03133a.htm}}</ref> <ref name="Maarja1">{{cite web |last= Middleton|first= Thomas|date=1911|title=Feast of Our Lady of Good Counsel. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11361a.htm}}</ref> <ref name="Maarja2">{{cite web |last= Holweck|first= Frederick|date=1912|title= Feasts of the Seven Sorrows of the Blessed Virgin Mary. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14151b.htm}}</ref> <ref name="Franciscus">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1908|title=Order of Friars Minor Conventuals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm}}</ref> <ref name="Hospiits">{{cite web |last= Walsh|first=James Joseph|date=1910|title=Hospitals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07480a.htm}}</ref> <ref name="Jeesus">{{cite web |last= Holweck|first=Frederick|date=1910|title=Holy Name of Jesus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07421a.htm}}</ref> <ref name="Konkordaat">{{cite web |last1= Kelly|first1= Leo|last2= Ojetti|first2= Benedetto |date=1908|title=Concordat. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm}}</ref> <ref name="Salle">{{cite web |last= |first= |date=1910|title= Institute of the Brothers of the Christian Schools. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08056a.htm}}</ref> <ref name="Malabar">{{cite web |last=Brucker|first=Joseph|date=1910|title=Malabar Rites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09558b.htm}}</ref> <ref name="Matus">{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1911|title= Novena. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11141b.htm}}</ref> <ref name="Cassino">{{cite web |last= Huddleston|first= Gilbert|date=1911|title=Abbey of Monte Cassino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm}}</ref> <ref name="Joosep">{{cite web |last= Souvay|first=Charles |date=1910|title=St. Joseph. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08504a.htm}}</ref> <ref name="Montesquieu">{{cite web |last= Dégert|first= Antoine|date=1911|title=Charles-Louis de Secondat, Baron de Montesquieu. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10536a.htm}}</ref> <ref name="Passion">{{cite web |last= Devine|first= Arthur|date=1911|title=Passionists. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11521d.htm}}</ref> <ref name="Sitsiilia">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1911|title=Monarchia Sicula. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/10451a.htm}}</ref> <ref name="Ristitee">{{cite web |last= Alston|first= George Cyprian|date=1912|title=Way of the Cross. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15569a.htm}}</ref> <ref name="Vend">{{cite web |last= Heckmann|first= Ferdinand|date=1908|title= Confraternities of the Cord. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04357a.htm}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Ottavio Banti]]: ''Pescia. La città e il Vescovato nella Bolla del papa Benedetto XIII del 17 marzo 1727''. Pisa, 2003. *[[Antonio Bellucci]]: ''Di una inedita ed ignota corrispondenza del cardinale Vincenzo Maria Orsini arcivescovo di Benevento e poi papa Benedetto XIII''. "Samnium" (S), 4, 1929: 5–35; S 1, 1930: 17–35; S 2–3 (1930): 5–23; S 4 (1930): 5–30; S 1, 1931: 5–16; S 2, 1931: 5–16; S 5, 1932: 17–24; S 6, 1933: 140–147. *[[Alessandro Borgia]]: ''Benedicti XIII romani pontificis ex ordine praedicatorum vita''. Roma, 1752. *[[Pasquale Calderoni Martini]]: ''Il pontificato di Benedetto XIII''. Napoli, 1925. *A. Cangiano: ''Benedetto XIII''. Roma, 1933. *G. Cardillo: ''Benedetto XIII e il giansenismo''. "Memorie Domenicane" (MD) 58, 1941: 217–222; MD 59, 1942: 38–43. *[[Angelo Casino]]: ''Papa Benedetto XIII''. Molfetta, 1980. *[[Leo van Dijck]]: ''Lettres de Benoît XIII pour les Prémontrés (1394–1395)''. "Analecta Praemonstratensia" 59, 1983: 316–321. *[[Giovanni Giordano]]: ''L'impegno missionario del card. Vincenzo Orsini''. Benevento, 1982. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Francesco Lepore]]: ''Vincenzo Maria Orsini (Benedetto XIII) e la chiesa del suo tempo''. "Rivista di storia della chiesa in Italia" 63, 2009: 125–158. *[[Giovanni Mascia]]: ''Toro, "prediletta stanza" del cardinale V.M. Orsini, arcivescovo di Benevento e papa Benedetto XIII: testimonianze artistiche e documentarie''. "Samnium" 70, 1997: 79–114. *[[Domenico Nardone]]: ''Benedetto PP. XIII''. Gioia del Colle, 1924. *[[Giambattista Pittoni]]: ''Vita del Sommo Pontefice Benedetto''. Venezia, 1730. *[[Palmerino Savoia]]: ''L'episcopato beneventano di papa Orsini''. Acerra, 1973. *A. de Spirito: ''Personalità e stili di vita di Benedetto XIII, vescovo e papa meridionale''. "Campania Sacra" 21, 1990: 205–279. *[[Giuseppe Bartolomeo Vignato]]:'' Storia di Benedetto XIII dei frati predicatori''. Milano, 1952–1976. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/02431a.htm Artikkel Benedictus XIII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1672.htm#Orsini Benedictus XIII elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xviii.htm#1724 1724. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1724.html 1724. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xviii.htm#BenedictXIII Benedictus XIII määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1724-1730-_Benedictus_XIII.html Benedictus XIII dokumendid.] *[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.] *[https://www.sardimpex.com Orsini suguvõsa.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Innocentius XIII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1724]]–[[1730]] |järgnev = [[Clemens XII]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Dominiiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1649]] [[Kategooria:Surnud 1730]] aapxixk2ddf59jaxi8ko8rqfpxsvhm5 Hüdraadid 0 43677 7261009 5327495 2026-10-28T13:46:58Z Rulakarbes 164113 7261009 wikitext text/x-wiki '''Hüdraadid''' on [[keemiline ühend|keemilised ühendid]], mille koostisse kuulub [[vesi|vee]] [[molekul]] või molekulid, näiteks [[kristallvesi|kristallvett]] sisaldavad [[soolad]]. Tuntud hüdraat on [[vaskvitriol]] CuSO<sub>4</sub>·5H<sub>2</sub>O, mis on [[Vasksulfaat|vask(II)sulfaadi]] pentahüdraat. Üsna sageli erinevad aine veevaba vorm ja hüdraatvorm värvi poolest – kui CuSO<sub>4</sub> on valge tahkis, siis CuSO<sub>4</sub>·5H<sub>2</sub>O on sinine. [[Fail:Copper sulfate anhydrous.jpg|pisi|224x224px|'''Vask(II)sulfaat''' on kristallveeta valge tahke aine.[[Fail:Copper sulfate pentahydrate crystals.jpg|raamita|291x291px]]'''Vask(II)sulfaadi pentahüdraat'''. Kristallvesi annab ainele sinise värvuse.]] [[Kategooria:Keemilised ained]] [[Kategooria:Hüdraadid| ]] 7pyxo6g7q235swk5q4c1j4nbgm4x0fv Mekong 0 44171 7261252 7189712 2026-10-29T05:32:11Z Kuriuss 38125 7261252 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib jõest; suudmeala kohta vaata artiklit [[Mekongi delta]]}} {{Jõgi | nimi = Mekong | pildi_nimi = Mekong at Luang Prabang.jpg |pildi_seletus = Vaade jõele [[Luang Prabang]]is | lähe = [[Tiibet]]is [[Guozongmucha]] mäe jalamil | suue = [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merre]] | valgla_maad = [[Hiina]], [[Birma]], [[Laos]], [[Tai]], [[Kambodža]], [[Vietnam]] | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Tônlé Sabi jõgi|Tônlé Sab]] | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Mekong''' ([[tiibeti keel]]es <big>རྫ་ཆུ་</big> ''Dza-chu''; [[hiina keel]]es 澜沧江/瀾滄江 ''Láncāng Jiāng'' ('mäslev jõgi') või 湄公河 ''Méigōng Hé''; [[tai keel|tai]] ja [[lao keel]]es แม่น้ำโขง ''Mae Nam Khong'' (Mae Nam tähendab 'vete ema'), ka Maekong; [[khmeeri keel]]es ''Mékôngk'' või ''Tonle Thom'' ('suur vesi'), [[vietnami keel]]es ''Sông Lớn'' ('suur jõgi'), ''Sông Cửu Long'' ('üheksa draakoni jõgi') või ''Sông Mê Kông'') on [[jõgi]] [[Kagu-Aasia]]s. Mekong on pikkuselt Aasias seitsmes ja maailmas kaheteistkümnes jõgi.<ref name=":0" /> Mekong algab [[Tiibet]]ist [[Guozongmucha]] mäe [[jalam]]ilt 5224 meetri kõrguselt. Jõgi voolab peamiselt kagusse läbi [[Hiina]] [[Yunnani provints]]i, [[Birma]] (ainult piirijõena), [[Laos]]e, [[Tai]] (ainult piirijõena), [[Kambodža]] ja [[Vietnam]]i, suubudes [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merre]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-10-03 |pealkiri=Mekong River {{!}} Facts, Definition, Map, History, & Location {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mekong-River |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Jõe pikkus on umbes 4350 km<ref name=":0" />, [[valgla]] pindala 810 000 km²<ref name=":0" /> ning [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] keskmiselt 16 000 ja maksimaalselt 38 000 m³/s. Yunnanis voolab Mekong läbi Kolme Paralleelse Jõe kaitseala. Selles piirkonnas voolavad [[Jangtse]] (idas), Mekong (keskel) ja [[Salween]] (läänes) pikalt üksteise läheduses paralleelselt. Kuigi jõed kulgevad lähestikku, on nende suudmed üksteisest väga kaugel: Jangtse suubub [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina merre]], Mekong Lõuna-Hiina merre ja Salween [[India ookean]]i [[Andamani meri|Andamani merre]]. Ülem- ja keskjooksul on Mekong väga halvasti laevatatav. Selle tõttu on jõe kallastel elavad rahvad läbi ajaloo pigem eraldatud kui ühendatud. Jõega on seotud ka suur nimede hulk, mis peegeldab piirkonna kultuurilist mitmekesisust. [[Mekongi delta]] pindala on vähemalt 40 000 km² ning delta kõrgus merepinnast varieerub 0,3 meetrist sisealadel kuni 1,5 meetrini rannikualadel. Deltas kasvatatakse umbes 56% Vietnami riisist, mille järgi see on üks riigi tähtsamaid [[põllumajandus|põllumajanduspiirkondi]]piirkonnaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Le |eesnimi=Hoang-Anh |perekonnanimi2=Nguyen |eesnimi2=Thong |perekonnanimi3=Gratiot |eesnimi3=Nicolas |perekonnanimi4=Deleersnijder |eesnimi4=Eric |perekonnanimi5=Soares-Frazão |eesnimi5=Sandra |kuupäev=14. oktoober 2023 |pealkiri=The Multi-Channel System of the Vietnamese Mekong Delta: Impacts on the Flow Dynamics under Relative Sea-Level Rise Scenarios |url=https://www.researchgate.net/publication/374733431_The_Multi-Channel_System_of_the_Vietnamese_Mekong_Delta_Impacts_on_the_Flow_Dynamics_under_Relative_Sea-Level_Rise_Scenarios |vaadatud=6. detsembril 2025}}</ref> == Ajalugu == Vanim avastatud asulakoht Mekongi kallastel on Tais asuv Ban Chiang, mis pärineb umbes aastast 1495 eKr,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Ban Chiang Archaeological Site |url=https://whc.unesco.org/en/list/575/ |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> aga Mekongi valglas elasid inimesed juba ammu enne seda. Esimene riik Mekongi ääres oli [[khmeerid]]e poolt [[1. sajand]]il rajatud [[Funan]], mis asus Mekongi [[delta]]s.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hays |eesnimi=Jeffrey |pealkiri=FUNAN KINGDOM AND CHENLA {{!}} Facts and Details |url=https://factsanddetails.com/asian/cat62/sub406/entry-2814.html |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=factsanddetails.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Funan {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref> Sellele järgnesid [[6. sajand|6.]]–[[9. sajand|9.]] sajandil khmeeride rajatud [[Chenla]] riik<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Khmer empire {{!}} History, Map, Notable Sites, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/Khmer-Empire |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> ning [[9. sajand]]il asutatud [[Khmeeri impeerium]], mis kestis umbes [[15. sajand]]ini.<ref name=":1" /> Esimese eurooplasena jõudis Mekongi jõele, täpsemalt jõe [[Mekongi delta|deltasse]], [[portugal]]lane [[Antonio de Faria]] [[1540]]. aastal. [[1563]]. aastal Euroopas välja antud [[kaart (kartograafia)|kaardil]] on Mekong juba olemas, ehkki deltast ülesvoolu polnud veel jõest midagi teada. Eurooplaste huvi polnud järjekindel. [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] saatsid [[misjonär]]e ja kaubandusekspeditsioone ning [[Holland]]i maadeuurija [[Gerrit van Wuysthoff]] juhtis [[1641]]–[[1642]] [[ekspeditsioon]]i ülesvoolu kuni [[Vientiane]]'ini. [[Pilt:Sunset at Mekong River.jpg|thumb|Päikeseloojang Mekongi jõel]] [[19. sajand]]il hakkas Prantsusmaa sellele piirkonnale suurt tähelepanu pöörama. Prantsusmaa hõivas [[1861]] [[Saigon]]i, kehtestas [[1863]] Kambodža üle [[protektoraat|protektoraadi]] ja laiendas [[1893]] oma kontrolli ka Laosele, luues [[Prantsuse Indohiina]]. Võõrväed viibisid Mekongi alamjooksul kuni [[Indohiina sõda|Indohiina sõja]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjani]], mis lõpetasid vastavalt Prantsusmaa ja [[USA]] sõjalise kohaloleku. Kuid ka hiljem jätkusid pinged USA toetatava Tai ning [[NSV Liit|NSV Liidu]] toetatava Vietnami ja Laose vahel, mis takistas piiriülest koostööd. Jõe süsteemne uurimine algas [[Prantsuse Mekongi-ekspeditsioon]]iga, mida juhtisid [[Ernest Doudard de Lagrée]] ja [[François Garnier]]. Aastail [[1866]]–[[1868]] liikusid nad Mekongi suudmest kuni Yunnanini. Nende peamine avastus oli see, et Mekongil on liiga palju [[kosk]]i ja [[kärestik]]ke selleks, et olla laevatatav. [[1900]]. aastal avastas [[Pjotr Kozlov]] Mekongi lähte. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://river.monitoring.mrcmekong.org/ Mekongi jõe kaugseirejaamade kaart] [[Kategooria:Lõuna-Hiina mere vesikond]] [[Kategooria:Hiina jõed]] [[Kategooria:Myanmari jõed]] [[Kategooria:Laose geograafia]] [[Kategooria:Tai jõed]] [[Kategooria:Kambodža jõed]] [[Kategooria:Vietnami jõed]] fjz4fcaymv7n3vyfro1ghqoblus2206 Arhitektuuri mõisteid 0 50235 7261025 7254000 2026-10-28T14:06:20Z Sendrasendra 225202 /* G */ 7261025 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' *[[Gruusia kirikuarhitektuur]] ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kuppelbasiilika]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *''[[prothesis]]'' *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] q1fv864k3bad2e0qcpmiuoc6pyizh94 7261433 7261025 2026-10-29T11:49:22Z Sendrasendra 225202 /* T */ 7261433 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' *[[Gruusia kirikuarhitektuur]] ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kuppelbasiilika]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *''[[prothesis]]'' *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tetrakonh]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 2vg7zl0vb9pd8numc4tc2n3zyehsfvg 7261435 7261433 2026-10-29T11:51:21Z Sendrasendra 225202 /* T */ 7261435 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[brüsseliseerimine]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[Burgundia romaanika]] *[[Bütsantsi arhitektuur]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' *[[Gruusia kirikuarhitektuur]] ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] *[[karniiskaar]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kuppelbasiilika]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikkaar]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lääneehitis]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *''[[martyrion]]'' *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[muusikuterõdu]] *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *''[[prothesis]]'' *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] *''[[synthronon]]'' ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talakaar]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talumvöö]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[templon]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tetrakonh]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trikonh]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Õ== *[[õlgkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 65tdxv7xaz2t4h3lvm9r9wouwezvptx Kasutaja:Avjoska 2 50555 7261277 7194880 2026-10-29T07:29:12Z Avjoska 1538 7261277 wikitext text/x-wiki {| style="text-align:center; border: 1px solid #ffc9c9; background-color:#FFFFF3" |- padding:1em;padding-top:0.5em;" |style="font-size: 85%; font-variant: small-caps;" |'''See on <span style="white-space: nowrap"><span>&#86;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#101;&#100;&#105;&#97;</span></span> kasutaja lehekülg.''' See ei ole entsüklopeediaartikkel. Juhul kui peaksite leidma selle lehe miskilt muult saidilt peale <span style="white-space: nowrap"><span>&#87;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#100;&#105;&#97;</span>,</span> siis te külastate lehe peegeldust. Arvestage, et see lehekülg võib olla aegunud ning sellel kasutajal ei pruugi olla isiklikku sidet miski muu saidiga peale <span style="white-space: nowrap"><span>&#86;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#101;&#100;&#105;&#97;</span></span> enda. Selle lehekülje originaal asub aadressil <span style="white-space: nowrap">[http://et.wiki<!---->pedia.org/wiki/{{FULLPAGENAMEE}} <span>http://et.wiki</span><!----><span>pedia.org/wi</span><span>ki/{{FULLPAGENAMEE}}</span>].</span> |[[Image:Wikimedia.png|60px|none|Wiki<!---->media Foundation]] |} [[Pilt:IMGP3459.JPG|thumb|Autoportree]] '''Ave Maria Mõistlik''' tuli siia ilma olukorda kaema 5. juulil 1980. * [[Valjala Põhikool]]i vilistlane aastast 1995. * [[Kuressaare Gümnaasium]]i vilistlane aastast 1999. * Aastail 1999–2004 õppisin tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat, kuid ülikool jäi pooleli. * Töötanud 2 aastat [[meediamonitooring]]u alal. * 2005–2007 [[Kuressaare Ametikool]]i ärikorralduse eriala õpilaste nimekirjas. * 1. aprillil 2006 – meeskondlikul ärikorralduse eriala õpilaste võistlusel II koht. * 10. mail 2006 võitis kutsekoolide sekretäri eriala õpilaste võistluse "Tippsekretär 2006". * Teinud aastail 1997–1999 kaastööd Kuressaare Gümnaasiumi koolilehele [[Virgo Intacta]], maakonnalehtedele [[Meie Maa]] (1998–...) ja [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (2000). * kuulunud [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] avalike suhete töögruppi; Eesti Õpilaslehe "Õ" Saare maakonna toimetaja septembrist 2006 maini 2007. * augustist 2007 istungisekretär Harju Maakohtus. * EELK Usuteaduse Instituudi bakalaureus humanitaarteaduses (2011). Pseudonüümist: kui kuskil hakkab silma avjoska, siis kattub see siinse persooniga. '''[[Kasutaja:Avjoska/Minu pooleliolevad ja tulevad artiklid|Minu pooleliolevad ja tulevad artiklid]]''' Osalen [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti vikiprojektis]]. {| style="float: right; margin-left: lem; margin-bottom: 0.5em; width: 242px; border: #99b3ff solid 1px; clear: right" |- | style="text-align: center" | '''Lisainfo''' |- |{{babel-5|et|en-3|fiu-vro-2|ru-2|de-1|fi-1 }} |- |{{Mall:Kasutaja:Administraator}} |- |{{Wikipediholic|4496|184198526}} |- |{{Kasutajaelukoht|Flag of Tallinn.svg|Tallinnas}} |- |{{Vikipeedias alates|aasta=2006|kuu=7|päev=1}} |- |{{Kasutajaaktiivsus|93}} |- |{{Kasutajapildid|29}} |- |{{Kasutajaartiklid|38}} |- |{{commons|User:Avjoska}} |- |} ==Minu tegevus Vikipeedias== * Vikipeedia kasutajaks otsustasin hakata 1. juulil 2006. Minu esimene Vikipeedia artikkel "Tõnija" on samast kuupäevast. * Oma esimesest artiklist sain innustust ja sisestasin suurema hulga Eesti külasid nupukestena Vikipeediasse. Selle projekti lõpetasin 2007. aasta alguses. * Loendites on alati rohkem infot teema kohta võrreldes kategooriatega; ometi pean ka kategooriaid oluliseks, sest ise otsin teistest vikidest infot tihti just kategooriate abil. * Üritasin sisestada Vikipeediasse nupukesi Eesti järvede kohta. * Osalesin neljandal Wikimanial [[Aleksandria]]s 17.–19. juulil 2008. * Osalesin 24.–31. detsembril 2008 toimunud [http://78.47.102.76/wiki/Translating:Language_project/500claim tõlkimise rallil] [http://78.47.102.76/wiki/Main_Page Betawikis] ja samal üritusel 2009. * 4. aprillist 4. maini 2009 toimunud [[Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus|Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlusel]] olin žürii liige. * Olin üks Vikipeedia seminari korraldajaid, mis toimus 2009. aastal augustis Viki külas Saaremaal. * Põhiliselt toimetan [[Eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]] (90 000+ muudatust) ja [[Wikimedia Commons]]is (7000+ muudatust). Muudatuste koguarv ületab saja tuhande. *[[Kasutaja:Avjoska/Loodud artiklid|Minu poolt alustatud artiklite loend]] ==Pressile== *[[Kasutaja:Avjoska/Wikipedia Signposti artikli üritus]] *[[Kasutaja:Avjoska/50 000 pressikompott]] *[[Kasutaja:Avjoska/Esimene Eesti inimene Wikimanial]] *[[Kasutaja:Avjoska/Uus esileht]] *[[Kasutaja:Avjoska/Vabatahtlik]] *[[Kasutaja:Avjoska/Volunteer]] *[[Kasutaja:Avjoska/75 000]] '''Lp ajakirjanik! Kui Vikipeedia-teemalisi küsimusi tekib, siis palun mitte kasutada minu (avalikke) töökontakte. Veel enam, mu kolleegide tööülesannete hulka ei käi minu asukoha teadmine ega kontaktandmete jagamine. Vasakpoolses menüüs olev link "Saada sellele kasutajale e-kiri" töötab väga edukalt, kontrollitud! Austusega, Ave Maria.''' : See link vasakus menüüs on aga nähtav vaid siis, kui olla registreeritud kasutaja. Niisiis, ajakirjanikud, registreeruge, see loob juurdepääsu vajalikule teabele. Austusega, Kk. :: Kõige paremini töötab üllatuseks kasutaja aruteluleht! [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 10. oktoober 2009, kell 07:23 (UTC) ==Muud== *[http://tools.wikimedia.de/~interiot/cgi-bin/Tool1/wannabe_kate Loe kokku oma redigeerimiste arv Vikipeedias] <!--ülemine link "sureb ära", kui seda 6 kuud pole kasutatud, nagu on ka juhtunud, seega, "dead link" ;-(--> *[[Kasutaja:Avjoska/Eesti misside loend]] *[[Kasutaja:Avjoska/Soovitud artiklite loend]] *[[Kasutaja:Avjoska/Ajakirja-pöördumine]] *[[Kasutaja:Avjoska/Geoloogia-teemaliste artiklite võistlus]] *[[Kasutaja:Avjoska/Poliitika]] *[[Kasutaja:Avjoska/Oodatud artiklid Saaremaa teemal]] ==Meeldetuletuseks== <nowiki><ref> {{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref> </nowiki> Kui inimene ei leia ise endale tuuleveskeid, millega võidelda, siis need ehitatakse talle. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPHU5UTFvlhWnkCytJZeKXp1pq1zqj4g http://www.spordiinfo.ee/eesti_spordi_biograafiline_leksikon/esbl_2002 https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/160506/lisad/tegija/201794_foto.php#33 Pilt minust Postimees.ee-s] *[http://www.tmk.edu.ee/11503 Tallinna Majanduskool sekretäride kutsevõistlusest] *[[Monika Puutsa]] artikkel [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25843&kat=1 "Eesti tippsekretäri tiitli sai saarlanna Ave Maria Mõistlik"] Meie Maas * [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080728&ID=182962 "Esimene Eesti vikipedist Wikimanial"], Postimehe avalik uudisvoog, 28. juuli 2008 kell 14:01 * [http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,21029 "Esimene eesti vikipedist Wikimanial"], Koolielu.ee, 28. juuli 2008 * [http://r2.err.ee/saated?saade=183&sub=204 Intervjuu Vikipeedia teemal] [[Raadio 2]]-s 29. juulil 2008 kell 14:15–14:30 (tuleb vajutada "ava playeris", link töötab umbes kuu). * [[Janne Nurmik]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=25331 "Saarlanna osales netientsüklopeedia koostajate kokkutulekul"], Meie Maa, 30. juuli 2008 * [[Kadri Ratt]], [http://www.epl.ee/artikkel/474731 "Vikipeedia vaevleb toimetajate puuduses"], EPL.ee, 1. august 2009 kell 12:30 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 [[Category:User et|Avjoska]] == Auhinnad == <span style="border:1px solid gold;background-color:#008000;color:white;font-family:Jokewood"><big>[[Image:Snowman drawing.svg|100px]]''Kauneid jõule!''</big><span style="background-color:white">[[Image:Snowflake.svg|100px]]</span></span> <span style="border:1px solid gold;background-color:#008000;font-family:Comic Sans MS">''Kauneid jõule sulle! (ja head uut aastat!)''</span> [[Kasutaja:Scoop|-Scoop]] {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Working Wikimedian's Barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tubli kaastöötaja tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Väsimatu parandamise ja kaastöö eest. – [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 2. jaanuar 2008, kell 15:26 (UTC) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: white;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Featured picture.png|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Avaldan tunnustust sinu suurele tööle pildistamisel ja jäädvustatu Vikipeediasse lisamisel. Kuigi mitte alati ehk ideaalse kvaliteediaga siis juba puhtalt see fotode hulk on imetlusväärne ning tänu sellele on hulgaliselt artikleid märgatavalt värvikamaks muutunud. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 31. august 2009, kell 20:13 (UTC) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="top" | [[Image:Gold barnstar 2.png|50px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: bottom; height: 1.1em;" | Põhjamaade kultuur ja pärand |- |style="vertical-align: top; border-top: 1px solid gray;" | Ergutusauhind [[Vikipeedia:Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus|Põhjamaade koostöö teemaliste artiklite võistlusel]] kultuuri ja pärandi kategoorias. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 21. mai 2011, kell 00:20 (EEST) |} {| style="float: left; border: 1px solid gray; background-color: #ffffc0; text-align:center" | [[Pilt:Goldenwiki 2.png|60px]] |- |[[Pilt:Award numeral 5.png|40px]] |- ||'''Jõudu''' |- |'''järgmiseks''' |- ||'''viieks aastaks!''' |- |:-) [[Kasutaja:Epp|Epp]] |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #ccffcc; text-align:center" |rowspan="2"| [[Pilt:Barnstar anime manga 4.png|125px]] |<big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big> |- |style="border-top: 1px solid gray" | Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] ([[Kasutaja arutelu:Taivo|arutelu]]) 1. märts 2012, kell 22:48 (EET) |} {| style="align=right; border: 1px solid gray; background-color: #ffffbf; text-align:center" |<big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big> |rowspan=2 | [[Pilt:Barnstar anime manga 6.png|100px]] |- |style="border-top: 1px solid gray" | Tänan usaldusväärse töö eest täpsustuslehekülgedele minevate linkide parandamisel. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. mai 2013, kell 22:30 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (juuli 2020)]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juulis 2020. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2020, kell 00:00 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 1.png|link=Vikipeedia:20#Kõige kauem Vikipeedias ET viki 20 - vikimedal nr 2.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud lehekülgi ET viki 20 - vikimedal nr 3.png|link=Vikipeedia:20#Muudatusi artiklites ET viki 20 - vikimedal nr 4.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud mahtu ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 6.png|link=Vikipeedia:20#Meie fotograafid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> [[de:Benutzer:Avjoska]] [[en:User:Avjoska]] [[it:Utente:Avjoska]] [[hu:Szerkesztő:Avjoska]] [[ru:Участник:Avjoska]] [[fi:Käyttäjä:Avjoska]] [[sv:Användare:Avjoska]] [[fiu-vro:Pruukja:Avjoska]] 1bzsb6old504ey8zjbmh9w7yydeglof Marika Mägi 0 51088 7261370 7112563 2026-10-29T10:13:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261370 wikitext text/x-wiki [[File:Marika Mägi Valjala maalinn.jpg|thumb|Marika Mägi tutvustamas [[Valjala maalinn]]a arheoloogilisi väljakaevamisi. 19. august 2023]] '''Marika Mägi''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti arheoloog. == Elukäik == Ta lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i kuldmedaliga, 1991. aastal [[Tartu Ülikool]]i (TÜ) ajaloolase-arheoloogina, 1993. aastal Tartu Ülikooli magistriõppe arheoloogia erialal ja sai 2002. aastal Tartu Ülikoolis [[doktorikraad]]i arheoloogia erialal.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Marika Mägi CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Marika_M%C3%A4gi |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> Mägi oli aastatel 1990–1991 [[Tallinna Ülikool]]i ajaloo instituudi arheoloogia osakonnas vanemassistent, 1991–1993 nooremteadur, 1993–2002 teadur, 2002–2011 ja 2012–2015 vanemteadur ja projektijuht, 2007–2012 professor, 2015–2020 humanitaarteaduste instituudis vanemteadur ja alates 2021. aastast Sihtasutus Osiliana juht ja vanemteadur.<ref name=":0" /> Mägi peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalarheoloogia ning esiajalooline ja keskaegne kommunikatsioon Põhja-Euroopas. Ta on uurinud kaubateid, keskuste teket ja funktsiooni, merenduslikke kultuurmaastikke, matuseid, rituaale ja kultuskohti, sotsiaalseid ja sooga seotud aspekte varastes ühiskondades, suurem osa uurimistööst on keskendunud perioodile alates eelviikingiajast kuni varakeskajani (7.–14. sajand).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-03 |pealkiri=Marika Mägi |url=https://www.tlu.ee/inimesed/marika-magi |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> Mägi on juhendanud arheoloogilisi väljakaevamisi muuhulgas Tuulingumäe tarandkalmetel ja kultuskohal (1995–2000), Piila kiviringkalmetel (1997–1998), [[Lepna katkuauk|Lepna katkuaugus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/arheoloogid-leidsid-saaremaa-pealiku-hauakambri?id=50959740|Pealkiri=Arheoloogid leidsid Saaremaa pealiku hauakambri|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (2002–2003), Tornimäe sadamakohal (2004), [[Viltina sadamakompleks]]il (2004–2006), Pällamõisa kindlustatud mõisakohal ja jõesadamas (2004–2006), Saunamäe kultuskohal ja kalmel (2012–2014), Viidumäe ohverduskohal (2014–2016), Ure ohverduskohal (2020), Mullutu sadamakohal (2020), Valjala linnusel (2021–2024) ja Pöide linnusel (2024). Mägi on AcademiaNeti, Eesti Arheoloogiaajakirja toimetuskolleegiumi ja Muinasaja Teaduse toimetuskolleegiumi liige.<ref name=":0" /> ==Teoseid== * Mägi, M. 2002. ''At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD''. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002 * Marika Mägi (koostaja ja toimetaja). "Eesti aastal 1200", 252 lk, Argo 2003, ISBN: 9985949501 *Mägi, M. 2015. Rafala : Idateest ja Tallinna algusest. (kaasautorid [[Eerik-Niiles Kross]], [[Edvards Puciriuss]], [[Krista Karro]]). [Tallinn] : Argo, 2015, 189 lk., ISBN: 9789949527458 *Mägi, M. 2017. Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo. 446 lk *Mägi, M. 2018. ''In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea''. (The Northern World, Volume: 84). Brill; Leiden *Mägi, M. 2019. ''The Viking Eastern Baltic''. Arc Humanities Press/Amsterdam University Press. *Mägi, Marika; Jensen, Carsten Selch ; Markus, Kersti; Jensen, Janus Møller. 2019. Taanlaste ristisõda Eestis. Tallinn: Argo. ISBN 9789949607921 *Jensen, Carsten Selch; Mägi, Marika; Markus, Kersti; Jensen, Janus Møller (2019). ''Da danskerne fik Dannebrog. Historien om de dansk-estiske relationer omkring år 1200''. Tallinn: Argo. ISBN 9789949607938 == Tunnustus == * 2002 – Kalmari lossi kultuuriajaloolise uurimistöö preemia, Rootsi (raamatu At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th-13th Century AD eest) * 2003 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] * 2018 – ESSA auhind (ESSA (Varaste Slaavi Uuringute Assotsiatsioon) auhind on üks ASEEES-i (Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsioon) raamatuauhindadest) parima akadeemilise monograafia eest (raamatu "In Austrvegr. The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea". The Northern World, 84 (Brill, 2018) eest) * 2020 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest * 2026 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |aeg=30. jaanuar 2026 |kasutatud=30. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Isiklikku == Ta on olnud abielus arheoloog [[Vello Lõugas]]ega.{{lisa viide}} Ta on abielus [[Taani]] arheoloogi ja kooliõpetaja [[Tyge Andersen]]iga.{{lisa viide}} Tal on kolm last, kellest vanim, [[Marilin Lõugas]], on digitoodete disainer.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mart Niineste]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/72485035/ringkaik-toelises-tallinna-vanalinnas Ringkäik tõelises Tallinna vanalinnas]. epl.delfi.ee, 18. september 2015 * Kristo Siig. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marika-mae-isepaine-ja-huvitav-lahenemine-esiajaloole Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole]. Sirp, 25. august 2017 * Marian Männi. [https://estonianworld.com/knowledge/the-baltic-finns-were-vikings-too-but-the-world-ignores-it The Baltic Finns were Vikings too, but the world ignores it]. Estonian World, 12. juuli 2020 == Välislingid == {{commonskat|Marika Mägi}} *{{ETIS}} * [https://osiliana.eu/ Osiliana] {{JÄRJESTA:Mägi, Marika}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] qs43jyemvd4j0wf9kvn0h2wm7rer1rf Purism 0 52426 7261272 7255124 2026-10-29T07:20:36Z Amherst99 15496 7261272 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mõistest keeleteaduses; kunstivoolust vaata artiklit [[Purism (kunst)]]}} {{toimeta}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Purism''' (inglise ''linguistic purism'' või ''linguistic protectionism'') on [[keeleteadus]]lik mõiste, mis mängib soovi keelepuhtuse ehk puhaskeelsuse järgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võõrsõnade leksikon - eessõna |url=https://www.eki.ee/dict/vsl/vsl.html |vaadatud=2024-05-15 |väljaanne=www.eki.ee}}</ref> Selle all koonduvad lingvistikas hoiakud ja seisukohad, mis taotlevad ühes [[keel]]es teiste keelte mõjude vältimist. Keeles võib purism puudutada kõiki tasandeid, eriti aga keskendutakse sõnavarale. '''Purism''' põhimõttena on eriti silmapaistev väikeste keelte arengus, või omane sellistele, mis kannatasid märksa võimsamate keelte ülemvõimu all.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=133 |keel=eesti}}</ref> == Etümoloogia == Sõna ''purism'' tuli eesti keelde läbi saksa keele sõna ''Purismus'', kuid algselt oli tegu ladina sõnaga ''pūrus'' “puhas”, millele lisandus abstraktsele mõistele viitav liide ''-ism''.<ref>{{Viide |pealkiri=Purismus |kuupäev=2023-01-16 |url=https://de.wiktionary.org/w/index.php?title=Purismus&oldid=9676935 |väljaanne=Wiktionary |keel=de |vaadatud=2024-05-15}}</ref> == Definitsioon == Purism toetub keelte iseolemise põhimõttele, mille täpsem sisu ütleb, et samadel tingimustel on soovitatud pigem omakeelset varianti ja mitte võõrast varianti kasutada.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=136 |keel=eesti}}</ref> Tavaliselt suhtutakse purismi nagu liialdusse, sest selles peitub ebarealistlik nõue, et argikeel järgiks oskuskeelte norme.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=420 |keel=eesti}}</ref> Seega on purism ka üks keelekorralduse võtmesõnu. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Keeleteadus]] d0k12lrwn9d8ix6xjvg6re0ljj6c5dv 7261273 7261272 2026-10-29T07:20:50Z Amherst99 15496 /* */ 7261273 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mõistest keeleteaduses; kunstivoolust vaata artiklit [[Purism (kunst)]]}} {{toimeta}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Purism''' (inglise keeles ''linguistic purism'' või ''linguistic protectionism'') on [[keeleteadus]]lik mõiste, mis mängib soovi keelepuhtuse ehk puhaskeelsuse järgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võõrsõnade leksikon - eessõna |url=https://www.eki.ee/dict/vsl/vsl.html |vaadatud=2024-05-15 |väljaanne=www.eki.ee}}</ref> Selle all koonduvad lingvistikas hoiakud ja seisukohad, mis taotlevad ühes [[keel]]es teiste keelte mõjude vältimist. Keeles võib purism puudutada kõiki tasandeid, eriti aga keskendutakse sõnavarale. '''Purism''' põhimõttena on eriti silmapaistev väikeste keelte arengus, või omane sellistele, mis kannatasid märksa võimsamate keelte ülemvõimu all.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=133 |keel=eesti}}</ref> == Etümoloogia == Sõna ''purism'' tuli eesti keelde läbi saksa keele sõna ''Purismus'', kuid algselt oli tegu ladina sõnaga ''pūrus'' “puhas”, millele lisandus abstraktsele mõistele viitav liide ''-ism''.<ref>{{Viide |pealkiri=Purismus |kuupäev=2023-01-16 |url=https://de.wiktionary.org/w/index.php?title=Purismus&oldid=9676935 |väljaanne=Wiktionary |keel=de |vaadatud=2024-05-15}}</ref> == Definitsioon == Purism toetub keelte iseolemise põhimõttele, mille täpsem sisu ütleb, et samadel tingimustel on soovitatud pigem omakeelset varianti ja mitte võõrast varianti kasutada.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=136 |keel=eesti}}</ref> Tavaliselt suhtutakse purismi nagu liialdusse, sest selles peitub ebarealistlik nõue, et argikeel järgiks oskuskeelte norme.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Terminiõpetus |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2007 |isbn=978-9949-11-723-9 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=420 |keel=eesti}}</ref> Seega on purism ka üks keelekorralduse võtmesõnu. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Keeleteadus]] ptm6lddz2zyg7jahxfbwowbgfxyl1lk Mart Laari teine valitsus 0 52450 7261376 7260106 2026-10-29T10:29:31Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261376 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 41. valitsus | ametis = 1999–2002 | pilt = Mart Laar, poliitik ja ajaloolane 99 (cropped).jpg | algus = 25. märts 1999 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]<br />[[Arnold Rüütel]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Laar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Mõõdukad]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Eestimaa Rahvaliit]]<br />[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] | valimised = [[1999. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[IX Riigikogu]] | eelnev = [[Mart Siimanni valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 28. jaanuar 2002 | järgnev = [[Siim Kallase valitsus]] }} {{Liita|Kolmikliit (Eesti)}} '''Mart Laari teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 41. valitsus, mis oli ametis [[25. märts|25. märtsist]] [[1999]] kuni [[28. jaanuar|28. jaanuarini]] [[2002]]. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]]. Valitsuse moodustas endine peaminister ja Isamaaliidu esinumber [[Mart Laar]] [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimiste]] järel. [[Riigikogu|Riigikogus]] oli [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliiduks]] ristitud koalitsioonil 53 kohta. See oli Mart Laarile teine kord [[Eesti peaminister]] olla, [[Mart Laari esimene valitsus|esimest korda]] oli ta valitsust juhtinud 1992. aasta oktoobrist kuni 1994. aasta novembrini. Valitsus püsis ametis üle kahe ja poole aasta. 2001. aasta sügiseks olid riigiettevõtete erastamistega seotud skandaalid muutnud valitsuse ebapopulaarseks ning suhted Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel halvenesid. Kui 2001. aasta detsembris moodustas Reformierakond Tallinna linnas võimuliidu [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]], mille tulemusena sai linnapeaks [[Edgar Savisaar]], siis otsustas Mart Laar tagasi astuda, kuna kolmikliidu koalitsioon oli sisuliselt lagunenud. [[Siim Kallase valitsus|Järgmise valitsuse]] moodustas Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] koos Keskerakonnaga.<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=159–166}}</ref> == Valitsuse moodustamine == [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Mõõdukad]] ja [[Rahvaerakond]] sõlmisid 1998. aasta viimastel päevadel koostööleppe, millega sooviti takistada [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] võimule pääsemist. Erakonnad lubasid moodustada koos valitsuse, kui [[1999. aasta Riigikogu valimised|eelseisvatel Riigikogu valimistelt]] saadakse parlamendienamus. Kuna Rahvaerakonna liikmed kandideerisid Mõõdukate nimekirjas ning peale valimisi sooviti ka ühineda, siis hakati loodud koalitsiooni nimetama kolmikliiduks.<ref name=":123">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=123–137}}</ref><ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=96–117 |keel=eesti}}</ref> Kuna [[Riigikogu]] valimistel sai kolmikliit 53 kohta, millest piisas enamusvalitsuse moodustamiseks, siis hakkasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad kohe pärast valimisi pidama koalitsiooniläbirääkimisi. Vastavalt kokkuleppele toetasid Reformierakond ja Mõõdukad peaministrikandidaadina Isamaaliidu esimeest [[Mart Laar|Mart Laari]], kelle erakond oli valimistel kogunud koalitsioonierakondade hulgast enim hääli. Koalitsioonilepingu projekti koostas Isamaaliit võttes aluseks Mõõdukate valimisprogrammi ning arvestades ka Reformierakonna soove. Koalitsioonileppe ja ministrikandidaatide osas saavutati kokkulepe juba viis päeva pärast valimisi. Uus valitsus lubas tuua Eesti majanduskriisist välja, teostada pensioni- ja haldusreform, kaotada ettevõtte tulumaks, kärpida riigieelarvet miljardi krooni võrra ning viia lõpule liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga.<ref name=":123" /><ref name=":13" /> President [[Lennart Meri]] määras 19. märtsil 1999 Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. See otsus põhjustas opositsiooni ja nende toetajate hulgas rahulolematust, kuna nende meelest oleks pidanud valitsuse kokku panema valimised võitnud Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]], kaasates sellesse ka ministreid [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidust]]. Kuna koalitsioonilepe oli juba sõlmitud, siis ei näinud president [[Lennart Meri|Meri]] selleks võimalust. 22. märtsil 1999 andis Riigikogu Mart Laarile volitused valitsuse moodustamiseks ning Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name=":13" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. märts 1999<br>Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (53) ! colspan="5" |Opositsioon (48) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''53''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] (18)<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (18)<br>[[Mõõdukad]] (17) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E56509;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] (28)<br>[[Koonderakond]] (7)<br>[[Rahvaliit]] (7)<br>[[EÜRP]] (6) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |48 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |0 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''11. aprill 2001<br>Umbusalduse avaldamine peaminister AMart Laarile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (54) ! colspan="6" |Opositsioon (46) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |43 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19)<br>[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] (18)<br>[[Mõõdukad]] (17) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E56509;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FCBF30;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] (29)<br>[[Rahvaliit]] (11)<br>[[EÜRP]] (4)<br>[[Koonderakond]] (1)<br>[[Erakond Uus Eesti]] (1) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | [[Sergei Ivanov (poliitik)|Sergei Ivanov]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''51''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |7 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Mart Laar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Signe Kivi]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' |25. märts 1999 |5. oktoober 2001 |[[Mõõdukad|M]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Henrik Hololei]]''' |15. oktoober 2001 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Mõis]]''' |25. märts 1999 |5. november 1999 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tarmo Loodus]]''' |9. november 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Eiki Nestor]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Katrin Saks]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toivo Asmer]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Valitsuse tegevus == === 1999. aasta negatiivne lisaeelarve === [[Venemaa]] 1998. aasta majanduskriis oli langusesse viinud ka Eesti majanduse, mistõttu osutus maksude laekumine riigieelarvesse 1999. aasta esimestel kuudel prognoositust tunduvalt väiksemaks. Eelmine valitsus ei olnud suutnud Venemaa kriisi negatiivsete mõjudega riigieelarve koostamisel arvestada. Puudujäägi vähendamiseks otsustas valitsus esimese asjana kärpida 18,4 miljardi kroonist eelarvet umbes ühe miljardi võrra. Säästueelarveks nimetatud lisaeelarvega kärbiti eelkõige investeeringuid, puutumata jäid kaitsekulutused. Opositsioon kritiseeris valitsuse kärpeid väga teravalt ning [[Riigikogu|Riigikogus]] esitati lisaeelarve menetlemisel sadu muudatusettepanekuid. Lisaeelarve läbisurumiseks otsustas valitsus muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et valitsusel oleks võimalik siduda lisaeelarve eelnõu usaldushääletusega. Seejärel loobus opositsioon venitamistaktikast ning Riigikogu võttis negatiivse lisaeelarve 28. juunil 1999 vastu. Lõplikuks kärpesummaks kujunes 1,053 miljardit krooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=126–131}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Andres Reimer |kuupäev=22. juuni 1999 |pealkiri=Valitsus võitis eelarvelahingu |väljaanne=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/06/21/valitsus-voitis-eelarvelahingu |vaadatud=12.04.2023}}</ref> === Ettevõtte tulumaksu kaotamine === Koalitsioonilepingu järgi pidi ettevõtte tulumaksu kaotamine toimuma 1. jaanuarist 2000, kuid riigi rahanduse halb olukord muutis sellele rahalise katte leidmise ülikeeruliseks. Seetõttu soovisid [[Mõõdukad]], et uus tulumaksuseadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2001. Kuna ettevõtte tulumaksu kaotamine oli olnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] üks peamisi soove, siis tekitas see valitsuses hulgaliselt vaidlusi. Uue tulumaksuseaduse suhtes olid skeptilised ka majandusanalüütikud, kes kahtlesid, et kas ettevõtete tulumaksuvabastus ka päriselt majandust elavdab. 1999. aasta augustis saavutas valitsus kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks kaoks 1. jaanuarist 2000, kuid vastu lubas Reformierakond nõustuda põllumajanduse kaitsetollide kehtestamisega. Kaitsetollide abil loodeti osaliselt katta uue tulumaksuseadusega tekkivat eelarveauku, lisaks oleksid Eesti liitumisel [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] kaitsetollid igal juhul kehtima hakanud. Uue tulumaksuseaduse kiitis Riigikogu heaks 1999. aasta detsembris ning alates 1. jaanuarist 2000 ei pidanud ettevõtted maksma reinvesteeritud tulult tulumaksu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=138–141}}</ref> === Pensionireform === [[Mart Siimanni valitsus]] oli alustanud Eesti pensionisüsteemi reformiga, sest kahaneva sündimusega ning vananeva rahvastikuga riigis ei oleks olnud võimalik ainult [[Sotsiaalmaks|sotsiaalmaksust]] maksta vanaduspensioni, mis moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. [[Maailmapank|Maailmapanga]] soovitustest lähtuvalt otsustas Siimanni valitsus luua kolme sambaga pensionisüsteemi – esimese samba moodustaks riiklik vanaduspension, teise kohustuslik kogumispension ning kolmanda vabatahtlik kogumispension. Esimesest ja teisest sambast väljamakstav pension oleks kava kohaselt moodustanud 40 protsenti keskmisest palgast ning kolmas sammas oli mõeldud neile, kes soovisid pensionipõlveks rohkem raha koguda. Siimanni valitsus suutis esimese ja kolmanda samba loomiseks vajalikud seadused heaks kiita, kuid teise samba loomine jäi toppama.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=144–147}}</ref> Laari valitsus otsustas pensionireformiga edasi minna. Reformi elluviimiseks loodud sotsiaalkindlustusreformi komisjoni asus juhtima sotsiaalminister [[Eiki Nestor]], lisaks tegeles reformi ettevalmistamisega tihedalt ka rahandusminister [[Siim Kallas]]. Peamiselt vaieldi selle üle, kust võtta teise sambasse vajalik raha. Kallas ei toetanud ettepanekut paigutada 4 protsenti inimese palgast esimesest sambast teise. Nestor seevastu leidis, et 4 protsenti on teise samba tööle hakkamiseks liiga vähe. Lõpuks saavutati kokkulepe, et riik paneb teise sambasse 4 protsenti tingimusel, et inimene ise paneb sinna veel 2 protsenti oma palgast juurde. See aga tähendas, et teise sambaga liitumine jäi vabatahtlikuks. Teise sambaga said inimesed liituma hakata 2002. aasta kevadel.<ref name=":0" /> Lisaks soovisid Nestor ja Kallas pensionide indekseerimist, sest siis oleks hakanud pensionid tõusma kindla valemi, mitte poliitikute suva järgi. Vaidlusi aga tekitas, mis näitaja indekseerimise aluseks võtta. Kallas soovis siduda pensionid [[Tarbijahinnaindeks|tarbijahinnaindeksi]] kasvuga. Nestor tahtis, et pensioniindeks võrduks sotsiaalmaksu laekumise kasvuga. Lõpuks lepiti kokku, et poole pensionide kasvust annab tarbijahinnaindeksi kasv ja poole sotsiaalmaksu laekumise kasv.<ref name=":0" /> === NRG-tehing === {{Pikemalt artiklis|NRG-tehing}} 1995. aastal oli [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi valitsus]] alustanud läbirääkimisi [[Narva Elektrijaamad|Narva Elektrijaamade]] vähemusosaluse ehk 49 protsendi müügiks [[Ameerika Ühendriigid|USA]] energiafirmale [[NRG Energy]]. [[Mart Siimanni valitsus]] müüki heaks ei kiitnud, kuid jätkas siiski läbirääkimisi paremate lepingutingimuste saamiseks. Kuigi Mart Laar oli ametisse astudes tehingu suhtes kahtlev, siis otsustas ta läbirääkimisi jätkata, sest pidas oluliseks Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamist. Eesti pidas läbirääkimisi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga liitumise üle ning USA toetus oli väga oluline just NATOga liitumisel. Samal ajal avaldasid mitmed kõrged USA riigiametnikud Eestile survet, et tehinguga edasi mindaks. Tehingut toetasid ka teised koalitsioonierakondade juhid [[Siim Kallas]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsus määras NRG-ga peetavate läbirääkimiste eest vastutavaks majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Riigi esindajaks läbirääkimistel sai [[Raivo Vare]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=198–208}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Kärt Karpa]], [[Henrik Roonemaa]] |kuupäev=29. juuli 2000 |pealkiri=NRG tehingus pidev USA surve |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50790156/nrg-tehingus-pidev-usa-surve |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 25. augustil 2000 kirjutati Narva Elektrijaamade 49 protsendi aktsiate müügi põhitingimuste kokkuleppele alla. Tingimuste järgi pidi NRG tegema investeeringuid Narva elektrijaamade renoveerimiseks ning elektri hind fikseeritakse 15 aastaks, kusjuures NRG-le lubati 12 protsendilist tootlust. Avalikkuses tekitasid sellised tingimused vastuseisu. Akadeemikud eesotsas [[Endel Lippmaa|Endel Lippmaaga]] leidsid, et elektrijaamade vähemusosalus müüakse NRG-le sisuliselt poolmuidu. Keskkonnakaitsjate arvates oleks tehing tähendanud, et saastavat põlevkivielektrit kasutatakse suures mahus ka järgmised 15 aastat. Lisaks esines arvamusi, et tehing on vastuolus turumajanduse põhimõtetega ning ka Euroopa Liidu reeglitega. Tehingule avaldas oma vastuseisu ka president [[Lennart Meri]]. Opositsioon kogus NRG tehingu vastu allkirju, korraldas pikette ja meeleavaldusi ning esitas [[Riigikogu|Riigikogus]] tehingu kohta arupärimisi.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=10. jaanuar 2002 |pealkiri=NRG kroonika |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/116794/nrg-kroonika |vaadatud=02.06.2023}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. juuli 2001 |pealkiri=NRG-tehing – kesktee |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50805841/nrg-tehing-kesktee |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 6. septembril 2001 kirjutasid [[Eesti Energia]], NRG Energy ja pangad SG Investment Banking (Société Générale), The Bank of Tokyo-Mitsubishi ja KBC Bank alla lepingule 285 miljoni euro suuruse laenusündikaadi korraldamiseks, et rahastada Narva elektrijaamade energiaplokkide renoveerimist. Pangad soovisid aga saada NRG-lt lisagarantiisid, mille tõttu esitas NRG omakorda uusi tingimusi riigile. Peaminister Mart Laar oli selleks ajaks oma seisukohta muutnud ning enam tehingut ei toetanud, kuna USAs olid [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] asemel tulnud võimule [[Vabariiklik Partei|vabariiklased]], kes NRG Energy firmaga nii tugevalt seotud ei olnud. Seetõttu oli vähenenud ka USA avaldatav surve tehing lõpuni viia. 8. jaanuaril 2002 lõpetas valitsus NRG-ga läbirääkimised, mis tähendas, et NRG-l ei õnnestunud Narva elektrijaamade vähemusosalust osta.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2001 |pealkiri=Eesti Energia, NRG Energy ja pangad kirjutasid alla laenumandaadi lepingule |url=https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |vaadatud=02.06.2023 |väljaanne=energia.ee |arhiivimisaeg=2.06.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230602182730/https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Eesti Raudtee erastamine === {{Pikemalt artiklis|Eesti Raudtee erastamine}} [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi valitsus]] oli 1997. aastal määranud [[Eesti Raudtee]] erastamisnimekirja, kuid [[Mart Siimanni valitsus]] otsustas, et erastamine ei toimu erastamisseaduse alusel. 1999. aasta veebruaris kinnitas [[Riigikogu]] raudtee täpse erastamise korra, millega nähti ette, et erastamine toimub avalikul rahvusvahelisel konkursil. Laari valitsus otsustas konkursi korraldamisega edasi minna. Valitsuses tegelesid erastamisega peamiselt majandusminister [[Mihkel Pärnoja]] ning teede- ja sideminister [[Toivo Jürgenson]].<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=209–214}}</ref> 2000. aasta detsembris otsustas Erastamisagentuuri nõukogu erastada Eesti Raudtee 1,7 miljardi krooni eest Rail Estoniale. Konkursi võitnud firmal raudtee alal mingit varasemat kogemust ei olnud, kuid USAst lubati tuua suurte kogemustega strateegiline investor. Teised konkursil osalenud ettevõtted vaidlustasid Erastamisagentuuri otsuse kohtus. Rail Estonia ei suutnud siiski investorit leida, seetõttu ka raha kokku ei saanud ning loobus pakkumisest. Valitsus otsustas siiski erastamisega lõpuni minna ning seetõttu kuulutati paremuselt teine, [[Baltic Rail Service]]'i (BRS) pakkumine võitjaks. Seejärel tekkisid vaidlused BRSi ja konkursil kolmandaks jäänud Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER) vahel, kuna BRS ja RER olid varem kokku leppinud, et võitja ostab teise firma ära, kuid BRS seda enam teha ei soovinud. Siiski sõlmiti 2. märtsil 2001 leping 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiate müümiseks BRS-ile. Eesti Raudtee erastamise protsess lõppes lepingu jõustumisega 31. augustil 2001. Valitsusele jäi 34 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest.<ref name=":3" /> Eesti Raudtee erastamine oli juba selle alguses ebapopulaarne, kuid segane erastamisprotsess ning selle käigus tehtud vead paisutasid kogu ettevõtmise poliitiliseks skandaaliks. [[Eesti Erastamisagentuur|Erastamisagentuur]] oli [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]] (EBRD) nõuandel võtnud erastamise konsultandiks Briti konsultatsioonifirma GIBB, millele makstav tasu oli avalikkuse silmis liiga kõrge. Lisaks osales [[Eerik-Niiles Kross]]i kaudu erastamise konsultandina ka rahvusvaheliselt tagaotsitav [[Antonio Angotti]], kes tuli Eestisse Tony Massei nime all. Veel üks skandaalne [[Itaalia]] ärimees [[Giovanni Sposato]] nõustas konkursi algselt võitnud Rail Estoniat. Raudtee erastamine ning samal ajal puhkenud skandaal NRG-tehingu ümber räsisid tugevalt valitsuse populaarsust, eriti tugevalt nõuti Mihkel Pärnoja ja Toivo Jürgensoni tagasiastumist.<ref name=":3" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Argo Ideon]], [[Toomas Sildam]] |kuupäev=1. aprill 2001 |pealkiri=Laari eelkäijad soovitavad kiiret valitsusremonti |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1859519/laari-eelkaijad-soovitavad-kiiret-valitsusremonti |vaadatud=07.06.2023}}</ref> === E-riigi arendamine === Peaminister [[Mart Laar]] kutsus oma nõunikuks infotehnoloogia küsimustes IT-visionääri ja [[Tiigrihüpe|Tiigirihüppe]] projekti eestvedaja [[Linnar Viik|Linnar Viigi]], kes vastutas sisuliselt kõigi riiklike IT-programmide eest. Riigi töö efektiivsemaks muutmiseks käivitas Viik paberivaba valitsuse istungite infosüsteem ning valitsusasutuste andmebaaside ristkasutust võimaldava [[X-tee]] platvormi arendamise. Paberivaba istungite süsteem võimaldas valitsusel teha kogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine digitaalselt, mis muutis valitsuse töö tunduvalt kiiremaks ning hoidis kokku märkimisväärsel hulgal paberit. Esimene paberivaba valitsuse istung toimus vastvalminud [[Stenbocki maja]]s 2000. aasta augustis ning istungisüsteemi loojate väitel oli tegemist sellel hetkel maailmas ainulaadse süsteemiga.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=174–180}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus pidas esimese istungi Stenbocki majas |url=https://www.delfi.ee/artikkel/606545/valitsus-pidas-esimese-istungi-stenbocki-majas |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> 2001. aastal võeti kasutusele infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee, mis võimaldas kiiret ja turvalist suhtlust riigi mitmete seni isoleeritud andmebaaside vahel. X-tee käivitamisega muutusid riigiasutuste hallatavad andmed ka eraettevõtete ja laiemale avalikkusele palju kättesaadavamaks. [[E-riik|E-riigi]] edendamisel oli oluline roll ka 2000. aastal vastu võetud [[avaliku teabe seadus]]el, millega tagati internetis juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele. Et internetis olevad avalikud teenused oleksid paremini kättesaadavad, siis otsustas valitsus rajada üle Eesti avalike internetipunkte. 2001. aastal käivitati ka otsedemokraatiaportaal [[Täna Otsustan Mina]] (TOM). Selle kaudu said inimesed algatada eelnõusid ning nende üle arutada ja hääletada. Populaarsed eelnõud jõudsid ametlikult vastava riigiasutuse menetlusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=X-Road — X-Road History |url=https://x-road.global/xroad-history |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=x-road.global |keel=en}}</ref><ref name=":32" /> Mitmete e-riigi lahenduste juures oli probleemiks inimeste internetis identifitseerimine. Seetõttu otsustas Laari valitsus võtta Eestis kasutusele [[ID-kaart|ID-kaardi]], millega oleks võimalik anda digitaalallkirja ja identifitseerida end elektrooniliselt. Kuna teistes riikides ei olnud sarnased ID-kaardid laialdast kasutust leidnud, siis otsustati teha ID-kaart kogu elanikkonnale kohustuslikuks. Samas pälvisid ID-kaardi projekti kulud ja selle kohustuslikuks tegemine ohtralt kriitikat. Kriitikute sõnul oli ID-kaart järjekordne ambitsioonikas e-riigi projekt, mille jaoks tegelikku vajadust ei olnud. Valitsuses oli ID-kaardi suhtes kõige kriitilisem [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes esitas [[Riigikogu]]s ka eelnõu, mis oleks muutnud ID-kaardi vabatahtlikuks. Mart Laar suutis vahetult enne valitsuse lagunemist siiski ID-kaardi kohustuslikuks tegemise läbi suruda. Esimene ID-kaart väljastati 28. jaanuaril 2002 president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]].<ref name=":33">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=282–305}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Reformierakondlasest riigikogu liige Ignar Fjuk on intervjuus ID-kaardi suhtes pessimist |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50810189/reformierakondlasest-riigikogu-liige-ignar-fjuk-on-intervjuus-id-kaardi-suhtes-pessimist |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kakskümmend aastat tagasi väljastati esimene ID-kaart |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95755585/kakskummend-aastat-tagasi-valjastati-esimene-id-kaart |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> IT-hariduse edendamiseks otsustas Laari valitsus riigi ja erasektori koostöös luua [[IT kolledž|IT-kolledži]], et kiiremini koolitada Eesti ettevõtetele infotehnoloogia spetsialiste.<ref name=":32" /> === Haldusreform === Valitsuse moodustamisel pandi koalitsioonilepingusse kirja [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimine. Peamine haldusreformi eesmärk oli [[omavalitsusüksus]]te vähendamine, et luua suuremad ja finantsiliselt tugevamad omavalitsused. Omavalitsuste vähendamine oleks toonud riigile ka märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Haldusreformiga hakkas tõsisemalt tegelema siseminister [[Tarmo Loodus]], kes sõitis omavalitsusi läbi ja tutvustas neile erinevaid haldusreformi kavasid. Omavalitsusjuhtide seas oli palju kahtlevad seisukohti, kuid kuna valitsus oli valmis omavalitsusi ka sunniviisiliselt liitma, siis 2001. aasta kevadeks oli haldusreform käimalükkamiseks valmis. Samas lähenesid [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimised]], kus oleks [[Valimiskogu|valimiskogus]] olnud kohalike omavalitsuste esindajatel otsustav roll. Et oma presidendikandidaadile [[Toomas Savi]]le valimiskogus toetust koguda, siis otsustas [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] mitte toetada [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] veetud haldusreformi ning see jäi läbi viimata.<ref name=":34">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=267–271}}</ref> === Liitumiskõnelused NATOga ja riigikaitse arendamine === 1999. aasta [[NATO]] [[Washington]]i tippkohtumisel pakuti [[Balti riigid|Balti riikidele]] liikmesuse tegevuskava (''Membership Action Plan'' ehk MAP). Kuna Eesti soovis saada ametliku kutse NATOsse juba 2002. aasta tippkohtumisel, siis tulid vajalikud reformid kaitsevaldkonnas kiirelt ära teha. Seetõttu loodi Eesti NATOga liitumist ettevalmistav ministrite komisjon.<ref name=":35">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=139–144}}</ref> Selleks, et muuta Eesti NATOsse astumise soov tõsiseltvõetavaks, soovis valitsus tõsta kaitsekulud 2002. aastaks 2% [[SKT]]<nowiki/>st. Seetõttu olid kaitsekulud ainukesed, mida 1999. aasta lisaeelarvega ei kärbitud ning kaitsekulusid tösteti ka 2000. ja 2001. aasta riigieelarvega. Lisaks tehti muudatusi ka [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] struktuuris, millega kaotati mitmeid üksuseid, mis eksisteerisid ainult paberil. Kaitseväe reformimise käigus tekkis konflikt [[kaitseministeerium]]i ja [[Kaitseväe peastaap|kaitseväe peastaabi]] vahel, sest peastaabis peeti ministeeriumi ametnike riigikaitsest mitte midagi teadvateks poisikesteks ning samuti ei peetud tõenäoliseks, et Eesti lähiajal NATOga liitub. Seetõttu vahetati välja mitmeid ohvitsere kaitseväe juhtkonnas. NATOga liitumise eelduseks oli ka Eesti õhuseiresüsteemi välja arendamine. Seetõttu otsustas valitsus koos [[Läti]]ga hankida kolmemõõtmelise kaugvaatlusradari [[Lockheed-Martin TPS-77]].<ref name=":36">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=190–197}}</ref> Samal ajal otsis valitsus aktiivselt NATO liikmesriikidelt toetust Eesti liitumisele. 2000. aastal moodustas Eesti koos mitme teise Ida-Euroopa riigiga [[Vilniuse grupp|Vilniuse grupi]], mille eesmärgiks oli omavahelise koostöö tihendamine NATOga liitumise küsimustes. Kõige olulisem oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetus, kuid pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] oli oht, et kogu USA tähelepanu liigub [[Lähis-Ida|Lähis-Idale]] ning terrorismivastasele võitlusele. Seetõttu oli märgilise tähtsusega 2001. aasta oktoobris toimunud kohtumine peaminister Mart Laari ja [[Ameerika Ühendriikide asepresident|USA asepresidendi]] [[Dick Cheney]] vahel, kus Cheney kinnitas, et USA toetab Eesti saamist NATO liikmesriigiks. Euroopa riikidest oli kõige olulisem [[Saksamaa]] toetuse saamine, kuid valitsus tegi tööd ka toetuse saamiseks väiksematest NATO riikidest, sest NATOga liitumisel on vajalik iga liikmesriigi heakskiit.<ref name=":37">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=238–251, 295–297}}</ref> === Liitumiskõnelused Euroopa Liiduga === Eesti oli esimene endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariik, kelle [[Euroopa Liit]] 1997. aastal liitumiskõnelustele kutsus, kuid 2001. aastaks Eesti enam kümne liituda sooviva riigi seas esirinnas ei olnud. Euroopa Liiduga liitumiskõneluste kiirendamiseks moodustati peaministri juhitud valitsuskomisjoni, kuhu kuulusid vastavalt vajadusele erinevate valdkondade ministrid ja eksperdid. Liitumiskõneluste käigus ühtlustati paljusid Eesti õigusakte Euroopa Liidu omadega, kuid mitmetes olulistes küsimustes, nagu maksupeatükk, kokkulepet Euroopa Liiduga Laari teise valitsuse ajal ei saavutatud.<ref name=":02">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=169–172}}</ref> == Ministrite vahetumise põhjused ja valitsuskriis == [[1999]]. aastal sai siseminister [[Jüri Mõis]]ast [[Tallinna linnapea]]. Peaminister [[Mart Laar]] oli varem kinnitanud, et uus siseminister peab olema jõuline isiksus, kes jätkab Jüri Mõisa algatatud reforme [[Siseministeerium|siseministeeriumis]] ja selleks leiti sobivaks [[Tarmo Loodus]], kelle suurimaks tööks jäi [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] ettevalmistamine. [[2001]]. aasta oktoobris astus tagasi majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Juba 2001. aasta kevadest saadik räägiti nii Pärnoja kui teede- ja sideministri [[Toivo Jürgenson]]i lahkumist, kuid seni olid need ettepanekud valitsusliidu mainet räsinud ministrite suhtes vastuseta jäänud. Pärnoja põhjendas oma tagasiastumist sellega, et avalikkuse tähelepanu oli suunatud mitte tema otsustele kritiseerimisele, vaid tema isiku ründamisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Argo Ideon |kuupäev=2001-09-28 |pealkiri=Majandusminister Mihkel Pärnoja astub tagasi |url=https://www.postimees.ee/1894089/majandusminister-mihkel-parnoja-astub-tagasi |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Pärast [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimiste]] fiaskot, kus [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliit]] ei suutnud koonduda ühe kandidaadi taha ning lõpuks osutus [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] häältega valituks [[Arnold Rüütel]], halvenes valitsuskoalitsiooni tervis märgatavalt. [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimehe Mart Laari meelest tähendas Reformierakonna presidendivalimiste kampaania käigus haldusreformist taganemine sisuliselt koalitsiooni lõppu, kuid ta ei soostunud veel peaministri kohalt tagasi astuma, sest vaja oli lõpetada üliolulised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liitumisläbirääkimised. Samal ajal võttis Reformierakond kriitilisema hinnangu ka teiste Isamaaliidu algatuste suhtes, nagu [[ID-kaart|ID-kaardi]] loomine. Reformierakonna meelest olid valitsuse mitmed skandaalid, nagu [[NRG-tehing]], [[Eesti Raudtee erastamine]] ja [[Pildiskandaal|Laari pildiskandaal]], sisuliselt hävitanud valitsuse maine. Kuigi valitsust tabanud skandaalides nähti peamiste süüdlastena Isamaaliidu ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] poliitikuid, siis koos nendega valitsuses olemine oli ka Reformierakonna toetust märgatavalt vähendanud.<ref name=":38">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=281–286}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2007-03-17 |pealkiri=Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes |url=https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Keeruline oli olukord kolmikliidu jaoks ka [[Tallinna linnavalitsus]]es, kus püsiti võimul tänu venelaste valimisliitude häältega. Isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõis oli isepäise ja äkilise juhtimisstiiliga ning seetõttu kippusid teda saatma mitmed skandaalid. Pärast Mõisa järjekordse skandaali puhkemist 2001. aasta kevadel, kui väideti, et ta oli naistepäeva tähistanud striptiisibaaris, ei pidanud Reformierakond enam vastu ja [[Siim Kallas]] nõudis Isamaaliidult Mõisa väljavahetamist. Kodurahu huvides Isamaaliit nõustus ja 2001. aasta juunis sai uueks linnapeaks ärimees [[Tõnis Palts]]. Samas linnapea vahetus usaldust Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel ei taastanud ning kui Palts tuli 2001. aasta sügisel välja plaaniga võtta hiigellaen, et korraga korda teha kõik Tallinna koolid ja tänavad, siis sellest sai rahandusministrist Siim Kallasele viimane piisk karikasse ning ta otsustas Tallinna linnavalitsuse koalitsioonist lahkuda.<ref name=":1232" /><ref name=":4" /> Juba 2000. aasta teisest poolest oli Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]] teinud korduvalt Reformierakonnale ettepanekuid koostööks Tallinnas kui ka presidendivalimistel. Reformierakond lükkas alguses need ettepanekud tagasi, sest koostöö Savisaarega oleks võinud seada ohtu koalitsiooni Toompeal. 2001. aasta sügiseks olid aga suhted nii Tallinnas kui ka valitsuse läinud niivõrd halvaks, et Kallas ei näinud muud võimalust kui Savisaarega Tallinnas koalitsioon teha. Kuigi Keskerakonnaga koostöö tegemisse suhtusid skeptiliselt ka mitmed Reformierakonna liikmed, siis uus Tallinna koalitsioon moodustati kiiresti ja 13. detsembril 2001 sai Edgar Savisaarest Tallinna linnapea. Peaminister Mart Laar uskus, et lähiajal plaanivad Reformierakond ja Keskerakond võimuliidu moodustada ka Toompeal ning teatas ootamatult pärast 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmist [[Riigikogu]]s, et astub ametist tagasi.<ref name=":1232" /><ref name=":39">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=298–308}}</ref> Laari teade tuli Reformierakonnale mõnevõrra ootamatult, sest varem oli Siim Kallas oma kirjas Mart Laarile ja Mõõdukate juhile [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvesele]] öelnud, et muutused Tallinna võimuliidus ei mõjuta kolmikliidu tööd ning tema on valmis koos valitsema kuni [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisteni]]. Laar ja Ilves seevastu uskusid, et Keskerakond ja Reformierakond ootavad vaid sobivat hetke peaministrile umbusalduse avaldamiseks. Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":1232" /><ref name=":39" /> ==Vaata ka== *[[Kolmikliit (Eesti)]] *[[Kaks Eestit]] *[[Mart Laari esimene valitsus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mart Laar]] "Ajaga võidu. Mälestusi II". Read OÜ, 2020, 320 lk, ISBN 9789949963447 == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee/?id=1118 Mart Laari valitsus ja koalitsioonilepe 1999–2001] * [https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes.] Postimees, 17. märts 2007 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Siimanni valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1999]]–[[2002]] | järgnev=[[Siim Kallase valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Laari valitsus]] [[Kategooria:1999. aasta Eestis]] [[Kategooria:2002. aasta Eestis]] nz6vdfmsbrwehcyz1zwxo1799x2lw85 7261379 7261376 2026-10-29T10:33:10Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261379 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 41. valitsus | ametis = 1999–2002 | pilt = Mart Laar, poliitik ja ajaloolane 99 (cropped).jpg | algus = 25. märts 1999 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]<br />[[Arnold Rüütel]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Laar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Mõõdukad]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Eestimaa Rahvaliit]]<br />[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] | valimised = [[1999. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[IX Riigikogu]] | eelnev = [[Mart Siimanni valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 28. jaanuar 2002 | järgnev = [[Siim Kallase valitsus]] }} {{Liita|Kolmikliit (Eesti)}} '''Mart Laari teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 41. valitsus, mis oli ametis [[25. märts|25. märtsist]] [[1999]] kuni [[28. jaanuar|28. jaanuarini]] [[2002]]. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]]. Valitsuse moodustas endine peaminister ja Isamaaliidu esinumber [[Mart Laar]] [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimiste]] järel. [[Riigikogu|Riigikogus]] oli [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliiduks]] ristitud koalitsioonil 53 kohta. See oli Mart Laarile teine kord [[Eesti peaminister]] olla, [[Mart Laari esimene valitsus|esimest korda]] oli ta valitsust juhtinud 1992. aasta oktoobrist kuni 1994. aasta novembrini. Valitsus püsis ametis üle kahe ja poole aasta. 2001. aasta sügiseks olid riigiettevõtete erastamistega seotud skandaalid muutnud valitsuse ebapopulaarseks ning suhted Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel halvenesid. Kui 2001. aasta detsembris moodustas Reformierakond Tallinna linnas võimuliidu [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]], mille tulemusena sai linnapeaks [[Edgar Savisaar]], siis otsustas Mart Laar tagasi astuda, kuna kolmikliidu koalitsioon oli sisuliselt lagunenud. [[Siim Kallase valitsus|Järgmise valitsuse]] moodustas Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] koos Keskerakonnaga.<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=159–166}}</ref> == Valitsuse moodustamine == [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Mõõdukad]] ja [[Rahvaerakond]] sõlmisid 1998. aasta viimastel päevadel koostööleppe, millega sooviti takistada [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] võimule pääsemist. Erakonnad lubasid moodustada koos valitsuse, kui [[1999. aasta Riigikogu valimised|eelseisvatel Riigikogu valimistelt]] saadakse parlamendienamus. Kuna Rahvaerakonna liikmed kandideerisid Mõõdukate nimekirjas ning peale valimisi sooviti ka ühineda, siis hakati loodud koalitsiooni nimetama kolmikliiduks.<ref name=":123">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=123–137}}</ref><ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=96–117 |keel=eesti}}</ref> Kuna [[Riigikogu]] valimistel sai kolmikliit 53 kohta, millest piisas enamusvalitsuse moodustamiseks, siis hakkasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad kohe pärast valimisi pidama koalitsiooniläbirääkimisi. Vastavalt kokkuleppele toetasid Reformierakond ja Mõõdukad peaministrikandidaadina Isamaaliidu esimeest [[Mart Laar|Mart Laari]], kelle erakond oli valimistel kogunud koalitsioonierakondade hulgast enim hääli. Koalitsioonilepingu projekti koostas Isamaaliit võttes aluseks Mõõdukate valimisprogrammi ning arvestades ka Reformierakonna soove. Koalitsioonileppe ja ministrikandidaatide osas saavutati kokkulepe juba viis päeva pärast valimisi. Uus valitsus lubas tuua Eesti majanduskriisist välja, teostada pensioni- ja haldusreform, kaotada ettevõtte tulumaks, kärpida riigieelarvet miljardi krooni võrra ning viia lõpule liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga.<ref name=":123" /><ref name=":13" /> President [[Lennart Meri]] määras 19. märtsil 1999 Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. See otsus põhjustas opositsiooni ja nende toetajate hulgas rahulolematust, kuna nende meelest oleks pidanud valitsuse kokku panema valimised võitnud Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]], kaasates sellesse ka ministreid [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidust]]. Kuna koalitsioonilepe oli juba sõlmitud, siis ei näinud president [[Lennart Meri|Meri]] selleks võimalust. 22. märtsil 1999 andis Riigikogu Mart Laarile volitused valitsuse moodustamiseks ning Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name=":13" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. märts 1999<br>Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (53) ! colspan="5" |Opositsioon (48) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''53''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] (18)<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (18)<br>[[Mõõdukad]] (17) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E56509;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] (28)<br>[[Koonderakond]] (7)<br>[[Rahvaliit]] (7)<br>[[EÜRP]] (6) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |48 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |0 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''11. aprill 2001<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Mart Laarile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (54) ! colspan="6" |Opositsioon (46) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |43 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19)<br>[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] (18)<br>[[Mõõdukad]] (17) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E56509;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FCBF30;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] (29)<br>[[Rahvaliit]] (11)<br>[[EÜRP]] (4)<br>[[Koonderakond]] (1)<br>[[Erakond Uus Eesti]] (1) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | [[Sergei Ivanov (poliitik)|Sergei Ivanov]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''51''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |7 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Mart Laar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Signe Kivi]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' |25. märts 1999 |5. oktoober 2001 |[[Mõõdukad|M]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Henrik Hololei]]''' |15. oktoober 2001 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Mõis]]''' |25. märts 1999 |5. november 1999 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tarmo Loodus]]''' |9. november 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Eiki Nestor]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Katrin Saks]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toivo Asmer]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Valitsuse tegevus == === 1999. aasta negatiivne lisaeelarve === [[Venemaa]] 1998. aasta majanduskriis oli langusesse viinud ka Eesti majanduse, mistõttu osutus maksude laekumine riigieelarvesse 1999. aasta esimestel kuudel prognoositust tunduvalt väiksemaks. Eelmine valitsus ei olnud suutnud Venemaa kriisi negatiivsete mõjudega riigieelarve koostamisel arvestada. Puudujäägi vähendamiseks otsustas valitsus esimese asjana kärpida 18,4 miljardi kroonist eelarvet umbes ühe miljardi võrra. Säästueelarveks nimetatud lisaeelarvega kärbiti eelkõige investeeringuid, puutumata jäid kaitsekulutused. Opositsioon kritiseeris valitsuse kärpeid väga teravalt ning [[Riigikogu|Riigikogus]] esitati lisaeelarve menetlemisel sadu muudatusettepanekuid. Lisaeelarve läbisurumiseks otsustas valitsus muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et valitsusel oleks võimalik siduda lisaeelarve eelnõu usaldushääletusega. Seejärel loobus opositsioon venitamistaktikast ning Riigikogu võttis negatiivse lisaeelarve 28. juunil 1999 vastu. Lõplikuks kärpesummaks kujunes 1,053 miljardit krooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=126–131}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Andres Reimer |kuupäev=22. juuni 1999 |pealkiri=Valitsus võitis eelarvelahingu |väljaanne=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/06/21/valitsus-voitis-eelarvelahingu |vaadatud=12.04.2023}}</ref> === Ettevõtte tulumaksu kaotamine === Koalitsioonilepingu järgi pidi ettevõtte tulumaksu kaotamine toimuma 1. jaanuarist 2000, kuid riigi rahanduse halb olukord muutis sellele rahalise katte leidmise ülikeeruliseks. Seetõttu soovisid [[Mõõdukad]], et uus tulumaksuseadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2001. Kuna ettevõtte tulumaksu kaotamine oli olnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] üks peamisi soove, siis tekitas see valitsuses hulgaliselt vaidlusi. Uue tulumaksuseaduse suhtes olid skeptilised ka majandusanalüütikud, kes kahtlesid, et kas ettevõtete tulumaksuvabastus ka päriselt majandust elavdab. 1999. aasta augustis saavutas valitsus kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks kaoks 1. jaanuarist 2000, kuid vastu lubas Reformierakond nõustuda põllumajanduse kaitsetollide kehtestamisega. Kaitsetollide abil loodeti osaliselt katta uue tulumaksuseadusega tekkivat eelarveauku, lisaks oleksid Eesti liitumisel [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] kaitsetollid igal juhul kehtima hakanud. Uue tulumaksuseaduse kiitis Riigikogu heaks 1999. aasta detsembris ning alates 1. jaanuarist 2000 ei pidanud ettevõtted maksma reinvesteeritud tulult tulumaksu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=138–141}}</ref> === Pensionireform === [[Mart Siimanni valitsus]] oli alustanud Eesti pensionisüsteemi reformiga, sest kahaneva sündimusega ning vananeva rahvastikuga riigis ei oleks olnud võimalik ainult [[Sotsiaalmaks|sotsiaalmaksust]] maksta vanaduspensioni, mis moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. [[Maailmapank|Maailmapanga]] soovitustest lähtuvalt otsustas Siimanni valitsus luua kolme sambaga pensionisüsteemi – esimese samba moodustaks riiklik vanaduspension, teise kohustuslik kogumispension ning kolmanda vabatahtlik kogumispension. Esimesest ja teisest sambast väljamakstav pension oleks kava kohaselt moodustanud 40 protsenti keskmisest palgast ning kolmas sammas oli mõeldud neile, kes soovisid pensionipõlveks rohkem raha koguda. Siimanni valitsus suutis esimese ja kolmanda samba loomiseks vajalikud seadused heaks kiita, kuid teise samba loomine jäi toppama.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=144–147}}</ref> Laari valitsus otsustas pensionireformiga edasi minna. Reformi elluviimiseks loodud sotsiaalkindlustusreformi komisjoni asus juhtima sotsiaalminister [[Eiki Nestor]], lisaks tegeles reformi ettevalmistamisega tihedalt ka rahandusminister [[Siim Kallas]]. Peamiselt vaieldi selle üle, kust võtta teise sambasse vajalik raha. Kallas ei toetanud ettepanekut paigutada 4 protsenti inimese palgast esimesest sambast teise. Nestor seevastu leidis, et 4 protsenti on teise samba tööle hakkamiseks liiga vähe. Lõpuks saavutati kokkulepe, et riik paneb teise sambasse 4 protsenti tingimusel, et inimene ise paneb sinna veel 2 protsenti oma palgast juurde. See aga tähendas, et teise sambaga liitumine jäi vabatahtlikuks. Teise sambaga said inimesed liituma hakata 2002. aasta kevadel.<ref name=":0" /> Lisaks soovisid Nestor ja Kallas pensionide indekseerimist, sest siis oleks hakanud pensionid tõusma kindla valemi, mitte poliitikute suva järgi. Vaidlusi aga tekitas, mis näitaja indekseerimise aluseks võtta. Kallas soovis siduda pensionid [[Tarbijahinnaindeks|tarbijahinnaindeksi]] kasvuga. Nestor tahtis, et pensioniindeks võrduks sotsiaalmaksu laekumise kasvuga. Lõpuks lepiti kokku, et poole pensionide kasvust annab tarbijahinnaindeksi kasv ja poole sotsiaalmaksu laekumise kasv.<ref name=":0" /> === NRG-tehing === {{Pikemalt artiklis|NRG-tehing}} 1995. aastal oli [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi valitsus]] alustanud läbirääkimisi [[Narva Elektrijaamad|Narva Elektrijaamade]] vähemusosaluse ehk 49 protsendi müügiks [[Ameerika Ühendriigid|USA]] energiafirmale [[NRG Energy]]. [[Mart Siimanni valitsus]] müüki heaks ei kiitnud, kuid jätkas siiski läbirääkimisi paremate lepingutingimuste saamiseks. Kuigi Mart Laar oli ametisse astudes tehingu suhtes kahtlev, siis otsustas ta läbirääkimisi jätkata, sest pidas oluliseks Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamist. Eesti pidas läbirääkimisi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga liitumise üle ning USA toetus oli väga oluline just NATOga liitumisel. Samal ajal avaldasid mitmed kõrged USA riigiametnikud Eestile survet, et tehinguga edasi mindaks. Tehingut toetasid ka teised koalitsioonierakondade juhid [[Siim Kallas]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsus määras NRG-ga peetavate läbirääkimiste eest vastutavaks majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Riigi esindajaks läbirääkimistel sai [[Raivo Vare]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=198–208}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Kärt Karpa]], [[Henrik Roonemaa]] |kuupäev=29. juuli 2000 |pealkiri=NRG tehingus pidev USA surve |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50790156/nrg-tehingus-pidev-usa-surve |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 25. augustil 2000 kirjutati Narva Elektrijaamade 49 protsendi aktsiate müügi põhitingimuste kokkuleppele alla. Tingimuste järgi pidi NRG tegema investeeringuid Narva elektrijaamade renoveerimiseks ning elektri hind fikseeritakse 15 aastaks, kusjuures NRG-le lubati 12 protsendilist tootlust. Avalikkuses tekitasid sellised tingimused vastuseisu. Akadeemikud eesotsas [[Endel Lippmaa|Endel Lippmaaga]] leidsid, et elektrijaamade vähemusosalus müüakse NRG-le sisuliselt poolmuidu. Keskkonnakaitsjate arvates oleks tehing tähendanud, et saastavat põlevkivielektrit kasutatakse suures mahus ka järgmised 15 aastat. Lisaks esines arvamusi, et tehing on vastuolus turumajanduse põhimõtetega ning ka Euroopa Liidu reeglitega. Tehingule avaldas oma vastuseisu ka president [[Lennart Meri]]. Opositsioon kogus NRG tehingu vastu allkirju, korraldas pikette ja meeleavaldusi ning esitas [[Riigikogu|Riigikogus]] tehingu kohta arupärimisi.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=10. jaanuar 2002 |pealkiri=NRG kroonika |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/116794/nrg-kroonika |vaadatud=02.06.2023}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. juuli 2001 |pealkiri=NRG-tehing – kesktee |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50805841/nrg-tehing-kesktee |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 6. septembril 2001 kirjutasid [[Eesti Energia]], NRG Energy ja pangad SG Investment Banking (Société Générale), The Bank of Tokyo-Mitsubishi ja KBC Bank alla lepingule 285 miljoni euro suuruse laenusündikaadi korraldamiseks, et rahastada Narva elektrijaamade energiaplokkide renoveerimist. Pangad soovisid aga saada NRG-lt lisagarantiisid, mille tõttu esitas NRG omakorda uusi tingimusi riigile. Peaminister Mart Laar oli selleks ajaks oma seisukohta muutnud ning enam tehingut ei toetanud, kuna USAs olid [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] asemel tulnud võimule [[Vabariiklik Partei|vabariiklased]], kes NRG Energy firmaga nii tugevalt seotud ei olnud. Seetõttu oli vähenenud ka USA avaldatav surve tehing lõpuni viia. 8. jaanuaril 2002 lõpetas valitsus NRG-ga läbirääkimised, mis tähendas, et NRG-l ei õnnestunud Narva elektrijaamade vähemusosalust osta.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2001 |pealkiri=Eesti Energia, NRG Energy ja pangad kirjutasid alla laenumandaadi lepingule |url=https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |vaadatud=02.06.2023 |väljaanne=energia.ee |arhiivimisaeg=2.06.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230602182730/https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Eesti Raudtee erastamine === {{Pikemalt artiklis|Eesti Raudtee erastamine}} [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi valitsus]] oli 1997. aastal määranud [[Eesti Raudtee]] erastamisnimekirja, kuid [[Mart Siimanni valitsus]] otsustas, et erastamine ei toimu erastamisseaduse alusel. 1999. aasta veebruaris kinnitas [[Riigikogu]] raudtee täpse erastamise korra, millega nähti ette, et erastamine toimub avalikul rahvusvahelisel konkursil. Laari valitsus otsustas konkursi korraldamisega edasi minna. Valitsuses tegelesid erastamisega peamiselt majandusminister [[Mihkel Pärnoja]] ning teede- ja sideminister [[Toivo Jürgenson]].<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=209–214}}</ref> 2000. aasta detsembris otsustas Erastamisagentuuri nõukogu erastada Eesti Raudtee 1,7 miljardi krooni eest Rail Estoniale. Konkursi võitnud firmal raudtee alal mingit varasemat kogemust ei olnud, kuid USAst lubati tuua suurte kogemustega strateegiline investor. Teised konkursil osalenud ettevõtted vaidlustasid Erastamisagentuuri otsuse kohtus. Rail Estonia ei suutnud siiski investorit leida, seetõttu ka raha kokku ei saanud ning loobus pakkumisest. Valitsus otsustas siiski erastamisega lõpuni minna ning seetõttu kuulutati paremuselt teine, [[Baltic Rail Service]]'i (BRS) pakkumine võitjaks. Seejärel tekkisid vaidlused BRSi ja konkursil kolmandaks jäänud Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER) vahel, kuna BRS ja RER olid varem kokku leppinud, et võitja ostab teise firma ära, kuid BRS seda enam teha ei soovinud. Siiski sõlmiti 2. märtsil 2001 leping 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiate müümiseks BRS-ile. Eesti Raudtee erastamise protsess lõppes lepingu jõustumisega 31. augustil 2001. Valitsusele jäi 34 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest.<ref name=":3" /> Eesti Raudtee erastamine oli juba selle alguses ebapopulaarne, kuid segane erastamisprotsess ning selle käigus tehtud vead paisutasid kogu ettevõtmise poliitiliseks skandaaliks. [[Eesti Erastamisagentuur|Erastamisagentuur]] oli [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]] (EBRD) nõuandel võtnud erastamise konsultandiks Briti konsultatsioonifirma GIBB, millele makstav tasu oli avalikkuse silmis liiga kõrge. Lisaks osales [[Eerik-Niiles Kross]]i kaudu erastamise konsultandina ka rahvusvaheliselt tagaotsitav [[Antonio Angotti]], kes tuli Eestisse Tony Massei nime all. Veel üks skandaalne [[Itaalia]] ärimees [[Giovanni Sposato]] nõustas konkursi algselt võitnud Rail Estoniat. Raudtee erastamine ning samal ajal puhkenud skandaal NRG-tehingu ümber räsisid tugevalt valitsuse populaarsust, eriti tugevalt nõuti Mihkel Pärnoja ja Toivo Jürgensoni tagasiastumist.<ref name=":3" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Argo Ideon]], [[Toomas Sildam]] |kuupäev=1. aprill 2001 |pealkiri=Laari eelkäijad soovitavad kiiret valitsusremonti |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1859519/laari-eelkaijad-soovitavad-kiiret-valitsusremonti |vaadatud=07.06.2023}}</ref> === E-riigi arendamine === Peaminister [[Mart Laar]] kutsus oma nõunikuks infotehnoloogia küsimustes IT-visionääri ja [[Tiigrihüpe|Tiigirihüppe]] projekti eestvedaja [[Linnar Viik|Linnar Viigi]], kes vastutas sisuliselt kõigi riiklike IT-programmide eest. Riigi töö efektiivsemaks muutmiseks käivitas Viik paberivaba valitsuse istungite infosüsteem ning valitsusasutuste andmebaaside ristkasutust võimaldava [[X-tee]] platvormi arendamise. Paberivaba istungite süsteem võimaldas valitsusel teha kogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine digitaalselt, mis muutis valitsuse töö tunduvalt kiiremaks ning hoidis kokku märkimisväärsel hulgal paberit. Esimene paberivaba valitsuse istung toimus vastvalminud [[Stenbocki maja]]s 2000. aasta augustis ning istungisüsteemi loojate väitel oli tegemist sellel hetkel maailmas ainulaadse süsteemiga.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=174–180}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus pidas esimese istungi Stenbocki majas |url=https://www.delfi.ee/artikkel/606545/valitsus-pidas-esimese-istungi-stenbocki-majas |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> 2001. aastal võeti kasutusele infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee, mis võimaldas kiiret ja turvalist suhtlust riigi mitmete seni isoleeritud andmebaaside vahel. X-tee käivitamisega muutusid riigiasutuste hallatavad andmed ka eraettevõtete ja laiemale avalikkusele palju kättesaadavamaks. [[E-riik|E-riigi]] edendamisel oli oluline roll ka 2000. aastal vastu võetud [[avaliku teabe seadus]]el, millega tagati internetis juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele. Et internetis olevad avalikud teenused oleksid paremini kättesaadavad, siis otsustas valitsus rajada üle Eesti avalike internetipunkte. 2001. aastal käivitati ka otsedemokraatiaportaal [[Täna Otsustan Mina]] (TOM). Selle kaudu said inimesed algatada eelnõusid ning nende üle arutada ja hääletada. Populaarsed eelnõud jõudsid ametlikult vastava riigiasutuse menetlusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=X-Road — X-Road History |url=https://x-road.global/xroad-history |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=x-road.global |keel=en}}</ref><ref name=":32" /> Mitmete e-riigi lahenduste juures oli probleemiks inimeste internetis identifitseerimine. Seetõttu otsustas Laari valitsus võtta Eestis kasutusele [[ID-kaart|ID-kaardi]], millega oleks võimalik anda digitaalallkirja ja identifitseerida end elektrooniliselt. Kuna teistes riikides ei olnud sarnased ID-kaardid laialdast kasutust leidnud, siis otsustati teha ID-kaart kogu elanikkonnale kohustuslikuks. Samas pälvisid ID-kaardi projekti kulud ja selle kohustuslikuks tegemine ohtralt kriitikat. Kriitikute sõnul oli ID-kaart järjekordne ambitsioonikas e-riigi projekt, mille jaoks tegelikku vajadust ei olnud. Valitsuses oli ID-kaardi suhtes kõige kriitilisem [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes esitas [[Riigikogu]]s ka eelnõu, mis oleks muutnud ID-kaardi vabatahtlikuks. Mart Laar suutis vahetult enne valitsuse lagunemist siiski ID-kaardi kohustuslikuks tegemise läbi suruda. Esimene ID-kaart väljastati 28. jaanuaril 2002 president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]].<ref name=":33">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=282–305}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Reformierakondlasest riigikogu liige Ignar Fjuk on intervjuus ID-kaardi suhtes pessimist |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50810189/reformierakondlasest-riigikogu-liige-ignar-fjuk-on-intervjuus-id-kaardi-suhtes-pessimist |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kakskümmend aastat tagasi väljastati esimene ID-kaart |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95755585/kakskummend-aastat-tagasi-valjastati-esimene-id-kaart |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> IT-hariduse edendamiseks otsustas Laari valitsus riigi ja erasektori koostöös luua [[IT kolledž|IT-kolledži]], et kiiremini koolitada Eesti ettevõtetele infotehnoloogia spetsialiste.<ref name=":32" /> === Haldusreform === Valitsuse moodustamisel pandi koalitsioonilepingusse kirja [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimine. Peamine haldusreformi eesmärk oli [[omavalitsusüksus]]te vähendamine, et luua suuremad ja finantsiliselt tugevamad omavalitsused. Omavalitsuste vähendamine oleks toonud riigile ka märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Haldusreformiga hakkas tõsisemalt tegelema siseminister [[Tarmo Loodus]], kes sõitis omavalitsusi läbi ja tutvustas neile erinevaid haldusreformi kavasid. Omavalitsusjuhtide seas oli palju kahtlevad seisukohti, kuid kuna valitsus oli valmis omavalitsusi ka sunniviisiliselt liitma, siis 2001. aasta kevadeks oli haldusreform käimalükkamiseks valmis. Samas lähenesid [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimised]], kus oleks [[Valimiskogu|valimiskogus]] olnud kohalike omavalitsuste esindajatel otsustav roll. Et oma presidendikandidaadile [[Toomas Savi]]le valimiskogus toetust koguda, siis otsustas [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] mitte toetada [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] veetud haldusreformi ning see jäi läbi viimata.<ref name=":34">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=267–271}}</ref> === Liitumiskõnelused NATOga ja riigikaitse arendamine === 1999. aasta [[NATO]] [[Washington]]i tippkohtumisel pakuti [[Balti riigid|Balti riikidele]] liikmesuse tegevuskava (''Membership Action Plan'' ehk MAP). Kuna Eesti soovis saada ametliku kutse NATOsse juba 2002. aasta tippkohtumisel, siis tulid vajalikud reformid kaitsevaldkonnas kiirelt ära teha. Seetõttu loodi Eesti NATOga liitumist ettevalmistav ministrite komisjon.<ref name=":35">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=139–144}}</ref> Selleks, et muuta Eesti NATOsse astumise soov tõsiseltvõetavaks, soovis valitsus tõsta kaitsekulud 2002. aastaks 2% [[SKT]]<nowiki/>st. Seetõttu olid kaitsekulud ainukesed, mida 1999. aasta lisaeelarvega ei kärbitud ning kaitsekulusid tösteti ka 2000. ja 2001. aasta riigieelarvega. Lisaks tehti muudatusi ka [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] struktuuris, millega kaotati mitmeid üksuseid, mis eksisteerisid ainult paberil. Kaitseväe reformimise käigus tekkis konflikt [[kaitseministeerium]]i ja [[Kaitseväe peastaap|kaitseväe peastaabi]] vahel, sest peastaabis peeti ministeeriumi ametnike riigikaitsest mitte midagi teadvateks poisikesteks ning samuti ei peetud tõenäoliseks, et Eesti lähiajal NATOga liitub. Seetõttu vahetati välja mitmeid ohvitsere kaitseväe juhtkonnas. NATOga liitumise eelduseks oli ka Eesti õhuseiresüsteemi välja arendamine. Seetõttu otsustas valitsus koos [[Läti]]ga hankida kolmemõõtmelise kaugvaatlusradari [[Lockheed-Martin TPS-77]].<ref name=":36">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=190–197}}</ref> Samal ajal otsis valitsus aktiivselt NATO liikmesriikidelt toetust Eesti liitumisele. 2000. aastal moodustas Eesti koos mitme teise Ida-Euroopa riigiga [[Vilniuse grupp|Vilniuse grupi]], mille eesmärgiks oli omavahelise koostöö tihendamine NATOga liitumise küsimustes. Kõige olulisem oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetus, kuid pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] oli oht, et kogu USA tähelepanu liigub [[Lähis-Ida|Lähis-Idale]] ning terrorismivastasele võitlusele. Seetõttu oli märgilise tähtsusega 2001. aasta oktoobris toimunud kohtumine peaminister Mart Laari ja [[Ameerika Ühendriikide asepresident|USA asepresidendi]] [[Dick Cheney]] vahel, kus Cheney kinnitas, et USA toetab Eesti saamist NATO liikmesriigiks. Euroopa riikidest oli kõige olulisem [[Saksamaa]] toetuse saamine, kuid valitsus tegi tööd ka toetuse saamiseks väiksematest NATO riikidest, sest NATOga liitumisel on vajalik iga liikmesriigi heakskiit.<ref name=":37">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=238–251, 295–297}}</ref> === Liitumiskõnelused Euroopa Liiduga === Eesti oli esimene endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariik, kelle [[Euroopa Liit]] 1997. aastal liitumiskõnelustele kutsus, kuid 2001. aastaks Eesti enam kümne liituda sooviva riigi seas esirinnas ei olnud. Euroopa Liiduga liitumiskõneluste kiirendamiseks moodustati peaministri juhitud valitsuskomisjoni, kuhu kuulusid vastavalt vajadusele erinevate valdkondade ministrid ja eksperdid. Liitumiskõneluste käigus ühtlustati paljusid Eesti õigusakte Euroopa Liidu omadega, kuid mitmetes olulistes küsimustes, nagu maksupeatükk, kokkulepet Euroopa Liiduga Laari teise valitsuse ajal ei saavutatud.<ref name=":02">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=169–172}}</ref> == Ministrite vahetumise põhjused ja valitsuskriis == [[1999]]. aastal sai siseminister [[Jüri Mõis]]ast [[Tallinna linnapea]]. Peaminister [[Mart Laar]] oli varem kinnitanud, et uus siseminister peab olema jõuline isiksus, kes jätkab Jüri Mõisa algatatud reforme [[Siseministeerium|siseministeeriumis]] ja selleks leiti sobivaks [[Tarmo Loodus]], kelle suurimaks tööks jäi [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] ettevalmistamine. [[2001]]. aasta oktoobris astus tagasi majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Juba 2001. aasta kevadest saadik räägiti nii Pärnoja kui teede- ja sideministri [[Toivo Jürgenson]]i lahkumist, kuid seni olid need ettepanekud valitsusliidu mainet räsinud ministrite suhtes vastuseta jäänud. Pärnoja põhjendas oma tagasiastumist sellega, et avalikkuse tähelepanu oli suunatud mitte tema otsustele kritiseerimisele, vaid tema isiku ründamisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Argo Ideon |kuupäev=2001-09-28 |pealkiri=Majandusminister Mihkel Pärnoja astub tagasi |url=https://www.postimees.ee/1894089/majandusminister-mihkel-parnoja-astub-tagasi |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Pärast [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimiste]] fiaskot, kus [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliit]] ei suutnud koonduda ühe kandidaadi taha ning lõpuks osutus [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] häältega valituks [[Arnold Rüütel]], halvenes valitsuskoalitsiooni tervis märgatavalt. [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimehe Mart Laari meelest tähendas Reformierakonna presidendivalimiste kampaania käigus haldusreformist taganemine sisuliselt koalitsiooni lõppu, kuid ta ei soostunud veel peaministri kohalt tagasi astuma, sest vaja oli lõpetada üliolulised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liitumisläbirääkimised. Samal ajal võttis Reformierakond kriitilisema hinnangu ka teiste Isamaaliidu algatuste suhtes, nagu [[ID-kaart|ID-kaardi]] loomine. Reformierakonna meelest olid valitsuse mitmed skandaalid, nagu [[NRG-tehing]], [[Eesti Raudtee erastamine]] ja [[Pildiskandaal|Laari pildiskandaal]], sisuliselt hävitanud valitsuse maine. Kuigi valitsust tabanud skandaalides nähti peamiste süüdlastena Isamaaliidu ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] poliitikuid, siis koos nendega valitsuses olemine oli ka Reformierakonna toetust märgatavalt vähendanud.<ref name=":38">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=281–286}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2007-03-17 |pealkiri=Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes |url=https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Keeruline oli olukord kolmikliidu jaoks ka [[Tallinna linnavalitsus]]es, kus püsiti võimul tänu venelaste valimisliitude häältega. Isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõis oli isepäise ja äkilise juhtimisstiiliga ning seetõttu kippusid teda saatma mitmed skandaalid. Pärast Mõisa järjekordse skandaali puhkemist 2001. aasta kevadel, kui väideti, et ta oli naistepäeva tähistanud striptiisibaaris, ei pidanud Reformierakond enam vastu ja [[Siim Kallas]] nõudis Isamaaliidult Mõisa väljavahetamist. Kodurahu huvides Isamaaliit nõustus ja 2001. aasta juunis sai uueks linnapeaks ärimees [[Tõnis Palts]]. Samas linnapea vahetus usaldust Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel ei taastanud ning kui Palts tuli 2001. aasta sügisel välja plaaniga võtta hiigellaen, et korraga korda teha kõik Tallinna koolid ja tänavad, siis sellest sai rahandusministrist Siim Kallasele viimane piisk karikasse ning ta otsustas Tallinna linnavalitsuse koalitsioonist lahkuda.<ref name=":1232" /><ref name=":4" /> Juba 2000. aasta teisest poolest oli Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]] teinud korduvalt Reformierakonnale ettepanekuid koostööks Tallinnas kui ka presidendivalimistel. Reformierakond lükkas alguses need ettepanekud tagasi, sest koostöö Savisaarega oleks võinud seada ohtu koalitsiooni Toompeal. 2001. aasta sügiseks olid aga suhted nii Tallinnas kui ka valitsuse läinud niivõrd halvaks, et Kallas ei näinud muud võimalust kui Savisaarega Tallinnas koalitsioon teha. Kuigi Keskerakonnaga koostöö tegemisse suhtusid skeptiliselt ka mitmed Reformierakonna liikmed, siis uus Tallinna koalitsioon moodustati kiiresti ja 13. detsembril 2001 sai Edgar Savisaarest Tallinna linnapea. Peaminister Mart Laar uskus, et lähiajal plaanivad Reformierakond ja Keskerakond võimuliidu moodustada ka Toompeal ning teatas ootamatult pärast 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmist [[Riigikogu]]s, et astub ametist tagasi.<ref name=":1232" /><ref name=":39">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=298–308}}</ref> Laari teade tuli Reformierakonnale mõnevõrra ootamatult, sest varem oli Siim Kallas oma kirjas Mart Laarile ja Mõõdukate juhile [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvesele]] öelnud, et muutused Tallinna võimuliidus ei mõjuta kolmikliidu tööd ning tema on valmis koos valitsema kuni [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisteni]]. Laar ja Ilves seevastu uskusid, et Keskerakond ja Reformierakond ootavad vaid sobivat hetke peaministrile umbusalduse avaldamiseks. Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":1232" /><ref name=":39" /> ==Vaata ka== *[[Kolmikliit (Eesti)]] *[[Kaks Eestit]] *[[Mart Laari esimene valitsus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mart Laar]] "Ajaga võidu. Mälestusi II". Read OÜ, 2020, 320 lk, ISBN 9789949963447 == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee/?id=1118 Mart Laari valitsus ja koalitsioonilepe 1999–2001] * [https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes.] Postimees, 17. märts 2007 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Siimanni valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1999]]–[[2002]] | järgnev=[[Siim Kallase valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Laari valitsus]] [[Kategooria:1999. aasta Eestis]] [[Kategooria:2002. aasta Eestis]] nd4c05216h3pfza8boypmv0s7b15lr2 Asulad (C) 0 54521 7261319 7197449 2026-10-29T08:10:43Z Metsavend 738 /* Co */ 7261319 wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad C-tähega. ==Ca== *[[Cà Mau]], [[linn]] [[Vietnam]]is *[[Cabaiguán]], linn [[Kuuba]]l, [[Sancti Spírituse provints]]is *[[Cabinda]], linn [[Angola]]s *[[Čačak]], linn [[Serbia]]s, [[Moravica ringkond|Moravica ringkonna]] halduskeskus *[[Čačersk]], linn [[Valgevene]]s, [[Čačerski rajoon]]i halduskeskus *[[Čadca]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Cadiz (Ohio)|Cadiz]], asula [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Harrisoni maakond (Ohio)|Harrisoni maakonna]] halduskeskus *[[Cádiz]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]] autonoomses piirkonnas, [[Cádizi provints]]i ja [[Bahía de Cádizi maakond|Bahía de Cádizi maakonna]] keskus *[[Cadoux]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Caen]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alam-Normandia]] piirkonna ja [[Calvadosi departemang]]u keskus *[[Caerphilly]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Caerphilly (tervikomavalitsus)|Caerphilly tervikomavalitsuses]] *[[Cagliari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sardiinia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cahul]], linn [[Moldova]]s, [[Cahuli rajoon]]i keskus *[[Caiguna]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Căinari]], linn [[Moldova]]s [[Căușeni rajoon]]is *[[Cairns]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Cajvana]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Cakuli]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Calafat]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Calais]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]]' departemangus *[[Călan]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Călărași]], linn [[Rumeenia]], [[Călărași maakond|Călărași maakonna]] halduskeskus *[[Călărași (Moldova)|Călărași]], linn [[Moldova]]s, [[Călărași rajoon]]i halduskeskus *[[Caledon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Calexico]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Imperiali maakond|Imperiali maakonnas]] *[[Calgary]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Cali]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Valle del Cauca]] departemangu halduskeskus *[[Călimănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Calingiri]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Calitzdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Callao]], linn [[Peruu]]s *[[Callenberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Callenbergi vald|Callenbergi vallas]] *[[Calvinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Calw]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Calwi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Camagüey]], linn [[Kuuba]]l, [[Camagüey provints]]i halduskeskus *[[Camballin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cambrai]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang]]us *[[Cambridge]], linn [[Inglismaa]]l, [[Cambridgeshire]]'i krahvkonna keskus *[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis, üks [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] kahest halduskeskusest *[[Camembert]], [[küla]] [[Prantsusmaa]]l [[Normandia]]s [[Orne'i departemang]]us *[[Camenca]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s, [[Camenca rajoon]]i keskus *[[Camp Bird]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Campbell (LAV)|Campbell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Campeche]], linn [[Mehhiko]]s, [[Campeche osariik|Campeche osariigi]] pealinn ja [[Campeche vald|Campeche valla]] halduskeskus *[[Câmpeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Câmpia Turzii]], [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonnas]] *[[Câmpina]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Campinas]], linn ja vald [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Campione d'Italia]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Como provints]]is *[[Campo Grande]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigi]] pealinn *[[Câmpulung]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Câmpulung Moldovenesc]], on linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Canberra]], [[Austraalia]] pealinn *[[Cancún]], linn [[Mehhiko]]s [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo osariigis]] *[[Candiac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Canmore]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Cannes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]is [[Alpes-Maritimes]]i departemangus *[[Cannon Rocks]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]] *[[Canoas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cañon City]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonna]] halduskeskus *[[Canzibe]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]] *[[Cantemir (Moldova)|Cantemir]], linn [[Moldova]]s, [[Cantemiri rajoon]]i halduskeskus *[[Cap-Chat]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Cap-Haïtien]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Põhjadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cap-Santé]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Cape Dorset]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Cape Jervis]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Cape St. Francis]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Capel (Austraalia)|Capel]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Capitol City]], [[kummituslinn]] [[Colorado]]s [[Hinsdale'i maakond|Hinsdale'i maakonnas]] *[[Čapljina]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Caracal (Rumeenia)|Caracal]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Caracas]], [[Venezuela]] [[pealinn]] *[[Caraquet]], linn Kanadas [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond (New Brunswick)|Gloucesteri maakonnas]] *[[Caransebeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Caravaca de la Cruz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Carcassonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Aude'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Carcoola]], [[asula]] [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cardiff]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]i [[pealinn]] *[[Carei]], linn [[Rumeenia]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Carievale]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] *[[Carignan]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Carleton-sur-Mer]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Carletonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Carlow]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Carlow' krahvkond|Carlow' krahvkonna]] halduskeskus *[[Carmel-by-the-Sea]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Monterey maakond|Monterey maakonnas]] *[[Carnamah]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon (LAV)|Carnarvon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Čarnaŭčycy]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Carnikava]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Carrabin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carrara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Massa-Carrara provints]]is *[[Carson]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Carson City]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Nevada]] osariigi [[pealinn]] *[[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[linn]] [[Colombia]]s *[[Cartago]], [[linn]] [[Costa Rica]]s, [[Cartago provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cartago (California)|Cartago]], [[asula]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Inyo maakond|Inyo maakonnas]] *[[Caruaru]], linn [[Brasiilia]]s [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigis]] *[[Casablanca]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Čáslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]] *[[Casper]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wyoming]]i osariigis [[Natrona maakond|Natrona maakonnas]] *[[Castiglioncello]], asula [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Livorno provints]]is [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kaldal *[[Castle Valley]], linn USAs [[Utah]]' osariigis [[Grandi maakond (Utah)|Grandi maakonnas]] *[[Castries]], [[Saint Lucia]] [[pealinn]] *[[Castrop-Rauxel]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Čašniki]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Čašniki rajoon]]i keskus *[[Căzănești]], on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakonnas]] *[[Čazma]], [[linn]] ja omavalitsus [[Bjelovari-Bilo gora maakond|Bjelovari-Bilo gora maakonnas]] [[Horvaatia]]s *[[Cataby]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Catalão]], asula [[Brasiilia]]s [[Goiási osariik|Goiási osariigis]], [[Catalão vald|Catalão valla]] keskus *[[Catanzaro]], linn [[Itaalia]]s, [[Calabria]] maakonna ja [[Catanzaro provints]]i keskus *[[Catania]], linn [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]] saarel *[[Cauči]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Čaukciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Caunes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Caunes (Murmastiene vald)|Caunes]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Caurvēderi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Causapscal]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Căușeni]], linn [[Moldova]]s, [[Căușeni rajoon]]i keskus *[[Cavnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Caxias do Sul]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cayenne]], [[Prantsuse Guajaana]] pealinn ==Ce== *[[Ceadîr-Lunga]], linn [[Moldova]]s [[Gagauusia]]s *[[Cebuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Cedar Rapids]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa]] osariigis, [[Linni maakond (Iowa)|Linni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čedasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Rokiškise maavald|Rokiškise maavalla]]s *[[Cedynia]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Cegléd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Cegłów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Cegłówi vald|Cegłówi valla]] halduskeskus *[[Cehu Silvaniei]], linn [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Ceikiniai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Ceikiniai vald|Ceikiniai valla]] halduskeskus *[[Ceipinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Čekai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Čekiškė]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Cekule]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Cekule (Salaspilsi vald)|Cekule]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Cekuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Čelákovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]] *[[Celenski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Céligny]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Genfi kanton]]is *[[Celje]], linn [[Sloveenia]]s *[[Celldömölk]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Celldömölki kreis]]i keskus *[[Celle]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal, [[Celle kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Celmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Celmi (Liezēre vald)|Celmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Celtnieks]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Cempi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Cempmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Centurion]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Cepļi (Vecpiebalga vald)|Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ceplīši]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Cepurītes]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Ceres (LAV)|Ceres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Cergowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Cerkazi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Cērkste]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Cernavodă]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Černošice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]] *[[Černošín]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Černovice (Pelhřimovi ringkond)|Černovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Čērzenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Cērteles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]] *[[Červená Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Červený Kostelec]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Červień]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Červonka]], küla [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Vecsaliena vald|Vecsaliena valla]] keskus *[[Čerykaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Čerykaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Cēsis]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Cēsītes]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Laubere vald|Laubere vallas]] *[[Česká Kamenice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Česká Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonna]] halduskeskus *[[Česká Skalice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Česká Třebová]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[České Budějovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonna]] keskus *[[České Velenice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Český Brod]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Český Dub]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Český Krumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonna]] halduskeskus *[[Český Těšín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Cesvaine]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Cesvaine piirkond|Cesvaine piirkonnas]] *[[Cesvainieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Cetinje]], [[linn]] [[Montenegro]]s *[[Ceuta]], [[autonoomne linn]] [[Hispaania]]s *[[Čeveri]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ceyhan]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Adana provints]]is ==Ch== *[[Chabařovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Chabówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Chaghcharān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Ghowri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chalč]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Chalči külanõukogu]] halduskeskus *[[Chalkída]], linn [[Kreeka]]s *[[Chambly (Québec)|Chambly]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Chamchamal]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonnas]] *[[Chańḍīgaṙh]], [[linn]] [[India]]s, [[liiduala]], [[Pandžab]]i ja [[Haryana]] osariigi [[pealinn]] *[[Chandler (Québec)|Chandler]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Chang'an]], endine linn [[Hiina]]s, kauaaegne pealinn *[[Changge]], linn [[Hiina]]s [[Henan]]i provintsis [[Xuchang]]i [[ringkonna õigustega linn]]as *[[Chaniá]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonnas]] *[[Chapais]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas *[[Chārīkār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Parvāni provints]]i keskus *[[Charlemagne (Québec)|Charlemagne]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Charleroi]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Hainaut]]' provintsis *[[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis *[[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]], linn Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Carolina]] osariigis, [[Mecklenburgi maakond|Mecklenburgi maakonna]] halduskeskus *[[Charlottetown]], linn [[Kanada]]s, [[Prints Edwardi saar]]e halduskeskus *[[Château-Richer]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Châteauguay]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Chattanooga]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]] osariigis, [[Hamiltoni maakond (Tennessee)|Hamiltoni maakonna]] halduskeskus *[[Chattogram]], [[linn]] [[Bangladesh]]is, [[Chattogrami jaotis]]e ja [[Chattogrami ringkond|Chattogrami ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Cheb]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Chebi ringkond|Chebi ringkonna]] halduskeskus *[[Chęciny]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Checotah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis[[McIntoshi maakond (Oklahoma)| McIntoshi maakonnas]] *[[Cheju]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Lõuna-Korea]]s, [[Cheju provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chełm]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Chełmi maakond|Chełmi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Chełmek]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Chełmiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Chełmieci vald|Chełmieci valla]] halduskeskus *[[Chełmno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chełmno maakond|Chełmno maakonna]] keskus *[[Chełmno nad Nerem]], [[küla]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Chełmsko Śląskie]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] [[Lubawka vald|Lubawka vallas]] *[[Chełmża]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] *[[Chemnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Chemult]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Klamathi maakond (Oregon)|Klamathi maakonna]]s *[[Chennai]], [[linn]] [[India]]s, [[Tamil Nadu]] osariigi pealinn *[[Cheonan]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is *[[Chepelare]], linn [[Bulgaaria]]s [[Smoljani piirkond|Smoljani piirkonnas]] *[[Cherbourg]], endine linn, praegune [[asum]] [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, osa Cherbourg-Octeville'ist *[[Cherbourg-Octeville]], linn Prantsusmaal Alam-Normandias [[Manche]]'i departemangus *[[Chesaw]], on [[kummituslinn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] *[[Chester]], linn [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]'i krahvkonnas *[[Chetumal]], linn [[Mehhiko]]s, [[Quintana Roo|Quintana Roo osariigi]] pealinn ja [[Othón P. Blanco vald|Othón P. Blanco valla]] halduskeskus *[[Cheviot]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] põhjaosas *[[Cheyenne]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Wyoming]]i osariigi [[pealinn]] *[[Chhukha]], linn [[Bhutan]]is, [[Chhukha ringkond|Chhukha ringkonna]] keskus *[[Chiang Mai]], linn [[Tai]]s, [[Chiang Mai provints]]i keskus *[[Chiba]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Chiba prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Chibougamau]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas *[[Chicago]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis, [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonna]] keskus *[[Chickasha]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Grady maakond (Oklahoma)|Grady maakonna]] halduskeskus *[[Chiclana de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chiclayo]], linn [[Peruu]]s, [[Chiclayo provints]]i keskus *[[Chieti]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas, [[Chieti provints]]i keskus *[[Chigasaki]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Chiguayante]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]], linn [[Mehhiko]]s, [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigi]] pealinn *[[Chillán]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chillicothe (Texas)|Chillicothe]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]] *[[Chilpancingo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Guerrero osariik|Guerrero osariigi]] pealinn *[[Chinca]], asula [[Ecuador]]is [[Esmeraldase provints]]is *[[Chinsali]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Muchinga provints]]i ja [[Chinsali ringkond|Chinsali ringkonna]] halduskeskus *[[Chintsa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Chipiona]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chirundu]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lõunaprovints (Sambia)|Lõunaprovintsis]] *[[Chişinău]], [[Moldova|Moldova Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Chișineu-Criș]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Chitila]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Chittagong]], vt Chattogram *[[Chłopiatyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]] *[[Chlumec (Ústí nad Labemi ringkond)|Chlumec]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Chlumec nad Cidlinou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Choceň]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Chochłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]] *[[Chocianów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Chocimsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Chocimski rajoon]]i halduskeskus *[[Chociwel]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Chocz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonnas]] *[[Chodel]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]], [[Chodeli vald|Chodeli valla]] halduskeskus *[[Chodecz]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Chodov (Sokolovi ringkond)|Chodov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Chodzież]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonna]] halduskeskus *[[Chōfu]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Chojna]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Chojnice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chojnice maakond|Chojnice maakonna]] halduskeskus *[[Chojniki]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Chojniki rajoon]]i halduskeskus *[[Chojnów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Chomęcice]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komorniki vald|Komorniki vallas]] *[[Chomentów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond| Jędrzejówi maakonnas]] [[Sobkówi vald|Sobkówi vallas]] *[[Chomsk]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Chomski külanõukogu]]s *[[Chomutov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonna]] keskus *[[Ch'ŏngjin]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hamgyŏngi maakond|Põhja-Hamgyŏng]]i maakonnas *[[Chongqing]], linn [[Hiina]]s, [[Chongqing Shi]] halduskeskus *[[Chongqing Shi]], linnaks nimetatav 1. järgu haldusüksus [[Hiina]]s *[[Choptank]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Chorągwica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]. *[[Choroszcz]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Chorowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Chorzele]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonnas]] *[[Chorzelów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] [[Mieleci vald|Mieleci vallas]]. *[[Chorzów]], linn Lõuna-[[Poola]]s *[[Choszczno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Choszczno maakond|Choszczno maakonna]] halduskeskus *[[Chotěboř]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Chotomów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] [[Jabłonna vald (Masoovia vojevoodkond)|Jabłonna vallas]] *[[Chowchilla]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Madera maakond|Madera maakonnas]] *[[Chrast]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Chrastava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Chřibská]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Chrissiesmeer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]] *[[Christchurch]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l, [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] keskus *[[Chropyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Chróścice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] [[Dobrzeń Wielki vald|Dobrzeń Wielki vallas]] *[[Chrzanów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonna]] halduskeskus *[[Chrudim]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonna]] halduskeskus *[[Ch'unch'ŏn]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Gangwoni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chuniespoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Chur]], linn [[Šveits]]is, [[Graubündeni kanton]]i ja [[Plessuri ringkond|Plessuri ringkonna]] keskus *[[Chvaletice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Chýně]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]] *[[Chýnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Chyrowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Chyše]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] ==Ci== *[[Ciacova]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Ciążeń]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]] [[Lądeki vald|Lądeki vallas]] *[[Cibitoke]], linn [[Burundi]]s, [[Cibitoke provints]]i keskus *[[Cibla]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Cibla vald|Cibla valla]] keskus *[[Ciecere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Ciechanów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ciechanówi maakond|Ciechanówi maakonna]] halduskeskus *[[Ciechanowiec]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Ciechocinek]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] *[[Ciego de Ávila]], linn [[Kuuba]]l, [[Ciego de Ávila provints]]i halduskeskus *[[Cielavas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Ciematnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Ciemupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]] *[[Cienfuegos]], linn [[Kuuba]]l, [[Cienfuegose provints]]i halduskeskus *[[Ciepielów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Ciepielówi vald|Ciepielówi valla]] halduskeskus *[[Čierna nad Tisou]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Ciesengure]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cieszanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Cieszków]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Milicze maakond|Milicze maakonnas]] *[[Cieszyn]] linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonna]] keskus *[[Ciężkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Cigánd]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Cigándi kreis]]i halduskeskus *[[Čikstiņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Cildi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Cimdenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Cimișlia]], linn [[Moldova]]s, [[Cimișlia rajoon]]i keskus *[[Cimpēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Cimza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Cinci]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Cincinnati]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Hamiltoni maakond (Ohio)|Hamiltoni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čiobiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Čiobiškise vald|Čiobiškise valla]] halduskeskus *[[Čipati]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Cirakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Cīrava]], küla [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Cirebon]], linn [[Indoneesia]]s [[Lääne-Jaava provints]]is *[[Cirgaļi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Cirkale]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cirkliškis]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Cirkliškise vald|Cirkliškise valla]] halduskeskus *[[Cirpstene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Cirstes]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Cirsti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Cīruļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Rite vald|Rite valla]] [[halduskeskus]] *[[Cīruļi (Valdgale vald)|Cīruļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Ciskāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]] *[[Cisnădie]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Cisownica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszów vallas]] *[[Čistigi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Citrus Heights]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Sacramento maakond|Sacramento maakonnas]] *[[Citrusdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Ciudad de la Paz]], [[Ekvatoriaal-Guinea]] pealinn *[[Ciudad Juárez]], linn [[Mehhiko]]s [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]] *[[Ciudad Victoria]], linn [[Mehhiko]]s, [[Tamaulipase osariik|Tamaulipase osariigi]] pealinn *[[Čiuiniai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] ==Cl== *[[Clanwilliam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Claremont]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Clarkebury]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Clark's Harbour]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Claußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is [[Claußnitzi vald|Claußnitzi vallas]] *[[Clermont (Québec)|Clermont]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Clermont-Ferrand]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Auvergne]]'i piirkonna ja [[Puy-de-Dôme'i departemang]]u keskus *[[Cleveland]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Cuhayoga maakond|Cuhayoga maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Clinton (Indiana)|Clinton]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis [[Vermillioni maakond|Vermillioni maakonnas]] *[[Clocolan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Cloneen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]] [[Dannhauseri vald|Dannhauseri vallas]] *[[Cluj-Napoca]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Cluny]], omavalitsusega [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Burgundia]]s [[Saône-et-Loire]]'i departemangus ==Cm== *[[Ćmielów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Ćmiłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Ćmińsk]], on küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Miedziana Góra vald|Miedziana Góra vallas]] *[[Cmolas]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Cmolase vald|Cmolase valla]] halduskeskus. ==Co== *[[Coachella]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Coaldale (Kanada)|Coaldale]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]]s *[[Coalgate]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oklahoma osariik|Oklahoma osariigis]] [[Coali maakond|Coali maakonnas]] *[[Coaticook]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Cobh]], [[linn]] [[Iirimaa]]l [[Cobhi krahvkond|Cobhi krahvkonnas]] *[[Cobourg]], linn [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Coburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Cochabamba]], [[linn]] [[Boliivia]]s, [[Cochabamba departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cocklebiddy]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Codlea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Coffee Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Cofimvaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Coghlan]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Coimbatore]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Coimbatore ringkond|Coimbatore ringkonna]] keskus *[[Coimbra]], linn [[Portugal]]is *[[Colditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Čolēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Colenso]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Colesberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Coligny]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Colima]], linn [[Mehhiko]]s, [[Colima osariik|Colima osariigi]] pealinn *[[Collie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Colombo]], [[linn]] [[Sri Lanka]]s *[[Colón (Panama)|Colón]], linn [[Panama]]s [[Colóni provints]]i halduskeskus *[[Colona]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Colonarie]], asula [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincentil ja Grenadiinidel]] [[Saint Vincent]]i saarel *[[Colorado Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[El Paso maakond (Colorado)|El Paso maakonna]] keskus *[[Columbus (Ohio)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Ohio]] osariigi pealinn, [[Franklini maakond (Ohio)|Franklini maakonna]] keskus *[[Columbus (Georgia)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Muscogee maakond|Muscogee maakonna]] keskus *[[Columbus (Mississippi)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Mississippi osariigis *[[Comănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Comarnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Comayagua]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Comayagua departemang]]u keskus *[[Comet (Montana)|Comet]], [[linn]] [[USA]]-s [[Montana]] osariigis [[Jeffersoni maakond (Montana)|Jeffersoni maakonnas]] *[[Como]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Como provints]]i [[halduskeskus]] *[[Compton]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonna]]s *[[Comrat]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Gagauusia]] [[halduskeskus]] *[[Conakry]], [[Guinea]] [[pealinn]] *[[Concepción]], linn [[Tšiili]]s, [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonna]] ja [[Concepcióni provints]]i keskus *[[Concord]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Hampshire|New Hampshire'i]] osariigi pealinn ja [[Merrimacki maakond|Merrimacki maakonna]] halduskeskus *[[Concordia (LAV)|Concordia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Conil de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Čonkas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Constanța]], linn [[Rumeenia]]s, [[Constanța maakond|Constanța maakonna]] keskus *[[Constantine]], linn [[Alžeeria]]s, [[Constantine'i provints]]i keskus *[[Contrecœur]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Conwy]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Conwy (tervikomavalitsus)|Conwy tervikomavalitsuse]] halduskeskus *[[Coober Pedy]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Cookhouse]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Cookshire-Eaton]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Cooma]], linn [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Copiapó]], linn [[Tšiili]]s, [[Atacama piirkond|Atacama piirkonna]] ja [[Copiapó provints]]i keskus *[[Copșa Mică]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Coquitlam]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Corabia]] on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Coral Gables]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]] *[[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsi]] keskus *[[Córdoba (Hispaania)|Córdoba]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Córdoba provints]]i keskus *[[Cork]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Corleone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]]s [[Palermo provints]]is *[[Cornelia (LAV)|Cornelia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Corona (California)|Corona]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Corpus Christi]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis *[[Correggio]], linn [[Itaalia]]s [[Reggio Emilia provints]]is *[[Cortina d'Ampezzo]], asula [[Itaalia]]s *[[Cortland]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Cortlandi maakond|Cortlandi maakonna]] halduskeskus *[[Cortona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Arezzo provints]]is *[[Cosenza]], linn [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas, [[Cosenza provints]]i keskus *[[Costești]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Coswig (Saksimaa)|Coswig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Côte-Saint-Luc]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas *[[Coteau-du-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Cotia]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Cotonou]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Littorali departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cottbus]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal *[[Covasna]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Coventry]], linn [[Inglismaa]]l [[West Midlands|West Midlandsi]] linnkrahvkonnas *[[Cowansville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas ==Cr== *[[Cradock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Craiova]], linn [[Rumeenia]]s, [[Dolji maakond|Dolji maakonna]] keskus *[[Cranzahl]], asula [[Annabergi kreis]]is [[Saksimaa]]l, [[Sehmatali vald|Sehmatali valla]] keskus *[[Crawford (Texas)|Crawford]], linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[McLennani maakond|McLennani maakonnas]] *[[Cremona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Cremona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cres]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Cristuru Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Criuleni]], linn [[Moldova]]s, [[Criuleni rajoon]]i keskus *[[Crockett Mills]], asula [[USA]]-s [[Tennessee]] osariigis Crocketti maakonnas *[[Crostau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Crostau vald|Crostau vallas]] *[[Crostwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Crostwitzi vald|Crostwitzi vallas]] *[[Crottendorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Crottendorfi vald|Crottendorfi valla]] keskus ==Cs== *[[Csákvár]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Bicske kreis]]is *[[Csanádpalota]], linn [[Ungari]]s [[Csongrád-Csanádi komitaat|Csongrád-Csanádi komitaadis]] [[Makó kreis]]is *[[Csenger]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Csengeri kreis]]i halduskeskus *[[Csepreg]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]] [[Kőszegi kreis]]is *[[Csongrád]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]], [[Csongrádi ringkond|Csongrádi ringkonna]] keskus *[[Csorna]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]], [[Csorna kreis]]i halduskeskus *[[Csorvás]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Békéscsaba kreis]]is *[[Csurgó]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]], [[Csurgó kreis]]i halduskeskus *[[Czosnów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas]], [[Czosnówi vald|Czosnówi valla]] halduskeskus ==Cz== *[[Czajowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Wielka Wieśi vald|Wielka Wieśi vallas]] *[[Czaplinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Czarna Białostocka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Czarna Woda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Czarne]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonnas]]. *[[Czarnków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonna]] halduskeskus *[[Czarnożyły]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonnas]], [[Czarnożyły vald|Czarnożyły valla]] halduskeskus *[[Czarny Dunajec]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci valla]] halduskeskus *[[Czartajew]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]] [[Siemiatycze vald|Siemiatycze vallas]] *[[Czastary]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]], [[Czastary vald|Czastary valla]] halduskeskus *[[Czchów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] *[[Czechów (Lubuszi vojevoodkond)|Czechów]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]] *[[Czechowice-Dziedzice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Czeladź]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Czemierniki]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Czemierniki vald|Czemierniki valla]] halduskeskus *[[Czempiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Czerniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Czerniejewo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Czersk]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]] *[[Czerwienne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Czerwieńsk]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Czerwińsk nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]] *[[Czerwionka-Leszczyny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Rybniki maakond|Rybniki maakonnas]] *[[Czerwonak]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Czerwonaki vald|Czerwonaki valla]] halduskeskus *[[Częstochowa]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Człopa]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Czudec]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonnas]], [[Czudeci vald|Czudeci valla]] halduskeskus *[[Czułczyce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Czulice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Kocmyrzów-Luborzyca vald|Kocmyrzów-Luborzyca vallas]] *[[Czumów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Czyrna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Czyżew]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] ==Cu== *[[Cuenca]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha]] autonoomse piirkonnas, [[Cuenca provints]]i ja [[Serranía Media-Campichuelo y Serranía Baja]] maakonna halduskeskus *[[Cugir]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Cuiabá]], linn [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]] osariigi pealinn *[[Čuksti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Čulkstēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Cullinan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cunces]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Cuneo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Cuneo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cunewalde]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Cunningmoor]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Cupcini]], linn [[Moldova]]s [[Edineți rajoon]]is *[[Curitiba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Paraná osariik|Paraná]] osariigi pealinn *[[Curtea de Argeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Curtici]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Cuxhaven]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal ==Cv== *[[Cvikov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] ==Cy== *[[Cybinka]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Cyców]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Cycówi vald|Cycówi valla]] halduskeskus *[[Čyrvonaja Słabada]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is [[Kategooria:Asulate loendid]] ioz3zgfqklmpvpcgcvceea8dn03u1w7 Tiit Vähi kolmas valitsus 0 54553 7261367 7260209 2026-10-29T10:05:05Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261367 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus | ametis = 1995–1997 | pilt = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | algus = 6. november 1995 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrini 1996)</small><br />[[Arengupartei]] <small>(9. detsembrist 1996)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrist 1996)</small><br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 17. märts 1997 | järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]] }}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus, mis töötas [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts]]ini [[1997]]. Valitsuse moodustasid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) ning [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]. KMÜ-l oli Riigikogus 41 kohta ja Reformierakonnal 19. 21. novembril 1996 otsustas Reformierakond valitsusest lahkuda, kuid valitsus siiski tagasi ei astunud, vaid jätkas vähemusvalitsusena. 9. detsembril 1996 liitus valitsusega [[Arengupartei]], mille olid samal aastal asutanud seitse [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] lahku löönud [[Riigikogu]] liiget.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> Valitsust juhtis KMÜ esimees [[Tiit Vähi]], kes oli koos Keskerakonnaga moodustanud ka eelmise, [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]]. Koalitsioon koos Keskerakoonaga lagunes aga 1995. aasta oktoobris [[Lindiskandaal|lindiskandaali]] tõttu ning Tiit Vähi teine valitsus oli sunnitud tagasi astuma. [[Tiit Vähi esimene valitsus|Oma esimest]] valitsust juhtis Vähi 1992. aastal, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.<ref name=":4" /> Peaminister Tiit Vähi otsustas 1997. aasta veebruaris tagasi astuda, kuna tuli ilmsiks, et mitmed [[Tallinn|Tallinna]] korterid olid erastatud väga soodsa hinnaga ajal, millal Vähi oli [[Tallinna linnavolikogu]] esimees. Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu proovis opositsioon Riigikogus Vähile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]] avaldada, kuid see kukkus napilt läbi. Peaministri tagasiastumine tähendas ka kogu ülejäänud valitsuse tagasiastumist. [[Mart Siimanni valitsus|Uue valitsuse]] moodustas [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]] ning see astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":4" /> == Valitsuse moodustamine == Kohe pärast [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]] tagasiastumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]], et näeb oma uue koalitsioonipartnerina [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] või [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolseid]]. Reformierakonnaga oli KMÜ koalitsioonikõnelusi pidanud eelmise valitsuse moodustamisel 1995. aasta kevadel. Siis oli Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] proovinud ülejäänud Riigikogu erakondade toel ise peaministriks saada. Seetõttu KMÜ lõpetas Reformierakonnaga kõnelused ja moodustas valitsuse hoopis [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]].<ref name=":4" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=98–107}}</ref> President [[Lennart Meri]] määras 17. oktoobril Tiit Vähi uuest peaministrikandidaadiks ja KMÜ alustas koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga. Kuna kevadel olid KMÜ ja Reformierakond koalitsioonileppe peaaegu valmis saanud, siis läksid läbirääkimised kiirelt. Reformierakond sai valitsuses kuus ministriportfelli. Koalitsioonilepe välistas kaitsetollid ja subsiidiumid. Kaitsetollid olid olnud Maaliidu Ühenduse üks peamiseid soove, kuid Reformierakond oli kindlalt kaitsetollide vastu. 26. oktoobril andis [[Riigikogu]] Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks ning Tiit Vähi kolmas valitsus astus ametisse 6. novembril 1995.<ref name=":4" /><ref name=":12" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="19" bgcolor="#C0C0C0" align="center" |'''26. oktoober 1995<br>Peaministrikandidaadile Tiit Vähile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="6" |Koalitsioon (60) ! colspan="3" |Opositsioon (12) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="4" |Erapooletud (29) |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''55''' | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#995C1F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] (8)<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|EPPE]] (6)<br>[[Koonderakond]] (19)<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19) | rowspan="5" style="background-color:#E10600;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#E56509;width:2px" | | rowspan="5" | [[SDE|Mõõdukad]] (6)<br>[[Meie kodu on Eestimaa|Vene fraktsioon]] (6) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background-color:#007557;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#014F9A;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#3273ED;width:2px" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaaliit]] (8)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (5) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |5 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |19 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |19 |- | colspan="19" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="20" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''11. veebruar 1997<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Tiit Vähile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="5" |Koalitsioon (41) ! colspan="6" |Opositsioon (49) ! colspan="2" |Toetajad (5) ! colspan="2" |Erapooletud (6) |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |45 | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#995C1F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] (8)<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|EPPE]] (6)<br>[[Koonderakond]] (19) | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background-color:#007557;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#014F9A;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#E10600;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#3273ED;width:2px" | | rowspan="5" | [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19)<br>[[Keskerakond]] (11)<br>[[Isamaaliit]] (8)<br>[[SDE|Mõõdukad]] (6)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (5) | rowspan="5" style="background:#FCBF30;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Arengupartei]] (5) | rowspan="5" style="background-color:#E56509;width:2px" | | rowspan="5" | [[Meie kodu on Eestimaa|Vene fraktsioon]] (6) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''46''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |4 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="20" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiit Vähi]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |1. jaanuar 1996 |30. november 1996 |Parteitu |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Rein Loik]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |1. jaanuar 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Leimann]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Ilmar Mändmets]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |1. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiiu Aro]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kalev Kukk]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raivo Vare]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |6. november 1995 |22. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- | rowspan="3" |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Endel Lippmaa]]''' |6. november 1995 |6. august 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |15. august 1996 |1. detsember 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#FCBF30; " | |'''[[Andra Veidemann]]''' |9. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Arengupartei|AP]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F5B453; " | |'''[[Tiit Kubri]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]]. * {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuuluvad valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. == Tähtsündmused == === 1996. aasta kohalikud valimised === Valitsuses vastandusid üksteisele tugevalt [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Maarahva Ühendus]]. Riigikogus blokeeriti üksteise esitatud seaduseelnõusid ning Reformierakonna saadikud kritiseerisid teravalt maaerakondade poliitikat. Valitsuse kooshoidmiseks toetas peaminister [[Tiit Vähi]] kordi üht koalitsioonipartnerit, kord teist koalitsioonipartnerit.<ref name=":12" /> Lähenema hakkasid [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikud valimised]]. [[Lindiskandaal]] oli vähendanud [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] toetust ning kukkunud oli ka Tiit Vähi populaarsus. Pinged koalitsioonis, kus [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja Reformierakond olid sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimeheks valitud, mis tähendas, et Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel edukas olla vähenesid veelgi. Erakonda räsis ka [[Tallinna linnapea]] ning Kooderakonna aseesimehe [[Jaak Tamm]]e korteriafäär. Hirmust, et Reformierakond võib kohalikud valimised võita, süüdistas Tiit Vähi ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid. Kahtluse alla seati välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna.<ref name=":12" /> Kuigi Reformierakond võitis kohalikud valimised mitmes Eesti linnas, siis [[Tallinn|Tallinnas]] ja [[Tartu|Tartus]] selget ülekaalu ei saadud. Kuna Reformierakond oli Tallinnas välistanud liidu Koonderakonnaga ning [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] häältest jäi väheseks, siis osutus koalitsiooni moodustamine väga keeruliseks. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks [[Mart Laar]] Isamaaliidust ja linnapeaks [[Priit Vilba]] Reformierakonnast.<ref name=":12" /> === Reformierakonna lahkumine valitsusest === 14. novembril 1996 üllatasid [[Tiit Vähi]] ja [[Edgar Savisaar]] avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Uus võimuliit kukutas Tallinnas vaid kaks nädalat ametis olnud [[Priit Vilba|Vilba]] ja [[Mart Laar|Laari]]. Tallinna linnapeaks sai koonderakondlane [[Robert Lepikson]] ja volikogu esimeheks Savisaar.<ref name=":12" /> [[Reformierakond]] nõudis nüüd Vähilt Keskerakonnaga sõlmitud koostööleppe tühistamist, ähvardades vastasel juhul valitsusest lahkuda. Tiit Vähi vastas vaid, et koostöölepe Keskerakonnaga tagab valitsuse suurema stabiilsuse. 21. novembril 1996 otsustaski Reformierakonna volikogu valitsusest lahkuda.<ref name=":12" /> [[KMÜ]] tegi Reformierakonna lahkumise järel koalitsiooniettepaneku Keskerakonnale ja [[Arengupartei|Arenguparteile]]. Mõlema erakonnaga oli Koonderakond juba varem sõlminud koostööleppe. Keskerakonnast lahku löönud Arengupartei välistas aga koalitsiooni Keskerakonnaga. Kuna KMÜ ja Keskerakonna liidul oleks olnud Riigikogus vaid 50 kohta, siis otsustas Vähi jätkata vähemusvalitsusena vaid KMÜ baasil. Maaerakondade survel nõustus Koonderakond valitsusleppest välja võtma kaitsetollide kehtestamise keelu. Valitsuse toetuspinna suurendamiseks kaasas Vähi valitsusse ka mitmeid sõltumatuid eksperte. Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest. Uued ministrid astusid ametisse 2. detsembril 1996. 9. detsembril liitus valitsusega ka Arengupartei esimees [[Andra Veidemann]].<ref name=":12" /> === Korteriskandaal === 1997. aasta jaanuaris selgus, et Tallinnas on kahtlaselt erastatud 181 korterit ärimeestele ja linnaametnikele. Skeem oli lihtne: esmalt üüriti korter seda erastada soovinud isikule ametikorteriks, seejärel arvati korter ametikorterite nimekirjast välja ning viimaks erastas üürnik korteri [[Erastamisväärtpaber|EVP]]-de eest. Erastamine toimus ajal, kui linnapea oli koonderakondlane [[Jaak Tamm]] ja volikogu esimees oli [[Tiit Vähi]]. Teiste seas erastas sellise skeemiga endale korteri ka Tiit Vähi tütar.<ref name=":42">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmet Kook]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=111}}</ref> Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu esitas opositsioon peaminister Tiit Vähile umbusaldusavalduse. 10. veebruaril 1997 toimunud umbusaldushääletusel vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliv KMÜ pakkus uueks peaministrikandidaadiks [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimehe [[Mart Siimann|Mart Siimanni]], kelle [[Mart Siimanni valitsus|valitsus]] astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":42" /> == Viited == <references />{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi 3]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] [[Kategooria:1997. aasta Eestis]] g438gqzz8fb29nvp6905o22bhyasr0v 7261371 7261367 2026-10-29T10:13:54Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261371 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus | ametis = 1995–1997 | pilt = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | algus = 6. november 1995 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrini 1996)</small><br />[[Arengupartei]] <small>(9. detsembrist 1996)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrist 1996)</small><br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 17. märts 1997 | järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]] }}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus, mis töötas [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts]]ini [[1997]]. Valitsuse moodustasid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) ning [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]. KMÜ-l oli Riigikogus 41 kohta ja Reformierakonnal 19. 21. novembril 1996 otsustas Reformierakond valitsusest lahkuda, kuid valitsus siiski tagasi ei astunud, vaid jätkas vähemusvalitsusena. 9. detsembril 1996 liitus valitsusega [[Arengupartei]], mille olid samal aastal asutanud seitse [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] lahku löönud [[Riigikogu]] liiget.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> Valitsust juhtis KMÜ esimees [[Tiit Vähi]], kes oli koos Keskerakonnaga moodustanud ka eelmise, [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]]. Koalitsioon koos Keskerakoonaga lagunes aga 1995. aasta oktoobris [[Lindiskandaal|lindiskandaali]] tõttu ning Tiit Vähi teine valitsus oli sunnitud tagasi astuma. [[Tiit Vähi esimene valitsus|Oma esimest]] valitsust juhtis Vähi 1992. aastal, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.<ref name=":4" /> Peaminister Tiit Vähi otsustas 1997. aasta veebruaris tagasi astuda, kuna tuli ilmsiks, et mitmed [[Tallinn|Tallinna]] korterid olid erastatud väga soodsa hinnaga ajal, millal Vähi oli [[Tallinna linnavolikogu]] esimees. Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu proovis opositsioon Riigikogus Vähile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]] avaldada, kuid see kukkus napilt läbi. Peaministri tagasiastumine tähendas ka kogu ülejäänud valitsuse tagasiastumist. [[Mart Siimanni valitsus|Uue valitsuse]] moodustas [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]] ning see astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":4" /> == Valitsuse moodustamine == Kohe pärast [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]] tagasiastumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]], et näeb oma uue koalitsioonipartnerina [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] või [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolseid]]. Reformierakonnaga oli KMÜ koalitsioonikõnelusi pidanud eelmise valitsuse moodustamisel 1995. aasta kevadel. Siis oli Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] proovinud ülejäänud Riigikogu erakondade toel ise peaministriks saada. Seetõttu KMÜ lõpetas Reformierakonnaga kõnelused ja moodustas valitsuse hoopis [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]].<ref name=":4" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=98–107}}</ref> President [[Lennart Meri]] määras 17. oktoobril Tiit Vähi uuest peaministrikandidaadiks ja KMÜ alustas koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga. Kuna kevadel olid KMÜ ja Reformierakond koalitsioonileppe peaaegu valmis saanud, siis läksid läbirääkimised kiirelt. Reformierakond sai valitsuses kuus ministriportfelli. Koalitsioonilepe välistas kaitsetollid ja subsiidiumid. Kaitsetollid olid olnud Maaliidu Ühenduse üks peamiseid soove, kuid Reformierakond oli kindlalt kaitsetollide vastu. 26. oktoobril andis [[Riigikogu]] Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks ning Tiit Vähi kolmas valitsus astus ametisse 6. novembril 1995.<ref name=":4" /><ref name=":12" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="19" bgcolor="#C0C0C0" align="center" |'''26. oktoober 1995<br>Peaministrikandidaadile Tiit Vähile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="6" |Koalitsioon (60) ! colspan="3" |Opositsioon (12) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="4" |Erapooletud (29) |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''55''' | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#995C1F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] (8)<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|EPPE]] (6)<br>[[Koonderakond]] (19)<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19) | rowspan="5" style="background-color:#E10600;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#E56509;width:2px" | | rowspan="5" | [[SDE|Mõõdukad]] (6)<br>[[Meie kodu on Eestimaa|Vene fraktsioon]] (6) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background-color:#007557;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#014F9A;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#3273ED;width:2px" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaaliit]] (8)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (5) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |5 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |19 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |19 |- | colspan="19" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="21" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''11. veebruar 1997<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Tiit Vähile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="5" |Koalitsioon (40) ! colspan="7" |Opositsioon (49) ! colspan="2" |Toetajad (5) ! colspan="2" |Erapooletud (6) |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |45 | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#995C1F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] (7)<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|EPPE]] (6)<br>[[Koonderakond]] (19) | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background-color:#007557;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#014F9A;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#E10600;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#3273ED;width:2px" | | rowspan="5" style="background-color:#1B4D3E;width:2px" | | rowspan="5" | [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (19)<br>[[Keskerakond]] (11)<br>[[Isamaaliit]] (8)<br>[[SDE|Mõõdukad]] (6)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (5)<br>[[Põllumeeste Kogu]] (1) | rowspan="5" style="background:#FCBF30;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Arengupartei]] (5) | rowspan="5" style="background-color:#E56509;width:2px" | | rowspan="5" | [[Meie kodu on Eestimaa|Vene fraktsioon]] (6) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''46''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |4 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="21" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiit Vähi]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |1. jaanuar 1996 |30. november 1996 |Parteitu |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Rein Loik]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |1. jaanuar 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Leimann]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Ilmar Mändmets]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |1. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiiu Aro]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kalev Kukk]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raivo Vare]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |6. november 1995 |22. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- | rowspan="3" |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Endel Lippmaa]]''' |6. november 1995 |6. august 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |15. august 1996 |1. detsember 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#FCBF30; " | |'''[[Andra Veidemann]]''' |9. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Arengupartei|AP]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F5B453; " | |'''[[Tiit Kubri]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]]. * {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuuluvad valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. == Tähtsündmused == === 1996. aasta kohalikud valimised === Valitsuses vastandusid üksteisele tugevalt [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Maarahva Ühendus]]. Riigikogus blokeeriti üksteise esitatud seaduseelnõusid ning Reformierakonna saadikud kritiseerisid teravalt maaerakondade poliitikat. Valitsuse kooshoidmiseks toetas peaminister [[Tiit Vähi]] kordi üht koalitsioonipartnerit, kord teist koalitsioonipartnerit.<ref name=":12" /> Lähenema hakkasid [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikud valimised]]. [[Lindiskandaal]] oli vähendanud [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] toetust ning kukkunud oli ka Tiit Vähi populaarsus. Pinged koalitsioonis, kus [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja Reformierakond olid sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimeheks valitud, mis tähendas, et Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel edukas olla vähenesid veelgi. Erakonda räsis ka [[Tallinna linnapea]] ning Kooderakonna aseesimehe [[Jaak Tamm]]e korteriafäär. Hirmust, et Reformierakond võib kohalikud valimised võita, süüdistas Tiit Vähi ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid. Kahtluse alla seati välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna.<ref name=":12" /> Kuigi Reformierakond võitis kohalikud valimised mitmes Eesti linnas, siis [[Tallinn|Tallinnas]] ja [[Tartu|Tartus]] selget ülekaalu ei saadud. Kuna Reformierakond oli Tallinnas välistanud liidu Koonderakonnaga ning [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] häältest jäi väheseks, siis osutus koalitsiooni moodustamine väga keeruliseks. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks [[Mart Laar]] Isamaaliidust ja linnapeaks [[Priit Vilba]] Reformierakonnast.<ref name=":12" /> === Reformierakonna lahkumine valitsusest === 14. novembril 1996 üllatasid [[Tiit Vähi]] ja [[Edgar Savisaar]] avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Uus võimuliit kukutas Tallinnas vaid kaks nädalat ametis olnud [[Priit Vilba|Vilba]] ja [[Mart Laar|Laari]]. Tallinna linnapeaks sai koonderakondlane [[Robert Lepikson]] ja volikogu esimeheks Savisaar.<ref name=":12" /> [[Reformierakond]] nõudis nüüd Vähilt Keskerakonnaga sõlmitud koostööleppe tühistamist, ähvardades vastasel juhul valitsusest lahkuda. Tiit Vähi vastas vaid, et koostöölepe Keskerakonnaga tagab valitsuse suurema stabiilsuse. 21. novembril 1996 otsustaski Reformierakonna volikogu valitsusest lahkuda.<ref name=":12" /> [[KMÜ]] tegi Reformierakonna lahkumise järel koalitsiooniettepaneku Keskerakonnale ja [[Arengupartei|Arenguparteile]]. Mõlema erakonnaga oli Koonderakond juba varem sõlminud koostööleppe. Keskerakonnast lahku löönud Arengupartei välistas aga koalitsiooni Keskerakonnaga. Kuna KMÜ ja Keskerakonna liidul oleks olnud Riigikogus vaid 50 kohta, siis otsustas Vähi jätkata vähemusvalitsusena vaid KMÜ baasil. Maaerakondade survel nõustus Koonderakond valitsusleppest välja võtma kaitsetollide kehtestamise keelu. Valitsuse toetuspinna suurendamiseks kaasas Vähi valitsusse ka mitmeid sõltumatuid eksperte. Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest. Uued ministrid astusid ametisse 2. detsembril 1996. 9. detsembril liitus valitsusega ka Arengupartei esimees [[Andra Veidemann]].<ref name=":12" /> === Korteriskandaal === 1997. aasta jaanuaris selgus, et Tallinnas on kahtlaselt erastatud 181 korterit ärimeestele ja linnaametnikele. Skeem oli lihtne: esmalt üüriti korter seda erastada soovinud isikule ametikorteriks, seejärel arvati korter ametikorterite nimekirjast välja ning viimaks erastas üürnik korteri [[Erastamisväärtpaber|EVP]]-de eest. Erastamine toimus ajal, kui linnapea oli koonderakondlane [[Jaak Tamm]] ja volikogu esimees oli [[Tiit Vähi]]. Teiste seas erastas sellise skeemiga endale korteri ka Tiit Vähi tütar.<ref name=":42">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmet Kook]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=111}}</ref> Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu esitas opositsioon peaminister Tiit Vähile umbusaldusavalduse. 10. veebruaril 1997 toimunud umbusaldushääletusel vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliv KMÜ pakkus uueks peaministrikandidaadiks [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimehe [[Mart Siimann|Mart Siimanni]], kelle [[Mart Siimanni valitsus|valitsus]] astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":42" /> == Viited == <references />{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi 3]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] [[Kategooria:1997. aasta Eestis]] 47zr54l85a8iolayx9hvam2eaatfyj7 Andres Tarandi valitsus 0 54554 7261397 7260271 2026-10-29T11:01:15Z AstroTasku 123864 /* Hääletus Riigikogus */ 7261397 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 37. valitsus | ametis = 1994–1995 | pilt = Andres Tarand (1994) (PMF2490).jpg | pildiallkiri = Peaminister [[Andres Tarand]] (1994) | algus = 8. november 1994 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andres Tarand]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Mõõdukad]]<br />[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]<br />[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]<br />[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]]<br />[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Maaliidu Ühendus]] | valimised = [[1992. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VII Riigikogu]] | eelnev = [[Mart Laari esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 17. aprill 1995 | järgnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]] }}'''Andres Tarandi valitsus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 37. valitsus, mis töötas [[8. november|8. novembrist]] [[1994]] kuni [[17. aprill]]ini [[1995]]. Valitsuses osalesid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Mõõdukad]], [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]], [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]] ja [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]]. Valitsuse moodustas eelmise, [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] [[Andres Tarand]] [[Eesti Maa-Keskerakond|Eesti Maa-Keskerakonnast]]. Ajakirjanduses on Tarandi valitsust nimetatud ka '''jõulurahuvalitsuseks''',<ref name="PM">{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8139836/ajalugu-joulurahuvalitsus-andres-tarandi-edukas-tasakaaluharjutus |pealkiri=AJALUGU ⟩ Jõulurahuvalitsus – Andres Tarandi edukas tasakaaluharjutus |autor=Aimar Altosaar |aeg=22. november 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> sest selle põhieesmärk oli püsida ametis pool aastat kuni [[1995. aasta Riigikogu valimised|järgmiste Riigikogu valimisteni]], stabiliseerides nende eel sisepoliitilist olukorda<ref name="PM" /> ja tegemata suuri muudatusi.<ref name="Püss">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/artikkel/84492319/valitsuse-kukkumine-loetud-kuud-enne-valimisi-poleks-eestis-esmakordne|pealkiri=Valitsuse kukkumine loetud kuud enne valimisi poleks Eestis esmakordne|väljaanne=Delfi.ee|aeg=19. november 2018|vaadatud=20.12.2022}}</ref> Sihiks võeti [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]] vastuvõtmine ning Laari valitsusajal algatatud poliitika ja reformide jätkamine selle takistamise või ümberpööramise asemel, kusjuures just viimase olulisust on hiljem rõhutanud mitmed Tarandi valitsuse liikmed. Jätkus näiteks [[omandireform]]ist tulenev erastamine, võeti vastu [[äriseadustik]], [[säästva arengu seadus]] ning [[ranna ja kalda kaitse seadus]].<ref name="PM" /> <!--Ajakirjanduses on lisaks äramärgitud Tarandi valitsusajaga kattuvat märkimisväärset kuritegevuslainet Eestis.<ref name="PM" />--> Valitsuse astus tagasi pärast 1995. aasta Riigikogu valimisi. Järgmine, [[Tiit Vähi teine valitsus]] asus ametisse 17. aprillil 1995. == Valitsuse moodustamine == 26. septembril [[1994]] avaldas Riigikogu [[Mart Laar]]ile seoses [[rublatehing]]uga umbusaldust. Vastavalt varasemale kokkuleppele [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] juhtidega esitas president [[Lennart Meri]] [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Siim Kallas|Siim Kallase]] peaministrikandidaadiks, kuid [[Riigikogu]] ei andnud Kallasele valitsuse moodustamiseks volitusi. Seejärel hakati Riigikogus otsima kompromisskandidaati. Kuna üle poole Riigikogu liikmetest olid valmis peaministrina toetama senist keskkonnaministrit [[Andres Tarand|Andres Tarandit]], siis esitaski president Meri 20. oktoobril Tarandi peaministrikandidaadiks.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994.|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=258–279|isbn=9789949306855}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19941021.2.3&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=President esitas peaministriks Andres Tarandi|väljaanne=Päevaleht|aeg=21. oktoober 1994|vaadatud=20.12.2022}}</ref> Valitsuse moodustamiseks asus Tarand pidama läbirääkimisi kõigi Riigikogu fraktsioonidega. 27. oktoobril 1994 andiski Riigikogu Tarandile volitused valitsuse moodustamiseks. Andres Tarandi valitsuses otsustasid osaleda samad samad poliitilised jõud, mis olid moodustanud ka Mart Laari valitsuse. [[Mõõdukad|Mõõdukate]], [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] esimehed leppisid kokku üheksapunktilises tegevuskavas, mille järgi jätkas valitsus suures osas eelmise valitsuse poliitikat. Muuhulgas lubati kiiresti edasi minna omandireformiga, teha olulisi muudatusi [[Põllumajandusministeerium|Põllumajandusministeeriumi]] juhtimises ja tööstiilis ning toetada Setu maakonna loomist [[Värska vald|Värska]], [[Mikitamäe vald|Mikitamäe]] ja [[Meremäe vald|Meremäe]] valdade baasil.<ref>Küllo Arjakas: [https://web.archive.org/web/20150924121610/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11956 "Valitsuslepingud läbi aegade"] Riigikogu Toimetised 27, 2013</ref> Valitsus astus ametisse 8. novembril 1994. Võrreldes Mart Laari valitsuse viimase koosseisuga vahetati välja kolm ministrit. Endisel ametikohal jätkas tööd üheksa ministrit. === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="22" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''13. oktoober 1994<br>Peaministrikandidaat Siim Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="5" |Koalitsioon (41) ! colspan="9" |Opositsioon (55) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="2" |Erapooletud (5) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Siim Kallas]]<br>([[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |40 | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Mõõdukad]] (12)<br>[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] (12)<br>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (10)<br>[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] (7) | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#3273ED;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#800080;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#B7FF00;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#1034A6;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#32CD32;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Koonderakond]] (8)<br>[[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Keskerakond]] (11)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (10)<br>[[Sõltumatud Kuningriiklased]] (8)<br>[[Vabad Demokraadid saadikurühm|Vabad Demokraadid]] (6)<br>[[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanik]] (3)<br>[[Eesti Rohelised|Rohelised]] (1) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#00FFED;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sõltumatud saadikurühm|Sõltumatud]] (5) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''55''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |5 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="22" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} {| class="wikitable" | colspan="22" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''27. oktoober 1994<br>Peaministrikandidaat Andres Tarandile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="6" |Koalitsioon (51) ! colspan="1" |Opositsioon (0) ! colspan="3" |Toetajad (14) ! colspan="7" |Erapooletud (36) |- | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Andres Tarand]]<br>([[Mõõdukad]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''63''' | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#3273ED;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Mõõdukad]] (12)<br>[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] (12)<br>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (10)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (10)<br>[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#800080;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#B7FF00;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sõltumatud Kuningriiklased]] (7)<br>[[Vabad Demokraadid saadikurühm|Vabad Demokraadid]] (6)<br>[[Lembit Küüts]] | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#00FFED;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#1034A6;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#32CD32;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Koonderakond]] (8)<br>[[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Keskerakond]] (11)<br>[[Sõltumatud saadikurühm|Sõltumatud]] (5)<br> [[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanik]] (3)<br>[[Eesti Rohelised|Rohelised]] (1) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |1 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |15 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |14 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |8 |- | colspan="22" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Tarand]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Jüri Adams]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Enn Tupp]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#3273ED; " | |'''[[Vootele Hansen]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Peeter Olesk]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Aldo Tamm]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#3273ED; " | |'''[[Kaido Kama]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|VKRE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Andi Meister]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti energeetikaminister|energeetikaminister]]) | style="background:#014F9A; " | |'''[[Arvo Niitenberg]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti reformiminister|reformiminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Liia Hänni]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Mõõdukad|M]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Eiki Nestor]]''' |8. november 1994 |17. aprill 1995 |[[Mõõdukad|M]] |} ==Viited== {{viited}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laari esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1994]]–[[1995]] | järgnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Tarandi valitsus]] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] 1ftbgdxeloud4gy429mi9j64qt2uw3r Mart Laari esimene valitsus 0 54586 7261406 7260248 2026-10-29T11:10:22Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261406 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 36. valitsus | ametis = 1992–1994 | pilt = Mart Laar (1993) (smf3779 67) (cropped).jpg | pildiallkiri = Peaminister [[Mart Laar]] [[Saare maavalitsus]]e ees autost väljumas (aprill 1993) | algus = 21. oktoober 1992 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Laar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 <small>(alates 8. detsembrist 1992)</small><br />14 <small>(kuni 8. detsembrini 1992)</small> | valitsuserakonnad = [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]<br />[[Mõõdukad]]<br />[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]<br />[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Maaliidu Ühendus]]<br />[[Kuningriiklased]]<br />[[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanik]] | valimised = [[1992. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 8. november 1994 | järgnev = [[Andres Tarandi valitsus]] }} '''Mart Laari esimene valitsus''' oli Eesti 36. valitsus, mis töötas 21. oktoobrist 1992 kuni 8. novembrini 1994. See oli esimene [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduse]] alusel ametisse astunud valitsus. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[valimisliit Isamaa]], [[valimisliit Mõõdukad]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. Valitsuse moodustas Isamaa esinumber [[Mart Laar]], kelle juhitud valimisliit võitis [[1992. aasta Riigikogu valimised]], kogudes 22% häältest ja 29 mandaati [[Riigikogu]]s. Vaid 32-aastase Laari saamine valitsusjuhiks ajal, mil Eesti majandusolukord oli väga raske ja teha tuli keerukaid reforme, tekitas avalikkuses vastakaid arvamusi. Eelkõige heideti Laarile ette tema kogenematust majandusküsimustes. Laari valitsus püsis siiski üle kahe aasta ja viis läbi maksureformi, tõi riigieelarve tasakaalu, käivitas omandireformi ning korraldas Vene vägede väljaviimise Eestist. Samas raputasid valitsust selle ametisoleku jooksul mitmed kriisid ja poliitilised skandaalid. Suurimad neist olid [[Pullapää kriis|jäägrikriis]], [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|Narva kriis]], [[rublatehing]] ja [[Iisraeli relvatehing]]. Skandaalid ja kiired reformid riigi majanduskorralduses muutsid valitsuse ebapopulaarseks ning võimendasid ka vastuolusid Isamaa sees. Koalitsioon kaotas ka Riigikogus liikmeid ja alates 1994. aasta keskpaigast tegutses Mart Laari juhitud valitsus sisuliselt [[vähemusvalitsus]]ena.<ref>{{Netiviide|autor=Maarja Pakats|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94202101/kamikazed-ja-rock-n-roll-esimesed-demokraatlikud-valimised-varskes-vabariigis-toid-platsi-puhtaks-looma-mart-laari-valitsuse|pealkiri=" Kamikazed ja rock 'n' roll". Esimesed demokraatlikud valimised värskes vabariigis tõid platsi puhtaks lööma Mart Laari valitsuse|väljaanne=delfi.ee|aeg=4. august 2021|vaadatud=11.09.2022}}</ref>{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} 26. septembril 1994 avaldas Riigikogu [[Mart Laar]]i valitsusele umbusaldust, ajendiks rahareformi käigus kogutud [[Rublatehing|rublade müük]] [[Tšetšeenia]]sse. Koalitsioon siiski ei lagunenud: Mõõdukad, ERSP, Isamaa ning Isamaast lahkulöönud erakonnad jäid edasi [[Andres Tarandi valitsus]]se, mis astus ametisse 8. novembril 1994.{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} == Valitsuse moodustamine == [[1992. aasta Riigikogu valimised]] võitnud [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] oli juba enne valimisi esitlenud oma potentsiaalsete liitlastena [[Mõõdukad|Mõõdukaid]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP-d]], seetõttu ei olnud ka üllatav, et just need kolm poliitilist jõudu asusid koalitsiooniläbirääkimisi pidama. Isamaal, Mõõdukatel ja ERSP-l oli [[Riigikogu]]s kokku 51 kohta. Kuna [[Rein Helme]] otsustas pärast valimisi lahkuda [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodaniku]] fraktsioonist ja liituda Isamaaga ning [[Tiina Benno]] liikus Eesti Kodanikust ERSP fraktsiooni, siis oli koalitsioonil kokku 53 kohta. Kardeti, et suurte reformide läbiviimiseks nii väikesest enamusest ei piisaks, mistõttu prooviti koalitsiooni kaasata ka [[Eesti Koonderakond|Koonderakonda]], mille üks juhtfiguure oli ametisolev [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Tiit Vähi]]. Koonderakondlased aga arvasid, et Isamaa ei suudaks 1992. aastal valitsenud majanduslikult ja poliitiliselt keerulises olukorras riiki juhtida. Seetõttu soovis Koonderakond valitsusega liitumise korral [[Eesti peaminister|peaministri]], [[Eesti välisminister|välisministri]], [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]], [[Eesti majandusminister|majandusministri]] ja [[Eesti siseminister|siseministri]] portfelli. Need nõudmised olid Isamaa juhtidele vastuvõetamatud, ja kui Isamaa lubas Tiit Vähile vaid [[Eesti transpordi- ja sideminister|transpordiministri]] portfelli, otsustas Koonderakond koostööst loobuda.{{sfn|Muuli|2012|lkd=67–98}}<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Eesti uus algus|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Konrad Adenaueri Fond, Tänapäev|lehekülg=58–67|isbn=9985620798}}</ref> Isamaa, Mõõdukate ja ERSP koalitsioonikõnelused kulgesid suuremate viperusteta ning lõpliku koalitsioonileppe kirjutas valmis [[Mart Laar]] oma isiklikus sülearvutis. Uus valitsus lubas riigiaparaadi vähendamist kolmandiku võrra ja [[haldusreform]]i, omandireformi ning õiguskaitse- ja kohtureformi läbiviimist. Maksureformiga taheti muuta [[tulumaks]] proportsionaalseks ja ettevõtte tulumaksumäär viia enam-vähem samale tasemele üksikisiku tulumaksuga. Riigieelarve tasakaalustamiseks soovis koalitsioon kehtestada [[maamaks]]u ja mootorikütuse[[aktsiis]]i. Omariikluse tugevdamiseks oli esmatähtis [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Vene vägede]] kiire ja tingimusteta väljaviimine ning [[Eesti piir|riigipiiri]] võtmine kindla kontrolli alla. Valitsuse välispoliitiline eesmärk oli alustada Eesti integreerumist Euroopasse. Koalitsioonileppe allkirjastasid Isamaa, Mõõdukate ja ERSP fraktsioonide juhid 19. oktoobril 1992.{{sfn|Muuli|2012|lkd=67–98}}<ref name=":9" /><ref>{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/media/4030/download|pealkiri=Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, "Isamaa" ja "Mõõdukate" koalitsioonilepe|vaadatud=09.09.2022}}</ref> Koalitsioonileppe sõnastamisest märksa raskem oli sobivate ministrite leidmine. Paljud, kellele ministriportfelli pakuti, loobusid, sest ajad olid väga keerulised ja tõenäosus ebaõnnestuda suur. Kuna esimesel okupatsioonijärgsel [[VII Riigikogu|Riigikogu koosseisul]] tuli vastu võtta hulk olulisi seaduseid, eelistasid mitmed tipp-poliitikud ka seetõttu parlamenditööd kohale valitsuses. Sobivate kandidaatide puuduse tõttu kutsuti ministriteks mitmeid [[Väliseestlased|väliseestlasi]] ja oma ala spetsialiste, kes olid aga Eesti poliitikas tundmatud.{{sfn|Muuli|2012|lkd=67–98}} 8. oktoobril 1992 andis president [[Lennart Meri]] välja dekreedi nr 1, millega määras [[Mart Laar]]i peaministrikandidaadiks ning tegi talle ülesandeks valitsus moodustada. Valitsuse ametisse astumine venis, sest loodav koalitsioon soovis kohe läbi viia valitsusreformi ja moodustada valitsust uue, mitte nõukogudeaegse seaduse alusel. 19. oktoobril 1992 esines Mart Laar [[Riigikogu]]s ettekandega valitsuse moodustamise alustest ning sai 54 poolthäälega volitused valitsuse moodustamiseks. 21. oktoobril kell 18 nimetas president [[Lennart Meri]] käskkirjaga nr 1 valitsuse ametisse ning 22. oktoobri hommikul andis uus valitsus Riigikogu ees ametivande.{{sfn|Muuli|2012|lkd=67–98}} === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="19" bgcolor="#C0C0C0" align="center" |'''19. oktoober 1992<br/>Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br/>101 [[Riigikogu]] liiget<br/>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (53) ! colspan="4" |Opositsioon (31) ! colspan="1" |Toetajad (1) ! colspan="5" |Erapooletud (16) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br/>([[Valimisliit Isamaa|Isamaa]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''54''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] (30)<br/>[[Mõõdukad]] (12)<br/>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (11) | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Koonderakond]] (8)<br>[[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Keskerakond]] (15) | rowspan="5" | [[Heido Vitsur]] | rowspan="5" style="background:#800080;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#1034A6;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#32CD32;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FCC200;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sõltumatud Kuningriiklased]] (8)<br>[[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanik]] (6)<br>[[Eesti Rohelised|Rohelised]] (1)<br>[[Eesti Ettevõtjate Erakond|EEE]] (1) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |30 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |4 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |13 |- | colspan="19" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="22" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''15. november 1993<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Mart Laarile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="5" |Koalitsioon (49) ! colspan="5" |Opositsioon (29) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="6" |Erapooletud (23) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |21 | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] (24)<br/>[[Mõõdukad]] (12)<br/>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (7)<br>[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] (6) | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#1034A6;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Koonderakond]] (8)<br>[[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Keskerakond]] (10)<br>[[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanik]] (3) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#800080;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#00FFED;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#B7FF00;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#32CD32;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FCC200;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sõltumatud Kuningriiklased]] (8)<br>[[Sõltumatud saadikurühm|Sõltumatud]] (7)<br>[[Vabad Demokraadid saadikurühm|Vabad Demokraadid]] (6)<br>[[Eesti Rohelised|Rohelised]] (1)<br>[[Eesti Ettevõtjate Erakond|EEE]] (1) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''45''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |10 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |11 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |14 |- | colspan="22" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} {| class="wikitable" | colspan="22" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''26. september 1994<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Mart Laarile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (22) ! colspan="10" |Opositsioon (62) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="3" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''60''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] (12)<br/>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (10) | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#CF791F;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#3273ED;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#800080;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#B7FF00;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#1034A6;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#32CD32;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Koonderakond]] (8)<br>[[Eesti Maaliit|Maaliit]] (8)<br>[[Keskerakond]] (11)<br>[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] (10)<br>[[Sõltumatud Kuningriiklased]] (8)<br>[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] (7)<br>[[Vabad Demokraadid saadikurühm|Vabad Demokraadid]] (6)<br>[[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanik]] (3)<br>[[Eesti Rohelised|Rohelised]] (1) | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#00FFED;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Mõõdukad]] (12)<br/>[[Sõltumatud saadikurühm|Sõltumatud]] (5) |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |8 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="22" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#014F9A;" | |'''[[Mart Laar]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Kaido Kama]]''' |21. oktoober 1992 |23. mai 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Urmas Arumäe]]''' |6. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="4" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Hain Rebas]]''' |21. oktoober 1992 |5. august 1993 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |23. august 1993 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Indrek Kannik]]''' |12. jaanuar 1994 |23. mai 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Enn Tupp]]''' |29. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Tarand]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Paul-Eerik Rummo]]''' |21. oktoober 1992 |21. juuni 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | style="background:#0000FF; " | |'''[[Peeter Olesk]]''' |27. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Ain Saarmann]]''' |21. oktoober 1992 |5. veebruar 1993 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toomas Sildmäe]]''' |8. veebruar 1993 |11. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |12. jaanuar 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jaan Leetsar]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Madis Üürike]]''' |21. oktoober 1992 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |12. jaanuar 1994 |21. juuni 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |28. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Lagle Parek]]''' |21. oktoober 1992 |27. november 1993 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | style="background:#0000FF; " | |'''[[Heiki Arike]]''' |15. detsember 1993 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Marju Lauristin]]''' |21. oktoober 1992 |20. september 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |21. september 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Andi Meister]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Trivimi Velliste]]''' |21. oktoober 1992 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |7. jaanuar 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti]]-[[Venemaa|Vene]] läbirääkimiste juht) | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |8. detsember 1992 |6. oktoober 1993 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti energeetikaminister|energeetikaminister]]) | style="background:#014F9A; " | |'''[[Arvo Niitenberg]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#0000FF; " | |'''[[Peeter Olesk]]''' |12. oktoober 1993 |27. juuni 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti reformiminister|reformiminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Liia Hänni]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |} == Valitsuse poliitika, kriisid ja skandaalid == === Maksureform === Pärast ametisse astumist asus valitsus kohe tegema maksureformi. Selle ettevalmistuse eest vastutas esialgu rahandusminister [[Madis Üürike]], sest ta oli ainus valitsuse liige, kellel oli praktiline kogemus rahanduses. Esmalt tühistas valitsus [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareformi]] käigus kehtestatud kõrgeima tulumaksu astme, mis oli 50% üle 2000-krooniselt tulult kuus. Peaminister [[Mart Laar]] soovis uute maksuseaduste kiiret vastuvõtmist, sest kartis, et valitsus võib laguneda enne, kui maksureform jõustub. [[Rahandusministeerium]]i ametnikud pidasid aga võimatuks koalitsioonis kokkulepitud [[Ühetaoline tulumaks|ühetaolise tulumaksu]] kehtestamist. Ka [[Maksuamet]]ile ei olnud meeltmööda, et ajal, kui riigis lokkab ulatuslik [[varimajandus]], tekitab valitsus radikaalsete maksumuudatustega ametile hulga tööd juurde. Üürike oli Laari hinnangul olnud maksureformi ette valmistades liiga aeglane, mistõttu lõi Laar protsessi kiirendamiseks spetsiaalse töörühma. Selle tulemusel võttis [[Riigikogu]] 1993. aasta esimeses pooles vastu maamaksuseaduse, alkoholiaktsiisi seaduse ja mootorikütuseaktsiisi seaduse. Uued seadused hakkasid kehtima alates 1. juulist 1993. Riiklikuks [[maamaks]]uks sai 0,5% ja kohalikuks maamaksuks 0,3–0,7% maa maksustamise hinnast aastas. Bensiinile kehtestatud [[aktsiis]] oli 40 senti liitri kohta. Kange alkoholi aktsiis oli neli krooni liitri kohta ja lahja alkoholi aktsiis kolm krooni liitri kohta.{{sfn|Muuli|2012|lkd=126–137}}{{sfn|Laar|2015|lkd=297–309}} 25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, millega hakkas senise 10-protsendilise [[käibemaks]]umäära asemel kehtima 18-protsendiline määr. Kõige revolutsioonilisem uus seadus oli tulumaksuseadus, millega kehtestati [[Progressiivne tulumaks|progressiivse tulumaksu]] asemel [[Proportsionaalne maksustamine|proportsionaalne]] tulumaks. Kõigepealt pakkus Isamaa saadikuterühma aseesimees ning Riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni liige [[Heiki Kranich]] maksumääraks 25%, sest ta olevat kuskilt lugenud, et inimene hakkab maksudest kõrvale hiilima, kui maksumäär on üle 25%. Lõpuks jäi maksumääraks 26% nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele, sest muidu poleks suudetud [[Eesti riigieelarve|riigieelarvet]] tasakaalu viia. Riigikogu võttis tulumaksuseaduse vastu 8. detsembril 1993 ning uued käibemaksu- ja tulumaksumäärad hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 1994.{{sfn|Muuli|2012|lkd=126–137}}{{sfn|Laar|2015|lkd=297–309}} === Omandireform === 17. novembril 1992 kuulutas [[Eesti Erastamisettevõte]] välja Eesti esimese erastamisvooru, mida reklaamiti mainekates ajalehtedes üle maailma. Müüki pandi 38 ettevõtet. Müüdavatele ettevõtetele kuulus aga ka objekte, mida tulnuks endistele omanikele tagastada, mistõttu otsustas valitsus müügi peatada. Peaminister Mart Laar väitis, et ta oli enne müügi väljakuulutamist käskinud Erastamisettevõte juhil [[Andres Bergmann]]il kontrollida, et müüki ei pandaks tagastamisele kuuluvat vara, kuid Bergmann ei olevat sellest välja teinud. Seetõttu otsustas Laar Bergmanni vallandada. Detsembris 1992 teatas Laar, et esimene erastamisvoor jätkub siiski muudatusteta. Sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus töötas valitsus välja erastamisseaduse, mille [[Riigikogu]] võttis vastu 1993. aasta juunis. Uue seadusega liideti [[Eesti Erastamisettevõte]] ja [[Riigivaraamet]] [[Eesti Erastamisagentuur]]iks, mida asus juhtima [[Väino Sarnet]]. Seejärel sai [[erastamine]] hoo sisse: 1993. aastal sõlmiti 55 ja 1994. aastal juba 214 müügilepingut. Laari valitsuse ajal erastati üle poole riigi suurettevõtetest.{{sfn|Muuli|2012|lkd=229–242}}{{sfn|Laar|2015|lkd=285–295}} Kuigi erastamine pälvis palju rahvusvahelist tähelepanu, pidas valitsus väga oluliseks ka okupatsiooni käigus kaotatud vara tagastamist. Riigikogu võttis Laari valitsuse ajal vastu üle 20 omandireformi puudutava seaduse ning valitsus andis välja ligi 40 vastavasisulist määrust. Esimene kinnistu tagastati 21. detsembril 1992. 1. jaanuariks 1994 oli tagastatud juba üle 2000 kinnistu ja pärast seda hakkas tagastamise tempo kiiresti kasvama.{{sfn|Muuli|2012|lkd=229–242}} === Pangakrahh === Kohe pärast valitsuse ametisse astumist tabas Eestit ka pangakrahh. 17. novembril 1992 kehtestati moratoorium [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspangale]], [[Balti Ühispank|Balti Ühispangale]] ja [[Põhja-Eesti Aktsiapank|Põhja-Eesti Aktsiapangale]]. Pangad olid rubla käibeloleku ajal teeninud valuutaäriga suuri kasumeid, kuid krooni tulek lõpetas selle ära. Lisaks oli Venemaale kinni jäänud miljonite kroonide väärtuses Eesti pankade välisvaluutat, mille kättesaamine tundus peaaegu võimatu. Pangajuhid nõudsid valitsuselt riigiabi, kuid valitsuse hinnangul olid pangad liiga suurelt riskinud. Riik ei andnud pankadele abi. Seetõttu läks Tartu Kommertspank pankrotti ning Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank pidid ühinema [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangaks]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=104–116}} Tartu Kommertspank läks 19. detsembril 1992 sundlikvideerimisele. === Narva kriis === {{Vaata|Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum}} Nõukogude okupatsiooni ajal asusid [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] linnadesse elama peamiselt teistest Nõukogude Liidu vabariikidest tulnud migrandid, kes eesti keelt ei osanud. Seetõttu nad pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist enamasti Eesti kodakondsust ei saanud ja jäid ilma valimisõigusest. Näiteks võttis 80 000 elanikuga [[Narva]]s 1992. aastal toimunud [[1992. aasta põhiseaduse referendum|põhiseaduse referendumist]] ja [[1992. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistest]] osa ainult 3500 inimest. See tekitas linna elanikes tunde, et nad on Eesti riigis justkui võõrkehad. Poliitilisi vastuolusid Narva linnavõimu ja Eesti valitsuse vahel võimendas ka Narva vilets majanduslik olukord. Narva suurim tööstusettevõte [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholm]] oli Vene turu ärakukkumise tõttu sunnitud tootmise peatama ning töö seiskus ka mitmes teises linna tehases. Lisaks tähendasid [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]] ja viisarežiimi kehtestamine Eesti-Vene piiril, et paljudel Narva elanikel ei olnud enam võimalik [[Jaanilinn|Ivangorodis]] tööl käia.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}} Paljud Narva kohalikud poliitikud ja tööstusettevõtete juhid soovisid Ida-Virumaast luua autonoomse piirkonna, kus venekeelsetel elanikel oleksid suuremad poliitilised õigused ning mille kaubavahetus Venemaaga oleks piirangutevabam. Valitsus asus kiirelt eemaldama Narva tööstusettevõtete separatistlikult meelestatud juhte ja Narvas olid pidevalt kohal ka [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] ametnikud, kelle eesmärk oli jälgida linnas valitsevaid meeleolusid ning nurjata Narvast autonoomse piirkonna loomise katsed.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}} Pinged kasvasid veelgi 1993. aasta mais, kui Riigikogu võttis vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse. Seadus sätestas, et kohaliku omavalitsuse volikokku on õigus kandideerida vaid Eesti kodanikel. Narvas moodustasid aga Eesti kodanikud kõigest 5% elanikkonnast. Venelasi ärritas ka uus haridusseadus, mis nägi ette venekeelse gümnaasiumihariduse andmise lõpetamise 2000. aastaks. Lisaks kartsid venelased, et välismaalaste seaduse vastuvõtmise järel jäävad paljud neist ilma Eesti elamisloast. Eesti uute seaduste kohta tegi terava avalduse ka Venemaa välisministeerium, mis leidis, et vastuvõetud seadused diskrimineerivad venelasi ja muudavad konfliktiohu reaalsuseks. Uusi seadusi kritiseerisid ka lääneriigid, sest nähti, et terved Ida-Virumaa linnad võivad jääda hääleõiguseta.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}} Narva kriisi haripunkt oli 16. ja 17. juulil 1993 [[Narva]]s ja [[Sillamäe]]l toimunud referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Enne referendumite toimumist saadeti valitsuse eriesindajana Narva [[Indrek Tarand]], kelle eesmärk oli referendumid läbi kukutada. Linnavõimude sõnul käis Narvas hääletamas 55% ja Sillamäel 60% elanikest ning mõlemas linnas toetas autonoomiat üle 97% hääletanutest. Eesti valitsus kahtles nende arvude õigsuses. 11. augustil 1993 tunnistas [[Riigikohus]] Narva ja Sillamäe referendumite tulemused kehtetuks.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}} Referendumite läbikukkumise järel hakkas Tarand valmistama ette nimekirju oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks. Kuigi ametis olev Narva linnavõim püüdis kandidaatide registreerimist takistada, kulgesid valimised edukalt ja Narva sai eestimeelse linnavalitsuse. See tähendas ka kriisi lõppu.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}} === Kuritegevuse kasv === Taasiseseisvumisjärgsed Eesti riigiorganid olid liiga nõrgad, et ohjeldada järjest kasvavat kuritegevust. 1990. aastate alguses tekkisid Eestis kuritegelikud grupeeringud, mille peamised tegevusvaldkonnad olid metalliäri, illegaalne relvaäri, [[salakaubavedu]], [[inimkaubandus]], [[väljapressimine]] ja ähvardamine. Grupeeringute omavaheliste arveteklaarimistega kaasnes tapmiste arvu järsk kasv.<ref>{{Raamatuviide|autorid=[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], [[Anna Markina]], [[Andri Ahven]], [[Aet Annist]], [[Jaan Ginter]]|pealkiri=Kuritegevus Eestis 1991-2001|aasta=2002|koht=Tallinn|lehekülg=83–108|isbn=9985750993|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/11782}}</ref> Siseminister [[Lagle Parek]]i nõunikuks määrati [[Tiit Madisson]], kes hakkas juhtima illegaalse metalliäri tõkestamise erirühma, mida tunti laiemalt metalligrupi nime all.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Sildam]]|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1993/01/13/6.3|pealkiri=Metalligrupp|väljaanne=Päevaleht|aeg=13. jaanuar 1993}}</ref> 1993. aastal puhkesid [[Eesti vanglad|vanglates]] rahutused, nende mahasurumiseks jõudu kasutanud [[Kinnipidamiskohtade Amet]]i peadirektor [[Rein Laid]] vallandati. Poliitilistel põhjustel sunniti ametist lahkuma [[Piirivalveamet]]i juht [[Andrus Öövel]]. Valitsuse hinnangul oli salakaubanduse tõkestamiseks hädavajalik, et riik saaks piiri tugevalt oma kontrolli alla. Samas tahtis Öövel valitsuse liikmete arvates rohkem Kaitseväega tegeleda kui piirivalvet juhtida. Ööveli vabastamise ja rohke kuritegevuse püsimise tõttu esitas opositsioon siseminister [[Lagle Parek]]ile umbusaldusavalduse, mis küll läbi ei läinud. Parek pidi siiski hiljem Pullapää kriisi tõttu tagasi astuma.{{sfn|Laar|2015|lkd=269–270}} Uueks siseministriks sai [[Heiki Arike]]. Tema valitsemisajal õitses illegaalne relvaäri, näiteks üle 30 000 [[Tokarev TT-33|püstoli TT]] müüdi kahtlaste tehingute käigus [[Venemaa]]le. Opositsioon püüdis Arikele relvaäri tõttu umbusaldust avaldada, kuid [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] vastuseis nurjas selle.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1994/06/17/2|pealkiri=Arike jäi 13 häälega siseministriks|väljaanne=Päevaleht|aeg=17. juuni 1994}}</ref> === Jäägrikriis === {{Vaata|Pullapää kriis}} 6. juulil 1993 andis kaitsejõudude peastaabi ülem [[Ants Laaneots]] [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii|Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompaniile]] käsu asuda [[Pullapää]]lt ümber [[Paldiski]]s paiknevasse Nõukogude sõjaväe linnakusse. 22. juulil pöördus jäägrikompanii ülem [[Asso Kommer]] peaminister Mart Laari poole, kurtes halbade elu- ja olmetingimuste üle ning küsides abi jäägrikompanii sisseseadmiseks Paldiskis. Kaitseväe juhataja [[Aleksander Einseln]] nägi kirjas käsuliinist üleastumist ja vabastas 23. juulil Kommeri jäägrikompanii ülema ametikohalt. Kompaniiülema ajutiseks kohusetäitjaks määrati [[Jaak Mosin]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=138–161}} 25. juulil 1993 teatasid jäägrikompanii võitlejad, et kompanii lahkub [[Eesti kaitsejõud]]ude koosseisust. Selle peale otsustas valitsus 27. juulil kompanii laiali saata, kuid jäägrid eirasid korraldust ja liikusid Paldiskist tagasi Pullapääle. Jäägrid kutsusid Pullapääle ka oma poolehoidjaid, mida püüdsid takistada valitsusele lojaalseks jäänud Kaitseväe üksused. Kardeti, et Eestis võib puhkeda kodusõda.{{sfn|Muuli|2012|lkd=138–161}} 2. augustil katkestas peaminister Laar puhkuse ja saabus tagasi Eestisse. Samal päeval vahistas [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] Jaak Mosina. Laar helistas otse Asso Kommerile ja veenis teda 25. juulil tehtud avaldust tagasi võtma. Omalt poolt lubas Laar vastu, et peatab jäägrikompanii laialisaatmise. Kommer teataski, et jäägrikompanii võtab avalduse tagasi. 3. augustil teatas kaitseminister [[Hain Rebas]] tagasiastumisest, mille president 5. augustil kinnitas. Uueks kaitseministriks määrati [[Jüri Luik]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=138–161}} Järgnevatel kuudel sooritasid jäägrikompanii võitlejad mitmeid kuritegusid. 26. novembril 1993 haavas [[Asso Kommer]] [[Tallinn]]a kesklinnas toimunud tulevahetuse käigus teda kinni pidada üritanud [[kriminaalpolitsei]]nikke [[Koit Pikaro]]t ja Argo Aunapuud. Kommeril õnnestus küll põgeneda, kuid ta tabati juba samal päeval. 27. novembril astus siseminister [[Lagle Parek]] tagasi. Tema järeltulijaks sai senine [[Siseministeerium]]i asekantsler [[Heiki Arike]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=138–161}} === Iisraeli relvaost === {{Vaata|Iisraeli relvaost}} Eesti riik hakkas Kaitseväele relvade hankimisega tegelema juba 1991. aasta sügisel, kuid mitte ükski lääneriik ei olnud nõus Eestile relvi müüma. Seetõttu osteti esimesed relvad [[Rumeenia]]st ja [[Hiina]]st, kuid nende kvaliteet osutus halvaks. Kvaliteetsemaid relvi olid Eestile nõus müüma ainult [[Iisrael]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Ärimees [[Leonid Apananski]] vahendusel asus valitsus 1992. aasta lõpus pidama läbirääkimisi Iisraeli sõjatööstusettevõttega TAAS. Kaitseminister [[Hain Rebas]] allkirjastas 7. jaanuaril 1993 lepingu, mille alusel osteti Iisraelist 60 miljoni dollari eest [[NATO]] standarditele vastavat relvastust. Relvade tarnimine pidi toimuma järgneva kolme aasta jooksul ning kogu raha tuli Eestil ära maksta järgneva kaheksa aasta jooksul. Vastavalt TAASi esindajate palvele hoidis valitsus relvatehingut saladuses kuni relvade Eestisse jõudmiseni, kuid info tehingu sõlmimisest lekkis kiiresti ajakirjandusse.<ref name=":62">{{Netiviide|autor=Vahur Lauri|url=https://www.err.ee/820437/valisilm-meenutas-kuidas-iisrael-esimesena-eestile-relvi-muus|pealkiri="Välisilm" meenutas, kuidas Iisrael esimesena Eestile relvi müüs|väljaanne=ERR|aeg=16. aprill 2018|vaadatud=14.11.2022}}</ref>{{sfn|Muuli|2012|lkd=213–228}} Valitsuse salatsemine tekitas avalikkuses ja opositsioonis ohtralt küsimusi. Kahtluse alla seati ostetud relvade kvaliteet ning relvade eest makstud hinda peeti liiga kõrgeks. Usaldust ei tekitanud ka tehingut vahendanud [[Leonid Apananski]], kelle mitmed ettevõtted olid kahtlaselt pankrotti läinud. 1994. aasta kevadel avastati, et TAAS oli Eestisse saatnud aastakümneid vanad õhutõrjekahurid, ehkki lepingu järgi pidid relvad olema uued. Hiljem väitis TAAS, et tegemist oli kingitusega ja lubas, et uued õhutõrjekahurid saabuvad Eestisse lähiajal.<ref name=":62" />{{sfn|Muuli|2012|lkd=213–228}} === Integratsioon Euroopasse === Valitsuse üks tähtsamaid välispoliitilisi eesmärke oli Eesti liitumine [[Euroopa Nõukogu]]ga, sest selles nähti esimest etappi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemisel. Euroopa Nõukoguga liitumiseks tuli Eestil teha mitmeid muudatusi inimõigusi käsitlevates seadustes. Peamiselt tundis Euroopa Nõukogu muret Eestis elavate venelaste õiguste pärast. Samal põhjusel oli [[Venemaa]] Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks võtmise vastu, ehkki Venemaa ise Euroopa Nõukogu liige ei olnud. Siiski suutis Eesti saada Euroopa Nõukogu liikmesriikide toetuse ja 14. mail 1993 liitus Eesti ametlikult Euroopa Nõukoguga.{{sfn|Muuli|2012|lkd=162–191}}{{sfn|Laar|2015|lkd=167–183}} Järgmine oluline samm Euroopa Liiduga liitumiseks oli vabakaubandusleppe sõlmimine Eesti ja Euroopa Liidu vahel. Euroopa Liit soovis aga sõlmida vabakaubandusleppe kõigi kolme [[Balti riigid|Balti riigiga]] korraga. Läbirääkimised osutusid keeruliseks, sest erinevalt Eestist soovisid [[Läti]] ja [[Leedu]] üleminekuaega [[Tollimaks|tollide]] kaotamisel. Lõpuks pääses Eesti siiski üleminekuajast, sest [[Soome]] ja [[Rootsi]], kes sellel ajal olid Euroopa Liiduga liitumas, soovisid säilitada oma vabakaubanduslepped Baltimaadega. Seetõttu pidi ka Euroopa Liit sõlmima kiiresti vabakaubanduslepped Balti riikidega. Eesti allkirjastas vabakaubandusleppe 18. juulil 1994.{{sfn|Muuli|2012|lkd=243–257}} 15. detsembril 1993 deklareerisid [[Eesti president|Eesti]], [[Läti president|Läti]] ja [[Leedu president|Leedu presidendid]] Tallinnas toimunud kohtumisel, et Balti riikide peamine julgeolekugarantii saab olla ainult [[NATO]]. 14. jaanuaril 1994 kirjutasid president [[Lennart Meri]] ja peaminister [[Mart Laar]] alla [[NATO rahupartnerlusprogramm]]iga ühinemise taotlusele, mis oli Eesti esimeseks sammuks NATO liikmesuse suunas. Ametlikult sai Eesti rahupartnerlusprogrammi liikmeks 3. veebruaril 1994.{{sfn|Muuli|2012|lkd=243–257}} === Vene vägede lahkumine === Pärast Eesti taasiseseisvumist lubas [[Venemaa]] kõik oma väeosad Eestist välja viia, kuid väljaviimise tähtaegade osas Eesti ja Venemaa kokkuleppele ei jõudnud. 1992. aastal teatas Venemaa, et vägede väljaviimine saab alata alles 1994. aasta lõpus ning viimased väed võivad lahkuda 2002. aastal. Sellised tähtajad olid Eestile vastuvõetamatud ja nii jooksid läbirääkimised ummikusse. Mart Laari valitsus määras läbirääkimiste delegatsiooni juhiks vaid 26-aastase [[Jüri Luik|Jüri Luige]]. Vene vägede lahkumine oli Laari valitsuse üks suurimaid eesmärke, sest Eesti liitumine [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ei tulnud kõne allagi seni, kuni Vene väed Eestis viibisid. 1993. aasta novembriks oli peetud neliteist vooru kõnelusi ning Eesti ja Venemaa olid sõlminud mitmeid tehnilisi lepinguid, kuid vägede väljaviimise osas edasiminekut ei olnud. Siis teatas Venemaa, et on nõus viima väed välja 31. augustiks 1994, kuid nõudis, et Eesti annaks Venemaale 23 miljonit dollarit elamute ehitamiseks ning et 11 000 Eestisse elama jäänud sõjaväepensionäri saaks alalise elamisloa, võimaluse sooritada kodakondsuseksam eesti keele oskust tõendamata ja võimaluse osaleda erastamises. Eesti oli nõus ainult vägede väljaviimisega 31. augustiks 1994 ilma lisatingimusteta.{{sfn|Muuli|2012|lkd=243–257}} 1994. aasta kevadeks olid kõik teised Ida-Euroopa riigid sõlminud Venemaaga vägede väljaviimise lepingud, kuid Eesti ja Venemaa vahelised läbirääkimised seisid endiselt paigal. Eestit ähvardas oht jääda ainsaks riigiks, kuhu jäävad Vene väed edasi ka pärast 31. augustit 1994. Seetõttu pöördus Eesti lääneriikide poole, et need Venemaale vägede lahkumise osas survet avaldaksid. Selle tulemusena kutsus Venemaa president [[Boriss Jeltsin]] Eesti president [[Lennart Meri]] [[Moskva]]sse kohtumisele. Nii sõitsidki Meri ja vahepeal välisministriks saanud Jüri Luik 26. juulil Moskvasse, kus suudeti lõpuks Vene vägede lahkumises kokku leppida. Meri ja Jeltsin allkirjastasid nn [[juulilepped]], mille kohaselt pidid Vene väed Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 ning Eesti nõustus andma riigis elavatele Vene sõjaväepensionäridele ja nende pereliikmetele sotsiaalse kaitse. 31. augustil 1994 lahkusidki viimased Vene sõdurid Eestist ning esimest korda 55 aasta jooksul oli Eesti okupatsioonivägedest vaba.{{sfn|Muuli|2012|lkd=243–257}} === Vastuolud valitsuses ja Isamaas === Juba 1993. aasta veebruaris lahkus tervislikel põhjustel valitsusest majandusminister [[Ain Saarmann]]. Samas oletati, et teistest valitsuse juhtivpoliitikutest tunduvalt vanem ning poliitikas võrdlemisi tundmatu Saarmann ei suutnud lihtsalt kiirelt muutuvate oludega kohaneda. Saarmanni asemel nimetas peaminister [[Mart Laar]] majandusministriks ärimees [[Toomas Sildmäe]], hoolimata sellest, et [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] kandidaati ei toetanud. Majandusministrina kippus Sildmäe eirama [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] põhimõtteid erastamise protsessis, mis tekitas umbusku mitmetes Isamaa poliitikutes. Peaminister Laar oli aga Sildmäe üks suuremaid toetajaid, mille tulemusel jagunes Isamaa ka Laari suhtes kahte leeri. Erakonna tipp-poliitikutest toetasid Laari [[Tiit Pruuli]] ja [[Jüri Luik]]. Kriitilisemalt olid meelestatud [[Kaido Kama]], [[Illar Hallaste]], [[Indrek Kannik]] ja [[Heiki Kranich]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} 1993. aasta sügisel nõudsid [[Kaido Kama|Kama]], [[Illar Hallaste|Hallaste]] ja [[Heiki Kranich|Kranich]] riigi alkoholitootja [[Liviko]] direktori Udo Themase ametist lahkumist tema mitmete rikkumiste tõttu. Majandusministri kohuseid täitnud [[Madis Üürike]] seda ka tegi, kuid [[Toomas Sildmäe]] pööras otsuse hiljem tagasi. Selle peale teatasid Isamaa fraktsiooni juhtinud Hallaste, Kannik ja Kranich, et panevad eneste ja Laari vahel olevate vastuolude tõttu ameti maha. 1994. aasta alguses otsustas peaminister [[Mart Laar]] kodurahu huvides Sildmäe lahti lasta ning Kanniku ja Kranichi valitsusse võtta. 4. jaanuaril 1994 tutvustas Isamaa valitsusremondi kava ja 6. jaanuaril esitas Laar presidendile ettepaneku kaitseministri, majandusministri, välisministri ja rahandusministri väljavahetamiseks. President [[Lennart Meri]] ei vabastanud ametist majandusminister [[Toomas Sildmäe]]d ega kinnitanud [[Heiki Kranich]]it uueks rahandusministriks. Selle peale teatasid välisministriks nimetatud [[Jüri Luik]] ja uus kaitseminister [[Indrek Kannik]], et kujunenud olukorras ei saa nad ministrikohuseid täita. 11. jaanuaril 1994 nimetas president kõik peaministri esitatud kandidaadid siiski ametisse. Sildmäe asemel sai majandusministriks [[Toivo Jürgenson]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} Pärast valitsusremonti hakkas nn väike koalitsioon ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Mõõdukad]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]], [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]]) uut peaministrit otsima, sest vastuolud valitsuses aina kasvasid, eelkõige just [[Mart Laar]]i ja [[Kaido Kama]] vahel. Väike koalitsioon nägi uue valitsusjuhina peamiselt [[Tunne Kelam]]it või [[Valve Kirsipuu]]d. Laar suutis oma vastaste katsed teda välja vahetada siiski ära hoida. Kõigepealt vabastas Laar 1994. aasta mais ametist kaitseminister [[Indrek Kannik]]u. Selle peale teatas lahkumisest ka justiitsminister Kaido Kama. Järgmisena kutsus Laar kokku erakorralise Isamaa suurkogu ja lubas, et kui suurkogu teda erakonna esimeheks tagasi ei vali, siis astub ta ka peaministriametist tagasi. Laari vastased olid oma võidus suurkogul üsna kindlad, sest neljast erakonnast, millest Isamaa moodustatud oli, toetas endiselt Laari vaid üks. Laar suutis aga tuua suurkogule piisavalt oma toetajaid, et erakonna esimeheks jääda. Selle tulemusena eraldusid Isamaast [[Vabariiklaste Koonderakond|Vabariiklaste Koonderakonna]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmed (nende hulgas [[Illar Hallaste]], [[Indrek Kannik]] ja [[Kaido Kama]]), kes hiljem moodustasid [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna]]. Laari jätkamise tõttu lahkus valitsusest ka [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] ning kutsus tagasi rahandusministri [[Heiki Kranich]]i ning kultuuri- ja haridusministri [[Paul-Eerik Rummo]]. Valitsus jätkas nüüd vähemusvalitsusena. Laar püüdis omakorda liberaalide vahel vastuolusid tekitada, kui esitas uueks rahandusministriks [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] liikme [[Andres Lipstok]]i.{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} Peaministri vahetust plaanisid ka Laari toetajad, kes nägid, et [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Siim Kallas]]e toomine valitsuse ja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] etteotsa võimaldab vältida Isamaa langemist opositsiooni ning tagab Isamaale talutava valimistulemuse [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]]. Kallas oli küll algul plaanile vastu, kuid muutis hiljem meelt. Plaaniga oli nõus ka president [[Lennart Meri]]. Asi otsustati teoks teha 1994. aasta sügisel, sest enne Vene vägede lõplikku lahkumist ei soovitud riigis ebastabiilsust tekitada.{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} === Rublatehing ja Mart Laari umbusaldamine === {{Vaata|Rublatehing}} Eesti oli sõlminud [[Venemaa]]ga kokkuleppe, et [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareformi]] käigus kokku korjatud rublad antakse tasuta Venemaale. Samas oli Venemaa pankadesse kinni jäänud hulga Eesti ettevõtete raha ja seetõttu ei soovinud riik rublasid niisama ära anda. Rublade väärtus aga vähenes kiiresti, mistõttu oli kasulik rublad võimalikult kähku maha müüa. Lõplik otsus rublade müügi kohta tehti siis, kui selgus, et [[Iisrael]]ist on võimalik osta [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväele]] relvastust, kuid riigil puudusid rahalised vahendid relvade eest tasumiseks. Riigil oli ka hädasti vaja raha pensionide maksmiseks. Peaminister [[Mart Laar]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president [[Siim Kallas]] kirjutasid 1992. aasta detsembris alla protokollile, mille järgi andis Eesti Pank rublad valitsuse rahahoidlasse hoiule. Tegelikult ei antud rublasid valitsuse hoidlasse, vaid need viidi [[Tallinna lennujaam]]ast lennukiga [[Tšetšeenia]]sse. Rublade müüki koordineeris valitsuse poolt peaministri nõunik [[Tiit Pruuli]] ja Eesti Pangast tegeles sellega asepresident [[Enn Teimann]]. Müüki vahendas [[Marek Strandberg]]i ja [[Agu Kivimägi|Agu Kivimäe]] [[Soome]]s registreeritud firma Maag OY. Kokku läks müügiks 1,46 miljardit rubla, mille eest saadi 1,892 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Raul Ranne|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/80571770/rublatehing-ulisalajane-paasteoperatsioon-mis-loppes-poliitilise-kriisiga|pealkiri=Rublatehing. Ülisalajane päästeoperatsioon, mis lõppes poliitilise kriisiga|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=19.11.2022}}</ref> [[Siim Kallas]] oli rublade müügist teatanud ka eelmisele peaministrile [[Tiit Vähi]]le. Vähi aga lekitas info rublamüügist 1994. aasta augustis ajakirjandusse, et vahepeal [[Riigikogu]]s vähemusse jäänud valitsusele lõplik hoop anda. Nädal enne Vene vägede lahkumist küsiti valitsuse pressikonverentsil Mart Laarilt rublade kohta. Enne Vene vägede lahkumist ei saanud Laar lubada skandaali, mis võinuks Venemaad ärritada, mistõttu valetas ta, et rublad on alles. Kohe pärast Vene vägede väljaviimist oli Laar siiski sunnitud rublatehingut tunnistama, mille peale vallandus valitsuskriis. Sotsiaalminister [[Marju Lauristin]] teatas tagasiastumisest, sest talle ei olnud ei Laar ega Pruuli teada andnud, et [[Sotsiaalministeerium]]i eelarvesse laekunud suur rahasumma oli saadud rublade müügist. Riigikogus algatati peaminister Laari vastu 58 allkirjaga [[umbusaldusavaldus]]. 26. septembril 1994 avaldaski Riigikogu peaminister Mart Laarile umbusaldust, mis tähendas ühtlasi kogu valitsuse tagasiastumist.{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} == Valitsuse vahetumine == Pärast peaminister Mart Laari umbusaldamist läks käiku [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] plaan tuua peaministriks senine [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president [[Siim Kallas]]. Vastavalt kokkuleppele oleks pidanud president [[Lennart Meri]] nimetama Kallase 28. septembril peaministrikandidaadiks. See jäi samal päeval toimunud [[Estonia katastroof]]i tõttu aga tegemata. Kui Kallas lõpuks peaministrikandidaadiks määrati, olid vähemalt 45 [[Riigikogu]] liiget juba kokku leppinud, et peaministriks toetatakse kas [[Andres Tarand]]it või [[Andres Lipstok]]ki, aga mitte kedagi kolmandat. 10. oktoobril 1994 toimunud hääletusel ei andnud Riigikogu Siim Kallasele volitusi valitsuse moodustamiseks. Seejärel esitas president Meri Andres Tarandi peaministrikandidaadiks, kellele Riigikogu andis valitsuse moodustamise volitused. Mart Laari esimene valitsus lahkus ametist 8. novembril 1994. Samal päeval astus ametisse [[Andres Tarandi valitsus]].{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}} == Hilisemad hinnangud == Mart Laari esimest valitsust on peetud üheks taasiseseisvunud Eestit enim mõjutanud valitsuseks, mille paika pandud põhimõtteid, nagu väike välisvõlg, karm rahanduspoliitika, ühtlane tulumaksumäär ning läänele orienteeritud välispoliitika, on järginud ka enamik hilisemaid Eesti valitsusi. Mart Laari esimese valitsuse algatatud majandusreformid, erastamine ja [[Õigusriik|õigusriigi]] loomine tõid Eestile märkimisväärse edu võrreldes teiste endiste idabloki riikidega. Juba Laari esimese valitsuse ajal hakkas Eesti liikuma [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]<nowiki/>ga liitumise poole.{{sfn|Muuli|2012|lkd=258–279}}<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Laura-Marleene Jefimov|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120085016/mart-laari-esimene-valitsus-metsik-ja-pimeduses-kobav-eesti-edu-teerajaja|pealkiri=Mart Laari esimene valitsus. Metsik ja pimeduses kobav Eesti edu teerajaja|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=21. oktoober 2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Samas varjutasid Laari valitsust mitmed skandaalid ning kiired reformid ei parandanud mitte kõigi Eesti elanike elujärge. Näiteks on süüdistatud Mart Laari esimest valitsust Eesti põllumajanduse hävitamises.<ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Mart Laari teine valitsus]] * [[Rodeo (film 2017)]] == Viited == <references /> === Allikad === * {{raamatuviide |perekonnanimi=Muuli |eesnimi=Kalle |pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994 |väljaandja=Tulimuld |aasta=2012 |lehekülg=324 |isbn=9789949306855 }} * {{raamatuviide |perekonnanimi=Laar |eesnimi=Mart |pealkiri=Pööre |väljaandja=Read OÜ |aasta=2015 |lehekülg=400 |isbn=9789949963447 }} == Välislingid == * [http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9373 Presidendi avaldus Riigikogule seoses valitsuse koosseisu uuendamisega 11. jaanuaril 1994] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=1992–1994 | järgnev=[[Andres Tarandi valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Laari valitsus]] [[Kategooria:1992. aasta Eestis]] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] bxjtmcjlvpnftzytu43lyqr7uv6ian9 Triigi sadam 0 58495 7261313 7253533 2026-10-29T07:58:05Z SLSadamad 222863 Uuendasin faktilehte ja eemaldasin välislinkide alt katkenud viited 7261313 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Triigi sadam 2015.jpg|pisi|Triigi sadam 2015. aastal]] '''Triigi sadam''' (sadama kood: EE TGI)<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister (Triigi sadam) |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/385 |vaadatud=15.10.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}</ref> on [[sadam]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]] külas [[Triigi laht|Triigi lahe]] ([[Väinameri|Väinamere]] läänepoolses osas) ääres. Triigi sadamast viib laevatee [[Hiiu maakond|Hiiumaale]] [[Sõru sadam]]asse ning seda laevateed mööda toimub regulaarne laevaühendus. Sadam on kaitstud kõigi tuulte eest. Avalikku laevaliinil opereerib [[Kihnu Veeteed]]. Eraldi sadamaosa on väikelaevadele ja paatide vettelaskmiseks slipp. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]] Ametliku Sadamaregistri<ref name=":1" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 4 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 289 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 70 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 4 m Sadama alal on sadamahoone, ühistranspordi peatus, võimalused automatkajatele ja tankla. Sadama vahetus naabruses tegutseb suvine kohvik Agar Agar ning kultuurisündmuseid pakkuv [[Triigi Filharmoonia]]. == Ajalugu == <blockquote>Kohanimi Triigi pärineb 16. sajandist toonase maaomaniku Michel Stricki perekonnanimest. Varem nimetati randa Feckerortiks, mis oli ka Triigi mõisa saksakeelne nimi. Kohapealses rannas paiknes ka mõisa paadisadam.</blockquote>Saaremaa ja Hiiumaa vahelist ühendust üle Soela väina peeti aga põhjapoolsemast Soela sadamast, kus asus ka 19. sajandi lõpul rajatud merepäästejaam. 20. sajandi alguses peatusid reisi- ja kaubalaevad lahel, Triiginina läheduses. Nendega peeti rannast ühendust paatidega. Laevade sildumise jaoks sobiva sadamasilla rajamist Triiginina poolsaare idaküljele kavatseti 1912. aastal, mis aga Esimese maailmasõja tõttu edasi lükkus. XIX sajandi lõpul algatas [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]] Triigi sadama plaani. Leisi suurkaupmees A. Üksti oli Leisi läheduses oleva sadama puudumise tõttu äriliste probleemide ees, kuna suurem osa tema kaubast tuli 1895. aastast alates meritsi otse Peterburist. Mees valis Triigi randa sadamale sobiva paiga. Anton Üksti tegigi XX sajandi algaastail Triigi randa pukkidel seisva paiga, mida hakati nimetama Triigi sadamaks. Selle sadama silla viis jää igal talvel minema. Üksti ehitas hiljem sinna ka sadama kuuri ja rööbastee, mida mööda tõugati kaup vagonettidel kuuri – see oli juba suur Triigi sadam. Mees taotles sadama ehitamist edasi – see oli tema suurim panus Leisi ümbruse arengusse. Ajapikku selgus sadama vajalikkus. Uuesti hakati sadamat ehitama 1923. aastal. Olulisemad vesiehitustööd tehti 1925-1926, mille järel algas ka sadamast rannasõidu laevade regulaarne liiklus. Metsaveo aluseid lastiti lahel. Triigi sadam sai ühendussillaks Hiiumaaga ja Leisi, Pärsama ning Valjala valla põllumajandussaaduste väljaveo kohaks. 1931. aastal tehti seal süvendustöid, rajati uus tamm ja sild ehitati laiemaks ning pikemaks. Samal aastal veeti Triigi sadamat ühendavatel rannasõiduliinidel 1014 tonni kaupa ja 2300 reisijat. 1940. aastaks suurenes kaubaveo maht 8500 tonnini. Teise maailmasõja järel oli sadam saartel asuvate sõjaväeosade ühendussadamaks Hiiumaaga ja kaotas oma suletuse tõttu rahvamajandusliku tähtsuse. Näiteks veeti 1953. aastal sadama kaudu ainult 600 tonni kaupa. 1960.–1980. aastatel kasutasid sadamat Saarte kõrgepingevõrkude ujuvvahendid. Inimeste vedu oli range piirikaitse režiimi tõttu piiratud.  1987. aastal taastati sadama kaudu väikeujuvvahendite abil reisiliiklus. 1993.-1994. aastal sadam rekonstrueeriti ja süvendati sobivaks parvlaevaliikluseks ning rajati sildumiskohad purjejahtidele. 1995. aastal avati parvlaevaliin Triigi-Orjaku, mis nüüdseks on arenenud seoses Sõru sadama süvendamise ja laiendamisega laid-tüüpi parvlaeva teenuse kaudu aastaringseks Triigi-Sõru liiniks. See sai võimalikuks tänu sellele, et aastatel 2003–2004 rekonstrueeriti sadam uuesti AS Saarte Liinid poolt. See on ühtlasi ka saarte majanduse integreerumise tee ja osa turismiteest Via Insula tulevikuprojektis.  Mahukas raamat „Pildikesi Karja kihelkonnast“ (autor Anne Trei) anti välja Kuressaares 2011.<ref>{{Raamatuviide|autor=Anne Trei|pealkiri=Pildikesi Karja kihelkonnast|aasta=2011|koht=Kuressaare|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Pilte== <gallery> Image:Triigi harbour1.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour2.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour3.jpg|Triigi sadam juulis 2007 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Kaardid: EK 305, 513, 622, 752, "Eesti merekaardid" 3. osa * Anne Trei, Pildikesi Karja kihelkonnast, Kuressaare : Saare Matkad, 2011 ==Välislingid== * [http://www.laevakompanii.ee/nuudised.php?paken=1&v_id=1&av_id=4&mode=3&u_id=7 Saaremaa Laevakompanii Triigi sadamast] * [http://www.estonia360.ee/triigi_sadam/ Triigi sadama 360° aeropanoraam / aerofoto. 8 mai 2012] * [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&latitude=58.5919444444444&longitude=22.7169444444444 Kaart (Mapquest)] [[Kategooria:Eesti sadamad]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] s7ilxeb68wrgpbb521t4hc1fi3d4xkx 7261317 7261313 2026-10-29T08:05:06Z SLSadamad 222863 Lisasin jäätee fakti 7261317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Triigi sadam 2015.jpg|pisi|Triigi sadam 2015. aastal]] '''Triigi sadam''' (sadama kood: EE TGI)<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister (Triigi sadam) |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/385 |vaadatud=15.10.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}</ref> on [[sadam]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]] külas [[Triigi laht|Triigi lahe]] ([[Väinameri|Väinamere]] läänepoolses osas) ääres. Triigi sadamast viib laevatee [[Hiiu maakond|Hiiumaale]] [[Sõru sadam]]asse ning seda laevateed mööda toimub regulaarne laevaühendus. Külmematel perioodidel on rajatud Triigi sadama kaudu ka [[jäätee]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=8. märts 2026 |pealkiri=Tänasest on avatud Tärkma–Triigi jäätee |väljaanne=Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/tanasest-avatud-tarkma-triigi-jaatee}}</ref> Hiiumaale. Sadam on kaitstud kõigi tuulte eest. Avalikku laevaliinil opereerib [[Kihnu Veeteed]]. Eraldi sadamaosa on väikelaevadele ja paatide vettelaskmiseks slipp. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]] Ametliku Sadamaregistri<ref name=":1" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 4 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 289 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 70 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 4 m Sadama alal on sadamahoone, ühistranspordi peatus, võimalused automatkajatele ja tankla. Sadama vahetus naabruses tegutseb suvine kohvik Agar Agar ning kultuurisündmuseid pakkuv [[Triigi Filharmoonia]]. == Ajalugu == <blockquote>Kohanimi Triigi pärineb 16. sajandist toonase maaomaniku Michel Stricki perekonnanimest. Varem nimetati randa Feckerortiks, mis oli ka Triigi mõisa saksakeelne nimi. Kohapealses rannas paiknes ka mõisa paadisadam.</blockquote>Saaremaa ja Hiiumaa vahelist ühendust üle Soela väina peeti aga põhjapoolsemast Soela sadamast, kus asus ka 19. sajandi lõpul rajatud merepäästejaam. 20. sajandi alguses peatusid reisi- ja kaubalaevad lahel, Triiginina läheduses. Nendega peeti rannast ühendust paatidega. Laevade sildumise jaoks sobiva sadamasilla rajamist Triiginina poolsaare idaküljele kavatseti 1912. aastal, mis aga Esimese maailmasõja tõttu edasi lükkus. XIX sajandi lõpul algatas [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]] Triigi sadama plaani. Leisi suurkaupmees A. Üksti oli Leisi läheduses oleva sadama puudumise tõttu äriliste probleemide ees, kuna suurem osa tema kaubast tuli 1895. aastast alates meritsi otse Peterburist. Mees valis Triigi randa sadamale sobiva paiga. Anton Üksti tegigi XX sajandi algaastail Triigi randa pukkidel seisva paiga, mida hakati nimetama Triigi sadamaks. Selle sadama silla viis jää igal talvel minema. Üksti ehitas hiljem sinna ka sadama kuuri ja rööbastee, mida mööda tõugati kaup vagonettidel kuuri – see oli juba suur Triigi sadam. Mees taotles sadama ehitamist edasi – see oli tema suurim panus Leisi ümbruse arengusse. Ajapikku selgus sadama vajalikkus. Uuesti hakati sadamat ehitama 1923. aastal. Olulisemad vesiehitustööd tehti 1925-1926, mille järel algas ka sadamast rannasõidu laevade regulaarne liiklus. Metsaveo aluseid lastiti lahel. Triigi sadam sai ühendussillaks Hiiumaaga ja Leisi, Pärsama ning Valjala valla põllumajandussaaduste väljaveo kohaks. 1931. aastal tehti seal süvendustöid, rajati uus tamm ja sild ehitati laiemaks ning pikemaks. Samal aastal veeti Triigi sadamat ühendavatel rannasõiduliinidel 1014 tonni kaupa ja 2300 reisijat. 1940. aastaks suurenes kaubaveo maht 8500 tonnini. Teise maailmasõja järel oli sadam saartel asuvate sõjaväeosade ühendussadamaks Hiiumaaga ja kaotas oma suletuse tõttu rahvamajandusliku tähtsuse. Näiteks veeti 1953. aastal sadama kaudu ainult 600 tonni kaupa. 1960.–1980. aastatel kasutasid sadamat Saarte kõrgepingevõrkude ujuvvahendid. Inimeste vedu oli range piirikaitse režiimi tõttu piiratud.  1987. aastal taastati sadama kaudu väikeujuvvahendite abil reisiliiklus. 1993.-1994. aastal sadam rekonstrueeriti ja süvendati sobivaks parvlaevaliikluseks ning rajati sildumiskohad purjejahtidele. 1995. aastal avati parvlaevaliin Triigi-Orjaku, mis nüüdseks on arenenud seoses Sõru sadama süvendamise ja laiendamisega laid-tüüpi parvlaeva teenuse kaudu aastaringseks Triigi-Sõru liiniks. See sai võimalikuks tänu sellele, et aastatel 2003–2004 rekonstrueeriti sadam uuesti AS Saarte Liinid poolt. See on ühtlasi ka saarte majanduse integreerumise tee ja osa turismiteest Via Insula tulevikuprojektis.  Mahukas raamat „Pildikesi Karja kihelkonnast“ (autor Anne Trei) anti välja Kuressaares 2011.<ref>{{Raamatuviide|autor=Anne Trei|pealkiri=Pildikesi Karja kihelkonnast|aasta=2011|koht=Kuressaare|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Pilte== <gallery> Image:Triigi harbour1.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour2.jpg|Triigi sadam juulis 2007 Image:Triigi harbour3.jpg|Triigi sadam juulis 2007 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Kaardid: EK 305, 513, 622, 752, "Eesti merekaardid" 3. osa * Anne Trei, Pildikesi Karja kihelkonnast, Kuressaare : Saare Matkad, 2011 ==Välislingid== * [http://www.laevakompanii.ee/nuudised.php?paken=1&v_id=1&av_id=4&mode=3&u_id=7 Saaremaa Laevakompanii Triigi sadamast] * [http://www.estonia360.ee/triigi_sadam/ Triigi sadama 360° aeropanoraam / aerofoto. 8 mai 2012] * [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&latitude=58.5919444444444&longitude=22.7169444444444 Kaart (Mapquest)] [[Kategooria:Eesti sadamad]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] 5lvtu478m4tk25d7ouytbyij9vgld3s Muinaspõhja keel 0 58524 7261276 6960899 2026-10-29T07:28:11Z Amherst99 15496 /* */ 7261276 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{See artikkel|räägib vanimast teadaolevast põhjagermaani keelekujust; mõnikord nimetatakse muinaspõhja keeleks ka alates 8. sajandist kõneldud [[vanapõhja keel]]t}} [[Pilt:Guldhorn paulli.jpg|right|thumb|Üks kahest [[Gallehusi kuldsarved|Gallehusi kuldsarvest]] (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, [[1734]]]] '''Muinaspõhja keel''' ehk '''muinasskandinaavia keel''' ([[rootsi keel]]es ''urnordiska'', inglise keeles ''Proto-Norse'') on vanim tõendatud [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani]] keele kuju. Seda kõneldi oletatavasti 1.–7. sajandil praeguse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] alal. Skandinaaviast on leitud umbes 200 muinaspõhjakeelset [[ruunid|ruuni]]kirjateksti, millest vanimad pärinevad [[3. sajand]]ist. Peale tekstide võimaldavad muinaspõhja keelt uurida antiikautorite poolt mainitud koha- ja isikunimed ning laensõnad näiteks [[eesti keel]]es, [[soome keel]]es ja [[saami keeled|saami keeltes]], nende hulgas: rõngas/rengas < *hrengaz, kuningas < *kuningaz, ruhtinas < *druhtinaz, püksid < *bukse, silt < *skild, märk/ama < *mērke, riik < *rik, väärt < *vaērd, kapp < *skap . ==Keelenäide== Vanemas [[ruunid|ruunitähestikus]] kiri Taanist Gallehusist leitud [[Gallehusi kuldsarved|kuldsarvelt]]: ''ek HlewagastiR holtijaR horna tawido'' Mina, HlewagastiR Holtist/Holti poeg sarve tegin ==Vaata ka== *[[Vanapõhja keel]] [[Kategooria:Põhjagermaani keeled]] [[Kategooria:Keeleajalugu]] [[Kategooria:Skandinaavia vanaaeg]] [[Kategooria:Skandinaavia keskaeg]] tgak8ps4e18hjuvv1pqjoreh100wynx Sirtsi 0 74056 7261241 6289291 2026-10-29T02:33:09Z ~2026-57538-71 240744 /* */ ä 7261241 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sirtsi | pilt = Talvine Sirtsi Sonda tee 01.jpg | pildiallkiri = Sonda–Oandu tee Sirtsi külas | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Sirtsi''' on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]. Sirtsi küla esineb allikates aastast 1591. Kander nime Syrso. Erinevaid nimekujusid on läbi aegade olnud mitmeid. Vastupidiselt arvatule pole mitte Sirtsi küla saanud nime Sirtsi (Sirtsu) soo järgi, vaid vastupidi. [[18. sajand]]i lõpul, täpsemalt aastast 1796 on Kaartile märgitud [[Tagama]] (''Taggama'') ja [[Mehide]] (''Mehhede'') küla vahel Sirtsi kõrts.Endisest Tagama külast voolab läbi [[Hirmuse jõgi]]. == Vaata ka == *[[Sirtsi looduskaitseala]] *[[Sirtsi soo]] *[[Sirtsi rändrahn]] *[[Sonda–Mustvee raudteeliin]] ==Viited== {{viited}} {{Lüganuse vald}} [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] bdefxr1cok849f9z5te685brpr7ix67 7261246 7261241 2026-10-29T02:56:03Z Kruusamägi 1530 7261246 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sirtsi | pilt = Talvine Sirtsi Sonda tee 01.jpg | pildiallkiri = Sonda–Oandu tee Sirtsi külas | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Sirtsi''' on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]. == Nimi == Sirtsi küla esineb kirjalikes allikates aastast 1591 (''Syrso''). Erinevaid nimekujusid on läbi aegade olnud mitmeid. Vastupidiselt arvatule pole mitte Sirtsi küla saanud nime [[Sirtsi soo|Sirtsi (Sirtsu) soo]] järgi, vaid vastupidi. [[18. sajand]]i lõpul, täpsemalt aastast 1796 on kaartile märgitud [[Tagama]] (''Taggama'') ja [[Mehide]] (''Mehhede'') külade vahel Sirtsi kõrts. == Loodus == Külast voolab läbi [[Hirmuse jõgi]]. Külas asub [[Sirtsi hiidrahn]]. Küla lääneossa ulatub [[Sirtsi looduskaitseala]]. == Vaata ka == *[[Sirtsi looduskaitseala]] *[[Sirtsi soo]] *[[Sonda–Mustvee raudteeliin]] ==Viited== {{viited}} {{Lüganuse vald}} [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] tjztg6jwja9a1cy5fqzh9q180h03dv3 Päästeamet 0 75391 7261309 7038362 2026-10-29T07:53:11Z Päästeamet 217899 Linkisin nimelistele kontodele 7261309 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Päästeamet | omakeelne_nimi = | embleem = Logo of the Estonian Rescue Board.png | embleemiallkiri = Päästeameti embleem | pilt = | pildiallkiri = | lühend = PäA<ref name="LZnOo" /> | deviis = | asutatud = [[25. mai]] [[1992]] | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[amet (asutus)|amet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Raua tänav|Raua]] 2, [[Tallinn]] | asukoht = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Peadirektor | juht_nimi = [[Margo Klaos]] | juht2_nimetus = Peadirektori asetäitja | juht2_nimi = [[Martin Lambing]] | juht3_nimetus = Peadirektori asetäitja | juht3_nimi = [[Teele Tohver]] | juht4_nimetus = Peadirektori asetäitja | juht4_nimi = [[Viktor Saaremets]] | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Siseministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = 2080 (01.07.2021) | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.paasteamet.ee paasteamet.ee] | märkused = }} '''Päästeamet''' on [[Eesti siseministeerium|Siseministeeriumi]] valitsemisalas olev [[valitsusasutus]], mille tegevusvaldkond on ennetustöö, ohutusjärelevalve, [[Päästetööd|pääste]]- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine.<ref name=":0" /> Päästeamet juhib [[Eesti]]s päästeala tööd, korraldades päästetöid, teostades [[tuleohutus]]e järelevalvet ning kohaldades vajaduse korral [[riiklik sund|riiklikku sundi]] seadustes ette nähtud juhtudel ja korras.<ref name=":0" /> Alates 2. aprillist [[2023]] on Päästeameti peadirektor [[Margo Klaos]]. == Ajalugu == 1990. aastal nimetati [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus|Tuletõrje Valitsus]] ümber [[Siseministeerium]]i Tuletõrjeametiks. [[Eesti NSV Valitsus]]e määrusega nr. 10 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati [[Tuletõrje- ja Päästeamet]]<ref name="k2uq4" /> ja Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1991. aasta määrusega nr 26 moodustati EV Riiklik [[Tuletõrjeamet]].<ref name="AC4BM" /> Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti peadirektoriks nimetati endine Siseministeeriumi koosseisus olnud Tuletõrjeameti peadirektor [[Ants Muna]]. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1991. aasta korraldusega nr 30-k kohustati [[Siseministeerium]]i 10. veebruariks 1991. aastal andma loodavale EV Riiklikule Tuletõrjeametile 1. oktoobri 1990. aasta seisuga üle Siseministeeriumi koosseisus olev Tuletõrjeamet koos kõigi allüksustega ning kohustati EV Riikliku Tuletõrjeametit andma üle kutselised tuletõrjemalevad ja [[sõjaväestatud tuletõrje]]üksused maakondade ning vabariikliku alluvusega linnade valitsustele. 10. septembril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Valitsus moodustada Eesti Vabariigi Riikliku Päästeamet (Eesti Päästeamet) Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas.<ref name="JISBN" /> Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti poolt võeti ka üle [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i väeosade [[258. üksik mehhaniseeritud tsiviilkaitsepolk|258. üksiku mehhaniseeritud tsiviilkaitsepolgu]] s/o nr. 75222 [[Kohtla-Järve]]l/[[Jõhvi]]s, Kose lähedal [[Ravila]]s asunud tsiviilkaitse väeosa<ref>[https://dea.digar.ee/article/harjuelu/2017/03/17/17.4 1992. aasta Märtsi alguses võttis päästeteenistus üle Kose lähedal Ravilas asunud tsiviilkaitse väeosa. Tallinna päästekompanii Ravila üksuses hakksid aega teenima Kose ümbruse 30 noormeest. Üksus alustas tööd 1. aprillil], Harju Elu, nr. 11, 17 märts 2017, lk 9</ref> ja tsiviilkaitse sidesõlme nr. 68315 [[Kose]]l materiaalne baas ja tehnikavahendid. Eesti Vabariigi [[Tsiviilkaitse Staap|Tsiviilkaitse Staabi]] tegevus vabariigi territooriumil lõpetati 13. novembrist 1991. aastal. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehele allunud tsiviilkaitsesüsteemi juhtis Tsiviilkaitse staap. Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi käsutuses olnud materiaalsed väärtused ja ametiruumid: Tallinnas, [[Raua tänav]] 2 asuva hoone IV korrus, [[Erika tänav]] 3 ja [[Energia tänav (Tallinn)|Energia tänav]] 6a asuvad hooned ning [[Eesti NSV Tsiviilkaitse Staap|Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi]]<ref name="4swDg" /> [[Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi juhtimispunkt|vabariiklik juhtimispunkt]] [[Rannamäe tee]] 1, anti üle Eesti Päästeametile.<ref name="U8Lzq" /> 1991. aasta detsembris EV Valitsuse määrusega nr 256 kinnitatud "EV ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" alusel [[Kodanikukaitse]] ja tuletõrje struktuuride ühinemiseks anti välja Vabariigi Valitsuse määrus nr 159, 25. maist 1992.a. EV Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimiseks ja tema funktsioonide üleandmiseks EV Riiklikult Päästeametile. 1. jaanuaril 1992. aastal moodustati [[Jõhvi Päästerügement]] ja [[Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompanii]]. Siseministeeriumi 3. juuni 1992. aasta käskkirjaga nr 63 moodustati komisjon EV Riikliku Tuletõrjeameti funktsioonide, varade ja allüksuste üleandmiseks Päästeametile.<ref name="uruQd" /> [[3. november|3. novembri]] 1994 EV Valitsuse määrusega nimetati 1. novembrist 1994 senine Riiklik Päästeamet ümber Riigi Päästeametiks. Ühendatud Päästeameti peadirektoriks määrati [[Harry Hein]], tema asetäitjateks, Eesti Vabariigi Riiklikus Päästeametis töötanud, [[Kalev Timberg]] ning [[Ants Rööp]]. Tuletõrje- ja päästeteenistuse ning erivarustuse valdkonna peadirektori asetäitjaks nimetati [[Mati Raidma]]. Päästeameti haldusse kuulusid: # [[Jõhvi Päästerügement]], [[Jõhvi]]s [[Pargi tänav (Jõhvi)|Pargi tänav]] 30; # [[Tallinna Juhtimis- ja Päästekompanii]]; # [[kodanikukaitse koolituskeskus]], [[Erika tänav]] 3<ref>[https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/01/16/16.1 Demineerija pole kamikaze, kuid teda on õpetatud mõtlema kui terroristi], Sõnumileht : SL, nr. 12, 16 jaanuar 1996</ref>; # tuletõrjetehniline uurimislaboratoorium<ref>[https://estlex.ee/?id=76&aktid=12861 Riigi Päästeameti põhimäärus.], Siseministri määrus 1. novembrist 1994. Nr. 25, RTL 1997, 62, 344</ref>. Oluline oli Päästeameti juurde demineerimisrühmade loomine 1992. aastal, sest koos [[Nõukogude armee]]ga olid Eestist lahkunud ka Vene demineerijad.<ref name=":1" /> 1996. aastal viidi läbi sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamine ja Jõhvi Päästerügement ning Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompanii reorganiseeriti [[Riigi Päästeamet]]i [[Jõhvi Üksik-Päästekompanii]]ks, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Tartu Üksik-Päästekompanii]]ks, [[Luunja vald|Luunja val]]las [[Sirgu]] külas ning [[Tallinna Üksik-Päästekompanii]]ks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12972773 Sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamine], RT I 1996, 20, 373</ref>, [[Kose vald|Kose vallas]] [[Vardja (Kose)|Vardjal]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/88251 Sõjaväestatud päästeüksuste põhimääruste kinnitamine.], RTL 1998, 220, 876</ref>. Sõjaväestatud päästekompaniid kaotati 2005. aastal ja nende asemele loodi riiklikud päästekomandod. Kolme üksik-päästekompanii tegevuse lõpetamisel moodustati 1. oktoobril 2005 üleriigiline nelja regionaalse pommigrupiga [[demineerimiskeskus]]. 2006. aastal ühendati 15 Eesti [[maavalitsus]]te hallatavat päästeteenistust nelja regionaalse päästekeskuse alla: [[Põhja päästekeskus|Põhja-Eesti Päästekeskus]], [[Lõuna päästekeskus|Lõuna-Eesti Päästekeskus]], [[Ida päästekeskus|Ida-Eesti Päästekeskus]] ja [[Lääne päästekeskus|Lääne-Eesti Päästekeskus]]<ref name=":1" />, liideti [[Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet]] ning [[Harjumaa Päästeteenistus]]. 2012. aasta alguses eraldati [[Häirekeskus]] Päästeametist [[Siseministeerium]]i valitsemisalas olevaks iseseisvaks valitsusasutuseks ning seni Päästeameti haldusalasse kuulunud neli päästekeskust liideti Päästeameti ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste eesmärk oli suurendada elupäästevõimekusega komandode arvu.<ref name=":1" /> == Tegevusvaldkonnad == [[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|[[Päästeteenistus]]te [[maskott]] [[Nublu (maskott)|Nublu]] [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Orgmetsa pritsikuur]]is.<br>Foto: 24.04.2009]] [[Pilt:Päästeteenistus töös.jpg|pisi|Päästetööd pärast inimvigastusteta autoõnnetust]] Päästeametil on viis peamist tegevusvaldkonda.<ref name=":0" /> * [[Päästetööd]]. Päästetöödeks loetakse tegevust mille eesmärk on päästa inimesi, loomi ning vara või kaitsta keskkonda erinevate õnnetuste korral. Õnnetusteks võivad olla liiklusõnnetused, tulekahjud, loodusõnnetused, kemikaalilekked jmt. Samuti käsitletakse päästetöödena õnnetusega kaasnevate ohtude likvideerimist (näiteks tulekahju naabruses asuvate inimeste hoiatamine leviva suitsu eest). * Ohutusjärelevalve. Järelevalve eesmärk on õigusaktidega kehtestatud tuleohutusenõuete järgmise kontroll. Päästeametil on õigus nõuda tuleohutusnõuete järgimist ning teha vastavaid ettekirjutusi. Seejuures ei kontrolli amet tuleohutuse järgimist mõningates spetsiifilistes valdkondades. Need on tsiviillennundus, raudteetransport, allmaarajatised (näitekskaevandused) ja veetransport. Lisaks eelnevale ei jälgi amet tuleohutusnõuete täitmist kaitseväes ega metsa ja muu taimestikuga kaetud aladel. * [[Kriisireguleerimine]]. Kriisireguleerimise kui tegevuse eesmärk on hädaolukorraks valmisoleku säilitamine ja selle parandamine. Hädaolukorras töötavad käsikäes kohalikud omavalitsused, [[Politsei- ja Piirivalveamet]], Päästeamet, [[Eesti kaitsevägi|Kaitsevägi]], [[Kaitseliit]] ja muud valitsusasutused. * Tuleohutus- ja päästealane ennetustöö. Ennetustegevuse eesmärk on päästealal omandatud teadmiste ning kogemuste jagamine elanikkonnale vältimaks inimeste õnnetusse sattumist. Igal aastal toimub ennetustegevuse projektide konkurss, millest parimaid finantseeritakse. * Demineerimistööd. Demineerimistöid teeb päästeamet oma struktuuriüksuse [[Demineerimiskeskus]]e kaudu. Demineerimistöödeks on lõhkeseadeldiste hävitamine, pommikahtluse kontroll jmt. == Päästeameti juhtkond == Päästeameti juhtkond on neljaliikmeline: peadirektor ja kolm peadirektori asetäitjat. * [[Margo Klaos]] – Päästeameti peadirektor * Martin Lambing – peadirektori asetäitja päästetöö, demineerimise, kriisideks valmisoleku, vabatahtliku pääste ja rahvusvahelise koostöö alal. * [[Viktor Saaremets]] - peadirektori asetäitja ohutuskultuuri alal. Valdkonnad on ennetustöö, ohutusjärelevalve, ohuteavituse ja kommunikatsiooni ning muuseum. * [[Teele Tohver]] - peadirektori asetäitja halduse alal vastutab valdkondade eest, millega tegelevad arendusosakond, haldusosakond, personaliosakond, rahandusosakond ning õigusosakond. === Päästeameti peadirektorid === * 1991–2000 [[Harry Hein]] * 2000–2006 [[Mati Raidma]] * 2008–2013 [[Kalev Timberg]] * 2013–2023 [[Kuno Tammearu]] * 2023–... [[Margo Klaos]] == Päästeameti struktuur == [[Fail:Lõuna-Eesti Päästekeskuse auto.jpg|pisi|Päästeameti Lõuna päästekeskuse sõiduk 2013. aastal]] Päästeameti struktuuriüksused: * päästetööde osakond; * ohutusjärelevalve osakond; * kriisiosakond; * ennetustöö osakond; * rahvusvahelise koostöö osakond; * arendusosakond; * haldusosakond; * ohuteavituse- ja kommunikatsiooniosakond; * personaliosakond; * rahandusosakond; * õigusosakond; * [[demineerimiskeskus]]; * [[Ida päästekeskus]]; * [[Lõuna päästekeskus]]; * [[Lääne päästekeskus]]; * [[Põhja päästekeskus]]; * [[Eesti Tuletõrjemuuseum]].<ref name=":0" /> Päästeametil on kokku 71 riiklikku [[päästekomando]]t, 4 pommigruppi, 119 vabatahtliku päästekomandot.<ref name="RcGCo" />{{vaata|Päästekomando}} ==Päästeameti aumärgid== Kord aastas tunnustab Päästeamet päästeteenistuse aumärkidega inimesi, kes on üles näidanud vaprust elude päästmisel või panustanud päästeala arengusse. Ettepaneku aumärgi andmiseks võivad päästeasutusele teha: päästeasutuse ja struktuuriüksuse juht; kõik päästeteenistujad, kooskõlastades ettepaneku struktuuriüksuse juhiga, kellele aumärgi kandidaat vahetult allub; Siseministeeriumi kantsler; Sisekaitseakadeemia rektor ja Päästekolledži juht; vallavanem ja linnapea. Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise ning äravõtmise kord. ===Päästeteenistuse aumärgiliigid=== * Päästeteenistuse suur kuldrist - annab siseminister erakordsete teenete eest päästealal; * Päästeteenistuse kuldrist – annab siseminister ulatuslike ja keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal, samuti kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest päästeasutuses; * Päästeteenistuse hõberist - annab siseminister keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal; * Päästeteenistuse medal – annab siseminister keerukatel päästetöödel üles näidatud vapruse eest või teenete eest päästealal. * Elupäästja medal - annab siseminister tunnustusena inimeste elu päästmisel ilmutatud vapruse ning kangelaslikkuse eest. Medaleid antakse välja üks kord aastas organiseeritud tuletõrje aastapäeval septembris. * Päästeameti kuldsete tammelehtedega teenetemedal – annab siseminister Päästeameti teenistujale 15-aastase laitmatu või silmapaistvalt hea teenistuse eest Päästeametis; * Päästeameti hõbedaste tammelehtedega teenetemedal – annab siseminister Päästeameti teenistujale 10-aastase laitmatu või silmapaistvalt hea teenistuse eest Päästeametis. * Päästeameti rinnamärk - annab Päästeameti peadirektor neile, kes on märkimisväärselt panustanud erinevate tegevuste ja projektide kaudu Päästeameti eesmärkide saavutamisse. * Päästeameti missioonmedal - annab Päästeameti peadirektorpäästemeeskonna koosseisus või eksperdina rahvusvahelisel missioonil osalenud meeskonna liikmele ning Eesti Vabariigi või välisriikide kodanikele, kes on andnud silmapaistva panuse koostööks või osutanud tõhusat kaasabi Eesti Päästemeeskonna või eksperdi edukaks tegutsemiseks missioonil.</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Päästemeeskond]] * [[Tuletõrje]] * [[Häirekeskus]] * [[Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115022017004|pealkiri=Päästeameti põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. veebruar 2017|vaadatud=21.12.2021}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-luehiajalugu|pealkiri=Päästeameti lühiajalugu|vaadatud=22.12.2021}}</ref> <ref name="k2uq4">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28881 Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990</ref> <ref name="AC4BM">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28519 "Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti põhimääruse" kinnitamise kohta], RT 1991, 6, 95</ref> <ref name="JISBN">[https://www.riigiteataja.ee/akt/29519?tegevus=salvesta-link Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti moodustamise kohta], RT 1991, 31, 386</ref> <ref name="4swDg">[https://web.archive.org/web/20210602212401/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1802 ENSV Tsiviilkaitse Staap, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-1802</ref> <ref name="U8Lzq">[https://www.riigiteataja.ee/akt/24200 Tsiviilkaitse Staabi tegevuse lõpetamise kohta vabariigi territooriumil], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 14. novembrist 1991. a. nr. 426-k</ref> <ref name="uruQd">[https://web.archive.org/web/20210520101209/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERAF.95SM;jsessionid=06A9FB9283C288B6A55E48A513EDC150 Eesti Vabariigi Riiklik Tuletõrjeamet, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERAF.95SM</ref> <ref name="RcGCo">{{Netiviide|url=https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur|pealkiri=Päästeamet organisatsioonina|vaadatud=22.12.2021}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.paasteamet.ee Päästeameti koduleht] * [https://www.olevalmis.ee/ Ole Valmis veebileht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/115022017004?leiaKehtiv Päästeameti põhimäärus] {{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Eesti riigiametid]] [[Kategooria:Päästeteenistused]] [[Kategooria:Päästeamet| ]] qi616pa9rhafai0tvqwt5gcztqwqukh Avril Lavigne 0 77101 7261378 7259483 2026-10-29T10:32:54Z N1releh 199583 7261378 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Muusikute info <!-- Vaata [[:Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud]] --> | nimi = Avril Lavigne | pilt = Avril Lavigne @ Grammy Museum 09 05 2019 (49311430057).jpg | pildiallkiri = Avril Lavigne (2019) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Avril Ramona Lavigne | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|9|27}}<br>[[Belleville (Ontario)|Belleville]], [[Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = [[laulja|laul]], [[kitarr]] | hääleliik = | stiil = [[pop-punk]], [[alternatiivrokk]], ''[[pop rock]]'', ''[[post-grunge]]'' | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]] | tegev = 1999– | plaadifirma = [[Arista Records|Arista]], [[RCA Records|RCA]], [[Epic Records|Epic]], [[BMG Rights Management|BMG]], Avril Lavigne Music, [[Travis Barker|DTA]] | seotud_esitajad = | URL = [https://avrillavigne.com/ avrillavigne.com] <br> [https://theavrillavignefoundation.org/ theavrillavignefoundation.org] | koosseis = | endised_liikmed = }} '''Avril Ramona Lavigne''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1984]] [[Kanada]]s [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on Kanada laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Ta on olnud nomineeritud kümnele Juno ja kaheksale Grammy auhinnale. ==Noorpõlv== Lavigne'i isa Jean-Claude sündis [[Prantsusmaa]]l ning ema Judy [[Kanada]]s. Nad panid oma tütre nimeks Avril, mis tähendab [[prantsuse keel]]es [[aprill]]i. Avrilil on vanem vend Matthew ja noorem õde Michelle. Esimest korda märkas tema musikaalsust ema, kui Avril hakkas kaheaastaselt koos temaga kirikulaule laulma. Kui Lavigne oli viieaastane, kolis nende pere [[Greater Napanee|Napanee]] väikelinna. ==Karjäär== ===Aastad 1999–2003. Karjääri algus ja "Let Go"=== [[1998]]. aastal võitis Lavigne konkursil võimaluse laulda teise kanadalase [[Shania Twain]]i kontserditurneel. [[Ottawa]] kontserdil laulis ta koos Twainiga laulu "What Made You Say That". Ühe esinemise ajal Lennoxi kohaliku omavalitsuse teatris märkas Lavigne'i kantrilaulja [[Steve Medd]], kes kutsus teda oma [[1999]]. aastal ilmunud albumile "Touch the Sky" taustalauljaks. Lavigne võttis pakkumise vastu ja laulis samuti kahes laulus Meddi järgmisel aastal ilmunud plaadil "My Window to You". [[2000]]. aasta novembris kutsuti Lavigne [[New York|New Yorgis]] plaadifirma [[Arista Records]] stuudiosse. Ettevõtte juhid kuulasid tema laulmist ja sõlmisid kohe lepingu. Kuna Lavigne tahtis laulda enda kirjutatud laule, tekkis tal plaadifirmaga tüli, sest talle pakuti laulmiseks ainult teiste laule. Vaidlused kestsid aasta aega, kuni Lavigne sai oma tahtmise ja [[4. juuni]]l [[2002]] ilmus plaat "[[Let Go]]", mis tõusis [[Austraalia]], [[Kanada]] ja [[Suurbritannia]] edetabelites esikohale ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teisele. Ta selle aja noorim solist (17-aastane), kes Suurbritannia edetabelit on juhtinud. Aasta lõpuks sai "Let Go" neljakordseks plaatinaplaadiks ja aasta suurima läbimüügiga plaadiks ning Lavigne aasta suurima müügieduga naisartistiks. 2003. aasta mais oli "Let Go" albumit Kanadas miljon eksemplari müüdud. 2009. aastaks oli üle maailma müüdud seda üle 16 miljoni, neist Ameerika Ühendriikides üle kuue miljoni. Sellel olnud singel "Complicated" tõusis edetabelites Austraalias esimesele ja Ameerika Ühendriikides teisele kohale. Samal plaadil olnud singlid "Sk8er Boi" ja "I'm with You" jõudsid Ameerika Ühendriikides samuti esikümnesse. Kõik kolm jõudsid [[Billboard]]i edetabeli tippu ja Lavigne'ist sai läbi aegade teine esineja (pärast [[Ace of Base|Ace of Base'i]]), kelle debüütalbumilt on kolm lugu – "Complicated" kaheksaks nädalaks, "Sk8er Boi" üheks nädalaks ja "I'm with You" neljaks nädalaks – Billboardi tippu jõudnud. Kolmandana saavutas sama [[Lady Gaga]]. Lavigne sai [[MTV]] 2002. aasta uustulnuka auhinna ning oli [[Juno (auhind)|Juno]] auhinnale nomineeritud kuues kategoorias, millest võitis neljas. [[Grammy]] nominent oli ta kaheksas kategoorias, sealhulgas aasta laulu ("Complicated") ja uustulnuka kategooriates. Oma debüütalbumiga läks ta "Try to Shut Me Up Tour" turneele. ===2004–2005. "Under My Skin"=== [[Pilt:Avril Lavigne in Burnaby, 2004.jpg|thumb|right|upright|Lavigne esinemas [[Burnaby]]s, 2004]] Tema teine album "[[Under My Skin]]" ilmus [[25. mai]]l [[2004]]. Seda levitati Austraalias, [[Jaapan]]is, Kanadas, [[Mehhiko]]s, Suurbritannias ja [[USA]]-s ning müüdi kokku üle kümne miljoni eksemplari. Selle esimene singel "Don't Tell Me" tõusis esikohale [[Argentina]]s, Mehhikos ja USA-s, esiviisikusse Kanadas ja Suurbritannias ning esikümnesse Austraalias ja [[Brasiilia]]s. Teine singel "My Happy Ending" tõusis esikohale Mehhikos ja USA-s, esiviisikusse Austraalias ja Suurbritannias ning Billboardi edetabelis esikümnesse. Kolmas singel "Nobody's Home" tõusis esikohale Argentinas ja Mehhikos. Selle albumiga läks ta "Bonez Tour" turneele. Lavigne oli 2004. aasta kõige enam plaate müünud Kanada esineja ja maailma suurim poprokkesineja. [[2005]]. aastal oli ta viie Juno auhinna nominent, millest võitis kolm, sealhulgas aasta esineja kategoorias. ===2006–2011. "The Best Damn Thing" ja "Goodbye Lullaby"=== Lavigne'i kolmas album "[[The Best Damn Thing]]" tuli välja [[17. aprill]]il [[2007]]. Album tõusis [[Billboard 200]] edetabelis esimeseks ning selle esisingel "Girlfriend" oli üks tolle kümnendi suurimaid singleid. See oli 2007. aasta enim alla laaditud singel ning seda on müüdud üle seitsme miljoni eksemplari. Lisaks teistele auhindadele, võitis ta oma esimesed kaks [[MTV Euroopa muusikaauhinnad|MTV Euroopa muusikaauhinda]]. Kolmanda albumiga läks ta turneele "The Best Damn World Tour" ning külastas 1. juulil 2008 ka Eestit.<ref>{{netiviide|url=https://elu.ohtuleht.ee/257530/avril-lavigne-esineb-saku-suurhallis|pealkiri=Avril Lavigne esineb Saku Suurhallis|väljaanne=elu.ohtuleht.ee|aeg=6. detsember 2007 |vaadatud=02.03.2022}}</ref> 2010. aastal avaldas ta laulu "Alice", mis oli salvestatud filmi "[[Alice imedemaal (film 2010)|Alice imedemaal]]" heliriba jaoks. Lavigne'i neljas album "[[Goodbye Lullaby]]" ilmus 2. märtsil 2011. Võrreldes tema eelmiste albumitega, oli see rahulikuma kõlaga ning sisaldas palju akustilist kitarri. "Goodbye Lullaby" laulude salvestamine algas 2008. aasta novembris, kuid ilmumiskuupäeva lükati Lavigne'i sõnul plaadifirma tõttu mitu korda edasi. Albumit on Ameerika Ühendriikides müüdud üle 500 000 eksemplari. Selle albumiga läks ta "The Black Star Tour" turneele. ===Pärast 2012. aastat. "Avril Lavigne", "Head Above Water" ja "Love Sux"=== [[Pilt:Avril Lavigne @ The Greek 09 18 2019 (49311431362).jpg|thumb|Lavigne esinemas septembris 2019]] Viienda albumi esisingel "Here's to Never Growing Up" ilmus 2013. aasta aprillis ning jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikahekümnesse. Teine singel "Rock n Roll" avaldati sama aasta augustis. Album "Avril Lavigne" ilmus 1. novembril 2013 ning seda on Kanadas müüdud üle 500 000 eksemplari. Albumiga läks ta oma viiendale turneele "The Avril Lavigne Tour". Kuues album "Head Above Water" ilmus 15. veebruaril 2019. Album oli inspireeritud Lavigne'i võitlusest [[Lyme'i tõbi|puukborrelioosiga]], mille tõttu oli ta kaua voodihaige. Album jõudis edetabelite esikümnesse Austraalias, Austrias, Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis, Šveitsis ja Suurbritannias. Kuuenda albumiga läks ta turneele "Head Above Water Tour", mille Euroopa kontserdid lükati [[koroonapandeemia]] tõttu edasi. 8. jaanuaril 2021 avaldati Lavigne'i ja [[Mod Sun]]i ühissingel "Flames". Sama aasta 16. juulil ilmus [[Willow Smith|Willow Smithi]] neljas album "Lately I Feel Everything", kus ühes laulus laulab ka Lavigne. 3. novembril teatas Avril, et ta sõlmis lepingu [[Travis Barker]]i plaadifirmaga DTA Records. Singel "Bite Me" ilmus 10. novembril ja "Love It When You Hate Me" 14. jaanuaril 2021. Seitsmes album "Love Sux" ilmus 2022. aasta 25. veebruaril. ==Isiklikku== 2006–2010 aastatel oli Avril abielus bändi [[Sum 41]] liikme [[Deryck Whibley]]ga ning aastail 2013–2015 [[Nickelback]]i laulja ja kitarristi [[Chad Kroeger]]iga. == Taustaansambel == [[Fail:Avril Lavigne in São Paulo - 2014 01.webm|pisi|Avril Lavigne'i kontsert 2014. aastal [[São Paulo|São Paulos]]]] '''Praegused liikmed''' * Steve Ferlazzo – klahvpillid (2007–praeguseni) * Rodney Howard – trummid, löökpillid (2007–praeguseni) * Dan Ellis – juhtkitarr, taustalaul (2013–praeguseni) * David Immerman – rütmikitarr, taustalaul (2013–praeguseni) * Matt Reilly – basskitarr, taustalaul (2019–praeguseni) * Chris Reeve – trummid, löökpillid (2019–praeguseni) '''Endised liikmed''' * Matt Brann – trummid, löökpillid (2002–2007) * Jesse Colburn – rütmikitarr (2002–2004) * Mark Spicoluk – basskitarr, taustalaul (2002) * Evan Taubenfeld – juhtkitarr, taustalaul (2002–2004) * Charlie Moniz – basskitarr (2002–2007) * Devin Bronson – kitarr, taustalaul (2004–2008) * Craig Wood – rütmikitarr, taustalaul (2004–2007) * Jim McGorman – rütmikitarr, taustalaul (2007–2013) * Steve Fekete – kitarr, taustalaul (2008–2013) * Al Berry – basskitarr, taustalaul (2007–2019) == Stuudioalbumid == * "[[Let Go]]" (2002) * "[[Under My Skin]]" (2004) * "[[The Best Damn Thing]]" (2007) * "[[Goodbye Lullaby]]" (2011) * "[[Avril Lavigne (album)|Avril Lavigne]]" (2013) * "[[Head Above Water]]" (2019) * "[[Love Sux]]" (2022) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Lavigne, Avril}} [[Kategooria:Kanada lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] ji3yn3gdnc903drx6ravh5bsayht36d Slipknot 0 77338 7261396 7259784 2026-10-29T11:00:09Z N1releh 199583 7261396 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = SlipKnoT | pilt = Slipknot (Logo).png | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Des Moines]], [[Iowa]], [[USA]] | stiil = ''[[alternative metal]]'', ''[[heavy metal]]'', ''[[nu metal]]'', "[[groove metal]]" | tegev = 1995–tänini | plaadifirma = Roadrunner Records | seotud_esitajad = Stone Sour, <br /> Murderdolls, <br /> To My Suprise, <br /> Dirty Little Rabbits | URL = http://www.slipknot1.com/ | koosseis = [[Corey Taylor]] (solist)<br /> [[Mick Thomson]] (juhtkitarr)<br /> [[James Root]] (rütmikitarr)<br /> [[Alessandro Venturella]] (basskitarr)<br /> [[Jay Weinberg]] (trummid)<br /> [[Chris Fehn]] ja [[Shawn Crahan|Shawn "Clown" Crahan]] (löökpillid, taustalaul) <br /> [[Craig Jones|Craig "131 MHz" Jones]] (sampler ja meedia)<br /> [[Sid Wilson]] (DJ) | endised_liikmed = [[Anders Colsefini]] (solist)<br />[[Josh Brainard]] (Gnar=, [[John Green]], [[Quan Nong]] (Meld), [[Patrick M. Neuwirth]], [[Donnie Steele]] (kitarr)<br />[[Greg Welts]] (Cuddles) (löökpillid)<br/>[[Joey Jordison]] (trummar)<br/>[[Paul Gray]] (basskitarr)}} [[File: Slipknot - Soundwave Festival, Melbourne Australia, 2nd March 2012 (2).jpg|thumb|upright=1.2|Slipknot 2012]] '''Slipknot''' (mõnikord '''SlipKnoT''' nagu logol) on [[1995|1995. aastal]] moodustatud üheksaliikmeline ansambel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Iowa]] osariigi [[Des Moines|Des Moines']]i (loe: di moin) linnast. Neil on plaadileping [[Roadrunner Records]]iga. Bänd on põhiliselt esinenud [[Ozzfest]]i ja [[Summer Sonic]]u turneedel, mis on toimunud lisaks USA-le veel [[Jaapan]]is, [[Rootsi|Rootsis]] ja [[Poola]]s. Nende albumid ja koduvideod on saavutanud plaatinaplaadi staatuse ning bänd on olnud nomineeritud [[Grammy]] auhindadele parima ''metal''-muusika esituse ja parima ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i esituse eest. Esimese Grammy võitis Slipknot [[2006]]. aastal. == Ajalugu == Algusaegadel kandis grupp nimesid The Pale Ones, Pyg System ja Meld, kuni lõpuks jäi SlipKnoT. Praeguse trummari Joey Jordisoni sõnul võiks SlipKnoTi logos jääda k-täht suurtäheks, et näidata austust [[Korn]]i vastu, kes oli bändi suur mõjutaja. Esimese laulu kirjutasid nad 1993. aastal. Algusajal kirjutati palju lugusid albumile "Mate. Feed. Kill. Repeat" ning mõned ka hilisematele albumitele. Bändi asutajaliige Shawn Crahan arvas, et bändis võiks lisaks temale veel kaks trummarit olla: võimsa hõimuliku heli looja ja taustaheli looja. Shawn Crahan oli põhitrummar enne, kui Joey Jordison bändiga liitus. 1995. aastal viis bänd läbi tähtsad muutused, mida nad ise nimetavad pereühinguks. Samal aastal tehti ka esimesed lindistused. Slipknoti avastas üks KoRn'i produtsente, kuid plaadifirmad ei olnud Slipknotist vaimustuses. Bänd andis neile oma loo "Spit It Out" demo ja tänu sellele loole sai Slipknot tuntuks. === Kuvand === "Maskid ja kostüümid panime esialgu Des Moines'is esinedes niisama selga, sest tahtsime olla natuke nagu anonüümsed ja nii, aga rahvale see meeldis ja nüüd kanname neid siiani." räägib Shawn. "Pärast etendust on hea neid seljast võtta, sest tegelikult on nendes mitu tundi järjest üsna piinarikas olla, aga kui tuleb hiljem intervjuusid anda, paneme maskid pähe tagasi." Igal liikmel on oma number, mis on samuti nende õnnenumber. Ühe liikme sõnul ei tekkinud numbrite valimisega ühtegi vaidlust nagu oleksid numbrid olnud neile määratud. Nad ise arvavad, et nad on ''"shit"'', mis on kokku pakitud pisikesse karbikesse, millele on nimeks pandud Slipknot. == Diskograafia == {{Vaata ka|Slipknoti diskograafia}} === Albumid === * "[[Mate. Feed. Kill. Repeat]]" (1996) * "[[Crowz]]" (demoalbum) (1997) Slipknoti stabiilne koosseis kujunes välja [[1995]]. aasta lõpus ja [[1996]]. aasta ''[[halloween]]''<nowiki>'</nowiki>il anti välja album "Mate. Feed. Kill. Repeat". Aasta hiljem palkas bänd [[Corey Taylor]]i oma uueks juhtivaks vokalistiks ja Andersist sai trummar. Trummimängust Anders ei huvitunud ja lahkus bändist, et oma muusikalisi eesmärke saavutada. * "[[Slipknot (album)|Slipknot]]" (1999) [[Midwest Promotion|Midwest Promotioni]] esindaja John Kuliaki survel sõlmis [[1997]]. aastal [[Roadrunner Records]] Slipknotiga lepingu. Bänd andis välja endanimelise albumi "Slipknot", mille produtseeris [[Ross Robinson]] [[1999]]. aasta juunis. [[Rick Anderson]] ajakirjast [[All Music Guide]] kirjutas selle albumi kohta: "Te mõtlesite, et [[Limp Bizkit]] on ''heavy''. Nad on [[Osmonds|Osmond]]id. Slipknot on totaalselt midagi muud." [[1999]]. aasta Ozzfestil suurenes nende fänkond ning [[2000]]. aasta kevadel sai album plaatinaplaadi staatuse – esimene selline album Roadrunner Recordsil. [[2001]]. aasta juulis sai Slipknot [[Q magazine|Q magazine'i]] kõigi aegade 50 parima raske muusika albumite edetabelisse. * "[[Iowa (album)|Iowa]]" (2001) "Iowa", bändi teine album Roadrunner Recordsiga, ilmus [[2001]]. aastal. Albumi tagasiside oli üldiselt heakskiitev: Jason Arnopp muusikaajakirjast [[Kerrang!]] nimetas albumit "üheks ilusasti loodud viha käsitööks" ja David Fricke muusikaajakirjast [[Rolling Stone]] pidas albumit "esimeseks õnnestunud salvestuseks ''nu-metal''<nowiki>'</nowiki>i ajastul". "Iowa" saavutas [[Billboard Magazine]]'i edetabelis kolmanda koha ja [[Suurbritannia]] edetabelis esikoha. Sama aasta suvel esines Slipknot taas [[Ozzfest]]il ning läks koos [[System of a Down]]iga turneele "The Pledge of Allegiance Tour". Slipknot esines [[2002]]. aastal valminud filmi "[[Rollerball]]" kontserdistseenis. Singel "Left Behind", lugu "Iowa" albumilt, oli samal aastal nomineeritud [[Grammy]] auhinnale. * "[[Vol. 3: (The Subliminal Verses)]]" (2004) 2003. aastal alustas Slipknot laulude kirjutamist ja salvestamist koos tunnustatud produtsendi [[Rick Rubin]]iga, kes oli varem töötanud [[Johnny Cash|Johnny Cashi]] ning ansamblitega [[Red Hot Chili Peppers]] ja [[Slayer]]. Bänd andis [[2004]]. aasta mais välja oma neljanda albumi "Vol. 3 (The Subliminal Verses)", mis jõudis [[Billboard 200 Albums Chart|Billboard 200]]i albumite edetabelis teisele kohale. Johnny Loftus ajakirjast All Music Guide nimetas albumit "rahuldavaks ning seni kõige hoolikamalt loodud bändi esituseks". * "[[9.0: Live]]" (2005) * "[[All Hope is gone]]" (2008) * "[[.5: The Gray Chapter]]" (2014) *"[[We Are Not Your Kind]]" (2019) *"[[Look Outside Your Window]]" (2020) *"The End, So Far" (2022) === Singlid === * "Wait and Bleed" (2000) * "Spit It Out" (2000) * "Left Behind" (2001) * "My Plague" (2002) * "Duality" (2004) * "Vermilion/Vermilion Pt. 2" (2004) * "Before I Forget" (2005) * "The Nameless" (2005) * "The Blister Exists" (2006) * "Psychosocial" (2008) * "Dead Memories" (2008) * "All out Life" (2018) * "Unsainted" (2019) * "Solway Firth" (2019) * "Birth of the Cruel" (2019) * "Nero Forte" (2019) === DVD-d === * "Welcome To Our Neighborhood" (1999) * "Disasterpieces" (2002) * "Voliminal: Inside The Nine" (2004) * "9.0:Live" (2007) * "The Making Of All Hope Is Gone" (2008) * "Of The Sic" (2009) * "Day of the Gusano: Live in Mexico" (2017) == Välislingid == * [http://www.slipknot-metal.com SlipKnoT Metal] – Slipknoti fännileht * [http://slipknotee.com SlipKnoT Eesti Fansite] – Slipknoti eestikeelne fännileht [[Kategooria:Alternative metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Nu metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] ih94vbj3b23ps3oawxd7q81y4qtqpr1 Orel 0 78294 7261064 7260866 2026-10-28T15:13:43Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6867481 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} {{Pilli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Orel | nimed = | pilt = Frankfurt Katharinenkirche Orgelprospekt 1990.jpg | liigitus = [[klahvpillid]]/[[aerofonid]] | diapasoon = | häälestus = | sugulaspillid = | muusikud = [[Organistide loend]] | pilli_valmistajad = *[[Arp Schnitger]] *[[Gottfried Silbermann]] *[[Friedrich Ladegast]] *[[Aristide Cavaillè-Coll]] *[[Wilhelm Sauer]] *[[Tannil Kriisa]] *[[Harry Kriisa]] *[[Eduard Kriisa]] *[[Hardo Kriisa]] *[[Olev Kents]] *[[Ernst Carl Kessler]] | artiklid = }} [[Fail:30th Anniversary Virtual Organ Concert Series - Gina Dutschke.webm|pisi|Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal]] '''Orel''' on [[muusikainstrument]], mis tekitab [[Muusikaline heli|heli]] õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist [[Orelivile|vilede]]. Orelit nimetatakse '''pillide kuningaks'''. Orelil võib olla 1–7 [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] ehk [[manuaal]]i. [[Oreli pedaal]] on samuti klaviatuur, mida [[organist]] mängib jalgadega. [[Oreli registrid]] on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil [[heli]] tekitada. Oreli nähtav osa on [[Oreliprospekt|prospekt]], mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud orelikapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk [[Oreli traktuur|traktuuri]] järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja [[elektriorel]]id. Oreleid kasutatakse peamiselt [[kontserdisaal]]ides ja [[Kirik (pühakoda)|kirikutes]]. ==Oreli ajaloost== [[Pilt:Hydraulis_001.jpg|pisi|püsti|[[Hydraulis]] [[Vana-Rooma]] oreli [[mosaiik]]]] [[Pilt:Organ-sion.jpg|pisi|püsti|Vanim säilinud mängukõlbulik orel [[Basilique de Valere in Sion]]ist [[Šveits]]is aastast [[1435]]]] Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast ''organon'', mis tähendab tööriista, [[instrument]]i. Oreli juured on [[muinasaeg|muinasajas]], sugulaseks ja [[prototüüp|prototüübiks]] võib pidada [[paaniflööt]]i. Paaniflööt koosneb mitmest [[vile]]st ühisel vilereal. Orelil on ühisel [[Tuulepõhi|tuulepõhjal]] mitu vilet, mis moodustavad [[oreliregister|oreliregistri]]. [[Vana-Rooma]]s oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk ''[[hydraulis]]''. Oreli leiutajaks peetakse [[Aleksandria]] [[mehaanik]]ut [[Ktesibios]]t (umbes [[250 eKr]]). Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. [[Vana-Rooma|Vanas-Roomas]] mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk [[hydraulis]] oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] [[Nero]]. [[Bütsants]]is mängiti orelit pidustustel. Idakirikus ehk [[Õigeusu kirik]]us on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates [[10. sajand]]ist oli Lääne ehk [[Katoliku kirik]]us orel lubatud. Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. [[Klahv]]id olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja [[organist]]i nimetati orelilööjaks ehk ''pulsator organi''. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]il) ainult [[koorilaul]]u algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama [[liturgia|liturgilise]] laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida. [[Girolamo Frescobaldi]] ([[1583]]–[[1643]]), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali" ([[1635]]) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas" ([[1613]]) ja "Partitas" ([[1636]]). ==Oreli diapasoon== '''Oreli [[diapasoon]]iks''' nimetatakse oreli [[manuaal]]ide ja [[oreli pedaal]]i, seega [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuride]] ulatust, ja see võib olla väga erinev. Kõik sõltub ajastust, millal orel on ehitatud, ja stiilist ehk millist muusikat on kõige sobivam ühel või teisel orelil esitada. Vanade orelite diapasoon polnud kaugeltki selline, nagu oleme tänapäeval harjunud. Näiteks on säilinud ühe vana [[Halberstadt]]i Toomkiriku oreli ([[1361]]) kirjeldus ehk dispositsioon, mille pani kirja [[Michael Praetorius]] oma leksikonis "Syntagma musicum": ülemine manuaal ja keskmine manuaal H-a<sup>1</sup>, alumine manuaal H-c<sup>1</sup> ja pedaal H-h<sup>0</sup>. Prantsuse, Hispaania ja Itaalia 17.-18. sajandi orelitel oli veel pedaal näiteks mõnede üksikute basside mängimiseks. Samuti võisid manuaalid olla erineva diapasooniga. Saksa orelitel oli alates 18. sajandist levinud diapasoon manuaalides C-f<sup>3</sup> ja pedaalis C-d<sup>1</sup>, nii oli ka 19. sajandi Friedrich Ladegasti orelitel. Hiljem manuaalide ja pedaali diapasooni suurendati. Näiteks Tallinna Toomkirikus oli Friedrich Ladegasti 1878. aastal ehitatud orelis algul manuaalides C-f<sup>3</sup> ja pedaalis C-d<sup>1</sup>. Hiljem, kui Sauer suurendas seda orelit, oli manuaalide diapasoon juba C-a<sup>3</sup> ja pedaalis C-f<sup>1</sup>. See sõltus ka muusikastiilist, milles 19. sajandil kirjutama hakati. Orelite ja orelimuusika õitseaeg oli [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il, siis muutusid orelid suurteks instrumentideks. Orel oli linna ja kiriku uhkuseks. Tuntumad orelimuusika autorid: *[[barokk (muusika)|Barokk]]: [[Girolamo Frescobaldi]], [[Matthias Weckmann]], [[Francois Couperin]], [[Johann Jakob Froberger]], [[Vincent Lübeck]], [[Johann Adam Reincken]], [[Dietrich Buxtehude]], [[Nicolaus Bruhns]], [[Johann Pachelbel]], [[Johann Sebastian Bach]], [[Georg Friedrich Händel]] *[[romantism (muusika)|Romantism]]: [[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], [[Johannes Brahms]], [[Ferenc Liszt]], [[Cèsar Franck]], [[Alexandre Guilmant]], [[Charles-Marie Widor]], [[Leon Boëlmann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]]. Eri maades on tekkinud oma orelikoolkonnad nii muusikas kui ka oreliehituses, näiteks Saksa, Prantsuse ja Hispaania koolkond. [[Fail:Plan_ACC_Saint-Sulpice_01-fr.svg|pisi|Oreli klahvide, pedaalide ja vilede tööpõhimõte Saint-Sulpice'i kirikus Pariisis]] ==Saksa koolkond== [[Pilt:DSCF0101.JPG|pisi|püsti|[[Gottfried Silbermann]]i orel, ehitatud (1711–1714). [[Freiberg]]i toomkirik, Saksamaa. ]] [[Saksamaa]]l olid orelid [[18. sajand]]il enamasti suured, rikkalikult kaunistatud [[Oreliprospekt|prospektidega]]. Paljud pillid olid (mõned on ka tänapäeval säilinud algupärasel kujul) 4. manuaaliga ja iga [[manuaal]] on omamoodi orel, sest iga manuaal on baroksel orelil varustatud rikkaliku registrivalikuga ja manuaalide vahel oli kontrast. Registratsiooni reegliks oli kasutada erinevaid registreid, näiteks Principal 8`, Rohrflöte 4`, Octave 2`, Mixtur 4fach. Ühesõnaga, erinevad registrid erineva jalgade arvuga. Hiljem, saksa romantismi ajal 19. sajandil hakkasid oreliehituses domineerima 8` ja 4` registrid. Vähenes ülemhelide osakaal ehk 1`, 2`, 2 2/3` Mixturi registrid muutusid tugevamateks. Manuaalidel oli siis tähtis mitte kontrastsus, vaid tugevusastmed. Orel muutus terrassoreliks, s.t on põhimanuaal, kus on tugevamad põhiregistrid: Principalid, flöödid, tugevad Mixturid, ja näiteks teine manuaal oli vaiksemate registritega. Kõik sõltus sellest, kui suur on orel ja mitu manuaali sel on. Hakati ehitama Swellwerk (SW) ehk register [[orelivile]]dega, mis asuvad paisukapis, seega sai võimalikuks teha orelil ''crescendo'' orelil asuva swelleri pedaali või rulli abil. Kõik see kajastub ka orelimuusikas. [[Barokk|Baroki]]ajal oli saksa orelimuusikas oluline kontrastsus registratsioonis. Kasutati erinevaid registreid, näiteks 8`,4`,2`, ning see kajastus oreliehituses. Tuntud 17.-18. sajandi oreliehitajad olid [[Arp Schnitger]] ([[1648]]–[[1719]]) ja [[Gottfried Silbermann]] ([[1683]]–[[1753]]). Orelimuusikas on tuntud selline stiil, nagu ''Stylus Fantasticus'', mis on pärit Põhja-Saksamaalt. Selles stiilis kirjutatud oreliteosed on efektsed ja huvitavad ning selle eredad esindajad olid [[Matthias Weckmann]] ([[1616]]–[[1674]]), [[Johann Adam Reincken]] ([[1643]]–[[1722]]), [[Nicolaus Bruhns]] ([[1665]]–[[1697]]), [[Dietrich Buxtehude]] ([[1637]]–[[1707]]) ja [[Vincent Lübeck]] ([[1654]]–[[1740]]). [[Johann Sebastian Bach]] võttis oma loomingus neilt hiljem palju üle ning arendas seda edasi. Lõpuks oli Johann Sebastian Bachi orelilooming (ja mitte ainult) oma ajastust niivõrd ees, et arvati, et see ei sobi kirikus mängimiseks. [[19. sajand]]il saksa heliloojad, kes kirjutasid orelile: [[Felix Mendelssohn]], [[Robert Schumann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]], [[Josef Rheinberger]]. Felix Mendelssohn võttis [[romantism]]iajal 19. sajandil oma prelüüdides ja fuugades, samuti 6. orelisonaadis palju Bachilt üle, kuid siis olid orelimuusikas juba muud printsiibid, mis kajastusid Bachi hilisemas Leipzigi perioodi loomingus; see hõlmas mitme sarnase registri kasutamist, näiteks mitut 8`,4`,2` jne koos. Samuti kirjutas koraaliprelüüde, prelüüde ja fuugasid orelile [[Johannes Brahms]]. [[Ferenc Liszt]] kirjutas oma teoste transkriptsioone orelile. Tuntud on tema prelüüd ja fuuga B-A-C-H, ehk fuuga teemal nootide kombinatsiooniga b, a, c, h, mis meenutab nime "Bach". Liszt oli omapärane helilooja selles mõttes, et ühelt poolt propageeris ta Ungari rahvuslikku muusikat, samas aga töötas mõnda aega ka Itaalias ja Saksamaal. === Tuntud saksa oreliehitajad === * [[Arp Schnitger]] * [[Gottfried Silbermann]] * [[Friedrich Ladegast]] * [[Wilhelm Sauer]] ==Prantsuse ja Hispaania koolkond== === Prantsusmaa orelid === [[Prantsusmaa]] orelitel oli ja on ka praegu suur ülekaal keelregistritel, mis on prantsuse ja ka hispaania orelite omapära. Keelregistrid ehk trompet, oboe, klarnet, posaune. Manuaalide nimetused: ''Grand Orgue'' (Peavärk), ''Positif'', ''Echo'' (kaja), ''Recit'' – siin on tavaliselt sooloregistrid ja muidugi ''Pedale'' (pedaal). Prantsusmaal teenisid organistid nii kirikutes kui ka kuninga juures. Populaarsed olid süidid orelile, kusjuures huvitav on märkida, et kui näiteks duo oli soolohäälele, siis erinevalt sakslastest kirjutasid prantslased pealkirjas, millisele registrile soolo on, näiteks "Recit de Cornet" (Korneti soolo), "Plein jeu" (Täisorel) ehk orelimäng ''fortes'', kasutades kogu oreli registreid, või "Flutes" (Flöödid). Tuntud on [[Louis-Nicolas Clérambault]] ([[1676]]–[[1749]]), kes kirjutas kaks orelisüiti ning veel kantaate ja motette. Veel mõned 17.–18. sajandi prantsuse organistid ja heliloojad: [[Nicolas Gigault]] ([[1624]]–[[1707]]), [[Antoin Lebegue]] ([[1620]]–[[1702]]), [[Louis Marchand]] ([[1669]]–[[1706]]) ja kuulus [[François Couperin]] (''le Grand'' – suur; [[1663]]–[[1733]]), [[Nicolas de Grigny]] ([[1672]]–[[1703]]), [[Jean-François Dandrieu]] ([[1682]]–[[1738]]), [[Louis-Claude Daquin]] ([[1694]]–[[1722]]). 17.–18. sajandi prantsuse orelimuusikale on iseloomulik [[melism]]ide ehk kaunistuste rohkus. See on iseloomulik ka kogu barokkmuusikale, kuid eriti iseloomulik on see prantsuse barokkmuusikale. 19. sajandil olid tuntud helilooja [[Cèsar Franck]] ([[1822]]–[[1890]]) – ta oli [[Pariisi Konservatoorium]]i professor – ning [[Leon Boëlmann]] ([[1862]]–[[1897]]), [[Alexandre Guilmant]] ([[1837]]–[[1911]]) ja [[Charles-Marie Widor]] ([[1844]]–[[1937]]), [[Louis Vierne]] ([[1870]]–[[1937]]). *[https://www.youtube.com/watch?v=J8vz1D_L_OE/ Charles-Marie Widor (1844–1937). Toccata op.42 №1, 5. sümfoonia orelile autori esituses, aprill 1932.] [[St. Sulpice'i kirik]] [[Pariis]]is. [[Aristide Cavaillè-Coll]]i orelil. Oreliehitajaist peab märkima Clicquot' dünastiat: Robert Clicquot'd, tema poegi Jean Baptiste ja Louis-Alexandre Cliquot'd. Louis-Alexandre Clicquot poeg oli Franςois-Henri Clicquot, kelle poeg Claude Franςois Clicquot oli samuti oreliehitaja, seega kokku neli põlvkonda oreliehitajaid. Clicquot' oreliehitajate dünastia ehitas oreleid Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 19. sajandil oli tuntud [[Aristide Cavaillè-Coll]], kelle juures õppis [[Friedrich Ladegast]]. === Hispaania orelid === [[Pilt:Órgano. Ayerbe.jpg|pisi|püsti|[[Ayerbe]] kirik.Orel horisontaalviledega. Hispaania]] [[Hispaania]]s on orelitel samuti palju keelregistreid, mistõttu need sarnanevad prantsuse orelitega. Manuaalide nimetused on näiteks ''Orgue maior'' (peamanuaal), ''Cadrireta'', ''Pedale''. Eriliseks teeb hispaania orelid '''horisontaalsete''' vilede olemasolu. See annab orelile eriliselt tugeva kõla, mis on suunatud otse kirikusse. Näiteks mõned Sevilla katedraali horisontaalviledega registrite nimetused: Trompeta real 8` (Kuninga trompet), Bajoncillo y Clarin 8`+4` 8-jalased ja 4-jalased viled, Trompeta imperiaal 32`- väga madala põriseva kõlaga trompet horisontaalviledega, Trompeta magna 16` (suur trompet), Trompeta de batalle 8` (lahingutrompet). Nagu näha, on need kõik keelregistrid ning annavad tugeva efekti. Hispaania orelid, eriti barokiajastu säilinud pillid on tugeva põriseva kõlaga ''fortes''. Muidugi on võimalik ka ''pianot'' mängida, kuid ka ''piano'' kõlab teisiti, kui oleme oreli puhul harjunud kuulma, sest ka vaiksed registrid on enamasti keelregistrid. 17.-18. sajandi hispaania orelimuusika eripära oli see, et kirjutati [[tiento]]sid. Hispaania 17.–18. sajandi tuntud organistid ja heliloojad: [[Pablo Bruna]] ([[1611]]–[[1679]]), [[Juan Jose Cabanilles]] ([[1644]]–[[1712]]), [[Miguel Lopez]] ([[1669]]–[[1723]]), [[Jose Elias]] ([[1675]]–[[1749]]). Nemad kirjutasid [[tiento]]sid orelile. ==Itaalia koolkond== [[Pilt:Pipe organ San Giovanni in Laterano 2006-09-07.jpg|pisi|[[Rooma]] [[San Giovanni Laterano Basiilika]] orel. Itaalia]] [[Itaalia]]s ehitati 16.–18. sajandil väikesi oreleid sageli ühe manuaaliga, pedaal kas puudus üldse või olid sellel ainult mõned bassinoodid (näiteks: C, D, E ja F). Sageli "musti" klahve pedaalis ei kasutatud. Pedaali kasutati pika bassi ehk orelipunkti mängimiseks. Selle põhjuseks oli need muusikastiilid, milles toona Itaalias kirjutati. Enamasti kirjutati [[kantsoon]]e, Ricercare, tokaatasid. Muusikas domineerisid akordid ja passaažid. Kirjutati sellist muusikat, mida oli võimalik esitada niihästi klavessiinil kui ka orelil, seepärast polnud erilist vajadust oreli pedaali kasutada, nagu seda tehti näiteks Saksamaal. Loomulikult improviseeriti orelil palju, kuid seda tegid praktiliselt kõik organistid ka mujal. Itaalias olid organistid teenistuses nii kirikutes kui ka otse paavstide juures. Kuulus Itaalia organist ja helilooja oli [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), kes legendi järgi olevat mänginud Roomas 30 000 inimesele. Itaalia organiste: [[Adrian Willaert]] ([[1480]]–[[1562]]), [[Cipriano da Rore]] ([[1516]]–[[1565]]), [[Andrea Gabrieli]] ([[1510]]–[[1586]]), [[Claudio Merulo]] ([[1533]]–[[1604]]). Need organistid ja heliloojad olid kuulsa [[Veneetsia Markuse katedraal]]i organistid, mis oli Rooma kõrval 16.–18. sajandi muusikakeskus Itaalias. Tuntuim oli [[Girolamo Frescobaldi]], kes töötas Roomas Püha Peetruse katedraalis paavsti juures. Rooma ja Veneetsia olid tookordses Itaalias kunsti ja muusika keskused. Paavstid ja katoliku kirik toetasid rahaliselt muusika ja kujutava kunsti arengut, see oli üks vastureformatsiooni ilminguid. Kui näiteks Inglismaal, Madalmaades ja isegi Saksamaal püüti koos pühakute piltidega ka orel kirikust välja visata kui katoliiklik atribuut, siis Itaalias oli selles mõttes just vastupidi – kunsti areng oli renessansi- ja barokiajal tohutusuur. Muidugi jäi ka Saksamaal orel siiski kirikusse ja arenes hiljem, 18. sajandil suureks kirikupilliks, sest [[Martin Luther]] pidas muusikast väga lugu ega lubanud oma ajal kirikuid Saksamaal päris lagedaks teha. ==Inglismaa koolkond== [[Inglismaa]]l oli orelite olukord kaua väga tagasihoidlik. [[Puritaan]]lik liikumine tõrjus oreli hoopis kirikust välja. Orelid oli väikesed pillid koduseks musitseerimiseks ja ilma pedaalita. Ka kirikutes olid orelid kaua ilma pedaalita, isegi Händel oli sunnitud mängima ilma pedaalita orelitel. Manuaalide nimetused: ''Great Organ'', ''Choir Organ'', ''Echo Organ''. Manuaalid nimetati eraldi "oreliks" ehk Peamanuaal (Suur orel), Teine manuaal (Koori orel), Kaja (''Echo''). 17.-18. sajandi Inglismaa orelimuusika omapära oli see, et kirjutati palju ''[[voluntary]]''<nowiki/>'sid. Inglismaa [[18. sajand]]i organiste ja heliloojaid: [[Mathew Locke]] ([[1632]]–[[1677]]), [[John Blow]] ([[1649]]–[[1708]]) ja kuulus koos [[Johann Sebastian Bach]]iga; [[Georg Friedrich Händel]] ([[1685]]–[[1759]]), keda peetakse nii Saksamaa kui ka Inglismaa heliloojaks; [[Maurice Greene (helilooja)]] ([[1696]]–[[1755]]) ja [[William Boyce]] ([[1711]]–[[1779]]). ==Orelite olukord Eestimaal== ===16.–17. sajandi orelid Eestimaal=== Eestimaal oli [[16. sajand]]il tähtis sündmus [[Martin Luther]]i [[reformatsioon]], mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse [[jumalateenistus]]e. Enne oli vaid ladinakeelne [[missa]] koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu – katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus ([[1525]]) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba [[keskaeg|keskajal]]. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17. sajandil suurt mõju [[Saksamaa]] ja [[Rootsi]], kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17. sajandi oreliehitajaid: *Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas [[Tartu Jaani kirik]]ule väikese [[positiivorel]]i ([[1585]]) ja [[Tallinna Oleviste kirik]]ule oreli ([[1588]]). *Johannes Paul tuli Eestimaale [[Riia]]st ([[1614]]) aastal. Hooldas oreleid [[Tallinn]]as, [[Riia]]s, [[Jelgava]]s ja [[Kuldiga]]s. *Meinecke tuli [[Gdańsk]]ist Eestimaale ja tegutses Tallinnas ([[1648]]–[[1678]]). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja [[Tallinna Niguliste kirik]]utele. *Georg Schmidt tegutses Tallinnas [[17. sajand]]i lõpul. *Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]ule. ===18. sajandi orelid Eestimaal=== Pärast [[Põhjasõda]], [[18. sajand]]i alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse. * Gottfried Kloos [[Danzig]]ist kutsuti Eestisse ([[1720]]). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule. * [[Heinrich Andreas Contius]] remontis [[Tallinna Niguliste kirik]]u oreli. * [[Johann Andreas Stein]] hakkas tegutsema [[Pärnu]]s. * [[Johann Thal]] oli köster [[Kambja]]s ja tegi oma esimese oreli [[Kambja kirik]]ule ([[1772]]). Ta oli oreliehituse alal iseõppija. ===19.–20. sajandi Eestimaa orelid=== [[Pilt:Valga Jaani kiriku orel. Friedrich Ladegast 1867..jpg|pisi|püsti|[[Valga Jaani kirik]]u orel. [[Friedrich Ladegast]] (1867)]] [[19. sajand]]il pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule [[romantism]], mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida [[Carl August Tanton]]i, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal. *[[Ernst Carl Kessler]] ([[1808]]–[[1863]]) töötas Tartus [[19. sajand]]i keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit. Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid. Suurimad tema ehitatuist olid [[Otepää kirik]]u 12 registriga orel, [[Halliste]] orel 14 ja [[Tartu Ülikooli kirik]]u orel koguni 28 registriga<ref>[https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola Ernst Carl Kessleri oreleil on laitmatu kõla], Sakala, 24. juuli 2004</ref>. Säilinud orelid on [[Alaska]]s [[Sitka]]s, [[Nõmme Rahu kirik]]us, [[Karksi Peetri kirik]]us, [[Otepää kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kirik]]us. Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid. *[[Gustav Normann]] töötas Tallinnas. Tema tuntud orelid on [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]us ([[1847]]) ja [[Tallinna Jaani kirik]]us ([[1869]]). *[[Wilhelm Müllverstedt]] ([[1834]]–[[1904]]) tegutses [[Tartu]]s. Mõned tema orelid: [[Tartu Peetri kirik]]us, [[Häädemeeste Miikaeli kirik]]us, [[Rõngu Mihkli kirik]]us, [[Põlva Maarja kirik]]us. *[[Gustav Terkmann]] töötas Tallinnas, tema orelid on [[Järva-Madise]]l, [[Kirbla Püha Nikolause kirik]]us ja [[Loksa Maarja kirik]]us. *[[August Terkmann]] ([[1885]]–[[1940]]) oli Gustav Terkmanni poeg, tema tuntud orel on [[Tallinna Jaani kirik]]us IV/51 ([[1913]]) ning tema suurim orel asub [[Tallinna Pühavaimu kirik]]us IV/66+2 ([[1927]]/[[1929]]). *Vennad Kriisad – Juhan, Jakob ja Tannil – hakkasid oreleid ehitama 1880. aastail. Kriisad, kes olid küll iseõppijad, ehitasid oreleid paljudele Eesti kirikutele. Esimene vendade Kriisade orel oli valmistatud Pressi algkoolile. Nad ehitasid oreleid [[Võrumaa]]l. [[Võru Katariina kirik]]u orel on vendade Kriisade ehitatud ([[1910]]). Tannili pojad Eduard, Harry ja Rudolf olid samuti oreliehitajad. Ka [[Hardo Kriisa]] on praegu oreliehitaja. Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu [[Friedrich Ladegast]], [[Eberhard Friedrich Walcker]], [[Wilhelm Sauer]] ja [[Guido Knauff]]. Eesti suurima, 81 registriga [[Tallinna Kaarli kirik]]u oreli ehitas firma E. F. Walcker & Cie ([[1923]]). Wilhelm Sauer suurendas [[Tallinna Toomkirik]]u orelit ([[1913]]), algselt oli see orel [[Friedrich Ladegast]]i ehitatud. Tänapäeval on Eestis algupärasel kujul säilinud Ladegasti orel [[Valga Jaani kirik]]us. ==Orel tänapäeval== Tänapäeval on levinud [[elektriorel]]id ja/või [[süntesaator]]id, mille heli tekitatakse elektrooniliste vahenditega. Ehitatakse ka mehaanilisi oreleid või mingit stiili järgivaid oreleid, näiteks [[uusbarokk|uusbarokses]] stiilis. Samuti ehitatakse kuulsate meistrite vanade orelite koopiaid, näiteks: * [[Soome]]s [[Kotka]] kirikus orelikoopia [[Saksamaa]]lt [[Freiberg]]i katedraali Gottfried Silbermanni orelist, * [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikus Saksamaa [[Stade]] linna Püha Cosmae kiriku [[Arp Schnitger]]i orelist. Need vanade orelite koopiad on valmistanud Martti Porthani Oy oreliehitus. Oreleid ja nende detaile valmistatakse vabrikutes ja orelitöökodades, alates väikestest koduorelitest kuni suurte pillideni kirikutesse või kontserdisaalidesse. Restaureeritakse vanu oreleid ja püütakse neid säilitada järeltulevatele põlvedele. Vanadest algupärasel kujul säilinud orelitest peetakse viimasel ajal lugu eriti seepärast, et need omal ajal on valmistatud meistrite poolt praktiliselt käsitsi ning neil on stiilne ja omapärane kõla. Seepärast valmistatakse vanade kuulsate meistrite orelite koopiaid, see on aeganõudev ja kallis töö, sest tuleb uurida meistri tööde omapära ja püüda valmistada tema tehtutega sarnane orel, mis on keeruline töö. Vabrikutes valmistatud orelid on tulnud konveierilt. ==Vaata ka == [[Pilt:Orelimuuseum Võrus.JPG|pisi|[[Orelimuuseum]] [[Võru]]s]] *[[Oreliprospekt]] *[[Orelivile]] *[[Oreliregister]] *[[Manuaal]] *[[Oreli pedaal]] *[[Dispositsioon (muusika)]] *[[Portatiiv]], keskaegne rihmaga kaelas kantav orel, süleorel. *[[Positiivorel]] ehk positiiv. *[[Elektriorel]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Hugo Lepnurm|Lepnurm, Hugo]]. ''Oreli ja orelimuusika ajaloost''. Kirjastus Muusika 1994. *[[Eesti Orelisõprade Ühing]] (Tallinn, 2007). ''XXI pilku orelile''. ==Märkused== <small> Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali raamatust Hugo Lepnurm. ''"Oreli ja orelimuusika ajaloost"'' Kirjastus Muusika 1994. Infomartsioon [[Kotka]] ja [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikute orelite koopiatest [[Soome]]st pärineb plaatide kogumikust Urkurakentamo Martti Porthan Oy Producer Äänilevy Taito 2006 "This three CD collection of music played on organs built by Martti Porthan Organ Builders contains performances by the following Finnish top musicians" </small> == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|orel}} {{commons|Category:organs|orel}} *[http://www.alkmaarorgelstad.nl Orelifestival Alkmaaris Hollandis] *[http://www.echo-organs.org European Cities Of Historical Organs (ECHO)] * [http://www.virtuallybaroque.com/index.html Ajalooliste orelite salvestised veebis] *[http://www.organlive.com/ Orelimuusika raadio internetis] *[http://www.musicareligiosa.nl/defaultOrgel.aspx?play=yes/ Orelimuusika raadio Hollandist] * [http://www.youtube.com/watch?v=ipzR9bhei_o "Nähtavaks tehtud" J. S. Bachi BWV 565] *[http://www.youtube.com/watch?v=iDjZFvNaxlM/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 1. osa. Šveits] *[http://www.youtube.com/watch?v=jxwZTfILJDA&list=RDiDjZFvNaxlm/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 2. osa. Šveits.] *[http://www.youtube.com/watch?v=NTKwxN0854U/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis] *[http://www.youtube.com/watch?v=yII5CBYOb2Q/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis Kyrios. Manuel Rodriques Coelho(1555-1635)] (1555–1635) *[http://www.youtube.com/watch?v=tAj5XSlfzBY/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis. Samuel Scheidt(1587-1654). "Oh Isa taevariigi sees".("Vater unser Himmelreich.)] (1587–1654). "Oh Isa taevariigi sees" ("Vater unser Himmelreich") (1587–1654). ==Oreliehitus, orelivabrikuid== *[http://www.olevorel.com/et/ Eesti Olev Kentsi orelitöökoda] *[http://www.urkurakentamo.fi/ Soome Martti Porthani oreliehitus] *[http://www.sotkamonurkurakentajat.fi/ Soome Sotkamo oreliehitus] *[http://www.en.laukhuff.de/ Saksamaa Laukhuffi oreliehitus] *[http://www.euleorgelbau.de/ Saksamaa Hermann Eule oreliehitus] *[http://www.contentorgans.com/ Hollandi Contenti orelivabrik] [[Kategooria:Aerofonid]] [[Kategooria:Orel| ]] [[Kategooria:Pillid]] 549ejv7c8gz9kevu94g4ia8tszax192 7261066 7261064 2026-10-28T15:16:09Z Neptuunium 58653 koos viitega 7261066 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} {{Pilli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Orel | nimed = | pilt = Frankfurt Katharinenkirche Orgelprospekt 1990.jpg | liigitus = [[klahvpillid]]/[[aerofonid]] | diapasoon = | häälestus = | sugulaspillid = | muusikud = [[Organistide loend]] | pilli_valmistajad = *[[Arp Schnitger]] *[[Gottfried Silbermann]] *[[Friedrich Ladegast]] *[[Aristide Cavaillè-Coll]] *[[Wilhelm Sauer]] *[[Tannil Kriisa]] *[[Harry Kriisa]] *[[Eduard Kriisa]] *[[Hardo Kriisa]] *[[Olev Kents]] *[[Ernst Carl Kessler]] | artiklid = }} [[Fail:30th Anniversary Virtual Organ Concert Series - Gina Dutschke.webm|pisi|Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal]] '''Orel''' on [[muusikainstrument]], mis tekitab [[Muusikaline heli|heli]] õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist [[Orelivile|vilede]]. Prantsuse 14. sajandi helilooja [[Guillaume de Machaut]]' järgides nimetatakse orelit ka tänapäeval tihti "pillide kuningaks".<ref>Sumner, William Leslie (1973). The Organ: Its Evolution, Principles of Construction and Use. London: Macdonald, lk 39. ISBN 0-356-04162-X</ref> Orelil võib olla 1–7 [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] ehk [[manuaal]]i. [[Oreli pedaal]] on samuti klaviatuur, mida [[organist]] mängib jalgadega. [[Oreli registrid]] on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil [[heli]] tekitada. Oreli nähtav osa on [[Oreliprospekt|prospekt]], mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud orelikapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk [[Oreli traktuur|traktuuri]] järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja [[elektriorel]]id. Oreleid kasutatakse peamiselt [[kontserdisaal]]ides ja [[Kirik (pühakoda)|kirikutes]]. ==Oreli ajaloost== [[Pilt:Hydraulis_001.jpg|pisi|püsti|[[Hydraulis]] [[Vana-Rooma]] oreli [[mosaiik]]]] [[Pilt:Organ-sion.jpg|pisi|püsti|Vanim säilinud mängukõlbulik orel [[Basilique de Valere in Sion]]ist [[Šveits]]is aastast [[1435]]]] Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast ''organon'', mis tähendab tööriista, [[instrument]]i. Oreli juured on [[muinasaeg|muinasajas]], sugulaseks ja [[prototüüp|prototüübiks]] võib pidada [[paaniflööt]]i. Paaniflööt koosneb mitmest [[vile]]st ühisel vilereal. Orelil on ühisel [[Tuulepõhi|tuulepõhjal]] mitu vilet, mis moodustavad [[oreliregister|oreliregistri]]. [[Vana-Rooma]]s oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk ''[[hydraulis]]''. Oreli leiutajaks peetakse [[Aleksandria]] [[mehaanik]]ut [[Ktesibios]]t (umbes [[250 eKr]]). Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. [[Vana-Rooma|Vanas-Roomas]] mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk [[hydraulis]] oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] [[Nero]]. [[Bütsants]]is mängiti orelit pidustustel. Idakirikus ehk [[Õigeusu kirik]]us on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates [[10. sajand]]ist oli Lääne ehk [[Katoliku kirik]]us orel lubatud. Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. [[Klahv]]id olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja [[organist]]i nimetati orelilööjaks ehk ''pulsator organi''. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]il) ainult [[koorilaul]]u algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama [[liturgia|liturgilise]] laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida. [[Girolamo Frescobaldi]] ([[1583]]–[[1643]]), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali" ([[1635]]) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas" ([[1613]]) ja "Partitas" ([[1636]]). ==Oreli diapasoon== '''Oreli [[diapasoon]]iks''' nimetatakse oreli [[manuaal]]ide ja [[oreli pedaal]]i, seega [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuride]] ulatust, ja see võib olla väga erinev. Kõik sõltub ajastust, millal orel on ehitatud, ja stiilist ehk millist muusikat on kõige sobivam ühel või teisel orelil esitada. Vanade orelite diapasoon polnud kaugeltki selline, nagu oleme tänapäeval harjunud. Näiteks on säilinud ühe vana [[Halberstadt]]i Toomkiriku oreli ([[1361]]) kirjeldus ehk dispositsioon, mille pani kirja [[Michael Praetorius]] oma leksikonis "Syntagma musicum": ülemine manuaal ja keskmine manuaal H-a<sup>1</sup>, alumine manuaal H-c<sup>1</sup> ja pedaal H-h<sup>0</sup>. Prantsuse, Hispaania ja Itaalia 17.-18. sajandi orelitel oli veel pedaal näiteks mõnede üksikute basside mängimiseks. Samuti võisid manuaalid olla erineva diapasooniga. Saksa orelitel oli alates 18. sajandist levinud diapasoon manuaalides C-f<sup>3</sup> ja pedaalis C-d<sup>1</sup>, nii oli ka 19. sajandi Friedrich Ladegasti orelitel. Hiljem manuaalide ja pedaali diapasooni suurendati. Näiteks Tallinna Toomkirikus oli Friedrich Ladegasti 1878. aastal ehitatud orelis algul manuaalides C-f<sup>3</sup> ja pedaalis C-d<sup>1</sup>. Hiljem, kui Sauer suurendas seda orelit, oli manuaalide diapasoon juba C-a<sup>3</sup> ja pedaalis C-f<sup>1</sup>. See sõltus ka muusikastiilist, milles 19. sajandil kirjutama hakati. Orelite ja orelimuusika õitseaeg oli [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il, siis muutusid orelid suurteks instrumentideks. Orel oli linna ja kiriku uhkuseks. Tuntumad orelimuusika autorid: *[[barokk (muusika)|Barokk]]: [[Girolamo Frescobaldi]], [[Matthias Weckmann]], [[Francois Couperin]], [[Johann Jakob Froberger]], [[Vincent Lübeck]], [[Johann Adam Reincken]], [[Dietrich Buxtehude]], [[Nicolaus Bruhns]], [[Johann Pachelbel]], [[Johann Sebastian Bach]], [[Georg Friedrich Händel]] *[[romantism (muusika)|Romantism]]: [[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], [[Johannes Brahms]], [[Ferenc Liszt]], [[Cèsar Franck]], [[Alexandre Guilmant]], [[Charles-Marie Widor]], [[Leon Boëlmann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]]. Eri maades on tekkinud oma orelikoolkonnad nii muusikas kui ka oreliehituses, näiteks Saksa, Prantsuse ja Hispaania koolkond. [[Fail:Plan_ACC_Saint-Sulpice_01-fr.svg|pisi|Oreli klahvide, pedaalide ja vilede tööpõhimõte Saint-Sulpice'i kirikus Pariisis]] ==Saksa koolkond== [[Pilt:DSCF0101.JPG|pisi|püsti|[[Gottfried Silbermann]]i orel, ehitatud (1711–1714). [[Freiberg]]i toomkirik, Saksamaa. ]] [[Saksamaa]]l olid orelid [[18. sajand]]il enamasti suured, rikkalikult kaunistatud [[Oreliprospekt|prospektidega]]. Paljud pillid olid (mõned on ka tänapäeval säilinud algupärasel kujul) 4. manuaaliga ja iga [[manuaal]] on omamoodi orel, sest iga manuaal on baroksel orelil varustatud rikkaliku registrivalikuga ja manuaalide vahel oli kontrast. Registratsiooni reegliks oli kasutada erinevaid registreid, näiteks Principal 8`, Rohrflöte 4`, Octave 2`, Mixtur 4fach. Ühesõnaga, erinevad registrid erineva jalgade arvuga. Hiljem, saksa romantismi ajal 19. sajandil hakkasid oreliehituses domineerima 8` ja 4` registrid. Vähenes ülemhelide osakaal ehk 1`, 2`, 2 2/3` Mixturi registrid muutusid tugevamateks. Manuaalidel oli siis tähtis mitte kontrastsus, vaid tugevusastmed. Orel muutus terrassoreliks, s.t on põhimanuaal, kus on tugevamad põhiregistrid: Principalid, flöödid, tugevad Mixturid, ja näiteks teine manuaal oli vaiksemate registritega. Kõik sõltus sellest, kui suur on orel ja mitu manuaali sel on. Hakati ehitama Swellwerk (SW) ehk register [[orelivile]]dega, mis asuvad paisukapis, seega sai võimalikuks teha orelil ''crescendo'' orelil asuva swelleri pedaali või rulli abil. Kõik see kajastub ka orelimuusikas. [[Barokk|Baroki]]ajal oli saksa orelimuusikas oluline kontrastsus registratsioonis. Kasutati erinevaid registreid, näiteks 8`,4`,2`, ning see kajastus oreliehituses. Tuntud 17.-18. sajandi oreliehitajad olid [[Arp Schnitger]] ([[1648]]–[[1719]]) ja [[Gottfried Silbermann]] ([[1683]]–[[1753]]). Orelimuusikas on tuntud selline stiil, nagu ''Stylus Fantasticus'', mis on pärit Põhja-Saksamaalt. Selles stiilis kirjutatud oreliteosed on efektsed ja huvitavad ning selle eredad esindajad olid [[Matthias Weckmann]] ([[1616]]–[[1674]]), [[Johann Adam Reincken]] ([[1643]]–[[1722]]), [[Nicolaus Bruhns]] ([[1665]]–[[1697]]), [[Dietrich Buxtehude]] ([[1637]]–[[1707]]) ja [[Vincent Lübeck]] ([[1654]]–[[1740]]). [[Johann Sebastian Bach]] võttis oma loomingus neilt hiljem palju üle ning arendas seda edasi. Lõpuks oli Johann Sebastian Bachi orelilooming (ja mitte ainult) oma ajastust niivõrd ees, et arvati, et see ei sobi kirikus mängimiseks. [[19. sajand]]il saksa heliloojad, kes kirjutasid orelile: [[Felix Mendelssohn]], [[Robert Schumann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]], [[Josef Rheinberger]]. Felix Mendelssohn võttis [[romantism]]iajal 19. sajandil oma prelüüdides ja fuugades, samuti 6. orelisonaadis palju Bachilt üle, kuid siis olid orelimuusikas juba muud printsiibid, mis kajastusid Bachi hilisemas Leipzigi perioodi loomingus; see hõlmas mitme sarnase registri kasutamist, näiteks mitut 8`,4`,2` jne koos. Samuti kirjutas koraaliprelüüde, prelüüde ja fuugasid orelile [[Johannes Brahms]]. [[Ferenc Liszt]] kirjutas oma teoste transkriptsioone orelile. Tuntud on tema prelüüd ja fuuga B-A-C-H, ehk fuuga teemal nootide kombinatsiooniga b, a, c, h, mis meenutab nime "Bach". Liszt oli omapärane helilooja selles mõttes, et ühelt poolt propageeris ta Ungari rahvuslikku muusikat, samas aga töötas mõnda aega ka Itaalias ja Saksamaal. === Tuntud saksa oreliehitajad === * [[Arp Schnitger]] * [[Gottfried Silbermann]] * [[Friedrich Ladegast]] * [[Wilhelm Sauer]] ==Prantsuse ja Hispaania koolkond== === Prantsusmaa orelid === [[Prantsusmaa]] orelitel oli ja on ka praegu suur ülekaal keelregistritel, mis on prantsuse ja ka hispaania orelite omapära. Keelregistrid ehk trompet, oboe, klarnet, posaune. Manuaalide nimetused: ''Grand Orgue'' (Peavärk), ''Positif'', ''Echo'' (kaja), ''Recit'' – siin on tavaliselt sooloregistrid ja muidugi ''Pedale'' (pedaal). Prantsusmaal teenisid organistid nii kirikutes kui ka kuninga juures. Populaarsed olid süidid orelile, kusjuures huvitav on märkida, et kui näiteks duo oli soolohäälele, siis erinevalt sakslastest kirjutasid prantslased pealkirjas, millisele registrile soolo on, näiteks "Recit de Cornet" (Korneti soolo), "Plein jeu" (Täisorel) ehk orelimäng ''fortes'', kasutades kogu oreli registreid, või "Flutes" (Flöödid). Tuntud on [[Louis-Nicolas Clérambault]] ([[1676]]–[[1749]]), kes kirjutas kaks orelisüiti ning veel kantaate ja motette. Veel mõned 17.–18. sajandi prantsuse organistid ja heliloojad: [[Nicolas Gigault]] ([[1624]]–[[1707]]), [[Antoin Lebegue]] ([[1620]]–[[1702]]), [[Louis Marchand]] ([[1669]]–[[1706]]) ja kuulus [[François Couperin]] (''le Grand'' – suur; [[1663]]–[[1733]]), [[Nicolas de Grigny]] ([[1672]]–[[1703]]), [[Jean-François Dandrieu]] ([[1682]]–[[1738]]), [[Louis-Claude Daquin]] ([[1694]]–[[1722]]). 17.–18. sajandi prantsuse orelimuusikale on iseloomulik [[melism]]ide ehk kaunistuste rohkus. See on iseloomulik ka kogu barokkmuusikale, kuid eriti iseloomulik on see prantsuse barokkmuusikale. 19. sajandil olid tuntud helilooja [[Cèsar Franck]] ([[1822]]–[[1890]]) – ta oli [[Pariisi Konservatoorium]]i professor – ning [[Leon Boëlmann]] ([[1862]]–[[1897]]), [[Alexandre Guilmant]] ([[1837]]–[[1911]]) ja [[Charles-Marie Widor]] ([[1844]]–[[1937]]), [[Louis Vierne]] ([[1870]]–[[1937]]). *[https://www.youtube.com/watch?v=J8vz1D_L_OE/ Charles-Marie Widor (1844–1937). Toccata op.42 №1, 5. sümfoonia orelile autori esituses, aprill 1932.] [[St. Sulpice'i kirik]] [[Pariis]]is. [[Aristide Cavaillè-Coll]]i orelil. Oreliehitajaist peab märkima Clicquot' dünastiat: Robert Clicquot'd, tema poegi Jean Baptiste ja Louis-Alexandre Cliquot'd. Louis-Alexandre Clicquot poeg oli Franςois-Henri Clicquot, kelle poeg Claude Franςois Clicquot oli samuti oreliehitaja, seega kokku neli põlvkonda oreliehitajaid. Clicquot' oreliehitajate dünastia ehitas oreleid Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 19. sajandil oli tuntud [[Aristide Cavaillè-Coll]], kelle juures õppis [[Friedrich Ladegast]]. === Hispaania orelid === [[Pilt:Órgano. Ayerbe.jpg|pisi|püsti|[[Ayerbe]] kirik.Orel horisontaalviledega. Hispaania]] [[Hispaania]]s on orelitel samuti palju keelregistreid, mistõttu need sarnanevad prantsuse orelitega. Manuaalide nimetused on näiteks ''Orgue maior'' (peamanuaal), ''Cadrireta'', ''Pedale''. Eriliseks teeb hispaania orelid '''horisontaalsete''' vilede olemasolu. See annab orelile eriliselt tugeva kõla, mis on suunatud otse kirikusse. Näiteks mõned Sevilla katedraali horisontaalviledega registrite nimetused: Trompeta real 8` (Kuninga trompet), Bajoncillo y Clarin 8`+4` 8-jalased ja 4-jalased viled, Trompeta imperiaal 32`- väga madala põriseva kõlaga trompet horisontaalviledega, Trompeta magna 16` (suur trompet), Trompeta de batalle 8` (lahingutrompet). Nagu näha, on need kõik keelregistrid ning annavad tugeva efekti. Hispaania orelid, eriti barokiajastu säilinud pillid on tugeva põriseva kõlaga ''fortes''. Muidugi on võimalik ka ''pianot'' mängida, kuid ka ''piano'' kõlab teisiti, kui oleme oreli puhul harjunud kuulma, sest ka vaiksed registrid on enamasti keelregistrid. 17.-18. sajandi hispaania orelimuusika eripära oli see, et kirjutati [[tiento]]sid. Hispaania 17.–18. sajandi tuntud organistid ja heliloojad: [[Pablo Bruna]] ([[1611]]–[[1679]]), [[Juan Jose Cabanilles]] ([[1644]]–[[1712]]), [[Miguel Lopez]] ([[1669]]–[[1723]]), [[Jose Elias]] ([[1675]]–[[1749]]). Nemad kirjutasid [[tiento]]sid orelile. ==Itaalia koolkond== [[Pilt:Pipe organ San Giovanni in Laterano 2006-09-07.jpg|pisi|[[Rooma]] [[San Giovanni Laterano Basiilika]] orel. Itaalia]] [[Itaalia]]s ehitati 16.–18. sajandil väikesi oreleid sageli ühe manuaaliga, pedaal kas puudus üldse või olid sellel ainult mõned bassinoodid (näiteks: C, D, E ja F). Sageli "musti" klahve pedaalis ei kasutatud. Pedaali kasutati pika bassi ehk orelipunkti mängimiseks. Selle põhjuseks oli need muusikastiilid, milles toona Itaalias kirjutati. Enamasti kirjutati [[kantsoon]]e, Ricercare, tokaatasid. Muusikas domineerisid akordid ja passaažid. Kirjutati sellist muusikat, mida oli võimalik esitada niihästi klavessiinil kui ka orelil, seepärast polnud erilist vajadust oreli pedaali kasutada, nagu seda tehti näiteks Saksamaal. Loomulikult improviseeriti orelil palju, kuid seda tegid praktiliselt kõik organistid ka mujal. Itaalias olid organistid teenistuses nii kirikutes kui ka otse paavstide juures. Kuulus Itaalia organist ja helilooja oli [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), kes legendi järgi olevat mänginud Roomas 30 000 inimesele. Itaalia organiste: [[Adrian Willaert]] ([[1480]]–[[1562]]), [[Cipriano da Rore]] ([[1516]]–[[1565]]), [[Andrea Gabrieli]] ([[1510]]–[[1586]]), [[Claudio Merulo]] ([[1533]]–[[1604]]). Need organistid ja heliloojad olid kuulsa [[Veneetsia Markuse katedraal]]i organistid, mis oli Rooma kõrval 16.–18. sajandi muusikakeskus Itaalias. Tuntuim oli [[Girolamo Frescobaldi]], kes töötas Roomas Püha Peetruse katedraalis paavsti juures. Rooma ja Veneetsia olid tookordses Itaalias kunsti ja muusika keskused. Paavstid ja katoliku kirik toetasid rahaliselt muusika ja kujutava kunsti arengut, see oli üks vastureformatsiooni ilminguid. Kui näiteks Inglismaal, Madalmaades ja isegi Saksamaal püüti koos pühakute piltidega ka orel kirikust välja visata kui katoliiklik atribuut, siis Itaalias oli selles mõttes just vastupidi – kunsti areng oli renessansi- ja barokiajal tohutusuur. Muidugi jäi ka Saksamaal orel siiski kirikusse ja arenes hiljem, 18. sajandil suureks kirikupilliks, sest [[Martin Luther]] pidas muusikast väga lugu ega lubanud oma ajal kirikuid Saksamaal päris lagedaks teha. ==Inglismaa koolkond== [[Inglismaa]]l oli orelite olukord kaua väga tagasihoidlik. [[Puritaan]]lik liikumine tõrjus oreli hoopis kirikust välja. Orelid oli väikesed pillid koduseks musitseerimiseks ja ilma pedaalita. Ka kirikutes olid orelid kaua ilma pedaalita, isegi Händel oli sunnitud mängima ilma pedaalita orelitel. Manuaalide nimetused: ''Great Organ'', ''Choir Organ'', ''Echo Organ''. Manuaalid nimetati eraldi "oreliks" ehk Peamanuaal (Suur orel), Teine manuaal (Koori orel), Kaja (''Echo''). 17.-18. sajandi Inglismaa orelimuusika omapära oli see, et kirjutati palju ''[[voluntary]]''<nowiki/>'sid. Inglismaa [[18. sajand]]i organiste ja heliloojaid: [[Mathew Locke]] ([[1632]]–[[1677]]), [[John Blow]] ([[1649]]–[[1708]]) ja kuulus koos [[Johann Sebastian Bach]]iga; [[Georg Friedrich Händel]] ([[1685]]–[[1759]]), keda peetakse nii Saksamaa kui ka Inglismaa heliloojaks; [[Maurice Greene (helilooja)]] ([[1696]]–[[1755]]) ja [[William Boyce]] ([[1711]]–[[1779]]). ==Orelite olukord Eestimaal== ===16.–17. sajandi orelid Eestimaal=== Eestimaal oli [[16. sajand]]il tähtis sündmus [[Martin Luther]]i [[reformatsioon]], mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse [[jumalateenistus]]e. Enne oli vaid ladinakeelne [[missa]] koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu – katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus ([[1525]]) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba [[keskaeg|keskajal]]. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17. sajandil suurt mõju [[Saksamaa]] ja [[Rootsi]], kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17. sajandi oreliehitajaid: *Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas [[Tartu Jaani kirik]]ule väikese [[positiivorel]]i ([[1585]]) ja [[Tallinna Oleviste kirik]]ule oreli ([[1588]]). *Johannes Paul tuli Eestimaale [[Riia]]st ([[1614]]) aastal. Hooldas oreleid [[Tallinn]]as, [[Riia]]s, [[Jelgava]]s ja [[Kuldiga]]s. *Meinecke tuli [[Gdańsk]]ist Eestimaale ja tegutses Tallinnas ([[1648]]–[[1678]]). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja [[Tallinna Niguliste kirik]]utele. *Georg Schmidt tegutses Tallinnas [[17. sajand]]i lõpul. *Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]ule. ===18. sajandi orelid Eestimaal=== Pärast [[Põhjasõda]], [[18. sajand]]i alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse. * Gottfried Kloos [[Danzig]]ist kutsuti Eestisse ([[1720]]). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule. * [[Heinrich Andreas Contius]] remontis [[Tallinna Niguliste kirik]]u oreli. * [[Johann Andreas Stein]] hakkas tegutsema [[Pärnu]]s. * [[Johann Thal]] oli köster [[Kambja]]s ja tegi oma esimese oreli [[Kambja kirik]]ule ([[1772]]). Ta oli oreliehituse alal iseõppija. ===19.–20. sajandi Eestimaa orelid=== [[Pilt:Valga Jaani kiriku orel. Friedrich Ladegast 1867..jpg|pisi|püsti|[[Valga Jaani kirik]]u orel. [[Friedrich Ladegast]] (1867)]] [[19. sajand]]il pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule [[romantism]], mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida [[Carl August Tanton]]i, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal. *[[Ernst Carl Kessler]] ([[1808]]–[[1863]]) töötas Tartus [[19. sajand]]i keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit. Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid. Suurimad tema ehitatuist olid [[Otepää kirik]]u 12 registriga orel, [[Halliste]] orel 14 ja [[Tartu Ülikooli kirik]]u orel koguni 28 registriga<ref>[https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola Ernst Carl Kessleri oreleil on laitmatu kõla], Sakala, 24. juuli 2004</ref>. Säilinud orelid on [[Alaska]]s [[Sitka]]s, [[Nõmme Rahu kirik]]us, [[Karksi Peetri kirik]]us, [[Otepää kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kirik]]us. Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid. *[[Gustav Normann]] töötas Tallinnas. Tema tuntud orelid on [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]us ([[1847]]) ja [[Tallinna Jaani kirik]]us ([[1869]]). *[[Wilhelm Müllverstedt]] ([[1834]]–[[1904]]) tegutses [[Tartu]]s. Mõned tema orelid: [[Tartu Peetri kirik]]us, [[Häädemeeste Miikaeli kirik]]us, [[Rõngu Mihkli kirik]]us, [[Põlva Maarja kirik]]us. *[[Gustav Terkmann]] töötas Tallinnas, tema orelid on [[Järva-Madise]]l, [[Kirbla Püha Nikolause kirik]]us ja [[Loksa Maarja kirik]]us. *[[August Terkmann]] ([[1885]]–[[1940]]) oli Gustav Terkmanni poeg, tema tuntud orel on [[Tallinna Jaani kirik]]us IV/51 ([[1913]]) ning tema suurim orel asub [[Tallinna Pühavaimu kirik]]us IV/66+2 ([[1927]]/[[1929]]). *Vennad Kriisad – Juhan, Jakob ja Tannil – hakkasid oreleid ehitama 1880. aastail. Kriisad, kes olid küll iseõppijad, ehitasid oreleid paljudele Eesti kirikutele. Esimene vendade Kriisade orel oli valmistatud Pressi algkoolile. Nad ehitasid oreleid [[Võrumaa]]l. [[Võru Katariina kirik]]u orel on vendade Kriisade ehitatud ([[1910]]). Tannili pojad Eduard, Harry ja Rudolf olid samuti oreliehitajad. Ka [[Hardo Kriisa]] on praegu oreliehitaja. Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu [[Friedrich Ladegast]], [[Eberhard Friedrich Walcker]], [[Wilhelm Sauer]] ja [[Guido Knauff]]. Eesti suurima, 81 registriga [[Tallinna Kaarli kirik]]u oreli ehitas firma E. F. Walcker & Cie ([[1923]]). Wilhelm Sauer suurendas [[Tallinna Toomkirik]]u orelit ([[1913]]), algselt oli see orel [[Friedrich Ladegast]]i ehitatud. Tänapäeval on Eestis algupärasel kujul säilinud Ladegasti orel [[Valga Jaani kirik]]us. ==Orel tänapäeval== Tänapäeval on levinud [[elektriorel]]id ja/või [[süntesaator]]id, mille heli tekitatakse elektrooniliste vahenditega. Ehitatakse ka mehaanilisi oreleid või mingit stiili järgivaid oreleid, näiteks [[uusbarokk|uusbarokses]] stiilis. Samuti ehitatakse kuulsate meistrite vanade orelite koopiaid, näiteks: * [[Soome]]s [[Kotka]] kirikus orelikoopia [[Saksamaa]]lt [[Freiberg]]i katedraali Gottfried Silbermanni orelist, * [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikus Saksamaa [[Stade]] linna Püha Cosmae kiriku [[Arp Schnitger]]i orelist. Need vanade orelite koopiad on valmistanud Martti Porthani Oy oreliehitus. Oreleid ja nende detaile valmistatakse vabrikutes ja orelitöökodades, alates väikestest koduorelitest kuni suurte pillideni kirikutesse või kontserdisaalidesse. Restaureeritakse vanu oreleid ja püütakse neid säilitada järeltulevatele põlvedele. Vanadest algupärasel kujul säilinud orelitest peetakse viimasel ajal lugu eriti seepärast, et need omal ajal on valmistatud meistrite poolt praktiliselt käsitsi ning neil on stiilne ja omapärane kõla. Seepärast valmistatakse vanade kuulsate meistrite orelite koopiaid, see on aeganõudev ja kallis töö, sest tuleb uurida meistri tööde omapära ja püüda valmistada tema tehtutega sarnane orel, mis on keeruline töö. Vabrikutes valmistatud orelid on tulnud konveierilt. ==Vaata ka == [[Pilt:Orelimuuseum Võrus.JPG|pisi|[[Orelimuuseum]] [[Võru]]s]] *[[Oreliprospekt]] *[[Orelivile]] *[[Oreliregister]] *[[Manuaal]] *[[Oreli pedaal]] *[[Dispositsioon (muusika)]] *[[Portatiiv]], keskaegne rihmaga kaelas kantav orel, süleorel. *[[Positiivorel]] ehk positiiv. *[[Elektriorel]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Hugo Lepnurm|Lepnurm, Hugo]]. ''Oreli ja orelimuusika ajaloost''. Kirjastus Muusika 1994. *[[Eesti Orelisõprade Ühing]] (Tallinn, 2007). ''XXI pilku orelile''. ==Märkused== <small> Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali raamatust Hugo Lepnurm. ''"Oreli ja orelimuusika ajaloost"'' Kirjastus Muusika 1994. Infomartsioon [[Kotka]] ja [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikute orelite koopiatest [[Soome]]st pärineb plaatide kogumikust Urkurakentamo Martti Porthan Oy Producer Äänilevy Taito 2006 "This three CD collection of music played on organs built by Martti Porthan Organ Builders contains performances by the following Finnish top musicians" </small> == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|orel}} {{commons|Category:organs|orel}} *[http://www.alkmaarorgelstad.nl Orelifestival Alkmaaris Hollandis] *[http://www.echo-organs.org European Cities Of Historical Organs (ECHO)] * [http://www.virtuallybaroque.com/index.html Ajalooliste orelite salvestised veebis] *[http://www.organlive.com/ Orelimuusika raadio internetis] *[http://www.musicareligiosa.nl/defaultOrgel.aspx?play=yes/ Orelimuusika raadio Hollandist] * [http://www.youtube.com/watch?v=ipzR9bhei_o "Nähtavaks tehtud" J. S. Bachi BWV 565] *[http://www.youtube.com/watch?v=iDjZFvNaxlM/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 1. osa. Šveits] *[http://www.youtube.com/watch?v=jxwZTfILJDA&list=RDiDjZFvNaxlm/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 2. osa. Šveits.] *[http://www.youtube.com/watch?v=NTKwxN0854U/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis] *[http://www.youtube.com/watch?v=yII5CBYOb2Q/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis Kyrios. Manuel Rodriques Coelho(1555-1635)] (1555–1635) *[http://www.youtube.com/watch?v=tAj5XSlfzBY/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis. Samuel Scheidt(1587-1654). "Oh Isa taevariigi sees".("Vater unser Himmelreich.)] (1587–1654). "Oh Isa taevariigi sees" ("Vater unser Himmelreich") (1587–1654). ==Oreliehitus, orelivabrikuid== *[http://www.olevorel.com/et/ Eesti Olev Kentsi orelitöökoda] *[http://www.urkurakentamo.fi/ Soome Martti Porthani oreliehitus] *[http://www.sotkamonurkurakentajat.fi/ Soome Sotkamo oreliehitus] *[http://www.en.laukhuff.de/ Saksamaa Laukhuffi oreliehitus] *[http://www.euleorgelbau.de/ Saksamaa Hermann Eule oreliehitus] *[http://www.contentorgans.com/ Hollandi Contenti orelivabrik] [[Kategooria:Aerofonid]] [[Kategooria:Orel| ]] [[Kategooria:Pillid]] au2c85pojjd20q6euur4vc73dff1xhi Arutelu:Orel 1 78300 7261054 6693207 2026-10-28T14:42:55Z Sendrasendra 225202 7261054 wikitext text/x-wiki Igal muusikariistal on omapärane heli, see küll orelit teistest ei erista. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 8. märts 2007, kell 17:40 (UTC) Kui rääkida üldse helist, siis see on väga lai mõiste. Heli omaduseks on tugevus, tämber, pikkus, kõrgus. Oreli heli omapära on see, et ta ei kustu erinevalt teistest pillidest. Olgu see näiteks klaver või trompet. Trompetimängija ei suuda füüsiliselt pidada väga pikka heli trompetil. Orelil aga heli kestab nii kaua kui organist hoiab sõrme klahvil. Kasvõi tund aega. Oreli registrid emiteerivad mitmeid pille, näiteks trompeti, klarneti, oboe, cello, viiuli, gambat. Selle pärast orelit nimetatakse pillide kuningaks. Aga loomulikult igal muusika instrumnedil on omapära helide poolest olemas.{{allkirjata|Jyriorel}} :Vikipeedias hoidutakse sellistest sõnadest. Samasugune on "legendaarne". Akordionil ei kustu ka heli. "Omapärane heli" on juba eemaldatud, sest kommentaar on kirjutatud 8. märts 2007. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 25. juuli 2008, kell 18:24 (UTC) : Heli on muidugi omapärane, aga seda tuleb võimaluste piires kirjeldada, mitte lihtsalt nimetada omapäraseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. juuli 2008, kell 18:33 (UTC) Akkordionist siiski ei suuda väga pikalt ühte heli hoida, sest kustumisel see nõrgeneb, ehk tekkib diminuendo. Selleks et jätkata tal on vaja siiski akkordioni lõõtsa uuesti täita õhuga. Orelil lõõts pidevalt täitutb õhuga, sest seda täidab õhuventilaator ja organistil piisab nö sõrme klahvil hoidmiseks ja heli kestab muutmatuna.{{allkirjata|Jyriorel}} : [[Muusikateooria]]t ei ole vaja mulle seletada, sest seda tean ma niigi. Akordionil vahetatakse lõõtsa ja loomulikut [[pillimängija]] ei suuda füüsiliselt tugevat heli hoida. Orel ja akordion on [[Aerofonide loend|aerofonid]] ja seega suglaspillid. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 27. juuli 2008, kell 08:54 (UTC) :: ''Tekkinud on terved rahvuslikud orelikoolkonnad nii muusikas kui oreliehituses näiteks Saksa, Prantsuse, Hispaania ja Madalmaade koolkonnad'' Kas muusikas ja oreliehituses on erinevad orelikoolkonnad? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 30. juuli 2008, kell 10:59 (UTC) On küll. Oreliehituses on erinevatel maadel, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal erinevad traditsioonid oreliehituses. Need orelid erinevad registrite, ehituse poolest ja see tähendab ka kõla poolest. Kas peab Vikipedias põhjalikult kirjutama erinevatesst oreliehituse stiilidest? Hispaania ja Prantsuse orelid on küll sarnased, kuid ka seal leidub erinevusi. Paraku need orelid, mida oleme harjunud kuulama on saksa tüüpi pillid. Orelimuusikas on samuti erinevusi. Milliseied vorme ja teoseid eelistati kirjutama jne. Võib olla oleks vaja vahetada sõna "rahvuslikud" sõnaga "erinevate maade koolkonnad". Sest näiteks barokki ajal ei saa veel rääkida rahvuslikutest koolkondadeks, kuid aga hiljem sellest saab rääkida, näiteks kui võtta kasvõi meie eesti orelimuusika. Arvan, et piisab mainida, muidu see asi läheb liiga keeruliseks nö tavainimesele, kes muusikast huvitub. --[[Kasutaja:Jyriorel|Jyriorel]] 30. juuli 2008, kell 14:19 (UTC) :Ma arvan, et Tiuks mõtles oma küsimusega seda, kas on olnud ühel rahvusel eraldi orelimuusika koolkond ja oreliehituse koolkond. :''Arvan, et piisab mainida, muidu see asi läheb liiga keeruliseks nö tavainimesele, kes muusikast huvitub.'' Vikipeediast peaks infot saama ka antud ala spetsialist, kui ta seda otsib, infot ei ole vaja kärpida põhjusel, et see võib tavainimesele mõistetamatu olla. Pigem siis juba seletada lahti, et ka võhik aru saaks. Ruumipuudust ju ei ole. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. juuli 2008, kell 14:44 (UTC) :: Jah, ma mõtlesin kas ühel rahvusel on eraldi orelimuusika koolkond ja oreliehituse koolkond. Vikist otsib infot nii tavainimene kui ka spetsialist ja seepärast peaks rääkima keerulistest asjadest lihtsas keeles. Entsüklopeedia on teatmeteos ja sellest lähtugi artiklite kirjutamisel. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 30. juuli 2008, kell 15:13 (UTC) Väga põhjalikult on kirjutatud orelehitusest ja orelimuusika ajaloost raamatus Hugo Lepnurm. Oreli ja orelimuusika ajaloost. Kirjastus "Muusika" 1994. Kes soovib, võib sealt sellest põhjalikult lugeda. Soovitan artiklis selle raamatu. Püüan arusaadavalt ja kokkuvõtlikult veel erinevatest orelitest erimaadel kirjutada, kuid ei hakka tsiteerima seda raamatut, muidu on autoriõiguste rikkumine. Kahjuks Eestis praktiliselt puudub selle alane eestikeelne kirjandus.--[[Kasutaja:Jyriorel|Jyriorel]] 30. juuli 2008, kell 15:29 (UTC) : Raamat ei ole kõigile kättasaadav aga Vikipeedia küll. Raamatut ei tohi sõna sõnalt ümberkirjutada aga info ja faktid ei ole autorikaitse all ja seepärast saab kõigest kirjutada. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 30. juuli 2008, kell 16:04 (UTC) Täiendasin artikli orelist. Mis puutub oreliehitusse, liiga keeruline informatsioon huvitab spetsialiste ja need kas juba nagu nii teavad seda kõike, või leiavad nagu nii mõnda erialast raamatut. Mis puutub raamatusse, kes tahab, see leiab. Kuid see selleks. Vikipeedia on laiemale ringile inimestest. Aga tore kui tahetakse orelist ikka rohkem teada.--[[Kasutaja:Jyriorel|Jyriorel]] 30. juuli 2008, kell 16:52 (UTC) ---- == Eesti ja orel == * [http://ester.nlib.ee/search*est/t?SEARCH=eesti+orelid&searchscope=1&SUBMIT=OTSI eesti orelid @ ester.nlib.ee] * NSVL-i ajal ilmus sari heliplaate &bdquo;Eesti orelid&rdquo; * siinses vikis võiks olla loetelu [[Eesti orelite loend]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 12. august 2008, kell 06:00 (UTC) :: Aitäh info eest ja kirjutan need Vikiprojekti Muusika vastavasse huvirühma. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 12. august 2008, kell 10:06 (UTC) ::: ups, kaks pisiasja jäid mainimatta: ::: [http://www.hot.ee/eoy/ Eesti Orelisõprade Ühingu veeb] ::: ja nende koostatud nimekiri [http://www.hot.ee/eoy/orelid.html Orelid] ::: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 12. august 2008, kell 14:51 (UTC) ---- Mõtlesin, et esitaks selle hea artikli kandidaadiks, aga puudub näiteks oreli ehitusest üldisemalt rääkiv alajaotus. Erinevate koolkondade alajaotustes on küll infot, aga oreli põhilise ehituse kohta pole palju kirjas. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. märts 2010, kell 18:07 (UTC) Mida võiks pidada oreli ehitusest üldisema alajaotuse all? Oreli põhilise ehituse kohta olen kirjutanud eraldi artiklites, nii vähemalt nõuti. Need on näiteks [[Manuaal]], [[Oreli registrid]],[[Oreli pedaal]], [[Oreli traktuur]], [[Orelivile]], [[Prospekt]], [[Dispositsioon (muusika)]] ka oreliehitajad. --[[Kasutaja:Jyriorel|Jyriorel]] 5. mai 2010, kell 10:09 (EEST) ---- Orelit ju nimetatakse pillide kuningaks, miks selle pidi välja jätma? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 16:42 (EET) qbmqpmmkjijrbqacysrk7kd7uczqlor Andrus Ansipi teine valitsus 0 81116 7261358 7260069 2026-10-29T09:37:50Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261358 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 45. valitsus | ametis = 2007–2011 | pilt = Portrait Andrus Ansip.jpg | algus = 5. aprill 2007 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 <small>(alates 11. juunist 2009)</small><br />14 <small>(kuni 11. juunini 2009)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(kuni 21. maini 2009)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(alates 21. maist 2009)</small> | valimised = [[2007. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XI Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 6. aprill 2011 | järgnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] }}'''Andrus Ansipi teine valitsus''' nimetati [[president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e poolt ametisse [[4. aprill|4. aprillil]] [[2007]]. Valitsuse liikmed andsid ametivande ja astusid ametisse [[5. aprill]]il [[2007]]. 45. [[Eesti valitsus]]e moodustasid [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsus sai ametisse [[XI Riigikogu]] [[2007. aasta Riigikogu valimised|valimiste]] tulemusel. ==Valitsuse moodustamine== ===Riigikogu hääletus=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''4. aprill 2007<br>Peaministrikandidaat Andrus Ansipile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="3" |Opositsioon (35) ! colspan="2" |Toetajad (6) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Andrus Ansip]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''62''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (31)<br>[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (19)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (29)<br>[[Rahvaliit]] (6) | rowspan="5" style="background:#68f024;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] (6) | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |33 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |33 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''13. mai 2009<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Ansdrus Ansipile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="3" |Opositsioon (34) ! colspan="2" |Toetajad (10) ! colspan="2" |Erapooletud (7) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Andrus Ansip]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |35 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (31)<br>[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (19) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (28)<br>[[Rahvaliit]] (6) | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#68f024;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] (6)<br>[[Jaan Kundla]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''53''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |12 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} ==Valitsuse koosseis== {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Laine Jänes]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Juhan Parts]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Helir-Valdor Seeder]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jüri Pihl]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Marko Pomerants]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Vallo Reimaa]]''' |5. aprill 2007 |22. jaanuar 2008 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' |23. jaanuar 2008 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maret Maripuu]]''' |5. aprill 2007 |23. veebruar 2009 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |23. veebruar 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]){{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}11. juunil 2009 jagati rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Tähtsündmused== ===2007=== * Tõnismäe [[Pronkss%C3%B5dur|pronkssõduri]] teisaldamine, millega kaasnesid nn [[Aprillirahutused_Tallinnas|aprillirahutused]] ja [[2007. aasta küberrünnakud|küberrünnakud]]. Valitsuse otsustav käitumine tõstis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja peaministri populaarsust eestlaste seas, venelased hakkasid valdavalt toetama Keskerakonda. Suhted [[Venemaa]]ga pingestusid – transiidi kokkukuivamine, turismi kokkutõmbumine jt. * [[2007]]. [[mai]]s oli Valitsuse prioriteet Eesti võimalik kiire (2011. aasta alguses) eurole üleminek. Sama aasta sügisest aga tõdeti – euro tulek lükkub edasi määramatuks ajaks. Tähtaja edasilükkumise põhjuseks Balti riikides kerkiv inflatsioon. * [[26. september]] [[2007]]. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. [[Oktoober|Oktoobrist]] seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse. * [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] ühines Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. ===2008=== * Alates [[2008]]. aasta [[1. jaanuar]]ist üksikisiku [http://www.emta.ee/?id=22847 tulumaksu alandamine] 21%-ni. * [[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu [[Vallo Reimaa]] regionaalministri ametist tagasi ning kinnitas uueks ministrikandidaadiks [[Siim-Valmar Kiisler]]i. Reimaa tagasikutsumise ajend olla parteidistsipliini rikkumine regionaalhalduse teemal ehk erakonnaga kooskõlastamata liigsed järeleandmised partneritele, mis on tekitanud arvamusi, et minister pole parteikaaslaste suhtes piisavalt lojaalne. Samuti on talle ette heidetud vähest suutlikkust. Tema asemele pakutud [[Tarmo Loodus]] aga loobus. * [[2008]] [[veebruar]]is saabuvad esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Valitsuse kritiseerijad muutuvad valjuhäälseks. [[Märts]]is tunnistab peaminister esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida. Pingeid tekitab rahandusministeeriumi tõdemus, et riigil tuleb eeldatud kulusid 9,9 miljardi eest kärpida. Koalitsioonierakonnad vaidlevad ("''krokodillide komisjon"''), kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema. * Valitsus otsustas [[15. mai]] [[2008]] kiita heaks ja saata [[riigikogu]]le vastuvõtmiseks 2008. aasta negatiivse lisaeelarve. [[2009]] [[mai]]s aga tuleb [[riigikogu]]l anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele. ===2009=== * Aasta algul astus tagasi sotsiaalminister [[Maret Maripuu]]. Põhjuseks puuetega inimeste toetuste väljamaksmise hilinemine. Avaliku teenistuse seaduse alusel said noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja. Uueks ministriks sai endine [[Nõmme linnaosa]]vanem [[Hanno Pevkur]]. * [[30. aprill]] [[2009]] otsustati, et ministeeriumid peavad ette valmistama riigieelarve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib vähendada vaid omatulu suurendamise arvelt. * [[Mai]] algul algatasid Riigikogu opositsioonierakondade 37 saadikut nõude umbusalduse avaldamiseks peaminister [[Andrus Ansip]]ile. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldamine kukkus läbi – poolt hääletas 35 ja vastu 53 riigikogu liiget. * [[Mai]] lõpuks jooksis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i koostöö [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] ummikusse. Uue valitsuse moodustamiseks asuti [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliiduga]] läbi rääkima. [[21. mai]]l palus peaminister [[Andrus Ansip]] presidendil ametist vabastada rahandusminister [[Ivari Padar]]i, rahvastikuminister [[Urve Palo]] ja siseminister [[Jüri Pihl]]i. * [[2. juuni]]l teatas peaminister, et [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i võimuliit jätkab vähemusvalitsusena. [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i volikogud ei toetanud uue koalitsiooni sündi ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] lahkus. Vabanenud ministrikohad jaotati uuesti ümber. * [[4. juuni]]l andsid ametivande uued ministrid [[Jürgen Ligi]] (rahandusminister) ja [[Marko Pomerants]] (siseminister). * [[11. juuni]]l jagati alates 21. maist täitmata rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/050407/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/253682.php "Andrus Ansip: Valitsuse kümme käsku"], [[Postimees]], 5. aprill 2007 ([[Andrus Ansip]]i kõne [[Riigikogu]]s [[4. aprill]]il [[2007]] enne hääletust) * [[Rein Sikk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453340 Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler] EPL, 27. detsember 2008 * [[Sulev Vedler]], [[Tarmo Vahter]], [[Argo Ideon]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/29/eesti-uudised/6454-valitsuse-salaplaan-kuidas-saasta-eesti-riiki-pankrotist Valitsuse salaplaan: kuidas säästa Eesti riiki pankrotist] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2007]]–[[2011]] | järgnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ansip 2]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] 8m1myg92ww4yqmxngmnnoexuttjxbwf 7261373 7261358 2026-10-29T10:17:49Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261373 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 45. valitsus | ametis = 2007–2011 | pilt = Portrait Andrus Ansip.jpg | algus = 5. aprill 2007 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 <small>(alates 11. juunist 2009)</small><br />14 <small>(kuni 11. juunini 2009)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(kuni 21. maini 2009)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(alates 21. maist 2009)</small> | valimised = [[2007. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XI Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 6. aprill 2011 | järgnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] }}'''Andrus Ansipi teine valitsus''' nimetati [[president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e poolt ametisse [[4. aprill|4. aprillil]] [[2007]]. Valitsuse liikmed andsid ametivande ja astusid ametisse [[5. aprill]]il [[2007]]. 45. [[Eesti valitsus]]e moodustasid [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsus sai ametisse [[XI Riigikogu]] [[2007. aasta Riigikogu valimised|valimiste]] tulemusel. ==Valitsuse moodustamine== ===Riigikogu hääletus=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''4. aprill 2007<br>Peaministrikandidaat Andrus Ansipile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="3" |Opositsioon (35) ! colspan="2" |Toetajad (6) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Andrus Ansip]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''62''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (31)<br>[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (19)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (29)<br>[[Rahvaliit]] (6) | rowspan="5" style="background:#68f024;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] (6) | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |33 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |33 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''13. mai 2009<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Andrus Ansipile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="3" |Opositsioon (34) ! colspan="2" |Toetajad (10) ! colspan="2" |Erapooletud (7) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Andrus Ansip]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |35 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (31)<br>[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (19) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (28)<br>[[Rahvaliit]] (6) | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#68f024;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] (6)<br>[[Jaan Kundla]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''53''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |12 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} ==Valitsuse koosseis== {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Laine Jänes]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Juhan Parts]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Helir-Valdor Seeder]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jüri Pihl]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Marko Pomerants]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Vallo Reimaa]]''' |5. aprill 2007 |22. jaanuar 2008 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' |23. jaanuar 2008 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maret Maripuu]]''' |5. aprill 2007 |23. veebruar 2009 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |23. veebruar 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]){{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}11. juunil 2009 jagati rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Tähtsündmused== ===2007=== * Tõnismäe [[Pronkss%C3%B5dur|pronkssõduri]] teisaldamine, millega kaasnesid nn [[Aprillirahutused_Tallinnas|aprillirahutused]] ja [[2007. aasta küberrünnakud|küberrünnakud]]. Valitsuse otsustav käitumine tõstis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja peaministri populaarsust eestlaste seas, venelased hakkasid valdavalt toetama Keskerakonda. Suhted [[Venemaa]]ga pingestusid – transiidi kokkukuivamine, turismi kokkutõmbumine jt. * [[2007]]. [[mai]]s oli Valitsuse prioriteet Eesti võimalik kiire (2011. aasta alguses) eurole üleminek. Sama aasta sügisest aga tõdeti – euro tulek lükkub edasi määramatuks ajaks. Tähtaja edasilükkumise põhjuseks Balti riikides kerkiv inflatsioon. * [[26. september]] [[2007]]. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. [[Oktoober|Oktoobrist]] seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse. * [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] ühines Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. ===2008=== * Alates [[2008]]. aasta [[1. jaanuar]]ist üksikisiku [http://www.emta.ee/?id=22847 tulumaksu alandamine] 21%-ni. * [[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu [[Vallo Reimaa]] regionaalministri ametist tagasi ning kinnitas uueks ministrikandidaadiks [[Siim-Valmar Kiisler]]i. Reimaa tagasikutsumise ajend olla parteidistsipliini rikkumine regionaalhalduse teemal ehk erakonnaga kooskõlastamata liigsed järeleandmised partneritele, mis on tekitanud arvamusi, et minister pole parteikaaslaste suhtes piisavalt lojaalne. Samuti on talle ette heidetud vähest suutlikkust. Tema asemele pakutud [[Tarmo Loodus]] aga loobus. * [[2008]] [[veebruar]]is saabuvad esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Valitsuse kritiseerijad muutuvad valjuhäälseks. [[Märts]]is tunnistab peaminister esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida. Pingeid tekitab rahandusministeeriumi tõdemus, et riigil tuleb eeldatud kulusid 9,9 miljardi eest kärpida. Koalitsioonierakonnad vaidlevad ("''krokodillide komisjon"''), kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema. * Valitsus otsustas [[15. mai]] [[2008]] kiita heaks ja saata [[riigikogu]]le vastuvõtmiseks 2008. aasta negatiivse lisaeelarve. [[2009]] [[mai]]s aga tuleb [[riigikogu]]l anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele. ===2009=== * Aasta algul astus tagasi sotsiaalminister [[Maret Maripuu]]. Põhjuseks puuetega inimeste toetuste väljamaksmise hilinemine. Avaliku teenistuse seaduse alusel said noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja. Uueks ministriks sai endine [[Nõmme linnaosa]]vanem [[Hanno Pevkur]]. * [[30. aprill]] [[2009]] otsustati, et ministeeriumid peavad ette valmistama riigieelarve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib vähendada vaid omatulu suurendamise arvelt. * [[Mai]] algul algatasid Riigikogu opositsioonierakondade 37 saadikut nõude umbusalduse avaldamiseks peaminister [[Andrus Ansip]]ile. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldamine kukkus läbi – poolt hääletas 35 ja vastu 53 riigikogu liiget. * [[Mai]] lõpuks jooksis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i koostöö [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] ummikusse. Uue valitsuse moodustamiseks asuti [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliiduga]] läbi rääkima. [[21. mai]]l palus peaminister [[Andrus Ansip]] presidendil ametist vabastada rahandusminister [[Ivari Padar]]i, rahvastikuminister [[Urve Palo]] ja siseminister [[Jüri Pihl]]i. * [[2. juuni]]l teatas peaminister, et [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i võimuliit jätkab vähemusvalitsusena. [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i volikogud ei toetanud uue koalitsiooni sündi ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] lahkus. Vabanenud ministrikohad jaotati uuesti ümber. * [[4. juuni]]l andsid ametivande uued ministrid [[Jürgen Ligi]] (rahandusminister) ja [[Marko Pomerants]] (siseminister). * [[11. juuni]]l jagati alates 21. maist täitmata rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/050407/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/253682.php "Andrus Ansip: Valitsuse kümme käsku"], [[Postimees]], 5. aprill 2007 ([[Andrus Ansip]]i kõne [[Riigikogu]]s [[4. aprill]]il [[2007]] enne hääletust) * [[Rein Sikk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453340 Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler] EPL, 27. detsember 2008 * [[Sulev Vedler]], [[Tarmo Vahter]], [[Argo Ideon]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/29/eesti-uudised/6454-valitsuse-salaplaan-kuidas-saasta-eesti-riiki-pankrotist Valitsuse salaplaan: kuidas säästa Eesti riiki pankrotist] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2007]]–[[2011]] | järgnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ansip 2]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] 025w2etcg00a92suam59geems54g2p2 Siid 0 81616 7261236 7043370 2026-10-29T00:19:28Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261236 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib materjalist; filmi kohta vaata artiklit [[Siid (film)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} [[Pilt:Necktie knot.jpg|thumb|Siidist valmistatud lips]] [[File:Jan_Boeckhorst_-_Young_woman_in_a_silk_dress.jpg|thumb|[[Jan Boeckhorst]], "Noor naine siidkleidis" (u 1656)]] '''Siid''' on looduslik [[Valk|valguline]] [[kiud]], mida saadakse [[Siidiliblikas|siidiliblika]] (''Bombyx mori'') [[Vastne|vastse]] [[kookon]]i lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks. Siidist valmistatakse [[niit]]e, [[tikkimislõng]]u, [[pael]]u, laias valikus luksuslikke rõiva[[Kangas|kangaid]] ja [[sisustustekstiil]]e. == Omadused == Kookonis on kuni 4000 meetrit kiudu, millest umbes 1000 m on väärtuslik. Siid on kerge kiud, hõlpsasti värvitav, kauni läikega, nahasõbralik ja ilma [[Staatiline elekter|staatilise elektrita]]. Ta on väga hea soojusisolaator, tundub kehal jahedana ja ei põhjusta [[Higistamine|higistamist]]. Talvel tundub siidrõivas soe ja suvel jahe. Siidikiud on tugev, võrreldes [[lambavill]]aga on ta sama kiuläbimõõdu juures kolm korda tugevam. Siidi tõmbetugevus on kuivalt 45 cN/tex ja märjalt 41 cN/tex. Siid suudab imada niiskust umbes 25% omaenda kaalust, ilma et ta tunduks niiske. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Kuid siidikiud ei talu [[higi]] ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. [[Deodorant|Deodorandid]] ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. == Ajaloost == Enne [[paber]]i leiutamist oli siid [[Hiina]]s põhiline [[kirjutusmaterjal]]. == Kangad == Vastkootud siidkangas vabastatakse keetmise teel liimainest seritsiinist, siis tuleb esile siidi läige. Liiga kerget siidkangast töödeldakse raskemaks muutmiseks metallisooladega, nii töödeldud kangale on omane "siidikahin". Samas sooladega töötlemine vähendab siidi kulumiskindlust. Reeglina siidist valmistatud kangad on [[habutai]], [[šifoon]], [[taft]], [[krepdešiin]], ''[[dupioni]]'', [[toorsiidkangas]] (''noil''), [[honan]], [[šantung]], ''[[tussar]]'' ja ''[[charmeuse]]''. Metall- ja siidlõngadest kootud kangad on siid[[brokaat]] ja [[lamee]]. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} *[[kunstkiud]] *[[kunstsiid]] *[[nailon]] *[[polüamiid]] *[[siidifoto]] *[[Siiditee]] *[[sukad]] *[[tehissiid]] [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Looduslikud kiud]] ddihij8u8dq5eryrpoo0zgy2tlb66ay Tove Jansson 0 90151 7261231 7141909 2026-10-29T00:04:06Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261231 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Infokast kirjanik | nimi = Tove Jansson | pilt = Tove Jansson with flower crown 001.tiff | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Tove Marika Jansson | sünniaeg = [[9. august]] [[1914]] | sünnikoht = [[Helsingi]], [[Soome Suurvürstiriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2001|06|27|1914|08|09}} | surmakoht = Helsingi, [[Soome]] | rahvus = [[soomerootslased|soomerootslane]] | elukutse = [[kirjanik]], [[kunstnik]] | tuntud teoseid = "[[Muumitrollid]]"<br>"[[Suveraamat]]" | tunnustus = [[Nils Holgerssoni preemia]], 1953<br>[[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]], 1966<br>[[Selma Lagerlöfi auhind]], 1992 | tegutsemisaastad = | allkiri = Tove Jansson signature.svg }} [[File:Tove-Jansson-1947.jpg|thumb|right|Jansson (1947)]] '''Tove Marika Jansson''' ([[9. august]] [[1914]] [[Helsingi]] – [[27. juuni]] [[2001]] Helsingi) oli [[soomerootslased|soomerootsi]] kirjanik ja kunstnik. Ta illustreeris ka raamatuid ja oli paljude koomiksite autor. Tema loodud on kuulsad [[muumitrollid]]. == Elukäik == Tove Jansson sündis ja ka suri Soomes [[Helsingi]]s. Ta oli skulptor [[Viktor Jansson]]i ja illustraator [[Signe Hammarsten-Jansson]]i tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: [[Per Olof Jansson]] oli fotograaf ja [[Lars Jansson]] koomiksite autor. [[Soomerootslased|Soomerootslasena]] kirjutas Jansson kõik teosed [[rootsi keel]]es. Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks {{kas|Pellinki saarestiku saar}}, mis asub [[Porvoo]] linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos elukaaslase graafik [[Tuulikki Pietilä|Tuulikki Pietiläga]]. Tema raamat "Bildhuggarens dotter" ([[1968]]) ([[eesti keel]]es "[[Kujuri tütar]]") on autobiograafiline teos tema noorpõlvest. Jansson on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. == Looming == === Kirjandusteosed === Tove Jansson kirjutas esimese muumiraamatu "[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1945]]. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis ta suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset. Kirjastaja ei kasutanud esialgu muumide nimetust, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "[[Sabatäht (raamat)|Sabatäht]]" (1946) ja "[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" (1948) tõid autorile kuulsuse. Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ja üleloomulikke nähtusi. "[[Sabatäht]]" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale). "Võlukübar" on kogumik suvejutte. "[[Muumipapa memuaarid]]" (1950) räägib lugusid [[Muumipapa]] seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile. "[[Ohtlik jaanipäev]]" (1954) näitab teatrimaailma veidrusi: [[muumitrollid]] leiavad mahajäetud [[teater|teatri]] ning lavastavad seal suurejoonelise [[näidend]]i, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi. "[[Trollitalv]]" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ja lapselikust rõõmust. Pärast raamatut "[[Hilja novembris]]" asus Tove Jansson kirjutama täiskasvanutele. Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset muumide pildiraamatut: "[[Mis juhtus siis?]]" (1952, eesti keeles 2011, Tiritamm), "[[Kes trööstib Tillut?]]" (1960); "[[Ohtlik reis]]" (1977) ja "[[Kutsumata külaline]]" (1980). === Teosed kronoloogiliselt === * "[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" (1945) * "[[Sabatäht]]" (1946) * "[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" (1948) * "[[Muumipapa memuaarid]]" (1950) * "[[Mis juhtus siis?]]" (1952) * "[[Ohtlik jaanipäev]]" (1954) * "[[Trollitalv]]" (1957) * "[[Kes trööstib Tillut?]]" (1959) * "[[Nähtamatu laps ja teisi jutte]]" (1962) * "[[Muumipapa ja meri]]" (1965) * "[[Kujuri tütar]]" (1968) * "[[Hilja novembris]]" (1970) * "[[Muumioru talvekuu]]" (1970) * "[[Suveraamat]]" (1972) === Eesti keeles ilmunud teosed === * [[Muumitroll (raamat)|"Muumitroll"]] (lasteraamat). Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. [[Eesti Raamat]] [[1975]]; 2. trükk: [[Tiritamm]] [[2004]]. * "[[Sabatäht]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Ohtlik jaanipäev]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Hilja novembris]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Suveraamat]]". Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. [[Eesti Raamat]] [[1995]]. * "[[Kujuri tütar]]" (autobiograafia). Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. [[Avita]] [[2001]]. * "[[Aus pettur]]" (romaan täiskasvanutele). Tõlkinud [[Mari Jesmin]]. [[Eesti Raamat]] [[2002]]. * "[[Reis kerge pagasiga]]" (jutukogu). Tõlkinud [[Mari Jesmin]]. [[Eesti Raamat]] [[2005]]. * "[[Sõnumid (Jansson)|Sõnumid]]" (novellivalimik). Koostanud ja tõlkinud [[Maarja Aaloe]] ja [[Ülev Aaloe]]. [[NyNorden]] [[2014]]. * "Puhas mäng" (romaan täiskasvanutele). Tõlkinud Maarja Aaloe. Hea Lugu 2020. * "Nukumaja" (lühijuttude kogumik). Tõlkinud Maarja Aaloe ja Ülev Aaloe. Hea Lugu 2023. == Tunnustus == *[[1953]] – [[Nils Holgerssoni preemia]] *[[1966]] – [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] *[[1992]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *Mitu [[Rootsi Akadeemia]] auhinda === Muumimaraton=== 30. jaanuarist 1. veebruarini 2026 toimub Soomes Tove Janssoni esimese muumiraamatu 80. aastapäeva puhul niinimetatud muumimaraton: 130 tuntud inimest loevad voogedastusplatvormi Yle Areena kanali otse-eetris ette kõik üheksa pikka muumiraamatut. Esimene muumiraamat "Väikesed trollid ja suur veeuputus" (1945) tuleb ettekandele originaalis ehk rootsi keeles, kusjuures esimesed lõigud kõlavad helisalvestiselt Janssoni enda esituses (kirjanik on kõik oma muumiraamatud omal ajal ise linti lugenud), järgmised raamatud aga soome keeles. Ettelugejate seas on näiteks Soome president [[Alexander Stubb]], tema inglannast abikaasa Suzanne Innes-Stubb, endine Soome peaminister [[Sanna Marin]] ja rohkesti teenekaid soome kultuuritegelasi.<ref>[https://yle.fi/a/74-20201197 130 tunnettua suomalaista lukee Muumit-lukumaratonissa – mukana Alexander Stubb, Sanna Marin ja Christoffer Strandberg] Yle.fi, 30.12.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jansson, Tove}} [[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2001]] ljh2vrcw3kfnpemzzjk51r5od8wbmr9 7261232 7261231 2026-10-29T00:06:18Z Juppi lantteineen 239848 7261232 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Infokast kirjanik | nimi = Tove Jansson | pilt = Tove Jansson with flower crown 001.tiff | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Tove Marika Jansson | sünniaeg = [[9. august]] [[1914]] | sünnikoht = [[Helsingi]], [[Soome Suurvürstiriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2001|06|27|1914|08|09}} | surmakoht = Helsingi, [[Soome]] | rahvus = [[soomerootslased|soomerootslane]] | elukutse = [[kirjanik]], [[kunstnik]] | tuntud teoseid = "[[Muumitrollid]]"<br>"[[Suveraamat]]" | tunnustus = [[Nils Holgerssoni preemia]], 1953<br>[[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]], 1966<br>[[Selma Lagerlöfi auhind]], 1992 | tegutsemisaastad = | allkiri = Tove Jansson signature.svg }} [[File:Tove Jansson 1923.jpg|thumb|upright|Jansson (1923)]] '''Tove Marika Jansson''' ([[9. august]] [[1914]] [[Helsingi]] – [[27. juuni]] [[2001]] Helsingi) oli [[soomerootslased|soomerootsi]] kirjanik ja kunstnik. Ta illustreeris ka raamatuid ja oli paljude koomiksite autor. Tema loodud on kuulsad [[muumitrollid]]. == Elukäik == Tove Jansson sündis ja ka suri Soomes [[Helsingi]]s. Ta oli skulptor [[Viktor Jansson]]i ja illustraator [[Signe Hammarsten-Jansson]]i tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: [[Per Olof Jansson]] oli fotograaf ja [[Lars Jansson]] koomiksite autor. [[Soomerootslased|Soomerootslasena]] kirjutas Jansson kõik teosed [[rootsi keel]]es. Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks {{kas|Pellinki saarestiku saar}}, mis asub [[Porvoo]] linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos elukaaslase graafik [[Tuulikki Pietilä|Tuulikki Pietiläga]]. Tema raamat "Bildhuggarens dotter" ([[1968]]) ([[eesti keel]]es "[[Kujuri tütar]]") on autobiograafiline teos tema noorpõlvest. Jansson on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. == Looming == === Kirjandusteosed === Tove Jansson kirjutas esimese muumiraamatu "[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1945]]. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis ta suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset. Kirjastaja ei kasutanud esialgu muumide nimetust, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "[[Sabatäht (raamat)|Sabatäht]]" (1946) ja "[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" (1948) tõid autorile kuulsuse. Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ja üleloomulikke nähtusi. "[[Sabatäht]]" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale). "Võlukübar" on kogumik suvejutte. "[[Muumipapa memuaarid]]" (1950) räägib lugusid [[Muumipapa]] seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile. "[[Ohtlik jaanipäev]]" (1954) näitab teatrimaailma veidrusi: [[muumitrollid]] leiavad mahajäetud [[teater|teatri]] ning lavastavad seal suurejoonelise [[näidend]]i, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi. "[[Trollitalv]]" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ja lapselikust rõõmust. Pärast raamatut "[[Hilja novembris]]" asus Tove Jansson kirjutama täiskasvanutele. Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset muumide pildiraamatut: "[[Mis juhtus siis?]]" (1952, eesti keeles 2011, Tiritamm), "[[Kes trööstib Tillut?]]" (1960); "[[Ohtlik reis]]" (1977) ja "[[Kutsumata külaline]]" (1980). === Teosed kronoloogiliselt === * "[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" (1945) * "[[Sabatäht]]" (1946) * "[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" (1948) * "[[Muumipapa memuaarid]]" (1950) * "[[Mis juhtus siis?]]" (1952) * "[[Ohtlik jaanipäev]]" (1954) * "[[Trollitalv]]" (1957) * "[[Kes trööstib Tillut?]]" (1959) * "[[Nähtamatu laps ja teisi jutte]]" (1962) * "[[Muumipapa ja meri]]" (1965) * "[[Kujuri tütar]]" (1968) * "[[Hilja novembris]]" (1970) * "[[Muumioru talvekuu]]" (1970) * "[[Suveraamat]]" (1972) === Eesti keeles ilmunud teosed === * [[Muumitroll (raamat)|"Muumitroll"]] (lasteraamat). Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. [[Eesti Raamat]] [[1975]]; 2. trükk: [[Tiritamm]] [[2004]]. * "[[Sabatäht]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Ohtlik jaanipäev]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Hilja novembris]]". Tõlkinud [[Elo Raukas]]. [[Tiritamm]] [[1995]]. * "[[Suveraamat]]". Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. [[Eesti Raamat]] [[1995]]. * "[[Kujuri tütar]]" (autobiograafia). Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. [[Avita]] [[2001]]. * "[[Aus pettur]]" (romaan täiskasvanutele). Tõlkinud [[Mari Jesmin]]. [[Eesti Raamat]] [[2002]]. * "[[Reis kerge pagasiga]]" (jutukogu). Tõlkinud [[Mari Jesmin]]. [[Eesti Raamat]] [[2005]]. * "[[Sõnumid (Jansson)|Sõnumid]]" (novellivalimik). Koostanud ja tõlkinud [[Maarja Aaloe]] ja [[Ülev Aaloe]]. [[NyNorden]] [[2014]]. * "Puhas mäng" (romaan täiskasvanutele). Tõlkinud Maarja Aaloe. Hea Lugu 2020. * "Nukumaja" (lühijuttude kogumik). Tõlkinud Maarja Aaloe ja Ülev Aaloe. Hea Lugu 2023. == Tunnustus == *[[1953]] – [[Nils Holgerssoni preemia]] *[[1966]] – [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] *[[1992]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *Mitu [[Rootsi Akadeemia]] auhinda === Muumimaraton=== 30. jaanuarist 1. veebruarini 2026 toimub Soomes Tove Janssoni esimese muumiraamatu 80. aastapäeva puhul niinimetatud muumimaraton: 130 tuntud inimest loevad voogedastusplatvormi Yle Areena kanali otse-eetris ette kõik üheksa pikka muumiraamatut. Esimene muumiraamat "Väikesed trollid ja suur veeuputus" (1945) tuleb ettekandele originaalis ehk rootsi keeles, kusjuures esimesed lõigud kõlavad helisalvestiselt Janssoni enda esituses (kirjanik on kõik oma muumiraamatud omal ajal ise linti lugenud), järgmised raamatud aga soome keeles. Ettelugejate seas on näiteks Soome president [[Alexander Stubb]], tema inglannast abikaasa Suzanne Innes-Stubb, endine Soome peaminister [[Sanna Marin]] ja rohkesti teenekaid soome kultuuritegelasi.<ref>[https://yle.fi/a/74-20201197 130 tunnettua suomalaista lukee Muumit-lukumaratonissa – mukana Alexander Stubb, Sanna Marin ja Christoffer Strandberg] Yle.fi, 30.12.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jansson, Tove}} [[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 1j01vbgtoj1yau0db3huurtiwubmo20 Vikerraadio 0 92808 7261392 7221287 2026-10-29T10:53:25Z Suwa 141 7261392 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Vikerraadio | image = Vikerraadio logo (2015).webp | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 1967– | sagedused = FM 91,2 –107,0 MHz | omanik = [[Eesti Rahvusringhääling]] ([[Eesti Raadio]]) | veebilehekülg = [http://www.vikerraadio.ee www.vikerraadio.ee] }} '''Vikerraadio''' on [[Eesti Rahvusringhääling]]u ([[Eesti Raadio]]) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil. [[Kantar Emor]]i raadiouuringu kohaselt oli Vikerraadio 2022. aasta seisuga Eesti kõige kuulatavam [[raadiojaam]] nii päeva, nädala kui ka kuu arvestuses. Päevas kuulas Vikerraadiot 122 000 ja nädalas 230 000 kuulajat.<ref name="ERR_ 2022_07_11">{{cite web | title=Vikerraadio on Eesti kuulatuim raadiojaam | website=ERR.ee | date=2022-07-11 | url=https://menu.err.ee/1608654256/vikerraadio-on-eesti-kuulatuim-raadiojaam | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> Vikerraadio alustas saateid 3. aprillil 1967. Vikerraadio kanalil on sündinud tänini populaarsed raadiosaated [[Järjejutt|"Järjejutt]]" ja "[[Mnemoturniir]]" ning viimase aastakümne menusaated "[[Rahva teenrid]]", "[[Müstiline Venemaa]]", [[Kuula rändajat|"Kuula rändajat]]", "[[Eesti lugu]]", "[[Aja jälg kivis]]" jpt. Alates 1993. aasta maist Vikerraadiot selle nimega eetris polnud, raadioprogramm taastati 1995. aastal. Vikerraadio peatoimetaja on alates 4. novembrist 2019 [[Janek Luts]]. Toimetajate hulgas on [[Arp Müller]], [[Lauri Varik]], [[Mirko Ojakivi]], [[Sten Teppan]], [[Anne Erm]], [[Jaan Elgula]], [[Helgi Erilaid]], [[Kaja Kärner]], [[Krista Taim]], [[Meelis Süld]], [[Piret Kriivan]], [[Priit Ennet]] ja [[Ülle Karu]]. Vikerraadios toimub [[emakeelepäev]]a puhul igal aastal alates 2008. aastast eesti keele õigekirja võistlus [[e-etteütlus]]. 2026. aasta oktoobris muutis ERR Vikerraadio alamdomeeni/URL-id aadressile [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio eestiraadio.err.ee/vikerraadio] ==Sagedused== * Kärdla 91,2 MHz * Kuressaare 105,6 MHz * Orissaare 105,9 MHz * Sõrve poolsaar 92,1 MHz * Ruhnu 96,4 MHz * Haapsalu 105,3 MHz * Dirhami 91,7 MHz * Tallinn 104,1 MHz * Rakvere 106,0 MHz * Narva 104,7 MHz * Ida-Virumaa 105,4 MHz * Sillamäe 92,3 MHz * Rapla 95,7 MHz * Pärnu 104,8 MHz * Viljandi 107,0 MHz * Tartu 106,7 MHz * Valgjärve 71,66 ja 106,1 MHz * Koeru 105,1 MHz ==Saatesarju<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/metsa-taga-ei-ole-mets-juhan-saar-60 Metsa taga ei ole mets. Juhan Saar - 60]</ref>== *"Kesköömosaiik"<ref name="ERR_VIKERRAADIO_DIGIHOIDLA_KESKÖÖMOSAIIK">[https://arhiiv.err.ee/seeria/keskoomosaiik/elu/69/date-asc Kesköömosaiik, Digihoidla]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[ERR]]</ref> *"[[Käbi ei kuku...]]" *"[[Mnemoturniir]]" * MUUSIKALINE TUND. "[[Õige valik]]" ([[Edgar Selberg]] ja [[Helve Võsamäe]]) ** MUUSIKALINE TUND. "Õige valiku" matkaradadel *"Poiste klubi" (1967-?)<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/poiste-klubi-poiste-klubi-i-saade Poiste klubi: POISTE KLUBI. I saade]</ref> (vt ka [[Leho Männiksoo]]) == Peatoimetajad == * ... * [[Riina Rõõmus]] (1998 – juuni 2017)<ref>{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/612416/riina-roomus-olen-vikerraadio-tuleviku-suhtes-vaga-optimistlik |Pealkiri=Riina Rõõmus: olen Vikerraadio tuleviku suhtes väga optimistlik |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=11. august 2017 |Kasutatud=1. veebruar 2020}}</ref> * [[Ingrid Peek]] (juuni 2017 – november 2019)<ref>[https://web.archive.org/web/20170623082726/http://vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/f94d976d-10f2-4fcc-a84f-456a120915a0/vikerraadio-peatoimetaja-ametisse-asub-ingrid-peek "Vikerraadio peatoimetaja ametisse asub Ingrid Peek"] Vikerraadio uudised, 19. juuni 2017</ref> * [[Janek Luts]] (alates november 2019)<ref>{{Netiviide |Autor=Greete Palgi |Aeg=26. september 2019 |Pealkiri=Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peegi vahetab välja Janek Luts |URL=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vikerraadio-peatoimetaja-ingrid-peegi-vahetab-valja-janek-luts?id=87550855 |Kasutatud=1. veebruar 2020 |Väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]]}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/ Koduleht] * [http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=4517&old_num=756 Vikerraadio vürts on kuulajad ja tegijad] Maaleht, 04.04.2002 {{kõdulink}} * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/30204999/vikerraadio-kuulajate-lemmiksaade-on-mustiline-venemaa? Vikerraadio kuulajate lemmiksaade on "Müstiline Venemaa"] Delfi, 03.04.2010 [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Vikerraadio| ]] 1gziy1sw6i6m2quvvrfzvj8uoof7601 Maarja-Magdaleena kogudus 0 95339 7261250 7245500 2026-10-29T05:29:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261250 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Maarja-Magdaleena kogudusest [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena kihelkon]]nas; samanimeliste koguduste kohta vaata lehekülge [[Maarja-Magdaleena kogudus (täpsustus)]]}} EELK '''Maarja-Magdaleena kogudus''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] kogudus. [[Pilt:Maarja-Magdaleena church 1.jpg|pisi|[[Maarja-Magdaleena kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse piirkond on [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]. Koguduse õpetaja on [[Aivo Prükk]].<ref name="kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-13}}</ref> Organist on Joel Ilja ja juhatuse esimees on [[Juta Luts]].<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad [[Maarja-Magdaleena kirik]]us pühapäeviti algusega kell 11.30.<ref name="kogudused" /> Maarja-Magdaleena kiriku ja koguduse abikirik oli Tartumaal [[Kuusiku (Peipsiääre)|Kuusiku]] külas [[Vara kirik]], mille kohta on andmeid aastast 1627.<ref>[https://web.archive.org/web/20240216090004/https://www.puhkaeestis.ee/et/eelk-vara-brigitta-kirik EELK Vara Brigitta kirik]. Puhka Eestis, vaadatud 25.01.2021.</ref> Maarja-Magdaleena kihelkonna [[Vara kirik|Vara abikirik]] sai iseseisva [[kogudus]]e 1694. aastal, kuid taasühendati hiljem taas Maarja-Magdaleena kihelkonnakogudusega.<ref>[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20250922203403/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 50</ref> ==Koguduse pastorid ja õpetajad== *[[1627]]–[[1634]] [[Nikolaus Bagge]] (surn. 1657<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=84 seite 68, Bagge (Nicolaus)]</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=158&ocr=true s. 152], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse koguduse]] [[pastor]] *[[1634]]–[[1642]] [[Christiern Henrici]], [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse koguduse]] pastor *[[1642]]–[[1650]] [[Salomon Matthiae]], [[Tartu Jaani kogudus]]e pastor *[[1647]]–[[1650]] [[Johann Chemnitius]] *[[1650]]–[[1651]] [[Christer Henrici]], [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse koguduse]] pastor *[[1652]]–[[1662]] [[Faderus Uraelius]], [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse koguduse]] pastor *[[1662]]–[[1676]] [[Johann Windhemius]] *[[1668]] paiku [[Dequinus]] *[[1677]]–[[1678]] [[Engelbrecht Matthiae]] (surn. 1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U344 Matthiæ, Engelbrecht (-1697)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *[[1680]]–[[1709]] [[Johann Gerstenkorn]] *[[1711]]–[[1723]] [[Jacob Günterhack]], [[Kodavere Mihkli kogudus|Kodavere koguduse]] pastor *[[1725]]–[[1727]] [[Eberhard Reimers]], [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse koguduse]] pastor *[[1727]]–[[1759]] [[Christian Schmidt (vaimulik)|Christian Schmidt]] *[[1760]]–[[1784]] [[Gustav Friedrich Cappel]] *[[1785]]–[[1797]] [[Gottfried Ludwig Postels]] *[[1797]]–[[1843]] [[Paul Gottlieb Georg Everth]] *[[1843]]–[[1892]] [[Woldemar von Mickwitz]] *[[1892]]–[[1902]] [[Franz Hollmann]] *[[1902]]–[[1913]] [[Hermann Alexander Neppert]] *[[1914]]–[[1916]] [[Hans Otto Ferdinand Sigismund Walther|Otto Walther]] *[[1917]]–[[1922]] [[Paul Voldemar Kuusik|Paul Kuusik]] *[[1922]]–[[1923]] [[Adalbert Hugo Willigerode noorem]] *[[1923]]–[[1932]] [[Eduard Tennmann]] *[[1932]]–[[1944]] [[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]] *[[1944]]–[[1963]] [[Karl Koppel]] *[[1963]]–[[1974]] [[Kustav Viise]] *[[1974]]–[[1976]] [[Kalle Kasemaa]], [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus|Palamuse koguduse]] õpetaja *[[1976]]–[[2013]] [[Eenok Haamer]], [[Mustvee kogudus|Mustvee koguduse]] õpetaja *[[2013]]. aastast [[Aivo Prükk]] (2005–2013 teenis kogudust [[diakon]]ina) ==Koguduse köstreid== * [[Matthies]], 1680 * [[Johann Masik]], 1709–1734 * [[Andres Masik]], 1734–1739 * [[Karl Masik]], 1740–1771 * [[Johann Masing]] (Jaan Masik), 1772–1799 * [[Carl Woiwodt]], –1826 * [[Alexander Friedrich Woiwodt]], 1827–1834 * [[Johann Friedrich Auster]], 1835–1856 * [[Matthias Sõber]], 1867–1915 * [[Gustav Inn]], 1915–1933 * [[Leonhard Oja]], 1933–1976 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.maarjamagdaleena.ee/ Maarja-Magdaleena koguduse koduleht] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA90#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Marien - Magdalenen, ehstnisch Maria kihhelkond], 1843 seite 90–91 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Maarja-Magdaleena kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] mf0drv5e124spj1kidj28gsx6613bnv Maarja-Magdaleena kihelkond 0 95354 7261249 7218421 2026-10-29T05:29:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261249 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Maarja-Magdaleena kihelkonnast; [[Tartu kreis]]i Tartu linnaümbruse kihelkonna kohta vaata artiklit [[Tartu-Maarja kihelkond]].}} [[Pilt:Maarja-Magdaleena kirik.jpg|pisi|[[Maarja-Magdaleena kirik]]]] '''Maarja-Magdaleena kihelkond''' ([[lühend]] '''MMg'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat'') oli [[kihelkond]] [[Tartumaa]]l ja [[Tartu kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. [[File:Atlas von Liefland 6.tif|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on [[Maarja-Magdaleena kirik]], mis asub [[Maarja-Magdaleena]] külas. == Piirkonna ajalugu == Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud [[1443]]. aastal (''krespel to der Nyenkerken''), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil. Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus [[Vaiga]]sse, lõunapoolne aga territooriumile, mida kroonika nimetab [[Jogentagana]] (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge). [[Liivi sõda|Liivi]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõda]] laastasid seda piirkonda väga. Rahvaarv vähenes katastroofiliselt ja 1630. aastail on umbes kolmandik talupoegadest võõramaise, peamiselt vene päritoluga. Pärast sõdu, elaniklonna vähenemist ja kiriku hävimist oli kihelkonna alad ühendatud [[Palamuse kihelkond|Palamuse kihelkonnaga]]. Rahvapärimus räägib, et Maarja-Magdaleena kirik olevat ära põlenud ja selle müürid hiljem paksu metsa seest üles leitud. 1644 õnnistati kirik uuesti sisse ja taastati kihelkond, kuhu kuulus ka Vara abikiriku piirkond. 1680. aastast on esimesed andmed Maarja-Magdaleena köstrikooli olemasolu kohta. Praegune [[Maarja-Magdaleena Põhikool]] loeb sellest ajast oma vanust. Maarja-Magdaleena kihelkonna [[Vara kirik|Vara abikirik]] sai iseseisva [[kogudus]]e 1694. aastal, kuid taasühendati hiljem taas [[Maarja-Magdaleena kogudus|Maarja-Magdaleena kihelkonnakogudus]]ega.<ref>[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20250922203403/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 50</ref> Pärast [[Põhjasõda]] kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonnas kogu maa mõisnikele. Kihelkonna põhjaossa jäid [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]], [[Kudina mõis]] ja [[Jõe mõis|Jõemõisa mõis]]. Kihelkonna keskosa maad kuulusid [[Kaiavere mõis]]ale, need ümbritsesid ka [[Maarja-Magdaleena kirikumõis]]a valdusi. Kaiavere mõisnik oli [[Maarja-Magdaleena kirik]]u patroon. Kaiavere mõisa juurde kuulusid Pataste, Lilo ja Kadrina karjamõisad. Kihelkonna edelaossa ulatusid [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] asuva [[Elistvere mõis]]a Juula ja Nigula karjamõisad ja [[Vedu mõis]]ale kuuluv [[Toolamaa (Tartu)|Toolamaa]] küla. Kihelkonna lõunaosa moodustasid [[Vara mõis]]a maad, kus tegutses [[Vara kirik|Vara]] [[abikirik]]. Nüüdne kihelkonnakirik ehitati vanast aastatel 1885–1887 põhjalikult ümber. Kuni tsaariaja lõpuni olid kihelkonnad maal vähimaiks territoriaalüksusteks, mis ühendasid vallad ja mõisad. Eesti vabariigis said vallad kogu oma piirkonna elanikke haaravaiks administratiivsusteks. Kuna paljudesse valdadesse kuulus maid mitmes kihelkonnas, siis kaotasid kihelkonnad oma administratiivse tähtsuse ning sellistena nad ka tühistati 1925. aastal. Sellest ajast jäid nad tähistama kirikukoguduste piirkondi. Kihelkonnas räägitav Maarja-Magdaleena murrak kuulub [[idamurre|eesti idamurde]] lõunarühma.<ref name="ih5gP" /> == Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisad == * [[Ätte mõis]] (''Aette'') – [[Vara mõis]]a [[kõrvalmõis]] * [[Alajõe mõis]] (''Alajõe'') – Vara mõisa kõrvalmõis * [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]] (''Althof'') – [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa]] kõrvalmõis * [[Jõe mõis]] (''Jaegel'') – rüütlimõis * [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]] (''Karlsberg'') – Vara mõisa [[karjamõis]] * [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]] (''Katharinenhof'') – [[Kaiavere mõis]]a karjamõis * [[Kaiavere mõis]] (''Kayafer'') – rüütlimõis * [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]] (''Kosse'') – Saare mõisa karjamõis * [[Kudina mõis]] (''Kudding'') – rüütlimõis * [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]] (''Kunsika'') – Vara mõisa kõrvalmõis * [[Lilu mõis]] (''Lillo'') – Kaiavere mõisa karjamõis * [[Maarja-Magdaleena kirikumõis]] (''St. Marien-Magdalenen'') – kirikumõis rüütlimõisa staatuses * [[Mäkaste mõis]] (''Mekkast'') – Jõe mõisa karjamõis * [[Nigula mõis]] (''Niggola'') – [[Elistvere mõis]]a karjamõis * [[Pataste mõis]] (''Pattas'') – Kaiavere mõisa karjamõis * [[Rahivere mõis]] (''Rahhifer'') – karjamõis * [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]] (''Saarenhof'') – rüütlimõis * [[Toolamaa mõis]] (''Tolama'') – [[Vedu mõis]]a karjamõis * [[Vara mõis]] (''Warrol'') – rüütlimõis * [[Vahi mõis]] (''Franzenshütte''), poolmõis<ref name="POhvz" /> == Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisavallad == Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perekonnanimede panemine. Maarja-Magdaleena kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad: * [[Maarja-Magdaleena mõisavald]] (''Gemeinde St. Marien-Magdalenen'''') – vallas nimesid ei pandud * [[Saare mõisavald]] (''Gemeinde Saarenhof'') – perekonnanime sai 138 peret * [[Alliku mõisavald]] (''Gemeinde'', mõisavalla nimi on ajaloolistes dokumentides täpsustamata) – vallas nimesid ei pandud * [[Vara mõisavald]] (''Gemeinde Warrol'') – perekonnanime sai 83 peret * [[Kudina mõisavald]] (''Gemeinde Kudding'') – perekonnanime sai 135 peret * [[Jõe mõisavald]] (''Gemeinde Jaegel'') – perekonnanime sai 55 peret * [[Kaiavere mõisavald]] (''Gemeinde Kayafer'') – perekonnanime sai 99 peret == Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad == Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad alates 1866: * [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]] (''Kudding'') * [[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Mustvee vald]] (''Saarenhof'') * [[Vara vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Vara vald]] (''Warrol'') * [[Kaiavere vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kaiavere vald]] (''Kayafer'') – liideti 1892 Kudina vallaga * [[Jõe vald]] (''Jaegel'') – liideti 1893 Pala vallaga == Maarja-Magdaleena kihelkonna kalmistud == * [[Maarja-Magdaleena kalmistu]] * [[Maarja-Magdaleena kirikuaed]] * [[Saare mõisa kalmistu (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa kalmistu]] * [[Uhmardu kalmistu]] * [[Välgi kirikuaed]] * [[Uhmardu kirikuaed]] == Kihelkonna alad tänapäeval == Tänapäeval jäävad kihelkonna maad [[Jõgeva vald|Jõgeva]] ja [[Mustvee vald|Mustvee valla]] maale [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] ning [[Peipsiääre vald|Peipsiääre]] ja [[Tartu vald]]a [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ih5gP">[http://www.eki.ee/dict/vms/vmssubst.html Kihelkondade loend]</ref> <ref name="POhvz">[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool</ref> }} == Kirjandus == * {{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=383–384 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA383,M1 }} * {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 239–241 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA239,M1}} * {{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 296–297 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA296,M1}} * {{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Bulhovden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 118–122 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA118,M1 }} == Välislingid == * [http://www.mois.ee/kihel/mmagdal.shtml Maarja-Magdaleena kihelkond] * [http://www.eki.ee/knab/khk_yld.jpg Eesti kihelkondade kaart EKI veebis] {{Tartumaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Tartumaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Maarja-Magdaleena kihelkond| ]] aji04w8mst7r87i7tro30ywn4j34wer Baariumhüdroksiid 0 95842 7261016 7193813 2026-10-28T13:54:17Z Rulakarbes 164113 7261016 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumhüdroksiid | valem = Ba(OH)<sub>2</sub> | keemistemperatuur = 780 | lahustuvus = veeslahustuv (5,6 g/100 g) | välimus = valge tahkis | pilt = Ba(OH)2 octahydrate.JPG | pildiallkiri = Baariumhüdroksiidi oktahüdraat | sulamistemperatuur = 407 | molaarmass = 171,34 }} '''Baariumhüdroksiid''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''Ba(OH)<sub>2</sub>''') on [[keemiline aine]], mis koosneb [[baarium]]i [[katioon]]ist (Ba<sup>2+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]]idest (OH<sup>–</sup>). Baariumhüdroksiid on tugev [[Alus (keemia)|alus]]. Baariumhüdroksiidi toodetakse [[Baariumoksiid|baariumoksiidi]] reageerimisel veega: BaO + H<sub>2</sub>O → Ba(OH)<sub>2</sub> Baariumhüdroksiid kristallub vesilahusest oktahüdraadina, mida saab kuumutada (>108 °C) monohüdraadiks. Veevaba vormi saadakse monohüdraadi edasisel kuumutamisel. Kuumutades ainet üle 800 °C laguneb ta baariumoksiidiks<ref>Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>. Baariumhüdroksiidi kasutatakse valdavalt teiste baariumiühendite tootmisel ja [[Väävelhape|väävelhappe]] eemaldamisel (moodustab lahustumatu [[baariumsulfaat]]). == Allikad == [[Kategooria:Hüdroksiidid]] [[Kategooria:Baariumiühendid]] <references /> {{Baariumiühendid}} 597joi1mrhppbos65856onk0nzaduc6 Christine Arron 0 101474 7261073 7184416 2026-10-28T16:12:28Z Sjur 66496 7261073 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Sportlane | nimi = Christine Arron | pilt = Osaka07 D2M Christine Arron.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Arron [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-i]] [[Ōsaka]]s | riik = Prantsusmaa | sünniaeg = {{süv|1973|09|13}} | sünnikoht = [[Les Abymes]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 64 kg | spordiklubi = Lagardère Paris Racing<br>Racing Club de France | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997 Ateena]]|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks_2|100 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks_2|200 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Budapest]]|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks_2|100 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Budapest]]|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} }} '''Christine Arron''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1973]] [[Abymes]] [[Guadeloupe|Guadeloupe'i]]s) on [[Prantsusmaa]] [[kergejõustik]]lane ([[100 m jooks|100 m]] ja [[200 m jooks|200 m]] jooksja). Arron asus elama Prantsusmaale [[1990]]. aastal. Tema esimene treener oli [[Fernand Urtebise]], kes oli ka [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aasta MM-il]] [[400 m tõkkejooks]]u maailmameistriks tulnud [[Stéphane Diagana]] treener. Ajaga 10,95 sekundit jooksis ta [[1998]]. aastal üle [[Marie-José Pérec]]i nimel oleva Prantsusmaa rekordi, mida suutis hiljem veel parandada 10,85-ni. [[19. september|19. septembril]] samal aastal [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Budapest]]is jooksis ta uueks [[Euroopa]] rekordiks 10,73. Christine Arron valiti [[1998]]. aastal Euroopa parimaks naissportlaseks. [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sevilla]]s Arron võitis [[4×100 m teatejooks]]us koos [[Patricia Girard]]i, [[Muriel Hurtis]]e ja [[Katia Benth]]iga hõbemedali. Jalavigastuse pärast pidi Arron jätma vahele [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001. aasta MM-võistlused]]. Selle järel tuli aastane võistluspaus pärast poja sündi. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kodustel maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is võitis Arron viimase vahetuse jooksjana 4×100 m teatejooksus kuldmedali koos Girardi, Hurtise, [[Sylviane Félix]]ga ajaga 41,78, mis oli ka uueks Prantsusmaa rekordiks. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] [[Ateena]]s võitis ta 4×100 m pronksmedali koosseisus [[Véronique Mang]], Hurtis, Félix ja Arron. 100 m jooksus ta finaali ei jõudnud, kuigi oli varasemate jooksude põhjal üks suursoosikuid. [[2005]]. aastal oli ta väga heas vormis: võitis viis [[IAAF-i Kuldliiga]] etappi kuuest. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === *[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]s pronksmedal [[4×100 m teatejooks]]us '''42,54''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]]s pronksmedal 4×100 m teatejooksus '''42,21''' *[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]]s hõbemedal 4×100 m teatejooksus '''42,06''' *[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]is '''maailmameister''' 4×100 m teatejooksus '''41,78''' *[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]]s pronksmedal [[100 m jooks]]us '''10,98''' <br>pronksmedal [[200 m jooks]]us '''22,31''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === *[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] [[Budapest]]is '''Euroopa meister''' 100 m jooksus '''10,73''' (Euroopa rekord) <br>'''Euroopa meister''' 4×100 m teatejooksus '''42,59''' ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,73''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">AR</span> || [[19. august]] [[1998]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,26''' || [[3. juuli]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Saint-Denis]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,06''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[26. veebruar]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Aubière]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,69''' || [[26. veebruar]] [[2005]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == * {{IAAF}} *[http://usuarios.lycos.es/helenawtry/christinearron.htm Fotod Christine Arronist] {{Maailmameistrid naiste 4×100 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Arron, Christine}} [[Kategooria:Prantsusmaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] rid4d0ispw0e05yee3vygsofpz4ktqy Page (Arizona) 0 106264 7261314 6328631 2026-10-29T08:00:46Z Kuuskinen 33651 7261314 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on linnast USA Arizona osariigis. Teiste samanimeliste asulate ja muude objektide kohta vaata lehekülge [[Page]].}} {{Infokast asula | nimi = Page | pilt_üldvaade = Page, Arizona.JPG | pildiallkiri = Vaade linnale lennukilt | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = Flag of Page, Arizona.gif | lipu_link = | deviis = ''The Center of Canyon Country''<br/>("Kanjonimaa keskus") | pindala = | elanikke = | asendikaart = Arizona | asendikaardi_seletus = | osm = }} '''Page''' on väike linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Coconino maakond|Coconino maakonnas]]. [[2005]]. aastal elas linnas 6794 inimest. Linna pindala on 43 km² ja linn asub 1255 meetri kõrgusel merepinnast. Linna läheduses asub [[Antiloobikanjon]]. [[Pilt:Page AZ.jpg|thumb|220px|]] == Filmid == Linna lähedal on toimunud paljude [[film]]ide võtted, näiteks: *"[[Hulk (film)|Hulk]]" (2003) *"[[Evolutsioon (film)|Evolutsioon]]" (2001) *"[[Ahvide planeet (film 2001)|Ahvide planeet]]" (2001) *"[[Murtud nool]]" (1996) *"[[Maverick]]" (1994) *"[[Ahvide planeet (film 1968)|Ahvide planeet]]" (1968) == Välislingid == *[http://www.cityofpage.org/ Linna koduleht] {{Coordinate |NS=36.91416667 |EW=-111.45972222 |type=city |region=US-AZ |dim=25000}} [[Kategooria:Arizona linnad]] os6kun8i102irjzl6lo1ebrny7llhuo Colorado jõgi 0 106379 7261302 7220822 2026-10-29T07:44:24Z Kuuskinen 33651 Viitamine 7261302 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on jõest, mis voolab läbi Suure kanjoni; Texase jõe kohta vaata artiklit [[Colorado jõgi (Texas)]]; teiste samanimeliste jõgede kohta vaata lehekülge [[Colorado (täpsustus)]].}} {{Infokast jõgi | nimi = Colorado jõgi | pildi_nimi = USA 10187 Horseshoe Bend Luca Galuzzi 2007.jpg | pildi_seletus = Hobuseraua käänak | lähe = [[La Poudre Pass]] | lähe_NS = | lähe_EW = | suue = [[California laht]]e | suue_NS = | suue_EW = | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | vooluhulk = 505 m<sup>3</sup>/s (keskmine) | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = pind }} [[Pilt:Colorado watershed.png|thumb|Colorado jõe valgla]] [[Pilt:Colorado hudrograaf.jpg|thumb|Colorado jõe hüdrograaf]] '''Colorado jõgi''' on jõgi [[Põhja-Ameerika]]s. See saab alguse [[Kaljumäestik]]u läänenõlvadelt umbes 2700 m kõrguselt. Voolab edela suunas läbi USA [[Colorado]] ja [[Utah]]' osariigi, Arizonas voolab läbi [[Suur kanjon|Suure kanjoni]], pöördub lõunasse, mööda jõge kulgeb [[Nevada]] ja [[Arizona]] ning Arizona ja [[California]] osariigi piir. [[Mehhiko]]s suubub jõgi [[California laht]]e.<ref name="Sonoran" /> Jõel asub mitu [[paisjärv]]e, näiteks [[Powelli järv]] ja [[Hooveri pais]]u moodustatud [[Meadi järv]]. [[Page (Arizona)|Page]]'i linna lähedal moodustab [[Hobuserauakäänak|hobuserauakäänaku]].<ref name="Bend" /> Jõe valglas asub üksteist USA rahvusparki, sealhulgas näiteks [[Black Canyon of the Gunnisoni rahvuspark|Black Canyon of the Gunnisoni]], [[Canyonlandsi rahvuspark|Canyonlandsi]] ja [[Suure kanjoni rahvuspark]].<ref name="Basin" /> Alates [[2000]]. aastast on jõe vooluhulk kuiva ilma tõttu tunduvalt vähenenud. Suuremad lisajõed on [[Gunnisoni jõgi]], [[Dolorese jõgi]], [[Green River (Utah)|Green River]], [[Dirty Devili jõgi]], [[Escalante jõgi]], [[San Juani jõgi]], [[Paria jõgi]], [[Little Colorado]], [[Kanab Creek]], [[Virgini jõgi]] ja [[Gila jõgi]]. Jõe pikkus on umbes 2330 km.<ref name="Taiwan" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Sonoran">{{netiviide |pealkiri=A Resource Worth Saving |väljaanne=Sonoran Institute |url=https://sonoraninstitute.org/focus/colorado-river-delta/ |vaadatud=2026-10-29}}</ref> <ref name="Bend">{{netiviide |pealkiri=Horseshoe Bend: A Breathtaking Colorado River Vista |väljaanne=City of Bend, AZ |url=https://horseshoebend.co/ |vaadatud=2026-10-29}}</ref> <ref name="Basin">{{netiviide |pealkiri=National Parks of the Colorado River Basin |väljaanne=National Parks Conservation Association |url=https://www.npca.org/resources/2223-national-parks-of-the-colorado-river-basin |vaadatud=2026-10-29}}</ref> <ref name="Taiwan">{{netiviide |pealkiri=Colorado River |väljaanne=The Taiwan Times |url=https://thetaiwantimes.com/en/rivers/colorado-river |vaadatud=2026-10-29}}</ref> }} {{Coordinate |NS=31.815438 |EW=-114.804039 |type=waterbody |region=MX-SON}} [[Kategooria:Colorado jõgikond| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]] [[Kategooria:Mehhiko jõed]] c3vlj5y7inc6lm0kues06v119qxzf7w Zvarthnotsh 0 106880 7261426 6705854 2026-10-29T11:39:54Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7261426 wikitext text/x-wiki [[File:2014 Prowincja Armawir, Zwartnoc, Ruiny katedry Zwartnoc 18.JPG|thumb|Zvarthnotsh]] [[File:2014 Prowincja Armawir, Zwartnoc, Ruiny katedry Zwartnoc 05.JPG|thumb|Kokkukogutud raiddetailid välisseinalt]] [[File:Ruins of Zvartnots Chathedral.jpg|thumb|Kiriku osaliselt säilinud sisemine arkaad]] [[File:Zvartnoc 2015 juj pic 137.JPG|thumb|Üksik raiddetail muuseumis]] '''Zvarthnotsh''' (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju ''Zvartnots''; [[armeenia keel]]es Զվարթնոց 'valvavad väed') on [[7. sajand]]ist pärinev [[arheoloogiamälestis]], mis hõlmab umbes 18,8 [[hektar]]it ja millel asuvad '''Zvarthnotshi katedraali''', katoolikose palee ja muude ehitiste varemed<ref name="ReferenceA">https://whc.unesco.org/en/list/1011/</ref>. Zvartnotsh asub [[Armeenia]]s [[Armaviri maakond|Armaviri maakonnas]] [[Vagharšapat]]i lähedal. == Ajaloost == Kirik ehitati [[641]]–[[661]] [[katoolikos]] [[Nerses]]e ajal kohale, kus kuningas [[Trdat III]] oli kohtunud 15-aastasest vangipõlvest vabastatud [[Gregor Valgustaja]]ga, esimese [[kristlus]]e jutlustajaga Armeenias. Kiriku hävitas [[930]] tugev [[maavärin]]. Varemed kaevati välja [[1901]]–[[1907]]. Zvarthnotsh kuulub [[2000]]. aastast koos Vagharšapati kirikutega ([[Etšhmiadzini katedraal]] jt) [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse<ref name="ReferenceA" />. == Arhitektuur == Enamik uurijaid nõustub katedraali [[rekonstruktsioon]]iga, mille 1905. aastal pakkus välja kaevamistel töötanud [[Toros Toramanian]] ja mille järgi oli ehitisel kolm korrust. Kiriku keskosa oli [[neliksiir]]u või ümardatud otstega [[Kreeka rist]]i kujuline ([[tetrakonh]]) [[tsentraalehitis]] ning seda ümbritses ringselt [[külglööv]], mida keskosast kolmest küljest eraldas [[arkaad]], üks ristiharu oli [[apsiid]]iks, kus asus [[altar]]. Väljast oli kirik 32-külgse [[Hulknurk|hulknurga]] kujuline, mis kaugelt vaadates näis ringjana. Kirikut kaunistasid [[Joonia order|joonia]] [[voluut]]idega [[korvkapiteel]]id, [[kotkakapiteel]]id ja viinamarjaväätidega [[friis]]id [[Süüria]] ja Põhja-Mesopotaamia [[Bütsantsi arhitektuur]]i vormides. Hoone interjöör oli kaunistatud [[mosaiik]]idega. == Rekonstruktsioon == <gallery> zvarthnotz plan.jpg|Toros Toramaniani rekonstruktsiooni põhiplaan Zvartnoc 2015 juj pic 125.JPG|Toros Toramaniani rekonstruktsioonijoonis Zvart1.jpg|Fotomontaaž varemeist ja hoone oletatavast välimusest Zvart2.jpg|Üks hoone sissekäikudest Zvart3.jpg|Siseruumi rekonstruktsioon Zvartnoc 2015 juj pic 145.JPG|Mosaiigi jäänused ehituskivil </gallery> == Muud == Koha järgi on nime saanud lähedal asuv [[Zvarthnotshi rahvusvaheline lennujaam]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.armenianheritage.org/en/monument/Zvartnots Zvartnots. - Armenian Heritage] * [https://www.itinari.com/zvartnots-cathedral-an-open-air-museum-49sk L. Vardanyan. Zvartnots Cathedral, an open-air museum. - itinari.com (reisiblogi)] * [https://absolutearmenia.com/zvartnots-cathedral/ A. Pihl. Why You Should Visit Zvartnots Cathedral (& How to Get There). - absolutearmenia.com (blogi)] * [https://whc.unesco.org/en/list/1011/ Cathedral and Churches of Echmiatsin and the Archaeological Site of Zvartnots. - World heritage List. - unesco.org] {{Coordinate |type=city |region=AM}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Armeenia muistised]] [[Kategooria:Armeenia kirikud]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Armeenias]] ijtd4iblgqekcvzjxda0p5siw58nnte Elistvere mõis 0 107356 7261157 7122138 2026-10-28T20:46:51Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislink 7261157 wikitext text/x-wiki '''Elistvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ellistfer'') oli [[rüütlimõis]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l. Tänapäeval jäävad mõisa alad [[Tartu maakond]]a [[Tartu vald]]a.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisa keskus asus [[Elistvere]] külas. ==Ajalugu== 18. oktoobril 1355 läänistas [[Tartu piiskop]] [[Heinrich Velde|Heinrich I]] meeslääniõiguse alusel Gerd von Edlenkerkenile mõisa, veski ning [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (''Ikaver'') küla, kuna need olid pärast Friedrich [[Brackel|Brakel]]i surma omanikuta jäänud.<ref name="Stryk"/> 17. märtsil 1443 tõendas Tartu piiskop [[Bartholomäus Savijerwe|Bartholomäus]], et Hans Parenbeke ja Claus Ungern on teinud müügitehingu, mille käigus Ungern omandas Elistvere (''Elistwer'') mõisa ühes veskiga ning ''Kulmewer''i, ''Paepstver''i, ''Havenorm''i, ''Somette'' ja [[Kokora]] (''Kockenarwe'') küla, mis kokku 70 adramaad moodustasid.<ref name="Stryk"/> [[File:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|pisi|Wrangelli Elistvere suguvõsa [[vabahärra]]vapp]] 1479. aastal läänistas piiskop [[Johannes Bertkow|Johannes II]] Claus von Unghernile mõisa ja Igavere küla. Too müüs mõisa Claus Taubele, kellelt selle ostis Heinrich Taube, kes omakorda 1518. aastal need [[Hans von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hans Wrangell]]ile edasi müüs. Jürgen Brackel, kes oli tõenäoliselt mõisa kunagise omaniku Friedrich Brackeli sugulane, vaidlustas tehingud, kuid 1524. aastal lahendati dispuut siiski Hans Wrangelli kasuks. Veel 1537. aastal kuulus see Hans Wrangellile, kuid juba 1542. aastal valdas mõisa tema lesk Magdalena (sündinud [[Uexküll]]).<ref name="Stryk"/> Magdalena loovutas Elistvere mõisa 1548. aastal teatud tingimustel oma kasupojale [[Hermann von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hermann von Wrangell]]ile.<ref name="Baensch2"/> Hermannilt päris mõisa tema poeg rittmeister [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]], kes sellest [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ilma jäi, kuid [[Poola aeg|Poola valitsusajal]] Poola kuningas [[Sigismund III]]-lt [[allood|päriliku]] läänina<ref>Vassili Dorošenko, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1958-4-319-327%2020240425150715.pdf?v=a57b8491d1d8 Estonica Leedu meetrika aktides]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] Ühiskonnateaduste seeria, 7 kd, 1958, nr. 4, lk 321</ref> 1582. aastal sai tagasi Hermann von Wrangell ja veel 1591. aastal valdas. Tema järel kuulus aga mõis poolakas Wasinskyle.<ref name="Stryk"/> 23. juunil 1627 andis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] (1594–1632) Elistvere mõisa Hans Wrangelli vennale{{ref|a|[a]}}[[Hermann von Wrangell vanem|Hermann von Wrangell]]ile. Juba järgmisel aastal vahetas mõis taas omanikku kui [[Osse]]s välilaagris viibinud kuningas 2. septembril 1628 Hermanni pojale ooberstleitnant [[Hans von Wrangell (1589–1631)|Hans von Wrangell]]ile (1589–1630) isa valdused kinnitas. Hansu valdusse langesid Elistvere ning Igavere, [[Valgma]] (''Brakelmoise''), [[Saadjärve]] (''Sadijerw''), [[Kaiavere (Tabivere)|Kaiavere]] (''Kayafer''), [[Punikvere]] (''Pulmikfer''), ''Keickero'', ''Zoeliots'', [[Raigastvere]] (''Raigestfer''), ''Pates'', [[Kõrenduse]] (''Korendus'') ja ''Awamusim''{{ref|b|[b]}}.<ref name="Stryk"/> Tollal oli Elistvere niivõrd laastatud, et vaid 5 talupoega oli põliselanikud. Ülejäänud oli hiljuti mujalt saabunud.<ref name="Hagemeister"/> Pärast Hansu surma valdasid Elistvere mõisa tema vennad ja nende järeltulijad. 6. novembril 1648 jagasid Hansu vennapojad [[Hermann von Wrangell (surnud 1651)|Hermann]] ([[Jürgen von Wrangell|Jürgeni]] poeg; suri 1651) ning [[Hermann von Wrangell (suri 1675)|Hermann]] ([[Hermann von Wrangell (surnud 1626)|Hermanni]] poeg ning hilisem Lugaži vabahärra; suri 1675) omavahel Elistvere ja [[Kaiavere mõis]]a – esimene neist sai Elistvere ning teine Kaiavere mõisa.<ref name="Baensch"/> [[Wrangell]]ide valdusse jäi mõis veel kolmveerandsajandiks ning läbi keerukate omandisidemete jõudis lõpuks vabahärra [[Carl Johann von Wrangell]]i (1689–1742) kätte, kes oli eespool mainitud vabahärra Hermanni (suri 1675) pojapoeg.<ref name="Stryk"/> Carl Johann von Wrangell, kes oli [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langenud Vene vägede kätte vangi ning aastaid Venemaal viibinud, müüs 12. veebruaril 1723 mõisa [[Otto Reinhold von Stackelberg]]ile (1681–1760<ref name="Stackelberg"/>), kellega nad olid kaasvangid olnud.<ref name="Hagemeister"/> 1760. aastal päris mõisa Otto Reinholdi pojapoeg [[Reinhold Stackelberg|Reinhold von Stackelberg]] (1754–1810<ref name="Stackelberg"/>), kes 1786. aastal krahviseisusse tõsteti.<ref name="Stryk"/> Kui Reinhold 1810. aastal suri, päris talle kuulunud Elistvere ja [[Alatskivi mõis]]a tema poeg krahv [[Reinhold Andreas Stackelberg]] (1797–1869<ref name="Stackelberg"/>). Viimase surres 1869. aastal läksid Elistvere, Alatskivi ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] tema tütardele Sophiele (1825–1909<ref name="Stackelberg"/>) ja Adelele (1833–1915<ref name="Ungern"/>). Õdedevahelise kokkuleppe järgi sai Adele, kes oli abielus krahv [[Ewald Ungern-Sternberg]]iga (1824–1899)<ref name="Ungern"/>, Elistvere ja Mäe mõisa ning Sophie, kes oli abielus parun [[Ernst von Nolcken]]iga (1814–1900)<ref name="Nolcken"/>, Alatskivi mõisa. Elistvere ja Mäe mõisa väärtuseks hinnati 110 000 [[hõberubla]].<ref name="Stryk"/> Viimane Elistvere mõisaomanik oli Ewaldi ja Adele poeg krahv [[Klaus Ungern-Sternberg]] (1877–1934).<ref name="Ungern"/> ===Mõisa suurus adramaades<ref name="Stryk"/>=== {| class="wikitable" |- ! 1627 !! 1637 !! 1641 !! 1688 !! 1725 !! 1734 !! 1738 !! 1744 !! 1757 !! 1832 !! 1874 |- | 11 <math>\tfrac{3}{4}</math> haritud <br><br> 45 <math>\tfrac{1}{4}</math> harimata || 12 || 22 <math>\tfrac{3}{4}</math> || 17 || 6 || 9 || 13 <math>\tfrac{3}{8}</math> || 13 <math>\tfrac{3}{8}</math> || 12 <math>\tfrac{1}{8}</math> || 22 <math>\tfrac{2}{5}</math> || 25 <math>\tfrac{76}{80}</math> |} ==Mõisakompleks== 1785. aastal valmis hilisbarokses stiilis uhke kahekorruseline mõisahoone, mille lasi rajada krahv Reinhold Stackelberg. Suurel häärberil oli kõrge sokkel ja kõrge kelpkatus.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoonel oli üsna kõrge esindus- ja madal [[mezzanino-korrus|''mezzanino''-korrus]]. Härrastemaja välisilmet muutsid huvitavamaks akende laiad krohvraamistused ning nende all olnud [[balustraad]]iimitatsioon, korrustevaheline [[vöötkarniis|vööt]]- ja katuse [[hammaskarniis]]. Ka [[korsten|korstnad]] olid kaunistatud [[karniis]]ilaienditega.<ref name="tsoneering"/> Mõisate asjatundja [[Valdo Praust]]i hinnangul oli tegemist ühe esinduslikuma tolleaegse härrastemajaga terves Eestis. Elistvere mõisa härrastemaja lammutati 1930. aastatel.<ref name="Mõisaportaal"/> Härrastemaja eesõu oli kujundatud muruväljakuna.<ref name="tsoneering"/> Väljaku äärde ehitati mõisahoonega samal ajal ka [[kaaristu]]ga ait, kaks kõrvalhäärberit ning muidki kõrvalhooneid, mis moodustasid sümmeetrilise terviku. Lisaks rajati suur mõisapark.<ref name="Mõisaportaal"/> Elistvere aidahoone on arhitektuuriliselt sarnane naabruses asunud [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa]] 1740. aastatel ehitatud aidaga. Selle fassaadi ilmestavad [[Toscana order|Toscana orderis]] [[pilaster|pilastrid]]. Aida vastas paiknes sellega arhitektuurselt sarnane sõiduhobuste tall, mis varises kokku 1984. aastal. Peahoone taga paiknenud väljaku ääres asunud valitsejamaja varises kokku 1960. aastate lõpul.<ref name="tsoneering"/> 1884. aastal oli mõisakompleksis 25 hoonet.<ref name="tsoneering"/> Säilinud on kaunis hilisbarokses stiilis ait, ümberehitatud kujul või varemetena ka muid kõrvalhooneid.<ref name="Mõisaportaal"/> Elistvere mõisa park<ref name="park"/>, ait<ref name="ait"/> ja valitsejamaja varemed<ref name="varemed"/> on kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]]. Mõisapargis tegutseb [[Elistvere loomapark]], mis avati 1997. aastal. ==Märkused== {{märkus|a|a}} Leonhard von Stryk on oma teoses teda ekslikult pojaks pidanud {{märkus|b|b}} [[Heinrich von Hagemeister]] on oletanud, et tegu võis olla ''Hawa moisa'' ehk [[Haava mõis]]aga.<ref name="Hagemeister"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Stryk">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?id=00001239&seite=74 Leonhard von Stryk, "Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...". C. Mathiesen, Tartu 1877, lk 58–60]</ref> <ref name="Hagemeister">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA105 Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riia 1836, lk 105–106]</ref> <ref name="Baensch">[http://books.google.ee/books?id=NZPJ9k2GqugC&lpg=PP1&pg=PA158 Henry von Baensch, "Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1". Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887, lk 158]</ref> <ref name="Baensch2">[http://books.google.ee/books?id=NZPJ9k2GqugC&lpg=PP1&pg=PA132 Henry von Baensch, "Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1". Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887, lk 132]</ref> <ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/tartu/elistvere.shtml Elistvere mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> <ref name="Ungern">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=193.174.98.30&no=&seite=475 Otto Magnus von Stackelberg, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Band I". Starke, Görlitz 1931, lk 458]</ref> <ref name="Stackelberg">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?id=00000559&seite=314 Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Band 2". Starke, Görlitz, lk 951–952]</ref> <ref name="Nolcken">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&seite=132 Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland". Starke, Görlitz 1929, lk 123]</ref> <ref name="ait">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24060 Mälestised • 24060 Elistvere mõisa ait]</ref> <ref name="park">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24061 Mälestised • 24061 Elistvere mõisa park]</ref> <ref name="varemed">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24062 Mälestised • 24062 Elistvere mõisa valitsejamaja varemed]</ref> <ref name="tsoneering">{{Netiviide |url=http://artes.ee/upl/planeeringud/elistvere/39MT07%20Elistvere%20loomapargi%20tsoneering%20seletuskiri.doc |pealkiri=Elistvere pargi tsoneering |vaadatud=2012-11-12 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304142726/http://artes.ee/upl/planeeringud/elistvere/39MT07%20Elistvere%20loomapargi%20tsoneering%20seletuskiri.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 92-3. ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/tartu/elistvere.shtml Elistvere mõisast Eesti mõisaportaalis] *[https://www.muis.ee/museaalview/3999755 Elistvere mõisa peahoone (foto)] {{Äksi kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.575277|EW=26.686944|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Äksi kihelkond]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] rz5e2wyyagzdqe2nldlhb98zwpwdhie Norra mõis 0 108681 7260991 7183567 2026-10-28T13:20:59Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7260991 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}} [[Fail:Norra mõis Koeru kihelkonnas.tif|pisi|Norra mõis 1930-ndatel]] '''Norra mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kaltenborn'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]]. Praegu asub kunagine mõis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]]. Aastast 2023 kuulub mõis ettevõtjale ja enesearengukoolitajale [[Rein Lemberpuu|Rein Lemberpuule]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-15 |pealkiri=Müüdud: Norra mõis saigi uue omaniku |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7732773/muudud-norra-mois-saigi-uue-omaniku |vaadatud=2023-06-09 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref>. [[Pilt:Norra_mõisa_peahoone.jpg|pisi|Norra mõisa peahoone (kevad 2014)]] ==Ajalugu== Norra mõisa on esmamainitud [[1569]]. aastal, mil [[Rootsi]] kuningas [[Johan III]] kinkis selle Gerdt Bravele. [[1594]]. aastal läks mõis [[Heinrich Ruthe]]le, kes abiellus [[Udeva mõis|Udeva]] mõisaomaniku Karin Hansdotter Lejoniga. [[17. sajand]]il sai abielu kaudu mõisaomanikuks [[Heinrich von Knorring]], kelle järeltulijatele jäi mõis kuni [[1908]]. aastani. [[Knorring]]id, kelle nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi, lasid ehitada esindusliku mõisakompleksi. Mõisaomanike hulka kuulus ka Vene jalaväekindral [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorring]], kelle poeg kindralmajor [[Karl von Knorring]] sai tuntuks [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] käigus. 1908. aastal ostis [[Nikolai von Knorring]]ilt 165 000 rubla eest mõisa [[Charles von Lilienfeld]], kes kinkis selle 291 000 rubla eest Pärnu kodanik [[Karl Florell]]ile. [[1917]]. aastal sai Norra ja Udeva mõisa 450 000 rubla eest vabahärra [[Bernhard Emil Theodor von Maydell|Bernhard von Maydell]]. ==Mõisakompleks== === Mõisa peahoone === [[Pilt:Norra_mõis_sisevaade.jpg|pisi|vasakul|Algne sisekujundus on hävinud. Sisevaade (2014)]] [[Klassitsism|Varaklassitsistlik]] peahoone ehitati [[1790. aastad|1790. aastatel]] arhitekt [[Johann Gabriel Kranhals]]i projekti järgi. Kahekorruselisel kivihoonel oli kõrge [[kelpkatus]] ning rustikaga kaunistatud fassaad. Siseruumid olid kaunistatud loodusteemaliste maalingutega. Mõisa võõrandamise järel asus kuni [[1971]]. aastani härrastemajas kool.<ref>Viirastuvad seinamaalid., Sirp ja Vasar, nr 33 ( 1653 ), 15 august 1975, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19750815.1.8# lk 8–9]</ref> Hiljem seisis hoone tühjalt ja jäi varemetesse. Mõisa peahoone koos pargi ja kõrvalhoonetega arvati 1964. aastal arhitektuurimälestisena kaitse alla, kuid juba 1984. aastaks oli peahoone seisukord halb.<ref name="ilma" /> 1996. aastal läks hoone eravaldusse (Robert Sasorin ja Gert Pikkor) ning seda on veidi taastatud, kuid taastamise käigus on hävitatud kogu ajalooline sisearhitektuur: nii stukk, karniisid kui ka vanad seina- ja laemaalingud. 1996. aastal sai mõisa omanikuks [[Urmas Roht]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-04-29 |pealkiri=Norra ilusam aeg jääb aastakümnete taha |url=https://jarvateataja.postimees.ee/2065569/norra-ilusam-aeg-jaab-aastakumnete-taha |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref> kes lubas kriitilises seisus mõisa peahoonele katuse ehitada. Alates 1999. aastast on muinsuskaitse teinud märkusi, et ehitatud on ilma loata ja krohvimise kvaliteet jätab soovida, trepikoja ja saali seintel olid siis veel osaliselt säilinud maalingute fragmendid. 2002. aastaks oli mõisa omanikuks saanud 13-aastane Laura Roht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 8 november 2016 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=aripaev20161108.2.3.7&srpos=6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-norra+m%C3%B5is------------ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2023. aastast kuulub mõis Contriber grupile.<ref name="ilma" /> Mõisa peahoone oli arvel [[ehitismälestis]]ena,<ref>{{Kultuurimälestis|15011|15011 Norra mõisa peahoone}}</ref> kuid jäeti 2026. aastal [[kultuurimälestis]]e staatusest ilma, sest 2000-ndate aastate alguses tehtud omavoliliste ehitustööde käigus olid hävitatud nii maalingud, ornamendid, ainulaadsed ahjud kui ka muud väärtuslikud detailid.<ref name="ilma">[https://www.err.ee/1610065612/haruldaste-maalingutega-silma-paistnud-mois-jai-malestise-staatusest-ilma "Haruldaste maalingutega silma paistnud mõis jäi mälestise staatusest ilma"] ERR, 29. juuni 2026</ref> [[Pilt:Norra_oja.jpg|pisi|Kanal Norra mõisa pargis]] === Kõrvalhooned === Kõrvalhooneid oli mõisas vähe, sest majandustegevus toimus [[Udeva mõis]]as. === Mõisapark === {{Vaata|Norra mõisa park}} Norra mõisa pargis oli keerukas tiikide ja kanalite süsteem, mis oli ühendatud lähedalasuvate [[Norra allikad|Norra allikatega]]. Mõisa pargi juurde on rajatud [[Norra mõisa matkarada]]. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Alo Särg]]. ''Järvamaa mõisad ja mõisnikud''. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]] ==Välislingid== {{Commons|Category:Norra Manor}} *[http://www.mois.ee/jarva/norra.shtml Eesti mõisaportaal] * [[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17128 Kinnistute register: Norra mõis (Koeru khk)] * [https://www.moisablogi.ee/post/norra-mois Norra mõisa lugu Mõisablogis] {{Koeru kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.903087|EW=26.038694|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] 0oxbd6lojih9immnza6hrzaadl8pdn5 Mall:Äksi kihelkond 10 109512 7261170 6027726 2026-10-28T21:12:02Z Funktsionalism-modernism 231916 Nigula mõisa link viis vale mõisa juurde 7261170 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | päis = [[Äksi kihelkond]] | pilt = [[Pilt:Aksi Andrease kirik 20150510-124201 3X4 panoraam.jpg|150px|Äksi kirik]] | sisu = '''Kirik''': [[Äksi kirik]]<br /> '''Pastoraat''': [[Äksi kirikumõis]]</br > '''Peamõisad''': [[Elistvere mõis]]&nbsp;&#124; [[Igavere mõis]]&nbsp;&#124; [[Kõdu mõis]]&nbsp;&#124; [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]]&nbsp;&#124; [[Kärkna mõis]]&nbsp;&#124; [[Kukulinna mõis]]&nbsp;&#124; [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]]&nbsp;&#124; [[Saadjärve mõis]]&nbsp;&#124; [[Sootaga mõis]]&nbsp;&#124; [[Tabivere mõis]]&nbsp;&#124; [[Valgma mõis (Äksi kihelkond)|Valgma mõis]]&nbsp;&#124; [[Vedu mõis]]&nbsp;&#124; [[Visusti mõis]]</br > '''Kõrvalmõis''': [[Tormi mõis]]</br > '''Karjamõisad''': [[Juula mõis (Äksi)|Juula mõis]]&nbsp;&#124; [[Koogi mõis]]&nbsp;&#124; [[Kullamäe mõis]]&nbsp;&#124; [[Kärksi mõis]]&nbsp;&#124; [[Nigula mõis (Äksi)|Nigula mõis]]&nbsp;&#124; [[Preedi (Äksi kihelkond) mõis|Preedi mõis]]&nbsp;&#124; [[Mullavere mõis]]&nbsp;&#124; [[Mõisamaa mõis (Äksi kihelkond)|Mõisamaa mõis]]&nbsp;&#124; [[Soosaare (Äksi kihelkond) mõis|Soosaare mõis]] }}<noinclude> [[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]] </noinclude> i96djz70jy1h0paa236je1jpbjklwfl Ester Bardone 0 110296 7260999 7091402 2026-10-28T13:25:38Z Morel 26171 pilt 7260999 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ester Bardone 2014.jpg|pisi|Ester Bardone kõnelemas Rahvusülikooli 95. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2014 . Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Ester Bardone''' (kuni oktoober 2012 '''Ester Võsu''', sündinud [[24. juuli]]l [[1975]]) on eesti [[etnoloog]], [[Tartu Ülikool]]i etnoloogia lektor. Ta lõpetas 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i kirjanduse ja rahvaluule erialal. 2013. aastal kaitses ta doktoritöö "Mu talu on mu lava: etenduslik perspektiiv maaturismi ja külalismajanduse teenustele Eestis" (inglise keeles "My Farm is My Stage: A Performance Perspective on Rural Tourism and Hospitality Services in Estonia"). Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[toidukultuur]], [[kultuuripärand]] ja maaturism. ==Tunnustus== *2006 – [[Juri Lotmani stipendium]] *2024 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tatu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Bardone, Ester}} [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] auyqcou9t1qbxprok3v292l43xqowxu 7261001 7260999 2026-10-28T13:33:06Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 7261001 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ester Bardone 2014.jpg|pisi|Ester Bardone kõnelemas Rahvusülikooli 95. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2014 . Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Ester Bardone''' (kuni oktoober 2012 '''Ester Võsu''', sündinud [[24. juuli]]l [[1975]]) on eesti [[etnoloog]], [[Tartu Ülikool]]i etnoloogia lektor. Ta lõpetas 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i kirjanduse ja rahvaluule erialal. 2013. aastal kaitses ta doktoritöö "Mu talu on mu lava: etenduslik perspektiiv maaturismi ja külalismajanduse teenustele Eestis" (inglise keeles "My Farm is My Stage: A Performance Perspective on Rural Tourism and Hospitality Services in Estonia"). Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[toidukultuur]], [[kultuuripärand]] ja maaturism. ==Tunnustus== *2006 – [[Juri Lotmani stipendium]] *2024 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tatu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Bardone, Ester}} [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] ll4x5ettm6dp4wu4gv1fgint8psgiaq Marina Grišakova 0 110300 7261036 7239325 2026-10-28T14:18:17Z Morel 26171 pilt 7261036 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marina Grishakova 2016.jpg|pisi|Marina Grišakova inauguratsiooniloeng "Kirjanduse kummalisus", 10. mai 2016. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Marina Grišakova''' (kasutatakse ka nimekuju '''Grishakova''', sündinud [[1961]]<ref>https://www.ester.ee/search~S1*est?/aGri{u0161}akova/agris~aakova/1%2C10%2C43%2CB/exact&FF=agris~aakova+marina+++++1961&1%2C11%2C</ref>) on Eesti [[semiootika|semiootik]] ja [[kirjandusteadus|kirjandusteadlane]]. Ta töötas assistendina [[Juri Lotman]]i juhitud [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja semiootika labor]]is, lektorina semiootika õppetoolis, lektori ja dotsendina maailmakirjanduse õppetoolis. Alates 1. septembrist 2015 on ta [[Tartu Ülikool]]i kirjandusteooria professor. Ta on pidanud külalis- ja plenaarloenguid mitmes Euroopa ülikoolis ja uurimiskeskuses. Ta on olnud [[Avatud Eesti Fond]]i stipendiaat [[New Yorgi Ülikool]]i võrdleva kirjandusteaduse osakonnas (1999), W. J. Fulbrighti programmi stipendiaat, külalisteadlane interdistsiplinaarses projektis Narrative [[Ohio Osariigi Ülikool]]is (2008), [[Briti Akadeemia]] külalisteadlane (2011–2012). Tema peamised uurimisvaldkonnad on kirjandusteooria ja kirjanduse filosoofia, [[narratoloogia]], intermediaalsed uuringud, kognitiivne humanitaarteadus, koolkondade ja ideede ajalugu, kirjandus- ja kultuurisemiootika. Ta on mitme erialaseltsi, kolleegiumi ja ekspertkogu, sh [[Cambridge'i Ülikool]]i kirjastuse Legenda raamatusarja "Transcript" <ref>https://www.mhra.org.uk/series/T</ref> rahvusvahelise nõuandekogu, kirjastuse Palgrave McMillan raamatusarja "Palgrave Studies in Intermediality", ajakirjade Southern Semiotic Review, CompLit: Journal of European Literature, Arts and Society <ref>https://escl-selc.eu/escl-journal/</ref> ja CLCWeb: Comparative Literature and Culture <ref>https://docs.lib.purdue.edu/clcweb/editorialboard.html</ref> toimetuskolleegiumi liige. Aastatel 2007–2011 juhtis ta Põhjamaade narratiiviuurijate koostöövõrgustikku (NordForski toetusel) <ref>http://nordicnarratologynet.ut.ee/</ref>, 2011–2013 Euroopa Võrdleva Kirjanduse Võrgustikku, 2018-23.a. oli ta [[Rahvusvaheline Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni]] (ICLA) kirjanduse, kunstide ja meedia uurimiskomitee asepresident. 2016. aastal valiti ta [[Academia Europaea]] liikmeks <ref>https://www.ae-info.org/ae/Acad_Main/List_of_Members/ListMembersByCountry?type=listcountry&pagenr=400</ref>. Grišakova töid on tõlgitud prantsuse, hispaania, tšehhi, bulgaaria ja hiina keelde. ==Tunnustus== * 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Publikatsioone== * Franco, Bernard; Gáfrik, Róbert; Grishakova, Marina; Hutchinson, Ben; Juvan, Marko; Melmoux-Montaubin, Marie-Françoise; Sapiro, Gisèle, Saussy, Haun; Vojvodík, Josef (2024). The Current Role of Comparative Literature. Svět literatury/ World of Literature, XXXIV (69), 147−156. * Grishakova, M. (2024). Complexity, Entropy, and Noise in Sciences and Art: Lotman, Prigogine, Serres. In: A. Duprat and A. James (Ed.). ''Figures of Chance II. Chance in Theory and Practice.'' (67−77). London-New York: Routledge . * Grishakova, M. (2023). When a Whisper Speaks Volumes: Experimentation, Error Amplification, and the Epistemology of Fiction. In: Grishakova, M.; Le Juez, B.; Springer, O. (2023). New Critical and Theoretical Approaches in Comparative Literature. Special issue of ''CompLit: Journal of European Literature, Arts and Society,'' 1 (n 5), 125-144. Paris : Classiques Garnier https://classiques-garnier.com/complit-journal-of-european-literature-arts-and-society-en.html * Grishakova, M. (2023). Intermediality as a material practice and artistic event. In: Thomas, B., J. Round, and A. Ensslin (Ed.). ''Routledge Companion to Literary Media.'' London-New York: Routledge. * Grishakova, M. (2022). Perspectives on Causality in Sciences and Art: On the Limits and Benefits of Narrative Representation. In: P. Dawson and M. Mäkelä (Ed.). ''Routledge Companion to Narrative Theory.'' London-New York: Routledge. <ref>https://www.routledge.com/The-Routledge-Companion-to-Narrative-Theory/Dawson-Makela/p/book/9780367569730</ref> * Grishakova, M. (2022). The Fascination of Failure: On Predictability, Unpredictability and Postdictability in Art. In: Kiss, M., and S. Willemsen, eds. ''Puzzling Stories: The aesthetic appeal of cognitive challenge in literature, television & film.'' New York-Oxford: Berghahn Books. <ref>https://www.berghahnbooks.com/title/WillemsenPuzzling</ref> * Fusillo, M.; Grishakova, M., eds. (2020). ''The Gesamtkunstwerk as A Synergy of the Arts.'' Bruxelles-Bern-Berlin-New York: Peter Lang <ref>https://www.peterlang.com/document/1059225</ref> * Grishakova, M.; Poulaki, M. (2019). ''Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution.'' Lincoln: University of Nebraska Press <ref>https://www.nebraskapress.unl.edu/university-of-nebraska-press/9780803296862/ https://www.diegesis.uni-wuppertal.de/index.php/diegesis/article/view/395</ref> * Grišakova, M. (2019). Realistlike ontoloogiate lekked: hübriidsus ja keerukus kultuurilistes ja esteetilistes süsteemides. Altnurme, Riho (Toim.). ''Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis'' (207−219). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. * Grishakova, M. (2018). Structuralism and Semiotics. In:''The Blackwell Companion to Literary Theory'' (48−59). Malden-Oxford: Wiley-Blackwell. * Grishakova, M.; Salupere, S. (2015). ''Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy.'' London-New York : Routledge <ref>https://www.routledge.com/Theoretical-Schools-and-Circles-in-the-Twentieth-Century-Humanities-Literary/Grishakova-Salupere/p/book/9781138547780# http://www.jltonline.de/index.php/reviews/article/view/908/2135</ref> * Grishakova, M.; Salupere, S. (2015). A School in the Woods: Tartu-Moscow Semiotics. In: Grishakova, M., Salupere, S. (eds.). ''Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy'' (173−195). London-New York: Routledge * Grishakova, M.; Boldrini, L.; Reynolds, M. (guest eds.) (2013). New Work in Comparative Literature in Europe. Special Issue of ''CLCWeb: Comparative Literature and Culture'' 15 (7). West Lafayette, Ind.: Purdue University Press. * Grishakova, M. (2012). ''The Models of Space, Time and Vision in V. Nabokov's Fiction: Narrative Strategies and Cultural Frames'' (2nd revised edition). Hague: OAPEN (Open Access Publishing in European Networks) <ref>https://library.oapen.org/handle/20.500.12657/34517</ref> * Grišakova, M. (koost., toim.); Kangur, K. (toim.) (2010). ''Jutustamise teooriad ja praktikad.'' Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. * Grishakova, M.; Ryan, M.-L., eds. (2010). ''Intermediality and Storytelling.'' Berlin-New York: De Gruyter. * Grishakova, M. (2009). Around "Culture and Explosion": J. Lotman and the Tartu-Moscow School in the 1980s-90s. In: Grishakova, M., ed. Semiotics, Communication and Cognition 1. J. Lotman. ''Culture and Explosion'' (175−187). Berlin - New York: De Gruyter. * Barsukov, Sergey; Grigorjeva, Jelena; Grishakova, Marina; Lotman, Yuri, et al. (1997). Osservazioni preliminari sul problema: emblema-simbolo-mito nella cultura del 18 secolo. Galassi, R.; De Michiel, M. ''Il simbolo e lo specchio. Scritti della scuola semiotica di Mosca-Tartu'' (67−76). Napoli: Edizioni Scientifiche Italiane. == Isiklikku == Tema ema oli vene keele õpetaja [[Elleonora Grišakova]] (1935–2020), tädi [[Irina Külmoja]] on samuti [[Tartu Ülikool]]i professor. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Grišakova, Marina}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Academia Europaea liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] jmcvas9i29i51ihs5au674dlud6q82l Salomon Banamuhere Baliene 0 112508 7261106 3525402 2026-10-28T18:52:11Z Velirand 67997 7261106 wikitext text/x-wiki '''Salomon Banamuhere Baliene''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1951]]) on [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] poliitik, Kongo Demokraatliku Vabariigi energiaminister alates 18. novembrist [[2005]]. Kuulub [[Joseph Kabila]] erakonda [[Rahva Partei Ülesehituse ja Demokraatia Eest]] (PPRD). [[Kategooria:Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitikud|Banamuhere Baliene]] npdxdgc4ugk025ptildccix0aybwu5y Udeva mõis 0 112834 7261069 7134277 2026-10-28T15:54:40Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261069 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Udeva mõis 02.jpg|pisi|Udeva mõisa peahoone varemed]]'''Udeva mõis''' ([[saksa keel]]es ''Uddewa'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. [[Fail:Udeva mõis 1938 (cropped).tif|pisi|Udeva mõis 1938. aastal]] == Udeva mõisa omaniku ja ajalugu == Udeva mõis kuulus [[1594]]. aastal [[Kostivere mõis]]niku [[Ewolt Freytag]]i lesele Karin Hansdotter Lejonile, kes oli [[Hans Björnsson Lejon]]i tütar.<ref>[[Freytag von Loringhoven]]id: {{BSB|00000558,00441|Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929}}</ref> Ewolt Freytagi lese Karin Hansdotter Lejoni kaasavarana läks mõis Heinrich Ruthe valdusse. Nende tütre Margaretha kaasavarana läks mõis 1627. aastal Jakob von [[Hastfer]]ile. Vahepeal riigistatud mõisa kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf igaveseks omandiks Jakob Hastferile ja tema järeltulijatele, kelle poja Ewaldi Hastferi surma järel 1678. aastal sai mõisa omanikuks Ervita ja Aruküla mõisa omanik Franz Strassburg. Kuigi Udeva mõisa omanikena nimetatakse ka von [[Lieven]]ite ja von [[Lode]]de perekondi, jäävad püsivamalt mõisa omanikeks von [[Knorring]]ud, kellele kuulub mõis kuni 1908. aastani. 1753. aastal saab pärandi jagamise teel [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]], [[Ervita mõis|Ervita]] ja Udeva mõisa omanikuks meeskohtunik [[Adam Friedrich von Knorring]], kes pärandab mõisa 1775. aastal poeg [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorringule]]. Gotthard Johan ehitas uhke [[Norra mõis]]a ja tema juhtimisel toimuvad suuremad ehitustööd ka Udeval. Ka tänaseks säilinud peahoone vare on ehitatud arvatavasti 1790. aastatel. Gotthard Johani surma järel 1824. aastal päris Udeva mõisa vanaisa testamendiga pojapoeg Johann von Knorring. Viimane von Knorring, kellele Udeva mõis kuulub on kaptenleitnant Nikolai von Knorring, kes saab 135 000 hõberublale hinnatud mõisa omanikuks 1873. aastal ja müüs selle tormiliste aegade tõttu Vene keisririigis 1908. aastal. Kuulsusrikkaks kujunes Udeva mõisa ajalugu ka viimase baltisaksa päritolu omaniku parun [[Bernhard Emil Theodor von Maydell|Bernhard von Maydell]]i ajastul. Olles ostnud 1917. aasta juunis, I Maailmasõja lõpul, 450 000 rubla eest [[Norra mõis|Norra]] ja Udeva mõisa<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17244&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=udeva&_xr=eNotjEsKgDAQQ%252B8yF9CKgsRjeAAZtLSDWj9t3Yh3t35WCXlJGAqnIG8Y5Wc8igI0inPiQxwyr3nvbSvzOmlKVCnQJDZ0S%252FDizBNVoDjog18M2n5Vj9apzc5ENu86XetAzXXdMmQmDQ%253D%253D Udeva mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>, jääb ta neist ilma juba sama aasta oktoobris, kui mõisad noore Eesti Vabariigi poolt riigistati. Pärast võõrandamist oli Maydell sunnitud loobuma Norra mõisast, kuhu kolis Rõhu algkool. Udeva mõis koos ligi 220 hektari maa ja majandushoonetega antakse 1583 krooni eest aastas endisele omanikule rendile. Majandushoonete hulgas on ka [[Udeva piiritusetehas]], mille toodangu pealt on kokku lepitud eraldi rendimaksed[[Fail:Udeva mõis 01.jpg|pisi|Mõisahoone otsavaade]]Hiljem muutus ta [[Norra mõis]]a [[kõrvalmõis]]aks, ning seda kasutati majandusmõisana. [[Fail:Udeva mõis 03.jpg|pisi|Udeva mõis seest]]6. detsembril 1933 otsustas Vabariigi Valitsus anda Udeva mõisa keskkoha krundi nr 91 karjakasvatuse eriotstarbekohana rendile Bernhard Maydellile<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257112&img=era0031_002_0000255_00675_t.jpg&tbn=1&pgn=34&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8b293403f20f345fd17de85ac4712bb6</ref> ==Mõisakompleks== Mõisa ühekorruseline [[historitsism|historitsistlik]] peahoone ehitati [[19. sajand]]i teisel poolel. Nõukogude perioodil oli peahoone Udeva sovhoosi töötajate elamu.<ref>{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83830893/udeva-moisas-jarvamaal-taastatakse-osa-ajaloolisest-pargimuurist?|pealkiri=Udeva mõisas Järvamaal taastatakse osa ajaloolisest pargimüürist|väljaanne=Maaleht|aeg=27.09.2018|vaadatud=03.04.2021}}</ref> Mõisa peahoone hävis 11. novembril 1989 puhkenud tulekahjus, mille järel tehti katse hoone taastamiseks, kuid jäi lõpuks aastateks lagunema. Nüüdisajal juhib mõisa ja pargi taastamist külakeskuseks MTÜ Uddewa. Mõisa park on sarnaselt peahoonega tagasihoidlik. Väikese esiväljakuga peahoone eripäraks on, et see jääb pargiga külgneva maantee poole otsaga. Esiväljaku lõpetab peahoonet majandushoonetest eraldav tihedam puistuvöö, kus on aimatavad vanema regulaarse pargi katked. Säilinud on mitu ümberehitatud kõrvalhoonet. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/jarva/udeva.shtml Udeva mõisast Eesti mõisaportaalis] * [[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17244 Kinnistute register: Udeva mõis (Koeru khk)] {{Koeru kihelkond}} {{koord | NS = 58.9219071619 | EW = 26.0158437936 | tüüp = maamärk }}[[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Lievenite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Rehbinderite mõisad]] gsc5rms5j5dumw4raeinmajp9fowsep 7261070 7261069 2026-10-28T16:00:34Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislink 7261070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Udeva mõis 02.jpg|pisi|Udeva mõisa peahoone varemed]]'''Udeva mõis''' ([[saksa keel]]es ''Uddewa'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. [[Fail:Udeva mõis 1938 (cropped).tif|pisi|Udeva mõis 1938. aastal]] == Udeva mõisa omaniku ja ajalugu == Udeva mõis kuulus [[1594]]. aastal [[Kostivere mõis]]niku [[Ewolt Freytag]]i lesele Karin Hansdotter Lejonile, kes oli [[Hans Björnsson Lejon]]i tütar.<ref>[[Freytag von Loringhoven]]id: {{BSB|00000558,00441|Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929}}</ref> Ewolt Freytagi lese Karin Hansdotter Lejoni kaasavarana läks mõis Heinrich Ruthe valdusse. Nende tütre Margaretha kaasavarana läks mõis 1627. aastal Jakob von [[Hastfer]]ile. Vahepeal riigistatud mõisa kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf igaveseks omandiks Jakob Hastferile ja tema järeltulijatele, kelle poja Ewaldi Hastferi surma järel 1678. aastal sai mõisa omanikuks Ervita ja Aruküla mõisa omanik Franz Strassburg. Kuigi Udeva mõisa omanikena nimetatakse ka von [[Lieven]]ite ja von [[Lode]]de perekondi, jäävad püsivamalt mõisa omanikeks von [[Knorring]]ud, kellele kuulub mõis kuni 1908. aastani. 1753. aastal saab pärandi jagamise teel [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]], [[Ervita mõis|Ervita]] ja Udeva mõisa omanikuks meeskohtunik [[Adam Friedrich von Knorring]], kes pärandab mõisa 1775. aastal poeg [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorringule]]. Gotthard Johan ehitas uhke [[Norra mõis]]a ja tema juhtimisel toimuvad suuremad ehitustööd ka Udeval. Ka tänaseks säilinud peahoone vare on ehitatud arvatavasti 1790. aastatel. Gotthard Johani surma järel 1824. aastal päris Udeva mõisa vanaisa testamendiga pojapoeg Johann von Knorring. Viimane von Knorring, kellele Udeva mõis kuulub on kaptenleitnant Nikolai von Knorring, kes saab 135 000 hõberublale hinnatud mõisa omanikuks 1873. aastal ja müüs selle tormiliste aegade tõttu Vene keisririigis 1908. aastal. Kuulsusrikkaks kujunes Udeva mõisa ajalugu ka viimase baltisaksa päritolu omaniku parun [[Bernhard Emil Theodor von Maydell|Bernhard von Maydell]]i ajastul. Olles ostnud 1917. aasta juunis, I Maailmasõja lõpul, 450 000 rubla eest [[Norra mõis|Norra]] ja Udeva mõisa<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17244&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=udeva&_xr=eNotjEsKgDAQQ%252B8yF9CKgsRjeAAZtLSDWj9t3Yh3t35WCXlJGAqnIG8Y5Wc8igI0inPiQxwyr3nvbSvzOmlKVCnQJDZ0S%252FDizBNVoDjog18M2n5Vj9apzc5ENu86XetAzXXdMmQmDQ%253D%253D Udeva mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>, jääb ta neist ilma juba sama aasta oktoobris, kui mõisad noore Eesti Vabariigi poolt riigistati. Pärast võõrandamist oli Maydell sunnitud loobuma Norra mõisast, kuhu kolis Rõhu algkool. Udeva mõis koos ligi 220 hektari maa ja majandushoonetega antakse 1583 krooni eest aastas endisele omanikule rendile. Majandushoonete hulgas on ka [[Udeva piiritusetehas]], mille toodangu pealt on kokku lepitud eraldi rendimaksed[[Fail:Udeva mõis 01.jpg|pisi|Mõisahoone otsavaade]]Hiljem muutus ta [[Norra mõis]]a [[kõrvalmõis]]aks, ning seda kasutati majandusmõisana. [[Fail:Udeva mõis 03.jpg|pisi|Udeva mõis seest]]6. detsembril 1933 otsustas Vabariigi Valitsus anda Udeva mõisa keskkoha krundi nr 91 karjakasvatuse eriotstarbekohana rendile Bernhard Maydellile<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257112&img=era0031_002_0000255_00675_t.jpg&tbn=1&pgn=34&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8b293403f20f345fd17de85ac4712bb6</ref> ==Mõisakompleks== Mõisa ühekorruseline [[historitsism|historitsistlik]] peahoone ehitati [[19. sajand]]i teisel poolel. Nõukogude perioodil oli peahoone Udeva sovhoosi töötajate elamu.<ref>{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83830893/udeva-moisas-jarvamaal-taastatakse-osa-ajaloolisest-pargimuurist?|pealkiri=Udeva mõisas Järvamaal taastatakse osa ajaloolisest pargimüürist|väljaanne=Maaleht|aeg=27.09.2018|vaadatud=03.04.2021}}</ref> Mõisa peahoone hävis 11. novembril 1989 puhkenud tulekahjus, mille järel tehti katse hoone taastamiseks, kuid jäi lõpuks aastateks lagunema. Nüüdisajal juhib mõisa ja pargi taastamist külakeskuseks MTÜ Uddewa. Mõisa park on sarnaselt peahoonega tagasihoidlik. Väikese esiväljakuga peahoone eripäraks on, et see jääb pargiga külgneva maantee poole otsaga. Esiväljaku lõpetab peahoonet majandushoonetest eraldav tihedam puistuvöö, kus on aimatavad vanema regulaarse pargi katked. Säilinud on mitu ümberehitatud kõrvalhoonet. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/jarva/udeva.shtml Udeva mõisast Eesti mõisaportaalis] * [[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17244 Kinnistute register: Udeva mõis (Koeru khk)] * [https://www.muis.ee/museaalview/1291800 Udeva mõis talvel (foto)] {{Koeru kihelkond}} {{koord | NS = 58.9219071619 | EW = 26.0158437936 | tüüp = maamärk }}[[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Lievenite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Rehbinderite mõisad]] fsozv9s6ozhak0v6iz0iabv9azxooqe Gunnisoni jõgi 0 116855 7261318 3526441 2026-10-29T08:07:36Z Kuuskinen 33651 7261318 wikitext text/x-wiki {{Infokast jõgi | nimi = Gunnisoni jõgi | pildi_nimi = GunnisonRiver from SunsetView.jpg | pildi_seletus = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | vooluhulk = 70,8 m<sup>3</sup>/s (keskmine) | paremad_lisajõed = [[Smith Fork]], [[North Fork Gunnisoni jõgi]], [[Kannah Creek]] | vasakud_lisajõed = [[Tomichi Creek]], [[Cebolla Creek]], [[Lake Fork Gunnisoni jõgi]], [[Cimarroni jõgi]], [[Uncompahgre' jõgi]] }} '''Gunnison''' on jõgi [[Põhja-Ameerika]] lääneosas. Algab [[Kaljumäestik|Kaljumägedest]]. Voolab valdavalt läände ja loodesse. Läbib Musta Kanjoni. Suubub vasakult [[Colorado jõgi|Coloradosse]]. Pikkus 290 km. {{Coordinate |NS=39.06166667 |EW=-108.57833333 |type=waterbody |region=US-CO}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]] [[Kategooria:Colorado jõgikond]] sqhjspxpl8yn4newatay1n8w2if0lgo Green River (Utah) 0 118015 7261316 6009279 2026-10-29T08:01:32Z Kuuskinen 33651 7261316 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Green River | pildi_nimi = Mineral-Bottom.jpg | pildi_seletus = Green River [[Canyonlandsi rahvuspark|Canyonlandsi rahvuspargi]] lähedal | lähe = [[Kaljumäestik]]us | suue = [[Colorado]]sse | suue_NS = 38.189153 | suue_EW = -109.8854026 | valgla_maad = [[USA]] | pikkus = 1175 km | valgla_pindala = 36260 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Green River''' on [[jõgi]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]', [[Wyoming]]i ja [[Colorado]] osariigis; [[Colorado jõgi|Colorado jõe]] suurim [[lisajõgi]]. Jõgi algab [[Kaljumäestik]]ust. Voolab valdavalt lõunasse, suubub paremalt [[Colorado]]sse. Jõe pikkus on 1175 km. [[Kategooria:Colorado jõgikond]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]] 4i83lzquoanm60kll4bpearrzi1xw2h Tallinna ühistranspordiliinid 0 122720 7260947 7260945 2026-10-28T11:59:20Z ~2026-49114-55 237309 7260947 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Krillimäe / Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] | rowspan="8" |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] | rowspan="33" |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |Sõjamäe |Alates 01.11.2026 pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Radarikeskuseni]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] | rowspan="17" |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | rowspan="6" |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} === Endised bussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] | rowspan="2" |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- style="background:pink; color:crimson" |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] | rowspan="6" |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |Viru väljak |Muudeti mais 1994 [[86 (Tallinna bussiliin)|liiniks 86]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 [[85 (Tallinna bussiliin)|liiniks 85]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle / Väike-Õismäe |ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|1 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] | rowspan="7" |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] | rowspan="2" |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] | rowspan="2" |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] | rowspan="2" |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] | rowspan="2" |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 [[84 (Tallinna bussiliin)|liiniks 84]] |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] | rowspan="2" |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) | rowspan="3" |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK |Kunstiakadeemia |Muudeti jaanuaris 1994 [[83 (Tallinna bussiliin)|liiniks 83]] |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | rowspan="3" |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] | rowspan="8" |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[69 (Tallinna bussiliin)|69]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Kaubamaja |Suleti 11. augustil 2013 |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lauluväljak]] |Hobujaama |Suleti juulil 2014 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |Harkujärve/Oja tee |Suleti augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Balti jaam]] |Balti jaam |Suleti 28. veebruaril 2021 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Mustamäe]] – [[Moonalao tänav|Moonalao]] |Mustamäe |Suleti 24. juuli 2022 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |Harkujärve/Oja tee |Suleti 23. augustil 2026 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lasnamägi|Lauluväljak]] | | | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] | rowspan="4" |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |}{{Tallinna bussiliinid}} === Kommertsbussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[200 (Tallinna bussiliin)|200]] |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |[[277 (Tallinna bussiliin)|277]] |[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Võsu]] – [[Käsmu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} === Endised kommertsbussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | rowspan="13" |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] | rowspan="5" |TAK | |1994–1995 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] | |1994–1995 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] | |1994–1995 |- |[[86 (Tallinna bussiliin)|86]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] | |1994–1995 |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] | rowspan="10" |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] | |1995–1996 |- |[[177 (Tallinna bussiliin)|177]] |[[Tallinn]] – [[Keila]] | rowspan="44" |[[Hansabuss]] | | |- |[[187C (Tallinna bussiliin)|187C]] |[[Kallavere]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] | | |- |[[191 (Tallinna bussiliin)|191]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | | |- |[[198 (Tallinna bussiliin)|198]] |[[Tallinn]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] | | |- |[[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |[[Tallinn]] ([[Mustakivi]]) – [[Kurna]] | | |- |[[203 (Tallinna bussiliin)|203]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[206 (Tallinna bussiliin)|206]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] | | |- |[[206A (Tallinna bussiliin)|206A]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Rannamõisa]] – [[Suurupi]] | | |- |[[208 (Tallinna bussiliin)|208]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | | |- |[[209 (Tallinna bussiliin)|209]] |[[Tallinn]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] | | |- |[[210 (Tallinna bussiliin)|210]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] | | |- |[[214 (Tallinna bussiliin)|214]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] | | |- |[[214A (Tallinna bussiliin)|214A]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] | | |- |[[215 (Tallinna bussiliin)|215]] |[[Tallinn]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] | | |- |[[216 (Tallinna bussiliin)|216]] |[[Tallinn]] – [[Kiili]] – [[Paekna]] – [[Nabala]] | | |- |[[219 (Tallinna bussiliin)|219]] |[[Tallinn]] – [[Kurtna]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] – [[Entusiasti]] | | |- |[[220 (Tallinna bussiliin)|220]] |[[Tallinn]] – [[Jälgimäe]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] | | |- |[[221 (Tallinna bussiliin)|221]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] | | |- |[[221A (Tallinna bussiliin)|221A]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] | | |- |[[222 (Tallinna bussiliin)|222]] |[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Keila]] – [[Paldiski]] | | |- |[[224 (Tallinna bussiliin)|224]] |[[Tallinn]] – [[Laagri]] | | |- |[[229 (Tallinna bussiliin)|229]] |[[Tallinn]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] | | |- |[[229A (Tallinna bussiliin)|229A]] |[[Tallinn]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Ardu]] | | |- |[[232 (Tallinna bussiliin)|232]] |[[Tallinn]] – [[Loo]] | | |- |[[232A (Tallinna bussiliin)|232A]] |[[Tallinn]] – [[Loo]] | | |- |[[236 (Tallinna bussiliin)|236]] |[[Tallinn]] – [[Kuusalu]] – [[Loksa]] – [[Viinistu]] | | |- |[[236B (Tallinna bussiliin)|236B]] |[[Tallinn]] – [[Neeme]] – [[Kaberneeme]] | | |- |[[237 (Tallinna bussiliin)|237]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Lohusalu]] | | |- |[[237A (Tallinna bussiliin)|237A]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Laulasmaa]] – [[Kloogaranna]] | | |- |[[238 (Tallinna bussiliin)|238]] |[[Tallinn]] – [[Ääsmäe]] – [[Ruila]] – [[Kernu]] – [[Haiba]] | | |- |[[242 (Tallinna bussiliin)|242]] |[[Tallinn]] – [[Kiiu]] – [[Kuusalu]] | | |- |[[242A (Tallinna bussiliin)|242A]] |[[Tallinn]] – [[Kolga]] – [[Loksa]] | | |- |[[243 (Tallinna bussiliin)|243]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] | | |- |[[243A (Tallinna bussiliin)|243A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Pajupea]] – [[Aruküla]] | | |- |[[244 (Tallinna bussiliin)|244]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] | | |- |[[244A (Tallinna bussiliin)|244A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] | | |- |[[256 (Tallinna bussiliin)|256]] |[[Tallinn]] – [[Riisipere]] – [[Nissi]] – [[Turba]] | | |- |[[258 (Tallinna bussiliin)|258]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] | | |- |[[259 (Tallinna bussiliin)|259]] |[[Jüri]] – [[Raeküla]] – [[Assaku]] – [[Tallinn]] | | |- |[[260 (Tallinna bussiliin)|260]] |[[Tallinn]] – [[Haabneeme]] – [[Rohuneeme]] | | |- |[[262 (Tallinna bussiliin)|262]] |[[Tallinn]] – [[Lagedi]] – [[Aruküla]] – [[Raasiku]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Mähe]] – [[Randvere]] – [[Tammneeme]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Loksa]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] – [[Vergi]] – [[Karepa]] |Ekspressbussiliinid osaühing | | |- |[[283 (Tallinna bussiliin)|283]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | rowspan="6" |[[Hansabuss]] | | |- |[[285 (Tallinna bussiliin)|285]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] | | |- |[[286 (Tallinna bussiliin)|286]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[287 (Tallinna bussiliin)|287]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[288 (Tallinna bussiliin)|288]] |[[Tallinn]] – [[Pirita]] – [[Muuga aedlinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[300 (Tallinna bussiliin)|300]] |[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Tabasalu]] | | |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) {{Tallinna trammiliinid}} == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |}{{Tallinna trolliliinid}} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]] |[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Kagusuund |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|R23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|RE23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|E23]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE34]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E34]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E35]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] / [[Valga raudteejaam|Valga]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE37]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Riia raudteejaam|Riia]] | |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |- |[[Tallinna–Rakvere rongiliin|R32]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|RE33]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|E33]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |} : == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[Tallinna ühistransport]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Välislingid == * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references />{{Tallinna Ühistransport}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] ee3q9n756g9rhqdt58v0vjyynif5e8b Piibe mõis 0 135924 7260992 6483829 2026-10-28T13:22:37Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7260992 wikitext text/x-wiki {{Coordinate|NS=58/56/17/N|EW=26/10/38/E|type=landmark|region=EE}} [[Fail:Piibe mõisa peahoone.jpg|pisi|Piibe mõisa peahoone]] '''Piibe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Piep'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Väike-Maarja vald]]a. ==Ajalugu== Piibe mõis rajati [[17. sajand]]i keskel, mil ta eraldati [[Liigvalla mõis]]ast. [[18. sajand]]i esimesel poolel oli mõisa omanik [[Rudolph Magnus von Stackelberg]]. [[1750. aastad|1750. aastatel]] omandasid mõisa [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]id, kelle kätte see jäi kuni [[1919]]. aastal toimunud võõrandamiseni. Piibe mõisas on sündinud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees [[Magnus Johann von Baer]] ja ka tema poeg, maailmakuulus loodus- ja arstiteadlane [[Karl Ernst von Baer]], kellele kuulus Piibe mõis aastail [[1834]]–[[1866]]. ==Mõisaansambel== Piibe mõisa [[19. sajand]]il rajatud puidust peahoone on hävinud, selle kohal paikneb praegu Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. Säilinud on mõisa park ja mõned ümberehitatud kõrvalhooned. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli mõisatallis [[Paala kolhoos]]i lehmalaut. ===Mõisa kalmistu=== [[Piibe mõisa kalmistu|Kalmistu]] jääb kunagisest mõisasüdamest umbes 1 km kaugusele [[Lääs|lääneedelasse]]. ==Pildid== <gallery> File:Piibe mõisa lambalaut (2008).jpg|Lambalaut (2008) File:Piibe mõisa lambalaut otsevaates (2008).jpg|Lambalaut otsevaates (2008) File:Piibe mõisa valitsejamaja (2008).jpg|Valitsejamaja (2008) </gallery> ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Piibe mõisnikud|Kategooria:Piibe mõisnikud]] {{commonskat|Piibe Manor}} ==Välislingid== *[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17187 Kinnistute register. Piibe mõis] *[http://entsyklopeedia.ee/meedia/piibe_m%C3%B5is1/piibe_m%C3%B5is_peahoone1 Piibe mõisa hävinud peahoone] veebisaidil entsyklopeedia.ee *[http://www.mois.ee/jarva/piibe.shtml Piibe mõisast Eesti mõisaportaalis] *[https://www.muis.ee/museaalview/3221058 Karl Ernst von Baeri mälestuskivi (foto)] {{Koeru kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] cnke5ci3oh9j664iltmywtw3ccpzibz Preedi mõis 0 135949 7260987 6852461 2026-10-28T13:12:55Z Funktsionalism-modernism 231916 7260987 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Koeru kihelkonna mõisast; samanimelise Tartu-Maarja kihelkonna mõisa kohta vaata [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)]]}} '''Preedi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sitz, Wredensitz'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Mõisa keskus asus [[Preedi]] külas. ==Ajalugu== Preedi mõisa on esmamainitud [[1442]]. aastal, kui Preedi mõis kuulus [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkon]]nale<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17226 Preedi mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[1585]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Caspar von Tiesenhausen]], Kaspar von Tiesenhausen läks 1603. aastal Poola poolele üle läks ja seeläbi kaotas mõisa. Tema surma järel [[1607]]. aastal läks Preedi mõisa koos [[päraldis]]tega ([[Kapu mõis]], [[Rõhu mõis|Rõhu karjamõis]]) ja maatükid Soomes. [[Kirchholmi lahing]]us [[Karl IX]] elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud [[Heinrich von Wrede]] lesele Gertrudile. 1647. aastal konfirmeeris kuninganna [[Kristiina]] [[Norrköpingi õigus]]e alusel Preedi koos päraldistega (seal hulgas ka Kapu) Hinrichi poegadele. Caspar ja Karl Hinrich von Wrededele. 1683. aastal konfirmeeris Karl XI Heinrich von Wrede poja Caspari poegadele Fabian ja oobrestleitnant Gustav Johann von Wrededele Preedi koos päraldistega. 1694. aastal, pärast Preedi omaniku Caspar (Casper) von Wrede surma, eraldati 1694 aastal [[Kapu mõis|Kapu]] Preedist ja kuulus sestpeale Gustav Johann von Wredele. Preedi sai Rootsi maamarssal Fabian von Wrede (1641–1712). 1698. aastal konfirmeeris Karl XII Preedi mõisa Fabian von Wredele ja tema surnud venna Gustav Johanni pärijatele. 1728. aastal pärimislepinguga, päris Preedi krahv Fabian Wredelt (surn. 1712) tema õde Gertrude von Wrede (surn. 1716), kelle mees Bernhard Johann von Wrangell sai Preedi mõisa. Nende poeg Bernhard Reinhold von Wrangell (surn. 1710) suri aga enne oma ema. Tema lesk, Anna Katharina von Wrangell (sünd Maydell) sai mõisavaldajaks pärast oma ämma surma 1716 aastal ning tema tütar Anna Magdalena von Wrangell abiellus Fabian Wredega. Fabian von Wrede (surn. 1727) järel valdas 1777. aastal mõisa tema lesk Anna Magdalena von Wrangell (surn. 31.07.1766), seejärel poeg Fabian von Wrangell (surn. 1776). 1810. aasta haagikohtunik Gustav Reinhold von Wrede (1725–1792) pärandavara jagamise lepinguga, sai Preedi ja Rõhu mõisad kaptenleitnant Gustav von Wrede (1771–1846). Maanõunik Gustav Heinrich von Wrede pärijad olid tema lapsed, kelle vahelisel kokkuleppel sai Preedi ja Rõhu mõisad, tema poeg kaardiväepolkovnik Paul von Wrede (1809–1866). 1868. aasta pärimislepinguga oli Paul Otto von Wrede, otsene pärija oli tema poeg Paul von Wrede (1843–1899). 1895. aastal Paul von Wrede kingis Preedi ja Rõhu mõisad oma tütardele Marie (Mary) von Wrangellile (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna von Wredele. Neile kinnistati [[Imukvere mõis|Imukvere]] (667 [[tessatiin]]i) ja Sandhof (71 tessatiini). 1900. aastal kinkisid õed Marie (Mary), von Wrangell (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna, von Wrede Preedi mõisa oma onupojale Karl Albert von Wredele (1862–1917), [[Ervita mõis|Ervitalt]]. 1910. aastal nimetati mõis ümber Wredensitz. 1917. aastal ostis Preedi ja mõisamaakohad Karolinenthal (49 tessatiini) ja Sandhof (79 tessatini) August, Wilhelmi p von Wrede. [[Wrede|Wreded]]ele, kelle järgi mõis nime sai, kuulus Preedi mõis kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Paul von Wrede]]{{lisa viide}}. [[Pilt:Preedi manor distillery.jpg|pisi|Preedi mõisa [[viinaköök]]]] ==Mõisakompleks== Preedi mõisa peahoonet hakati rajama [[18. sajand]]i keskel [[Fabian von Wrede]] eestvõttel. Härrastemaja oli kahekorruseline mõningate puitosadega kiviehitis. Hoone ühel küljel paiknes kahekorruseline [[palkon]]. <ref>{{Netiviide |url=http://www.nahkanuia.net/?p=370 |pealkiri=Nahkanuia ajaveeb: Küsimus Preedi mõisa kohta! |vaadatud=2012-11-24 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306195529/http://www.nahkanuia.net/?p=370 |url-olek=ei tööta }}</ref> Võõrandamise järel kasutati härrastemaja lühikest aega elamuna, kuid seejärel jäi hoone tühjaks ja lagunes. Tänapäeval on peahoonest järel vaid varemed, säilinud on vaid mõni kõrvalhoone. ==Vaata ka== * [[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud" [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]. {{Koeru kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9394444|EW=26.13|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Wredede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] rwwyxrcvrztk7kev96qpcmeovhbfu3w 7261000 7260987 2026-10-28T13:29:11Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261000 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Koeru kihelkonna mõisast; samanimelise Tartu-Maarja kihelkonna mõisa kohta vaata [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)]]}} [[Fail:Preedi mõis 1903 (cropped).tif|pisi|Preedi mõis 1903. aastal]] '''Preedi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sitz, Wredensitz'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Mõisa keskus asus [[Preedi]] külas. ==Ajalugu== Preedi mõisa on esmamainitud [[1442]]. aastal, kui Preedi mõis kuulus [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkon]]nale<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17226 Preedi mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[1585]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Caspar von Tiesenhausen]], Kaspar von Tiesenhausen läks 1603. aastal Poola poolele üle läks ja seeläbi kaotas mõisa. Tema surma järel [[1607]]. aastal läks Preedi mõisa koos [[päraldis]]tega ([[Kapu mõis]], [[Rõhu mõis|Rõhu karjamõis]]) ja maatükid Soomes. [[Kirchholmi lahing]]us [[Karl IX]] elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud [[Heinrich von Wrede]] lesele Gertrudile. 1647. aastal konfirmeeris kuninganna [[Kristiina]] [[Norrköpingi õigus]]e alusel Preedi koos päraldistega (seal hulgas ka Kapu) Hinrichi poegadele. Caspar ja Karl Hinrich von Wrededele. 1683. aastal konfirmeeris Karl XI Heinrich von Wrede poja Caspari poegadele Fabian ja oobrestleitnant Gustav Johann von Wrededele Preedi koos päraldistega. 1694. aastal, pärast Preedi omaniku Caspar (Casper) von Wrede surma, eraldati 1694 aastal [[Kapu mõis|Kapu]] Preedist ja kuulus sestpeale Gustav Johann von Wredele. Preedi sai Rootsi maamarssal Fabian von Wrede (1641–1712). 1698. aastal konfirmeeris Karl XII Preedi mõisa Fabian von Wredele ja tema surnud venna Gustav Johanni pärijatele. 1728. aastal pärimislepinguga, päris Preedi krahv Fabian Wredelt (surn. 1712) tema õde Gertrude von Wrede (surn. 1716), kelle mees Bernhard Johann von Wrangell sai Preedi mõisa. Nende poeg Bernhard Reinhold von Wrangell (surn. 1710) suri aga enne oma ema. Tema lesk, Anna Katharina von Wrangell (sünd Maydell) sai mõisavaldajaks pärast oma ämma surma 1716 aastal ning tema tütar Anna Magdalena von Wrangell abiellus Fabian Wredega. Fabian von Wrede (surn. 1727) järel valdas 1777. aastal mõisa tema lesk Anna Magdalena von Wrangell (surn. 31.07.1766), seejärel poeg Fabian von Wrangell (surn. 1776). 1810. aasta haagikohtunik Gustav Reinhold von Wrede (1725–1792) pärandavara jagamise lepinguga, sai Preedi ja Rõhu mõisad kaptenleitnant Gustav von Wrede (1771–1846). Maanõunik Gustav Heinrich von Wrede pärijad olid tema lapsed, kelle vahelisel kokkuleppel sai Preedi ja Rõhu mõisad, tema poeg kaardiväepolkovnik Paul von Wrede (1809–1866). 1868. aasta pärimislepinguga oli Paul Otto von Wrede, otsene pärija oli tema poeg Paul von Wrede (1843–1899). 1895. aastal Paul von Wrede kingis Preedi ja Rõhu mõisad oma tütardele Marie (Mary) von Wrangellile (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna von Wredele. Neile kinnistati [[Imukvere mõis|Imukvere]] (667 [[tessatiin]]i) ja Sandhof (71 tessatiini). 1900. aastal kinkisid õed Marie (Mary), von Wrangell (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna, von Wrede Preedi mõisa oma onupojale Karl Albert von Wredele (1862–1917), [[Ervita mõis|Ervitalt]]. 1910. aastal nimetati mõis ümber Wredensitz. 1917. aastal ostis Preedi ja mõisamaakohad Karolinenthal (49 tessatiini) ja Sandhof (79 tessatini) August, Wilhelmi p von Wrede. [[Wrede|Wreded]]ele, kelle järgi mõis nime sai, kuulus Preedi mõis kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Paul von Wrede]]{{lisa viide}}. [[Pilt:Preedi manor distillery.jpg|pisi|Preedi mõisa [[viinaköök]]]] ==Mõisakompleks== Preedi mõisa peahoonet hakati rajama [[18. sajand]]i keskel [[Fabian von Wrede]] eestvõttel. Härrastemaja oli kahekorruseline mõningate puitosadega kiviehitis. Hoone ühel küljel paiknes kahekorruseline [[palkon]]. <ref>{{Netiviide |url=http://www.nahkanuia.net/?p=370 |pealkiri=Nahkanuia ajaveeb: Küsimus Preedi mõisa kohta! |vaadatud=2012-11-24 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306195529/http://www.nahkanuia.net/?p=370 |url-olek=ei tööta }}</ref> Võõrandamise järel kasutati härrastemaja lühikest aega elamuna, kuid seejärel jäi hoone tühjaks ja lagunes. Tänapäeval on peahoonest järel vaid varemed, säilinud on vaid mõni kõrvalhoone. ==Vaata ka== * [[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud" [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]. {{Koeru kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9394444|EW=26.13|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Wredede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] aqsbg1h877smha1d1qqxrz6jvxlb2gm 7261046 7261000 2026-10-28T14:29:45Z Funktsionalism-modernism 231916 7261046 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Koeru kihelkonna mõisast; samanimelise Tartu-Maarja kihelkonna mõisa kohta vaata [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)]]}} [[Fail:Preedi mõis 1903 (cropped).tif|pisi|Preedi mõis 1903. aastal]] '''Preedi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sitz, Wredensitz'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Mõisa keskus asus [[Preedi]] külas. ==Ajalugu== Preedi mõisa on esmamainitud [[1442]]. aastal, kui Preedi mõis kuulus [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkon]]nale<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17226 Preedi mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[1585]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Caspar von Tiesenhausen]], Kaspar von Tiesenhausen läks 1603. aastal Poola poolele üle läks ja seeläbi kaotas mõisa. Tema surma järel [[1607]]. aastal läks Preedi mõisa koos [[päraldis]]tega ([[Kapu mõis]], [[Rõhu mõis|Rõhu karjamõis]]) ja maatükid Soomes. [[Kirchholmi lahing]]us [[Karl IX]] elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud [[Heinrich von Wrede]] lesele Gertrudile. 1647. aastal konfirmeeris kuninganna [[Kristiina]] [[Norrköpingi õigus]]e alusel Preedi koos päraldistega (seal hulgas ka Kapu) Hinrichi poegadele. Caspar ja Karl Hinrich von Wrededele. 1683. aastal konfirmeeris Karl XI Heinrich von Wrede poja Caspari poegadele Fabian ja oobrestleitnant Gustav Johann von Wrededele Preedi koos päraldistega. 1694. aastal, pärast Preedi omaniku Caspar (Casper) von Wrede surma, eraldati 1694 aastal [[Kapu mõis|Kapu]] Preedist ja kuulus sestpeale Gustav Johann von Wredele. Preedi sai Rootsi maamarssal Fabian von Wrede (1641–1712). 1698. aastal konfirmeeris Karl XII Preedi mõisa Fabian von Wredele ja tema surnud venna Gustav Johanni pärijatele. 1728. aastal pärimislepinguga, päris Preedi krahv Fabian Wredelt (surn. 1712) tema õde Gertrude von Wrede (surn. 1716), kelle mees Bernhard Johann von Wrangell sai Preedi mõisa. Nende poeg Bernhard Reinhold von Wrangell (surn. 1710) suri aga enne oma ema. Tema lesk, Anna Katharina von Wrangell (sünd Maydell) sai mõisavaldajaks pärast oma ämma surma 1716 aastal ning tema tütar Anna Magdalena von Wrangell abiellus Fabian Wredega. Fabian von Wrede (surn. 1727) järel valdas 1777. aastal mõisa tema lesk Anna Magdalena von Wrangell (surn. 31.07.1766), seejärel poeg Fabian von Wrangell (surn. 1776). 1810. aasta haagikohtunik Gustav Reinhold von Wrede (1725–1792) pärandavara jagamise lepinguga, sai Preedi ja Rõhu mõisad kaptenleitnant Gustav von Wrede (1771–1846). Maanõunik Gustav Heinrich von Wrede pärijad olid tema lapsed, kelle vahelisel kokkuleppel sai Preedi ja Rõhu mõisad, tema poeg kaardiväepolkovnik Paul von Wrede (1809–1866). 1868. aasta pärimislepinguga oli Paul Otto von Wrede, otsene pärija oli tema poeg Paul von Wrede (1843–1899). 1895. aastal Paul von Wrede kingis Preedi ja Rõhu mõisad oma tütardele Marie (Mary) von Wrangellile (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna von Wredele. Neile kinnistati [[Imukvere mõis|Imukvere]] (667 [[tessatiin]]i) ja Sandhof (71 tessatiini). 1900. aastal kinkisid õed Marie (Mary), von Wrangell (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna, von Wrede Preedi mõisa oma onupojale Karl Albert von Wredele (1862–1917), [[Ervita mõis|Ervitalt]]. 1910. aastal nimetati mõis ümber Wredensitz. 1917. aastal ostis Preedi ja mõisamaakohad Karolinenthal (49 tessatiini) ja Sandhof (79 tessatini) August, Wilhelmi p von Wrede. [[Wrede|Wreded]]ele, kelle järgi mõis nime sai, kuulus Preedi mõis kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Paul von Wrede]]{{lisa viide}}. [[Pilt:Preedi manor distillery.jpg|pisi|Preedi mõisa [[viinaköök]]]] ==Mõisakompleks== Preedi mõisa peahoonet hakati rajama [[18. sajand]]i keskel [[Fabian von Wrede]] eestvõttel. Härrastemaja oli kahekorruseline mõningate puitosadega kiviehitis. Hoone ühel küljel paiknes kahekorruseline [[palkon]]. <ref>{{Netiviide |url=http://www.nahkanuia.net/?p=370 |pealkiri=Nahkanuia ajaveeb: Küsimus Preedi mõisa kohta! |vaadatud=2012-11-24 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306195529/http://www.nahkanuia.net/?p=370 |url-olek=ei tööta }}</ref> Võõrandamise järel kasutati härrastemaja lühikest aega elamuna, kuid seejärel jäi hoone tühjaks ja lagunes. Tänapäeval on peahoonest järel vaid varemed, säilinud on vaid mõni kõrvalhoone. ==Vaata ka== * [[Eesti mõisate loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.muis.ee/museaalview/666812 Preedi mõis tagant vaade (foto)] * [https://www.muis.ee/museaalview/666814 Preedi mõis 1935. aastal (foto)] ==Kirjandus== * [[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud" [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]. {{Koeru kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9394444|EW=26.13|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Wredede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] golucimod01ug26kirqhuda015djcrw Põdrangu mõis 0 141103 7260972 7250046 2026-10-28T12:47:49Z Funktsionalism-modernism 231916 7260972 wikitext text/x-wiki [[Fail:Põdrangu mõis (cropped).tif|pisi|Põdrangu mõis enne suuremaid ümberehitusi]] '''Põdrangu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pöddrang'') oli [[rüütlimõis]] [[Põdrangu|Põdrangus]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. ==Ajalugu== Põdrangu mõisa on esmamainitud [[1583]]. aastal. [[20. sajand]]i alguses kuulus Põdrangu mõis [[Harpe]]dele ning viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Reinhold von Harpe]]. Mõisakeskus jäi tema kätte rendile [[1939]]. aastani.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Põdrangu mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/podrangu-mois/ |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}</ref> ==Mõisakompleks== Mõisa härrastemaja pikk ühekorruseline osa rajati ilmselt [[19. sajand]]i alguses. [[1862]]. aastal lisati selle vasakusse otsa kahekorruseline osa.<ref name=":1" /> Tänapäeval on hoone kasutusel korteritena ja seda on tunduvalt ümber ehitatud.<ref name=":1" /> Kõrvalhoonetest on enamik kas hävinud või ümber ehitatud. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Välislingid == *[http://www.mois.ee/viru/podrangu.shtml Põdrangu mõisast Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16993 Põdrangu mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is == Viited == <references /> {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] 7saiw18a2u0wpdebzmnfza8v09ke820 Kuusna mõis 0 141105 7261100 6586616 2026-10-28T18:41:41Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261100 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2026}}[[Fail:Kuusna mõis 1938 (cropped).jpg|pisi|Kuusna mõis 1938. aastal]] '''Kuusna mõis''' (ka '''Väike-Karinu mõis''') ([[saksa keel]]es ''Kusna'' või ''Klein-Kardina'') oli [[rüütlimõis]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. ==Ajalugu== Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist oli [[Moritz von Parrot]]. Kuusna mõisas veetis oma suvepuhkusi 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli esimene rektor [[Georg Friedrich Parrot]] (1767–1852). ==Mõisakompleks== Mõisa pikk ühekorruseline peahoone rajati ilmselt [[1840. aastad|1840.]]–[[1850. aastad|1850. aastatel]]. [[1960. aastad|1960. aastatel]] muudeti endine mõisa härrastemaja kolhoosilaudaks. Osa aknaavasid müüriti kinni või tehti väiksemaks. Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Välislingid == *[http://www.mois.ee/jarva/kuusna.shtml Kuusna mõisast Eesti mõisaportaalis] *[https://www.muis.ee/museaalview/668122 Kuusna mõis tagant vaade 1937 (foto)] {{Järva-Jaani kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.000833|EW=25.93|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Järva-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]] ogoailz570v5sw575685pbfsazkq40w Metstaguse mõis 0 141144 7261111 6923885 2026-10-28T19:19:21Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt, välislingid 7261111 wikitext text/x-wiki [[Fail:Metstaguse mõis 1937 (cropped).tif|pisi|Metstaguse mõis 1937. aastal]] '''Metstaguse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Metztacken'') oli [[rüütlimõis]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Metstaguse mõisa karjamõisaks oli [[Älli mõis]] (''Elli''). ==Ajalugu== Metstaguse mõisa on esmamainitud [[1586]]. aastal. Läbi ajaloo on mõis kuulund mitme aadlisuguvõsa omandusse. [[1912]]. aastal omandas Metstaguse mõisa [[Axel Oskar von Gernet]], kellele mõis kuulus kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni. ==Mõisakompleks== Mõisa ühekorruseline puidust peahoone valmis [[19. sajand]]i teisel poolel ning on veel tänapäevalgi kasutusel elamuna. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Kirjandus== *[[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]] ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/jarva/metstaguse.shtml Metstaguse mõisast Eesti mõisaportaalis] *[https://www.muis.ee/museaalview/241719 Metstaguse mõis 20.saj lõpus (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/241720 Metstaguse mõisa interjöör (foto)] {{koord}} {{Järva-Jaani kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Rüütelkonnamõisad]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna mõisad]] [[Kategooria:Gernetite mõisad]] j41ryiy6wxd10a1s88an7cmftd7c3k9 Koogu mõis 0 141255 7261203 6248576 2026-10-28T23:04:05Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koogu mõis, Sprengler.jpg|pisi|Koogu mõis, [[Theodor Albert Sprengel]]i pliiatsijoonistus (1894)]] '''Koogu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kook'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonna [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula valda]]. ==Omanikud== Koogu mõisa on esmamainitud [[1685]]. aastal, mil omanikeks olid Lipahartid. 1788. aastal müüs Fabian von Liphart mõisa [[Georg Gustav von Wrangel]]ile. 1807. aastal oli mõisa omanik Eugéne von Rosen, samal aastal sai mõisa omanikuks Carl Christoph von Essen. [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]itele kuulus mõis peaaegu sajandi. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Otto von Schilling]]. [[Fail:Koogu mõis (cropped).tif|pisi|Koogu mõis ]] ==Mõisakompleks== Mõisa pikk ühekorruseline kivist härrastemaja ehitati [[19. sajand]]il, tänapäeval seisab see varemeis. Säilinud on mõned kõrvalhooned, millest osa on ümber ehitatud. ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/viru/koogu.shtml Koogu mõisast Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=15911 Koogu mõis (Viru-Nigula khk)], Kinnistute register {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.435556|EW=26.802778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Essenite mõisad]] [[Kategooria:Liphartide mõisad]] 58sq4jsjz16ros44t903fy9y5str7k4 Mõigu mõis 0 143618 7261155 6800651 2026-10-28T20:43:50Z Funktsionalism-modernism 231916 7261155 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mõigu mõis.JPG|pisi|Mõigu ehk Peetri mõis]]'''Mõigu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Moik'') oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium peamiselt [[Rae vald]]a, kuid väike osa ka [[Tallinn|Tallinna]] linna aladele. ==Ajalugu== Mõigu mõis eraldati [[1670. aastad|1670. aastatel]] [[Rae mõis]]a põhjapoolsetest aladest. Mõisa keskus paiknes Rootsi ajal hilisemast umbes kilomeeter lõuna pool, hilisema [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] küla aladel. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel viidi mõisakeskus praegusse asupaika. Sajandi lõpus kinkis [[Katariina II]] mõisa [[Tallinna toomkirik]]u [[Tallinna toomkogudus]]ele. Mõis muutus sisuliselt toomkoguduse kirikumõisaks, millisena toimis kuni [[20. sajand]]i alguseni. [[1770. aastad|1770. aastatel]] rajati Mõigu mõisa Tallinna linna poolsesse ossa toomkoguduste [[Mõigu kalmistu|kalmistu]]. ==Mõisakompleks== Ühekorruseline kivist peahoone rajati ilmselt [[1800]]. aasta paiku. Nüüdisajal on hoone eravalduses, ümber ehitatud ja kasutusel elamuna. Peahoone lähedal paiknes ka hulgaliselt kõrvalhooneid, mis on tänapäeval enamasti varemeis, hävinud või tugevalt ümber ehitatud. Peahoone taga asub ka väike park, mis ulatub [[Ülemiste järv]]eni. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Välislingid == *[http://www.mois.ee/harju/moigu.shtml Mõigu mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Jüri kihelkond}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Tallinna linnamõisad]] ewto09z1brusp69tj0pk0mhpp8d4flg Jürgen Beyer 0 143890 7261006 7042616 2026-10-28T13:39:04Z Morel 26171 pilt 7261006 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jürgen Beyer 2015.jpg|pisi|Jürgen Beyer [[Friedrich Puksoo]] 125. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäeval [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s, 2015. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Jürgen Beyer''' (sündinud [[8. veebruar]]il [[1965]]) on saksa päritolu Eesti [[ajaloolane]] ja [[folklorist]]. Ta töötab [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] vanemteadurina. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on [[luterlus]] [[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il. ==Tunnustus== *2015 – [[Friedrich Puksoo auhind]] ==Teoseid (eesti keeles või eesti teemadel)== *Jürgen Beyer. George Reichard und Laurentius Matthæi: Schulmeister, Küster, Verfasser, Buchhändler und Verleger im letzten Jahrzehnt des Dreißigjährigen Krieges. // Lesen und Schreiben in Europa 1500–1900. Vergleichende Perspektiven – Perspectives comparées – Perspettive comparate, toim. Alfred Messerli ja Roger Chartier. Basel 2000, lk. 299–333. *[http://www.folklore.ee/tagused/nr13/beyer.htm Jürgen Beyer. Pastor Johannes Lassenius (1636–1692). Kas elav jutluse-eksempel? // Mäetagused 13 (2000), lk 99–111]. *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/beyer.htm Jürgen Beyer. Ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades aastatel 1350–1700 // Mäetagused 14 (2000), lk 62–82]. *Jürgen Beyer ja John L. Flood. Siegfried in Livland? Ein handschriftliches Fragment des Liedes vom Hürnen Seyfrid aus dem Baltikum. // Lied und populäre Kultur / Song and Popular culture. Jahrbuch des Deutschen Volksliedarchivs 45 (2000), lk 35–71. *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator2/Uhest.html Jürgen Beyer. Ühest Lüübeki prohvetist kohalikus ja luterlikus kontekstis. // Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost II, toim. Mare Kõiva. Tartu 2000, lk 44–70]. *Jürgen Beyer. Om anvendelsen af det svenske sprog i Estland og Livland i 1600- og 1700-tallet. // Svenska språkets historia i östersjöområdet, toim. Svante Lagman, Stig Örjan Ohlsson ja Viivika Voodla (Studier i svensk språkhistoria; 7; Nordistica Tartuensia; 7). Tartu 2002, lk 59–80. *Jürgen Beyer. Ajalooline jutu-uurimine. // Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt, toim. Tiiu Jaago. Tartu 2003, lk 81–93. *Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koostanud Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toimetanud Jürgen Beyer (Ex fontibus archivi historici Estoniae; 1). Tartu 2003, 307 lk. *[http://www.erm.ee/pdf/pro17/beyer.pdf Jürgen Beyer. Whom should one thank for a narrow escape? Lessons drawn from a perilous journey from Vormsi and Noarootsi to Finland in 1796. // Pro Ethnologia 17 (2004), lk 175–195]. *[http://www.folklore.ee/tagused/nr27/beyer.pdf Jürgen Beyer. Keda tänada napi pääsemise eest? Järeldusi ühest 1796. aastal toimunud riskantsest mereretkest Vormsilt ja Noarootsist Soome. // Mäetagused 27 (2004), lk 9–29]. *Jürgen Beyer. Implementing Lutheran cultural patterns in the Baltic Provinces, c. 1630–1710. // Zones of fracture in modern Europe: the Baltic Countries, the Balkans, and Northern Italy, toim. Almut Bues (Deutsches Historisches Institut Warschau. Quellen und Studien; 16). Wiesbaden 2005, lk 205–216. *Jürgen Beyer. Schwedische Lesestoffe in Est- und Livland im 17. und 18. Jahrhundert. // Books and libraries in the Baltic Sea region from the 16th to the 18th century, toim. [[Lea Kõiv]] ja [[Tiiu Reimo]]. Tallinn 2006, lk 165–171. *Jürgen Beyer. Strategien zur Hebung der Frömmigkeit in Est- und Livland (1621–1710). Konfessionalisierung und Pietismus. // Confessionalism and Pietism. Religious reform in early modern Europe, toim. Fred van Lieburg (Veröffentlichungen des Instituts für Europäische Geschichte Mainz. Abteilung für Abendländische Religionsgeschichte, Beiheft 67). Mainz 2006, lk 111–128. *Jürgen Beyer. Ist ''maarahvas'' (‚Landvolk‘), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593. *Jürgen Beyer. Joris en de wandelende jood: van levende heilige tot onsterfelijk icoon. // Heiligen of helden. Opstellen voor Willem Frijhoff, toim. Joris van Eijnatten, Fred van Lieburg ja Hans de Waardt. Amsterdam 2007, lk 88–101. *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/3jyrgenbeyer.pdf Jürgen Beyer. Kurjast vaimust vaevatu ja patukahetsusjutlus. Hans Vateri juhtum (1559-1562). // Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost VI, toim. Mare Kõiva. Tartu 2007, lk 50–76]. *Jürgen Beyer. Europas Mitte liegt am Rande des Abendlandes. Estland im Zentrum europäischer Kultureinflüsse. // Europas Mitte – Mitte Europas. Europa als kulturelle Konstruktion, toim. Kathrin Pöge-Alder ja Christel Köhle-Hezinger (Schriftenreihe des Collegium Europaeum Jenense; 36). Jena 2008, lk 111–134. *Jürgen Beyer. H as in Jerne. // Den otidsenlige Urban Hiärne. Föredrag från det internationella Hiärne-symposiet i Saadjärve, 31 augusti – 4 september 2005, toim. Stig Örjan Ohlsson ja Siiri Tomingas-Joandi (Nordistica Tartuensia; 17). Tartu 2008, lk 15–24 *Jürgen Beyer. Jürgen und der Ewige Jude. Ein lebender Heiliger wird unsterblich. // Arv. Nordic Yearbook of Folklore 64 (2008), lk 125–140. *Ingrid Maier ja Jürgen Beyer. Zwei russische Gelegenheitsgedichte aus Dorpat (1642) und ihr schwedischer Verfasser Johan Roslin. // Scando-Slavica. Annual international publication for Slavic and Baltic philology, literature, history and archaeology 54 (2008), lk 102–134. *Jürgen Beyer. Der Beginn Dorpater Gelegenheitsdichtung in Volkssprachen. Mit einer Edition dreier niederdeutscher Gelegenheitsgedichte von Adrian Verginius aus dem Jahr 1638. // Innovationen im Schwedischen Großreich. Eine Darstellung anhand von Fallstudien, toim. Christoph Schmelz ja Jana Zimdars (Schriftenreihe der David-Mevius-Gesellschaft; 3). Hamburg 2009, lk 181–207 *[http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=119475 Jürgen Beyer. Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks? // Vikerkaar 2009, nr 7/8, lk 79–90]. *Jürgen Beyer. Jürgen ja "igavene juut". Elav pühak saab surematuks. // Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 12:2 (2009), lk 28–38. *Jürgen Beyer. Herrnhutische Lebensläufe aus Est- und Livland (ca. 1730–1850). Eine Erzähltradition. // Alter Adam und Neue Kreatur. Pietismus und Anthropologie. Beiträge zum II. Internationalen Kongress für Pietismusforschung 2005 I, toim. Udo Sträter et al. (Hallesche Forschungen; 28, 1). Tübingen 2009, lk 337–344. *Jürgen Beyer. Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism. // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil III, toim. Enn Küng (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)). Tartu 2009, lk [https://kodu.ut.ee/~jbeyer/Vagadus 80–95]. *[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=595 Jürgen Beyer ja Ingrid Maier. Johan Roslin (*1617? – †1657). // EEVA. Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu &#91;2009&#93;]. *Jürgen Beyer. Zu Schulbesuch und Studium des späteren Apenrader Propstes Troels Arnkiel (1638–1712), besonders in Reval und Kiel. // Zeitschrift der Gesellschaft für Schleswig-Holsteinische Geschichte 135 (2010), lk 131–146. *Jürgen Beyer. Anforderungen an Pastorenbücher. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 59 (2010), lk 258–261. *[http://www.bexfield.co.uk/thefinial/pdf/21-02.pdf Jürgen Beyer. Andreas Sperl – maker of captain’s spoons at Pärnu (''Pernau'') from 1802 to 1841. // The Finial 21:2 (2010/11), lk 9–11]. *[http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=119477 Jürgen Beyer. Kas folkloristid uurivad rahva jutte? // Vikerkaar 26:1/2 (2011), lk 52–65]. *Jürgen Beyer. Are folklorists studying the tales of the folk? // Folklore 122 (2011), lk 35–54. *Jürgen Beyer. How complete are the German national bibliographies for the sixteenth and seventeenth centuries (VD16 and VD17)? // The book triumphant. Print in transition in the sixteenth and seventeenth centuries, toim. Malcolm Walsby ja Graeme Kemp (Library of the written word; 15; The handpress world; 9). Leiden ja Boston 2011, lk 57–77. *Jürgen Beyer. Estin aus Kielkond auf Oesel und dänischer Ratsherr in Visby auf Gotland. Eine Mesalliance um die Mitte des 16. Jahrhundert? // Einheit und Vielfalt in der Rechtsgeschichte im Ostseeraum. Sechster Rechtshistorikertag im Ostseeraum, 3.-5. Juni 2010, Tartu (Estland) / Riga (Lettland) / Unity and plurality in the legal history of the Baltic Sea area. 6th conference in legal history in the Baltic Sea area, 3rd-5th June 2010, Tartu (Estonia) / Riga (Latvia), toim. Marju Luts-Sootak, Sanita Osipova ja Frank L[udwig] Schäfer (Rechtshistorische Reihe; 428). Frankfurt 2012, lk 39–51. *Jürgen Beyer. Estnisk kvinna från Kielkond på Ösel och dansk rådsherre i Visby på Gotland – En mesallians i mitten av 1500-talet? // Gusem 3 (2012), lk 41–55. *[https://web.archive.org/web/20140812205104/http://www.arbido.ch/fr/artikel_detail.php?m=3&id=1560&n=121 Jürgen Beyer. Comparer les bibliothèques universitaires: réflexions d’un chercheur en histoire et ethnologie. // Arbido newsletter 2012:8]. *Jürgen Beyer. Stiftung, Plazierung und Funktion von Wand- und Kronleuchtern in lutherischen Kirchen. // Zeitschrift für Lübeckische Geschichte 92 (2012), lk 101–150. *Jürgen Beyer [ja Hendrik Hachmer]. Een nieuw spoor naar zilveren Oostzeelepels in Estland. // Veenkoloniale Volksalmanak. Jaarboek voor de geschiedenis van de Groninger Veenkoloniën 24 (2012), lk 39–44. *Jürgen Beyer. Errata und Korrigenda. // Wolfenbütteler Notizen zur Buchgeschichte 37 (2012), lk 27–39. *Jürgen Beyer ja Leigh T. I. Penman. Printed autobibliographies from the sixteenth and seventeenth centuries.// Documenting the early modern book world: inventories and catalogues in manuscript and print, toim. Malcolm Walsby ja Natasha Constantinidou (Library of the written word; 31; The handpress world; 23). Leiden ja Boston 2013, lk 161–184. *[http://dx.doi.org/10.12697/AA.2013.4.03 Jürgen Beyer ja Kristiina Ross. 1715. aasta tallinnakeelne Uus Testament uues valguses.// Ajalooline Ajakiri 146 (2013), lk 465–485]. *Jürgen Beyer [ja Hendrik Hachmer]. Een nieuw spoor naar zilveren Oostzeelepels in Estland / Jaunas liecības par Baltijas sudraba karotēm Igaunijā / Eine neue Spur zu den silbernen Ostseelöffeln in Estland.// Hendrik Hachmer. Herinneringen aan de Oostzeevaart / Atmiņas no Baltijas jūras kuģniecības / Erinnerungen an die Ostseefahrt. Assen 2013, lk 174–183. *Jürgen Beyer. Die Autobibliographie des Pastors Friedrich Löwenstein aus Pernau (Livland).// Wolfenbütteler Notizen zur Buchgeschichte 38 (2013), lk 23–47. *Jürgen Beyer. Zittath, Öppe.// Enzyklopädie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung, 14. köide. Berliin ja Boston 2014, v. 1382–1384. *[http://dx.doi.org/10.12697/AA.2014.1.05 Jürgen Beyer. Pietist tracts in Swedish, printed at Reval/Tallinn in the early eighteenth century: background and bibliographical career.// Ajalooline Ajakiri 147 (2014), lk 115–135]. *Jürgen Beyer. Undeutsche Bibeln für Deutsche? Zur Benutzung der ersten lettischen, dörptestnischen und revalestnischen Bibeldrucke (1685–1715).// The German book in Wolfenbüttel and abroad. Studies presented to Ulrich Kopp in his retirement, toim. William A. Kelly ja Jürgen Beyer (Studies in reading and book culture; 1). Tartu 2014, lk 37–82. *[http://kodu.ut.ee/~jbeyer/smittofara.pdf Jürgen Beyer. Förbjudna böckers smittofara. Attribueringen till Revals boktryckare av svenskspråkiga pietistiska traktater från 1700-talets början.// Information som problem. Medieanalytiska texter från medeltid till framtid, toim. Otfried Czaika, Jonas Nordin, Pelle Snickars (=Mediehistoriskt arkiv; 26). Stockholm 2014, lk 120–137]. *Jürgen Beyer. Mittesaksakeelsed Piiblid sakslaste jaoks? Esimeste läti-, tartu- ja tallinnakeelsete piiblitrükiste kasutamisest.// Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis, toim. Katre Kaju (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 21 (28)). Tartu 2014, lk 248–282. *[http://dx.doi.org/10.1163/15700690-12341319 Jürgen Beyer. Neerlandica in Livonian collections. The survival of imprints abroad.// Quærendo. A Journal Devoted to Manuscripts and Printed Books 45 (2015), lk 1–25]. *[http://www.brill.com/products/book/lay-prophets-lutheran-europe-c-1550-1700 Jürgen Beyer. Lay prophets in Lutheran Europe (''c''. 1550–1700) (Brill’s series in church history and religious culture; 74). Leiden ja Boston 2017]. *Jürgen Beyer. Ein Blick in die Küche des Pastors Jacob Stolterfoth (1650).// Zeitschrift für Lübeckische Geschichte 97 (2017), lk 133–160 (lk 143–145 Tallinna Pühavaimu koguduse kirikuõpetaja Georg Mülleri kohta). *Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800, bearbeitet von Arvo Tering unter Mitarbeit von Jürgen Beyer (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 28). Köln, Weimar ja Viin 2018. *[https://www.etera.ee/zoom/201389/view Jürgen Beyer. Ametlikud pisitrükised võitluses epideemiate vastu (1575–1892). // Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520−1800, toim. Marten Seppel ja Madis Maasing. Tallinn 2023, lk 408–432]. *[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/39118865.pdf Jürgen Beyer. Marcus Heinrich Windekildes Bericht für die dörptestnischen Mitglieder der Brüdergemeine über seine Reise von Dorpat nach Wilstrup (Schleswig) im Jahre 1838. // Piētisms Baltijas vēsturē – pētnieciskas aktualitātes un detaļpētījumi (17.–20. gs.) / Der Pietismus in der baltischen Geschichte – Neue Fragestellungen und Fallstudien (17.– 20. Jahrhundert) / Pietism in the Baltic History – current issues and case studies (17th–20th century), toim. Beata Paškevica (Latvijas Nacionālā bibliotēka. Zinātniskie raksti / Proceedings of the National Library of Latvia; 13 (XXXIII)). Riga: Latvijas Nacionālā bibliotēka 2024, lk 237–272]. Taani rahvusentsüklopeedia artikleid *[https://lex.dk/Altmarkaftalen Altmarkaftalen.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Aruküla Aruküla.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Baltikum Baltikum.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/baltisk Baltisk.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/de_baltiske_lande De baltiske lande.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/cordon_sanitaire Cordon sanitaire.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Estlands_historie_fra_Reformationen_til_1850 Estlands historie fra Reformationen til 1850.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/estlandssvenskere Estlandssvenskere.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Freden_i_Teusina Freden i Teusina.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Laupa Laupa.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Olustvere Olustvere.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/randstaterne Randstaterne.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/rigabalsam Rigabalsam.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Roosna-Alliku Roosna-Alliku.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Räpina Räpina.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Johan_Bengtsson_Skytte Johan Bengtsson Skytte.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] *[https://lex.dk/Østersøprovinserne Østersøprovinserne.// Lex – Danmarks Nationalleksikon] ==Välislingid== *[http://lepo.it.da.ut.ee/~jbeyer Jürgen Beyeri koduleht] *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Beyer, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Eesti kirikuloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 7wyh7ywvh44q5dk21ozbky5mrm2f0u5 Helge Kjellin 0 145108 7261301 6953795 2026-10-29T07:43:09Z Amherst99 15496 7261301 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = Helge Kjellin 1923.jpg | pildiallkiri = Helge Kjellin (1923) | sündinud = 24. aprill [[1885]] | sünnikoht = Mon, Stora Kil, Värmland, Rootsi Kuningriik | surnud = 17. oktoober [[1984]] | surmakoht = [[Filipstad]], Värmland, Rootsi Kuningriik | elukoht = Rootsi Kuningriik | rahvus = rootslane | tegevusala = kunstiteadus, muinsuskaitse | töökoht = Lundi Ülikool, Tartu Ülikool, Riia Ülikool, Värmlandi Muuseum | haridus = kunstiteaduse doktor ([[Lundi Ülikool]]) | tuntumad_tööd = Uno Troili 1815–1875. 1–2. 1917 (doktoritöö)<ref name="KGT4a" />; Gustaf Rydberg : Skånes målare. 1925<ref name="fcGon" />; Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. 1928<ref name="tYAK2" />; Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. 1928<ref name="OYDUF" />; Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. 1932<ref name="OXBUN" />; Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. 1933<ref name="UK3LT" />; Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. 1947<ref name="tcR6r" />; Christian Eriksson, 1858–1935. 1953<ref name="kF3u6" />; Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. 1956<ref name="9lv5F" /> | autasud = [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]], 1932 | autogramm = | märkused = }} '''Tor (Thor) Helge Kjellin''' [tur helje šell'i:n] (tavaliselt kasutas nime '''Helge Kjellin''', pseudonüüm '''Tore Moon''') ([[24. aprill]] [[1885]] Stora kil, [[Kili vald|Kil]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]] – [[17. oktoober]] [[1984]] [[Filipstad]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]]) oli rootsi kunstiajaloolane ja muuseumitegelane, [[Tartu Ülikool]]i esimene [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo professor]] aastatel [[1922]]–[[1924]]. ==Päritolu== Kjellini suguvõsa on pärit Skuttunge kihelkonnast Uppsala läänist. Vanim teadaolev esiisa Olof, kes elas 18. sajandi keskpaigas, oli Skuttunge küla talupoja Eric Olssoni isa (1750–1821). Perekonnanime Kjellin võttis tema poeg Olof Kjellin (1779–1819), kes töötas organisti ja köstrina Aspös Södermanlandis. Tema poeg Carl Gustaf Kjellin (1806–1868), kes oli Nävekvarni (Tunabergsi kihelkond, Södermanland) renditalunik, seejärel põllumees ja maaomanik Björtorpis (Ölme kihelkond, Värmland), on kõigi Kjellinide esiisa. Tema pojapojad olid tuberkuloosiarst Georg Viktor Kjellin (1878–1943) ja kunstiajaloolane Helge Kjellin. Tor Helge Kjellin sündis talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani kümnelapselise pere eelviimase lapsena. Hiljem pidas ta isa kaupmeheametit. ==Hariduskäik== Kjellin õppis [[1894]]–[[1902]] [[Stockholm]]i Norrmalmi kõrgemas ladina koolis. Sügisel 1907 astus ta [[Uppsala Ülikool]]i filosoofiateaduskonda. Üliõpilasena avaldas [[1908]]–[[1912]] ilukirjandust pseudonüümiga Tore Moon, oli aktiivne korporant ning aastatel [[1909]]–[[1910]] Värmlandi osakonna esimene kuraator. Oma õppejõust [[Johnny Roosval]]ist inspireerituna hakkas sügavamat huvi tundma keskaja kunsti, eriti kirikuarhitektuuri vastu. Ta osales 1911. aastal Roosvali ja [[Sigurd Curman]]i algatatud Rootsi kirikute uurimisprogrammis "[[Sveriges kyrkor]]" ja tegi aastatel [[1911]]–[[1918]] uurimistööd ligi sajas Värmlandi maakonna kirikus. Avaldas selle põhjal uurimuse "Rootsi kirikute" väljaannete seerias (Kyrkor i Grums härad. Sveriges kyrkor. Wärmland I. Stockholm 1924). Sai 1913 Uppsala Ülikooli kunstiajaloo ja -teooria kandidaadi kraadi (juhendaja dotsent [[Johnny Roosval]]). Oktoobris 1914 astus Kjellin [[Lundi Ülikool]]i, kus kaitses 1917. aastal litsentsiaadi ja seejärel doktorikraadi (juhendaja [[Ewert Wrangel]]) rootsi maalikunstniku Uno Troili monograafiaga. ==Töökäik== Töötas aastatel [[1903]]–[[1905]] Kuninglikus Raudteevalitsuse kontoriametnikuna. Astus [[1905]]. aastal vabatahtlikuna sõjaväkke ja tegi sõjaväelist karjääri. [[1905]]–[[1908]] töötas ta Raudteevalitsuse sõjaväebüroos ning [[1907]] sai reservalamleitnandi auastme. 1913. aastast praktiseeris Stockholmi Riiklikus Ajaloomuuseumis, Malmö muuseumis, osales arheoloogilistel väljakaevamistel [[Alvastra]]s ja Upplandi maakonnas, tegi uurimistööd Skåne maakonna kirikutes. Aastatel [[1917]]–[[1929]] oli vaheaegadega Lundi Ülikooli kunstiajaloo õppejõud ja periooditi ka professor ning samal ajal [[1917]]–[[1921]] töötas Lundi ülikooli kunstimuuseumis. [[1918]] inventeeris Skåne maakonna kirikuid ja tegi uurimistööd Varbergi kindluses. Aastatel [[1921]]–[[1926]] oli kunstiajaloo professor [[Tartu Ülikool]]is ja [[1929]]–[[1931]] [[Läti Ülikool]]is Riias. Alates [[1928]]. aastast töötas Värmlandi muuseumi ja vabaõhumuuseumi juhatajana. [[1938]]. aastast täitis Wärmlandi maakonna muinsuskaitseülema (antikvaari) kohuseid. Jäi pensionile 65-aastaselt [[1950]]. aastal. Kjellin juhtis restaureerimisprojekte Rootsis (Varberg), Eestis (Karja ja Ridala) ja Lätis ([[Üksküla linnus|Üksküla]]) ning on avaldanud teadustöid keskaegse kirikukunsti kohta Baltimaades, Skånes ja Värmlandis. Hilisema aja kunsti on käsitlenud Uno Troili (1–2, 1917), Gustaf Rydbergi (1925) ja Christian Erikssoni (1953) monograafiates. Kjellin oli Rootsis tunnustatud vene ikoonimaali ekspert. Oma teadmisi ikoonikunstist on ta dokumenteerinud artiklites kreeka ja vene ikoonikunsti kohta ning koostanud Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum Stockholmis) kogusse kuuluvate vene ikoonide kataloogi (1933). Taluehituse uurijana on tal ilmunud "Värmlandi sugu" (“Det värmlandska folklynnet”, 1934–35), "Luuletajate Värmland" (“Skaldernas Värmland”, 1936) ja palju muid teoseid. Ta on toimetanud aastaraamatut "Värmland enne ja nüüd" (“Värmland förr och nu”). Kjellin nägi palju vaeva Värmlandi uue muuseumi korraldamise ja arendamisega. 1930. aastal asutas Värmlandi konserveerimisasutuse. Koos abikaasa Stina Wennströmiga restaureeris Värmlandis altarikappe, epitaafe ja kantsleid. ===Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor=== Enne 1919. aastat kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise arheoloogia õppetoolides. [[13. juuni]]l [[1921]] valiti Kjellin [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofia-keeleteaduskon]]na kunstiajaloo õppetooli professoriks. Tartusse saabus ta 1922. aasta alguses ja pidas [[26. jaanuar]]il Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed), millega määratles oma teaduslikud huvi Eesti kunsti ajaloos. Kjellin asutas õppetooli juurde kunstiajaloo uurimisinstituudi ([[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|kunstiajaloo kabinet]]). Instituudi kogud koosnesid esialgu professori isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest. Suvel 1922 hakkas ta koos üliõpilastega koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri kohta. "Eestimaa ehitus- ja kunstimälestiste kogusse" koondati kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta, sh mõõdistusjoonised, mille koostas insener [[Nikolai Paulsen]]. [[File:NikolaiPaulsen2.jpg|pisi|Saaremaa [[Karja kirik]]u restaureerijad 1924. aastal: seisavad vasakult 3. üliõpilane Heinhrich Hein 4. [[Aksel Erich Wöhrmann]]. 5. [[Ilmar Wöhrmann]], 6. insener [[Nikolai Paulsen]], 8. kirikuõpetaja [[Karl Wöhrmann]], 10. restaureerimistööde juht professor [[Helge Kjellin]], 12. [[Voldemar Vaga]] (tagumises reas prillidega).]] Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendus Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti [[Ojamaa]] kirikutega). Tartus töötas Kjellin ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja ning kunstikool Pallase joonistusõpetajate kunstiajalooõppejõuna. 1923 juhtis [[Tartu Toomkirik]]u varemete arheoloogilisi väljakaevamisi ning 1923–1924 restaureeris Karja ja Ridala keskaegsed kirikud Eestis. Professorina töötas Kjellin Tartus kuni septembrini 1924, jätkates samal ajal uurimis- ja õppetööd Rootsis ning tehes uurimisreise Euroopasse. Tartust lahkumise põhjus olid tema tegevust piiravad majanduslikud olud. 1924–1926 võttis Kjellin vastu kunstiajaloo eksameid ning pidas Tartu Ülikooliga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Pärast Tartu ülikooli seaduse arutelu Riigikogus soovis Haridusministeerium 1926. aastal kunstiajaloo professuuri kaotada, kuid ülikooli vastuseismisel jäeti see vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetis jäid palgalisteks töötajateks Voldemar Vaga ja [[Helmi Saadre|Helmi Saarmann]]. ====Kjellini õpilased Tartu Ülikoolis==== Kjellinil oli Tartus üle saja kunstiajaloo üliõpilase, kellest 27 tegid talle kunstiajaloos eksami erinevas ulatuses. Ülemastme (''Laudatur'') ulatuses tegid lõpueksami Irene Ottilie Thomson (ab. Sepp), [[Elsbet Parek|Elsbet Markus]] (ab. Parek, 1902–85), Helmi Saarmann (ab. [[Osvald Saadre|Saadre]], 1901–89), [[Epp Siimo|Elfriede Simenson]] (Epp Siimo, 1904–91), [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]] (ab. Niinivaara, 1901–2000), August (Ajas) Kruus (1902–84) ja [[Voldemar Vaga]] (1899–1999). Keskastme (''Cum Laude'') ulatuses tegi lõpueksami 13 üliõpilast: Theodora (Jevdora) Karro (ab. Leitmann/Leitma; 1899–1944), Amanda Hallik (ab. [[Nikolai Oll|Oll]]), Agnes Stahl (ab. 1930–34 [[Artur Puksov|Puksov]]), [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=888 Hilda (Iroida) Mühlberg (ab. Kauri)], Magdalene Ehrenwert (Erenurm), Helene Masing (Masen), Linda Antje, [[Gustav Saar (kirjandusteadlane)|Gustav Saar]] (1901–30), [[Jaan Pert]] (1899–1953), [[Harri Moora|Harry Mora]] (Moora, 1900–68), [[Ferdinand Linnus|Ferdinand Leinbock]] (Linnus, 1895–1942), Bertha Elfriede (Berta) Treufeldt (ab. Helk) ja Hilda Rosalie (Haldi) Sule (ab. [[Kristjan Teder|Teder]], 1902–93). Alamastme (''Approbatur'') ulatuses tegi lõpueksami 7 üliõpilast: Elfriede Therese (Elts) Möllits (ab. Mägi), [[Adelaida Lemberg]], [[Hilda Taba]] (Tabba, ab. James), Selma Eleonore Mitt (ab. Lipp), Sigrid Helene Elsbeth von [[Johannes Woldemar Otto Narbutt|Narbutt]], Hildegard Pilli (ab. [[Artur Terras|Terras]]) ja [[Julie Rõks]] (ab. Mihkla, 1900–1988). Kunstiajaloos tegid Kjellinile lõpueksami ja seega lõpetasid sel erialal Tartu Ülikooli [[Voldemar Vaga|V. Vaga]] (1925), H. Saarmann (1925), E. Simenson (1926) ja L. Soonberg (1928). Magistrikraadi kaitsesid V. Vaga ("Die Architekten der Dorpater Universität", 1926), E. Simenson ("Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte", 1928). E. Markus esitas küll magistritöö Järvamaa keskaegsetest kirikutest, kuid see jäi tal kaitsmata ning ülikooli lõpetas ta alles 1947. ==Teoseid== * Karja kiriku restaureerimisel kogutud materjalide põhjal avaldas ta 1928 monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Ojamaaga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost. * [[Helge Kjellini bibliograafia]] ==Helge Kjellini mälestusfond== 1919. aastal käis noor Lundi dotsent Kjellin Müncheni muuseumides ja kohtus muuhulgas antikvaar A. S. Dreyga, kellel oli pakkuda ilus Põhja-Itaalia 12. sajandi marmorreljeef 1000 riigimarga eest. Sõjast räsitud Saksamaal oli suure inflatsiooni aeg. Äsja omandatud väärisasi läks kojuveo ja tollitariifidega Kjellinile maksma 238,98 Rootsi krooni, mis sel ajal noore akadeemiku kuupalk. Kivi kujutas elu lätet, levinud allegoorilist motiivi bütsantsi ja veneetsia skulptuuris, ning kuigi Kjellin plaanis sellega kaunistada planeeritavat eramut, deponeeris ta seda 107&nbsp;cm kõrgust ja 80&nbsp;kg rasket kivi Stockholmi Rahvusmuuseumis. Vahepeal plaanis Kjellin selle maha müüa, et maksta laste hariduse eest, kuid seda ei läinud vaja. Tütred otsustasid reljeefi pärast isa surma maha müüa Londoni Sotheby oksjonimajas. Selle eest saadud 27 000 [[Suurbritannia naelsterling|Briti naela]] eest (240 000 [[Rootsi kroon]]i) asutati Helge Kjellini mälestusfond. Fondi vahendeid on kasutatud Värmlandi muuseumis säilitatava Helge Kjellini arhiivi inventeerimistöödeks ja ülalpidamiskuludeks. 1992.-1993. aastast hakati korraldama iga-aastasi Kjellini loengupäevi. ==Tunnustus== *1932 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[1911]] abiellus ta Stina Wennströmiga ([[1891]]–[[1968]]). Tal oli kolm last: Alva Margit Kjellin ([[1912]]–[[2005]]), Marja Schönmeyr ([[1915]]–[[2002]]) ja Ameerika näitleja Alf Gunnar Kjellin ([[1920]]–[[1988]]). Helge Kjellin ja tema perekond on maetud Filipstadi kirikaeda oma abikaasa perekonna hauale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KGT4a">[http://tartu.ester.ee/record=b1338460~S1*est Helge Kjellin. Uno Troili 1815–1875. 1–2. Stockholm, 1917]</ref> <ref name="fcGon">Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196131~S1*est]</ref> <ref name="tYAK2">Helge Kjellin. Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. Kungliga Humanistiska Vetenskapssamfundets årsberättelse 1928/29. 1. Lund, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196041~S1*est]</ref> <ref name="OYDUF">Helge Kjellin. Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1271203~S1*est]</ref> <ref name="OXBUN">Helge Kjellin. Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. — Kyrkohistorisk årsskrift, Årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279–296, 1932 [http://libris.kb.se/bib/2741398?vw=full]</ref> <ref name="UK3LT">Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Stockholm: Nationalmuseum, 1933 [http://libris.kb.se/bib/810899]</ref> <ref name="tcR6r">Helge Kjellin. Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. Göteborg : Wezäta, 1947 [http://libris.kb.se/bib/1398251]</ref> <ref name="kF3u6">Helge Kjellin. Christian Eriksson, 1858–1935. Stockholm : Norstedt, 1953 [http://tallinn.ester.ee/record=b2178331~S1*est]</ref> <ref name="9lv5F">Helge Kjellin. Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm : Svensk litteratur, 1956 [http://tallinn.ester.ee/record=b1515305~S1*est]</ref> }} == Kirjandus == *Han måste. En hvardagsroman ur Stockholmslivet af Tore Moon [Ta peab. Argipäevaromaan Stockholmi elust]. Stockholm, 1908, 200 lk, 2. tr 1910. *Margit Milde. En bok om två lyckliga unga [Margit Milde. Raamat kahest õnnelikust noorest]. Stockholm, 1910, 234 lk, 2. parandatud tr 1912, 160 lk, 3. tr 1912. *Belysningsföremål.—Utställning af äldre kyrklig konst [Valgustid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 98—105. *Målningar.—Utställning af äldre kyrklig konst [Maalid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 112—127. *Dopfat.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Ristimiskivid. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 79—96. *Nattvardskärl.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Karikad. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 121—149. *Mässvik.—Svenska slott och herresäten [Rootsi linnused ja mõisad] (5) 1914, lk 16—22. *Troili.—Egron Lundgren, Uno Troili. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Stockholm, 1915, lk 16—28. *J. C. Boklund. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Malmö, 1917, 24 lk. *Fornminnen och kyrkor.—Sverige. Georg., topogr., statist. beskrifn. D. 5, Stockholm, 1915, lk 370—372, 397, 405—635. *En landshövdingeberättelse om Värmland från 1600-talets slut.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 3—34. *Om “Värmländska släkter”.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 35—41. *Uno Troili 1815—1875. 1—2. Stockholm, 1917, 276, 274 lk. (Grad.-avh. Sv. allm. konstfören. publ. 25—26) *Auguste Rodin, den lefvande ytans mästare.—Tidskrift för konstvetenskap 1917/2, lk 176—177. *En bok om Värmland av värmlänningar 1.—Kyrkliga minnesmärken i Värmland. Uppsala, 1917, lk 357—378. *Medeltida gravvårdsformer i Norden.—Lunds univ. årskr. N. F. Avd. 1 Bd. 14 Nr 19. Lund, 1918, 36 lk. *Credi eller icke credi.—Tidskrift för konstvetenskap 5 (1920), lk 99—100. *Nederländska och tyska kopparstick och träsnitt. 1400—1700-talen. Lund, 1920, 82 lk. *Utställning av Halvor Bagges samling av grekiskt-bysantinskt måleri och konsthantverk från medeltiden och senare tid. Katalog med inledning. Lund, 1921, 23 lk. *Historisk utställning. Äldre utländska och svenska litografier. Lund, 1921, 18 lk. *Gustaf Rydberg.—Ord och bild 30 (1921), lk 289—304. *Nordens största landsortsmuseum. Kulturhistoriska museet i Lund.—Tidskrift för hembygdsvård 2 (1921), lk 92—95. *Ornerade mässingsfat och deras inskrifter.—Äldre kyrklig konst i Skåne, Lund 1921, lk 201-245. *Två Pietro Longhi målningar i Sverige.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1923, lk 59-76. *Några riktlinjer för de estniska museernas verksamhet (På estn.).—Odamees 2, Tartu, 1923, lk 56—57. *Eesti Rahva Muuseum. Kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juht. Tartu, 1923, 20 lk (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne nr 19) *Führer durch die ethnographischen, kunst- und kulturhistorischen Sammlungen des Estnischen Nationalmuseums zu Ratshof. Dorpat, 1923, 10 lk (Die kunst- und kulturhist. Abt. Publik. nr 20 d. Estn. Nat. Museums) *En miniatyrteater med figurer efter Jacques Callot, Stefano della Bella och Melchior Lorch.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1924, lk 217—36, 6 ill. *Kyrkor i Grums härad. Stockholm, 1924, V, VII 157 lk (Sveriges kyrkor. Wärmland. I). *Reformatsioon ja Eesti kiriklik kunst.—Usupuhastus eestlast maal, tartu, 1924, lk 220—229. *Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925. 237 lk. Serie: Sveriges allmänna konstförenings publikation, 99-0481499-6 ; 34. *Ur Gustaf Rydbergs skissböcker. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1926. 125 lk. *Några romanska gravmonument i Skåne. Lund : Tidskrift för konstvetenskap, 1926, 11 lk. *Marie Gloria : en kretensisk ikon från 1500-talet. Lund : 1926, 45 lk. *En gotländsk fabeldjursfunt på Ösel och en gammal handelsväg österut. Stockholm, 1926, 17 lk. *Beskrivande katalog över Gustaf Rydbergs oljemålningar, handteckningar och etsningar. Stockholm : Sveriges allm. konstfören, 1926, 143 lk. *Ernst Norlind som människa och konstnär. : [Till femtioårsdagen.] Malmö, 1927. *Ernst Norlinds konst. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1927, 20[59] lk *Die Hallenkirche Estlands und Gotland. Lund, 1928. Serie: Kungl.Humanistiska Vetenskapssasmf:s årsberättelse 1928/29. 1. *Aristoteles och Phyllis. : Ett moraliserande motiv i konsten. [Ill.] Lund: Finn. Lukasgillets i Lund publikation. 1928. *Stilriktningar och skolor inom det ryska ikonmåleriet. Lund, 1928, 28 lk + 12 ill. *Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928. Serie: Acta Regiae Societatis humaniorum litterarum Lundensis. 269 lk, 34 ill. *Vergilius i korgen och som trollkarl.—Johnny Roosval den 29 augusti 1929. Amici Amico. Stockholm: Nordisk rotogravyr, 1929, lk 142—150. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1929 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 54 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1930 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 39 lk. *Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten.—Kyrkohistorisk årsskrift utgiven av D. Emanuel Linderholm Professor i kyrkohistoria vid Uppsala universitet. årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279—296. *Helge Kjellins:Latviesu maksla. : [Den lettiska konsten.] Riga, 1932. *Till Artur Hazelii minne. Karlstad,1933, Ur: Värmland förr och nu. 1933. (Artur Hazelius 1833-1901). *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Icones russes, collection Olof Aschberg : donation faite au Musée national /[le présent catalogue a été élabore par Helge Kjellin], Stockholm :[Nationalmuseum],1933, (2), 116 lk, 8 ill. Nationalmusem utställningskatalog; 45. Utställning, i K. Akademiens för de fria konsterna lokaler i samband med den XIII internationella konsthistorikerkongressen i Stockholm 1933. *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling /[katalogen är utarbetad av Helge Kjellin]. Stockholm :Norstedt, 1933. 103 lk, 16 pl. Nationalmuseum utställningskatalog ;44. *Christian Erikssons liv och bildkonst : en återblick vid 75-årsdagen. Karlstad : Nya Werml.-tid.,1933. 35 lk., 1 ill. Värmland förr och nu, 1933. Eriksson, Christian,1858-1935 *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1931 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 52 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1932 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 68, [7] lk. *Det värmländska folklynnet. Karlstad :[Värmlands museum],1934. 2. uppl. s.å. (2. tr samal aastal). *Karlstads stads trehundrafemtioårsjubileum : Minneskrönika. Karlstad : Värmlands museum,1935. 78 lk. *De grafiska konsternas teknik och historia : kortfattad översikt. Stockholm : Grafiska sällskapet,1935. 16 lk. *Skaldernas Värmland. [Borås],[1936.]. Ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 1. 1936. *Gamla värmländska allmogehem och deras möblering. Uddevalla,1936. ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 2. *Bromander, Carl Vilhelm, 1865-1963, Helge Kjellin. Boltziussläkten och Boltziusminnen : minnesskrift till 100-årsdagen av F. A. Boltzius födelse. Karlstad :Värmlands museum, 1936. 31 lk. *Värmlands museum 100 år / [red. av Helge Kjellin]. Karlstad :Värmlands museum,1939-1941. 439, [1]s., 2 pl.-bl. :ill. Ingår även i: Värmland förr och nu. 37 (1939)-38 (1940). *"Wärmeland i sitt ämne och i sin uppodling." Värmlands odlingshistoria under 6000 år. Karlstad,1939-1941. ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok 1939-1940. *Thor Fagerkvist - mästaren från Persberg. Uppsala,1939. ur: Nationen och hembygden. 2. 1939. Thor Fagerkvist (1884-1960) *Wärmeland i sitt ämne och i sin upodling : Värmlands odlingshistoria under 6 000 år. Karlstad :Värmlands museum,1941. [3], 295, [1] lk. :ill. Ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok. 1939/1940 *Mårbacka. : Vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Utg. av Mårbackastiftelsen. Karlstad, 1942-1950 (7 trükki) *Wermlands brandstodsbolag 1843-1943 : minnesskrift /på uppdrag av styrelsen utarbetad av Helge Kjellin. Karlstad : Bolaget, 1943. 299, [5] lk. *Mosaiska kultföremål jämte ett 40-tal målningar av Hilda Heyman med motiv från Polens och Tjeckoslovakiens ghetton samt från Palestina. Karlstad :Värmlands museum,1945. 11 lk. Heyman, Hilda,1872-1955, kaasautor Helge Kjellin. Svensk judisk bibliografi. *Värmland, ett storslaget och egenartat landskap / under red. av Helge Kjellin. Stockholm :Sv. litteratur,1946. 494 lk. *Mårbacka. : Guide through Selma Lagerlöf's home. Publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad,1947. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad :Nerman,1947. 14 lk. Selma Lagerlöf (1858-1940). *Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift /utg. av O. F. Ahlmark & Co. eftr. AB., Karlstad, med anledning av dess 100-årsjubileum [Av Helge Kjellin m. fl.] Göteborg :Wezäta,1947. 130 lk. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /by Helge Kjellin ; published by the Mårbacka foundation. Karlstad, 1953. 15 lk. *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Karlstad :Mårbackastiftelsen,1953. 14 lk. *Christian Eriksson, 1858-1935. Stockholm :Norstedt,1953. 331 lk. [Även utg. som: Sveriges allmänna konstförenings publikation. 62] *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem /av Helge Kjellin ; utgiven av Mårbackastiftelsen. 8. uppl. Karlstad,1954. 13 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Svensk litteratur,1956. 331 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Sv. litteratur,1956 ;(Malmö :Landby & Lundgren). 331 lk. *Russiske ikoner i norsk og svensk eie. Oslo :Dreyer,[1956]. 331 lk. *Helge Kjellin. Gejvall, Nils-Gustaf. Nedre Ulleruds kyrkor : en minnesbok med anledning av den nuvarande kyrkans tvåhundraåriga tillvaro /[utg. av Nedre Ulleruds församling], 1959. ===Helge Kjellini kohta=== *Helge Kjellin.– [[Eesti biograafiline leksikon]]. Tallinn : KÜ Loodus, 1926-1929, lk 221. *Svenska män och kvinnor. Biografisk uppslagsbok. 4. I-Lindner. Stockholm : Albert Bonniers Förlag, 1948, lk 258-259. *Vem är vem. Svealand utom Stor-Stockholm. Huvudredaktör: Paul Harnesk. Stads-bibliotekarie, Uppsala. Stockholm : Bokförlaget Vem är vem, 1964, lk 439–440. *Erik Elinder. Helge Kjellin död. Kollegan till Fröding Produktiv forskare.— Svenska Dagbladet 23.10.1984. *Ingemar Liman. Helge Kjellin : 1885-1984. Ingår i:Konst i Värmland. Karlstad : Värmlands museums och Värmlands fornminnes- och museiföreningen, 1985. *Sten Karling. Helge Kjellin. – Vetenskapssocieteten i Lund. Årsbok. Lund : Vetenskapssocieteten, 1985 *Sten Karling. Helge Kjellin. – Konsthistorisk tidskrift Stockholm : Scandinavian University Press, 1985. *Gunnar Hedin. Helge Kjellin – inte bara professor. – Värmlands museum 1839-1989. Redaktör: Britt-Marie Insulander. Karlstad : Värmlands museum, 1989, lk 63–68. *Pelle Norelius. Helge Kjellins arkiv. – Semper ardens : läsning i blandade ämnen tillägnad Erik Elinder, 1992, lk 222–228. *Eero Kangor. Art History as a new discipline at the Estonian University in Tartu after the long 19th century. Baltic Journal of Art History, 24 (Autumn/Winter 2022). Tartu: Tartu Ülikool, 2023, lk 9−47. {{JÄRJESTA:Kjellin, Tor Helge}} [[Kategooria:Rootsi kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuriajaloolased]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 3e8y77mnqb67kf3iyriqnbi9af9wscy 7261303 7261301 2026-10-29T07:44:55Z Amherst99 15496 7261303 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = Helge Kjellin 1923.jpg | pildiallkiri = Helge Kjellin (1923) | sündinud = 24. aprill [[1885]] | sünnikoht = Mon, Stora Kil, Värmland, Rootsi Kuningriik | surnud = 17. oktoober [[1984]] | surmakoht = [[Filipstad]], Värmland, Rootsi Kuningriik | elukoht = Rootsi Kuningriik | rahvus = rootslane | tegevusala = kunstiteadus, muinsuskaitse | töökoht = Lundi Ülikool, Tartu Ülikool, Riia Ülikool, Värmlandi Muuseum | haridus = kunstiteaduse doktor ([[Lundi Ülikool]]) | tuntumad_tööd = Uno Troili 1815–1875. 1–2. 1917 (doktoritöö)<ref name="KGT4a" />; Gustaf Rydberg : Skånes målare. 1925<ref name="fcGon" />; Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. 1928<ref name="tYAK2" />; Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. 1928<ref name="OYDUF" />; Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. 1932<ref name="OXBUN" />; Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. 1933<ref name="UK3LT" />; Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. 1947<ref name="tcR6r" />; Christian Eriksson, 1858–1935. 1953<ref name="kF3u6" />; Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. 1956<ref name="9lv5F" /> | autasud = [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]], 1932 | autogramm = | märkused = }} '''Tor (Thor) Helge Kjellin''' [tur helje šell'i:n] (tavaliselt kasutas nime '''Helge Kjellin''', pseudonüüm '''Tore Moon''') ([[24. aprill]] [[1885]] Stora kil, [[Kili vald|Kil]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]] – [[17. oktoober]] [[1984]] [[Filipstad]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]]) oli rootsi kunstiajaloolane ja muuseumitegelane, [[Tartu Ülikool]]i esimene [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo professor]] aastatel [[1922]]–[[1924]]. ==Päritolu== Kjellini suguvõsa on pärit Skuttunge kihelkonnast Uppsala läänist. Vanim teadaolev esiisa Olof, kes elas 18. sajandi keskpaigas, oli Skuttunge küla talupoja Eric Olssoni isa (1750–1821). Perekonnanime Kjellin võttis tema poeg Olof Kjellin (1779–1819), kes töötas organisti ja köstrina Aspös Södermanlandis. Tema poeg Carl Gustaf Kjellin (1806–1868), kes oli Nävekvarni (Tunabergsi kihelkond, Södermanland) renditalunik, seejärel põllumees ja maaomanik Björtorpis (Ölme kihelkond, Värmland), on kõigi Kjellinide esiisa. Tema pojapojad olid tuberkuloosiarst Georg Viktor Kjellin (1878–1943) ja kunstiajaloolane Helge Kjellin. Tor Helge Kjellin sündis talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani kümnelapselise pere eelviimase lapsena. Hiljem pidas ta isa kaupmeheametit. ==Hariduskäik== Kjellin õppis [[1894]]–[[1902]] [[Stockholm]]i Norrmalmi kõrgemas ladina koolis. Sügisel 1907 astus ta [[Uppsala Ülikool]]i filosoofiateaduskonda. Üliõpilasena avaldas [[1908]]–[[1912]] ilukirjandust pseudonüümiga Tore Moon, oli aktiivne korporant ning aastatel [[1909]]–[[1910]] Värmlandi osakonna esimene kuraator. Oma õppejõust [[Johnny Roosval]]ist inspireerituna hakkas sügavamat huvi tundma keskaja kunsti, eriti kirikuarhitektuuri vastu. Ta osales 1911. aastal Roosvali ja [[Sigurd Curman]]i algatatud Rootsi kirikute uurimisprogrammis "[[Sveriges kyrkor]]" ja tegi aastatel [[1911]]–[[1918]] uurimistööd ligi sajas Värmlandi maakonna kirikus. Avaldas selle põhjal uurimuse "Rootsi kirikute" väljaannete seerias (Kyrkor i Grums härad. Sveriges kyrkor. Wärmland I. Stockholm 1924). Sai 1913 Uppsala Ülikooli kunstiajaloo ja -teooria kandidaadi kraadi (juhendaja dotsent [[Johnny Roosval]]). Oktoobris 1914 astus Kjellin [[Lundi Ülikool]]i, kus kaitses 1917. aastal litsentsiaadi ja seejärel doktorikraadi (juhendaja [[Ewert Wrangel]]) rootsi maalikunstniku Uno Troili monograafiaga. ==Töökäik== Töötas aastatel [[1903]]–[[1905]] Kuninglikus Raudteevalitsuse kontoriametnikuna. Astus [[1905]]. aastal vabatahtlikuna sõjaväkke ja tegi sõjaväelist karjääri. [[1905]]–[[1908]] töötas ta Raudteevalitsuse sõjaväebüroos ning [[1907]] sai reservalamleitnandi auastme. 1913. aastast praktiseeris Stockholmi Riiklikus Ajaloomuuseumis, Malmö muuseumis, osales arheoloogilistel väljakaevamistel [[Alvastra]]s ja Upplandi maakonnas, tegi uurimistööd Skåne maakonna kirikutes. Aastatel [[1917]]–[[1929]] oli vaheaegadega Lundi Ülikooli kunstiajaloo õppejõud ja periooditi ka professor ning samal ajal [[1917]]–[[1921]] töötas Lundi ülikooli kunstimuuseumis. [[1918]] inventeeris Skåne maakonna kirikuid ja tegi uurimistööd Varbergi kindluses. Aastatel [[1921]]–[[1926]] oli kunstiajaloo professor [[Tartu Ülikool]]is ja [[1929]]–[[1931]] [[Läti Ülikool]]is Riias. Alates [[1928]]. aastast töötas Värmlandi muuseumi ja vabaõhumuuseumi juhatajana. [[1938]]. aastast täitis Wärmlandi maakonna muinsuskaitseülema (antikvaari) kohuseid. Jäi pensionile 65-aastaselt [[1950]]. aastal. Kjellin juhtis restaureerimisprojekte Rootsis (Varberg), Eestis (Karja ja Ridala) ja Lätis ([[Üksküla linnus|Üksküla]]) ning on avaldanud teadustöid keskaegse kirikukunsti kohta Baltimaades, Skånes ja Värmlandis. Hilisema aja kunsti on käsitlenud Uno Troili (1–2, 1917), Gustaf Rydbergi (1925) ja Christian Erikssoni (1953) monograafiates. Kjellin oli Rootsis tunnustatud vene ikoonimaali ekspert. Oma teadmisi ikoonikunstist on ta dokumenteerinud artiklites kreeka ja vene ikoonikunsti kohta ning koostanud Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum Stockholmis) kogusse kuuluvate vene ikoonide kataloogi (1933). Taluehituse uurijana on tal ilmunud "Värmlandi sugu" (“Det värmlandska folklynnet”, 1934–35), "Luuletajate Värmland" (“Skaldernas Värmland”, 1936) ja palju muid teoseid. Ta on toimetanud aastaraamatut "Värmland enne ja nüüd" (“Värmland förr och nu”). Kjellin nägi palju vaeva Värmlandi uue muuseumi korraldamise ja arendamisega. 1930. aastal asutas Värmlandi konserveerimisasutuse. Koos abikaasa Stina Wennströmiga restaureeris Värmlandis altarikappe, epitaafe ja kantsleid. ===Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor=== Enne 1919. aastat kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise arheoloogia õppetoolides. [[13. juuni]]l [[1921]] valiti Kjellin [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofia-keeleteaduskon]]na kunstiajaloo õppetooli professoriks. Tartusse saabus ta 1922. aasta alguses ja pidas [[26. jaanuar]]il Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed), millega määratles oma teaduslikud huvi Eesti kunsti ajaloos. Kjellin asutas õppetooli juurde kunstiajaloo uurimisinstituudi ([[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|kunstiajaloo kabinet]]). Instituudi kogud koosnesid esialgu professori isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest. Suvel 1922 hakkas ta koos üliõpilastega koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri kohta. "Eestimaa ehitus- ja kunstimälestiste kogusse" koondati kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta, sh mõõdistusjoonised, mille koostas insener [[Nikolai Paulsen]]. [[File:NikolaiPaulsen2.jpg|pisi|Saaremaa [[Karja kirik]]u restaureerijad 1924. aastal: seisavad vasakult 3. üliõpilane Heinhrich Hein 4. [[Aksel Erich Wöhrmann]]. 5. [[Ilmar Wöhrmann]], 6. insener [[Nikolai Paulsen]], 8. kirikuõpetaja [[Karl Wöhrmann]], 10. restaureerimistööde juht professor [[Helge Kjellin]], 12. [[Voldemar Vaga]] (tagumises reas prillidega).]] Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendus Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti [[Ojamaa]] kirikutega). Tartus töötas Kjellin ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja ning kunstikool Pallase joonistusõpetajate kunstiajalooõppejõuna. 1923 juhtis [[Tartu Toomkirik]]u varemete arheoloogilisi väljakaevamisi ning 1923–1924 restaureeris Karja ja Ridala keskaegsed kirikud Eestis. Professorina töötas Kjellin Tartus kuni septembrini 1924, jätkates samal ajal uurimis- ja õppetööd Rootsis ning tehes uurimisreise Euroopasse. Tartust lahkumise põhjus olid tema tegevust piiravad majanduslikud olud. 1924–1926 võttis Kjellin vastu kunstiajaloo eksameid ning pidas Tartu Ülikooliga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Pärast Tartu ülikooli seaduse arutelu Riigikogus soovis Haridusministeerium 1926. aastal kunstiajaloo professuuri kaotada, kuid ülikooli vastuseismisel jäeti see vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetis jäid palgalisteks töötajateks Voldemar Vaga ja [[Helmi Saadre|Helmi Saarmann]]. ====Kjellini õpilased Tartu Ülikoolis==== Kjellinil oli Tartus üle saja kunstiajaloo üliõpilase, kellest 27 tegid talle kunstiajaloos eksami erinevas ulatuses. Ülemastme (''Laudatur'') ulatuses tegid lõpueksami Irene Ottilie Thomson (ab. Sepp), [[Elsbet Parek|Elsbet Markus]] (ab. Parek, 1902–85), Helmi Saarmann (ab. [[Osvald Saadre|Saadre]], 1901–89), [[Epp Siimo|Elfriede Simenson]] (Epp Siimo, 1904–91), [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]] (ab. Niinivaara, 1901–2000), August (Ajas) Kruus (1902–84) ja [[Voldemar Vaga]] (1899–1999). Keskastme (''Cum Laude'') ulatuses tegi lõpueksami 13 üliõpilast: Theodora (Jevdora) Karro (ab. Leitmann/Leitma; 1899–1944), Amanda Hallik (ab. [[Nikolai Oll|Oll]]), Agnes Stahl (ab. 1930–34 [[Artur Puksov|Puksov]]), [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=888 Hilda (Iroida) Mühlberg (ab. Kauri)], Magdalene Ehrenwert (Erenurm), Helene Masing (Masen), Linda Antje, [[Gustav Saar (kirjandusteadlane)|Gustav Saar]] (1901–30), [[Jaan Pert]] (1899–1953), [[Harri Moora|Harry Mora]] (Moora, 1900–68), [[Ferdinand Linnus|Ferdinand Leinbock]] (Linnus, 1895–1942), Bertha Elfriede (Berta) Treufeldt (ab. Helk) ja Hilda Rosalie (Haldi) Sule (ab. [[Kristjan Teder|Teder]], 1902–93). Alamastme (''approbatur'') ulatuses tegi lõpueksami 7 üliõpilast: Elfriede Therese (Elts) Möllits (abielus Mägi), [[Adelaida Lemberg]], [[Hilda Taba]] (Tabba, abielus James), Selma Eleonore Mitt (abielus Lipp), Sigrid Helene Elsbeth von [[Johannes Woldemar Otto Narbutt|Narbutt]], Hildegard Pilli (abielus [[Artur Terras|Terras]]) ja [[Julie Rõks]] (abielus Mihkla, 1900–1988). Kunstiajaloos tegid Kjellinile lõpueksami ja seega lõpetasid sel erialal Tartu Ülikooli [[Voldemar Vaga|V. Vaga]] (1925), H. Saarmann (1925), E. Simenson (1926) ja L. Soonberg (1928). Magistrikraadi kaitsesid V. Vaga ("Die Architekten der Dorpater Universität", 1926), E. Simenson ("Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte", 1928). E. Markus esitas küll magistritöö Järvamaa keskaegsetest kirikutest, kuid see jäi tal kaitsmata ning ülikooli lõpetas ta alles 1947. ==Teoseid== * Karja kiriku restaureerimisel kogutud materjalide põhjal avaldas ta 1928 monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Ojamaaga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost. * [[Helge Kjellini bibliograafia]] ==Helge Kjellini mälestusfond== 1919. aastal käis noor Lundi dotsent Kjellin Müncheni muuseumides ja kohtus muuhulgas antikvaar A. S. Dreyga, kellel oli pakkuda ilus Põhja-Itaalia 12. sajandi marmorreljeef 1000 riigimarga eest. Sõjast räsitud Saksamaal oli suure inflatsiooni aeg. Äsja omandatud väärisasi läks kojuveo ja tollitariifidega Kjellinile maksma 238,98 Rootsi krooni, mis sel ajal noore akadeemiku kuupalk. Kivi kujutas elu lätet, levinud allegoorilist motiivi bütsantsi ja veneetsia skulptuuris, ning kuigi Kjellin plaanis sellega kaunistada planeeritavat eramut, deponeeris ta seda 107&nbsp;cm kõrgust ja 80&nbsp;kg rasket kivi Stockholmi Rahvusmuuseumis. Vahepeal plaanis Kjellin selle maha müüa, et maksta laste hariduse eest, kuid seda ei läinud vaja. Tütred otsustasid reljeefi pärast isa surma maha müüa Londoni Sotheby oksjonimajas. Selle eest saadud 27 000 [[Suurbritannia naelsterling|Briti naela]] eest (240 000 [[Rootsi kroon]]i) asutati Helge Kjellini mälestusfond. Fondi vahendeid on kasutatud Värmlandi muuseumis säilitatava Helge Kjellini arhiivi inventeerimistöödeks ja ülalpidamiskuludeks. 1992.-1993. aastast hakati korraldama iga-aastasi Kjellini loengupäevi. ==Tunnustus== *1932 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[1911]] abiellus ta Stina Wennströmiga ([[1891]]–[[1968]]). Tal oli kolm last: Alva Margit Kjellin ([[1912]]–[[2005]]), Marja Schönmeyr ([[1915]]–[[2002]]) ja Ameerika näitleja Alf Gunnar Kjellin ([[1920]]–[[1988]]). Helge Kjellin ja tema perekond on maetud Filipstadi kirikaeda oma abikaasa perekonna hauale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KGT4a">[http://tartu.ester.ee/record=b1338460~S1*est Helge Kjellin. Uno Troili 1815–1875. 1–2. Stockholm, 1917]</ref> <ref name="fcGon">Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196131~S1*est]</ref> <ref name="tYAK2">Helge Kjellin. Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. Kungliga Humanistiska Vetenskapssamfundets årsberättelse 1928/29. 1. Lund, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196041~S1*est]</ref> <ref name="OYDUF">Helge Kjellin. Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1271203~S1*est]</ref> <ref name="OXBUN">Helge Kjellin. Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. — Kyrkohistorisk årsskrift, Årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279–296, 1932 [http://libris.kb.se/bib/2741398?vw=full]</ref> <ref name="UK3LT">Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Stockholm: Nationalmuseum, 1933 [http://libris.kb.se/bib/810899]</ref> <ref name="tcR6r">Helge Kjellin. Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. Göteborg : Wezäta, 1947 [http://libris.kb.se/bib/1398251]</ref> <ref name="kF3u6">Helge Kjellin. Christian Eriksson, 1858–1935. Stockholm : Norstedt, 1953 [http://tallinn.ester.ee/record=b2178331~S1*est]</ref> <ref name="9lv5F">Helge Kjellin. Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm : Svensk litteratur, 1956 [http://tallinn.ester.ee/record=b1515305~S1*est]</ref> }} == Kirjandus == *Han måste. En hvardagsroman ur Stockholmslivet af Tore Moon [Ta peab. Argipäevaromaan Stockholmi elust]. Stockholm, 1908, 200 lk, 2. tr 1910. *Margit Milde. En bok om två lyckliga unga [Margit Milde. Raamat kahest õnnelikust noorest]. Stockholm, 1910, 234 lk, 2. parandatud tr 1912, 160 lk, 3. tr 1912. *Belysningsföremål.—Utställning af äldre kyrklig konst [Valgustid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 98—105. *Målningar.—Utställning af äldre kyrklig konst [Maalid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 112—127. *Dopfat.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Ristimiskivid. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 79—96. *Nattvardskärl.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Karikad. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 121—149. *Mässvik.—Svenska slott och herresäten [Rootsi linnused ja mõisad] (5) 1914, lk 16—22. *Troili.—Egron Lundgren, Uno Troili. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Stockholm, 1915, lk 16—28. *J. C. Boklund. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Malmö, 1917, 24 lk. *Fornminnen och kyrkor.—Sverige. Georg., topogr., statist. beskrifn. D. 5, Stockholm, 1915, lk 370—372, 397, 405—635. *En landshövdingeberättelse om Värmland från 1600-talets slut.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 3—34. *Om “Värmländska släkter”.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 35—41. *Uno Troili 1815—1875. 1—2. Stockholm, 1917, 276, 274 lk. (Grad.-avh. Sv. allm. konstfören. publ. 25—26) *Auguste Rodin, den lefvande ytans mästare.—Tidskrift för konstvetenskap 1917/2, lk 176—177. *En bok om Värmland av värmlänningar 1.—Kyrkliga minnesmärken i Värmland. Uppsala, 1917, lk 357—378. *Medeltida gravvårdsformer i Norden.—Lunds univ. årskr. N. F. Avd. 1 Bd. 14 Nr 19. Lund, 1918, 36 lk. *Credi eller icke credi.—Tidskrift för konstvetenskap 5 (1920), lk 99—100. *Nederländska och tyska kopparstick och träsnitt. 1400—1700-talen. Lund, 1920, 82 lk. *Utställning av Halvor Bagges samling av grekiskt-bysantinskt måleri och konsthantverk från medeltiden och senare tid. Katalog med inledning. Lund, 1921, 23 lk. *Historisk utställning. Äldre utländska och svenska litografier. Lund, 1921, 18 lk. *Gustaf Rydberg.—Ord och bild 30 (1921), lk 289—304. *Nordens största landsortsmuseum. Kulturhistoriska museet i Lund.—Tidskrift för hembygdsvård 2 (1921), lk 92—95. *Ornerade mässingsfat och deras inskrifter.—Äldre kyrklig konst i Skåne, Lund 1921, lk 201-245. *Två Pietro Longhi målningar i Sverige.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1923, lk 59-76. *Några riktlinjer för de estniska museernas verksamhet (På estn.).—Odamees 2, Tartu, 1923, lk 56—57. *Eesti Rahva Muuseum. Kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juht. Tartu, 1923, 20 lk (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne nr 19) *Führer durch die ethnographischen, kunst- und kulturhistorischen Sammlungen des Estnischen Nationalmuseums zu Ratshof. Dorpat, 1923, 10 lk (Die kunst- und kulturhist. Abt. Publik. nr 20 d. Estn. Nat. Museums) *En miniatyrteater med figurer efter Jacques Callot, Stefano della Bella och Melchior Lorch.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1924, lk 217—36, 6 ill. *Kyrkor i Grums härad. Stockholm, 1924, V, VII 157 lk (Sveriges kyrkor. Wärmland. I). *Reformatsioon ja Eesti kiriklik kunst.—Usupuhastus eestlast maal, tartu, 1924, lk 220—229. *Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925. 237 lk. Serie: Sveriges allmänna konstförenings publikation, 99-0481499-6 ; 34. *Ur Gustaf Rydbergs skissböcker. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1926. 125 lk. *Några romanska gravmonument i Skåne. Lund : Tidskrift för konstvetenskap, 1926, 11 lk. *Marie Gloria : en kretensisk ikon från 1500-talet. Lund : 1926, 45 lk. *En gotländsk fabeldjursfunt på Ösel och en gammal handelsväg österut. Stockholm, 1926, 17 lk. *Beskrivande katalog över Gustaf Rydbergs oljemålningar, handteckningar och etsningar. Stockholm : Sveriges allm. konstfören, 1926, 143 lk. *Ernst Norlind som människa och konstnär. : [Till femtioårsdagen.] Malmö, 1927. *Ernst Norlinds konst. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1927, 20[59] lk *Die Hallenkirche Estlands und Gotland. Lund, 1928. Serie: Kungl.Humanistiska Vetenskapssasmf:s årsberättelse 1928/29. 1. *Aristoteles och Phyllis. : Ett moraliserande motiv i konsten. [Ill.] Lund: Finn. Lukasgillets i Lund publikation. 1928. *Stilriktningar och skolor inom det ryska ikonmåleriet. Lund, 1928, 28 lk + 12 ill. *Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928. Serie: Acta Regiae Societatis humaniorum litterarum Lundensis. 269 lk, 34 ill. *Vergilius i korgen och som trollkarl.—Johnny Roosval den 29 augusti 1929. Amici Amico. Stockholm: Nordisk rotogravyr, 1929, lk 142—150. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1929 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 54 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1930 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 39 lk. *Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten.—Kyrkohistorisk årsskrift utgiven av D. Emanuel Linderholm Professor i kyrkohistoria vid Uppsala universitet. årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279—296. *Helge Kjellins:Latviesu maksla. : [Den lettiska konsten.] Riga, 1932. *Till Artur Hazelii minne. Karlstad,1933, Ur: Värmland förr och nu. 1933. (Artur Hazelius 1833-1901). *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Icones russes, collection Olof Aschberg : donation faite au Musée national /[le présent catalogue a été élabore par Helge Kjellin], Stockholm :[Nationalmuseum],1933, (2), 116 lk, 8 ill. Nationalmusem utställningskatalog; 45. Utställning, i K. Akademiens för de fria konsterna lokaler i samband med den XIII internationella konsthistorikerkongressen i Stockholm 1933. *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling /[katalogen är utarbetad av Helge Kjellin]. Stockholm :Norstedt, 1933. 103 lk, 16 pl. Nationalmuseum utställningskatalog ;44. *Christian Erikssons liv och bildkonst : en återblick vid 75-årsdagen. Karlstad : Nya Werml.-tid.,1933. 35 lk., 1 ill. Värmland förr och nu, 1933. Eriksson, Christian,1858-1935 *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1931 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 52 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1932 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 68, [7] lk. *Det värmländska folklynnet. Karlstad :[Värmlands museum],1934. 2. uppl. s.å. (2. tr samal aastal). *Karlstads stads trehundrafemtioårsjubileum : Minneskrönika. Karlstad : Värmlands museum,1935. 78 lk. *De grafiska konsternas teknik och historia : kortfattad översikt. Stockholm : Grafiska sällskapet,1935. 16 lk. *Skaldernas Värmland. [Borås],[1936.]. Ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 1. 1936. *Gamla värmländska allmogehem och deras möblering. Uddevalla,1936. ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 2. *Bromander, Carl Vilhelm, 1865-1963, Helge Kjellin. Boltziussläkten och Boltziusminnen : minnesskrift till 100-årsdagen av F. A. Boltzius födelse. Karlstad :Värmlands museum, 1936. 31 lk. *Värmlands museum 100 år / [red. av Helge Kjellin]. Karlstad :Värmlands museum,1939-1941. 439, [1]s., 2 pl.-bl. :ill. Ingår även i: Värmland förr och nu. 37 (1939)-38 (1940). *"Wärmeland i sitt ämne och i sin uppodling." Värmlands odlingshistoria under 6000 år. Karlstad,1939-1941. ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok 1939-1940. *Thor Fagerkvist - mästaren från Persberg. Uppsala,1939. ur: Nationen och hembygden. 2. 1939. Thor Fagerkvist (1884-1960) *Wärmeland i sitt ämne och i sin upodling : Värmlands odlingshistoria under 6 000 år. Karlstad :Värmlands museum,1941. [3], 295, [1] lk. :ill. Ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok. 1939/1940 *Mårbacka. : Vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Utg. av Mårbackastiftelsen. Karlstad, 1942-1950 (7 trükki) *Wermlands brandstodsbolag 1843-1943 : minnesskrift /på uppdrag av styrelsen utarbetad av Helge Kjellin. Karlstad : Bolaget, 1943. 299, [5] lk. *Mosaiska kultföremål jämte ett 40-tal målningar av Hilda Heyman med motiv från Polens och Tjeckoslovakiens ghetton samt från Palestina. Karlstad :Värmlands museum,1945. 11 lk. Heyman, Hilda,1872-1955, kaasautor Helge Kjellin. Svensk judisk bibliografi. *Värmland, ett storslaget och egenartat landskap / under red. av Helge Kjellin. Stockholm :Sv. litteratur,1946. 494 lk. *Mårbacka. : Guide through Selma Lagerlöf's home. Publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad,1947. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad :Nerman,1947. 14 lk. Selma Lagerlöf (1858-1940). *Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift /utg. av O. F. Ahlmark & Co. eftr. AB., Karlstad, med anledning av dess 100-årsjubileum [Av Helge Kjellin m. fl.] Göteborg :Wezäta,1947. 130 lk. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /by Helge Kjellin ; published by the Mårbacka foundation. Karlstad, 1953. 15 lk. *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Karlstad :Mårbackastiftelsen,1953. 14 lk. *Christian Eriksson, 1858-1935. Stockholm :Norstedt,1953. 331 lk. [Även utg. som: Sveriges allmänna konstförenings publikation. 62] *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem /av Helge Kjellin ; utgiven av Mårbackastiftelsen. 8. uppl. Karlstad,1954. 13 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Svensk litteratur,1956. 331 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Sv. litteratur,1956 ;(Malmö :Landby & Lundgren). 331 lk. *Russiske ikoner i norsk og svensk eie. Oslo :Dreyer,[1956]. 331 lk. *Helge Kjellin. Gejvall, Nils-Gustaf. Nedre Ulleruds kyrkor : en minnesbok med anledning av den nuvarande kyrkans tvåhundraåriga tillvaro /[utg. av Nedre Ulleruds församling], 1959. ===Helge Kjellini kohta=== *Helge Kjellin.– [[Eesti biograafiline leksikon]]. Tallinn : KÜ Loodus, 1926-1929, lk 221. *Svenska män och kvinnor. Biografisk uppslagsbok. 4. I-Lindner. Stockholm : Albert Bonniers Förlag, 1948, lk 258-259. *Vem är vem. Svealand utom Stor-Stockholm. Huvudredaktör: Paul Harnesk. Stads-bibliotekarie, Uppsala. Stockholm : Bokförlaget Vem är vem, 1964, lk 439–440. *Erik Elinder. Helge Kjellin död. Kollegan till Fröding Produktiv forskare.— Svenska Dagbladet 23.10.1984. *Ingemar Liman. Helge Kjellin : 1885-1984. Ingår i:Konst i Värmland. Karlstad : Värmlands museums och Värmlands fornminnes- och museiföreningen, 1985. *Sten Karling. Helge Kjellin. – Vetenskapssocieteten i Lund. Årsbok. Lund : Vetenskapssocieteten, 1985 *Sten Karling. Helge Kjellin. – Konsthistorisk tidskrift Stockholm : Scandinavian University Press, 1985. *Gunnar Hedin. Helge Kjellin – inte bara professor. – Värmlands museum 1839-1989. Redaktör: Britt-Marie Insulander. Karlstad : Värmlands museum, 1989, lk 63–68. *Pelle Norelius. Helge Kjellins arkiv. – Semper ardens : läsning i blandade ämnen tillägnad Erik Elinder, 1992, lk 222–228. *Eero Kangor. Art History as a new discipline at the Estonian University in Tartu after the long 19th century. Baltic Journal of Art History, 24 (Autumn/Winter 2022). Tartu: Tartu Ülikool, 2023, lk 9−47. {{JÄRJESTA:Kjellin, Tor Helge}} [[Kategooria:Rootsi kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuriajaloolased]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 61egp8i0xj1jgsgmx4b4iossqeovcir 7261305 7261303 2026-10-29T07:48:38Z Amherst99 15496 7261305 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = Helge Kjellin 1923.jpg | pildiallkiri = Helge Kjellin (1923) | sündinud = 24. aprill [[1885]] | sünnikoht = Mon, Stora Kil, Värmland, Rootsi Kuningriik | surnud = 17. oktoober [[1984]] | surmakoht = [[Filipstad]], Värmland, Rootsi Kuningriik | elukoht = Rootsi Kuningriik | rahvus = rootslane | tegevusala = kunstiteadus, muinsuskaitse | töökoht = Lundi Ülikool, Tartu Ülikool, Riia Ülikool, Värmlandi Muuseum | haridus = kunstiteaduse doktor ([[Lundi Ülikool]]) | tuntumad_tööd = Uno Troili 1815–1875. 1–2. 1917 (doktoritöö)<ref name="KGT4a" />; Gustaf Rydberg : Skånes målare. 1925<ref name="fcGon" />; Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. 1928<ref name="tYAK2" />; Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. 1928<ref name="OYDUF" />; Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. 1932<ref name="OXBUN" />; Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. 1933<ref name="UK3LT" />; Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. 1947<ref name="tcR6r" />; Christian Eriksson, 1858–1935. 1953<ref name="kF3u6" />; Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. 1956<ref name="9lv5F" /> | autasud = [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]], 1932 | autogramm = | märkused = }} '''Tor (Thor) Helge Kjellin''' [tur helje šell'i:n] (tavaliselt kasutas nime '''Helge Kjellin''', pseudonüüm '''Tore Moon''') ([[24. aprill]] [[1885]] Stora kil, [[Kili vald|Kil]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]] – [[17. oktoober]] [[1984]] [[Filipstad]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]]) oli rootsi kunstiajaloolane ja muuseumitegelane, [[Tartu Ülikool]]i esimene [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo professor]] aastatel [[1922]]–[[1924]]. ==Päritolu== Kjellini suguvõsa on pärit Skuttunge kihelkonnast Uppsala läänist. Vanim teadaolev esiisa Olof, kes elas 18. sajandi keskpaigas, oli Skuttunge küla talupoja Eric Olssoni isa (1750–1821). Perekonnanime Kjellin võttis tema poeg Olof Kjellin (1779–1819), kes töötas organisti ja köstrina Aspös Södermanlandis. Tema poeg Carl Gustaf Kjellin (1806–1868), kes oli Nävekvarni (Tunabergsi kihelkond, Södermanland) renditalunik, seejärel põllumees ja maaomanik Björtorpis (Ölme kihelkond, Värmland), on kõigi Kjellinide esiisa. Tema pojapojad olid tuberkuloosiarst Georg Viktor Kjellin (1878–1943) ja kunstiajaloolane Helge Kjellin. Tor Helge Kjellin sündis talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani kümnelapselise pere eelviimase lapsena. Hiljem pidas ta isa kaupmeheametit. ==Hariduskäik== Kjellin õppis [[1894]]–[[1902]] [[Stockholm]]i Norrmalmi kõrgemas ladina koolis. Sügisel 1907 astus ta [[Uppsala Ülikool]]i filosoofiateaduskonda. Üliõpilasena avaldas [[1908]]–[[1912]] ilukirjandust pseudonüümiga Tore Moon, oli aktiivne korporant ning aastatel [[1909]]–[[1910]] Värmlandi osakonna esimene kuraator. Oma õppejõust [[Johnny Roosval]]ist inspireerituna hakkas sügavamat huvi tundma keskaja kunsti, eriti kirikuarhitektuuri vastu. Ta osales 1911. aastal Roosvali ja [[Sigurd Curman]]i algatatud Rootsi kirikute uurimisprogrammis "[[Sveriges kyrkor]]" ja tegi aastatel [[1911]]–[[1918]] uurimistööd ligi sajas Värmlandi maakonna kirikus. Avaldas selle põhjal uurimuse "Rootsi kirikute" väljaannete seerias (Kyrkor i Grums härad. Sveriges kyrkor. Wärmland I. Stockholm 1924). Sai 1913 Uppsala Ülikooli kunstiajaloo ja -teooria kandidaadi kraadi (juhendaja dotsent [[Johnny Roosval]]). Oktoobris 1914 astus Kjellin [[Lundi Ülikool]]i, kus kaitses 1917. aastal litsentsiaadi ja seejärel doktorikraadi (juhendaja [[Ewert Wrangel]]) rootsi maalikunstniku Uno Troili monograafiaga. ==Töökäik== Töötas aastatel [[1903]]–[[1905]] Kuninglikus Raudteevalitsuse kontoriametnikuna. Astus [[1905]]. aastal vabatahtlikuna sõjaväkke ja tegi sõjaväelist karjääri. [[1905]]–[[1908]] töötas ta Raudteevalitsuse sõjaväebüroos ning [[1907]] sai reservalamleitnandi auastme. 1913. aastast praktiseeris Stockholmi Riiklikus Ajaloomuuseumis, Malmö muuseumis, osales arheoloogilistel väljakaevamistel [[Alvastra]]s ja Upplandi maakonnas, tegi uurimistööd Skåne maakonna kirikutes. Aastatel [[1917]]–[[1929]] oli vaheaegadega Lundi Ülikooli kunstiajaloo õppejõud ja periooditi ka professor ning samal ajal [[1917]]–[[1921]] töötas Lundi ülikooli kunstimuuseumis. [[1918]] inventeeris Skåne maakonna kirikuid ja tegi uurimistööd Varbergi kindluses. Aastatel [[1921]]–[[1926]] oli kunstiajaloo professor [[Tartu Ülikool]]is ja [[1929]]–[[1931]] [[Läti Ülikool]]is Riias. Alates [[1928]]. aastast töötas Värmlandi muuseumi ja vabaõhumuuseumi juhatajana. [[1938]]. aastast täitis Wärmlandi maakonna muinsuskaitseülema (antikvaari) kohuseid. Jäi pensionile 65-aastaselt [[1950]]. aastal. Kjellin juhtis restaureerimisprojekte Rootsis (Varberg), Eestis (Karja ja Ridala) ja Lätis ([[Üksküla linnus|Üksküla]]) ning on avaldanud teadustöid keskaegse kirikukunsti kohta Baltimaades, Skånes ja Värmlandis. Hilisema aja kunsti on käsitlenud Uno Troili (1–2, 1917), Gustaf Rydbergi (1925) ja Christian Erikssoni (1953) monograafiates. Kjellin oli Rootsis tunnustatud vene ikoonimaali ekspert. Oma teadmisi ikoonikunstist on ta dokumenteerinud artiklites kreeka ja vene ikoonikunsti kohta ning koostanud Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum Stockholmis) kogusse kuuluvate vene ikoonide kataloogi (1933). Taluehituse uurijana on tal ilmunud "Värmlandi sugu" (“Det värmlandska folklynnet”, 1934–35), "Luuletajate Värmland" (“Skaldernas Värmland”, 1936) ja palju muid teoseid. Ta on toimetanud aastaraamatut "Värmland enne ja nüüd" (“Värmland förr och nu”). Kjellin nägi palju vaeva Värmlandi uue muuseumi korraldamise ja arendamisega. 1930. aastal asutas Värmlandi konserveerimisasutuse. Koos abikaasa Stina Wennströmiga restaureeris Värmlandis altarikappe, epitaafe ja kantsleid. ===Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor=== Enne 1919. aastat kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise arheoloogia õppetoolides. [[13. juuni]]l [[1921]] valiti Kjellin [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofia-keeleteaduskon]]na kunstiajaloo õppetooli professoriks. Tartusse saabus ta 1922. aasta alguses ja pidas [[26. jaanuar]]il Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed), millega määratles oma teaduslikud huvi Eesti kunsti ajaloos. Kjellin asutas õppetooli juurde kunstiajaloo uurimisinstituudi ([[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|kunstiajaloo kabinet]]). Instituudi kogud koosnesid esialgu professori isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest. Suvel 1922 hakkas ta koos üliõpilastega koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri kohta. "Eestimaa ehitus- ja kunstimälestiste kogusse" koondati kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta, sh mõõdistusjoonised, mille koostas insener [[Nikolai Paulsen]]. [[File:NikolaiPaulsen2.jpg|pisi|Saaremaa [[Karja kirik]]u restaureerijad 1924. aastal: seisavad vasakult 3. üliõpilane Heinhrich Hein 4. [[Aksel Erich Wöhrmann]]. 5. [[Ilmar Wöhrmann]], 6. insener [[Nikolai Paulsen]], 8. kirikuõpetaja [[Karl Wöhrmann]], 10. restaureerimistööde juht professor [[Helge Kjellin]], 12. [[Voldemar Vaga]] (tagumises reas prillidega).]] Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendus Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti [[Ojamaa]] kirikutega). Tartus töötas Kjellin ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja ning kunstikool Pallase joonistusõpetajate kunstiajalooõppejõuna. 1923 juhtis [[Tartu Toomkirik]]u varemete arheoloogilisi väljakaevamisi ning 1923–1924 restaureeris Karja ja Ridala keskaegsed kirikud Eestis. Professorina töötas Kjellin Tartus kuni septembrini 1924, jätkates samal ajal uurimis- ja õppetööd Rootsis ning tehes uurimisreise Euroopasse. Tartust lahkumise põhjus olid tema tegevust piiravad majanduslikud olud. 1924–1926 võttis Kjellin vastu kunstiajaloo eksameid ning pidas Tartu Ülikooliga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Pärast Tartu ülikooli seaduse arutelu Riigikogus soovis Haridusministeerium 1926. aastal kunstiajaloo professuuri kaotada, kuid ülikooli vastuseismisel jäeti see vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetis jäid palgalisteks töötajateks Voldemar Vaga ja [[Helmi Saadre|Helmi Saarmann]]. ====Kjellini õpilased Tartu Ülikoolis==== Kjellinil oli Tartus üle saja kunstiajaloo üliõpilase, kellest 27 tegid talle kunstiajaloos eksami erinevas ulatuses. Ülemastme (''[[laudatur]]'') ulatuses tegid lõpueksami Irene Ottilie Thomson (ab. Sepp), [[Elsbet Parek|Elsbet Markus]] (ab. Parek, 1902–85), Helmi Saarmann (ab. [[Osvald Saadre|Saadre]], 1901–89), [[Epp Siimo|Elfriede Simenson]] (Epp Siimo, 1904–91), [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]] (ab. Niinivaara, 1901–2000), August (Ajas) Kruus (1902–84) ja [[Voldemar Vaga]] (1899–1999). Keskastme (''[[cum laude]]'') ulatuses tegi lõpueksami 13 üliõpilast: Theodora (Jevdora) Karro (abielus Leitmann/Leitma; 1899–1944), Amanda Hallik (abielus [[Nikolai Oll|Oll]]), Agnes Stahl (abielus 1930–34 [[Artur Puksov|Puksov]]), [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=888 Hilda (Iroida) Mühlberg (abielus Kauri)], Magdalene Ehrenwert (Erenurm), Helene Masing (Masen), Linda Antje, [[Gustav Saar (kirjandusteadlane)|Gustav Saar]] (1901–30), [[Jaan Pert]] (1899–1953), [[Harri Moora|Harry Mora]] (Moora, 1900–68), [[Ferdinand Linnus|Ferdinand Leinbock]] (Linnus, 1895–1942), Bertha Elfriede (Berta) Treufeldt (abielus Helk) ja Hilda Rosalie (Haldi) Sule (abielus [[Kristjan Teder|Teder]], 1902–93). Alamastme (''[[approbatur]]'') ulatuses tegi lõpueksami 7 üliõpilast: Elfriede Therese (Elts) Möllits (abielus Mägi), [[Adelaida Lemberg]], [[Hilda Taba]] (Tabba, abielus James), Selma Eleonore Mitt (abielus Lipp), Sigrid Helene Elsbeth von [[Johannes Woldemar Otto Narbutt|Narbutt]], Hildegard Pilli (abielus [[Artur Terras|Terras]]) ja [[Julie Rõks]] (abielus Mihkla, 1900–1988). Kunstiajaloos tegid Kjellinile lõpueksami ja seega lõpetasid sel erialal Tartu Ülikooli [[Voldemar Vaga|V. Vaga]] (1925), H. Saarmann (1925), E. Simenson (1926) ja L. Soonberg (1928). Magistrikraadi kaitsesid V. Vaga ("Die Architekten der Dorpater Universität", 1926), E. Simenson ("Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte", 1928). E. Markus esitas küll magistritöö Järvamaa keskaegsetest kirikutest, kuid see jäi tal kaitsmata ning ülikooli lõpetas ta alles 1947. ==Teoseid== * Karja kiriku restaureerimisel kogutud materjalide põhjal avaldas ta 1928 monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Ojamaaga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost. * [[Helge Kjellini bibliograafia]] ==Helge Kjellini mälestusfond== 1919. aastal käis noor Lundi dotsent Kjellin Müncheni muuseumides ja kohtus muuhulgas antikvaar A. S. Dreyga, kellel oli pakkuda ilus Põhja-Itaalia 12. sajandi marmorreljeef 1000 riigimarga eest. Sõjast räsitud Saksamaal oli suure inflatsiooni aeg. Äsja omandatud väärisasi läks kojuveo ja tollitariifidega Kjellinile maksma 238,98 Rootsi krooni, mis sel ajal noore akadeemiku kuupalk. Kivi kujutas elu lätet, levinud allegoorilist motiivi bütsantsi ja veneetsia skulptuuris, ning kuigi Kjellin plaanis sellega kaunistada planeeritavat eramut, deponeeris ta seda 107&nbsp;cm kõrgust ja 80&nbsp;kg rasket kivi Stockholmi Rahvusmuuseumis. Vahepeal plaanis Kjellin selle maha müüa, et maksta laste hariduse eest, kuid seda ei läinud vaja. Tütred otsustasid reljeefi pärast isa surma maha müüa Londoni Sotheby oksjonimajas. Selle eest saadud 27 000 [[Suurbritannia naelsterling|Briti naela]] eest (240 000 [[Rootsi kroon]]i) asutati Helge Kjellini mälestusfond. Fondi vahendeid on kasutatud Värmlandi muuseumis säilitatava Helge Kjellini arhiivi inventeerimistöödeks ja ülalpidamiskuludeks. 1992.-1993. aastast hakati korraldama iga-aastasi Kjellini loengupäevi. ==Tunnustus== *1932 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[1911]] abiellus ta Stina Wennströmiga ([[1891]]–[[1968]]). Tal oli kolm last: Alva Margit Kjellin ([[1912]]–[[2005]]), Marja Schönmeyr ([[1915]]–[[2002]]) ja Ameerika näitleja Alf Gunnar Kjellin ([[1920]]–[[1988]]). Helge Kjellin ja tema perekond on maetud Filipstadi kirikaeda oma abikaasa perekonna hauale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KGT4a">[http://tartu.ester.ee/record=b1338460~S1*est Helge Kjellin. Uno Troili 1815–1875. 1–2. Stockholm, 1917]</ref> <ref name="fcGon">Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196131~S1*est]</ref> <ref name="tYAK2">Helge Kjellin. Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. Kungliga Humanistiska Vetenskapssamfundets årsberättelse 1928/29. 1. Lund, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196041~S1*est]</ref> <ref name="OYDUF">Helge Kjellin. Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1271203~S1*est]</ref> <ref name="OXBUN">Helge Kjellin. Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. — Kyrkohistorisk årsskrift, Årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279–296, 1932 [http://libris.kb.se/bib/2741398?vw=full]</ref> <ref name="UK3LT">Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Stockholm: Nationalmuseum, 1933 [http://libris.kb.se/bib/810899]</ref> <ref name="tcR6r">Helge Kjellin. Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. Göteborg : Wezäta, 1947 [http://libris.kb.se/bib/1398251]</ref> <ref name="kF3u6">Helge Kjellin. Christian Eriksson, 1858–1935. Stockholm : Norstedt, 1953 [http://tallinn.ester.ee/record=b2178331~S1*est]</ref> <ref name="9lv5F">Helge Kjellin. Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm : Svensk litteratur, 1956 [http://tallinn.ester.ee/record=b1515305~S1*est]</ref> }} == Kirjandus == *Han måste. En hvardagsroman ur Stockholmslivet af Tore Moon [Ta peab. Argipäevaromaan Stockholmi elust]. Stockholm, 1908, 200 lk, 2. tr 1910. *Margit Milde. En bok om två lyckliga unga [Margit Milde. Raamat kahest õnnelikust noorest]. Stockholm, 1910, 234 lk, 2. parandatud tr 1912, 160 lk, 3. tr 1912. *Belysningsföremål.—Utställning af äldre kyrklig konst [Valgustid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 98—105. *Målningar.—Utställning af äldre kyrklig konst [Maalid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 112—127. *Dopfat.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Ristimiskivid. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 79—96. *Nattvardskärl.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Karikad. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 121—149. *Mässvik.—Svenska slott och herresäten [Rootsi linnused ja mõisad] (5) 1914, lk 16—22. *Troili.—Egron Lundgren, Uno Troili. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Stockholm, 1915, lk 16—28. *J. C. Boklund. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Malmö, 1917, 24 lk. *Fornminnen och kyrkor.—Sverige. Georg., topogr., statist. beskrifn. D. 5, Stockholm, 1915, lk 370—372, 397, 405—635. *En landshövdingeberättelse om Värmland från 1600-talets slut.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 3—34. *Om “Värmländska släkter”.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 35—41. *Uno Troili 1815—1875. 1—2. Stockholm, 1917, 276, 274 lk. (Grad.-avh. Sv. allm. konstfören. publ. 25—26) *Auguste Rodin, den lefvande ytans mästare.—Tidskrift för konstvetenskap 1917/2, lk 176—177. *En bok om Värmland av värmlänningar 1.—Kyrkliga minnesmärken i Värmland. Uppsala, 1917, lk 357—378. *Medeltida gravvårdsformer i Norden.—Lunds univ. årskr. N. F. Avd. 1 Bd. 14 Nr 19. Lund, 1918, 36 lk. *Credi eller icke credi.—Tidskrift för konstvetenskap 5 (1920), lk 99—100. *Nederländska och tyska kopparstick och träsnitt. 1400—1700-talen. Lund, 1920, 82 lk. *Utställning av Halvor Bagges samling av grekiskt-bysantinskt måleri och konsthantverk från medeltiden och senare tid. Katalog med inledning. Lund, 1921, 23 lk. *Historisk utställning. Äldre utländska och svenska litografier. Lund, 1921, 18 lk. *Gustaf Rydberg.—Ord och bild 30 (1921), lk 289—304. *Nordens största landsortsmuseum. Kulturhistoriska museet i Lund.—Tidskrift för hembygdsvård 2 (1921), lk 92—95. *Ornerade mässingsfat och deras inskrifter.—Äldre kyrklig konst i Skåne, Lund 1921, lk 201-245. *Två Pietro Longhi målningar i Sverige.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1923, lk 59-76. *Några riktlinjer för de estniska museernas verksamhet (På estn.).—Odamees 2, Tartu, 1923, lk 56—57. *Eesti Rahva Muuseum. Kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juht. Tartu, 1923, 20 lk (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne nr 19) *Führer durch die ethnographischen, kunst- und kulturhistorischen Sammlungen des Estnischen Nationalmuseums zu Ratshof. Dorpat, 1923, 10 lk (Die kunst- und kulturhist. Abt. Publik. nr 20 d. Estn. Nat. Museums) *En miniatyrteater med figurer efter Jacques Callot, Stefano della Bella och Melchior Lorch.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1924, lk 217—36, 6 ill. *Kyrkor i Grums härad. Stockholm, 1924, V, VII 157 lk (Sveriges kyrkor. Wärmland. I). *Reformatsioon ja Eesti kiriklik kunst.—Usupuhastus eestlast maal, tartu, 1924, lk 220—229. *Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925. 237 lk. Serie: Sveriges allmänna konstförenings publikation, 99-0481499-6 ; 34. *Ur Gustaf Rydbergs skissböcker. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1926. 125 lk. *Några romanska gravmonument i Skåne. Lund : Tidskrift för konstvetenskap, 1926, 11 lk. *Marie Gloria : en kretensisk ikon från 1500-talet. Lund : 1926, 45 lk. *En gotländsk fabeldjursfunt på Ösel och en gammal handelsväg österut. Stockholm, 1926, 17 lk. *Beskrivande katalog över Gustaf Rydbergs oljemålningar, handteckningar och etsningar. Stockholm : Sveriges allm. konstfören, 1926, 143 lk. *Ernst Norlind som människa och konstnär. : [Till femtioårsdagen.] Malmö, 1927. *Ernst Norlinds konst. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1927, 20[59] lk *Die Hallenkirche Estlands und Gotland. Lund, 1928. Serie: Kungl.Humanistiska Vetenskapssasmf:s årsberättelse 1928/29. 1. *Aristoteles och Phyllis. : Ett moraliserande motiv i konsten. [Ill.] Lund: Finn. Lukasgillets i Lund publikation. 1928. *Stilriktningar och skolor inom det ryska ikonmåleriet. Lund, 1928, 28 lk + 12 ill. *Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928. Serie: Acta Regiae Societatis humaniorum litterarum Lundensis. 269 lk, 34 ill. *Vergilius i korgen och som trollkarl.—Johnny Roosval den 29 augusti 1929. Amici Amico. Stockholm: Nordisk rotogravyr, 1929, lk 142—150. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1929 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 54 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1930 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 39 lk. *Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten.—Kyrkohistorisk årsskrift utgiven av D. Emanuel Linderholm Professor i kyrkohistoria vid Uppsala universitet. årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279—296. *Helge Kjellins:Latviesu maksla. : [Den lettiska konsten.] Riga, 1932. *Till Artur Hazelii minne. Karlstad,1933, Ur: Värmland förr och nu. 1933. (Artur Hazelius 1833-1901). *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Icones russes, collection Olof Aschberg : donation faite au Musée national /[le présent catalogue a été élabore par Helge Kjellin], Stockholm :[Nationalmuseum],1933, (2), 116 lk, 8 ill. Nationalmusem utställningskatalog; 45. Utställning, i K. Akademiens för de fria konsterna lokaler i samband med den XIII internationella konsthistorikerkongressen i Stockholm 1933. *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling /[katalogen är utarbetad av Helge Kjellin]. Stockholm :Norstedt, 1933. 103 lk, 16 pl. Nationalmuseum utställningskatalog ;44. *Christian Erikssons liv och bildkonst : en återblick vid 75-årsdagen. Karlstad : Nya Werml.-tid.,1933. 35 lk., 1 ill. Värmland förr och nu, 1933. Eriksson, Christian,1858-1935 *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1931 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 52 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1932 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 68, [7] lk. *Det värmländska folklynnet. Karlstad :[Värmlands museum],1934. 2. uppl. s.å. (2. tr samal aastal). *Karlstads stads trehundrafemtioårsjubileum : Minneskrönika. Karlstad : Värmlands museum,1935. 78 lk. *De grafiska konsternas teknik och historia : kortfattad översikt. Stockholm : Grafiska sällskapet,1935. 16 lk. *Skaldernas Värmland. [Borås],[1936.]. Ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 1. 1936. *Gamla värmländska allmogehem och deras möblering. Uddevalla,1936. ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 2. *Bromander, Carl Vilhelm, 1865-1963, Helge Kjellin. Boltziussläkten och Boltziusminnen : minnesskrift till 100-årsdagen av F. A. Boltzius födelse. Karlstad :Värmlands museum, 1936. 31 lk. *Värmlands museum 100 år / [red. av Helge Kjellin]. Karlstad :Värmlands museum,1939-1941. 439, [1]s., 2 pl.-bl. :ill. Ingår även i: Värmland förr och nu. 37 (1939)-38 (1940). *"Wärmeland i sitt ämne och i sin uppodling." Värmlands odlingshistoria under 6000 år. Karlstad,1939-1941. ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok 1939-1940. *Thor Fagerkvist - mästaren från Persberg. Uppsala,1939. ur: Nationen och hembygden. 2. 1939. Thor Fagerkvist (1884-1960) *Wärmeland i sitt ämne och i sin upodling : Värmlands odlingshistoria under 6 000 år. Karlstad :Värmlands museum,1941. [3], 295, [1] lk. :ill. Ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok. 1939/1940 *Mårbacka. : Vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Utg. av Mårbackastiftelsen. Karlstad, 1942-1950 (7 trükki) *Wermlands brandstodsbolag 1843-1943 : minnesskrift /på uppdrag av styrelsen utarbetad av Helge Kjellin. Karlstad : Bolaget, 1943. 299, [5] lk. *Mosaiska kultföremål jämte ett 40-tal målningar av Hilda Heyman med motiv från Polens och Tjeckoslovakiens ghetton samt från Palestina. Karlstad :Värmlands museum,1945. 11 lk. Heyman, Hilda,1872-1955, kaasautor Helge Kjellin. Svensk judisk bibliografi. *Värmland, ett storslaget och egenartat landskap / under red. av Helge Kjellin. Stockholm :Sv. litteratur,1946. 494 lk. *Mårbacka. : Guide through Selma Lagerlöf's home. Publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad,1947. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad :Nerman,1947. 14 lk. Selma Lagerlöf (1858-1940). *Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift /utg. av O. F. Ahlmark & Co. eftr. AB., Karlstad, med anledning av dess 100-årsjubileum [Av Helge Kjellin m. fl.] Göteborg :Wezäta,1947. 130 lk. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /by Helge Kjellin ; published by the Mårbacka foundation. Karlstad, 1953. 15 lk. *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Karlstad :Mårbackastiftelsen,1953. 14 lk. *Christian Eriksson, 1858-1935. Stockholm :Norstedt,1953. 331 lk. [Även utg. som: Sveriges allmänna konstförenings publikation. 62] *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem /av Helge Kjellin ; utgiven av Mårbackastiftelsen. 8. uppl. Karlstad,1954. 13 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Svensk litteratur,1956. 331 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Sv. litteratur,1956 ;(Malmö :Landby & Lundgren). 331 lk. *Russiske ikoner i norsk og svensk eie. Oslo :Dreyer,[1956]. 331 lk. *Helge Kjellin. Gejvall, Nils-Gustaf. Nedre Ulleruds kyrkor : en minnesbok med anledning av den nuvarande kyrkans tvåhundraåriga tillvaro /[utg. av Nedre Ulleruds församling], 1959. ===Helge Kjellini kohta=== *Helge Kjellin.– [[Eesti biograafiline leksikon]]. Tallinn : KÜ Loodus, 1926-1929, lk 221. *Svenska män och kvinnor. Biografisk uppslagsbok. 4. I-Lindner. Stockholm : Albert Bonniers Förlag, 1948, lk 258-259. *Vem är vem. Svealand utom Stor-Stockholm. Huvudredaktör: Paul Harnesk. Stads-bibliotekarie, Uppsala. Stockholm : Bokförlaget Vem är vem, 1964, lk 439–440. *Erik Elinder. Helge Kjellin död. Kollegan till Fröding Produktiv forskare.— Svenska Dagbladet 23.10.1984. *Ingemar Liman. Helge Kjellin : 1885-1984. Ingår i:Konst i Värmland. Karlstad : Värmlands museums och Värmlands fornminnes- och museiföreningen, 1985. *Sten Karling. Helge Kjellin. – Vetenskapssocieteten i Lund. Årsbok. Lund : Vetenskapssocieteten, 1985 *Sten Karling. Helge Kjellin. – Konsthistorisk tidskrift Stockholm : Scandinavian University Press, 1985. *Gunnar Hedin. Helge Kjellin – inte bara professor. – Värmlands museum 1839-1989. Redaktör: Britt-Marie Insulander. Karlstad : Värmlands museum, 1989, lk 63–68. *Pelle Norelius. Helge Kjellins arkiv. – Semper ardens : läsning i blandade ämnen tillägnad Erik Elinder, 1992, lk 222–228. *Eero Kangor. Art History as a new discipline at the Estonian University in Tartu after the long 19th century. Baltic Journal of Art History, 24 (Autumn/Winter 2022). Tartu: Tartu Ülikool, 2023, lk 9−47. {{JÄRJESTA:Kjellin, Tor Helge}} [[Kategooria:Rootsi kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuriajaloolased]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1984]] cz07sghwcla5jw95eyzyeve4sgslpng 7261306 7261305 2026-10-29T07:49:48Z Amherst99 15496 /* Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor */ 7261306 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | pilt = Helge Kjellin 1923.jpg | pildiallkiri = Helge Kjellin (1923) | sündinud = 24. aprill [[1885]] | sünnikoht = Mon, Stora Kil, Värmland, Rootsi Kuningriik | surnud = 17. oktoober [[1984]] | surmakoht = [[Filipstad]], Värmland, Rootsi Kuningriik | elukoht = Rootsi Kuningriik | rahvus = rootslane | tegevusala = kunstiteadus, muinsuskaitse | töökoht = Lundi Ülikool, Tartu Ülikool, Riia Ülikool, Värmlandi Muuseum | haridus = kunstiteaduse doktor ([[Lundi Ülikool]]) | tuntumad_tööd = Uno Troili 1815–1875. 1–2. 1917 (doktoritöö)<ref name="KGT4a" />; Gustaf Rydberg : Skånes målare. 1925<ref name="fcGon" />; Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. 1928<ref name="tYAK2" />; Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. 1928<ref name="OYDUF" />; Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. 1932<ref name="OXBUN" />; Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. 1933<ref name="UK3LT" />; Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. 1947<ref name="tcR6r" />; Christian Eriksson, 1858–1935. 1953<ref name="kF3u6" />; Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. 1956<ref name="9lv5F" /> | autasud = [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]], 1932 | autogramm = | märkused = }} '''Tor (Thor) Helge Kjellin''' [tur helje šell'i:n] (tavaliselt kasutas nime '''Helge Kjellin''', pseudonüüm '''Tore Moon''') ([[24. aprill]] [[1885]] Stora kil, [[Kili vald|Kil]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]] – [[17. oktoober]] [[1984]] [[Filipstad]], [[Värmlandi lään|Värmland]], [[Rootsi]]) oli rootsi kunstiajaloolane ja muuseumitegelane, [[Tartu Ülikool]]i esimene [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo professor]] aastatel [[1922]]–[[1924]]. ==Päritolu== Kjellini suguvõsa on pärit Skuttunge kihelkonnast Uppsala läänist. Vanim teadaolev esiisa Olof, kes elas 18. sajandi keskpaigas, oli Skuttunge küla talupoja Eric Olssoni isa (1750–1821). Perekonnanime Kjellin võttis tema poeg Olof Kjellin (1779–1819), kes töötas organisti ja köstrina Aspös Södermanlandis. Tema poeg Carl Gustaf Kjellin (1806–1868), kes oli Nävekvarni (Tunabergsi kihelkond, Södermanland) renditalunik, seejärel põllumees ja maaomanik Björtorpis (Ölme kihelkond, Värmland), on kõigi Kjellinide esiisa. Tema pojapojad olid tuberkuloosiarst Georg Viktor Kjellin (1878–1943) ja kunstiajaloolane Helge Kjellin. Tor Helge Kjellin sündis talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani kümnelapselise pere eelviimase lapsena. Hiljem pidas ta isa kaupmeheametit. ==Hariduskäik== Kjellin õppis [[1894]]–[[1902]] [[Stockholm]]i Norrmalmi kõrgemas ladina koolis. Sügisel 1907 astus ta [[Uppsala Ülikool]]i filosoofiateaduskonda. Üliõpilasena avaldas [[1908]]–[[1912]] ilukirjandust pseudonüümiga Tore Moon, oli aktiivne korporant ning aastatel [[1909]]–[[1910]] Värmlandi osakonna esimene kuraator. Oma õppejõust [[Johnny Roosval]]ist inspireerituna hakkas sügavamat huvi tundma keskaja kunsti, eriti kirikuarhitektuuri vastu. Ta osales 1911. aastal Roosvali ja [[Sigurd Curman]]i algatatud Rootsi kirikute uurimisprogrammis "[[Sveriges kyrkor]]" ja tegi aastatel [[1911]]–[[1918]] uurimistööd ligi sajas Värmlandi maakonna kirikus. Avaldas selle põhjal uurimuse "Rootsi kirikute" väljaannete seerias (Kyrkor i Grums härad. Sveriges kyrkor. Wärmland I. Stockholm 1924). Sai 1913 Uppsala Ülikooli kunstiajaloo ja -teooria kandidaadi kraadi (juhendaja dotsent [[Johnny Roosval]]). Oktoobris 1914 astus Kjellin [[Lundi Ülikool]]i, kus kaitses 1917. aastal litsentsiaadi ja seejärel doktorikraadi (juhendaja [[Ewert Wrangel]]) rootsi maalikunstniku Uno Troili monograafiaga. ==Töökäik== Töötas aastatel [[1903]]–[[1905]] Kuninglikus Raudteevalitsuse kontoriametnikuna. Astus [[1905]]. aastal vabatahtlikuna sõjaväkke ja tegi sõjaväelist karjääri. [[1905]]–[[1908]] töötas ta Raudteevalitsuse sõjaväebüroos ning [[1907]] sai reservalamleitnandi auastme. 1913. aastast praktiseeris Stockholmi Riiklikus Ajaloomuuseumis, Malmö muuseumis, osales arheoloogilistel väljakaevamistel [[Alvastra]]s ja Upplandi maakonnas, tegi uurimistööd Skåne maakonna kirikutes. Aastatel [[1917]]–[[1929]] oli vaheaegadega Lundi Ülikooli kunstiajaloo õppejõud ja periooditi ka professor ning samal ajal [[1917]]–[[1921]] töötas Lundi ülikooli kunstimuuseumis. [[1918]] inventeeris Skåne maakonna kirikuid ja tegi uurimistööd Varbergi kindluses. Aastatel [[1921]]–[[1926]] oli kunstiajaloo professor [[Tartu Ülikool]]is ja [[1929]]–[[1931]] [[Läti Ülikool]]is Riias. Alates [[1928]]. aastast töötas Värmlandi muuseumi ja vabaõhumuuseumi juhatajana. [[1938]]. aastast täitis Wärmlandi maakonna muinsuskaitseülema (antikvaari) kohuseid. Jäi pensionile 65-aastaselt [[1950]]. aastal. Kjellin juhtis restaureerimisprojekte Rootsis (Varberg), Eestis (Karja ja Ridala) ja Lätis ([[Üksküla linnus|Üksküla]]) ning on avaldanud teadustöid keskaegse kirikukunsti kohta Baltimaades, Skånes ja Värmlandis. Hilisema aja kunsti on käsitlenud Uno Troili (1–2, 1917), Gustaf Rydbergi (1925) ja Christian Erikssoni (1953) monograafiates. Kjellin oli Rootsis tunnustatud vene ikoonimaali ekspert. Oma teadmisi ikoonikunstist on ta dokumenteerinud artiklites kreeka ja vene ikoonikunsti kohta ning koostanud Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum Stockholmis) kogusse kuuluvate vene ikoonide kataloogi (1933). Taluehituse uurijana on tal ilmunud "Värmlandi sugu" (“Det värmlandska folklynnet”, 1934–35), "Luuletajate Värmland" (“Skaldernas Värmland”, 1936) ja palju muid teoseid. Ta on toimetanud aastaraamatut "Värmland enne ja nüüd" (“Värmland förr och nu”). Kjellin nägi palju vaeva Värmlandi uue muuseumi korraldamise ja arendamisega. 1930. aastal asutas Värmlandi konserveerimisasutuse. Koos abikaasa Stina Wennströmiga restaureeris Värmlandis altarikappe, epitaafe ja kantsleid. ===Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor=== Enne 1919. aastat kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise arheoloogia õppetoolides. [[13. juuni]]l [[1921]] valiti Kjellin [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofia-keeleteaduskon]]na kunstiajaloo õppetooli professoriks. Tartusse saabus ta 1922. aasta alguses ja pidas [[26. jaanuar]]il Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed), millega määratles oma teaduslikud huvi Eesti kunsti ajaloos. Kjellin asutas õppetooli juurde kunstiajaloo uurimisinstituudi ([[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|kunstiajaloo kabinet]]). Instituudi kogud koosnesid esialgu professori isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest. Suvel 1922 hakkas ta koos üliõpilastega koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri kohta. "Eestimaa ehitus- ja kunstimälestiste kogusse" koondati kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta, sh mõõdistusjoonised, mille koostas insener [[Nikolai Paulsen]]. [[File:NikolaiPaulsen2.jpg|pisi|Saaremaa [[Karja kirik]]u restaureerijad 1924. aastal: seisavad vasakult 3. üliõpilane Heinhrich Hein 4. [[Aksel Erich Wöhrmann]]. 5. [[Ilmar Wöhrmann]], 6. insener [[Nikolai Paulsen]], 8. kirikuõpetaja [[Karl Wöhrmann]], 10. restaureerimistööde juht professor [[Helge Kjellin]], 12. [[Voldemar Vaga]] (tagumises reas prillidega).]] Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendus Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti [[Ojamaa]] kirikutega). Tartus töötas Kjellin ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja ning kunstikool Pallase joonistusõpetajate kunstiajalooõppejõuna. 1923 juhtis [[Tartu toomkirik]]u varemete arheoloogilisi väljakaevamisi ning 1923–1924 restaureeris Karja ja Ridala keskaegsed kirikud Eestis. Professorina töötas Kjellin Tartus kuni septembrini 1924, jätkates samal ajal uurimis- ja õppetööd Rootsis ning tehes uurimisreise Euroopasse. Tartust lahkumise põhjus olid tema tegevust piiravad majanduslikud olud. 1924–1926 võttis Kjellin vastu kunstiajaloo eksameid ning pidas Tartu Ülikooliga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Pärast Tartu ülikooli seaduse arutelu Riigikogus soovis Haridusministeerium 1926. aastal kunstiajaloo professuuri kaotada, kuid ülikooli vastuseismisel jäeti see vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetis jäid palgalisteks töötajateks Voldemar Vaga ja [[Helmi Saadre|Helmi Saarmann]]. ====Kjellini õpilased Tartu Ülikoolis==== Kjellinil oli Tartus üle saja kunstiajaloo üliõpilase, kellest 27 tegid talle kunstiajaloos eksami erinevas ulatuses. Ülemastme (''[[laudatur]]'') ulatuses tegid lõpueksami Irene Ottilie Thomson (ab. Sepp), [[Elsbet Parek|Elsbet Markus]] (ab. Parek, 1902–85), Helmi Saarmann (ab. [[Osvald Saadre|Saadre]], 1901–89), [[Epp Siimo|Elfriede Simenson]] (Epp Siimo, 1904–91), [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]] (ab. Niinivaara, 1901–2000), August (Ajas) Kruus (1902–84) ja [[Voldemar Vaga]] (1899–1999). Keskastme (''[[cum laude]]'') ulatuses tegi lõpueksami 13 üliõpilast: Theodora (Jevdora) Karro (abielus Leitmann/Leitma; 1899–1944), Amanda Hallik (abielus [[Nikolai Oll|Oll]]), Agnes Stahl (abielus 1930–34 [[Artur Puksov|Puksov]]), [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=888 Hilda (Iroida) Mühlberg (abielus Kauri)], Magdalene Ehrenwert (Erenurm), Helene Masing (Masen), Linda Antje, [[Gustav Saar (kirjandusteadlane)|Gustav Saar]] (1901–30), [[Jaan Pert]] (1899–1953), [[Harri Moora|Harry Mora]] (Moora, 1900–68), [[Ferdinand Linnus|Ferdinand Leinbock]] (Linnus, 1895–1942), Bertha Elfriede (Berta) Treufeldt (abielus Helk) ja Hilda Rosalie (Haldi) Sule (abielus [[Kristjan Teder|Teder]], 1902–93). Alamastme (''[[approbatur]]'') ulatuses tegi lõpueksami 7 üliõpilast: Elfriede Therese (Elts) Möllits (abielus Mägi), [[Adelaida Lemberg]], [[Hilda Taba]] (Tabba, abielus James), Selma Eleonore Mitt (abielus Lipp), Sigrid Helene Elsbeth von [[Johannes Woldemar Otto Narbutt|Narbutt]], Hildegard Pilli (abielus [[Artur Terras|Terras]]) ja [[Julie Rõks]] (abielus Mihkla, 1900–1988). Kunstiajaloos tegid Kjellinile lõpueksami ja seega lõpetasid sel erialal Tartu Ülikooli [[Voldemar Vaga|V. Vaga]] (1925), H. Saarmann (1925), E. Simenson (1926) ja L. Soonberg (1928). Magistrikraadi kaitsesid V. Vaga ("Die Architekten der Dorpater Universität", 1926), E. Simenson ("Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte", 1928). E. Markus esitas küll magistritöö Järvamaa keskaegsetest kirikutest, kuid see jäi tal kaitsmata ning ülikooli lõpetas ta alles 1947. ==Teoseid== * Karja kiriku restaureerimisel kogutud materjalide põhjal avaldas ta 1928 monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Ojamaaga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost. * [[Helge Kjellini bibliograafia]] ==Helge Kjellini mälestusfond== 1919. aastal käis noor Lundi dotsent Kjellin Müncheni muuseumides ja kohtus muuhulgas antikvaar A. S. Dreyga, kellel oli pakkuda ilus Põhja-Itaalia 12. sajandi marmorreljeef 1000 riigimarga eest. Sõjast räsitud Saksamaal oli suure inflatsiooni aeg. Äsja omandatud väärisasi läks kojuveo ja tollitariifidega Kjellinile maksma 238,98 Rootsi krooni, mis sel ajal noore akadeemiku kuupalk. Kivi kujutas elu lätet, levinud allegoorilist motiivi bütsantsi ja veneetsia skulptuuris, ning kuigi Kjellin plaanis sellega kaunistada planeeritavat eramut, deponeeris ta seda 107&nbsp;cm kõrgust ja 80&nbsp;kg rasket kivi Stockholmi Rahvusmuuseumis. Vahepeal plaanis Kjellin selle maha müüa, et maksta laste hariduse eest, kuid seda ei läinud vaja. Tütred otsustasid reljeefi pärast isa surma maha müüa Londoni Sotheby oksjonimajas. Selle eest saadud 27 000 [[Suurbritannia naelsterling|Briti naela]] eest (240 000 [[Rootsi kroon]]i) asutati Helge Kjellini mälestusfond. Fondi vahendeid on kasutatud Värmlandi muuseumis säilitatava Helge Kjellini arhiivi inventeerimistöödeks ja ülalpidamiskuludeks. 1992.-1993. aastast hakati korraldama iga-aastasi Kjellini loengupäevi. ==Tunnustus== *1932 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[1911]] abiellus ta Stina Wennströmiga ([[1891]]–[[1968]]). Tal oli kolm last: Alva Margit Kjellin ([[1912]]–[[2005]]), Marja Schönmeyr ([[1915]]–[[2002]]) ja Ameerika näitleja Alf Gunnar Kjellin ([[1920]]–[[1988]]). Helge Kjellin ja tema perekond on maetud Filipstadi kirikaeda oma abikaasa perekonna hauale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KGT4a">[http://tartu.ester.ee/record=b1338460~S1*est Helge Kjellin. Uno Troili 1815–1875. 1–2. Stockholm, 1917]</ref> <ref name="fcGon">Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196131~S1*est]</ref> <ref name="tYAK2">Helge Kjellin. Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. Kungliga Humanistiska Vetenskapssamfundets årsberättelse 1928/29. 1. Lund, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1196041~S1*est]</ref> <ref name="OYDUF">Helge Kjellin. Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928 [http://tallinn.ester.ee/record=b1271203~S1*est]</ref> <ref name="OXBUN">Helge Kjellin. Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. — Kyrkohistorisk årsskrift, Årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279–296, 1932 [http://libris.kb.se/bib/2741398?vw=full]</ref> <ref name="UK3LT">Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Stockholm: Nationalmuseum, 1933 [http://libris.kb.se/bib/810899]</ref> <ref name="tcR6r">Helge Kjellin. Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift. Göteborg : Wezäta, 1947 [http://libris.kb.se/bib/1398251]</ref> <ref name="kF3u6">Helge Kjellin. Christian Eriksson, 1858–1935. Stockholm : Norstedt, 1953 [http://tallinn.ester.ee/record=b2178331~S1*est]</ref> <ref name="9lv5F">Helge Kjellin. Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm : Svensk litteratur, 1956 [http://tallinn.ester.ee/record=b1515305~S1*est]</ref> }} == Kirjandus == *Han måste. En hvardagsroman ur Stockholmslivet af Tore Moon [Ta peab. Argipäevaromaan Stockholmi elust]. Stockholm, 1908, 200 lk, 2. tr 1910. *Margit Milde. En bok om två lyckliga unga [Margit Milde. Raamat kahest õnnelikust noorest]. Stockholm, 1910, 234 lk, 2. parandatud tr 1912, 160 lk, 3. tr 1912. *Belysningsföremål.—Utställning af äldre kyrklig konst [Valgustid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 98—105. *Målningar.—Utställning af äldre kyrklig konst [Maalid. – Vanema kirikukunsti näitus]. Hudiksvall, 1913, lk 112—127. *Dopfat.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Ristimiskivid. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 79—96. *Nattvardskärl.—Utställning af äldre kyrklig konst från Skåne [Karikad. – Skoone vanema kirikukunsti näitus]. Malmö, 1914, lk 121—149. *Mässvik.—Svenska slott och herresäten [Rootsi linnused ja mõisad] (5) 1914, lk 16—22. *Troili.—Egron Lundgren, Uno Troili. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Stockholm, 1915, lk 16—28. *J. C. Boklund. Minnesutställning i Malmö museum [Mälestusnäitus Malmö muuseumis]. Malmö, 1917, 24 lk. *Fornminnen och kyrkor.—Sverige. Georg., topogr., statist. beskrifn. D. 5, Stockholm, 1915, lk 370—372, 397, 405—635. *En landshövdingeberättelse om Värmland från 1600-talets slut.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 3—34. *Om “Värmländska släkter”.—Värmland förr och nu 14 (1916), lk 35—41. *Uno Troili 1815—1875. 1—2. Stockholm, 1917, 276, 274 lk. (Grad.-avh. Sv. allm. konstfören. publ. 25—26) *Auguste Rodin, den lefvande ytans mästare.—Tidskrift för konstvetenskap 1917/2, lk 176—177. *En bok om Värmland av värmlänningar 1.—Kyrkliga minnesmärken i Värmland. Uppsala, 1917, lk 357—378. *Medeltida gravvårdsformer i Norden.—Lunds univ. årskr. N. F. Avd. 1 Bd. 14 Nr 19. Lund, 1918, 36 lk. *Credi eller icke credi.—Tidskrift för konstvetenskap 5 (1920), lk 99—100. *Nederländska och tyska kopparstick och träsnitt. 1400—1700-talen. Lund, 1920, 82 lk. *Utställning av Halvor Bagges samling av grekiskt-bysantinskt måleri och konsthantverk från medeltiden och senare tid. Katalog med inledning. Lund, 1921, 23 lk. *Historisk utställning. Äldre utländska och svenska litografier. Lund, 1921, 18 lk. *Gustaf Rydberg.—Ord och bild 30 (1921), lk 289—304. *Nordens största landsortsmuseum. Kulturhistoriska museet i Lund.—Tidskrift för hembygdsvård 2 (1921), lk 92—95. *Ornerade mässingsfat och deras inskrifter.—Äldre kyrklig konst i Skåne, Lund 1921, lk 201-245. *Två Pietro Longhi målningar i Sverige.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1923, lk 59-76. *Några riktlinjer för de estniska museernas verksamhet (På estn.).—Odamees 2, Tartu, 1923, lk 56—57. *Eesti Rahva Muuseum. Kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juht. Tartu, 1923, 20 lk (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne nr 19) *Führer durch die ethnographischen, kunst- und kulturhistorischen Sammlungen des Estnischen Nationalmuseums zu Ratshof. Dorpat, 1923, 10 lk (Die kunst- und kulturhist. Abt. Publik. nr 20 d. Estn. Nat. Museums) *En miniatyrteater med figurer efter Jacques Callot, Stefano della Bella och Melchior Lorch.—Vet.-soc. i Lund Årsbok 1924, lk 217—36, 6 ill. *Kyrkor i Grums härad. Stockholm, 1924, V, VII 157 lk (Sveriges kyrkor. Wärmland. I). *Reformatsioon ja Eesti kiriklik kunst.—Usupuhastus eestlast maal, tartu, 1924, lk 220—229. *Gustaf Rydberg : Skånes målare. Stockholm : Sveriges allmänna konstförening, 1925. 237 lk. Serie: Sveriges allmänna konstförenings publikation, 99-0481499-6 ; 34. *Ur Gustaf Rydbergs skissböcker. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1926. 125 lk. *Några romanska gravmonument i Skåne. Lund : Tidskrift för konstvetenskap, 1926, 11 lk. *Marie Gloria : en kretensisk ikon från 1500-talet. Lund : 1926, 45 lk. *En gotländsk fabeldjursfunt på Ösel och en gammal handelsväg österut. Stockholm, 1926, 17 lk. *Beskrivande katalog över Gustaf Rydbergs oljemålningar, handteckningar och etsningar. Stockholm : Sveriges allm. konstfören, 1926, 143 lk. *Ernst Norlind som människa och konstnär. : [Till femtioårsdagen.] Malmö, 1927. *Ernst Norlinds konst. Malmö : Malmö grafiska anstalt, 1927, 20[59] lk *Die Hallenkirche Estlands und Gotland. Lund, 1928. Serie: Kungl.Humanistiska Vetenskapssasmf:s årsberättelse 1928/29. 1. *Aristoteles och Phyllis. : Ett moraliserande motiv i konsten. [Ill.] Lund: Finn. Lukasgillets i Lund publikation. 1928. *Stilriktningar och skolor inom det ryska ikonmåleriet. Lund, 1928, 28 lk + 12 ill. *Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928. Serie: Acta Regiae Societatis humaniorum litterarum Lundensis. 269 lk, 34 ill. *Vergilius i korgen och som trollkarl.—Johnny Roosval den 29 augusti 1929. Amici Amico. Stockholm: Nordisk rotogravyr, 1929, lk 142—150. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1929 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 54 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1930 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Värmlands fornminnes- och museifören., 1931. 39 lk. *Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten.—Kyrkohistorisk årsskrift utgiven av D. Emanuel Linderholm Professor i kyrkohistoria vid Uppsala universitet. årgång 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279—296. *Helge Kjellins:Latviesu maksla. : [Den lettiska konsten.] Riga, 1932. *Till Artur Hazelii minne. Karlstad,1933, Ur: Värmland förr och nu. 1933. (Artur Hazelius 1833-1901). *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling. Icones russes, collection Olof Aschberg : donation faite au Musée national /[le présent catalogue a été élabore par Helge Kjellin], Stockholm :[Nationalmuseum],1933, (2), 116 lk, 8 ill. Nationalmusem utställningskatalog; 45. Utställning, i K. Akademiens för de fria konsterna lokaler i samband med den XIII internationella konsthistorikerkongressen i Stockholm 1933. *Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum överlämnade samling /[katalogen är utarbetad av Helge Kjellin]. Stockholm :Norstedt, 1933. 103 lk, 16 pl. Nationalmuseum utställningskatalog ;44. *Christian Erikssons liv och bildkonst : en återblick vid 75-årsdagen. Karlstad : Nya Werml.-tid.,1933. 35 lk., 1 ill. Värmland förr och nu, 1933. Eriksson, Christian,1858-1935 *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1931 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 52 lk. *Hembygdsvård och hembygdsföreningar i Värmland under år 1932 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Värmlands fornminnes- och museifören.,1933. 68, [7] lk. *Det värmländska folklynnet. Karlstad :[Värmlands museum],1934. 2. uppl. s.å. (2. tr samal aastal). *Karlstads stads trehundrafemtioårsjubileum : Minneskrönika. Karlstad : Värmlands museum,1935. 78 lk. *De grafiska konsternas teknik och historia : kortfattad översikt. Stockholm : Grafiska sällskapet,1935. 16 lk. *Skaldernas Värmland. [Borås],[1936.]. Ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 1. 1936. *Gamla värmländska allmogehem och deras möblering. Uddevalla,1936. ur: Svenska gods och gårdar. Värmland. 2. *Bromander, Carl Vilhelm, 1865-1963, Helge Kjellin. Boltziussläkten och Boltziusminnen : minnesskrift till 100-årsdagen av F. A. Boltzius födelse. Karlstad :Värmlands museum, 1936. 31 lk. *Värmlands museum 100 år / [red. av Helge Kjellin]. Karlstad :Värmlands museum,1939-1941. 439, [1]s., 2 pl.-bl. :ill. Ingår även i: Värmland förr och nu. 37 (1939)-38 (1940). *"Wärmeland i sitt ämne och i sin uppodling." Värmlands odlingshistoria under 6000 år. Karlstad,1939-1941. ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok 1939-1940. *Thor Fagerkvist - mästaren från Persberg. Uppsala,1939. ur: Nationen och hembygden. 2. 1939. Thor Fagerkvist (1884-1960) *Wärmeland i sitt ämne och i sin upodling : Värmlands odlingshistoria under 6 000 år. Karlstad :Värmlands museum,1941. [3], 295, [1] lk. :ill. Ur: Värmlands fornminnes- och museiförenings årsbok. 1939/1940 *Mårbacka. : Vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Utg. av Mårbackastiftelsen. Karlstad, 1942-1950 (7 trükki) *Wermlands brandstodsbolag 1843-1943 : minnesskrift /på uppdrag av styrelsen utarbetad av Helge Kjellin. Karlstad : Bolaget, 1943. 299, [5] lk. *Mosaiska kultföremål jämte ett 40-tal målningar av Hilda Heyman med motiv från Polens och Tjeckoslovakiens ghetton samt från Palestina. Karlstad :Värmlands museum,1945. 11 lk. Heyman, Hilda,1872-1955, kaasautor Helge Kjellin. Svensk judisk bibliografi. *Värmland, ett storslaget och egenartat landskap / under red. av Helge Kjellin. Stockholm :Sv. litteratur,1946. 494 lk. *Mårbacka. : Guide through Selma Lagerlöf's home. Publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad,1947. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /publ. by the Mårbacka foundation. Karlstad :Nerman,1947. 14 lk. Selma Lagerlöf (1858-1940). *Från Vänern till Västerhavet : en minnesskrift /utg. av O. F. Ahlmark & Co. eftr. AB., Karlstad, med anledning av dess 100-årsjubileum [Av Helge Kjellin m. fl.] Göteborg :Wezäta,1947. 130 lk. *Mårbacka : guide through Selma Lagerlöf's home /by Helge Kjellin ; published by the Mårbacka foundation. Karlstad, 1953. 15 lk. *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem. Karlstad :Mårbackastiftelsen,1953. 14 lk. *Christian Eriksson, 1858-1935. Stockholm :Norstedt,1953. 331 lk. [Även utg. som: Sveriges allmänna konstförenings publikation. 62] *Mårbacka : vägledning genom Selma Lagerlöfs hem /av Helge Kjellin ; utgiven av Mårbackastiftelsen. 8. uppl. Karlstad,1954. 13 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Svensk litteratur,1956. 331 lk. *Ryska ikoner i svensk och norsk ägo. Stockholm :Sv. litteratur,1956 ;(Malmö :Landby & Lundgren). 331 lk. *Russiske ikoner i norsk og svensk eie. Oslo :Dreyer,[1956]. 331 lk. *Helge Kjellin. Gejvall, Nils-Gustaf. Nedre Ulleruds kyrkor : en minnesbok med anledning av den nuvarande kyrkans tvåhundraåriga tillvaro /[utg. av Nedre Ulleruds församling], 1959. ===Helge Kjellini kohta=== *Helge Kjellin.– [[Eesti biograafiline leksikon]]. Tallinn : KÜ Loodus, 1926-1929, lk 221. *Svenska män och kvinnor. Biografisk uppslagsbok. 4. I-Lindner. Stockholm : Albert Bonniers Förlag, 1948, lk 258-259. *Vem är vem. Svealand utom Stor-Stockholm. Huvudredaktör: Paul Harnesk. Stads-bibliotekarie, Uppsala. Stockholm : Bokförlaget Vem är vem, 1964, lk 439–440. *Erik Elinder. Helge Kjellin död. Kollegan till Fröding Produktiv forskare.— Svenska Dagbladet 23.10.1984. *Ingemar Liman. Helge Kjellin : 1885-1984. Ingår i:Konst i Värmland. Karlstad : Värmlands museums och Värmlands fornminnes- och museiföreningen, 1985. *Sten Karling. Helge Kjellin. – Vetenskapssocieteten i Lund. Årsbok. Lund : Vetenskapssocieteten, 1985 *Sten Karling. Helge Kjellin. – Konsthistorisk tidskrift Stockholm : Scandinavian University Press, 1985. *Gunnar Hedin. Helge Kjellin – inte bara professor. – Värmlands museum 1839-1989. Redaktör: Britt-Marie Insulander. Karlstad : Värmlands museum, 1989, lk 63–68. *Pelle Norelius. Helge Kjellins arkiv. – Semper ardens : läsning i blandade ämnen tillägnad Erik Elinder, 1992, lk 222–228. *Eero Kangor. Art History as a new discipline at the Estonian University in Tartu after the long 19th century. Baltic Journal of Art History, 24 (Autumn/Winter 2022). Tartu: Tartu Ülikool, 2023, lk 9−47. {{JÄRJESTA:Kjellin, Tor Helge}} [[Kategooria:Rootsi kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuriajaloolased]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1984]] eujwzsw8idrcn9qysx5ltej1ph4zzc2 Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet 0 145114 7261285 6994982 2026-10-29T07:33:52Z Amherst99 15496 7261285 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti''' asutas [[1922]]. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juurde professor [[Tor Helge Kjellin]]. See likvideeriti koos [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|Kunstiajaloo kateedriga]] [[1950]]. aastal. Kabinetis olid õppe- ja uurimistööks vajalikud kogud. Kunstiajaloo kabineti Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu fotokogu asub alates [[1994]]. aastast Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetooli juures, alates [[2006]]. aastast Kunstiajaloolise Fotokogu nime all. Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogusse kuulunud mõõdistusjoonised asuvad praegu [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. Kunstiajaloo kabineti õppefotokogu anti [[1970]]. ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. == Ajalugu == ===1922–1924=== Tor Helge Kjellini nägemuse järgi pidi kunstiajaloo kabinet toimima uurimisinstituudina. Kabinetis asusid raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning seal toimus ka õppetöö. Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudi]] (ametlikult [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Kabinett]]) asutamispäevaks võib tinglikult pidada [[21. veebruar]]it [[1922]], mil T. H. Kjellin oli saanud instituudi jaoks kaks ruumi [[Vanemuise tänav 46 (Tartu)|Aia tänava õppehoones]]. Tegelikult asus Kunstiajaloo Instituut alates 1922. aasta teisest poolaastast [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 asunud ülikooli hoone kolmandal korrusel. 1922. aasta suvest asus kabinetis tööle kirjanduse ja kunstiajaloo üliõpilane [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]]. 1923. aasta suvel koliti kunstiajaloo kabinet [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 36 teisele korrusele, kuhu see jäi 1941. aastani. Sama aasta kevadel asus Pedriksi asemel kabinetis tööle [[Voldemar Vaga]]. Kabineti üheks olulisemaks tegevuseks oli [[Eesti kunst]]i [[kunstiajalugu|ajaloo]] uurimine. Professor Kjellini peamiseks uurimisalaks oli [[Eesti keskaeg|Eesti keskaja]] kunst ja arhitektuur ning peamiselt selle tarbeks loodi kabineti juurde Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu (EEKK). Kogu hakkas sisaldama peamiselt [[foto]]sid, kuid uurimise tarbeks olid vajalikud ka [[ehitismälestis]]te täpsed joonised. EEKK asutamisajaks võib lugeda 1923. aastat, mil T. H. Kjellin on seda esimesena maininud. Fotode kogumiseks korraldas professor üliõpilastega [[välitööd|uurimisreise]] nii [[Eesti]]s kui ka [[Läti]]s. Ta pildistas ise, ostis [[postkaart]]e ja tellis fotosid elukutselistelt fotograafidelt. Üliõpilaste ülesandeks oli koostada täpseid [[kunstimälestis]]te kirjeldusi ja inventarinimestikke. Kirikute ja hoonete mõõdistusjoonised telliti inseneridelt. Professori lahkumisel oli EEKK-s 3100 fotot ja [[negatiiv]]i ning 125 mõõdistusjoonist. ===1925–1932=== Pärast Tor Helge Kjellini lahkumist juhatas kunstiajaloo kabinetti ametlikult [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppejõud [[Pärtel Haliste|Pärtel Baumann]] (al 1929 Haliste), kuid sisuliselt kandis kogude eest hoolt [[Voldemar Vaga]]. Professor Kjellini lahkumise järel ei olnud kogude täiendamine enam nii intensiivne ja Vaga tegeles peamiselt materjali [[kataloog]]imisega. Muutuse tõi [[Haridusministeerium]]i 1928. aasta otsus, mis tegi kabinetile ülesandeks kunstimälestiste arvelevõtmise vastavalt [[Muinsusnõukogu]]s (MN) koostatud nimekirjadele (mille autor oli Voldemar Vaga). Vastavaid nimekirju säilitati kunstiajaloo kabinetis alates 1926. aastast. Kunsti- ja kultuurajalooliste vallasmuinasvarade (peamiselt kirikuinventari) registreerimine toimus 1928–1930. Registreerimine tähendas ka objektide pildistamist; fotod koondati EEKK-sse. 1931 koostati MN-is muinasvarade inventeerimise kava, mille kohaselt tuli koostada ehituste plaane, fassaadi-, arhitektuuridetailide ja ehituskonstruktsioonide jooniseid ning neid kohapeal fotografeerida. Lisaks tuli koostada muinasvarade kirjeldusi, mis pidid sisaldama andmeid ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, värvitooni ja muu taolise kohta, lühikest ehituslugu ning [[bibliograafia]]t. Inventeerimist hakanuks ellu viima noored arhitektid või üliõpilased. Inventeerimise materjalid tuli koondada kunstiajaloo kabinetti. Kava elluviimine kindlustas kunstiajaloo kabinetile tegevuse ja kogude pideva täienemise. Järgneva üheksa aasta jooksul eraldati inventeerimistöödeks kokku 5510 krooni ning kogud täienesid ligi 1800 foto ja negatiivi võrra. ===1933–1940=== 1933. aasta sügisel hakkas Tartu Ülikoolis tööle uus kunstiajalooprofessor rootslane [[Sten Ingvar Karling]] (1906–88), kes jäi sellesse ametisse kuni Eestist lahkumiseni 1941. Kunstiajalooprofessor oli ühtlasi kunstiajaloo kabineti juhataja ning muinasvarade kaitse seaduse järgi ka Muinsusnõukogu liige. Sarnaselt eelkäijaga kasutas Sten Ingvar Karling muinsuskaitses ja uurimistöös rohkesti üliõpilaste abi. Professorina võttis ta endale ülesandeks ning soovitas ka oma üliõpilastel hakata uurima Eesti kunsti ajalugu. Sealjuures sai ta toetuda EEKK kogudele, mis selleks ajaks andsid juba üsna tervikliku ülevaate Eesti kunstimälestistest. Kunstiteadusliku uurimistöö jaoks olid hädavajalikud [[välitööd|väliuurimistööd]], mida rahastas Haridusministeerium Muinsusnõukogu kaudu. Karlingi ametiajal eraldati selleks otstarbeks varasemast rohkem vahendeid. 1925–1933 oli nende tööde jaoks eraldatud ligikaudu 10 000 krooni, 1933–1940 saadi selleks kokku umbes 26 000 krooni. Kõige mahukamad tööd toimusid [[Pirita klooster|Pirita]] ja [[Padise klooster|Padise kloostrites]] ning [[Põltsamaa loss]]is. Uurimistöödega seoses täienesid ka kunstiajaloo kabineti kogud. Suuremate uurimistööde läbiviijateks olid Karlingi õpilased [[Armin Tuulse]] ja [[Villem Raam]]. Professor Karlingi ametiajal sai Kunstiajaloo kabineti tegevus rahvusvahelisema kõlapinna. 1937 asutas Karling uurimistöö tulemuste avaldamiseks [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded|"Kunstiajaloo kabineti väljaanded"]], mille artiklid ilmusid [[saksa keel|saksa]] või [[prantsuse keel]]es. Ajakirja levitati rahvusvaheliselt. Välismaiste asutustega vahetati ka fotosid. Fotosid osteti näiteks [[Marburgi Kunstiajaloo Instituut|Marburgi Kunstiajaloo Instituudist]] ning vahetati Läti muinsuskaitse nõukogu Riia Monumentide Arhiiviga. 1939. aastal nimetati ametliku nimega Kunstiajaloo kabinett ümber Kunstiajaloo Instituudiks. ===1940–1944=== 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda]] ei jätnud Kunstiajaloo Instituuti puutumata. Pärast [[juunipööre|Eesti Vabariigi okupeerimist]] vabastasid võimule tulnud kommunistid teiste hulgas ametist ka välismaalase Sten Ingvar Karlingi. Kunstiajaloo Instituuti ähvardas pärast 22. juunil 1941 alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel]] varade ja personali evakueerimine. 28. juunil kinnitati [[Moskva]]s riiklik evakuatsiooniplaan, mida hakkasid Eestis ellu viima kohalikud komisjonid. Samal päeval käskis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusliku osakonna juhataja salajases ringkirjas kõigil allasutustel võimalike õnnetuste vältimiseks anda mürgised ained hoiule spetsiaalsetesse ladudesse. Kunstiajaloo kabinetil oleks tulnud Anorgaanilise Keemia Instituudi lattu [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoones]] hoiule anda negatiivid, fotod ja fotokeemilised ained. Kuid juba 25. juunil oli Armin Tuulse ettenägelikult andnud Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi hoiule „11 200 diapositiivi, 20 500 ülesvõtet, 3948 ülesvõtete negatiivi ning 246 joonist ja plaani“{{lisa viide}}. See dokument annab täpse ülevaate Kunka varade seisust 1940. aastal. Professor Karlingi ametiajal suurenes diapositiivide- ja fotokogu märkimisväärselt. 1933–1940 oli EEKK-sse lisandunud 1958 negatiivi ja 3104 fotot (kokku 5062 säilikut). Pärast professor Karlingi määrati Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks ümber nimetatud õppetooli ja Kunstiajaloo Instituudi juhatajaks Armin Tuulse. Instituut püüdis jätkata Eesti kunstimälestiste pildistamist ja plaanistamist, kuigi vaheneid selleks oli napilt. Aasta pärast asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa omaga]]. Instituudi kogusid sõjategevus märkimisväärselt ei kahjustanud, kuigi sõjapurustustest tekkinud ruumipuudusel pidi kabinet 1941. aasta sügisel loobuma ruumidest Laial tänaval ja kolima [[Ülikooli tänav]]ale 18a, kuhu kõik varad ei mahtunud. Muutused toimusid ka isikkoosseisus. 1940 oli Voldemar Vaga kinnitatud eesti ja üldise kunstiajaloo õpetajaks, mistõttu suurenes tema töökoormus ning järgmisel aastal asus tema kohale Kunstiajaloo Instituudis [[Olga Berendsen|Olga Paris]]. Okupatsiooniaastatel täienesid instituudi kogud seoses muinsuskaitseliste päästeoperatsioonidega. Kunstiajaloo Instituut jätkas ehitismälestiste mõõdistamist, kirjeldamist ja fotografeerimist. 1944. aasta kevadel võis EEKK-s olla umbes 7000 negatiivi (neist umbes 2700 võisid olla koopianegatiivid) ja umbes 8800 fotot. 1944. aastal hakkas [[Punaarmee]] Eestit ohustama. Sellega seoses arutati 16. märtsil 1944 Tartu Ülikooli varade võimalikku evakueerimist [[Königsberg]]i. Koosolekust osa võtnud Armin Tuulse pidi vastutama kultuurivarade maapakku toimetamise eest. Kunstiajaloo Instituudi varad jäid Tartusse, kus nende eest lubas hoolt kanda Voldemar Vaga, kes 1944. aasta augustis otsustas kindlalt Tartusse jääda. Armin Tuulse ja Olga Paris lahkusid Eestist 1944. ===1944–1992=== 1944. aasta augustis kinnitati Voldemar Vaga [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedri juhatajaks. 1946. aastal anti talle dotsendi ning järgmisel aastal professori kutse. 1944–48 töötas kateedri assistendina [[Niina Raid]] ning 1945. aasta aprillis asus kateedri laborandi kohale [[Heini Paas]]. Pärast Niina Raidi lahkumist sai temast kateedri assistent, kelle peamiseks ülesandeks oli tegeleda kunstiajaloo kabineti kogudega. Kateedri lühiajalise tegevuse vältel tuli kabineti varasid mitmel korral kolida. 1945. aasta sügisel asuti [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 20 ahjuküttega lagunenud puumaja esimesele korrusele. 1948 koliti tagasi [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänavale]], kuid mitte enam kabineti vanadesse avaratesse ruumidesse, vaid Lai tänav 32 tänavapoolsetesse ruumidesse. Heini Paasi meenutuste kohaselt olid need kogude säilivuse seiskohalt head – negatiivide ja slaidide jaoks oli isegi olemas sobivalt kuiv keldriruum{{lisa viide}}. Et aga kunstiajaloo kateedri olemasolu oli pidevalt ohus ja 1950. aasta sügisel see lõpuks likvideeritigi, osutus kaotatuks ka kunstiajaloo kabinet, mille varad koliti 1950. aasta lõpul Lai tänav 32 õuepoolsetesse ruumidesse, kust nad lõpuks ka sealt välja tõsteti. Aasta lõpus selgus siiski, et kunstiajaloo kateedri likvideerimine ei toonud veel tingimata kaasa kunstiajaloo kabineti kaotamist, kuigi selle varad olid esialgu mitmel pool üle ülikooli laiali. Päevakorras oli kabineti varade kokkukogumine ja allesjäänud osa esialgne korrastamine. 1951 koondatigi kabineti varad [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone|keemiahoone]] keldrisse. Järgmise kolme aastakümne jooksul aga mingit korrastamist ei toimunud; vastupidi, kogusid koliti ühest kohast teise. 1952–1962 asusid need keemiahoone esimese korruse koridoris, kus tuli asukohta vahetada; 1962 koliti ülikooli peahoonesse, kus ruume jagati [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]iga. Seejärel viidi kabinet lühikeseks ajaks (1968–1971) ahjuküttega [[Vana Anatoomikum|Vanasse Anatoomikumi]]. 1971. aastal leidsid Kunka kogud pikemaks ajaks koha, toonase Tartu Riikliku Ülikooli spordihoone, praeguse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja|Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu]] ruumides [[Tõnissoni tänav]]al 1. Pärast neis ruumides alanud remonti hoiustas [[Kaur Alttoa]] neid oma kodus. 1994. aastal valmis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3, kuhu koondati lõpuks kabineti mitmel pool hajali asunud raamatu- ja fotokogud. ===1992–2011=== 1992. aasta 1. jaanuaril loetleti Tartu Ülikooli varade inventeerimisandmikus Kunstiajaloo kabineti varadena „11 570 diapositiivi, 25 658 ülesvõtet, 1375 väljakirjutust arhiivist ja 4464 reproduktsiooni“{{lisa viide}}. Dokumendi koostanud Kaur Alttoa sõnutsi on aruandes toodud andmed formaalsed, sest kogude inventuuri vahepealse 40 aasta jooksul ei toimunud. Üht osa kogu negatiividest inventeeris 1985–87 [[Tiina Tolli]]. 1995–96 korrastas [[Anton Weiss-Wendt]] EEKK Narva linna fotod. Täpselt määramata ajal on kirjeldatud ka EEKK baltisaksa kunstnike Schlateri ja Hageni graafikateoste negatiive. Kogusse lisandus sel perioodil veel fotosid. 1997 andis Armin Tuulse lesk Liidia Tuulse Eesti Ajalooarhiivile üle oma abikaasa arhiivi, mille korrastas [[Mari Nõmmela]]. Suurem osa pildimaterjalist anti üle Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolile. 1996–97 saadi teinegi annetus – baltisaksa fotograaf [[R. C. E. Kirchhoff]]i järeltulija kinkis kunstiajaloo õppetoolile mõnisada fotograafi originaalfotot. 2004 kuulutas Eesti Vabariigi Haridusministeerium välja Humanitaar- ja Loodusteaduslike kogude riikliku programmi. 2005 õnnestus Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolil saada finantseering Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ja foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamise ja ajakohastamise projektile. Projektil oli kolm peamist eesmärki: 1) kogu inventeerimine, 2) materjalide (eelkõige klaasnegatiivide) säilimise tagamine, 3) kogu kättesaadavuse parandamine, sealhulgas elektroonilise andmebaasi loomine. 2005. aasta jaanuaris määrati projekti täitjaks [[Eero Kangor]], kes alustas kogu korrastamisega sama aasta septembris. Ühtlasi nimetati kunstiajaloo õppetoolis asunud fotode kogu ümber [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu|Kunstiajalooliseks Fotokoguks (TÜKAF)]]. Projekti tulemusena kirjeldati elektroonilises andmebaasis 7967 negatiivi ja 10 477 fotot (kokku 18 444 eksemplari). Eksemplaridest moodustus 14 033 säilikut, sest mõningaid fotosid oli mitu eksemplari. Negatiivid ja neist tehtud fotod koondati ühte säilikusse. 2008 algas fotokogu digiteerimine. Osa digisäilikutest on avaldatud Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis Dspace. Seoses Ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktrureerimisega anti 1. juunil 2011 Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja 2006. aastal sinna juurde loodud [[Kunstiajalooline Fotokogu]] üle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. Fotokogu asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (fond 192) . == Kogud == ===Ottocar von Ungern-Sternbergi kogu=== [[Ottocar von Ungern-Sternberg]]i (1851–1893) fotokogu (Tartu Ülikooli Raamatukogu, F 57) koosneb kahest albumist. Esimene pärineb reisilt [[Ameerika]]sse 1877. aastal ja sisaldab 40 vaadet [[Niagara juga|Niagara joast]], teine sisaldab maailma eri paikade vaateid ja etnograafilisi pilte kahelt reisilt [[Peterburi]]st [[Jaapan]]isse ajavahemikus 1871–1880, kokku 294 fotot; huvitavad on tehniliselt heal tasemel, osalt koloreeritud pildid rahvatüüpidest. Suur osa albumi fotodest on peatuskohtadest ostetud, kuid on ka Ungern-Sternbergi enda pildistatuid. Albumid asusid arvele võtmata Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis, kust need anti 1970. aastal üle raamatukogule. ==Allikad== *Kangor, Eero. 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. ''[[Baltic Journal of Art History]]'', Fall 2009: 153–178. *[[Anton Weiss-Wendt|Weiss-Wendt, Anton]]. 1997. ''Must-Valge Linn. Vana-Narva Fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' (ISBN 978-9985603956) *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=1 Eesti Teaduskogude portaal] *[[hdl:10062/34121|Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu DSpace'is]] *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] duslglv4ytcri8p4jlqjptmovegh5hi 7261290 7261285 2026-10-29T07:35:51Z Amherst99 15496 7261290 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti''' asutas [[1922]]. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juurde professor [[Tor Helge Kjellin]]. See likvideeriti koos [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|Kunstiajaloo kateedriga]] [[1950]]. aastal. Kabinetis olid õppe- ja uurimistööks vajalikud kogud. Kunstiajaloo kabineti Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu fotokogu asub alates [[1994]]. aastast Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetooli juures, alates [[2006]]. aastast Kunstiajaloolise Fotokogu nime all. Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogusse kuulunud mõõdistusjoonised asuvad praegu [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. Kunstiajaloo kabineti õppefotokogu anti [[1970]]. ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. == Ajalugu == ===1922–1924=== Tor Helge Kjellini nägemuse järgi pidi kunstiajaloo kabinet toimima uurimisinstituudina. Kabinetis asusid raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning seal toimus ka õppetöö. Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudi]] (ametlikult [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Kabinett]]) asutamispäevaks võib tinglikult pidada [[21. veebruar]]it [[1922]], mil T. H. Kjellin oli saanud instituudi jaoks kaks ruumi [[Vanemuise tänav 46 (Tartu)|Aia tänava õppehoones]]. Tegelikult asus Kunstiajaloo Instituut alates 1922. aasta teisest poolaastast [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 asunud ülikooli hoone kolmandal korrusel. 1922. aasta suvest asus kabinetis tööle kirjanduse ja kunstiajaloo üliõpilane [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]]. 1923. aasta suvel koliti kunstiajaloo kabinet [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 36 teisele korrusele, kuhu see jäi 1941. aastani. Sama aasta kevadel asus Pedriksi asemel kabinetis tööle [[Voldemar Vaga]]. Kabineti üheks olulisemaks tegevuseks oli [[Eesti kunst]]i [[kunstiajalugu|ajaloo]] uurimine. Professor Kjellini peamiseks uurimisalaks oli [[Eesti keskaeg|Eesti keskaja]] kunst ja arhitektuur ning peamiselt selle tarbeks loodi kabineti juurde Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu (EEKK). Kogu hakkas sisaldama peamiselt [[foto]]sid, kuid uurimise tarbeks olid vajalikud ka [[ehitismälestis]]te täpsed joonised. EEKK asutamisajaks võib lugeda 1923. aastat, mil T. H. Kjellin on seda esimesena maininud. Fotode kogumiseks korraldas professor üliõpilastega [[välitööd|uurimisreise]] nii [[Eesti]]s kui ka [[Läti]]s. Ta pildistas ise, ostis [[postkaart]]e ja tellis fotosid elukutselistelt fotograafidelt. Üliõpilaste ülesandeks oli koostada täpseid [[kunstimälestis]]te kirjeldusi ja inventarinimestikke. Kirikute ja hoonete mõõdistusjoonised telliti inseneridelt. Professori lahkumisel oli EEKK-s 3100 fotot ja [[negatiiv]]i ning 125 mõõdistusjoonist. ===1925–1932=== Pärast Tor Helge Kjellini lahkumist juhatas kunstiajaloo kabinetti ametlikult [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppejõud [[Pärtel Haliste|Pärtel Baumann]] (al 1929 Haliste), kuid sisuliselt kandis kogude eest hoolt [[Voldemar Vaga]]. Professor Kjellini lahkumise järel ei olnud kogude täiendamine enam nii intensiivne ja Vaga tegeles peamiselt materjali [[kataloog]]imisega. Muutuse tõi [[Haridusministeerium]]i 1928. aasta otsus, mis tegi kabinetile ülesandeks kunstimälestiste arvelevõtmise vastavalt [[Muinsusnõukogu]]s (MN) koostatud nimekirjadele (mille autor oli Voldemar Vaga). Vastavaid nimekirju säilitati kunstiajaloo kabinetis alates 1926. aastast. Kunsti- ja kultuurajalooliste vallasmuinasvarade (peamiselt kirikuinventari) registreerimine toimus 1928–1930. Registreerimine tähendas ka objektide pildistamist; fotod koondati EEKK-sse. 1931 koostati MN-is muinasvarade inventeerimise kava, mille kohaselt tuli koostada ehituste plaane, fassaadi-, arhitektuuridetailide ja ehituskonstruktsioonide jooniseid ning neid kohapeal fotografeerida. Lisaks tuli koostada muinasvarade kirjeldusi, mis pidid sisaldama andmeid ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, värvitooni ja muu taolise kohta, lühikest ehituslugu ning [[bibliograafia]]t. Inventeerimist hakanuks ellu viima noored arhitektid või üliõpilased. Inventeerimise materjalid tuli koondada kunstiajaloo kabinetti. Kava elluviimine kindlustas kunstiajaloo kabinetile tegevuse ja kogude pideva täienemise. Järgneva üheksa aasta jooksul eraldati inventeerimistöödeks kokku 5510 krooni ning kogud täienesid ligi 1800 foto ja negatiivi võrra. ===1933–1940=== 1933. aasta sügisel hakkas Tartu Ülikoolis tööle uus kunstiajalooprofessor rootslane [[Sten Ingvar Karling]] (1906–88), kes jäi sellesse ametisse kuni Eestist lahkumiseni 1941. Kunstiajalooprofessor oli ühtlasi kunstiajaloo kabineti juhataja ning muinasvarade kaitse seaduse järgi ka Muinsusnõukogu liige. Sarnaselt eelkäijaga kasutas Sten Ingvar Karling muinsuskaitses ja uurimistöös rohkesti üliõpilaste abi. Professorina võttis ta endale ülesandeks ning soovitas ka oma üliõpilastel hakata uurima Eesti kunsti ajalugu. Sealjuures sai ta toetuda EEKK kogudele, mis selleks ajaks andsid juba üsna tervikliku ülevaate Eesti kunstimälestistest. Kunstiteadusliku uurimistöö jaoks olid hädavajalikud [[välitööd|väliuurimistööd]], mida rahastas Haridusministeerium Muinsusnõukogu kaudu. Karlingi ametiajal eraldati selleks otstarbeks varasemast rohkem vahendeid. 1925–1933 oli nende tööde jaoks eraldatud ligikaudu 10 000 krooni, 1933–1940 saadi selleks kokku umbes 26 000 krooni. Kõige mahukamad tööd toimusid [[Pirita klooster|Pirita]] ja [[Padise klooster|Padise kloostrites]] ning [[Põltsamaa loss]]is. Uurimistöödega seoses täienesid ka kunstiajaloo kabineti kogud. Suuremate uurimistööde läbiviijateks olid Karlingi õpilased [[Armin Tuulse]] ja [[Villem Raam]]. Professor Karlingi ametiajal sai Kunstiajaloo kabineti tegevus rahvusvahelisema kõlapinna. 1937 asutas Karling uurimistöö tulemuste avaldamiseks [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded|"Kunstiajaloo kabineti väljaanded"]], mille artiklid ilmusid [[saksa keel|saksa]] või [[prantsuse keel]]es. Ajakirja levitati rahvusvaheliselt. Välismaiste asutustega vahetati ka fotosid. Fotosid osteti näiteks [[Marburgi Kunstiajaloo Instituut|Marburgi Kunstiajaloo Instituudist]] ning vahetati Läti muinsuskaitse nõukogu Riia Monumentide Arhiiviga. 1939. aastal nimetati ametliku nimega Kunstiajaloo kabinett ümber Kunstiajaloo Instituudiks. ===1940–1944=== 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda]] ei jätnud Kunstiajaloo Instituuti puutumata. Pärast [[juunipööre|Eesti Vabariigi okupeerimist]] vabastasid võimule tulnud kommunistid teiste hulgas ametist ka välismaalase Sten Ingvar Karlingi. Kunstiajaloo Instituuti ähvardas pärast 22. juunil 1941 alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel]] varade ja personali evakueerimine. 28. juunil kinnitati [[Moskva]]s riiklik evakuatsiooniplaan, mida hakkasid Eestis ellu viima kohalikud komisjonid. Samal päeval käskis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusliku osakonna juhataja salajases ringkirjas kõigil allasutustel võimalike õnnetuste vältimiseks anda mürgised ained hoiule spetsiaalsetesse ladudesse. Kunstiajaloo kabinetil oleks tulnud Anorgaanilise Keemia Instituudi lattu [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoones]] hoiule anda negatiivid, fotod ja fotokeemilised ained. Kuid juba 25. juunil oli Armin Tuulse ettenägelikult andnud Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi hoiule „11 200 diapositiivi, 20 500 ülesvõtet, 3948 ülesvõtete negatiivi ning 246 joonist ja plaani“{{lisa viide}}. See dokument annab täpse ülevaate Kunka varade seisust 1940. aastal. Professor Karlingi ametiajal suurenes diapositiivide- ja fotokogu märkimisväärselt. 1933–1940 oli EEKK-sse lisandunud 1958 negatiivi ja 3104 fotot (kokku 5062 säilikut). Pärast professor Karlingi määrati Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks ümber nimetatud õppetooli ja Kunstiajaloo Instituudi juhatajaks Armin Tuulse. Instituut püüdis jätkata Eesti kunstimälestiste pildistamist ja plaanistamist, kuigi vaheneid selleks oli napilt. Aasta pärast asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa omaga]]. Instituudi kogusid sõjategevus märkimisväärselt ei kahjustanud, kuigi sõjapurustustest tekkinud ruumipuudusel pidi kabinet 1941. aasta sügisel loobuma ruumidest Laial tänaval ja kolima [[Ülikooli tänav]]ale 18a, kuhu kõik varad ei mahtunud. Muutused toimusid ka isikkoosseisus. 1940 oli Voldemar Vaga kinnitatud eesti ja üldise kunstiajaloo õpetajaks, mistõttu suurenes tema töökoormus ning järgmisel aastal asus tema kohale Kunstiajaloo Instituudis [[Olga Berendsen|Olga Paris]]. Okupatsiooniaastatel täienesid instituudi kogud seoses muinsuskaitseliste päästeoperatsioonidega. Kunstiajaloo Instituut jätkas ehitismälestiste mõõdistamist, kirjeldamist ja fotografeerimist. 1944. aasta kevadel võis EEKK-s olla umbes 7000 negatiivi (neist umbes 2700 võisid olla koopianegatiivid) ja umbes 8800 fotot. 1944. aastal hakkas [[Punaarmee]] Eestit ohustama. Sellega seoses arutati 16. märtsil 1944 Tartu Ülikooli varade võimalikku evakueerimist [[Königsberg]]i. Koosolekust osa võtnud Armin Tuulse pidi vastutama kultuurivarade maapakku toimetamise eest. Kunstiajaloo Instituudi varad jäid Tartusse, kus nende eest lubas hoolt kanda Voldemar Vaga, kes 1944. aasta augustis otsustas kindlalt Tartusse jääda. Armin Tuulse ja Olga Paris lahkusid Eestist 1944. ===1944–1992=== 1944. aasta augustis kinnitati Voldemar Vaga [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedri juhatajaks. 1946. aastal anti talle dotsendi ning järgmisel aastal professori kutse. 1944–48 töötas kateedri assistendina [[Niina Raid]] ning 1945. aasta aprillis asus kateedri laborandi kohale [[Heini Paas]]. Pärast Niina Raidi lahkumist sai temast kateedri assistent, kelle peamiseks ülesandeks oli tegeleda kunstiajaloo kabineti kogudega. Kateedri lühiajalise tegevuse vältel tuli kabineti varasid mitmel korral kolida. 1945. aasta sügisel asuti [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 20 ahjuküttega lagunenud puumaja esimesele korrusele. 1948 koliti tagasi [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänavale]], kuid mitte enam kabineti vanadesse avaratesse ruumidesse, vaid Lai tänav 32 tänavapoolsetesse ruumidesse. Heini Paasi meenutuste kohaselt olid need kogude säilivuse seiskohalt head – negatiivide ja slaidide jaoks oli isegi olemas sobivalt kuiv keldriruum{{lisa viide}}. Et aga kunstiajaloo kateedri olemasolu oli pidevalt ohus ja 1950. aasta sügisel see lõpuks likvideeritigi, osutus kaotatuks ka kunstiajaloo kabinet, mille varad koliti 1950. aasta lõpul Lai tänav 32 õuepoolsetesse ruumidesse, kust nad lõpuks ka sealt välja tõsteti. Aasta lõpus selgus siiski, et kunstiajaloo kateedri likvideerimine ei toonud veel tingimata kaasa kunstiajaloo kabineti kaotamist, kuigi selle varad olid esialgu mitmel pool üle ülikooli laiali. Päevakorras oli kabineti varade kokkukogumine ja allesjäänud osa esialgne korrastamine. 1951 koondatigi kabineti varad [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone|keemiahoone]] keldrisse. Järgmise kolme aastakümne jooksul aga mingit korrastamist ei toimunud; vastupidi, kogusid koliti ühest kohast teise. 1952–1962 asusid need keemiahoone esimese korruse koridoris, kus tuli asukohta vahetada; 1962 koliti ülikooli peahoonesse, kus ruume jagati [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]iga. Seejärel viidi kabinet lühikeseks ajaks (1968–1971) ahjuküttega [[Vana Anatoomikum|Vanasse Anatoomikumi]]. 1971. aastal leidsid Kunka kogud pikemaks ajaks koha, toonase Tartu Riikliku Ülikooli spordihoone, praeguse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja|Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu]] ruumides [[Tõnissoni tänav]]al 1. Pärast neis ruumides alanud remonti hoiustas [[Kaur Alttoa]] neid oma kodus. 1994. aastal valmis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3, kuhu koondati lõpuks kabineti mitmel pool hajali asunud raamatu- ja fotokogud. ===1992–2011=== 1992. aasta 1. jaanuaril loetleti Tartu Ülikooli varade inventeerimisandmikus Kunstiajaloo kabineti varadena „11 570 diapositiivi, 25 658 ülesvõtet, 1375 väljakirjutust arhiivist ja 4464 reproduktsiooni“{{lisa viide}}. Dokumendi koostanud Kaur Alttoa sõnutsi on aruandes toodud andmed formaalsed, sest kogude inventuuri vahepealse 40 aasta jooksul ei toimunud. Üht osa kogu negatiividest inventeeris 1985–87 [[Tiina Tolli]]. 1995–96 korrastas [[Anton Weiss-Wendt]] EEKK Narva linna fotod. Täpselt määramata ajal on kirjeldatud ka EEKK baltisaksa kunstnike Schlateri ja Hageni graafikateoste negatiive. Kogusse lisandus sel perioodil veel fotosid. 1997 andis Armin Tuulse lesk Liidia Tuulse Eesti Ajalooarhiivile üle oma abikaasa arhiivi, mille korrastas [[Mari Nõmmela]]. Suurem osa pildimaterjalist anti üle Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolile. 1996–97 saadi teinegi annetus – baltisaksa fotograaf [[R. C. E. Kirchhoff]]i järeltulija kinkis kunstiajaloo õppetoolile mõnisada fotograafi originaalfotot. 2004 kuulutas Eesti Vabariigi Haridusministeerium välja Humanitaar- ja Loodusteaduslike kogude riikliku programmi. 2005 õnnestus Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolil saada finantseering Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ja foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamise ja ajakohastamise projektile. Projektil oli kolm peamist eesmärki: 1) kogu inventeerimine, 2) materjalide (eelkõige klaasnegatiivide) säilimise tagamine, 3) kogu kättesaadavuse parandamine, sealhulgas elektroonilise andmebaasi loomine. 2005. aasta jaanuaris määrati projekti täitjaks [[Eero Kangor]], kes alustas kogu korrastamisega sama aasta septembris. Ühtlasi nimetati kunstiajaloo õppetoolis asunud fotode kogu ümber [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu|Kunstiajalooliseks Fotokoguks (TÜKAF)]]. Projekti tulemusena kirjeldati elektroonilises andmebaasis 7967 negatiivi ja 10 477 fotot (kokku 18 444 eksemplari). Eksemplaridest moodustus 14 033 säilikut, sest mõningaid fotosid oli mitu eksemplari. Negatiivid ja neist tehtud fotod koondati ühte säilikusse. 2008 algas fotokogu digiteerimine. Osa digisäilikutest on avaldatud Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis Dspace. Seoses Ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktrureerimisega anti 1. juunil 2011 Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja 2006. aastal sinna juurde loodud [[Kunstiajalooline Fotokogu]] üle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. Fotokogu asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (fond 192) . == Kogud == ===Ottocar von Ungern-Sternbergi kogu=== [[Ottocar von Ungern-Sternberg]]i (1851–1893) fotokogu (Tartu Ülikooli Raamatukogu, F 57) koosneb kahest albumist. Esimene pärineb reisilt [[Ameerika]]sse 1877. aastal ja sisaldab 40 vaadet [[Niagara juga|Niagara joast]], teine sisaldab maailma eri paikade vaateid ja etnograafilisi pilte kahelt reisilt [[Peterburi]]st [[Jaapan]]isse ajavahemikus 1871–1880, kokku 294 fotot; huvitavad on tehniliselt heal tasemel, osalt koloreeritud pildid rahvatüüpidest. Suur osa albumi fotodest on peatuskohtadest ostetud, kuid on ka Ungern-Sternbergi enda pildistatuid. Albumid asusid arvele võtmata Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis, kust need anti 1970. aastal üle raamatukogule. ==Allikad== *Kangor, Eero. 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. ''[[Baltic Journal of Art History]]'', Fall 2009: 153–178. *[[Anton Weiss-Wendt|Weiss-Wendt, Anton]]. 1997. ''Must-valge linn. Vana-Narva fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' (ISBN 978-9985603956) *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=1 Eesti Teaduskogude portaal] *[[hdl:10062/34121|Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu DSpace'is]] *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] grpo5m9un2t1wscykqguuvugwes5iz9 7261291 7261290 2026-10-29T07:36:19Z Amherst99 15496 /* */ 7261291 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabineti''' asutas [[1922]]. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juurde professor [[Tor Helge Kjellin]]. See likvideeriti koos [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|Kunstiajaloo kateedriga]] [[1950]]. aastal. Kabinetis olid õppe- ja uurimistööks vajalikud kogud. Kunstiajaloo kabineti Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu fotokogu asub alates [[1994]]. aastast Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetooli juures, alates [[2006]]. aastast Kunstiajaloolise Fotokogu nime all. Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogusse kuulunud mõõdistusjoonised asuvad praegu [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. Kunstiajaloo kabineti õppefotokogu anti [[1970]]. ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. == Ajalugu == ===1922–1924=== Tor Helge Kjellini nägemuse järgi pidi kunstiajaloo kabinet toimima uurimisinstituudina. Kabinetis asusid raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning seal toimus ka õppetöö. Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudi]] (ametlikult [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Kabinett]]) asutamispäevaks võib tinglikult pidada [[21. veebruar]]it [[1922]], mil T. H. Kjellin oli saanud instituudi jaoks kaks ruumi [[Vanemuise tänav 46 (Tartu)|Aia tänava õppehoones]]. Tegelikult asus Kunstiajaloo Instituut alates 1922. aasta teisest poolaastast [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 asunud ülikooli hoone kolmandal korrusel. 1922. aasta suvest asus kabinetis tööle kirjanduse ja kunstiajaloo üliõpilane [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]]. 1923. aasta suvel koliti kunstiajaloo kabinet [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 36 teisele korrusele, kuhu see jäi 1941. aastani. Sama aasta kevadel asus Pedriksi asemel kabinetis tööle [[Voldemar Vaga]]. Kabineti üheks olulisemaks tegevuseks oli [[Eesti kunst]]i [[kunstiajalugu|ajaloo]] uurimine. Professor Kjellini peamiseks uurimisalaks oli [[Eesti keskaeg|Eesti keskaja]] kunst ja arhitektuur ning peamiselt selle tarbeks loodi kabineti juurde Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu (EEKK). Kogu hakkas sisaldama peamiselt [[foto]]sid, kuid uurimise tarbeks olid vajalikud ka [[ehitismälestis]]te täpsed joonised. EEKK asutamisajaks võib lugeda 1923. aastat, mil T. H. Kjellin on seda esimesena maininud. Fotode kogumiseks korraldas professor üliõpilastega [[välitööd|uurimisreise]] nii [[Eesti]]s kui ka [[Läti]]s. Ta pildistas ise, ostis [[postkaart]]e ja tellis fotosid elukutselistelt fotograafidelt. Üliõpilaste ülesandeks oli koostada täpseid [[kunstimälestis]]te kirjeldusi ja inventarinimestikke. Kirikute ja hoonete mõõdistusjoonised telliti inseneridelt. Professori lahkumisel oli EEKK-s 3100 fotot ja [[negatiiv]]i ning 125 mõõdistusjoonist. ===1925–1932=== Pärast Tor Helge Kjellini lahkumist juhatas kunstiajaloo kabinetti ametlikult [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppejõud [[Pärtel Haliste|Pärtel Baumann]] (al 1929 Haliste), kuid sisuliselt kandis kogude eest hoolt [[Voldemar Vaga]]. Professor Kjellini lahkumise järel ei olnud kogude täiendamine enam nii intensiivne ja Vaga tegeles peamiselt materjali [[kataloog]]imisega. Muutuse tõi [[Haridusministeerium]]i 1928. aasta otsus, mis tegi kabinetile ülesandeks kunstimälestiste arvelevõtmise vastavalt [[Muinsusnõukogu]]s (MN) koostatud nimekirjadele (mille autor oli Voldemar Vaga). Vastavaid nimekirju säilitati kunstiajaloo kabinetis alates 1926. aastast. Kunsti- ja kultuurajalooliste vallasmuinasvarade (peamiselt kirikuinventari) registreerimine toimus 1928–1930. Registreerimine tähendas ka objektide pildistamist; fotod koondati EEKK-sse. 1931 koostati MN-is muinasvarade inventeerimise kava, mille kohaselt tuli koostada ehituste plaane, fassaadi-, arhitektuuridetailide ja ehituskonstruktsioonide jooniseid ning neid kohapeal fotografeerida. Lisaks tuli koostada muinasvarade kirjeldusi, mis pidid sisaldama andmeid ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, värvitooni ja muu taolise kohta, lühikest ehituslugu ning [[bibliograafia]]t. Inventeerimist hakanuks ellu viima noored arhitektid või üliõpilased. Inventeerimise materjalid tuli koondada kunstiajaloo kabinetti. Kava elluviimine kindlustas kunstiajaloo kabinetile tegevuse ja kogude pideva täienemise. Järgneva üheksa aasta jooksul eraldati inventeerimistöödeks kokku 5510 krooni ning kogud täienesid ligi 1800 foto ja negatiivi võrra. ===1933–1940=== 1933. aasta sügisel hakkas Tartu Ülikoolis tööle uus kunstiajalooprofessor rootslane [[Sten Ingvar Karling]] (1906–88), kes jäi sellesse ametisse kuni Eestist lahkumiseni 1941. Kunstiajalooprofessor oli ühtlasi kunstiajaloo kabineti juhataja ning muinasvarade kaitse seaduse järgi ka Muinsusnõukogu liige. Sarnaselt eelkäijaga kasutas Sten Ingvar Karling muinsuskaitses ja uurimistöös rohkesti üliõpilaste abi. Professorina võttis ta endale ülesandeks ning soovitas ka oma üliõpilastel hakata uurima Eesti kunsti ajalugu. Sealjuures sai ta toetuda EEKK kogudele, mis selleks ajaks andsid juba üsna tervikliku ülevaate Eesti kunstimälestistest. Kunstiteadusliku uurimistöö jaoks olid hädavajalikud [[välitööd|väliuurimistööd]], mida rahastas Haridusministeerium Muinsusnõukogu kaudu. Karlingi ametiajal eraldati selleks otstarbeks varasemast rohkem vahendeid. 1925–1933 oli nende tööde jaoks eraldatud ligikaudu 10 000 krooni, 1933–1940 saadi selleks kokku umbes 26 000 krooni. Kõige mahukamad tööd toimusid [[Pirita klooster|Pirita]] ja [[Padise klooster|Padise kloostrites]] ning [[Põltsamaa loss]]is. Uurimistöödega seoses täienesid ka kunstiajaloo kabineti kogud. Suuremate uurimistööde läbiviijateks olid Karlingi õpilased [[Armin Tuulse]] ja [[Villem Raam]]. Professor Karlingi ametiajal sai Kunstiajaloo kabineti tegevus rahvusvahelisema kõlapinna. 1937 asutas Karling uurimistöö tulemuste avaldamiseks [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded|"Kunstiajaloo kabineti väljaanded"]], mille artiklid ilmusid [[saksa keel|saksa]] või [[prantsuse keel]]es. Ajakirja levitati rahvusvaheliselt. Välismaiste asutustega vahetati ka fotosid. Fotosid osteti näiteks [[Marburgi Kunstiajaloo Instituut|Marburgi Kunstiajaloo Instituudist]] ning vahetati Läti muinsuskaitse nõukogu Riia Monumentide Arhiiviga. 1939. aastal nimetati ametliku nimega Kunstiajaloo kabinett ümber Kunstiajaloo Instituudiks. ===1940–1944=== 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda]] ei jätnud Kunstiajaloo Instituuti puutumata. Pärast [[juunipööre|Eesti Vabariigi okupeerimist]] vabastasid võimule tulnud kommunistid teiste hulgas ametist ka välismaalase Sten Ingvar Karlingi. Kunstiajaloo Instituuti ähvardas pärast 22. juunil 1941 alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel]] varade ja personali evakueerimine. 28. juunil kinnitati [[Moskva]]s riiklik evakuatsiooniplaan, mida hakkasid Eestis ellu viima kohalikud komisjonid. Samal päeval käskis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusliku osakonna juhataja salajases ringkirjas kõigil allasutustel võimalike õnnetuste vältimiseks anda mürgised ained hoiule spetsiaalsetesse ladudesse. Kunstiajaloo kabinetil oleks tulnud Anorgaanilise Keemia Instituudi lattu [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoones]] hoiule anda negatiivid, fotod ja fotokeemilised ained. Kuid juba 25. juunil oli Armin Tuulse ettenägelikult andnud Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi hoiule „11 200 diapositiivi, 20 500 ülesvõtet, 3948 ülesvõtete negatiivi ning 246 joonist ja plaani“{{lisa viide}}. See dokument annab täpse ülevaate Kunka varade seisust 1940. aastal. Professor Karlingi ametiajal suurenes diapositiivide- ja fotokogu märkimisväärselt. 1933–1940 oli EEKK-sse lisandunud 1958 negatiivi ja 3104 fotot (kokku 5062 säilikut). Pärast professor Karlingi määrati Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks ümber nimetatud õppetooli ja Kunstiajaloo Instituudi juhatajaks Armin Tuulse. Instituut püüdis jätkata Eesti kunstimälestiste pildistamist ja plaanistamist, kuigi vaheneid selleks oli napilt. Aasta pärast asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa omaga]]. Instituudi kogusid sõjategevus märkimisväärselt ei kahjustanud, kuigi sõjapurustustest tekkinud ruumipuudusel pidi kabinet 1941. aasta sügisel loobuma ruumidest Laial tänaval ja kolima [[Ülikooli tänav]]ale 18a, kuhu kõik varad ei mahtunud. Muutused toimusid ka isikkoosseisus. 1940 oli Voldemar Vaga kinnitatud eesti ja üldise kunstiajaloo õpetajaks, mistõttu suurenes tema töökoormus ning järgmisel aastal asus tema kohale Kunstiajaloo Instituudis [[Olga Berendsen|Olga Paris]]. Okupatsiooniaastatel täienesid instituudi kogud seoses muinsuskaitseliste päästeoperatsioonidega. Kunstiajaloo Instituut jätkas ehitismälestiste mõõdistamist, kirjeldamist ja fotografeerimist. 1944. aasta kevadel võis EEKK-s olla umbes 7000 negatiivi (neist umbes 2700 võisid olla koopianegatiivid) ja umbes 8800 fotot. 1944. aastal hakkas [[Punaarmee]] Eestit ohustama. Sellega seoses arutati 16. märtsil 1944 Tartu Ülikooli varade võimalikku evakueerimist [[Königsberg]]i. Koosolekust osa võtnud Armin Tuulse pidi vastutama kultuurivarade maapakku toimetamise eest. Kunstiajaloo Instituudi varad jäid Tartusse, kus nende eest lubas hoolt kanda Voldemar Vaga, kes 1944. aasta augustis otsustas kindlalt Tartusse jääda. Armin Tuulse ja Olga Paris lahkusid Eestist 1944. ===1944–1992=== 1944. aasta augustis kinnitati Voldemar Vaga [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedri juhatajaks. 1946. aastal anti talle dotsendi ning järgmisel aastal professori kutse. 1944–48 töötas kateedri assistendina [[Niina Raid]] ning 1945. aasta aprillis asus kateedri laborandi kohale [[Heini Paas]]. Pärast Niina Raidi lahkumist sai temast kateedri assistent, kelle peamiseks ülesandeks oli tegeleda kunstiajaloo kabineti kogudega. Kateedri lühiajalise tegevuse vältel tuli kabineti varasid mitmel korral kolida. 1945. aasta sügisel asuti [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 20 ahjuküttega lagunenud puumaja esimesele korrusele. 1948 koliti tagasi [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänavale]], kuid mitte enam kabineti vanadesse avaratesse ruumidesse, vaid Lai tänav 32 tänavapoolsetesse ruumidesse. Heini Paasi meenutuste kohaselt olid need kogude säilivuse seiskohalt head – negatiivide ja slaidide jaoks oli isegi olemas sobivalt kuiv keldriruum{{lisa viide}}. Et aga kunstiajaloo kateedri olemasolu oli pidevalt ohus ja 1950. aasta sügisel see lõpuks likvideeritigi, osutus kaotatuks ka kunstiajaloo kabinet, mille varad koliti 1950. aasta lõpul Lai tänav 32 õuepoolsetesse ruumidesse, kust nad lõpuks ka sealt välja tõsteti. Aasta lõpus selgus siiski, et kunstiajaloo kateedri likvideerimine ei toonud veel tingimata kaasa kunstiajaloo kabineti kaotamist, kuigi selle varad olid esialgu mitmel pool üle ülikooli laiali. Päevakorras oli kabineti varade kokkukogumine ja allesjäänud osa esialgne korrastamine. 1951 koondatigi kabineti varad [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone|keemiahoone]] keldrisse. Järgmise kolme aastakümne jooksul aga mingit korrastamist ei toimunud; vastupidi, kogusid koliti ühest kohast teise. 1952–1962 asusid need keemiahoone esimese korruse koridoris, kus tuli asukohta vahetada; 1962 koliti ülikooli peahoonesse, kus ruume jagati [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]iga. Seejärel viidi kabinet lühikeseks ajaks (1968–1971) ahjuküttega [[Vana Anatoomikum|Vanasse Anatoomikumi]]. 1971. aastal leidsid Kunka kogud pikemaks ajaks koha, toonase Tartu Riikliku Ülikooli spordihoone, praeguse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja|Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu]] ruumides [[Tõnissoni tänav]]al 1. Pärast neis ruumides alanud remonti hoiustas [[Kaur Alttoa]] neid oma kodus. 1994. aastal valmis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3, kuhu koondati lõpuks kabineti mitmel pool hajali asunud raamatu- ja fotokogud. ===1992–2011=== 1992. aasta 1. jaanuaril loetleti Tartu Ülikooli varade inventeerimisandmikus Kunstiajaloo kabineti varadena „11 570 diapositiivi, 25 658 ülesvõtet, 1375 väljakirjutust arhiivist ja 4464 reproduktsiooni“{{lisa viide}}. Dokumendi koostanud Kaur Alttoa sõnutsi on aruandes toodud andmed formaalsed, sest kogude inventuuri vahepealse 40 aasta jooksul ei toimunud. Üht osa kogu negatiividest inventeeris 1985–87 [[Tiina Tolli]]. 1995–96 korrastas [[Anton Weiss-Wendt]] EEKK Narva linna fotod. Täpselt määramata ajal on kirjeldatud ka EEKK baltisaksa kunstnike Schlateri ja Hageni graafikateoste negatiive. Kogusse lisandus sel perioodil veel fotosid. 1997 andis Armin Tuulse lesk Liidia Tuulse Eesti Ajalooarhiivile üle oma abikaasa arhiivi, mille korrastas [[Mari Nõmmela]]. Suurem osa pildimaterjalist anti üle Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolile. 1996–97 saadi teinegi annetus – baltisaksa fotograaf [[R. C. E. Kirchhoff]]i järeltulija kinkis kunstiajaloo õppetoolile mõnisada fotograafi originaalfotot. 2004 kuulutas Eesti Vabariigi Haridusministeerium välja Humanitaar- ja Loodusteaduslike kogude riikliku programmi. 2005 õnnestus Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolil saada finantseering Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ja foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamise ja ajakohastamise projektile. Projektil oli kolm peamist eesmärki: 1) kogu inventeerimine, 2) materjalide (eelkõige klaasnegatiivide) säilimise tagamine, 3) kogu kättesaadavuse parandamine, sealhulgas elektroonilise andmebaasi loomine. 2005. aasta jaanuaris määrati projekti täitjaks [[Eero Kangor]], kes alustas kogu korrastamisega sama aasta septembris. Ühtlasi nimetati kunstiajaloo õppetoolis asunud fotode kogu ümber [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu|Kunstiajalooliseks Fotokoguks (TÜKAF)]]. Projekti tulemusena kirjeldati elektroonilises andmebaasis 7967 negatiivi ja 10 477 fotot (kokku 18 444 eksemplari). Eksemplaridest moodustus 14 033 säilikut, sest mõningaid fotosid oli mitu eksemplari. Negatiivid ja neist tehtud fotod koondati ühte säilikusse. 2008 algas fotokogu digiteerimine. Osa digisäilikutest on avaldatud Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis Dspace. Seoses Ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktrureerimisega anti 1. juunil 2011 Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja 2006. aastal sinna juurde loodud [[Kunstiajalooline Fotokogu]] üle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. Fotokogu asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (fond 192) . == Kogud == ===Ottocar von Ungern-Sternbergi kogu=== [[Ottocar von Ungern-Sternberg]]i (1851–1893) fotokogu (Tartu Ülikooli Raamatukogu, F 57) koosneb kahest albumist. Esimene pärineb reisilt [[Ameerika]]sse 1877. aastal ja sisaldab 40 vaadet [[Niagara juga|Niagara joast]], teine sisaldab maailma eri paikade vaateid ja etnograafilisi pilte kahelt reisilt [[Peterburi]]st [[Jaapan]]isse ajavahemikus 1871–1880, kokku 294 fotot; huvitavad on tehniliselt heal tasemel, osalt koloreeritud pildid rahvatüüpidest. Suur osa albumi fotodest on peatuskohtadest ostetud, kuid on ka Ungern-Sternbergi enda pildistatuid. Albumid asusid arvele võtmata Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis, kust need anti 1970. aastal üle raamatukogule. ==Allikad== *Kangor, Eero. 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. ''[[Baltic Journal of Art History]]'', Fall 2009: 153–178. *[[Anton Weiss-Wendt|Weiss-Wendt, Anton]]. 1997. ''Must-valge linn. Vana-Narva fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' (ISBN 978-9985603956) *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=1 Eesti Teaduskogude portaal] *[[hdl:10062/34121|Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu DSpace'is]] *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] 8u6t7e8b5fmv6exb83gv1ltrzshjjuz 7261296 7261291 2026-10-29T07:38:48Z Amherst99 15496 /* */ 7261296 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabineti''' asutas [[1922]]. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juurde professor [[Tor Helge Kjellin]]. See likvideeriti koos [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo kateedriga]] [[1950]]. aastal. Kabinetis olid õppe- ja uurimistööks vajalikud kogud. Kunstiajaloo kabineti Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu fotokogu asub alates [[1994]]. aastast Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetooli juures, alates [[2006]]. aastast Kunstiajaloolise Fotokogu nime all. Eesti Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogusse kuulunud mõõdistusjoonised asuvad praegu [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. Kunstiajaloo kabineti õppefotokogu anti [[1970]]. ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. == Ajalugu == ===1922–1924=== Tor Helge Kjellini nägemuse järgi pidi kunstiajaloo kabinet toimima uurimisinstituudina. Kabinetis asusid raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning seal toimus ka õppetöö. Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudi]] (ametlikult [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Kabinett]]) asutamispäevaks võib tinglikult pidada [[21. veebruar]]it [[1922]], mil T. H. Kjellin oli saanud instituudi jaoks kaks ruumi [[Vanemuise tänav 46 (Tartu)|Aia tänava õppehoones]]. Tegelikult asus Kunstiajaloo Instituut alates 1922. aasta teisest poolaastast [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 asunud ülikooli hoone kolmandal korrusel. 1922. aasta suvest asus kabinetis tööle kirjanduse ja kunstiajaloo üliõpilane [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]]. 1923. aasta suvel koliti kunstiajaloo kabinet [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 36 teisele korrusele, kuhu see jäi 1941. aastani. Sama aasta kevadel asus Pedriksi asemel kabinetis tööle [[Voldemar Vaga]]. Kabineti üheks olulisemaks tegevuseks oli [[Eesti kunst]]i [[kunstiajalugu|ajaloo]] uurimine. Professor Kjellini peamiseks uurimisalaks oli [[Eesti keskaeg|Eesti keskaja]] kunst ja arhitektuur ning peamiselt selle tarbeks loodi kabineti juurde Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu (EEKK). Kogu hakkas sisaldama peamiselt [[foto]]sid, kuid uurimise tarbeks olid vajalikud ka [[ehitismälestis]]te täpsed joonised. EEKK asutamisajaks võib lugeda 1923. aastat, mil T. H. Kjellin on seda esimesena maininud. Fotode kogumiseks korraldas professor üliõpilastega [[välitööd|uurimisreise]] nii [[Eesti]]s kui ka [[Läti]]s. Ta pildistas ise, ostis [[postkaart]]e ja tellis fotosid elukutselistelt fotograafidelt. Üliõpilaste ülesandeks oli koostada täpseid [[kunstimälestis]]te kirjeldusi ja inventarinimestikke. Kirikute ja hoonete mõõdistusjoonised telliti inseneridelt. Professori lahkumisel oli EEKK-s 3100 fotot ja [[negatiiv]]i ning 125 mõõdistusjoonist. ===1925–1932=== Pärast Tor Helge Kjellini lahkumist juhatas kunstiajaloo kabinetti ametlikult [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppejõud [[Pärtel Haliste|Pärtel Baumann]] (al 1929 Haliste), kuid sisuliselt kandis kogude eest hoolt [[Voldemar Vaga]]. Professor Kjellini lahkumise järel ei olnud kogude täiendamine enam nii intensiivne ja Vaga tegeles peamiselt materjali [[kataloog]]imisega. Muutuse tõi [[Haridusministeerium]]i 1928. aasta otsus, mis tegi kabinetile ülesandeks kunstimälestiste arvelevõtmise vastavalt [[Muinsusnõukogu]]s (MN) koostatud nimekirjadele (mille autor oli Voldemar Vaga). Vastavaid nimekirju säilitati kunstiajaloo kabinetis alates 1926. aastast. Kunsti- ja kultuurajalooliste vallasmuinasvarade (peamiselt kirikuinventari) registreerimine toimus 1928–1930. Registreerimine tähendas ka objektide pildistamist; fotod koondati EEKK-sse. 1931 koostati MN-is muinasvarade inventeerimise kava, mille kohaselt tuli koostada ehituste plaane, fassaadi-, arhitektuuridetailide ja ehituskonstruktsioonide jooniseid ning neid kohapeal fotografeerida. Lisaks tuli koostada muinasvarade kirjeldusi, mis pidid sisaldama andmeid ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, värvitooni ja muu taolise kohta, lühikest ehituslugu ning [[bibliograafia]]t. Inventeerimist hakanuks ellu viima noored arhitektid või üliõpilased. Inventeerimise materjalid tuli koondada kunstiajaloo kabinetti. Kava elluviimine kindlustas kunstiajaloo kabinetile tegevuse ja kogude pideva täienemise. Järgneva üheksa aasta jooksul eraldati inventeerimistöödeks kokku 5510 krooni ning kogud täienesid ligi 1800 foto ja negatiivi võrra. ===1933–1940=== 1933. aasta sügisel hakkas Tartu Ülikoolis tööle uus kunstiajalooprofessor rootslane [[Sten Ingvar Karling]] (1906–88), kes jäi sellesse ametisse kuni Eestist lahkumiseni 1941. Kunstiajalooprofessor oli ühtlasi kunstiajaloo kabineti juhataja ning muinasvarade kaitse seaduse järgi ka Muinsusnõukogu liige. Sarnaselt eelkäijaga kasutas Sten Ingvar Karling muinsuskaitses ja uurimistöös rohkesti üliõpilaste abi. Professorina võttis ta endale ülesandeks ning soovitas ka oma üliõpilastel hakata uurima Eesti kunsti ajalugu. Sealjuures sai ta toetuda EEKK kogudele, mis selleks ajaks andsid juba üsna tervikliku ülevaate Eesti kunstimälestistest. Kunstiteadusliku uurimistöö jaoks olid hädavajalikud [[välitööd|väliuurimistööd]], mida rahastas Haridusministeerium Muinsusnõukogu kaudu. Karlingi ametiajal eraldati selleks otstarbeks varasemast rohkem vahendeid. 1925–1933 oli nende tööde jaoks eraldatud ligikaudu 10 000 krooni, 1933–1940 saadi selleks kokku umbes 26 000 krooni. Kõige mahukamad tööd toimusid [[Pirita klooster|Pirita]] ja [[Padise klooster|Padise kloostrites]] ning [[Põltsamaa loss]]is. Uurimistöödega seoses täienesid ka kunstiajaloo kabineti kogud. Suuremate uurimistööde läbiviijateks olid Karlingi õpilased [[Armin Tuulse]] ja [[Villem Raam]]. Professor Karlingi ametiajal sai Kunstiajaloo kabineti tegevus rahvusvahelisema kõlapinna. 1937 asutas Karling uurimistöö tulemuste avaldamiseks [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded|"Kunstiajaloo kabineti väljaanded"]], mille artiklid ilmusid [[saksa keel|saksa]] või [[prantsuse keel]]es. Ajakirja levitati rahvusvaheliselt. Välismaiste asutustega vahetati ka fotosid. Fotosid osteti näiteks [[Marburgi Kunstiajaloo Instituut|Marburgi Kunstiajaloo Instituudist]] ning vahetati Läti muinsuskaitse nõukogu Riia Monumentide Arhiiviga. 1939. aastal nimetati ametliku nimega Kunstiajaloo kabinett ümber Kunstiajaloo Instituudiks. ===1940–1944=== 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda]] ei jätnud Kunstiajaloo Instituuti puutumata. Pärast [[juunipööre|Eesti Vabariigi okupeerimist]] vabastasid võimule tulnud kommunistid teiste hulgas ametist ka välismaalase Sten Ingvar Karlingi. Kunstiajaloo Instituuti ähvardas pärast 22. juunil 1941 alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel]] varade ja personali evakueerimine. 28. juunil kinnitati [[Moskva]]s riiklik evakuatsiooniplaan, mida hakkasid Eestis ellu viima kohalikud komisjonid. Samal päeval käskis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusliku osakonna juhataja salajases ringkirjas kõigil allasutustel võimalike õnnetuste vältimiseks anda mürgised ained hoiule spetsiaalsetesse ladudesse. Kunstiajaloo kabinetil oleks tulnud Anorgaanilise Keemia Instituudi lattu [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoones]] hoiule anda negatiivid, fotod ja fotokeemilised ained. Kuid juba 25. juunil oli Armin Tuulse ettenägelikult andnud Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi hoiule „11 200 diapositiivi, 20 500 ülesvõtet, 3948 ülesvõtete negatiivi ning 246 joonist ja plaani“{{lisa viide}}. See dokument annab täpse ülevaate Kunka varade seisust 1940. aastal. Professor Karlingi ametiajal suurenes diapositiivide- ja fotokogu märkimisväärselt. 1933–1940 oli EEKK-sse lisandunud 1958 negatiivi ja 3104 fotot (kokku 5062 säilikut). Pärast professor Karlingi määrati Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks ümber nimetatud õppetooli ja Kunstiajaloo Instituudi juhatajaks Armin Tuulse. Instituut püüdis jätkata Eesti kunstimälestiste pildistamist ja plaanistamist, kuigi vaheneid selleks oli napilt. Aasta pärast asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa omaga]]. Instituudi kogusid sõjategevus märkimisväärselt ei kahjustanud, kuigi sõjapurustustest tekkinud ruumipuudusel pidi kabinet 1941. aasta sügisel loobuma ruumidest Laial tänaval ja kolima [[Ülikooli tänav]]ale 18a, kuhu kõik varad ei mahtunud. Muutused toimusid ka isikkoosseisus. 1940 oli Voldemar Vaga kinnitatud eesti ja üldise kunstiajaloo õpetajaks, mistõttu suurenes tema töökoormus ning järgmisel aastal asus tema kohale Kunstiajaloo Instituudis [[Olga Berendsen|Olga Paris]]. Okupatsiooniaastatel täienesid instituudi kogud seoses muinsuskaitseliste päästeoperatsioonidega. Kunstiajaloo Instituut jätkas ehitismälestiste mõõdistamist, kirjeldamist ja fotografeerimist. 1944. aasta kevadel võis EEKK-s olla umbes 7000 negatiivi (neist umbes 2700 võisid olla koopianegatiivid) ja umbes 8800 fotot. 1944. aastal hakkas [[Punaarmee]] Eestit ohustama. Sellega seoses arutati 16. märtsil 1944 Tartu Ülikooli varade võimalikku evakueerimist [[Königsberg]]i. Koosolekust osa võtnud Armin Tuulse pidi vastutama kultuurivarade maapakku toimetamise eest. Kunstiajaloo Instituudi varad jäid Tartusse, kus nende eest lubas hoolt kanda Voldemar Vaga, kes 1944. aasta augustis otsustas kindlalt Tartusse jääda. Armin Tuulse ja Olga Paris lahkusid Eestist 1944. ===1944–1992=== 1944. aasta augustis kinnitati Voldemar Vaga [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedri juhatajaks. 1946. aastal anti talle dotsendi ning järgmisel aastal professori kutse. 1944–48 töötas kateedri assistendina [[Niina Raid]] ning 1945. aasta aprillis asus kateedri laborandi kohale [[Heini Paas]]. Pärast Niina Raidi lahkumist sai temast kateedri assistent, kelle peamiseks ülesandeks oli tegeleda kunstiajaloo kabineti kogudega. Kateedri lühiajalise tegevuse vältel tuli kabineti varasid mitmel korral kolida. 1945. aasta sügisel asuti [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 20 ahjuküttega lagunenud puumaja esimesele korrusele. 1948 koliti tagasi [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänavale]], kuid mitte enam kabineti vanadesse avaratesse ruumidesse, vaid Lai tänav 32 tänavapoolsetesse ruumidesse. Heini Paasi meenutuste kohaselt olid need kogude säilivuse seiskohalt head – negatiivide ja slaidide jaoks oli isegi olemas sobivalt kuiv keldriruum{{lisa viide}}. Et aga kunstiajaloo kateedri olemasolu oli pidevalt ohus ja 1950. aasta sügisel see lõpuks likvideeritigi, osutus kaotatuks ka kunstiajaloo kabinet, mille varad koliti 1950. aasta lõpul Lai tänav 32 õuepoolsetesse ruumidesse, kust nad lõpuks ka sealt välja tõsteti. Aasta lõpus selgus siiski, et kunstiajaloo kateedri likvideerimine ei toonud veel tingimata kaasa kunstiajaloo kabineti kaotamist, kuigi selle varad olid esialgu mitmel pool üle ülikooli laiali. Päevakorras oli kabineti varade kokkukogumine ja allesjäänud osa esialgne korrastamine. 1951 koondatigi kabineti varad [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone|keemiahoone]] keldrisse. Järgmise kolme aastakümne jooksul aga mingit korrastamist ei toimunud; vastupidi, kogusid koliti ühest kohast teise. 1952–1962 asusid need keemiahoone esimese korruse koridoris, kus tuli asukohta vahetada; 1962 koliti ülikooli peahoonesse, kus ruume jagati [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]iga. Seejärel viidi kabinet lühikeseks ajaks (1968–1971) ahjuküttega [[Vana Anatoomikum|Vanasse Anatoomikumi]]. 1971. aastal leidsid Kunka kogud pikemaks ajaks koha, toonase Tartu Riikliku Ülikooli spordihoone, praeguse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja|Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu]] ruumides [[Tõnissoni tänav]]al 1. Pärast neis ruumides alanud remonti hoiustas [[Kaur Alttoa]] neid oma kodus. 1994. aastal valmis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3, kuhu koondati lõpuks kabineti mitmel pool hajali asunud raamatu- ja fotokogud. ===1992–2011=== 1992. aasta 1. jaanuaril loetleti Tartu Ülikooli varade inventeerimisandmikus Kunstiajaloo kabineti varadena „11 570 diapositiivi, 25 658 ülesvõtet, 1375 väljakirjutust arhiivist ja 4464 reproduktsiooni“{{lisa viide}}. Dokumendi koostanud Kaur Alttoa sõnutsi on aruandes toodud andmed formaalsed, sest kogude inventuuri vahepealse 40 aasta jooksul ei toimunud. Üht osa kogu negatiividest inventeeris 1985–87 [[Tiina Tolli]]. 1995–96 korrastas [[Anton Weiss-Wendt]] EEKK Narva linna fotod. Täpselt määramata ajal on kirjeldatud ka EEKK baltisaksa kunstnike Schlateri ja Hageni graafikateoste negatiive. Kogusse lisandus sel perioodil veel fotosid. 1997 andis Armin Tuulse lesk Liidia Tuulse Eesti Ajalooarhiivile üle oma abikaasa arhiivi, mille korrastas [[Mari Nõmmela]]. Suurem osa pildimaterjalist anti üle Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolile. 1996–97 saadi teinegi annetus – baltisaksa fotograaf [[R. C. E. Kirchhoff]]i järeltulija kinkis kunstiajaloo õppetoolile mõnisada fotograafi originaalfotot. 2004 kuulutas Eesti Vabariigi Haridusministeerium välja Humanitaar- ja Loodusteaduslike kogude riikliku programmi. 2005 õnnestus Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolil saada finantseering Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ja foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamise ja ajakohastamise projektile. Projektil oli kolm peamist eesmärki: 1) kogu inventeerimine, 2) materjalide (eelkõige klaasnegatiivide) säilimise tagamine, 3) kogu kättesaadavuse parandamine, sealhulgas elektroonilise andmebaasi loomine. 2005. aasta jaanuaris määrati projekti täitjaks [[Eero Kangor]], kes alustas kogu korrastamisega sama aasta septembris. Ühtlasi nimetati kunstiajaloo õppetoolis asunud fotode kogu ümber [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu|Kunstiajalooliseks Fotokoguks (TÜKAF)]]. Projekti tulemusena kirjeldati elektroonilises andmebaasis 7967 negatiivi ja 10 477 fotot (kokku 18 444 eksemplari). Eksemplaridest moodustus 14 033 säilikut, sest mõningaid fotosid oli mitu eksemplari. Negatiivid ja neist tehtud fotod koondati ühte säilikusse. 2008 algas fotokogu digiteerimine. Osa digisäilikutest on avaldatud Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis Dspace. Seoses Ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktrureerimisega anti 1. juunil 2011 Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja 2006. aastal sinna juurde loodud [[Kunstiajalooline Fotokogu]] üle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. Fotokogu asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (fond 192) . == Kogud == ===Ottocar von Ungern-Sternbergi kogu=== [[Ottocar von Ungern-Sternberg]]i (1851–1893) fotokogu (Tartu Ülikooli Raamatukogu, F 57) koosneb kahest albumist. Esimene pärineb reisilt [[Ameerika]]sse 1877. aastal ja sisaldab 40 vaadet [[Niagara juga|Niagara joast]], teine sisaldab maailma eri paikade vaateid ja etnograafilisi pilte kahelt reisilt [[Peterburi]]st [[Jaapan]]isse ajavahemikus 1871–1880, kokku 294 fotot; huvitavad on tehniliselt heal tasemel, osalt koloreeritud pildid rahvatüüpidest. Suur osa albumi fotodest on peatuskohtadest ostetud, kuid on ka Ungern-Sternbergi enda pildistatuid. Albumid asusid arvele võtmata Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis, kust need anti 1970. aastal üle raamatukogule. ==Allikad== *Kangor, Eero. 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. ''[[Baltic Journal of Art History]]'', Fall 2009: 153–178. *[[Anton Weiss-Wendt|Weiss-Wendt, Anton]]. 1997. ''Must-valge linn. Vana-Narva fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' (ISBN 978-9985603956) *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=1 Eesti Teaduskogude portaal] *[[hdl:10062/34121|Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu DSpace'is]] *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] raucqk57y0l6hiohbc6xik8969bibda 7261299 7261296 2026-10-29T07:40:56Z Amherst99 15496 /* */ 7261299 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabineti''' asutas [[1922]]. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juurde professor [[Tor Helge Kjellin]]. See likvideeriti koos [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo kateedriga]] [[1950]]. aastal. Kabinetis olid õppe- ja uurimistööks vajalikud kogud. Kunstiajaloo kabineti Eesti ehitus- ja kunstimälestiste kogu fotokogu asub alates [[1994]]. aastast Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juures, alates [[2006]]. aastast kunstiajaloolise fotokogu nime all. Eesti ehitus- ja kunstimälestiste kogusse kuulunud mõõdistusjoonised asuvad praegu [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. Kunstiajaloo kabineti õppefotokogu anti [[1970]]. ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. == Ajalugu == ===1922–1924=== Tor Helge Kjellini nägemuse järgi pidi kunstiajaloo kabinet toimima uurimisinstituudina. Kabinetis asusid raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning seal toimus ka õppetöö. Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudi]] (ametlikult [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Kabinett]]) asutamispäevaks võib tinglikult pidada [[21. veebruar]]it [[1922]], mil T. H. Kjellin oli saanud instituudi jaoks kaks ruumi [[Vanemuise tänav 46 (Tartu)|Aia tänava õppehoones]]. Tegelikult asus Kunstiajaloo Instituut alates 1922. aasta teisest poolaastast [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 asunud ülikooli hoone kolmandal korrusel. 1922. aasta suvest asus kabinetis tööle kirjanduse ja kunstiajaloo üliõpilane [[Eeva Niinivaara|Eva Pedriks]]. 1923. aasta suvel koliti kunstiajaloo kabinet [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 36 teisele korrusele, kuhu see jäi 1941. aastani. Sama aasta kevadel asus Pedriksi asemel kabinetis tööle [[Voldemar Vaga]]. Kabineti üheks olulisemaks tegevuseks oli [[Eesti kunst]]i [[kunstiajalugu|ajaloo]] uurimine. Professor Kjellini peamiseks uurimisalaks oli [[Eesti keskaeg|Eesti keskaja]] kunst ja arhitektuur ning peamiselt selle tarbeks loodi kabineti juurde Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu (EEKK). Kogu hakkas sisaldama peamiselt [[foto]]sid, kuid uurimise tarbeks olid vajalikud ka [[ehitismälestis]]te täpsed joonised. EEKK asutamisajaks võib lugeda 1923. aastat, mil T. H. Kjellin on seda esimesena maininud. Fotode kogumiseks korraldas professor üliõpilastega [[välitööd|uurimisreise]] nii [[Eesti]]s kui ka [[Läti]]s. Ta pildistas ise, ostis [[postkaart]]e ja tellis fotosid elukutselistelt fotograafidelt. Üliõpilaste ülesandeks oli koostada täpseid [[kunstimälestis]]te kirjeldusi ja inventarinimestikke. Kirikute ja hoonete mõõdistusjoonised telliti inseneridelt. Professori lahkumisel oli EEKK-s 3100 fotot ja [[negatiiv]]i ning 125 mõõdistusjoonist. ===1925–1932=== Pärast Tor Helge Kjellini lahkumist juhatas kunstiajaloo kabinetti ametlikult [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppejõud [[Pärtel Haliste|Pärtel Baumann]] (al 1929 Haliste), kuid sisuliselt kandis kogude eest hoolt [[Voldemar Vaga]]. Professor Kjellini lahkumise järel ei olnud kogude täiendamine enam nii intensiivne ja Vaga tegeles peamiselt materjali [[kataloog]]imisega. Muutuse tõi [[Haridusministeerium]]i 1928. aasta otsus, mis tegi kabinetile ülesandeks kunstimälestiste arvelevõtmise vastavalt [[Muinsusnõukogu]]s (MN) koostatud nimekirjadele (mille autor oli Voldemar Vaga). Vastavaid nimekirju säilitati kunstiajaloo kabinetis alates 1926. aastast. Kunsti- ja kultuurajalooliste vallasmuinasvarade (peamiselt kirikuinventari) registreerimine toimus 1928–1930. Registreerimine tähendas ka objektide pildistamist; fotod koondati EEKK-sse. 1931 koostati MN-is muinasvarade inventeerimise kava, mille kohaselt tuli koostada ehituste plaane, fassaadi-, arhitektuuridetailide ja ehituskonstruktsioonide jooniseid ning neid kohapeal fotografeerida. Lisaks tuli koostada muinasvarade kirjeldusi, mis pidid sisaldama andmeid ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, värvitooni ja muu taolise kohta, lühikest ehituslugu ning [[bibliograafia]]t. Inventeerimist hakanuks ellu viima noored arhitektid või üliõpilased. Inventeerimise materjalid tuli koondada kunstiajaloo kabinetti. Kava elluviimine kindlustas kunstiajaloo kabinetile tegevuse ja kogude pideva täienemise. Järgneva üheksa aasta jooksul eraldati inventeerimistöödeks kokku 5510 krooni ning kogud täienesid ligi 1800 foto ja negatiivi võrra. ===1933–1940=== 1933. aasta sügisel hakkas Tartu Ülikoolis tööle uus kunstiajalooprofessor rootslane [[Sten Ingvar Karling]] (1906–88), kes jäi sellesse ametisse kuni Eestist lahkumiseni 1941. Kunstiajalooprofessor oli ühtlasi kunstiajaloo kabineti juhataja ning muinasvarade kaitse seaduse järgi ka Muinsusnõukogu liige. Sarnaselt eelkäijaga kasutas Sten Ingvar Karling muinsuskaitses ja uurimistöös rohkesti üliõpilaste abi. Professorina võttis ta endale ülesandeks ning soovitas ka oma üliõpilastel hakata uurima Eesti kunsti ajalugu. Sealjuures sai ta toetuda EEKK kogudele, mis selleks ajaks andsid juba üsna tervikliku ülevaate Eesti kunstimälestistest. Kunstiteadusliku uurimistöö jaoks olid hädavajalikud [[välitööd|väliuurimistööd]], mida rahastas Haridusministeerium Muinsusnõukogu kaudu. Karlingi ametiajal eraldati selleks otstarbeks varasemast rohkem vahendeid. 1925–1933 oli nende tööde jaoks eraldatud ligikaudu 10 000 krooni, 1933–1940 saadi selleks kokku umbes 26 000 krooni. Kõige mahukamad tööd toimusid [[Pirita klooster|Pirita]] ja [[Padise klooster|Padise kloostrites]] ning [[Põltsamaa loss]]is. Uurimistöödega seoses täienesid ka kunstiajaloo kabineti kogud. Suuremate uurimistööde läbiviijateks olid Karlingi õpilased [[Armin Tuulse]] ja [[Villem Raam]]. Professor Karlingi ametiajal sai Kunstiajaloo kabineti tegevus rahvusvahelisema kõlapinna. 1937 asutas Karling uurimistöö tulemuste avaldamiseks [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded|"Kunstiajaloo kabineti väljaanded"]], mille artiklid ilmusid [[saksa keel|saksa]] või [[prantsuse keel]]es. Ajakirja levitati rahvusvaheliselt. Välismaiste asutustega vahetati ka fotosid. Fotosid osteti näiteks [[Marburgi Kunstiajaloo Instituut|Marburgi Kunstiajaloo Instituudist]] ning vahetati Läti muinsuskaitse nõukogu Riia Monumentide Arhiiviga. 1939. aastal nimetati ametliku nimega Kunstiajaloo kabinett ümber Kunstiajaloo Instituudiks. ===1940–1944=== 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda]] ei jätnud Kunstiajaloo Instituuti puutumata. Pärast [[juunipööre|Eesti Vabariigi okupeerimist]] vabastasid võimule tulnud kommunistid teiste hulgas ametist ka välismaalase Sten Ingvar Karlingi. Kunstiajaloo Instituuti ähvardas pärast 22. juunil 1941 alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel]] varade ja personali evakueerimine. 28. juunil kinnitati [[Moskva]]s riiklik evakuatsiooniplaan, mida hakkasid Eestis ellu viima kohalikud komisjonid. Samal päeval käskis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusliku osakonna juhataja salajases ringkirjas kõigil allasutustel võimalike õnnetuste vältimiseks anda mürgised ained hoiule spetsiaalsetesse ladudesse. Kunstiajaloo kabinetil oleks tulnud Anorgaanilise Keemia Instituudi lattu [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoones]] hoiule anda negatiivid, fotod ja fotokeemilised ained. Kuid juba 25. juunil oli Armin Tuulse ettenägelikult andnud Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi hoiule „11 200 diapositiivi, 20 500 ülesvõtet, 3948 ülesvõtete negatiivi ning 246 joonist ja plaani“{{lisa viide}}. See dokument annab täpse ülevaate Kunka varade seisust 1940. aastal. Professor Karlingi ametiajal suurenes diapositiivide- ja fotokogu märkimisväärselt. 1933–1940 oli EEKK-sse lisandunud 1958 negatiivi ja 3104 fotot (kokku 5062 säilikut). Pärast professor Karlingi määrati Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks ümber nimetatud õppetooli ja Kunstiajaloo Instituudi juhatajaks Armin Tuulse. Instituut püüdis jätkata Eesti kunstimälestiste pildistamist ja plaanistamist, kuigi vaheneid selleks oli napilt. Aasta pärast asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa omaga]]. Instituudi kogusid sõjategevus märkimisväärselt ei kahjustanud, kuigi sõjapurustustest tekkinud ruumipuudusel pidi kabinet 1941. aasta sügisel loobuma ruumidest Laial tänaval ja kolima [[Ülikooli tänav]]ale 18a, kuhu kõik varad ei mahtunud. Muutused toimusid ka isikkoosseisus. 1940 oli Voldemar Vaga kinnitatud eesti ja üldise kunstiajaloo õpetajaks, mistõttu suurenes tema töökoormus ning järgmisel aastal asus tema kohale Kunstiajaloo Instituudis [[Olga Berendsen|Olga Paris]]. Okupatsiooniaastatel täienesid instituudi kogud seoses muinsuskaitseliste päästeoperatsioonidega. Kunstiajaloo Instituut jätkas ehitismälestiste mõõdistamist, kirjeldamist ja fotografeerimist. 1944. aasta kevadel võis EEKK-s olla umbes 7000 negatiivi (neist umbes 2700 võisid olla koopianegatiivid) ja umbes 8800 fotot. 1944. aastal hakkas [[Punaarmee]] Eestit ohustama. Sellega seoses arutati 16. märtsil 1944 Tartu Ülikooli varade võimalikku evakueerimist [[Königsberg]]i. Koosolekust osa võtnud Armin Tuulse pidi vastutama kultuurivarade maapakku toimetamise eest. Kunstiajaloo Instituudi varad jäid Tartusse, kus nende eest lubas hoolt kanda Voldemar Vaga, kes 1944. aasta augustis otsustas kindlalt Tartusse jääda. Armin Tuulse ja Olga Paris lahkusid Eestist 1944. ===1944–1992=== 1944. aasta augustis kinnitati Voldemar Vaga [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedri juhatajaks. 1946. aastal anti talle dotsendi ning järgmisel aastal professori kutse. 1944–48 töötas kateedri assistendina [[Niina Raid]] ning 1945. aasta aprillis asus kateedri laborandi kohale [[Heini Paas]]. Pärast Niina Raidi lahkumist sai temast kateedri assistent, kelle peamiseks ülesandeks oli tegeleda kunstiajaloo kabineti kogudega. Kateedri lühiajalise tegevuse vältel tuli kabineti varasid mitmel korral kolida. 1945. aasta sügisel asuti [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 20 ahjuküttega lagunenud puumaja esimesele korrusele. 1948 koliti tagasi [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänavale]], kuid mitte enam kabineti vanadesse avaratesse ruumidesse, vaid Lai tänav 32 tänavapoolsetesse ruumidesse. Heini Paasi meenutuste kohaselt olid need kogude säilivuse seiskohalt head – negatiivide ja slaidide jaoks oli isegi olemas sobivalt kuiv keldriruum{{lisa viide}}. Et aga kunstiajaloo kateedri olemasolu oli pidevalt ohus ja 1950. aasta sügisel see lõpuks likvideeritigi, osutus kaotatuks ka kunstiajaloo kabinet, mille varad koliti 1950. aasta lõpul Lai tänav 32 õuepoolsetesse ruumidesse, kust nad lõpuks ka sealt välja tõsteti. Aasta lõpus selgus siiski, et kunstiajaloo kateedri likvideerimine ei toonud veel tingimata kaasa kunstiajaloo kabineti kaotamist, kuigi selle varad olid esialgu mitmel pool üle ülikooli laiali. Päevakorras oli kabineti varade kokkukogumine ja allesjäänud osa esialgne korrastamine. 1951 koondatigi kabineti varad [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone|keemiahoone]] keldrisse. Järgmise kolme aastakümne jooksul aga mingit korrastamist ei toimunud; vastupidi, kogusid koliti ühest kohast teise. 1952–1962 asusid need keemiahoone esimese korruse koridoris, kus tuli asukohta vahetada; 1962 koliti ülikooli peahoonesse, kus ruume jagati [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]iga. Seejärel viidi kabinet lühikeseks ajaks (1968–1971) ahjuküttega [[Vana Anatoomikum|Vanasse Anatoomikumi]]. 1971. aastal leidsid Kunka kogud pikemaks ajaks koha, toonase Tartu Riikliku Ülikooli spordihoone, praeguse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja|Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu]] ruumides [[Tõnissoni tänav]]al 1. Pärast neis ruumides alanud remonti hoiustas [[Kaur Alttoa]] neid oma kodus. 1994. aastal valmis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3, kuhu koondati lõpuks kabineti mitmel pool hajali asunud raamatu- ja fotokogud. ===1992–2011=== 1992. aasta 1. jaanuaril loetleti Tartu Ülikooli varade inventeerimisandmikus Kunstiajaloo kabineti varadena „11 570 diapositiivi, 25 658 ülesvõtet, 1375 väljakirjutust arhiivist ja 4464 reproduktsiooni“{{lisa viide}}. Dokumendi koostanud Kaur Alttoa sõnutsi on aruandes toodud andmed formaalsed, sest kogude inventuuri vahepealse 40 aasta jooksul ei toimunud. Üht osa kogu negatiividest inventeeris 1985–87 [[Tiina Tolli]]. 1995–96 korrastas [[Anton Weiss-Wendt]] EEKK Narva linna fotod. Täpselt määramata ajal on kirjeldatud ka EEKK baltisaksa kunstnike Schlateri ja Hageni graafikateoste negatiive. Kogusse lisandus sel perioodil veel fotosid. 1997 andis Armin Tuulse lesk Liidia Tuulse Eesti Ajalooarhiivile üle oma abikaasa arhiivi, mille korrastas [[Mari Nõmmela]]. Suurem osa pildimaterjalist anti üle Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolile. 1996–97 saadi teinegi annetus – baltisaksa fotograaf [[R. C. E. Kirchhoff]]i järeltulija kinkis kunstiajaloo õppetoolile mõnisada fotograafi originaalfotot. 2004 kuulutas Eesti Vabariigi Haridusministeerium välja Humanitaar- ja Loodusteaduslike kogude riikliku programmi. 2005 õnnestus Tartu Ülikooli Kunstiajaloo õppetoolil saada finantseering Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ja foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamise ja ajakohastamise projektile. Projektil oli kolm peamist eesmärki: 1) kogu inventeerimine, 2) materjalide (eelkõige klaasnegatiivide) säilimise tagamine, 3) kogu kättesaadavuse parandamine, sealhulgas elektroonilise andmebaasi loomine. 2005. aasta jaanuaris määrati projekti täitjaks [[Eero Kangor]], kes alustas kogu korrastamisega sama aasta septembris. Ühtlasi nimetati kunstiajaloo õppetoolis asunud fotode kogu ümber [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu|Kunstiajalooliseks Fotokoguks (TÜKAF)]]. Projekti tulemusena kirjeldati elektroonilises andmebaasis 7967 negatiivi ja 10 477 fotot (kokku 18 444 eksemplari). Eksemplaridest moodustus 14 033 säilikut, sest mõningaid fotosid oli mitu eksemplari. Negatiivid ja neist tehtud fotod koondati ühte säilikusse. 2008 algas fotokogu digiteerimine. Osa digisäilikutest on avaldatud Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis Dspace. Seoses Ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktrureerimisega anti 1. juunil 2011 Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja 2006. aastal sinna juurde loodud [[Kunstiajalooline Fotokogu]] üle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]le. Fotokogu asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (fond 192) . == Kogud == ===Ottocar von Ungern-Sternbergi kogu=== [[Ottocar von Ungern-Sternberg]]i (1851–1893) fotokogu (Tartu Ülikooli Raamatukogu, F 57) koosneb kahest albumist. Esimene pärineb reisilt [[Ameerika]]sse 1877. aastal ja sisaldab 40 vaadet [[Niagara juga|Niagara joast]], teine sisaldab maailma eri paikade vaateid ja etnograafilisi pilte kahelt reisilt [[Peterburi]]st [[Jaapan]]isse ajavahemikus 1871–1880, kokku 294 fotot; huvitavad on tehniliselt heal tasemel, osalt koloreeritud pildid rahvatüüpidest. Suur osa albumi fotodest on peatuskohtadest ostetud, kuid on ka Ungern-Sternbergi enda pildistatuid. Albumid asusid arvele võtmata Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis, kust need anti 1970. aastal üle raamatukogule. ==Allikad== *Kangor, Eero. 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. ''[[Baltic Journal of Art History]]'', Fall 2009: 153–178. *[[Anton Weiss-Wendt|Weiss-Wendt, Anton]]. 1997. ''Must-valge linn. Vana-Narva fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' (ISBN 978-9985603956) *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=1 Eesti Teaduskogude portaal] *[[hdl:10062/34121|Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu DSpace'is]] *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] 2gdzla1izzlyn4oh408424gwi8h0wg4 Loodearmee 0 147129 7261065 7084066 2026-10-28T15:14:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261065 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Väeüksus |nimi= Loodearmee |pilt=Northwestern army emblem.svg |pildisuurus=150px |pildiallkiri= |aeg= 1919–1920 |riik= |kuuluvus= |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[armeedegrupp]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= kindralleitnant [[Aleksandr Rodzjanko|Aleksandr Pavlovitš Rodzjanko]], 19.6–2.10 1919<br>kindralstaabi jalaväekindral [[Nikolai Judenitš]] 2.10.1919 –<br>kindralleitnant [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]], 28.11.1919–22.1.1920<br>kindralleitnant [[Alexis Friedrich Leonid von der Pahlen|Alexis von der Pahlen]], 22.1.1920– |tähtpäevad= }} '''Loodearmee''' ([[vene keel]]es ''Северо-Западная армия (СЗА)'') oli [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] osalenud endise [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud [[väekoondis]]. Loodearmee osales juunist [[1919]] kuni jaanuarini [[1920]] Ida-Eestis [[Narva]]s ja Loode-Venemaal [[Gattšina]] piirkonnas [[Loode-Venemaa valitsus]]e ja [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] Nõukogude võimu vastase relvaüksusena Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ning moodustati endise looderinde väeosadest ([[Põhjakorpus]]) [[Nikolai Judenitš]]i juhtimisel, kuhu kuulus ligi 56 000 inimest (~17 000 tääki ja mõõka)<ref name="WbkfF" /> . [[Pilt:Yudenich.jpg|pisi|Nikolai Judenitš]] Poliitilist ja tsiviiljuhtimist teostas [[11. august]]il [[1919]] Tallinnas moodustatud ja Venemaa ülemvalitseja ja vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Koltšak]]i üldjuhtimisele alluv [[Loode-Venemaa valitsus]], mille [[peaminister|pea-]], [[välisminister|välis-]] ja [[rahandusminister]] oli [[Stepan Lianozov]] (''Лианозов Степан Георгиевич''), sõjaminister [[Nikolai Judenitš]], merejõudude minister [[kontradmiral]] [[Vladimir Pilkin]]<ref name="MNxjE" />. == Loodearmee moodustamine == [[19. juuni]]l 1919 teatas [[Johan Laidoner|J. Laidoner]] [[Aleksandr Rodzjanko|A. Rodzjankole]], et loobub [[Põhjakorpus]]e ülemjuhataja kohast, põhjenduseks tuues, et algselt Eesti territooriumil moodustatud ja Eesti vägede ülemjuhatusele läbi [[Heinrich Carl Timoleon von Neff]]i allunud väekoondis on täielikult Venemaa territooriumile asunud ning soovitas venelastel Eesti valitsusega uus leping sõlmida.<ref name="1x6w8" /> Samal päeval nimetas Rodzjanko korpuse ümber põhjaarmeeks. 1. juulil nimetati armee Briti missiooni ettepanekul ümber loodearmeeks, kuna Põhja-Venemaal tegutses juba Põhjaarmee-nimeline väeüksus. Pärast Eesti ülemjuhatuse alt lahkumist läks armee vormiliselt Judenitši alluvusse, kes oli 10. juunil admiral Koltšaki poolt nimetatud nn looderinde juhatajaks, Rodzjanko otseseks ülemuseks. Eesti ülemjuhatusele andis Judenitš oma rindejuhatajaks määramise käsust teada [[23. juuni]]l 1919. == Kevadpealetung 1919. aastal== [[13. mai]]l [[1919]] alustas loodearmee pealetungi [[Petrograd]]i ja [[Novgorod]]i suunal, omades 5500 sõdurit Punaarmee 20 000 vastu, kuid murdsid läbi rindest Narva juures ning liikudes kaarega mööda [[Jamburg]]ist edasi sundisid Punaarmee taganema. 15. mail hõivasid polkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsaväeosad [[Gdov]]i linna, 17. mail [[Jamburg]]i linna, lõunas aga jõudsid 29. mail [[Pihkva]]sse, mille olid 26. mail hõivanud Eesti väed. Juuni alguses jõudsid loodearmee väeosad [[Luuga]] ja [[Gattšina]] lähedale. Punaarmee tugevdas reservidega oma kaitset kuni 60 000 sõdurini ning pealetung peatati ja vasturünnakud vallutas Punaarmee 28. augustil uuesti [[Pihkva]]. == Sügispealetung 1919. aastal == [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland November1919.png|pisi|Sõjategevuspiirkonnad Narva taga, november 1919]] {{Vaata|Operatsioon Valge Mõõk}} [[12. oktoober|12. oktoob]]ril [[1919]] alustas loodearmee pealetungi Petrogradile omades 20 000 sõdurit ja ohvitseri Punaarmee 40 000 vastu ning murdsid uuesti läbi rindest Jamburgi juures ning vallutasid 16. oktoobril [[Luuga]] ja [[Gattšina]], 20. oktoobril [[Tsarskoje Selo]] ning jõudsid Peterburi eeslinna. 20.–24. oktoobril oli Peterburis võimuvaakum, kuni linna saabus [[Lev Trotski]] ning toodi linna [[Arhangelski rinne|Arhangelski rindelt]] täiendavaid sõjaväeosi. Linnas hakkas tegutsema [[Tšekaa]], hukati valgete vägesid ootavaid isikuid, kelle nimekirjad hoiatuseks kleebiti avalikesse kohtadesse. Sisemiste vastuolude tõttu jäi loodearmee kasutuses olevatest vägedest edasiseks edasitungimiseks väheseks ning pärast 10 päevaseid lahinguid vallutatud positsioonidel uuesti tugevdatud Punaarmee vastu (kuhu koondati jällegi ligikaudu 60 000 sõdurit) taandus loodearmee Eestisse, kus jätkas kohaliku tähtsusega lahinguid Jamburgi ja Gdovi piirkonnas. 5. detsembril Tartus alanud [[Tartu rahu|rahuläbirääkimiste]] ajal alustas Nõukogude Venemaa Punaarmee (Tuulast pärit – 500. laskurpolk), soodsate tingimuste väljapressimiseks pealetungi. Novembris ja detsembris 1919 toimusid [[Narva rinne (Eesti Vabadussõda)|Narva rindel]] Vabadussõja ägedaimad lahingud, mida tõrjusid Eesti [[1. Diviis]]i ja Loodearmee väeosad. Samaaegselt rindelahingutega Petrogradi vallutamiseks toimusid ka ettevalmistused [[nõukogude võim]]u kukutamiseks linnas asuvate ning bolševikevastaste jõudude poolt, kuhu kuulusid ka eelnevalt Peterburi kaitsnud [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] staabiülem [[Voldemar Lundeqvist]], [[Punalipuline Balti laevastik|Balti mere laevastik]]u operatiivjaoskonna ülem Vladimir Mediokritski<ref>Mati Kröönström, [https://web.archive.org/web/20250609185746/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/464130b3-833f-4d90-afd4-95687d89412c/content Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu 1999, lk 130</ref>. Vandenõu aga oli [[tšekaa]] poolt avastatud ning isikud vahistatud, millest teavitati ka 23. novembril bolševike ajakirjanduses. Vandenõulased endise kadett A. Bõkovi juhtimisel olid ka moodustanud varikabineti, kuhu kuulus nii [[Venemaa Keisririik|Keisririi]]gi, [[Aleksandr Kerenski]] [[Aleksandr Kerenski valitsus|Ajutise Valitsuse]] ametnikud. {{Vaata|Loodearmee 1919. aasta sügispealetung Petrogradile}}, [[Krasnaja Gorka operatsioon]] == Juhid ja koosseis == [[File:North-Western Army.jpg|pisi|]] ===Loodearmee staap=== *Loodearmee ülem ** kindralleitnant [[Aleksandr Rodzjanko]] (1879–1970), [[19. juuni]] [[1919]] – [[2. oktoober]] [[1919]]<ref name="QLdiw" /> ** kindralstaabi jalaväekindral [[Nikolai Judenitš]] (1862–1933), alates [[2. oktoober]] [[1919]] ** kindralleitnant [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]] (1882–1951), [[28. november]] [[1919]] – [[22. jaanuar]] [[1920]] ** kindralleitnant [[Alexis Friedrich Leonid von der Pahlen|Alexis von der Pahlen]] (1874–1938), alates [[22. jaanuar]] [[1920]], [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000602/images/index.html?seite=623] *Loodearmee staabiülem **polkovnik [[Karl Johann Anton von Seidlitz|Karl von Seidlitz]] (''Зейдлиц'') (1878–19xx) <ref name="eGE0G" /> **kindral Kondarjev (''Кондарев, Кондырев''), kuni 7.10.1919 **kindralmajor [[Aleksei Vandam]] (1867–1933), [[28. august]] – [[25. november]] [[1919]] * [[Kindralkortermeister]] (31. juuli–23. november 1919) – kindralmajor [[Boriss Maljavin]] (1876–1922; ''Малявин Борис Семёнович'') * Loode oblasti [[kindralkuberner]] ([[7. november]] – [[28. november]] [[1919]]) – kindralmajor [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp|Peter von Glasenapp]] (1882–1951) (''П.В. Глазенапп'') * Petrogradi kindralkuberner – kindralmajor [[Aleksandr Vladimirov]] (1871 – pärast 1918; ''Владимиров (Новогребельский''), Александр Васильевич) * [[Petrogradi kubermang]]u ülem – Gurjev (Гурьев) * [[Vastuluure]]ülem – kindralmajor ''А.В. Владимирский (Новогребельский)'' ja parun Toll (''барон Толль'') * Varustusülem – polkovnik Seidlitz (Зейдлиц) * [[Logistika]] ülemjuht ja staabi peakomandant – kindralmajor [[Georg Janov]] (1864–1931 Tallinnas; ''Янов Георгий Дмитриевич'') * Sõjaväe ja elanikkonna transpordi ülem – polkovnik Poljakov (''Поляков'') * Eriülesannete kindral loodearmee ülema juures – kindralstaabi kindralleitnant – [[Konstantin Desino]] (1857–1940; ''Десино Константин Николаевич'') * Korrapidamisülem – parun von Wolf (''фон Вольф'') * Haldusülem – kaardiväe polkovnik [[Aleksandr Homutov]] (suri enne 1947, Tšehhoslovakkias; ''Хомутов Александр Дмитриевич'') * Sideteenistuse ülem – kapten [[Boriss Djušen]] (1886–1949; ''Дюшен Борис Вячеславович'') * Sõjameditsiiniüksuse ülem – dr. Molodovski (''Молодовский'') * Lennundus inspektor – polkovnik Poljakov (Поляков) * ''ВОСО'' ülem – polkovnik Tretjakov (''Третьяков'') * Tagalaülem – kindralmajor [[Otto von Krusenstern]] (1880–1935) (11. ratsaväediviisi staabi ülem) * Peakontrolör – kindral Kudrjavtsev (''Кудрявцев'') * Revisionikomisjoni esimees – kindralleitnant [[Mihhail Vladim]] (1884–1954) * Revisionikomisjoni liige – [[Pavlov]]i linna politseijuht Smelkov (''Смелков'') * Loodearmee ja Petrogradi ringkonnakohtu prokurör – tõeline riiginõunik [[Rostislav Ljahnitski]] (1878–pärast 1931; ''Ляхницкий Ростислав Стефанович'') * Sõjaväekantselei ülem – riiginõunik Janovski (''Яновский'') * Tsiviil- ja sõjaküsimuste esindaja [[Soome]]s – kindralleitnant [[Arseni Gulevitš]] (1866–1947; [[:ru:Гулевич, Арсений Анатольевич|ru]]) * Esindaja asetäitja – polkovnik Tserebrovski (''Церебровский'') * Esindaja [[London]]is – polkovnik Beljajev (''Беляев'') * Välissuhete osakonna sekretär – rittmeister Barštš (''Барщ'') * Agent [[Petrograd]]is – kindral Mahrov (''Махров'') * [[Loodearmee raha]]<ref name="7fvgc" />,<ref name="Orcra" /> kunstnik-kujundaja – polkovnik Ševišev (''Шевишев'') * [[Jaapan]]i sõjaline agent – kapten Komatubara (''Коматубара'') * polkovnik Prjussing (Прюссинг) * rittmeister Zvjagintsev (Звягинцев) ===Loode-Venemaa valitsus<ref name="uJpYy" /><ref name="XD7u6" /><ref name="OWRL8" />=== {{Asutus |Nimi = [[Loode-Venemaa valitsus]]<br>''Северо-Западное правительство'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[11. august]] [[1919]] |likvideeritud = [[5. detsember]] 1919 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = [[Narva]] |asukoht = |piirkond = |juhtkond = [[peaminister|pea-]], [[välisminister|välis-]] ja [[rahandusminister]] [[Stepan Lianozov]]<br> sõjaminister [[Nikolai Judenitš]]<br> merejõudude minister [[kontradmiral]] [[Vladimir Pilkin]] |kõrgemalseisev_asutus = Venemaa ülemvalitseja ja vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Koltšak]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} 6. augustil toimus Pihkvas nõupidamise, millest võtsid osa Vene, Eesti ja Läti väejuhatuse esindajad ja kus arutati võimalusi, kuidas raske olukord rindel enda kasuks pöörata, Eesti ja Läti iseseisvuse kõige kiiremaks tunnustamiseks ja nende armeede ühendamiseks valgetega Petrogradi ründamiseks. Selleks pakkus Marsh välja [[Loode-Venemaa valitsus]]e formeerimise idee. 10. augustiks kutsuti Tallinna Helsingi Poliitilise nõupidamise liikmed ning Brittide esindaja kindral Hoffi asetäitja kindral [[Frank Graham Marsh]] nõudis ultimatiivselt, et moodustataks brittide poolt paika pandud valitsus, kelle esimeseks poliitiliseks aktiks peaks olema Eesti iseseisvuse tunnustamine. 11. augustil avaldas Loode-Venemaa valitsus, liitlaste poolt nõutud [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvus]]e tunnustamise [[deklaratsioon]]i. ===Väeosad=== ====1. armeekorpus==== *[[1. üksikdiviis (Loodearmee)|1. üksikdiviis]], kindralleitnant [[Anton Dzerožinski]] **[[1. Georgi jalaväepolk]] (''1-й пехотный Георгиевский полк''), polkovnik Leonard Mikosa **[[2. Reveli jalaväepolk]] (''2-й пехотный Ревельский полк''), **[[3. Kolõvani jalaväepolk]], (''3-й пехотный Колыванский полк''), polkovnik [[Karl Johann Wilhelm Badendick]] (''Карл Генрих. Бадендык, Бадендик'') **[[4. Gdovi jalaväepolk]] (''4-й пехотный Гдовский полк''), kindralmajor Vladimir Sergejevitš von [[Münnich]] (''Владимир Сергеевич фон Миних'') (1884 – 23.11.1954, Brüssel). **6. üksik kergsuurtükiväe [[divisjon]] (''6-й отдельный легкий артиллерийский дивизион''), polkovnik K. Smirnov **Üksik piirikaitsepataljon, polkovnik S. Rõmkevitš(''С.М. Рымкевич'') **1. marsipataljon, (''1-й маршевый батальон''), polkovnik N. Rossinski **Insenerirood **Desinfinitseerimissalk **Sidumissalk *2. Jalaväediviis, kindralleitnant Jaroslavtsev (−17.10.1919); kindralmajor Boriss Sergejevitš Peremõkin (''Борис Сергеевич Перемыкин, Пермикин) (17.10.1919–) **5. Veliko-Ostrovi polk (''5-й Велико-Островский полк'') **[[6. Talaabi polk]] (''6-й Талабский полк''), kindralmajor Boriss Peremõkin (−17.10.1919); ***I pataljon ***II pataljon ***III pataljon **7. Uurali polk (''7-й Уральский полк''), [[Ewert von Renteln]] (6.–09.1919); polkovnik V,. Trussov (09–12.1919); polkovnik Antonius Šimanski (12.1919–01.1920) **8. Semjonovi polk (''8-й Семеновский полк'') : 2. diviisi relvastuses oli ka Suurbritannia poolt tarnitud ja kolonelleitnant Ernest Hope-Carsoni juhitud üksus 6 briti [[Mark V]] tüüpi tanki ja 2 prantsuse [[Renault FT]] tüüpi kergtankiga. ====2. armeekorpus==== *5. jalaväediviis ** [[Lieveni salk]], vürst [[Anatol Leonid Lieven]] (1872–1937 ([[:ru:Ливен, Анатолий Павлович|ru]]) ** Krahv Kelleri nimeline salk; [[Pavel Bermondt-Avalov]] ====3. armeekorpus==== * [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] [[File:Vabadussõda. Stanislav Bulak-Balahovitš ratsasalgaga.jpg|pisi|[[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] ratsasalgaga]] ====Pihkva vabatahtlike korpus==== *[[Pihkva vabatahtlike korpus]] ([[Pihkva armee]]<ref name="LRhTq" />; **komandör kindralmajor [[Aleksei Vandam]] (1867–1933) 21.10.–22.11.1918 **komandör polkovnik [[Heinrich Carl Timoleon von Neff|Heinrich (Rikko) von Neff]] 22.11.–12.1918 **komandör polkovnik [[Anton Dzerožinski]] (1867–194x; detsembrist 1918 ***staabiülem [[Pihkva]]s 12.10–16.11.1918 kindralmajor [[Boriss Maljavin]] (1876–1922; Малявин Борис Семёнович), kaardiväerittmeister Rosenberg (''Розенберг'') ***staabirittmeister [[Timoleon Karl von Neff|Timoleon (Leo) von Neff]] (1871– hukkus 22. november 1919 Narva juures) <ref name="rT6eo" /> ***korrapidamisülem, polkovnik Gilbert (''Гильберт'') ***armeeinsener, alampolkovnik Rozanov (''Розанов'') ***suurtükiväe inspektor, alampolkovnik Bordehl von Bordelius (''Бордель фон Борделиус'') *1. laskurdiviis, ülem kindralmajor Nikiforov (Никифоров); (25.10–22.11.1918 kindralstaabiülem [[Panteleimon Simanski]] (1866–1938; ''Симанский Пантелеймон Николаевич'') ** 1. Pihkva polk (''Псковский полк''), polkovnik Lebedev (''Лебедев'') ** 2. Ostrovi polk (''Островский полк''), polkovnik Kazimirski (Казимирский), polkovnik [[Anton Dzerožinski]] (1867–194x) ** 3. Rēzekne polk (''Режицкий полк''), polkovnik Kleščinskis (Klesinski, Клесинский), polkovnik [[Heinrich Carl Timoleon von Neff|Heinrich (Rikko) von Neff]] (1880–1950) *Suurtükiväe diviis **suurtükiväe patarei ([[Liepāja]]s ?), polkovnik Issajev (Исаев), polkovnik Smirnov (''К. К. Смирнов'') * [[Talaabi salk]] (''Талабский отряд''), rittmeister Permikin (''Пермикин'') * Pihkva kaitse salk (Отряд внешней охраны города Пскова), kapten [[Leonard Mikoša]] (''Микоша Леонард Иванович'') * (Отряд внутренней...), polkovnik Štein (''Штейн'') ====Põhjakorpus==== Alates 19. juunist 1919 [[Põhjaarmee]] *Ülem [[Georgi Bibikov]] (1881–1971) *Staabiülem [[Wilhelm von Wahl]] (1880–1944; ''фон Валь Вильгельм Викторович'') * [[Talaabi polk]] ==Loodearmee likvideerimine ja põgenike saatus== [[File:Loodearmee tankid 1919. aastal.tif|thumb|Kaks loodearmeele kuulunud [[Mark V]] tanki Tallinnas 1919. aastal]] 1920. aastal Tartu rahu tulemusel sõlmitud [[Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel|rahulepinguga Eesti ja Venemaa vahel]] kohustus Eesti artikli VII kohaselt: igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega ning neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsusele ei allunud, sõjariistad ära võtma. 3. veebruaril 1920 otsustas [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Vabariigi Valitsus]] loodearmee likvideerimise Vabariigi võimude valve alla võtta<ref name="qDVWe" />. 24. veebruaril 1920 otsustas Vabariigi Valitsus kokkuleppe Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja ja kindral Judenitši esindaja kindral Glasenapi vahel heaks kiita<ref name="bKHN8" />. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõppu ning [[Tartu rahu]] sõlmimist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel väeosad interneeriti ning hiljem saadeti laiali. Oma osa [[Petrograd]]i pealetungi nurjumisel koostöös Eesti vägedega oli ka loodearmee poliitikas, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust, vaid kavatsesid taastada Vene riigi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririi]]gi piirides. Osa loodearmee sõjaväelasi (14 000) haigestus [[tüüfus]]se ning suremus ilma arstiabita ajutistes elamispaikades<ref name="hLsux" /> oli suur<ref name="SOYW8" />. USA Punase Risti esindajad väljendasid muret, et tüüfuseepideemia võib laieneda kogu Ida-Euroopasse. Tänu Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse otsustavatele abinõudele õnnestus seda vältida.<ref name="nsxyl" /> 1919. aasta novembrist, mil haigus hakkas Eestis võtma epideemia mõõtmeid, kuni 1920. aastani, mil nakkuse levikule suudeti piir panna, suri eri hinnangutel 8000 – 14 000 loodearmeelast ja nendega kokku puutunud tsiviilisikut. Tallinna jõudnud loodearmeelased paigutati [[Kopli]] kasarmutesse. Surnud loodearmee sõjaväelaste matmiseks eraldati maatükk [[Kopli kalmistu]] lõunapoolsel küljel, praeguse Kopli kalmistupargi ja Pelguranna tänava vahel. Hinnanguliselt maeti sinna umbes 700 inimest. 1936. aastal rajati kalmistule arhitekt [[Aleksandr Vladovski]] projekti järgi püha Jüri kabel<ref>[https://www.delfi.ee/archive/fotod-pohja-tallinnas-malestati-vabariigi-aastapaeva-eel-loodearmee-voitlejaid?id=89024967 Põhja-Tallinnas mälestati Vabariigi aastapäeva eel Loodearmee võitlejaid], www.delfi.ee, 23.02.2020</ref>. [[Viru maakond|Virumaa]]l [[Alutaguse]]l paiknesid Vene sõjaväe haigemajad [[Mäetaguse]]l (nr 7, kuni 200 kohta), [[Illuka]]l (nr 8, kuni 200 kohta), [[Kuremäe]]l (nr 9, kuni 350 kohta), [[Iisaku]]s (nr 10, kuni 350 kohta) ja [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]]s (nr 11, kuni 200 kohta)<ref>Anne Nurgamaa, Paul Kesküla. 100 aastat tagasi möllas Alutagusel epideemia, ALUTAGUSE VALLA LEHT, APRILL 2020 lk 4</ref>. ==Loodearmee mälestuse jäädvustamine== <gallery> Кладбище Северо- Западной армии Нарва.jpg|Mälestusmärk loodearmee [[Loodearmee ühishaud (Narva)|ühishaual Narvas]] [[Siivertsi kalmistu]]l Loodearmee ühishaua mälestusmärk Narvas.jpg|Loodearmee Narva ühishaua mälestusmärk (2021) Mälestuskivid Loodearme matmispaigas Narvas.jpg|Mälestuskivid loodearme matmispaigas Narvas (2021) Памятник воинам Северо-Западной армии на кладбище Пюхтицкого монастыря.jpg|Ausammas epideemias hukkunud loodearmeelastele ja tsiviilisikutele [[Kuremäe klooster|Kuremäe kloostri]] kalmistul Alajõe kalmistu 06.jpg|[[Alajõe kalmistu]] mälestusmärk </gallery> {{pooleli}} {{commonskat|Northwestern White Army}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="WbkfF">Reigo Rosenthal. ''Loodearmee''. Tallinn 2006</ref> <ref name="MNxjE">Пилкин, Владимир Константинович, [http://militera.lib.ru/db/pilkin_vk/index.html В Белой борьбе на Северо-Западе: Дневник 1918–1920], militera.lib.ru</ref> <ref name="1x6w8">Reigo Rosenthal. Loodearmee. Tallinn. 2006. lk 231.</ref> <ref name="qDVWe">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00023_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=0d482a3b4a7c08371b9d36f2f4dfcb3d</ref> <ref name="bKHN8">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ab4c4e216c991fed7617f2dd8b12592c</ref> <ref name="hLsux">[http://wwx.virumaateataja.ee/191108/esileht/arvamus/15050679.php Huvitav mälestusmärk Vaeküla-Liival]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Virumaa Teataja, 19.11.2008</ref> <ref name="SOYW8">Jaak Valge, [https://web.archive.org/web/20090401001020/http://www.horisont.ee/node/16 20. sajand: kas Eestil on põhjust vabandada?], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 2/2012</ref> <ref name="nsxyl">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012, lk 222</ref> <ref name="QLdiw">[http://www.whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm БЕЛАЯ РОССИЯ: Северо-Западная Армия]</ref> <ref name="eGE0G">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=264 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, &#91;1930&#93;]</ref> <ref name="7fvgc">[https://www.osta.ee/eestis-kaibinud-loodearmee-raha-25-kop-1919-aunc-2tk-22108017.html EESTIS KÄIBINUD LOODEARMEE RAHA – 25.kop 1919]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Orcra">[http://pics.livejournal.com/fedor_ragin/gallery/00019drp?page=5 Five Days of Freedom. Chronicle, Loodearmee paberrahad]</ref> <ref name="uJpYy">[https://web.archive.org/web/20120407191300/http://guides.rusarchives.ru/browse/guidebook.html?bid=205&sid=711342 Правительство Северо-Западной области России (С. Г. Лианозов, Н. Н. Юденич), гг. Ревель, Псков, Нарва], rusarchives.ru:</ref> <ref name="XD7u6">[[:ru:Правительство Северо-Западной области]]</ref> <ref name="OWRL8">Põhja-Lääne ringkonna valitsuse delaratsioon. Kaja, 28. august 1919, nr 178, lk 1.</ref> <ref name="LRhTq">[http://www.whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm Особый (Отдельный) Псковский Добровольческий корпус]</ref> <ref name="rT6eo">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=183 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil 2, 3: Estland, Bd.: 3, Görlitz, [1930]</ref> }} == Kirjandus == * Kuidas P.-Lääne armee paljaks varastati. [[Uus Eesti]], 21. november 1936, nr 316, lk 5. == Välislingid == * [http://www.dk1868.ru/kray/prinev.htm, "Приневский край"] * [http://grafkeller.narod.ru/sev-armia.htm ИСТОРИЯ СЕВЕРО-ЗАПАДНОЙ АРМИИ (1918 – 1920 гг.)] * [http://whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm СЕВЕРО-ЗАПАДНАЯ АРМИЯ] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:Loodearmee| ]] [[Kategooria:Vene kodusõda]] 3temisliu2st7ge7dks7uefh2zyysvi Ferdinand Petersen 0 150816 7261393 7260744 2026-10-29T10:54:07Z ~2026-57654-92 240759 /* Välislingid */ 7261393 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ferdinand Petersen (1887-1979) portrait.jpg|pisi|Ferdinand Petersen (1937)]] '''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]]. == Elukäik == Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.<ref name="arhiiv" /> 1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.<ref name="eys" /> Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.<ref name="eys" /> 24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Peterson [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.<ref>[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee</ref> Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.<ref name="arhiiv" /> Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.<ref name="arhiiv" /> Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.<ref name="eys" /> Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.<ref name="arhiiv" /> Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.<ref name="eys" /> Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.<ref name="arhiiv" /> Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.<ref name="arhiiv" /> 1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.<ref name="eys" /> Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.<ref name="arhiiv">[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)</ref> 1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> ==Teoseid== *1924 Ferdinand Peterson. "Taluehitised". Tallinn 1924 *2001 "Mälestusi ja tähelepanekuid". Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001 ==Isiklikku== Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002). Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik. ==Temast== *1979 "Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud". [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10 *2000 "Petersen, Ferdinand". // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368 ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{ETBL|3|552–553}} *[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ "Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson"] Inseneeria, juuni 2012 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1979]] t2214td37054uqndclk3yald3fzj7he Mart Kivastik 0 153066 7261399 7140023 2026-10-29T11:03:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261399 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mart Kivastik (2025).jpg|pisi|Mart Kivastik 2025. aastal]] '''Mart Kivastik''' (sündinud [[4. märts]]il [[1963]]) on eesti [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud [[Tartu 5. Keskkool]]i (1981) ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri Muusikakooli]] koorijuhtimise erialal (1984; erialaõpetaja [[Alo Ritsing]]). [[1989]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1989TY.html |vaadatud=2012-06-24 |arhiivimisaeg=2009-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091001165857/http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1989TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kivastik töötas aastatel [[1989]]–[[1991]] filmistuudios [[Tallinnfilm]]. Seejärel on ta olnud vabakutseline kirjanik, näitekirjanik ja filmirežissöör.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/1052 |vaadatud=2025-12-30 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Tema poeg on ansambli [[5MIINUST]] liige [[Karl Kivastik (muusik)|Karl Kivastik]], esinejanimega Põhja-Korea.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120156216/kas-teadsid-5miinuse-pohja-koreal-on-vagagi-tuntud-isa-see-pole-paris-minu-rida Kas teadsid? 5Miinuse Põhja-Koreal on vägagi tuntud isa: see pole päris minu rida], Kroonika, 12. märts 2023</ref> ==Poliitiline tegevus== Mart Kivastik kuulub 2020. aastast erakonda [[Eesti 200]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn]]) 403 häält ega osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tulemused {{!}} Riigikogu valimised 2023 |url=https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230312094500/https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused |arhiivimisaeg=2023-03-12 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tartu linnas, kogus 84 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Teoseid== [[Fail:Mart Kivastik.png|pisi|Mart Kivastik mais 2019]] * "Homme" (jutukogu), Kupar [[1993]] * "Palun õnnelikuks" (jutukogu), Elmatar [[1996]], ISBN 9985832345 * "Varblane" (romaan), Varrak [[1999]], ISBN 9985302117 * "Näidendid" (näidendikogumik), Eesti Keele Sihtasutus 2000 * "Presidendi lapsed" (esseekogumik), M. Kivastik [[2001]], ISBN 9985783573 * "Kui sa mind ei armasta, ära mine ära" (novellikogumik), M. Kivastik [[2003]], ISBN 9985789008 * "Savonarola" (näidend), Eesti Draamateater [[2005]], ISBN 9985963709 * "Külmetava kunstniku portreed" (näidendikogumik), Ilmamaa [[2006]], ISBN 9949136458 * "Sõdur" (näidend), Väike Öömuusika [[2007]], ISBN 9789949154241 * "Teener" (näidend), Väike Öömuusika 2007, ISBN 9789949154258 * "Kurb raamat" (novellikogumik), Väike Öömuusika [[2008]], ISBN 9789949180783 * "Eesti asjad" (näidendikogumik), Kaks Musketäri 2010 * "Vietnami retsept" (romaan), Väike Öömuusika 2012 * "Автопортрет с женой и лошадью" (novellikogumik, vene keelde tõlkinud Vera Prohhorova), [[KPD]] 2013 * "Autoprotree naise ja hobusega" (novellikogumik) 2015 * "Armastuse vormid" (esseekogumik), Väike Öömuusika 2017 * "Breviárium" (ungarikeelne novellikogu, ungari keelde tõlkinud Nora Kőhalmy), Észt Intézet 2017 * "Taevatrepp" (romaan), Väike Öömuusika 2019 * "Taivaan portaat" (romaan, soome keelde tõlkinud Anna Kyrö), Atrain & Nord 2020 * "Sure, Poisu!" (romaan), Väike Öömuusika 2021 * "Kangelased. Neli näidendit Eesti ajaloo pöördelistest aastatest" (näidendikogumik), Väike Öömuusika [[2024]], ISBN 9789916427873 * "Kikiimura" (jutukogu), Väike Öömuusika 2025 ===Filmid=== * lühifilm "1979" 1993 (stsenarist ja režissöör koos [[Raimo Pass]]iga) * lühifilm "Isa" 1998 (stsenarist ja režissöör) * lühifilm "Armuke" 1999 (stsenarist ja režissöör) * "[[Tulivesi]]" 1994 (dialoogi autor) * "[[Taarka (film)|Taarka]]" 2008 (kaasstsenarist) * "[[Vasha]]" 2009 (kaasstsenarist) * "[[Üks mu sõber]]" 2011 (režissöör ja stsenarist) * "[[Õnn tuleb magades]]" 2016 (režissöör ja stsenarist) * "[[Taevatrepp]]" 2023 (režissöör ja stsenarist) === Lavastatud näidendid === * "Peeter ja Erik" ([[Von Krahli Teater]] 1997; Vilniuses Oskaras Koršunovas Teatras 1999) * "Õnne, Leena!" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] 1999; [[Ugala]] 1999) * "Vaim" (Vanemuine 1999) * "Teener" ([[VAT Teater]] 2003) * "Savonarola" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]] 2004) * "Külmetava kunstniku portree" (R.A.A.A.M. 2004) * "Põrgu Wärk" (R.A.A.A.M. 2005) * "Kits viiuli ja õngega" (2006 [[R.A.A.A.M.]]) * "Sõdur" (R.A.A.A.M. 2007) * "Meie isa, kes sa oled…" ([[Tartu Teatrilabor|Teatrilabor]] 2007) * "Eesti asi" (R.A.A.A.M., Viinistu 2007) * "Kangelane" ([[Endla (teater)|Endla]] 2007) * "Noorte hääl" ([[Tartu Üliõpilasteater]], 2008) * "Käsu Hansu ajalootund" (R.A.A.A.M., Viinistu 2009) * "Kivist külalised" (MTÜ Kaks Musketäri, Viinistu 2010) * "Viimane Dracula" ([[Emajõe Suveteater]], Tartu 2012) * "Vares" ([[Johannes Vares Barbarus|Johannes Vares-Barbaruse]] lugu, Endla 2014) * "Gunn, Gunn, vana…" (VAT Teater 2015) * "Kostja ja hiiglane" (R.A.A.A.M, Viinistu 2018) * "Tiit ja Tõnu" ([[Von Glehni teater]] 2021) ==Tunnustus== * [[1997]] – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia * [[1999]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Morn", [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1998]], nr 1, lk 69–73; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=114700 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]) * [[2000]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Näidendid") * [[2002]] – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Hinged lähevad") * [[2004]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Külmetava kunstniku portree") * [[2006]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=president.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260124152058/https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ |arhiivimisaeg=2026-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> * [[2006]] – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Külmetava kunstniku portreed") * [[2006]] – [[OmaDRAAMA|Balti Teatri Festivali OmaDRAAMA]] auhind (näidend "Põrgu wärk", R.A.A.A.M.) * [[2006]] – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta looja) * [[2006]] – [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2011]] – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta looja) * [[2013]] – [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] ("Vietnami retsept") * [[2015]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õnn tuleb magades", [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2014]], nr 12, lk 35–58) * [[2019]] – [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saaja aastatel 2020–2022 <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-11-15 |pealkiri=Selgusid järgmised kirjanikupalga saajad |url=https://kultuur.postimees.ee/6827171/selgusid-jargmised-kirjanikupalga-saajad |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * [[2020]] – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Taevatrepp") * 2023 – [[Tartu linnakirjanik]] (stipendiaat) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *Parim reisiraamat Mart Kivastikult, 12.02.2013, GO Reisiajakiri 40 *Mart Kivastiku novellikogu "Breviárium" https://moly.hu/konyvek/mart-kivastik-breviarium *Mart Kivastik saates "[http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080615.mp3 Kukul külas]", Kuku raadio, 15. juuni 2008 *[[Jaanus Kulli]] [https://www.ohtuleht.ee/melu/307249/mart-kivastik-kurb-raamat "Mart Kivastik, "Kurb raamat""], Õhtuleht, 6. detsember 2008 *[[Kaarel Kressa]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51290230/mart-kivastik-filmis-on-asi-esimese-kahe-minutiga-selge "Mart Kivastik: filmis on asi esimese kahe minutiga selge"], Eesti Päevaleht, 15. jaanuar 2011 *Parim reisiraamat Mart Kivastikult, 12.02.2013, [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/parim-reisiraamat-mart-kivastikult/ GO Reisiajakiri 40] *Karl Martin Sinijärv [https://www.looming.ee/artiklid/ilu-kirjandus-reis/ "Ilu. Kirjandus. Reis"], Looming, 3. märts 2014 *[[Janika Läänemets]] [https://kultuur.err.ee/649654/arvustus-palun-tantsule "Arvustus. Palun tantsule!"], ERR, 19. detsember 2017 *Mart Kivastik [https://arvamus.postimees.ee/6571237/mart-kivastik-ema-keel "Ema keel"], Postimees, 20. aprill 2019 {{JÄRJESTA:Kivastik, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pe5ndwxxsdyuv79k7jp7f9xwl48f6ep Sündinud 29. märtsil 0 155175 7261193 6974240 2026-10-28T22:53:29Z Sjur 66496 7261193 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[29. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1788]] – [[Carlos María Isidro de Borbón]], Hispaania trooninõudleja *[[1790]] – [[John Tyler]], USA kümnes president *[[1798]] – [[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingen]], baltisaksa päritolu Liivimaa maamarssal *[[1815]] – [[Bartle Frere]], Briti koloniaaladministraator Indias ja Lõuna-Aafrikas *[[1816]] – [[Ludolf Eduard Stephani]], filoloog *[[1824]] – [[Ludwig Büchner]], saksa füsioloog ja materialistlik filosoof *[[1847]] – [[Stephan Marie Bernard Rocher]], Tartu Ülikooli õppejõud *[[1853]] – [[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]], Baltisaksa sõjaväelane *[[1865]] – [[Manuk Abeghjan]], armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane *[[1871]] – [[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane *[[1875]] – [[Władysław Jaxa-Rożen]], Poola sõjaväelane *[[1876]] – [[Friedrich Traun]], saksa kergejõustiklane ja tennisist *[[1884]] – [[August Velner]], eesti tehnikateadlane *[[1885]] – [[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija *[[1890]] – [[Eduard Taska]], eesti nahakunstnik, tööstur ja moodsa eesti nahkehistöö rajaja *[[1895]] – [[Ernst Jünger]], saksa kirjanik *[[1898]] – [[August Oinas]], eesti ajaloolane *[[1899]] – [[Lavrenti Beria]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1900]] – [[Erni Hiir]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[1901]] – [[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik *[[1902]] – [[Marcel Aymé]], prantsuse kirjanik * 1902 – [[William Walton]], helilooja *[[1903]] – [[Jakob Kalju]], Eesti poliitik * 1903 – [[Vilhelm Reiman]], eesti ajaloolane *[[1912]] – [[Hanna Reitsch]], saksa lendur *[[1915]] – [[Alfred Keerd]], eesti tennisist ja treener * 1915 – [[Hillar Aleksander Randalu]], eesti õigusteadlane *[[1919]] – [[Anne Ancelin Schützenberger]], prantsuse psühhoterapeut * 1919 – [[Hannes Oja]], eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane, kirjanik, ajakirjanik ja kriitik *[[1925]] – [[Bruno Tomberg]], eesti tarbekunstnik *[[1929]] – [[Lennart Meri]], eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees * 1929 – [[Givi Kartozia]], Gruusia rahvusest NSV Liidu maadleja *[[1930]] – [[Anerood Jugnauth]], Mauritiuse poliitik * 1930 – [[Helju Tauk]], eesti pianist, muusikateadlane ja pedagoog *[[1931]] – [[Kaupo Ilmet]], eesti metsandustegelane *[[1932]] – [[Vello Otsmaa]], eesti tehnikateadlane *[[1935]] – [[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist * 1935 – [[Wolfgang Uhlmann]], saksa maletaja *[[1938]] – [[Marje Pavelson]], eesti majandussotsioloog *[[1942]] – [[Kalju Hellenurm]], eesti majandustegelane *[[1943]] – [[Vangelis]], elektroonilise ja progressiivse orkestrimuusika helilooja *[[1943]] – [[John Major]], Suurbritannia peaminister *[[1944]] – [[Raivo Kõrgemägi]], eesti helilooja ja pedagoog * 1944 – [[Nana Akufo-Addo]], Ghana jurist ja poliitik *[[1945]] – [[Jaak Vihmand]], eesti elektroonikainsener *[[1947]] – [[Juozas Juocevičius]], Leedu endine poksija *[[1948]] – [[Seppo Kääriäinen]], Soome poliitik *[[1950]] – [[Ellen Maiste]], eesti pianist * 1950 – [[Joosep Remme]], eesti disainer ja telekunstnik *[[1951]] – [[Nick Út]], vietnami päritolu USA fotograaf * 1951 – [[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[1952]] – [[Leino Biin]], eesti vandeadvokaat * 1952 – [[Teófilo Stevenson]], Kuuba poksitreener ja endine poksija * 1952 – [[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik * 1952 – [[Ahti Kõo]], eesti jurist ja poliitik * 1952 – [[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane * 1952 – [[Bola Tinubu]], Nigeeria poliitik *[[1953]] – [[Tõnis Palts]], eesti ärimees ja poliitik *[[1954]] – [[Linnar Priimägi]], eesti kultuuriteoreetik * 1954 – [[Nele Ingerpuu]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] *[[1956]] – [[Algirdas Monkevičius]], Leedu pedagoog ja endine poliitik *[[1957]] – [[Kaja Kesler]], eesti maalikunstnik * 1957 – [[Heiki Looman]], eesti graafik *[[1958]] – [[Anu Lamp]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Kai Kivi]], Soome hüdrobioloog ja muusik *[[1960]] – [[Jo Nesbø]], norra kirjanik ja muusik *[[1961]] – [[Amy Sedaris]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1962]] – [[Anneli Ammas]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Aleksandr Ignatenko]], Nõukogude Liidu maadleja * 1963 – [[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur * 1963 – [[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist *[[1964]] – [[Elle Macpherson]], austraalia modell ja näitleja * 1964 – [[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik * 1964 – [[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane *[[1965]] – [[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik * 1965 – [[Darius Mockus]], leedu ettevõtja * 1965 – [[William Oefelein]], Ameerika Ühendriikide katselendur ning endine mereväelane ja NASA astronaut *[[1966]] – [[Kaido Haagen]], eesti fotograaf *[[1968]] – [[Lucy Lawless]], USA näitleja * 1968 – [[Märt Põldvere]], eesti matemaatik *[[1970]] – [[Tiit Palu]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1971]] – [[Villem Lüüs]], eesti kabetaja * 1971 – [[Madis Metsamart]], eesti löökpilliartist * 1971 – [[Pauliina Remes]], soome filosoof *[[1972]] – [[Manuel Rui Costa]], portugali jalgpallur * 1972 – [[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik *[[1973]] – [[Marc Overmars]], hollandi jalgpallur *[[1975]] – [[Peep Peterson]], eesti ametiühingujuht ja ühiskonnategelane * 1975 – [[Santiago Roncagliolo]], Peruu kirjanik, stsenarist, tõlkija ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Jennifer Capriati]], USA tennisist *[[1977]] – [[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet * 1977 – [[Mari Rantanen]], Soome poliitik * 1977 – [[Djabir Saïd-Guerni]], Alžeeria jooksja *[[1979]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[1980]] – [[Bill Demong]], USA kahevõistleja * 1980 – [[Amy Mathews]], Austraalia näitleja * 1980 – [[Aleksandr Abrosimov]], Eesti loodusfotograaf *[[1981]] – [[Mihheil Džanelidze]], Gruusia poliitik *[[1982]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 1982 – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog *[[1983]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab nüüd Bahreini *[[1984]] – [[Muḩammad al-Bū‘azīzī]], Tuneesia tänavakaupmees *[[1987]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1988]] – [[Jürgen Zopp]], eesti tennisist * 1988 – [[Marek Suchý]], tšehhi jalgpallur *[[1989]] – [[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur *[[1990]] – [[Teemu Pukki]], soome jalgpallur * 1990 – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[1991]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur * 1991 – [[Toni Rajala]], soome jäähokimängija *[[1993]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja * 1993 – [[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[1997]] – [[Ezequiel Ponce]], Argentina jalgpallur *[[1998]] – [[Tuuli Maarja Möller]], eesti näitleja *[[2001]] – [[Annemarii Bendi]], eesti suusahüppaja ja kahevõistleja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 29.]] 8uad4npr7oojn78xbladjnk3achl9jb Ferdinand Adoff 0 155282 7261389 6699828 2026-10-29T10:50:49Z ~2026-57654-92 240759 7261389 wikitext text/x-wiki [[File:Rakvere turuhoone.jpg|thumb|right|Rakvere turuhoone]] '''Ferdinand Gustav Adoff''' (12. mai ([[vkj]])/ [[24. mai]] [[1890]] [[Roela vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Roela vald]], [[Viru-Jaagupi kihelkond]] – [[14. oktoober]] [[1938]] [[Davos]]) oli eesti insener ja arhitekt. [[Pilt:Eesti Panga Petseri osakonna hoone.jpg|pisi|paremal|Eesti Panga Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli suurim Eesti Panga osakonnahoone, sest sama katuse alla koondati ka mitu muud riigi jaoks vajalikku asutust]] [[File:Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg|thumb|paremal|Algne Eesti Panga Rakvere osakonna hoone, [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20]] == Elulugu == Ta sündis Rakvere ehitusmeistri perekonnas. Ta õppis aastatel [[1899]]–[[1901]] [[Rakvere elementaarkool]]is, [[1901]]–[[1905]] Rakvere linnakoolis ja [[1905]]–[[1909]] [[Tallinna Peetri Reaalkool]]is. Aastatel [[1909]]–[[1910]] ja aastast [[1912]] õppis ta [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]], lõpetades selle aastal [[1918]] (sooritades õppepraktika [[Rakvere]]s). Akadeemiliselt oli ta hiljem [[ÜS Liivika]] liige. Ta töötas aastal [[1915]] raudbetoonehituse alal Ph. Holzmanni ehitusfirmas [[Petrograd]]is ja aastatel [[1916]]–[[1918]] [[Moskva]]s Makarovi ja Co ehitusfirmas. Ta on projekteerinud mitu hoonet [[Rakvere]]s ([[Rakvere turuhoone]] (''pildil''), [[Vene tänav (Rakvere)|Vene tänava]] [[Rakvere linnahaigla]] hoone). Samuti on ta olnud osaline mitme [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone (Tallinna, Petseri, Rakvere) ja tuletorni ([[Abruka tuletorn|Abruka teine]], [[Kübassaare tuletorn|Kübassaare]] ja [[Virtsu tuletorn|Virtsu kolmas]]) projekteerimisel. [[Kaarli rahvamaja (Lääne-Viru maakond)|Kaarli rahvamaja]] [[Sõmeru vald|Sõmeru vallas]] valmis 1922<ref>{{netiviide |Autor=Aarne Mäe |Pealkiri=Kaarli rahvamajas tantsiti aastakümneid pommi otsas |Väljaanne=Virumaa Teataja |Väljaandja=[[Postimees]]/[[AS Ühinenud Ajalehed]] |Aeg=2014-07-05 |URL=http://www.virumaateataja.ee/2848217/kaarli-rahvamajas-tantsiti-aastakumneid-pommi-otsas |online=2014-07-06}}</ref> ning võis nime saada samas vallas asuva [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli küla]] järgi, sest kunagi eraldi seisnud [[Kaarli vald]] liideti juba 1890. aastal mitme muu vallaga Sõmeru ühendvallaks, mis lühikest aega kandis veel Kaarli nime. Aastail 1919–1933 oli ta [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] ehituskonstruktsioonide ja raudbetooni eriala õppejõud. Insenerikoja ehitus-sektsiooni tegevliige alates 1935.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376194/323442/page/2</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== Tema nime kannab Rakveres [[Turu plats (Rakvere)|Turu platsi]] juures olev [[Ferdinand Gustav Adoffi tänav]]. == Isiklikku == Tema abikaasa oli hambaarst [[Minna Adoff]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Mart Kalm]]. "Adoff, Ferdinand Gustav, ehitusinsener". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 17–18 *[[Odette Kirss]]. [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2020/05/28/12.1 Tuletornimeister kavandas kauneima turuhoone]. Virumaa Teataja nr 102, 28. mai 2020 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Z2AgV89DNenv Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Adoff, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi õppejõud]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Rakvere linnaelanikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1938]] g9kvep8pi14bh033tork1j85665vab5 Viru jalaväepataljon 0 164633 7261031 7013723 2026-10-28T14:13:04Z ~2026-57644-13 240702 /* Koosseis */ 7261031 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Väeüksus |nimi= Viru jalaväepataljon |pilt= [[File:Insignia of the Viru Infantry Battalion.svg|150px]] |pildiallkiri= Viru jalaväepataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[1992]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]] |garnison= [[Jõhvi]] |moto= ''Eesti kodu kaitseks'' |marss= |praegune_ülem= [[Kolonelleitnant]] [[Margus Sander]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Aleksander Seimann]]<br>[[Jakob Vende]] |tähtpäevad= Formeeritud: [[6. detsember]]<br/>Taastatud: [[22. mai]] |märk= |märk_silt= }} [[File:Viru üksik-jalaväepataljoni lippurid, 2015.jpg|thumb|Viru üksik-jalaväepataljoni lippurid Vabariigi aastapäeva paraadil Narvas, 2015]] '''Viru jalaväepataljon''' (varem ''JVÕK Viru üksik-jalaväepataljon, Viru üksik-jalaväepataljon'') on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Eesti maavägi|maaväe]] [[pataljon]]isuurune [[jalavägi|jalaväeosa]]. Viru jalaväepataljon asub [[Jõhvi]]s ja kuulub [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisu. ==Koosseis== Viru jalaväepataljoni ülem on [[kolonelleitnant]] [[Margus Mikk]].{{https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/viru-jalavaepataljon/}} Pataljoni õppekoosseisu kuuluvad rahuajal: *staap *Jalaväepataljoni [[jalaväekompanii]] *Jalaväebrigaadi [[tankitõrjekompanii]] *Tagalakeskus Kokku on rahuajal teenistuses üle 250 [[ajateenija]] ja ligikaudu 50 tegevväelast ning töölist. ==Ülesanded ja tegevus== Pataljoni ülesandeks rahuajal on õpetada välja jalaväepataljoni jalaväe[[kompanii]]sid ja jalaväe[[brigaad]]i [[tankitõrje]]allüksusi. Õpetatakse ka vastava eriala [[nooremallohvitser]]e. Laskmisi viiakse läbi peamiselt [[Sirgala]] karjääris. Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte. Väljaõppetsükkel jaguneb reakoosseisu õppetsükliks, mis kestab 8 kuud, ja nooremallohvitseride ning autojuhtide õppetsükliks, mis kestab 11 kuud. Vastavalt kaitseväe ajateenistuse süsteemile rakendatakse eelvõtmist, kus tulevased nooremallohvitserid ja autojuhid kutsutakse teenistusse kolm kuud enne sõdur-koosseisu saabumist. ==Ajalugu== ===1917–1920=== Viru jalaväepataljoni ajalooliseks eelkäijaks võib lugeda 1917. aastal eesti rahvusväeosade loomisel 4. jalaväepolku. Hilisem 4. rügement oli Virumaa ja 1. diviisi väeosa. Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis, nüüdses Viru pataljoni asukohas. Nii ajaloolised kui ka geograafilised põhjused annavad seega alust pidada Viru pataljoni 4. rügemendi (üksikpataljoni) traditsioonide pärijaks. 28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja [[Narva]] ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid [[Valkla]] juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks. Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva. Sõja lõpuks oli 4. jalaväepolk kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit. Polgu ülem oli kolonel [[Jakob Vende]]. === 1920–1940 === Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement [[Narva-Jõesuu]]sse ja viidi sealt [[Kadrina]]sse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust [[Loksa]]ni. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva. 1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. Pataljoniülemaks sai kolonelleitnant [[Voldemar Koch]]. 28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja, sai pataljoni-ülemaks kolonelleitnant [[August Tomander]] ja alaliseks dislokatsioonipaigaks Jõhvi mõis ning välibaasiks [[Kurtna (Illuka)|Kurtna]] (kuni 500 sõdurile). 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. ===Alates 1992=== Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. Algul koosnes pataljon tavapärastest jalaväepataljoni allüksustest, kuid vähendati ja formeeriti aastate 2003–2004 reformide käigus õppekeskuseks, saades nimeks "Jalaväe Õppekeskus Viru üksik-jalaväepataljon". Hiljem muudeti nimi lihtsamaks "Viru jalaväepataljoniks". 2014. aastal arvati seni [[Kirde kaitseringkond]]a kuulunud Viru jalaväepataljon [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisu. ==Välislingid== *[https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/viru-jalavaepataljon Veebileht] [[Kategooria:Eesti maavägi]] [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] ogh58yezig7bts3omjgp6y1eo7nl1dw August Eelmäe 0 167594 7261413 7190618 2026-10-29T11:33:04Z ~2026-57654-92 240759 7261413 wikitext text/x-wiki '''August Eelmäe''' (26. augustini 1936 '''August Eifel'''; [[28. oktoober]] [[1931]] [[Holdre vald (Helme kihelkond)|Holdre vald]] – [[7. detsember]] [[2020]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. Ta uuris 20. sajandi eesti kirjanduse ajalugu ja [[Friedebert Tuglase majamuuseum|Tuglase majamuuseumi]] juhatajana eriti [[Friedebert Tuglas]]e loomingut; osales Tuglase "Kogutud teoste" 7. ([[1996]]), 9. ([[2001]]) ja 10. ([[2004]]) köite väljaandmises. Ta oli 1981. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige. == Õpingud == * [[1939]]–1944 [[Holdre]] algkool * [[1945]]–1946 [[Villevere]] mittetäielik keskkool * [[1947]]–1951 [[Tõrva]] keskkool * [[1951]]–1956 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskond, lõpetas eesti filoloogina == Töökohad == * [[1956]]–1971 KKI bibliograaf ja nooremteadur * [[1971]]–1093 Tuglase majamuuseumi juhataja * [[1993]]. aastast [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e osakonnajuhataja == Tunnustus == * [[1982]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel [[Kusta Toom]]ist "Kutsumus" – Looming [[1981]], nr 3, lk 409–420) * [[2002]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4002}}</ref> * [[2007]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind artikli "Eluvõla kandmise raske kohus" eest) == Teosed == * "Lüürilist ja proosalist" (kriitikavalimik). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1981, 212 lk * "Friedebert Tuglas" (kultuurilooline essee). Eesti Raamat, Tallinn [[1986]], 40 lk; ilmunud ka vene keeles * "Kõned & kirjatööd" (kriitikavalimik). Koostanud [[Toomas Haug]], [[Ülle Kurs]] ja [[Eha Rand]]. [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], Tallinn [[2006]], 262 lk * "Eluvõla kandmise raske kohus" (esseekogumik). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2012 == Isiklikku == Tema vend oli näitleja [[Lembit Eelmäe]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Maie Kalda]], "Kust saada luuda? A. Eelmäe 28. 10. 1981 – 50" – Looming [[1981]], nr 10, lk 1484–85 * "Tuglase tule hoidja: kiriusutelu August Eelmäega" (küsitles [[Piret Viires]]) – [[Keel ja Kirjandus]] [[2001]], nr 10, lk 726–728 {{DEFAULTSORT:Eelmäe, August}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2020]] oyetq34im5w93f79pz20w7r3wxhhuwx Tsensuur 0 167643 7261436 7248833 2026-10-29T11:51:23Z Ehitaja 63547 /* Tsensuur Eesti Vabariigis 1918–1940 */ 7261436 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} [[Fail:VAE_Websitesperre.png|pisi|Mõne riigi, nagu Saudi Araabia, Põhja-Korea, Kuuba, Iraani, Venezuela ja Hiina Rahvavabariigi valitsused piiravad oma riigi elanikel teatud Interneti-sisule juurdepääsu ideoloogilistel, poliitilistel ja/või usulistel põhjustel.]] [[Fail:Censorship.svg|pisi|Tsensuuri tähistav logo]] '''Tsensuur''' on [[ajakirjandus]]e, trüki[[teos|teose]], lavateose (sh [[näidend|näidendi]]), [[raadio]]- ja [[televisioon|televisioonisaate]], [[film|filmi]], [[muusika|heliteose]], kujutava [[kunst]]i väljapaneku, teadustöö, ettekande, stsenaariumi, kava jmt eelnev või järgnev läbivaatamine [[riigiasutus]]e või [[eraõigus]]liku [[omand|omaniku]] poolt eesmärgiga piirata [[teave|teabe]] jõudmist üldsuseni. Tsensuuriga võib piirata [[eneseväljendus]]t ([[enesetsensuur]]) ja [[sõnavabadus]]t (sõnavabaduse all ei mõelda siin üksnes sõnalist väljendust). Tsensuuri tulemusel ei saa üldsus täielikku teavet. Tsensuuriga saab mõjutada [[avalik arvamus|avalikku arvamust]]. [[Valitsus]] loob tsensuuri [[institutsioon]]e, mis [[kontroll]]ivad avalikku teavet, sh vormistust, levitamist ja sellega tegelevaid isikuid. Tsensuur võib olla seotud [[moraal]]i, [[religioon]]i, mingi inimtegevuse alaga vms. [[Poliitiline võim]] ([[riik]] või [[sotsiaalne grupp]]) kehtestab tsensuuri [[seadusandlus|seadus]]e, mingi [[tava]], [[kirjutamata seadus]]te ja nn [[telefoniõigus]]e abil. Viimasel juhul võib tsensuur olla ka siis, kui seda ei ole seadusega kehtestatud ja tsenseerimiskäske jagatakse nii, et neist ei jääks jälge. Tsensuuriga võib kaasneda väärteabe ([[desinformatsioon]]i) levik, see aitab varjata tsensuuri tegelikke eesmärke. Tsensuuri põhjendatakse teabe leviku piiramise vajaduse ja õigusega, et tagada [[avalik kord]], [[kõlblus]] ning inimese õigused, vabadused, [[tervis]], [[au]] ja [[hea nimi]]. Seadusega võib kehtestada korra, mis keelab teatavaks saanud [[riigisaladus|riigi-]] või [[ärisaladus|ärisaladuse]] või asutusesisese teabe edastamise. Teabele juurdepääsu võidakse piirata ka perekonna- ja [[eraelu]] kaitseks või õigusemõistmise huvides. Teabele juurdepääsu saab piirata [[Isikuandmete kaitse seadus|andmekaitse-]] või tsensuuriseadusega, kuid ka bürokraatlike vahenditega. Tsensuur esineb mingil kujul paljudes, sh [[demokraatia|demokraatlikes]] riikides. ==Eel- ja järeltsensuur== {{Vaata| Eeltsensuur}} {{Vaata| Järeltsensuur}} Tsensuur võib teabe sisusse, vormistamisse või levitamisse sekkuda enne (eeltsensuur) või pärast (järeltsensuur) avalikustamist. Tõkestav eeltsensuur võib eemaldada kirjutisest, videost, filmist jms lõike või kõrvaldada näituselt jm kujutava kunsti teoseid või teksti ümber sõnastada või muuta teksti, pildi või filmi jne põhitähendust. Esineb ka [[postitsensuur|postitsensuuri]], mis avab kirju, ajakirjandust jt postisaadetisi ning võib muuta teksti loetamatuks või kõrvaldada saadetise. Postitsensuur võib olla niihästi täiesti salajane kui ka seaduslik (nt sõjaajal või kinnipeetavate jälgimiseks). Karistav järeltsensuur võib hävitada raamatuid, maale või filme, korjata müügilt perioodilisi väljaandeid või sundida autoril või vahendajal oma tööd ja [[looming]]ut avalikult kahetsema. Halvemal juhul võib eel- või järeltsensuuriga kaasneda vangistamine, piinamine või isegi hukkamine. Mõni autor võib olla ebasoovitav mõnes välisriigis või on oht, et teda represseeritakse seal õigusvastaselt. Seaduslik tsensuur või poliitilise võimu (nt võimulolev partei) või sotsiaalse grupi (nt klann) kehtestatud tingimused võivad viia avalikus elus osaleja [[enesetsensuur]]ini, mis avaldub nt hoidumises mõnest hoiakust, mõtteviisist, väljendusviisist, teemast. ==Enesetsensuur== Enesetsensuur on enda tegevuse tsenseerimine sageli ilma (ametliku) välise surveta. Enesetsensuur näitab autori suhtumist oma teosesse enne loomist ja loomisprotsessis. Enesetsensuur avaldub mingi teema, väljendi, väljendusviisi või -vormi vältimises. Autor püüab otse ütlemise asemel panna mõtte ridade vahele (nn Aisopose keel) jne. Enesetsensuuri põhjus on kartus, hirm. [[Tiit Hennoste]] sõnul: "Inimesed ei julge avalikult öelda". Sellel võib olla nii psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid põhjusi. Viimaste hulgas on kartus tagakiusamise, repressioonide, halvakspanu, avaliku kriitika jm ees.<ref name="MgMod" /> Järelevalve loodava üle võib olla poliitiline. 1980. aastaiks olid eesti autorid NSV Liidu poliitilise järelevalvega kohanenud: "...enamus kirjanikest mõtleb kõik hoolikalt läbi, enne kui midagi paberile paneb. Ent valmiskirjutatut loeb mitme pilguga: sõbra ja vaenlase, parteilase ja parteitu pilguga. Et enamus kirjanikkonnast oli tsensuuriga kohanenud, näitab seegi, et [[perestroika]] saabudes polnud nimetamisväärselt sahtlisseisnud asju trükki anda." <ref>[[Kaljo-Olev Veskimägi]], "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed". Tallinn 1996. lk 266</ref> ==Tsensuuri liike ja vorme == * Moraalitsensuur – ühiskonnas või sotsiaalses grupis kehtiva moraalinormi rikkumise (nt obstsöönsuste, pornograafia, vägivalla avaliku esitamise) keelamine, piiramine või takistamine kas seaduse või tavadega. * Korporatiivne tsensuur – mingi sotsiaalse, ameti- või huvigrupi seatud piirangud ja keelud kas nende mõju all olevale või üldisele avalikule sõnale, kui see neid kahjustab või näitab negatiivses valguses. Korporatiivne tsensuur on seotud ühenduse, organisatsiooni, ettevõtte vajadusega säilitada oma [[korporatiivne identiteet]]. * Religioonitsensuur – mingile religioonile võõra seisukoha ja väljendi tõrjumine, keelamine, kõrvalejätmine või sellest hoidumine. * Sõjaväetsensuur – keeld edastada konfidentsiaalset ja salastatud teavet üldsusele. * Poliitiline tsensuur – võimul olevate jõudude tegevus selleks, et kas seaduse või mõjuvõimuga takistada neile ebasobivate seisukohtade avaldamist. ==Tsensuuri kronoloogia== '''Algaeg Euroopas''' *1471 – paavst [[Sixtus IV]] kehtestas trükiste eelkontrolli *1515 – Lateraani kirikukogu otsusega loodi rooma-katoliku kiriku tsensuurikomisjon *1557 – esimene keelatud trükiste nimestik *1559 – koostati keelatud raamatute nimekiri ehk "[[Index librorum prohibitorum]]" (kehtis katoliiklikes maades), nimekirju uuendati pidevalt, ajaga kogunes keelatud raamatuid üle 4000. Nimekirjad tühistati aastal 1965 *16. sajand – Euroopa protestantlikes maades (kuningavõim kirikuvõimust lahus) tekkis riiklik tsensuur, mille eesmärk on takistada katoliku paavstide propagandat ja kaitsta reformitud kirikus levitatavat protestantlikku õpetust '''18. sajand ja 19. sajandi esimene pool Venemaal''' *1710–1917 Eestis reguleerisid trükisõna kasutamist Vene tsaaririigi seadused ja ukaasid, kohaliku aadli ja ka kiriku kontroll. Eraldi tsensuuriseadus puudus (kuni 19. sajandini) *1783 – kehtestati politseivõimude kontrolliõigus ja kontrollimise kord *1796 – keelati varem lubatud, ehkki kontrolli all olnud eratrükikojad ning riigi viies linnas asutati esimesed tsensuurikomiteed (sealhulgas Riias) *Keelati kõik 1789. aastal ilmunud trükised *1799 – alustas tööd Eestimaa kubermangu tsensor Tallinnas *1800 – keelati välismaalt raamatute sissevedu *Ülikoolide juurde loodi tsensuuriorganid (1803–1809 on eestikeelsete tekstide tsensoriks eesti keele lektor F. D. Lenz) *1804 – tsensuuriseadus *1826 – tsensuurimäärus kohustas lugema "ridade vahelt" ja lubas tsensoril teha sisulisi parandusi, asutati kõrgem tsensuurikomitee *1828 – tekstide parandamise asemel hakati probleemsete lõikude või arvatava ebasoovitava suunitluse korral keelama kogu teksti * Asutati kogu maa piirides toimiva võimuga [[Tsensuuri Peavalitsus]] asukohaga Peterburis *1832 – määrus perioodiliste trükiste asutamise kohta (loa saamiseks kooskõlastamine 12 instantsis) *1848–1855 töötas salajane järelevalvekomitee *1850–1851 tsensuurireform Baltikumis: Tartus ja Tallinnas hakkas tegutsema üksiktsensor *1851–1869 [[Carl Ferdinand Mickwitz]] oli tsensori abi eestikeelse trükisõna alal *1865–1905 kehtivad nn trükiasjade ajutised määrused '''Tsensuur Baltimaadel 19. sajandi teisest poolest 1918. aastani''' *1865 – loodi [[Trükiasjade Peavalitsus]], mis allus siseministeeriumile. Lubasid perioodiliste väljaannete asutamiseks andis minister. Kuni 1905. aastani tehti ajakirjandusasjade ohjeldamiseks trükiasjade ajutistesse määrustesse üle poole tuhande täienduse. [[File:Eesti Postimehe lisalehe jalus, 1871.png|thumb|300px|Eesti Postimehe lisalehe jalus koos venekeelse märkega tsensori kinnituse kohta (1871)]] *1869 – viidi eestikeelsete trükiste tsensuur üle Riiga<ref>[[Vello Paatsi]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25182 Miks eestikeelsete trükiste tsensuur kolis 1869. aastal Riiga?], Keel ja Kirjandus, 2015. nr 7, lk 497–499</ref>. Tsensor [[Mihhail Suigusaar]]. *1879–1882 tsensor [[Peeter Mets]] *1884 – tsensuur viidi Tartusse, 1884–1892 tsensor [[Eugen Jannsen]] *1885 – Tallinnas väliskirjanduse tsensor [[Jüri Truusmann]] *1892–1903 tsensor [[Jaan Jõgever]] *1903–1905 tsensor [[Zinovi Babanov]] *1905 avalik võitlus eeltsensuuri vastu (Jaan Tõnisson); uus trükiseadus asendas eeltsensuuri järeltsensuuriga *1905–1908 [[sõjaseisukord]], eriseadused; 1914–1917 kehtis sõjatsensuur *1917 mai – Ajutise Valitsuse trükivabaduse määrus; 1917 oktoober – 1918 jaanuar: enamlaste eeltsensuur * 1918 jaanuarist novembrini Saksa okupatsiooni aegne tsensuur === Tsensuur Eesti Vabariigis 1918–1940 === Põhiseaduste järgi ei olnud Eestis (trükitoodete) tsensuuri, kuid sõnavabadust võis kitsendada kõlbluse ja riigi kaitseks. Vabadussõja algul, 1918. aasta detsembris keelati ajaleht [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], mille väljaandmine läks seejärel põranda alla. Hiljem keelati veel mitu kommunistlikku väljaannet ja [[Ralf Rond]]i luulekogu ''27''<ref name="PFNED" />. [[Konstantin Päts]] on 28. mail 1920 öelnud Eesti Asutavas Kogus: "Mis on tsensuur? Tsensuur on oma sisu järgi sõna- ja trükivabaduse jne kitsendamine. Kui põhiseadus lubab vabadusi kitsendada kõlbluse jne kaitseks, siis lubab ta nende avalduste tsenseerimist, siis on meil ju tsensuur. Võib ju olla, et ta tsensuuri nime ei kanna, kuid sisu järgi on see instituut võimalik." (Asutava Kogu protokollid, 28. mail 1920, protokoll nr 134, veerg 605) *1918–1923 kehtisid nn trükiasjade ajutised määrused. *1918 lõpp – 1920 aprill: sõjatsensuur. *6. november 1919 – sõjavägede ülemjuhataja sundmäärusega keelati ilma loata filmivõtete tegemine sõjaliinil ja seljataga.<ref name="IZY2y" /> *1920–1940 põhiseaduse järgi trükitoodete tsensuuri ei olnud; oli [[filmitsensuur]] (poliitilise politsei, haridusministeeriumi, kindralstaabi ja Tallinna koolivalitsuse esindajad)<ref name="YAMPQ" />; 1928. aastal oli alla 16-aastastel kinos käimine sisuliselt keelatud.<ref name="rJtKt" /> *1923 – [[Trükiseadus|trükiseadus (1923)]]; 1924 lisati selle juurde keelatud andmete nimekiri. *1924 – kehtestati pärast kommunistide mässukatset eeltsensuur, ajalehti vaatas läbi kapten Landsberg<ref name="wfEQo" />. *1925 – kehtestati siseministri sundmäärusega kaitseseisukorra maa-alal filmide kontroll. *Põhiseaduslik kriis, 1933 augustis kehtestati kaitseseisukord kogu riigis, eelkontroll ajakirjanduse üle. *1933 septembris uue trükiseaduse eelnõu (loataotlemise kord loodavatele väljaannetele, piirangud). *1935 – võeti vastu [[Kinoseadus (1935)|kinoseadus]], loodi filmiinspektori ametikoht ([[Artur Adson]]). *1938 – [[trükiseadus]], mis kodifitseeris kõik vahepeal kehtestatud piirangud. '''Tsensuur Eestis 1940–1990''' *1940 – loodi<ref>Madis Aesma, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/504ea902-f788-4b5a-8a62-3fca6f36276c/content Nõukogude tsensuurisüsteemi loomine ja organisatsiooniline väljakujunemine Eesti NSV-s 1940-41 ja 1944-53]</ref> trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja tsensuuriga tegelenud [[ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus|Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], ülemaks [[Olga Lauristin]]. Algas keelatud autorite ja trükiste nimekirjade koostamine<ref>ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse Ülema käskkiri Nr. 23: [9. mail 1941. a.: nimestik eestikeelsetest raamatutest, mis kuuluvad kõrvaldamisele ENSV raamatukogudest ja -kauplustest, Eesti NSV [[Glavlit]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:104742]</ref> *1940–1941 hävitati üle 200 000 raamatu. Tsensorid olid [[Hilda Moosberg]], [[Arkadi Uibo]] *1941–1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal on tsenseerimine [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]]i, [[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]e ja [[Sisedirektoorium]]i allasutuste käes. Trükiseid tsenseerisid Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet ja [[Eesti kindralkomissariaat|kindralkomissariaa]]di alluvuses töötav ''[[Amt für Verlagswesen]].'' *1944. aasta septembris taastas Nõukogude võim oma tsensuuri.<ref>[https://web.archive.org/web/20260106103934/http://193.40.192.80/viewer/en/nlib-digar:104742/390205/page/1 ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse Ülema käskkiri Nr. 23: 9. mail 1941. a.: nimestik eestikeelsetest raamatutest, mis kuuluvad kõrvaldamisele ENSV raamatukogudest ja -kauplustest.], 2. trükk, 1946</ref> Kohe pärast sõda on tsensoriks [[Eduard Ertis]], Järvamaal [[Endel Sõgel]], Pärnus [[Gustav Naan]] jmt.<ref name="rovUD" /> 1950. aastate lõpuni jätkus raamatute keelamine ja hävitamine, neil aastail algas ka nõukogude autorite keelamine. *1960. aastail poliitilis-ideoloogiline tsensuur mõneti lõdvenes, kuid hakkas koos stagnatsiooniga 1970. aastail jälle tugevnema. *1983. aasta juulis asus seoses ulatusliku kaadrivahetusega partei- ja järelevalveorganites tsensuuri senise ülema [[Arnold Adams]]i asemel ametisse [[Kurt Ingerman]] . *1980. aastate teisel poolel (perestroika, [[avalikustamine]]) ideoloogiline tsensuur tugevnes: ehkki Venemaal lubati avalikkusse teoseid, mida varem ei lubatud, tegi EKP Keskkomitee (EKP KK I sekretär [[Karl Vaino]], EKP KK ideoloogiasekretär [[Rein Ristlaan]]) ajaloo valusaid küsimusi käsitlevate teoste avaldamisele ja avalikele esinemistele äärmuslikke takistusi (autorite tagakiusamine, vastutavate toimetajate kõrvaldamine, trükimasinate seiskamine, psühholoogiline surve, jälitustegevus jm) === Tsensuur Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal === Tsensuuri võib teostada selleks loodud asutuse abil. Nõukogude Liidus teostas tsensuuri [[Trükistes Riikliku Saladuse Kaitse Peavalitsus]] (mitteametliku lühendnimega [[Glavlit]]). Eestis teostas tsensuuri [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]. See asutus allus otse peavalitsusele Moskvas ning asus Tallinnas [[Pärnu maantee]] 10. Eri aegadel kandis ta veidi erinevaid nimesid, näiteks 1990. aastal oli see NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes ja Teistes Massiteabevahendites Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus. 1974. aastal võrdsustati asutus komiteedega, millega anti talle õigusi juurde.<ref>[[Kaljo-Olev Veskimägi]], "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed". Tallinn 1996, lk 50, 51.</ref> Eesti NSV Glavliti ülesanne oli jälgida, et riigi- ja ametisaladusi ei avaldata. Ent Glavlit teostas ka ideoloogilist järelevalvet koostöös partei kohalike osakondade ja riigiasutustega. Asutuse nimele vaatamata teostati tsensuuri ka näituste, teatrite, filminduse, raadio ja televisiooni üle. Mõnikord sekkus ka üleliiduline tsensuur, kellele kohalik asutus pidi kõigist oma probleemidest ja tegevustest kogu aeg ette kandma. Nii näiteks loeti ka Moskvas mitmekordse valve all olnud ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]]. Pealegi oli Loomingu sõjaeelne osa suletud [[erifond]]i ja selle kohta ei lubanud [[EKP Keskkomitee]] ja [[Eesti NSV Kirjastuskomitee]] avaldada isegi bibliograafiat, kuigi see oli koostatud. Tsensuur tegi ka koostööd teiste järelevalveasutustega (nagu [[KGB]]). Vajaduse korral loodi asutustes eriosakonnad. Postisaadetisi jälgiti ja kõrvaldati, kirju võidi avada ning kohati loetamatuks muuta. Tsensuur oli salajane. Tsensuuri teostamisel püüti hoiduda jälgede jätmisest: korraldusi anti telefoni teel, tsensuuriga suhtlevat töötajat sunniti teksti muutma või parandusi tegema jne. See võimaldas parteil ja järelevalveasutustel väita, et tsensuuriga ei tegele võimul olevad tegelikud otsustajad, vaid et see on vabade kodanike algatus. Tegelikkult võis tsensor koostöös parteiorganitega panna kogu teose keelu alla või keelata näituse avamise, kui avaldaja keeldus teksti muutmast või kuraator pilti näituselt kõrvaldamast jne. Eel- ja järeltsensuuriga avastatud puuduste eest vastutasid nii autor kui ka teabe avaldanud, trükise väljaandnud, näituse korraldanud, filmi tootnud jne asutuse või organisatsiooni juht. Näiteks kirjaniku "ideoloogilise praagi" eest vastutas ka ajakirja, ajalehe või kirjastuse peatoimetaja, kes sai alati parteilise karistuse. Rangeim karistus oli parteist väljaviskamine, mis võis ka pärast stalinismi taandumist tähendada töö kaotust ning esinemiskeeldu pikaks ajaks. Sama võis tabada ka autorit. Eri asutused tegid koostööd ning ametliku represseerimisega kaasnesid salastatud keelud, soovitused ning nn telefoniõigus. Ebasoovitava materjali sai vajadusel tunnistada [[Nõukogude-vastasus|Nõukogude-vastaseks]], sellega kaasnes kriminaalvastutus. Halvimal juhul võis autorit või toimetajat oodata riigist väljasaatmine või vangistus. ==Parteiline järelevalve== Kohaliku keskkomitee teostatud [[parteiline järelevalve]] kujutas endast poliitilis-ideoloogilist tsensuuri. Selle eesmärk oli summutada kriitika Nõukogude võimu, sh kohaliku võimu kohta. Parteiline järelevalve koos Glavliti tsensuuri ja levinud arvamusega, et järelevalvet teostab ka KGB, soodustasid [[enesetsensuuri]]. Selle tulemusena hoiduti teatud teemadest (nt küüditamine) ja väljenditest (sh mittepoliitilised väljendid, tsensuur võis sekkuda ka näiteks roppuste kasutamisse jm). Tsensuuri mõjul ilmus kas pehmem väljendus või kasutati otseütlemise asemel ümbernurgajuttu, [[irooniat]] ja nn [[Aisopose keel|Aisopose keelt]] ehk sellist kujundlikku ütlemist, mis andis edasi vajaliku sisu, mida kõik mõistsid. [[Nõukogude kord]] oli ka pärast stalinismi varjatult totalitaarne ning represseeris vajadusel ka neid, keda oli ise kasvatanud nõukogude inimesteks ning avalikult tunnustas. Perestroika nn [[glasnost]]i ajal 1985–1988 Eestis tsensuur ei leevenenud, vaid muutis veidi meetodeid ja tugevnes. EKP Keskkomitee ideoloogiline tsensuur ja Glavlit toimisid käsikäes. Kumbki neist ei vastutanud autori, vaid ainult Moskvas asuvate parteiorganite ja Glavliti juhtorganite ees. Kogu vastutus oli pandud kirjastuste ja ajakirjanduse juhtidele. Üks tsensuuri teostav asutus sai millegi keelamisel või muutmisel väita, et see oli teise asutuse algatus (nad said ka vastastikku teineteisele osutada). Väljaspool tsensuuri teostavaid asutusi oli võimatu teha kindlaks, kes oli tegelikult keelamise või muutmise taga. Tsensuuri teostavate asutuste üle ei olnud sellist üldsuse kontrolli nagu oli toimetajate üle, kelle töö ja selle tulemused olid nähtaval. Survemeetodid olid mitmekesised, alates nn telefoniõigusest (võimuesindaja suuline jäik korraldus) kuni trükimasinate seiskamiseni või trükiste kõrvaldamiseni müügilt. Asi võis lõpped peatoimetaja või muu vastutaja karistamiseni parteilises liinis (mitmel tasemel noomitused ja parteist väljaheitmine, viimane tähendas ühtlasi tööst ilmajäämist) või administratiivkorras (vastutaja enda või kogu toimetuse preemiast ilmajätmine, jm). Keskvõimu parteilise järelevalvega püüti sundida ajakirjade, ajalehtede, raadio ja televisiooni vastutavaid toimetajaid valima soovitatavaid autoreid ja keelduma ebasoovitavate autorite pakkumisest jm. Mõni väljaanne oli kujunenud siiski opositsioonivaimuliseks ning kasutas iseseisvuse säilitamiseks oma strateegiat ja võtteid. Näiteks võis mõni julgem toimetaja avaldada keelatud või ebasoovitava autori kaastöö autori varjunime all. See aga tähendas toimetajale riski kaotada töökoht ja sattuda tagakiusatavate nimekirja.<ref>Kirjandusteadlane [[Sirje Kiin]]: "Oma nimega ei saanud aastaid midagi avaldada, võtsin appi mitmed pseudonüümid. Mäletan, kuidas [[Rein Ristlaan]] helistas raevunult EKP Keskkomiteest [[Looming|Loomingu]] toimetajale [[Kalle Kurg|Kalle Kurele]], et kas see Jüri Kiis on Sirje Kiin, kas sa oled jälle seda neetud Kiini avaldanud." – [[Jaanus Kulli]], "Kirjanik Sirje Kiin: "Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama."" – [[Õhtuleht]] 25. september 2010 [https://www.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama-]</ref> Oluliselt mõjutas olukorda NLKP [[kaadripoliitika]]. Tsensuuri tugevnemisele perestroika ajal aitas kaasa see, et 1980. aastate alguses oli "ideoloogiarindeks" nimetatud valdkonnas vahetatud välja peaaegu kõigi partei- ja repressiivorganite juhtivtöötajad. Suurenenud oli psühholoogiline ja tööalane surve kohale jäänutele. Eestis likvideeriti tsensuuriasutus Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 1990. a määrusega nr 203 «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse likvideerimise kohta» (RT 1990, 12, 132; RT I 1993, 18, 318). ==Eesti NSV tsensuuriameti ülemad== * [[Olga Lauristin]] 1940–1944 * [[Jaak Ottender]] 1944–1947 * [[Leonida Päll]] 1946–1950 * [[Ilmar Kübar]] 1950–1959 * [[Arnold Adams]] 1959–1983 * [[Kurt Ingerman]] 1983–1990 ==Vaata ka== *[[Tsensuur internetis]] *[[Tsensuurikomitee]] *[[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] *[[Erifond]] *[[Endel Sõgel]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="MgMod">[[Tiit Hennoste]]. "Hirm ja hääled." – Sirp 18. juuni 2009 [https://web.archive.org/web/20090716132250/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8976:hirm-ja-haeaeled&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3257]; [http://www.epl.ee/artikkel/494108 Gigantide kokkupõrge: Google lahkub Hiina tsensuuri alt] – Eesti Päevaleht 24. märts 2010</ref> <ref name="PFNED">Kiri, mida ei salli seadus. Esmaspäev, 3. veebruar 1930, nr 5, lk 4</ref> <ref name="IZY2y">Esimene korraldus filmi alal Eestis. Rahvaleht, 2. aprill 1940, nr 77, lk 10.</ref> <ref name="YAMPQ">Film ja selle hindamine. Rahvaleht, 19. juuni 1928, nr 71, lk 4.</ref> <ref name="rJtKt">Filmitsensuur tegutseb! Rahvaleht, 21. juuli 1928, nr 85, lk 3.</ref> <ref name="wfEQo">Leht tsensuuri ajal. Rahvaleht, 15. august 1933, nr 95, lk 3.</ref> <ref name="rovUD">Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk 63</ref> }} ==Kirjandus== * [[Sergei Issakov]], "Tsaaritsensuur võitluses eesti teatri repertuaari "puhtuse" eest" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1966]], nr 8, lk 1295–1302 ja nr 9, lk 1445–57. Sama artikkel redigeeritud ja lühendatud kujul S. Issakovi raamatus "Arhiivide peidikuist", [[Tallinn]] [[1983]], lk 240–270 * Sergei Issakov, "Tsaarivõimud ja Eesti raamatukogud" – Looming [[1979]], nr 12, lk 1739–52; redigeeritud ja lühendatud kujul: "Arhiivide peidikuist", lk 211–239 * [[Mati Sirkel]], "Pudemeid [[Saksa Demokraatlik Vabariik|SDV]] kirjanduselust" (tsensuurist, 25.–27.11.1987 SDV kirjanike X kongressil C. Heini peetud kõnest) – Looming 1988, nr 9, lk 1288–1290 * "Uurimusi tsensuurist. ''Papers on censorship''". Koostanud ja toimetanud [[Piret Lotman]]; resümeed tõlkinud inglise keelde [[Kirsti Ora]], saksa keelde [[Salme Kurg]] ja [[Mai Pikkoja]], vene keelde [[Elvi Voormaa]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], Tallinn [[1995]], 152 lk * [[Liivi Aarma]], "Tsensuur ja kirjasõna Eestis 16.–17. sajandil" (uurimusi tsensuurist). Koostanud P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised (ERRT) IV. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 1995, lk 8–60 * [[Kaljo-Olev Veskimägi]], "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed". Tallinn 1996. 352 lk ISBN 9985602072 * [[Kaljo-Olev Veskimägi]], "[[Hando Runnel]] partei- ja tsensuuripaberites" – Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud [[Mart Orav]]. HRS, [[Tartu]] [[1999]], lk 455–466. ISBN 9985-60-664-7 * [[Piret Lotman]], "Hävitatud raamat ja eestlase [[identiteet]]" [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/2/2000-2-Piret_Lotman_lk95-103.pdf] – Tuna 2002, lk 95–103 * [[Kalle Kurg]], "Viimne [[panoptikon]]lane. [[Looming (ajakiri)|Looming]] 80" (tsensuurist [[perestroika]] ajal) – [[Keel ja Kirjandus]] [[2003]], nr 4, lk 281–284 * [[Endel Priidel]], "Vägikaikavedu ehk Vaim ja Võim 1940–1990" (kirjastamisoludest ja tsensuurist okupeeritud Eestis). Eesti Keele Sihtasutus 2010. 1006 lk ISBN 9789985793138 * [[Aksel Tamm]], "Ütle, tsensor, milleks sulle käärid" (kirjanike ja kirjastajate võitlus tsensuuriga Eesti NSV ajal). Kuldsulg 2012. 177 lk ISBN 9789949932801 * [[Kalle Kurg]]. "Lendav Looming." (Võitlusest parteilise järelevalve ning ideoloogilise tsensuuri vastu ajakirja Looming väljaandmisel 1970. ja 1980. aastatel.) [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lendav-looming/] – Sirp 14. detsember 2012 * [[Kalle Kurg.]] "Vastasseisud." (Ajakirja [[Looming]] peatoimetaja võitlusest poliitilis-ideoloogilise tsensuuriga 1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastatel. ) – Looming 2023, nr 4, lk 518–522 ==Välislingid== *[[Mart Soidro]]. "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Tähelepanekuid tsensuurist Eesti NSV-s." – [[Luup]] nr 9, 1996 [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/96/14/elu2.htm] *[[Malle Pärn]]. "Tsensuur ja vastastikune lugupidamine." – Õhtuleht 27.06.1998 [https://www.ohtuleht.ee/23721] *[[Rein Veidemann]]. "Tsensuur, oli, on ja jääb." – [[Eesti Päevaleht]] 8.05.1999 [http://www.epl.ee/artikkel/51931] *[[Kalle Kurg]]. "Väike erakiri, ühtlasi meeleavaldus". ("Porno või mitteporno, selles on küsimus: Kalle Kurg mõtiskleb Keskusi eelmisel kuul tabanud pornoskandaali üle.") http://kes-kus.ee/porno-voi-mitteporno-selles-on-kusimus-kalle-kurg-motiskleb-keskusi-eelmisel-kuul-tabanud-pornoskandaali-ule/ – Ajaleht [[KesKus]], 26. august 2003; kes-kus.ee/page/315/ *[[Jaan Ruus]]. "Tsensor alasti keha kallal" – [[Eesti Ekspress]] 03.11.2003 [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1BF44A29286200D8C2256DD300732835] *[[Inna Grünfeldt]]. "Kolm aastakümmet ja kolm nime." – [[Virumaa Teataja]] 23.04.2005 [http://www.virumaateataja.ee/230405/esileht/15023910.php] *"Tsensuur ja enesetsensuur." Ettekannete teesid. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents 2006 [http://www.folklore.ee/tippkeskus/tsensuur/teesid.pdf] *[[Aksel Tamm]]. Riikliku tsensuuri viimased ohked" – [[Keel ja Kirjandus]] 2008, nr [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Memuaare%2C%20Tamm.pdf] *[[Jaanus Kulli]]. "[[Vladimir Beekman]]: vaibalkäigud olid palga sees." – [[Õhtuleht]] 19.04.2008 [http://ohtuleht.ee/276106] *[[Heiki Suurkask]]. "Keda me tsensuuri eest tänama peamegi?" – [[Eesti Päevaleht]] 29.07.2009 [http://www.epl.ee/artikkel/474270] *[[s:Mida filmis võib näidata ja mida mitte]] *[[Marek Tamm]]. "Eesti kirjastamiselust seitsmekümnendatel." [http://blog.varrak.ee/?p=4348] – Varraku raamatublogi 2. juuli 2011 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Tsensuur| ]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti NSV kirjandus]] nflpn2hyl180av0pi4r4qfkzjk7xp5e Tiibeti keel (koondnimetus) 0 168438 7261183 7259756 2026-10-28T21:57:16Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7261183 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi=བོད་ཡིག | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]], [[India]], [[Pakistan]], [[Nepal]], [[Bhutan]] | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibetipärased keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti Autonoomne Piirkond]]) | keelehoole = | kood 1 = bo | kood 2 = bod | kood 3 = — }} '''Tiibeti keel''' on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute [[kesktiibeti keel|kesktiibeti]], [[khami keel|khami]] ja [[amdo keel|amdo keele]] murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] poliitilise kontrolli all olevatel [[Tiibet]]i aladel. Ka [[klassikaline tiibeti keel|klassikalist tiibeti keelt]] ja [[tiibeti kirjakeel|tiibeti kirjakeelt]] nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas [[India|Indias]]. [[File:Lhasa Tibetan language distribution.svg|thumb|Tiibeti keele leviala]] [[Tiibetlased|Tiibetlastel]] puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta ''phöba'' ning kesktiibeti keele kohta ''phögje''; amdo keele kõnelejad on ''amdoba'' ja amdo keel ''amdogje''; khami keele kõnelejate kohta öeldakse ''khamba'' ning nende keel on ''khamgje''. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (''tšhögje''), sest selles on kirja pandud [[budism|budistlik]] ja [[bön|böniusu]] pühakiri. Mitmed ajaloolis-poliitilise [[Tiibet|Tiibeti]] ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks [[dzongkha keel]] ja [[šerpa keel]], sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel [[Bhutan|Bhutanis]]) käsitletakse neid eraldi keeltena. Et tegemist on üldnimetusega, mis hõlmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele [[ISO 639-3]] koodi antud. Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse [[tiibeti kiri|tiibeti kirja]]. ==Keeled ja murded== Tänapäeva tiibeti murded võib liigitada järgmiselt: {| class="wikitable" style="text-align: center; font-size: 90%;empty-cells:show;" |- ! '''Murderühm''' ! '''Alarühm''' ! '''Kohalikud murded''' |- |rowspan="2" | '''dBus-gTsang'''<br />(Ü-Tsang)<br />umbes 1 miljon kõnelejat | Ü<br />(dBus) | [[Lhasa]], Phenyül (''phan-yul''), Tölung Dechen (''stod lung bde chen''), Meldro Gongkar (''mal gro gong skar''), Chushur (''chu shur''), Lhagyari (''lha rgya ri''), Tsetang (''rtse thang'') |- | Tsang<br />(gTsang) | [[Xigazê]] (''gzhis ka tse''), [[Gyangzê]] (''rgyal rtse''), Lhatse (''lha tse''), Dingri (''ding ri''), Sakya (''sa sky''a), Dromo (''gro&nbsp;mo'') |- |rowspan="3" | '''Khams'''<br />(Kham)<br />umbes 1,5 miljonit kõnelejat | Põhjamurded | Kardze: Kangding (Dardo), Nyagchukha (''nyag chu kha''), Draggo (''brag ´go''), Nyagrong (''nyag rong''), Kardze (''dkar mdzes''), Dainkog, Dege (''sde dge'')<br />[[Qinghai]] – [[Yushu]] (''yus hru'') (Kyegu Do (''skye rgu mdo'')): Nangchen (''nang chen'')<br />[[Qamdo]] ümbruse murded maantee ääres |- | Lõunamurded | Kardze: Lithang (''li thang''), Bathang (''ba thang''), Yidun (Daxod), Derong (''sde rong''), Dabpa (''dab pa'')<br />[[Dêqên]] ja Chamdo: Markham (''smar khams''), Calho |- | [[rändkarjakasvataja]]te murded | Põhja-Chamdo: Tengchen (''steng chen''), Drachen (''sbra chen'')<br />[[Nagqu]] (''nag chu'')<br />Yüru (''yus hru'') (Kyegu): Thridu (''khri ´du''), Qoima |- |rowspan="2" | '''A-mdo'''<br />(Amdo)<br />umbes 800 000 kõnelejat | Talupoegade murded | Xiahe (Labrang), Luqu, [[Tianzhu]] (Ragyei), Ledu (Nianbai), Rongren (Rêbgong), Tongde, Chiga |- | Rändkarjakasvatajate murded | Zêkog, Marqu, Xinghai, Qilian, Gangca, Haiyan (Chinkuxung), Jigzhi, Baima, Gadê<br />[[Ngawa autonoomne ringkond]] |} [[Bhutan]]i ametikeel [[dzongkha keel]] kuulub [[tiibeti keeled|tiibeti keelte]] hulka ja on tiibeti keelele lähedane. Tiibeti keeli ja murdeid kõneldakse ka Nepalis ([[šerpa keel]] ja [[loke keel]]), Indias ([[ladakhi keel]]) ja Pakistanis ([[balti keel]]). Tiibeti pagulaste ühiskeel põhineb dBusi murdel. ==Häälikuvastavused== === Silbialguste vastavused === See tabel näitab silbialguste häälikulisi vastavusi eri tiibeti keele eri kujudes.<ref name="Colloquial">Sung Kuo-ming Sung, Lha Byams Rgyal. ''Colloquial Amdo Tibetan'', Lawrence University 2005.</ref><ref name="omniglot">[https://www.omniglot.com/writing/amdotibetan.htm Amdo Tibetan language], Omniglot.</ref><ref name="omniglot2">Wolfram Siegel. [https://www.omniglot.com/charts/khamstibetan.pdf Khams-Tibetisch], Omniglot.</ref><ref name="d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net">Robert F. Olson. [https://d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net/digitalhimalaya/collections/journals/kailash/pdf/kailash_02_03_05.pdf Central Khams Tibetan - A Phonemic Survey].</ref> Esitatud vastavused kehtivad peaaegu kõigil juhtudel, kuid mõnes kontekstis on erinevusi, vt allpool. {| class="wikitable sortable" !Tiibeti kiri !Wylie transliteratsioon !Vanatiibeti keel !Lhasa tiibeti keel !Khami keel !Amdo keel (paikne rahvastik) !Amdo keel (rändkarjakasvatajad) |- |པ |p |p | rowspan="4" |pH | rowspan="4" |p1 | colspan="2" |p |- |སྤ |sp |sp |p | rowspan="3" |pʰ |- |དཔ |dp |dp |hʷ |- |ལྤ |lp |lp |p |- |རྦ |rb |rb | rowspan="5" |pL |pʰ3 | colspan="2" |hb |- |སྦ |sb |sb |p3 | colspan="2" |b |- |སྦྲ |sbr |sbr |ʈ͡ʂ3 | colspan="2" |ʈ͡ʂ |- |ལྦ |lb |lb | rowspan="2" |b3 | colspan="2" |b |- |འབ |'b |ᵐb | colspan="2" |ᵐb |- |ཕ |ph |pʰ | rowspan="2" |pʰH | rowspan="2" |pʰ2 | colspan="2" |pʰ |- |འཕ |'ph |ᵐpʰ | colspan="2" |ᵐpʰ |- |བ |b |b |pʰL |pʰ | colspan="2" |w |- |རྨ |rm |rm | rowspan="4" |mH | rowspan="4" |m1 | colspan="2" rowspan="2" |hm |- |དམ |dm |dm |- |སྨ |sm |sm | rowspan="2" |m | rowspan="2" |mʰ |- |སྨྲ |smr |smr |- |མ |m |m | rowspan="2" |mL | rowspan="2" |m4 | colspan="2" rowspan="2" |m |- |མྲ |mr |mr |- |ཝ |w |w | rowspan="2" |wL |w4 | colspan="2" |ʀʷ |- |དབ |db |db |ʔ1, w3 | colspan="2" |ʀ |- |ཏ |t |t | rowspan="12" |tH | rowspan="10" |t1 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |ལྟ |lt |lt |- |རྟ |rt |rt | colspan="2" |ht |- |སྟ |st |st |t |tʰ |- |ཏྭ |tw |tʷ | colspan="2" |tʷ |- |གཏ |gt |gt | rowspan="5" |ht |ht |- |བཏ |bt |bt |vt |- |བརྟ |brt |brt | rowspan="2" |vht |- |བལྟ |blt |blt |- |བསྟ |bst |bst |vtʰ |- |བལྡ |bld |bld |d3 |hd |vd |- |ལཐ |lth |ltʰ |d2 | colspan="2" |htʰ |- |སྡ |sd |sd | rowspan="11" |tL |t3 | colspan="2" rowspan="3" |d |- |ཟླ |zl |zl |l3 |- |ལྡ |ld |ld | rowspan="2" |d3 |- |མད |md |md | colspan="2" rowspan="3" |hd |- |རྡ |rd |rd | rowspan="5" |t3 |- |གད |gd |gd |- |བད |bd |bd | rowspan="4" |hd | rowspan="3" |vd |- |བསྡ |bsd |bsd |- |བརྡ |brd |brd |- |བཟླ |bzl |bzl |l3 |vsl |- |འད |'d |ⁿd |d3 | colspan="2" |ⁿd |- |ཐ |th |tʰ | rowspan="3" |tʰH |tʰ2 | colspan="2" |tʰ |- |མཐ |mth |mtʰ | rowspan="2" |d2 | colspan="2" |htʰ |- |འཐ |'th |ⁿtʰ | colspan="2" |ⁿtʰ |- |ད |d |d | rowspan="2" |tʰL | rowspan="2" |tʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |དྭ |dw |dʷ |- |རྣ |rn |rn | rowspan="6" |nH | rowspan="6" |n1 | colspan="2" rowspan="2" |hr |- |གན |gn |gn |- |བརྣ |brn |brn |hr |vr |- |སྣ |sn |sn |n |nʰ |- |བསྣ |bsn |bsn |h |vnʰ |- |མན |mn |mn |hn |hn |- |ན |n |n |nL |n4 | colspan="2" |n |- |ཀླ |kl |kl | rowspan="7" |lH | rowspan="7" |l1 | colspan="2" rowspan="4" |l |- |གླ |gl |gl |- |བླ |bl |bl |- |རླ |rl |rl |- |སླ |sl |sl |l |lʰ |- |བརླ |brl |brl |hl |vl |- |བསླ |bsl |bsl | colspan="2" |hlʰ |- |ལ |l |l | rowspan="2" |lL | rowspan="2" |l3 | colspan="2" rowspan="2" |l |- |ལྭ |lw |lʷ |- |ལྷ |lh |l̥ |ɬH |ɬ~l1 | colspan="2" |lʰ |- |ཙ |ts |t͡s | rowspan="9" |t͡sH | rowspan="9" |t͡s1 | colspan="2" |t͡s |- |རྩ |rts |rt͡s | colspan="2" rowspan="6" |ht͡s |- |རྩྭ |rtsw |rt͡sʷ |- |སྩྭ |stsw |st͡sʷ |- |གཙ |gts |gt͡s |- |བཙ |bts |bt͡s |- |བརྩ |brts |brt͡s |- |སྩ |sts |st͡s |t͡s |t͡sʰ |- |བསྩ |bsts |bst͡s |ht͡s |ht͡sʰ |- |རྫ |rdz |rd͡z | rowspan="5" |t͡sL | rowspan="3" |t͡s3 | colspan="2" rowspan="3" |hd͡z |- |གཛ |gdz |gd͡z |- |བརྫ |brdz |brd͡z |- |མཛ |mdz |md͡z | rowspan="2" |d͡z3 | colspan="2" |hd͡z |- |འཛ |'dz |ⁿd͡z | colspan="2" |ⁿd͡z |- |ཚ |tsh |t͡sʰ | rowspan="4" |t͡sʰH | rowspan="4" |t͡sʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |t͡sʰ |- |ཚྭ |tshw |t͡sʰʷ |- |མཚ |mtsh |mt͡sʰ | colspan="2" |ht͡sʰ |- |འཚ |'tsh |ⁿt͡sʰ | colspan="2" |ⁿt͡sʰ |- |ཛ |dz |d͡z |t͡sʰL |t͡sʰ3 | colspan="2" |t͡s |- |ས |s |s | rowspan="6" |sH | rowspan="6" |s1 | colspan="2" rowspan="2" |sʰ |- |སྭ |sw |sʷ |- |སྲ |sr |sr | colspan="2" |sʐ |- |གས |gs |gs | colspan="2" rowspan="2" |hsʰ |- |བས |bs |bs |- |བསྲ |bsr |bsr |hsʐ |vsʐ |- |ཟ |z |z | rowspan="4" |sL | rowspan="4" |s3 | colspan="2" rowspan="2" |s |- |ཟྭ |zw |zʷ |- |གཟ |gz |gz | colspan="2" |hs |- |བཟ |bz |bz |hs |vs |- |ཀྲ |kr |kr | rowspan="13" |ʈ͡ʂH | rowspan="12" |ʈ͡ʂ1 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂ |- |ཏྲ |tr |tr |- |པྲ |pr |pr |- |རྐྲ |rkr |rkr | colspan="2" rowspan="5" |hʈ͡ʂ |- |ལྐྲ |lkr |lkr |- |དཀྲ |dkr |dkr |- |ལྤྲ |lpr |lpr |- |དཔྲ |dpr |dpr |- |སྐྲ |skr |skr | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྤྲ |spr |spr |- |བཀྲ |bkr |bkr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |བསྐྲ |bskr |bskr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂʰ |- |བསྲ |bsr |bsr |s1 |hsʐ |vsʐ |- |ལྒྲ |lgr |lgr | rowspan="13" |ʈ͡ʂL | rowspan="2" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="7" |hʈ͡ʂ |- |མགྲ |mgr |mgr |- |རྒྲ |rgr |rgr | rowspan="4" |ʈ͡ʂ3 |- |དགྲ |dgr |dgr |- |དབྲ |dbr |dbr |- |རྦྲ |rbr |rbr |- |ལྦྲ |lbr |lbr |ɖ͡ʐ3 |- |སྒྲ |sgr |sgr | rowspan="3" |ʈ͡ʂ3 | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྦྲ |sbr |sbr |- |བསྒྲ |bsgr |bsgr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |འགྲ |'gr |ᵑgr | rowspan="3" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="3" |ⁿʈ͡ʂ |- |འདྲ |'dr |ⁿdr |- |འབྲ |'br |ᵐbr |- |ཁྲ |khr |kʰr | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰH | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰ2 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂʰ |- |ཐྲ |thr |tʰr |- |ཕྲ |phr |pʰr |- |མཁྲ |mkhr |mkʰr | colspan="2" |hʈ͡ʂʰ |- |འཁྲ |'khr |ᵑkʰr | colspan="2" rowspan="2" |ⁿʈ͡ʂʰ |- |འཕྲ |'phr |ᵐpʰr |- |གྲ |gr |gr | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰL | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰ3 | colspan="2" rowspan="4" |ʈ͡ʂ |- |དྲ |dr |dr |- |གྲྭ |grw |grʷ |- |བྲ |br |br |- |ཧྲ |hr |hr |ʂH |ʂ1 | colspan="2" |sʐ |- |ར |r |r | rowspan="2" |ɹL | rowspan="2" |ɹ3 | colspan="2" rowspan="2" |ʐ |- |རྭ |rw |rʷ |- |རཧ |rh |rh |ɹH |h1 | colspan="2" |h |- |ཀྱ |ky |kʲ | rowspan="8" |cH | rowspan="8" |t͡ɕ1 | colspan="2" |t͡ɕ |- |རྐྱ |rky |rkʲ | colspan="2" rowspan="3" |ht͡ɕ |- |ལྐྱ |lky |lkʲ |- |དཀྱ |dky |dkʲ |- |སྐྱ |sky |skʲ |t͡ɕ |t͡ɕʰ |- |བཀྱ |bky |bkʲ | rowspan="3" |ht͡ɕ | rowspan="2" |vt͡ɕ |- |བརྐྱ |brky |brkʲ |- |བསྐྱ |bsky |bskʲ |ht͡ɕʰ |- |རྒྱ |rgy |rgʲ | rowspan="9" |cL | rowspan="2" |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="3" |g |- |སྒྱ |sgy |sgʲ |- |ལྒྱ |lgy |lgʲ |d͡ʑ3 |- |དགྱ |dgy |dgʲ |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕʰ |- |མགྱ |mgy |mgʲ | rowspan="5" |d͡ʑ3 |- |བགྱ |bgy |bgʲ | rowspan="3" |ht͡ɕʰ | rowspan="3" |vt͡ɕʰ |- |བརྒྱ |brgy |brgʲ |- |བསྒྱ |bsgy |bsgʲ |- |འགྱ |'gy |ᵑgʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |ཁྱ |khy |kʰʲ | rowspan="3" |cʰH | rowspan="3" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཁྱ |mkhy |mkʰʲ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཁྱ |'khy |ᵑkʰʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |གྱ |gy |gʲ |cʰL |t͡ɕ3 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |ཧྱ |hy |hʲ |çH |h1 | colspan="2" |h |- |ཅ |c |t͡ʃ | rowspan="9" |t͡ɕH | rowspan="9" |t͡ɕ1 | colspan="2" rowspan="2" |t͡ɕ |- |ཅྭ |cw |t͡ʃʷ |- |གཅ |gc |gt͡ʃ | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕ |- |ལྕ |lc |lt͡ʃ |- |བཅ |bc |bt͡ʃ |ht͡ɕ |vt͡ɕ |- |པྱ |py |pʲ | colspan="2" |ɕ |- |ལྤྱ |lpy |lpʲ | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |དཔྱ |dpy |dpʲ |- |སྤྱ |spy |spʲ |ɕ |ɕʰ |- |རྦྱ |rby |rbʲ | rowspan="10" |t͡ɕL |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |ལྦྱ |lby |lbʲ |d͡ʑ3 |- |སྦྱ |sby |sbʲ | rowspan="3" |t͡ɕ3 |ɕ |ɕʰ |- |རྗ |rj |rd͡ʒ | colspan="2" rowspan="4" |hd͡ʑ |- |གཇ |gj |gd͡ʒ |- |ལྗ |lj |ld͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 |- |མཇ |mj |md͡ʒ |- |བརྗ |brj |brd͡ʒ |t͡ɕ3 |hd͡ʑ |vhd͡ʑ |- |འཇ |'j |ⁿd͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 | colspan="2" |ⁿd͡ʑ |- |འབྱ |'by |ᵐbʲ | colspan="2" |ⁿɕ |- |ཆ |ch |t͡ʃʰ | rowspan="5" |t͡ɕʰH | rowspan="5" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཆ |mch |mt͡ʃʰ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཆ |'ch |ⁿt͡ʃʰ | colspan="2" |ⁿt͡ɕʰ |- |ཕྱ |phy |pʰʲ | colspan="2" |ɕ |- |འཕྱ |'phy |ᵐpʰʲ | colspan="2" |ᶮɕʰ |- |ཇ |j |d͡ʒ | rowspan="2" |t͡ɕʰL | rowspan="2" |t͡ɕʰ3 | colspan="2" |t͡ɕ |- |བྱ |by |bʲ | colspan="2" |ɕ |- |ཤ |sh |ʃ | rowspan="4" |ɕH | rowspan="4" |ɕ1 | colspan="2" |x |- |ཤྭ |shw |ʃʷ | colspan="2" |xʷ |- |གཤ |gsh |gʃ | colspan="2" |hx |- |བཤ |bsh |bʃ |hx |vx |- |ཞ |zh |ʒ | rowspan="4" |ɕL | rowspan="4" |ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ɕ |- |ཞྭ |zhw |ʒʷ |- |གཞ |gzh |gʒ | colspan="2" |hʑ |- |བཞ |bzh |bʒ |hʑ |vʑ |- |རྙ |rny |rɲ | rowspan="9" |ɲH | rowspan="8" |ɲ1 | colspan="2" |hɲ |- |སྙ |sny |sɲ | rowspan="2" |ɲ | rowspan="2" |ɲʰ |- |སྨྱ |smy |smʲ |- |གཉ |gny |gɲ | colspan="2" rowspan="3" |hɲ |- |མཉ |mny |mɲ |- |རྨྱ |rmy |rmʲ |- |བརྙ |brny |brɲ | rowspan="2" |hɲ |vhɲ |- |བསྙ |bsny |bsɲ |vhɲʰ |- |ཉྭ |nyw |ɲʷ | rowspan="2" |ɲ4 | colspan="2" rowspan="3" |ɲ |- |ཉ |ny |ɲ | rowspan="2" |ɲL |- |མྱ |my |mʲ |m4 |- |གཡ |g.y |gʲ |jH |j1 | colspan="2" |c |- |ཡ |y |j | rowspan="2" |jL |j4 | colspan="2" rowspan="2" |j |- |དབྱ |dby |dbʲ |ʔ1, w3 |- |ཀ |k |k | rowspan="9" |kH | rowspan="9" |k1 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |ཀྭ |kw |kʷ |- |རྐ |rk |rk | colspan="2" rowspan="3" |hk |- |ལྐ |lk |lk |- |དཀ |dk |dk |- |བཀ |bk |bk | colspan="2" |kʷ |- |སྐ |sk |sk |k |kʰ |- |བརྐ |brk |brk |hk |vhk |- |བསྐ |bsk |bsk |hk |hkʰ |- |རྒ |rg |rg | rowspan="9" |kL | rowspan="2" |k3 | colspan="2" rowspan="4" |hg |- |དག |dg |dg |- |ལྒ |lg |lg | rowspan="2" |g3 |- |མག |mg |mg |- |སྒ |sg |sg | rowspan="4" |k3 | colspan="2" |g |- |བག |bg |bg | rowspan="2" |hg | rowspan="2" |vg |- |བསྒ |bsg |bsg |- |བརྒ |brg |brg |hg |vhg |- |འག |'g |ᵑg |g3 | colspan="2" |ᵑg |- |ཁ |kh |kʰ | rowspan="4" |kʰH | rowspan="4" |kʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |kʰ |- |ཁྭ |khw |kʰʷ |- |མཁ |mkh |mkʰ | colspan="2" |hkʰ |- |འཁ |'kh |ᵑkʰ | colspan="2" |ᵑkʰ |- |ག |g |g | rowspan="2" |kʰL | rowspan="2" |kʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |གྭ |gw |gʷ |- |རྔ |rng |rŋ | rowspan="7" |ŋH | rowspan="7" |ŋ1 | colspan="2" rowspan="4" |hŋ |- |ལྔ |lng |lŋ |- |དང |dng |dŋ |- |མང |mng |mŋ |- |སྔ |sng |sŋ |ŋ |ŋʰ |- |བརྔ |brng |brŋ |hŋ |vhŋ |- |བསྔ |bsng |bsŋ |hŋ |hŋʰ |- |ང |ng |ŋ |ŋL |ŋ4 | colspan="2" |ŋ |- |ཨ |No consonantal onset |∅ |ʔH |ʔ1 | colspan="2" |∅ |- |འ |' |ɣ |ʔ̞L |ʔ4 | colspan="2" rowspan="3" |h |- |ཧ |h |h | rowspan="2" |hH | rowspan="2" |h1 |- |ཧྭ |hw |hʷ |} == Silbiriimid == See tabel näitab [[silbiriim]]ide häälikuvastavusi tiibeti keele eri kujudes.<ref name="omniglot"/><ref name="omniglot2"/><ref>Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, kd 54, nr 2, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5/S0025100324000033a.pdf/central_tibetan_lhasa.pdf Veebis.]</ref> {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Denwood, Philip. 1999. ''Tibetan''. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia. ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibet|Keel]] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[bn:তিব্বতি ভাষা]] gk8y96e8w21u1261wclo5fwvnswc4jj 7261398 7261183 2026-10-29T11:03:24Z Sendrasendra 225202 /* Silbiriimid */ 7261398 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi=བོད་ཡིག | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]], [[India]], [[Pakistan]], [[Nepal]], [[Bhutan]] | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibetipärased keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti Autonoomne Piirkond]]) | keelehoole = | kood 1 = bo | kood 2 = bod | kood 3 = — }} '''Tiibeti keel''' on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute [[kesktiibeti keel|kesktiibeti]], [[khami keel|khami]] ja [[amdo keel|amdo keele]] murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] poliitilise kontrolli all olevatel [[Tiibet]]i aladel. Ka [[klassikaline tiibeti keel|klassikalist tiibeti keelt]] ja [[tiibeti kirjakeel|tiibeti kirjakeelt]] nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas [[India|Indias]]. [[File:Lhasa Tibetan language distribution.svg|thumb|Tiibeti keele leviala]] [[Tiibetlased|Tiibetlastel]] puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta ''phöba'' ning kesktiibeti keele kohta ''phögje''; amdo keele kõnelejad on ''amdoba'' ja amdo keel ''amdogje''; khami keele kõnelejate kohta öeldakse ''khamba'' ning nende keel on ''khamgje''. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (''tšhögje''), sest selles on kirja pandud [[budism|budistlik]] ja [[bön|böniusu]] pühakiri. Mitmed ajaloolis-poliitilise [[Tiibet|Tiibeti]] ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks [[dzongkha keel]] ja [[šerpa keel]], sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel [[Bhutan|Bhutanis]]) käsitletakse neid eraldi keeltena. Et tegemist on üldnimetusega, mis hõlmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele [[ISO 639-3]] koodi antud. Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse [[tiibeti kiri|tiibeti kirja]]. ==Keeled ja murded== Tänapäeva tiibeti murded võib liigitada järgmiselt: {| class="wikitable" style="text-align: center; font-size: 90%;empty-cells:show;" |- ! '''Murderühm''' ! '''Alarühm''' ! '''Kohalikud murded''' |- |rowspan="2" | '''dBus-gTsang'''<br />(Ü-Tsang)<br />umbes 1 miljon kõnelejat | Ü<br />(dBus) | [[Lhasa]], Phenyül (''phan-yul''), Tölung Dechen (''stod lung bde chen''), Meldro Gongkar (''mal gro gong skar''), Chushur (''chu shur''), Lhagyari (''lha rgya ri''), Tsetang (''rtse thang'') |- | Tsang<br />(gTsang) | [[Xigazê]] (''gzhis ka tse''), [[Gyangzê]] (''rgyal rtse''), Lhatse (''lha tse''), Dingri (''ding ri''), Sakya (''sa sky''a), Dromo (''gro&nbsp;mo'') |- |rowspan="3" | '''Khams'''<br />(Kham)<br />umbes 1,5 miljonit kõnelejat | Põhjamurded | Kardze: Kangding (Dardo), Nyagchukha (''nyag chu kha''), Draggo (''brag ´go''), Nyagrong (''nyag rong''), Kardze (''dkar mdzes''), Dainkog, Dege (''sde dge'')<br />[[Qinghai]] – [[Yushu]] (''yus hru'') (Kyegu Do (''skye rgu mdo'')): Nangchen (''nang chen'')<br />[[Qamdo]] ümbruse murded maantee ääres |- | Lõunamurded | Kardze: Lithang (''li thang''), Bathang (''ba thang''), Yidun (Daxod), Derong (''sde rong''), Dabpa (''dab pa'')<br />[[Dêqên]] ja Chamdo: Markham (''smar khams''), Calho |- | [[rändkarjakasvataja]]te murded | Põhja-Chamdo: Tengchen (''steng chen''), Drachen (''sbra chen'')<br />[[Nagqu]] (''nag chu'')<br />Yüru (''yus hru'') (Kyegu): Thridu (''khri ´du''), Qoima |- |rowspan="2" | '''A-mdo'''<br />(Amdo)<br />umbes 800 000 kõnelejat | Talupoegade murded | Xiahe (Labrang), Luqu, [[Tianzhu]] (Ragyei), Ledu (Nianbai), Rongren (Rêbgong), Tongde, Chiga |- | Rändkarjakasvatajate murded | Zêkog, Marqu, Xinghai, Qilian, Gangca, Haiyan (Chinkuxung), Jigzhi, Baima, Gadê<br />[[Ngawa autonoomne ringkond]] |} [[Bhutan]]i ametikeel [[dzongkha keel]] kuulub [[tiibeti keeled|tiibeti keelte]] hulka ja on tiibeti keelele lähedane. Tiibeti keeli ja murdeid kõneldakse ka Nepalis ([[šerpa keel]] ja [[loke keel]]), Indias ([[ladakhi keel]]) ja Pakistanis ([[balti keel]]). Tiibeti pagulaste ühiskeel põhineb dBusi murdel. ==Häälikuvastavused== === Silbialguste vastavused === See tabel näitab silbialguste häälikulisi vastavusi eri tiibeti keele eri kujudes.<ref name="Colloquial">Sung Kuo-ming Sung, Lha Byams Rgyal. ''Colloquial Amdo Tibetan'', Lawrence University 2005.</ref><ref name="omniglot">[https://www.omniglot.com/writing/amdotibetan.htm Amdo Tibetan language], Omniglot.</ref><ref name="omniglot2">Wolfram Siegel. [https://www.omniglot.com/charts/khamstibetan.pdf Khams-Tibetisch], Omniglot.</ref><ref name="d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net">Robert F. Olson. [https://d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net/digitalhimalaya/collections/journals/kailash/pdf/kailash_02_03_05.pdf Central Khams Tibetan - A Phonemic Survey].</ref> Esitatud vastavused kehtivad peaaegu kõigil juhtudel, kuid mõnes kontekstis on erinevusi, vt allpool. {| class="wikitable sortable" !Tiibeti kiri !Wylie transliteratsioon !Vanatiibeti keel !Lhasa tiibeti keel !Khami keel !Amdo keel (paikne rahvastik) !Amdo keel (rändkarjakasvatajad) |- |པ |p |p | rowspan="4" |pH | rowspan="4" |p1 | colspan="2" |p |- |སྤ |sp |sp |p | rowspan="3" |pʰ |- |དཔ |dp |dp |hʷ |- |ལྤ |lp |lp |p |- |རྦ |rb |rb | rowspan="5" |pL |pʰ3 | colspan="2" |hb |- |སྦ |sb |sb |p3 | colspan="2" |b |- |སྦྲ |sbr |sbr |ʈ͡ʂ3 | colspan="2" |ʈ͡ʂ |- |ལྦ |lb |lb | rowspan="2" |b3 | colspan="2" |b |- |འབ |'b |ᵐb | colspan="2" |ᵐb |- |ཕ |ph |pʰ | rowspan="2" |pʰH | rowspan="2" |pʰ2 | colspan="2" |pʰ |- |འཕ |'ph |ᵐpʰ | colspan="2" |ᵐpʰ |- |བ |b |b |pʰL |pʰ | colspan="2" |w |- |རྨ |rm |rm | rowspan="4" |mH | rowspan="4" |m1 | colspan="2" rowspan="2" |hm |- |དམ |dm |dm |- |སྨ |sm |sm | rowspan="2" |m | rowspan="2" |mʰ |- |སྨྲ |smr |smr |- |མ |m |m | rowspan="2" |mL | rowspan="2" |m4 | colspan="2" rowspan="2" |m |- |མྲ |mr |mr |- |ཝ |w |w | rowspan="2" |wL |w4 | colspan="2" |ʀʷ |- |དབ |db |db |ʔ1, w3 | colspan="2" |ʀ |- |ཏ |t |t | rowspan="12" |tH | rowspan="10" |t1 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |ལྟ |lt |lt |- |རྟ |rt |rt | colspan="2" |ht |- |སྟ |st |st |t |tʰ |- |ཏྭ |tw |tʷ | colspan="2" |tʷ |- |གཏ |gt |gt | rowspan="5" |ht |ht |- |བཏ |bt |bt |vt |- |བརྟ |brt |brt | rowspan="2" |vht |- |བལྟ |blt |blt |- |བསྟ |bst |bst |vtʰ |- |བལྡ |bld |bld |d3 |hd |vd |- |ལཐ |lth |ltʰ |d2 | colspan="2" |htʰ |- |སྡ |sd |sd | rowspan="11" |tL |t3 | colspan="2" rowspan="3" |d |- |ཟླ |zl |zl |l3 |- |ལྡ |ld |ld | rowspan="2" |d3 |- |མད |md |md | colspan="2" rowspan="3" |hd |- |རྡ |rd |rd | rowspan="5" |t3 |- |གད |gd |gd |- |བད |bd |bd | rowspan="4" |hd | rowspan="3" |vd |- |བསྡ |bsd |bsd |- |བརྡ |brd |brd |- |བཟླ |bzl |bzl |l3 |vsl |- |འད |'d |ⁿd |d3 | colspan="2" |ⁿd |- |ཐ |th |tʰ | rowspan="3" |tʰH |tʰ2 | colspan="2" |tʰ |- |མཐ |mth |mtʰ | rowspan="2" |d2 | colspan="2" |htʰ |- |འཐ |'th |ⁿtʰ | colspan="2" |ⁿtʰ |- |ད |d |d | rowspan="2" |tʰL | rowspan="2" |tʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |དྭ |dw |dʷ |- |རྣ |rn |rn | rowspan="6" |nH | rowspan="6" |n1 | colspan="2" rowspan="2" |hr |- |གན |gn |gn |- |བརྣ |brn |brn |hr |vr |- |སྣ |sn |sn |n |nʰ |- |བསྣ |bsn |bsn |h |vnʰ |- |མན |mn |mn |hn |hn |- |ན |n |n |nL |n4 | colspan="2" |n |- |ཀླ |kl |kl | rowspan="7" |lH | rowspan="7" |l1 | colspan="2" rowspan="4" |l |- |གླ |gl |gl |- |བླ |bl |bl |- |རླ |rl |rl |- |སླ |sl |sl |l |lʰ |- |བརླ |brl |brl |hl |vl |- |བསླ |bsl |bsl | colspan="2" |hlʰ |- |ལ |l |l | rowspan="2" |lL | rowspan="2" |l3 | colspan="2" rowspan="2" |l |- |ལྭ |lw |lʷ |- |ལྷ |lh |l̥ |ɬH |ɬ~l1 | colspan="2" |lʰ |- |ཙ |ts |t͡s | rowspan="9" |t͡sH | rowspan="9" |t͡s1 | colspan="2" |t͡s |- |རྩ |rts |rt͡s | colspan="2" rowspan="6" |ht͡s |- |རྩྭ |rtsw |rt͡sʷ |- |སྩྭ |stsw |st͡sʷ |- |གཙ |gts |gt͡s |- |བཙ |bts |bt͡s |- |བརྩ |brts |brt͡s |- |སྩ |sts |st͡s |t͡s |t͡sʰ |- |བསྩ |bsts |bst͡s |ht͡s |ht͡sʰ |- |རྫ |rdz |rd͡z | rowspan="5" |t͡sL | rowspan="3" |t͡s3 | colspan="2" rowspan="3" |hd͡z |- |གཛ |gdz |gd͡z |- |བརྫ |brdz |brd͡z |- |མཛ |mdz |md͡z | rowspan="2" |d͡z3 | colspan="2" |hd͡z |- |འཛ |'dz |ⁿd͡z | colspan="2" |ⁿd͡z |- |ཚ |tsh |t͡sʰ | rowspan="4" |t͡sʰH | rowspan="4" |t͡sʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |t͡sʰ |- |ཚྭ |tshw |t͡sʰʷ |- |མཚ |mtsh |mt͡sʰ | colspan="2" |ht͡sʰ |- |འཚ |'tsh |ⁿt͡sʰ | colspan="2" |ⁿt͡sʰ |- |ཛ |dz |d͡z |t͡sʰL |t͡sʰ3 | colspan="2" |t͡s |- |ས |s |s | rowspan="6" |sH | rowspan="6" |s1 | colspan="2" rowspan="2" |sʰ |- |སྭ |sw |sʷ |- |སྲ |sr |sr | colspan="2" |sʐ |- |གས |gs |gs | colspan="2" rowspan="2" |hsʰ |- |བས |bs |bs |- |བསྲ |bsr |bsr |hsʐ |vsʐ |- |ཟ |z |z | rowspan="4" |sL | rowspan="4" |s3 | colspan="2" rowspan="2" |s |- |ཟྭ |zw |zʷ |- |གཟ |gz |gz | colspan="2" |hs |- |བཟ |bz |bz |hs |vs |- |ཀྲ |kr |kr | rowspan="13" |ʈ͡ʂH | rowspan="12" |ʈ͡ʂ1 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂ |- |ཏྲ |tr |tr |- |པྲ |pr |pr |- |རྐྲ |rkr |rkr | colspan="2" rowspan="5" |hʈ͡ʂ |- |ལྐྲ |lkr |lkr |- |དཀྲ |dkr |dkr |- |ལྤྲ |lpr |lpr |- |དཔྲ |dpr |dpr |- |སྐྲ |skr |skr | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྤྲ |spr |spr |- |བཀྲ |bkr |bkr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |བསྐྲ |bskr |bskr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂʰ |- |བསྲ |bsr |bsr |s1 |hsʐ |vsʐ |- |ལྒྲ |lgr |lgr | rowspan="13" |ʈ͡ʂL | rowspan="2" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="7" |hʈ͡ʂ |- |མགྲ |mgr |mgr |- |རྒྲ |rgr |rgr | rowspan="4" |ʈ͡ʂ3 |- |དགྲ |dgr |dgr |- |དབྲ |dbr |dbr |- |རྦྲ |rbr |rbr |- |ལྦྲ |lbr |lbr |ɖ͡ʐ3 |- |སྒྲ |sgr |sgr | rowspan="3" |ʈ͡ʂ3 | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྦྲ |sbr |sbr |- |བསྒྲ |bsgr |bsgr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |འགྲ |'gr |ᵑgr | rowspan="3" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="3" |ⁿʈ͡ʂ |- |འདྲ |'dr |ⁿdr |- |འབྲ |'br |ᵐbr |- |ཁྲ |khr |kʰr | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰH | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰ2 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂʰ |- |ཐྲ |thr |tʰr |- |ཕྲ |phr |pʰr |- |མཁྲ |mkhr |mkʰr | colspan="2" |hʈ͡ʂʰ |- |འཁྲ |'khr |ᵑkʰr | colspan="2" rowspan="2" |ⁿʈ͡ʂʰ |- |འཕྲ |'phr |ᵐpʰr |- |གྲ |gr |gr | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰL | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰ3 | colspan="2" rowspan="4" |ʈ͡ʂ |- |དྲ |dr |dr |- |གྲྭ |grw |grʷ |- |བྲ |br |br |- |ཧྲ |hr |hr |ʂH |ʂ1 | colspan="2" |sʐ |- |ར |r |r | rowspan="2" |ɹL | rowspan="2" |ɹ3 | colspan="2" rowspan="2" |ʐ |- |རྭ |rw |rʷ |- |རཧ |rh |rh |ɹH |h1 | colspan="2" |h |- |ཀྱ |ky |kʲ | rowspan="8" |cH | rowspan="8" |t͡ɕ1 | colspan="2" |t͡ɕ |- |རྐྱ |rky |rkʲ | colspan="2" rowspan="3" |ht͡ɕ |- |ལྐྱ |lky |lkʲ |- |དཀྱ |dky |dkʲ |- |སྐྱ |sky |skʲ |t͡ɕ |t͡ɕʰ |- |བཀྱ |bky |bkʲ | rowspan="3" |ht͡ɕ | rowspan="2" |vt͡ɕ |- |བརྐྱ |brky |brkʲ |- |བསྐྱ |bsky |bskʲ |ht͡ɕʰ |- |རྒྱ |rgy |rgʲ | rowspan="9" |cL | rowspan="2" |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="3" |g |- |སྒྱ |sgy |sgʲ |- |ལྒྱ |lgy |lgʲ |d͡ʑ3 |- |དགྱ |dgy |dgʲ |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕʰ |- |མགྱ |mgy |mgʲ | rowspan="5" |d͡ʑ3 |- |བགྱ |bgy |bgʲ | rowspan="3" |ht͡ɕʰ | rowspan="3" |vt͡ɕʰ |- |བརྒྱ |brgy |brgʲ |- |བསྒྱ |bsgy |bsgʲ |- |འགྱ |'gy |ᵑgʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |ཁྱ |khy |kʰʲ | rowspan="3" |cʰH | rowspan="3" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཁྱ |mkhy |mkʰʲ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཁྱ |'khy |ᵑkʰʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |གྱ |gy |gʲ |cʰL |t͡ɕ3 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |ཧྱ |hy |hʲ |çH |h1 | colspan="2" |h |- |ཅ |c |t͡ʃ | rowspan="9" |t͡ɕH | rowspan="9" |t͡ɕ1 | colspan="2" rowspan="2" |t͡ɕ |- |ཅྭ |cw |t͡ʃʷ |- |གཅ |gc |gt͡ʃ | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕ |- |ལྕ |lc |lt͡ʃ |- |བཅ |bc |bt͡ʃ |ht͡ɕ |vt͡ɕ |- |པྱ |py |pʲ | colspan="2" |ɕ |- |ལྤྱ |lpy |lpʲ | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |དཔྱ |dpy |dpʲ |- |སྤྱ |spy |spʲ |ɕ |ɕʰ |- |རྦྱ |rby |rbʲ | rowspan="10" |t͡ɕL |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |ལྦྱ |lby |lbʲ |d͡ʑ3 |- |སྦྱ |sby |sbʲ | rowspan="3" |t͡ɕ3 |ɕ |ɕʰ |- |རྗ |rj |rd͡ʒ | colspan="2" rowspan="4" |hd͡ʑ |- |གཇ |gj |gd͡ʒ |- |ལྗ |lj |ld͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 |- |མཇ |mj |md͡ʒ |- |བརྗ |brj |brd͡ʒ |t͡ɕ3 |hd͡ʑ |vhd͡ʑ |- |འཇ |'j |ⁿd͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 | colspan="2" |ⁿd͡ʑ |- |འབྱ |'by |ᵐbʲ | colspan="2" |ⁿɕ |- |ཆ |ch |t͡ʃʰ | rowspan="5" |t͡ɕʰH | rowspan="5" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཆ |mch |mt͡ʃʰ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཆ |'ch |ⁿt͡ʃʰ | colspan="2" |ⁿt͡ɕʰ |- |ཕྱ |phy |pʰʲ | colspan="2" |ɕ |- |འཕྱ |'phy |ᵐpʰʲ | colspan="2" |ᶮɕʰ |- |ཇ |j |d͡ʒ | rowspan="2" |t͡ɕʰL | rowspan="2" |t͡ɕʰ3 | colspan="2" |t͡ɕ |- |བྱ |by |bʲ | colspan="2" |ɕ |- |ཤ |sh |ʃ | rowspan="4" |ɕH | rowspan="4" |ɕ1 | colspan="2" |x |- |ཤྭ |shw |ʃʷ | colspan="2" |xʷ |- |གཤ |gsh |gʃ | colspan="2" |hx |- |བཤ |bsh |bʃ |hx |vx |- |ཞ |zh |ʒ | rowspan="4" |ɕL | rowspan="4" |ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ɕ |- |ཞྭ |zhw |ʒʷ |- |གཞ |gzh |gʒ | colspan="2" |hʑ |- |བཞ |bzh |bʒ |hʑ |vʑ |- |རྙ |rny |rɲ | rowspan="9" |ɲH | rowspan="8" |ɲ1 | colspan="2" |hɲ |- |སྙ |sny |sɲ | rowspan="2" |ɲ | rowspan="2" |ɲʰ |- |སྨྱ |smy |smʲ |- |གཉ |gny |gɲ | colspan="2" rowspan="3" |hɲ |- |མཉ |mny |mɲ |- |རྨྱ |rmy |rmʲ |- |བརྙ |brny |brɲ | rowspan="2" |hɲ |vhɲ |- |བསྙ |bsny |bsɲ |vhɲʰ |- |ཉྭ |nyw |ɲʷ | rowspan="2" |ɲ4 | colspan="2" rowspan="3" |ɲ |- |ཉ |ny |ɲ | rowspan="2" |ɲL |- |མྱ |my |mʲ |m4 |- |གཡ |g.y |gʲ |jH |j1 | colspan="2" |c |- |ཡ |y |j | rowspan="2" |jL |j4 | colspan="2" rowspan="2" |j |- |དབྱ |dby |dbʲ |ʔ1, w3 |- |ཀ |k |k | rowspan="9" |kH | rowspan="9" |k1 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |ཀྭ |kw |kʷ |- |རྐ |rk |rk | colspan="2" rowspan="3" |hk |- |ལྐ |lk |lk |- |དཀ |dk |dk |- |བཀ |bk |bk | colspan="2" |kʷ |- |སྐ |sk |sk |k |kʰ |- |བརྐ |brk |brk |hk |vhk |- |བསྐ |bsk |bsk |hk |hkʰ |- |རྒ |rg |rg | rowspan="9" |kL | rowspan="2" |k3 | colspan="2" rowspan="4" |hg |- |དག |dg |dg |- |ལྒ |lg |lg | rowspan="2" |g3 |- |མག |mg |mg |- |སྒ |sg |sg | rowspan="4" |k3 | colspan="2" |g |- |བག |bg |bg | rowspan="2" |hg | rowspan="2" |vg |- |བསྒ |bsg |bsg |- |བརྒ |brg |brg |hg |vhg |- |འག |'g |ᵑg |g3 | colspan="2" |ᵑg |- |ཁ |kh |kʰ | rowspan="4" |kʰH | rowspan="4" |kʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |kʰ |- |ཁྭ |khw |kʰʷ |- |མཁ |mkh |mkʰ | colspan="2" |hkʰ |- |འཁ |'kh |ᵑkʰ | colspan="2" |ᵑkʰ |- |ག |g |g | rowspan="2" |kʰL | rowspan="2" |kʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |གྭ |gw |gʷ |- |རྔ |rng |rŋ | rowspan="7" |ŋH | rowspan="7" |ŋ1 | colspan="2" rowspan="4" |hŋ |- |ལྔ |lng |lŋ |- |དང |dng |dŋ |- |མང |mng |mŋ |- |སྔ |sng |sŋ |ŋ |ŋʰ |- |བརྔ |brng |brŋ |hŋ |vhŋ |- |བསྔ |bsng |bsŋ |hŋ |hŋʰ |- |ང |ng |ŋ |ŋL |ŋ4 | colspan="2" |ŋ |- |ཨ |No consonantal onset |∅ |ʔH |ʔ1 | colspan="2" |∅ |- |འ |' |ɣ |ʔ̞L |ʔ4 | colspan="2" rowspan="3" |h |- |ཧ |h |h | rowspan="2" |hH | rowspan="2" |h1 |- |ཧྭ |hw |hʷ |} == Silbiriimid == See tabel näitab [[silbiriim]]ide häälikuvastavusi tiibeti keele eri kujudes.<ref name="omniglot"/><ref name="omniglot2"/><ref>Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, kd 54, nr 2, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5/S0025100324000033a.pdf/central_tibetan_lhasa.pdf Veebis.]</ref> <ref>Rgyal Lha-Byams Rgyal, Kuo Ming Sung. ''Colloquial Amdo Tibetan: A Complete Course for Adult English Speakers'', National Press for Tibetan Studies 2005.</ref> Esitatud vastavused kehtivad sõnade lõpusilpides peaaegu alati, muudes kontekstides võib esineda erinevusi, vt allpool. Lhasa tiibeti keele toonide hääldus sõltub algushäälikust tingitud toonist ja konkreetsest silbiriimist.<ref>Hu Fang, Xiong Ziyu. Lhasa Tones. – ''Speech Prosody'', 2010, lk 1–4. [https://www.isca-archive.org/speechprosody_2010/hu10_speechprosody.pdf Veebis.]</ref> Khami keele puhul tähistab number 1 tooni /˥/, number 2 tooni /˦/, number 3 tooni /˨/ ja number 4 tooni /˩/. {| class="wikitable sortable" |+ !Tibetan Script !Wylie Transliteration !Old Tibetan !Lhasa Tibetan !Khams Tibetan !Amdo Tibetan |- |ཨ |a |a |aˑ˥ (H) a˩˨ (L) | colspan="2" |a |- |ཨའུ |a'u |aɣu |au̯˥ (H) au̯˩˨ (L) |ɑ |au̯ |- |ཨར |ar |ar |aː˥ (H) aː˩˨ (L) |aɹ |aː |- |ཨལ |al |al |ɛː˥ (H) ɛː˩˨ (L) | colspan="2" |ɛ |- |ཨའི |a'i |aɣi |ai̯˥ (H) ai̯˩˨ (L) |ɛˑ |ai̯ |- |ཨད |ad |at |ɛˑ˥˨ (H) ɛˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɛʔ |ɛ |- |ཨས |as |as |ɛ˥˨ (H) ɛ˩˧˨ (L) |ɛ |- |ཨག |ag |ak |ʌˑʡ˥˨ (H) ʌˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aʔ |- |ཨགས |ags |aks |ʌʡ˥˨ (H) ʌʡ˩˧˨ (L) |- |ཨབ |ab |ap |ʌˑʡ̆˥˨ (H) ʌˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ap |- |ཨབས |abs |aps |ʌʡ̆˥˨ (H) ʌʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨང |ang |aŋ |aŋ˥ (H) aŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aŋ |- |ཨངས |angs |aŋs |aŋ˥˨ (H) aŋ˩˧˨ (L) |- |ཨམ |am |am |am˥ (H) am˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |am |- |ཨམས |ams |ams |am˥˨ (H) am˩˧˨ (L) |- |ཨན |an |an |ɛ̃ː˥ (H) ɛ̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |an |- |ཨི |i |i |iˑ˥ (H) i˩˨ (L) |i |ə |- |ཨིའི |i'i |iɣi |N/A |iˑ |iː |- |ཨིད |id |it |iˑ˥˨ (H) iˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ |iʔ |- |ཨིས |is |is |i˥˨ (H) i˩˧˨ (L) |is |- |ཨིའུ |i'u |iɣu | rowspan="2" |iu̯˥ (H) iu̯˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |N/A |- |ཨིའུ |e'u |eɣu |- |ཨིར |ir |ir | rowspan="2" |iːm˥ (H) iːm˩˨ (L) |iɹ |iː |- |ཨིལ |il |il |i |il |- |ཨིག |ig |ik |iˑʡ˥˨ (H) iˑʡ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ | rowspan="2" |iʔ |- |ཨིགས |igs |iks |iʡ˥˨ (H) iʡ˩˧˨ (L) |- |ཨིབ |ib |ip |iˑʡ̆˥˨ (H) iˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ip |- |ཨིབས |ibs |ips |iʡ̆˥˨ (H) iʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨིང |ing |iŋ |ɪŋ˥ (H) ɪŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |iŋ |- |ཨིངས |ings |iŋs |ɪŋ˥˨ (H) ɪŋ˩˧˨ (L) |- |ཨིམ |im |im |ɪm˥ (H) ɪm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |im |- |ཨིམས |ims |ims |ɪm˥˨ (H) ɪm˩˧˨ (L) |- |ཨིན |in |in |ĩː˥ (H) ĩː˩˨ (L) | colspan="2" |in |- |ཨུ |u |u |uˑ˥ (H) u˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུར |ur |ur |uː˥ (H) uː˩˨ (L) |uɹ |uː |- |ཨུལ |ul |ul |yː˥ (H) yː˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུའི |u'i |uɣi |yː˥ (H) yː˩˨ (L) | colspan="2" |ui̯ |- |ཨུད |ud |ut |yˑ˥˨ (H) yˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʉʔ | rowspan="4" |uʔ |- |ཨུས |us |us |y˥˨ (H) y˩˧˨ (L) |- |ཨུག |ug |uk |uˑʡ˥˨ (H) uˑʡ˩˨ (L) |- |ཨུགས |ugs |uks |uʡ˥˨ (H) uʡ˩˧˨ (L) |- |ཨུབ |ub |up |uˑʡ̆˥˨ (H) uˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |up |- |ཨུབས |ubs |ups |uʡ̆˥˨ (H) uʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨུང |ung |uŋ |ʊŋ˥ (H) ʊŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |uŋ |- |ཨུངས |ungs |uŋs |ʊŋ˥˨ (H) ʊŋ˩˧˨ (L) |- |ཨུམ |um |um |ʊm˥ (H) ʊm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |um |- |ཨུམས |ums |ums |ʊm˥˨ (H) ʊm˩˧˨ (L) |- |ཨུན |un |un |ỹː˥ (H) ỹː˩˨ (L) | colspan="2" |un |- |ཨེ |e |e |eˑ˥ (H) e˩˨ (L) | colspan="2" |e |- |ཨེད |ed |et |eˑ˥˨ (H) eˑ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེས |es |es |e˥˨ (H) e˩˧˨ (L) |- |ཨེར |er |er | rowspan="2" |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eɹ |eː |- |ཨེལ |el |el |e |el |- |ཨེའི |e'i |eɣi |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eˑ |ei̯ |- |ཨེག |e.g. |ek |ɛ̈ˑʡ˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེགས |egs |eks |ɛ̈ʡ˥˨ (H) ɛ̈ʡ˩˧˨ (L) |- |ཨེབ |eb |ep |ɛ̈ˑʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ep |- |ཨེབས |ebs |eps |ɛ̈ʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨེང |eng |eŋ |ɛŋ˥ (H) ɛŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eŋ |- |ཨེངས |engs |eŋs |ɛŋ˥˨ (H) ɛŋ˩˧˨ (L) |- |ཨེམ |em |em |ɛm˥ (H) ɛm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |em |- |ཨེམས |ems |ems |ɛm˥˨ (H) ɛm˩˧˨ (L) |- |ཨེན |en |en |ẽː˥ (H) ẽː˩˨ (L) | colspan="2" |en |- |ཨོ |o |o |oˑ˥ (H) o˩˨ (L) | colspan="2" |o |- |ཨོའུ |o'u |oɣu |ou̯˥ (H) ou̯˩˨ (L) |N/A |oʔ |- |ཨོར |or |or |oː˥ (H) oː˩˨ (L) |oɹ |oː |- |ཨོལ |ol |ol |øː˥ (H) øː˩˨ (L) | rowspan="2" |ø |ol |- |ཨོའི |o'i |oɣi |øː˥ (H) øː˩˨ (L) |oi̯ |- |ཨོད |od |ot |øˑ˥˨ (H) øˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʊʔ | rowspan="4" |oʔ |- |ཨོས |os |os |ø˥˨ (H) ø˩˧˨ (L) |- |ཨོག |og |ok |ɔˑʡ˥˨ (H) ɔˑʡ˩˨ (L) |- |ཨོགས |ogs |oks |ɔʡ˥˨ (H) ɔʡ˩˧˨ (L) |- |ཨོབ |ob |op |ɔˑʡ̆˥˨ (H) ɔˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |op |- |ཨོབས |obs |ops |ɔʡ̆˥˨ (H) ɔʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨོང |ong |oŋ |ɔŋ˥ (H) ɔŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |oŋ |- |ཨོངས |ongs |oŋs |ɔŋ˥˨ (H) ɔŋ˩˧˨ (L) |- |ཨོམ |om |om |ɔm˥ (H) ɔm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |om |- |ཨོམས |oms |oms |ɔm˥˨ (H) ɔm˩˧˨ (L) |- |ཨོན |on |on |ø̃ː˥ (H) ø̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |on |} {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Denwood, Philip. 1999. ''Tibetan''. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia. ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibet|Keel]] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[bn:তিব্বতি ভাষা]] 2dbd4yv52h3jnuldyi8b3kqif5x8uvp 7261405 7261398 2026-10-29T11:07:24Z Sendrasendra 225202 /* Silbialguste vastavused */ 7261405 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi=བོད་ཡིག | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]], [[India]], [[Pakistan]], [[Nepal]], [[Bhutan]] | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibetipärased keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti Autonoomne Piirkond]]) | keelehoole = | kood 1 = bo | kood 2 = bod | kood 3 = — }} '''Tiibeti keel''' on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute [[kesktiibeti keel|kesktiibeti]], [[khami keel|khami]] ja [[amdo keel|amdo keele]] murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] poliitilise kontrolli all olevatel [[Tiibet]]i aladel. Ka [[klassikaline tiibeti keel|klassikalist tiibeti keelt]] ja [[tiibeti kirjakeel|tiibeti kirjakeelt]] nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas [[India|Indias]]. [[File:Lhasa Tibetan language distribution.svg|thumb|Tiibeti keele leviala]] [[Tiibetlased|Tiibetlastel]] puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta ''phöba'' ning kesktiibeti keele kohta ''phögje''; amdo keele kõnelejad on ''amdoba'' ja amdo keel ''amdogje''; khami keele kõnelejate kohta öeldakse ''khamba'' ning nende keel on ''khamgje''. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (''tšhögje''), sest selles on kirja pandud [[budism|budistlik]] ja [[bön|böniusu]] pühakiri. Mitmed ajaloolis-poliitilise [[Tiibet|Tiibeti]] ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks [[dzongkha keel]] ja [[šerpa keel]], sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel [[Bhutan|Bhutanis]]) käsitletakse neid eraldi keeltena. Et tegemist on üldnimetusega, mis hõlmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele [[ISO 639-3]] koodi antud. Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse [[tiibeti kiri|tiibeti kirja]]. ==Keeled ja murded== Tänapäeva tiibeti murded võib liigitada järgmiselt: {| class="wikitable" style="text-align: center; font-size: 90%;empty-cells:show;" |- ! '''Murderühm''' ! '''Alarühm''' ! '''Kohalikud murded''' |- |rowspan="2" | '''dBus-gTsang'''<br />(Ü-Tsang)<br />umbes 1 miljon kõnelejat | Ü<br />(dBus) | [[Lhasa]], Phenyül (''phan-yul''), Tölung Dechen (''stod lung bde chen''), Meldro Gongkar (''mal gro gong skar''), Chushur (''chu shur''), Lhagyari (''lha rgya ri''), Tsetang (''rtse thang'') |- | Tsang<br />(gTsang) | [[Xigazê]] (''gzhis ka tse''), [[Gyangzê]] (''rgyal rtse''), Lhatse (''lha tse''), Dingri (''ding ri''), Sakya (''sa sky''a), Dromo (''gro&nbsp;mo'') |- |rowspan="3" | '''Khams'''<br />(Kham)<br />umbes 1,5 miljonit kõnelejat | Põhjamurded | Kardze: Kangding (Dardo), Nyagchukha (''nyag chu kha''), Draggo (''brag ´go''), Nyagrong (''nyag rong''), Kardze (''dkar mdzes''), Dainkog, Dege (''sde dge'')<br />[[Qinghai]] – [[Yushu]] (''yus hru'') (Kyegu Do (''skye rgu mdo'')): Nangchen (''nang chen'')<br />[[Qamdo]] ümbruse murded maantee ääres |- | Lõunamurded | Kardze: Lithang (''li thang''), Bathang (''ba thang''), Yidun (Daxod), Derong (''sde rong''), Dabpa (''dab pa'')<br />[[Dêqên]] ja Chamdo: Markham (''smar khams''), Calho |- | [[rändkarjakasvataja]]te murded | Põhja-Chamdo: Tengchen (''steng chen''), Drachen (''sbra chen'')<br />[[Nagqu]] (''nag chu'')<br />Yüru (''yus hru'') (Kyegu): Thridu (''khri ´du''), Qoima |- |rowspan="2" | '''A-mdo'''<br />(Amdo)<br />umbes 800 000 kõnelejat | Talupoegade murded | Xiahe (Labrang), Luqu, [[Tianzhu]] (Ragyei), Ledu (Nianbai), Rongren (Rêbgong), Tongde, Chiga |- | Rändkarjakasvatajate murded | Zêkog, Marqu, Xinghai, Qilian, Gangca, Haiyan (Chinkuxung), Jigzhi, Baima, Gadê<br />[[Ngawa autonoomne ringkond]] |} [[Bhutan]]i ametikeel [[dzongkha keel]] kuulub [[tiibeti keeled|tiibeti keelte]] hulka ja on tiibeti keelele lähedane. Tiibeti keeli ja murdeid kõneldakse ka Nepalis ([[šerpa keel]] ja [[loke keel]]), Indias ([[ladakhi keel]]) ja Pakistanis ([[balti keel]]). Tiibeti pagulaste ühiskeel põhineb dBusi murdel. ==Häälikuvastavused== === Silbialguste vastavused === See tabel näitab silbialguste häälikulisi vastavusi eri tiibeti keele eri kujudes.<ref name="Colloquial">Sung Kuo-ming Sung, Lha Byams Rgyal. ''Colloquial Amdo Tibetan'', Lawrence University 2005.</ref><ref name="omniglot">[https://www.omniglot.com/writing/amdotibetan.htm Amdo Tibetan language], Omniglot.</ref><ref name="omniglot2">Wolfram Siegel. [https://www.omniglot.com/charts/khamstibetan.pdf Khams-Tibetisch], Omniglot.</ref><ref name="d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net">Robert F. Olson. [https://d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net/digitalhimalaya/collections/journals/kailash/pdf/kailash_02_03_05.pdf Central Khams Tibetan - A Phonemic Survey].</ref> Esitatud vastavused kehtivad peaaegu kõigil juhtudel, kuid mõnes kontekstis on erinevusi, vt allpool. {| class="wikitable sortable" !Tiibeti kiri !Wylie transliteratsioon !Vanatiibeti keel !Lhasa tiibeti keel !Khami keel !Amdo keel (paikne rahvastik) !Amdo keel (rändkarjakasvatajad) |- |པ |p |p | rowspan="4" |pH | rowspan="4" |p1 | colspan="2" |p |- |སྤ |sp |sp |p | rowspan="3" |pʰ |- |དཔ |dp |dp |hʷ |- |ལྤ |lp |lp |p |- |རྦ |rb |rb | rowspan="5" |pL |pʰ3 | colspan="2" |hb |- |སྦ |sb |sb |p3 | colspan="2" |b |- |སྦྲ |sbr |sbr |ʈ͡ʂ3 | colspan="2" |ʈ͡ʂ |- |ལྦ |lb |lb | rowspan="2" |b3 | colspan="2" |b |- |འབ |'b |ᵐb | colspan="2" |ᵐb |- |ཕ |ph |pʰ | rowspan="2" |pʰH | rowspan="2" |pʰ2 | colspan="2" |pʰ |- |འཕ |'ph |ᵐpʰ | colspan="2" |ᵐpʰ |- |བ |b |b |pʰL |pʰ | colspan="2" |w |- |རྨ |rm |rm | rowspan="4" |mH | rowspan="4" |m1 | colspan="2" rowspan="2" |hm |- |དམ |dm |dm |- |སྨ |sm |sm | rowspan="2" |m | rowspan="2" |mʰ |- |སྨྲ |smr |smr |- |མ |m |m | rowspan="2" |mL | rowspan="2" |m4 | colspan="2" rowspan="2" |m |- |མྲ |mr |mr |- |ཝ |w |w | rowspan="2" |wL |w4 | colspan="2" |ʀʷ |- |དབ |db |db |ʔ1, w3 | colspan="2" |ʀ |- |ཏ |t |t | rowspan="12" |tH | rowspan="10" |t1 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |ལྟ |lt |lt |- |རྟ |rt |rt | colspan="2" |ht |- |སྟ |st |st |t |tʰ |- |ཏྭ |tw |tʷ | colspan="2" |tʷ |- |གཏ |gt |gt | rowspan="5" |ht |ht |- |བཏ |bt |bt |vt |- |བརྟ |brt |brt | rowspan="2" |vht |- |བལྟ |blt |blt |- |བསྟ |bst |bst |vtʰ |- |བལྡ |bld |bld |d3 |hd |vd |- |ལཐ |lth |ltʰ |d2 | colspan="2" |htʰ |- |སྡ |sd |sd | rowspan="11" |tL |t3 | colspan="2" rowspan="3" |d |- |ཟླ |zl |zl |l3 |- |ལྡ |ld |ld | rowspan="2" |d3 |- |མད |md |md | colspan="2" rowspan="3" |hd |- |རྡ |rd |rd | rowspan="5" |t3 |- |གད |gd |gd |- |བད |bd |bd | rowspan="4" |hd | rowspan="3" |vd |- |བསྡ |bsd |bsd |- |བརྡ |brd |brd |- |བཟླ |bzl |bzl |l3 |vsl |- |འད |'d |ⁿd |d3 | colspan="2" |ⁿd |- |ཐ |th |tʰ | rowspan="3" |tʰH |tʰ2 | colspan="2" |tʰ |- |མཐ |mth |mtʰ | rowspan="2" |d2 | colspan="2" |htʰ |- |འཐ |'th |ⁿtʰ | colspan="2" |ⁿtʰ |- |ད |d |d | rowspan="2" |tʰL | rowspan="2" |tʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |དྭ |dw |dʷ |- |རྣ |rn |rn | rowspan="6" |nH | rowspan="6" |n1 | colspan="2" rowspan="2" |hr |- |གན |gn |gn |- |བརྣ |brn |brn |hr |vr |- |སྣ |sn |sn |n |nʰ |- |བསྣ |bsn |bsn |h |vnʰ |- |མན |mn |mn |hn |hn |- |ན |n |n |nL |n4 | colspan="2" |n |- |ཀླ |kl |kl | rowspan="7" |lH | rowspan="7" |l1 | colspan="2" rowspan="4" |l |- |གླ |gl |gl |- |བླ |bl |bl |- |རླ |rl |rl |- |སླ |sl |sl |l |lʰ |- |བརླ |brl |brl |hl |vl |- |བསླ |bsl |bsl | colspan="2" |hlʰ |- |ལ |l |l | rowspan="2" |lL | rowspan="2" |l3 | colspan="2" rowspan="2" |l |- |ལྭ |lw |lʷ |- |ལྷ |lh |l̥ |ɬH |ɬ~l1 | colspan="2" |lʰ |- |ཙ |ts |t͡s | rowspan="9" |t͡sH | rowspan="9" |t͡s1 | colspan="2" |t͡s |- |རྩ |rts |rt͡s | colspan="2" rowspan="6" |ht͡s |- |རྩྭ |rtsw |rt͡sʷ |- |སྩྭ |stsw |st͡sʷ |- |གཙ |gts |gt͡s |- |བཙ |bts |bt͡s |- |བརྩ |brts |brt͡s |- |སྩ |sts |st͡s |t͡s |t͡sʰ |- |བསྩ |bsts |bst͡s |ht͡s |ht͡sʰ |- |རྫ |rdz |rd͡z | rowspan="5" |t͡sL | rowspan="3" |t͡s3 | colspan="2" rowspan="3" |hd͡z |- |གཛ |gdz |gd͡z |- |བརྫ |brdz |brd͡z |- |མཛ |mdz |md͡z | rowspan="2" |d͡z3 | colspan="2" |hd͡z |- |འཛ |'dz |ⁿd͡z | colspan="2" |ⁿd͡z |- |ཚ |tsh |t͡sʰ | rowspan="4" |t͡sʰH | rowspan="4" |t͡sʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |t͡sʰ |- |ཚྭ |tshw |t͡sʰʷ |- |མཚ |mtsh |mt͡sʰ | colspan="2" |ht͡sʰ |- |འཚ |'tsh |ⁿt͡sʰ | colspan="2" |ⁿt͡sʰ |- |ཛ |dz |d͡z |t͡sʰL |t͡sʰ3 | colspan="2" |t͡s |- |ས |s |s | rowspan="6" |sH | rowspan="6" |s1 | colspan="2" rowspan="2" |sʰ |- |སྭ |sw |sʷ |- |སྲ |sr |sr | colspan="2" |sʐ |- |གས |gs |gs | colspan="2" rowspan="2" |hsʰ |- |བས |bs |bs |- |བསྲ |bsr |bsr |hsʐ |vsʐ |- |ཟ |z |z | rowspan="4" |sL | rowspan="4" |s3 | colspan="2" rowspan="2" |s |- |ཟྭ |zw |zʷ |- |གཟ |gz |gz | colspan="2" |hs |- |བཟ |bz |bz |hs |vs |- |ཀྲ |kr |kr | rowspan="13" |ʈ͡ʂH | rowspan="12" |ʈ͡ʂ1 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂ |- |ཏྲ |tr |tr |- |པྲ |pr |pr |- |རྐྲ |rkr |rkr | colspan="2" rowspan="5" |hʈ͡ʂ |- |ལྐྲ |lkr |lkr |- |དཀྲ |dkr |dkr |- |ལྤྲ |lpr |lpr |- |དཔྲ |dpr |dpr |- |སྐྲ |skr |skr | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྤྲ |spr |spr |- |བཀྲ |bkr |bkr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |བསྐྲ |bskr |bskr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂʰ |- |བསྲ |bsr |bsr |s1 |hsʐ |vsʐ |- |ལྒྲ |lgr |lgr | rowspan="13" |ʈ͡ʂL | rowspan="2" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="7" |hʈ͡ʂ |- |མགྲ |mgr |mgr |- |རྒྲ |rgr |rgr | rowspan="4" |ʈ͡ʂ3 |- |དགྲ |dgr |dgr |- |དབྲ |dbr |dbr |- |རྦྲ |rbr |rbr |- |ལྦྲ |lbr |lbr |ɖ͡ʐ3 |- |སྒྲ |sgr |sgr | rowspan="3" |ʈ͡ʂ3 | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྦྲ |sbr |sbr |- |བསྒྲ |bsgr |bsgr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |འགྲ |'gr |ᵑgr | rowspan="3" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="3" |ⁿʈ͡ʂ |- |འདྲ |'dr |ⁿdr |- |འབྲ |'br |ᵐbr |- |ཁྲ |khr |kʰr | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰH | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰ2 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂʰ |- |ཐྲ |thr |tʰr |- |ཕྲ |phr |pʰr |- |མཁྲ |mkhr |mkʰr | colspan="2" |hʈ͡ʂʰ |- |འཁྲ |'khr |ᵑkʰr | colspan="2" rowspan="2" |ⁿʈ͡ʂʰ |- |འཕྲ |'phr |ᵐpʰr |- |གྲ |gr |gr | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰL | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰ3 | colspan="2" rowspan="4" |ʈ͡ʂ |- |དྲ |dr |dr |- |གྲྭ |grw |grʷ |- |བྲ |br |br |- |ཧྲ |hr |hr |ʂH |ʂ1 | colspan="2" |sʐ |- |ར |r |r | rowspan="2" |ɹL | rowspan="2" |ɹ3 | colspan="2" rowspan="2" |ʐ |- |རྭ |rw |rʷ |- |རཧ |rh |rh |ɹH |h1 | colspan="2" |h |- |ཀྱ |ky |kʲ | rowspan="8" |cH | rowspan="8" |t͡ɕ1 | colspan="2" |t͡ɕ |- |རྐྱ |rky |rkʲ | colspan="2" rowspan="3" |ht͡ɕ |- |ལྐྱ |lky |lkʲ |- |དཀྱ |dky |dkʲ |- |སྐྱ |sky |skʲ |t͡ɕ |t͡ɕʰ |- |བཀྱ |bky |bkʲ | rowspan="3" |ht͡ɕ | rowspan="2" |vt͡ɕ |- |བརྐྱ |brky |brkʲ |- |བསྐྱ |bsky |bskʲ |ht͡ɕʰ |- |རྒྱ |rgy |rgʲ | rowspan="9" |cL | rowspan="2" |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="3" |g |- |སྒྱ |sgy |sgʲ |- |ལྒྱ |lgy |lgʲ |d͡ʑ3 |- |དགྱ |dgy |dgʲ |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕʰ |- |མགྱ |mgy |mgʲ | rowspan="5" |d͡ʑ3 |- |བགྱ |bgy |bgʲ | rowspan="3" |ht͡ɕʰ | rowspan="3" |vt͡ɕʰ |- |བརྒྱ |brgy |brgʲ |- |བསྒྱ |bsgy |bsgʲ |- |འགྱ |'gy |ᵑgʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |ཁྱ |khy |kʰʲ | rowspan="3" |cʰH | rowspan="3" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཁྱ |mkhy |mkʰʲ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཁྱ |'khy |ᵑkʰʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |གྱ |gy |gʲ |cʰL |t͡ɕ3 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |ཧྱ |hy |hʲ |çH |h1 | colspan="2" |h |- |ཅ |c |t͡ʃ | rowspan="9" |t͡ɕH | rowspan="9" |t͡ɕ1 | colspan="2" rowspan="2" |t͡ɕ |- |ཅྭ |cw |t͡ʃʷ |- |གཅ |gc |gt͡ʃ | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕ |- |ལྕ |lc |lt͡ʃ |- |བཅ |bc |bt͡ʃ |ht͡ɕ |vt͡ɕ |- |པྱ |py |pʲ | colspan="2" |ɕ |- |ལྤྱ |lpy |lpʲ | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |དཔྱ |dpy |dpʲ |- |སྤྱ |spy |spʲ |ɕ |ɕʰ |- |རྦྱ |rby |rbʲ | rowspan="10" |t͡ɕL |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |ལྦྱ |lby |lbʲ |d͡ʑ3 |- |སྦྱ |sby |sbʲ | rowspan="3" |t͡ɕ3 |ɕ |ɕʰ |- |རྗ |rj |rd͡ʒ | colspan="2" rowspan="4" |hd͡ʑ |- |གཇ |gj |gd͡ʒ |- |ལྗ |lj |ld͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 |- |མཇ |mj |md͡ʒ |- |བརྗ |brj |brd͡ʒ |t͡ɕ3 |hd͡ʑ |vhd͡ʑ |- |འཇ |'j |ⁿd͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 | colspan="2" |ⁿd͡ʑ |- |འབྱ |'by |ᵐbʲ | colspan="2" |ⁿɕ |- |ཆ |ch |t͡ʃʰ | rowspan="5" |t͡ɕʰH | rowspan="5" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཆ |mch |mt͡ʃʰ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཆ |'ch |ⁿt͡ʃʰ | colspan="2" |ⁿt͡ɕʰ |- |ཕྱ |phy |pʰʲ | colspan="2" |ɕ |- |འཕྱ |'phy |ᵐpʰʲ | colspan="2" |ᶮɕʰ |- |ཇ |j |d͡ʒ | rowspan="2" |t͡ɕʰL | rowspan="2" |t͡ɕʰ3 | colspan="2" |t͡ɕ |- |བྱ |by |bʲ | colspan="2" |ɕ |- |ཤ |sh |ʃ | rowspan="4" |ɕH | rowspan="4" |ɕ1 | colspan="2" |x |- |ཤྭ |shw |ʃʷ | colspan="2" |xʷ |- |གཤ |gsh |gʃ | colspan="2" |hx |- |བཤ |bsh |bʃ |hx |vx |- |ཞ |zh |ʒ | rowspan="4" |ɕL | rowspan="4" |ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ɕ |- |ཞྭ |zhw |ʒʷ |- |གཞ |gzh |gʒ | colspan="2" |hʑ |- |བཞ |bzh |bʒ |hʑ |vʑ |- |རྙ |rny |rɲ | rowspan="9" |ɲH | rowspan="8" |ɲ1 | colspan="2" |hɲ |- |སྙ |sny |sɲ | rowspan="2" |ɲ | rowspan="2" |ɲʰ |- |སྨྱ |smy |smʲ |- |གཉ |gny |gɲ | colspan="2" rowspan="3" |hɲ |- |མཉ |mny |mɲ |- |རྨྱ |rmy |rmʲ |- |བརྙ |brny |brɲ | rowspan="2" |hɲ |vhɲ |- |བསྙ |bsny |bsɲ |vhɲʰ |- |ཉྭ |nyw |ɲʷ | rowspan="2" |ɲ4 | colspan="2" rowspan="3" |ɲ |- |ཉ |ny |ɲ | rowspan="2" |ɲL |- |མྱ |my |mʲ |m4 |- |གཡ |g.y |gʲ |jH |j1 | colspan="2" |c |- |ཡ |y |j | rowspan="2" |jL |j4 | colspan="2" rowspan="2" |j |- |དབྱ |dby |dbʲ |ʔ1, w3 |- |ཀ |k |k | rowspan="9" |kH | rowspan="9" |k1 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |ཀྭ |kw |kʷ |- |རྐ |rk |rk | colspan="2" rowspan="3" |hk |- |ལྐ |lk |lk |- |དཀ |dk |dk |- |བཀ |bk |bk | colspan="2" |kʷ |- |སྐ |sk |sk |k |kʰ |- |བརྐ |brk |brk |hk |vhk |- |བསྐ |bsk |bsk |hk |hkʰ |- |རྒ |rg |rg | rowspan="9" |kL | rowspan="2" |k3 | colspan="2" rowspan="4" |hg |- |དག |dg |dg |- |ལྒ |lg |lg | rowspan="2" |g3 |- |མག |mg |mg |- |སྒ |sg |sg | rowspan="4" |k3 | colspan="2" |g |- |བག |bg |bg | rowspan="2" |hg | rowspan="2" |vg |- |བསྒ |bsg |bsg |- |བརྒ |brg |brg |hg |vhg |- |འག |'g |ᵑg |g3 | colspan="2" |ᵑg |- |ཁ |kh |kʰ | rowspan="4" |kʰH | rowspan="4" |kʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |kʰ |- |ཁྭ |khw |kʰʷ |- |མཁ |mkh |mkʰ | colspan="2" |hkʰ |- |འཁ |'kh |ᵑkʰ | colspan="2" |ᵑkʰ |- |ག |g |g | rowspan="2" |kʰL | rowspan="2" |kʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |གྭ |gw |gʷ |- |རྔ |rng |rŋ | rowspan="7" |ŋH | rowspan="7" |ŋ1 | colspan="2" rowspan="4" |hŋ |- |ལྔ |lng |lŋ |- |དང |dng |dŋ |- |མང |mng |mŋ |- |སྔ |sng |sŋ |ŋ |ŋʰ |- |བརྔ |brng |brŋ |hŋ |vhŋ |- |བསྔ |bsng |bsŋ |hŋ |hŋʰ |- |ང |ng |ŋ |ŋL |ŋ4 | colspan="2" |ŋ |- |ཨ |Konsonandiline algus puudub |∅ |ʔH |ʔ1 | colspan="2" |∅ |- |འ |' |ɣ |ʔ̞L |ʔ4 | colspan="2" rowspan="3" |h |- |ཧ |h |h | rowspan="2" |hH | rowspan="2" |h1 |- |ཧྭ |hw |hʷ |} == Silbiriimid == See tabel näitab [[silbiriim]]ide häälikuvastavusi tiibeti keele eri kujudes.<ref name="omniglot"/><ref name="omniglot2"/><ref>Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, kd 54, nr 2, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5/S0025100324000033a.pdf/central_tibetan_lhasa.pdf Veebis.]</ref> <ref>Rgyal Lha-Byams Rgyal, Kuo Ming Sung. ''Colloquial Amdo Tibetan: A Complete Course for Adult English Speakers'', National Press for Tibetan Studies 2005.</ref> Esitatud vastavused kehtivad sõnade lõpusilpides peaaegu alati, muudes kontekstides võib esineda erinevusi, vt allpool. Lhasa tiibeti keele toonide hääldus sõltub algushäälikust tingitud toonist ja konkreetsest silbiriimist.<ref>Hu Fang, Xiong Ziyu. Lhasa Tones. – ''Speech Prosody'', 2010, lk 1–4. [https://www.isca-archive.org/speechprosody_2010/hu10_speechprosody.pdf Veebis.]</ref> Khami keele puhul tähistab number 1 tooni /˥/, number 2 tooni /˦/, number 3 tooni /˨/ ja number 4 tooni /˩/. {| class="wikitable sortable" |+ !Tibetan Script !Wylie Transliteration !Old Tibetan !Lhasa Tibetan !Khams Tibetan !Amdo Tibetan |- |ཨ |a |a |aˑ˥ (H) a˩˨ (L) | colspan="2" |a |- |ཨའུ |a'u |aɣu |au̯˥ (H) au̯˩˨ (L) |ɑ |au̯ |- |ཨར |ar |ar |aː˥ (H) aː˩˨ (L) |aɹ |aː |- |ཨལ |al |al |ɛː˥ (H) ɛː˩˨ (L) | colspan="2" |ɛ |- |ཨའི |a'i |aɣi |ai̯˥ (H) ai̯˩˨ (L) |ɛˑ |ai̯ |- |ཨད |ad |at |ɛˑ˥˨ (H) ɛˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɛʔ |ɛ |- |ཨས |as |as |ɛ˥˨ (H) ɛ˩˧˨ (L) |ɛ |- |ཨག |ag |ak |ʌˑʡ˥˨ (H) ʌˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aʔ |- |ཨགས |ags |aks |ʌʡ˥˨ (H) ʌʡ˩˧˨ (L) |- |ཨབ |ab |ap |ʌˑʡ̆˥˨ (H) ʌˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ap |- |ཨབས |abs |aps |ʌʡ̆˥˨ (H) ʌʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨང |ang |aŋ |aŋ˥ (H) aŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aŋ |- |ཨངས |angs |aŋs |aŋ˥˨ (H) aŋ˩˧˨ (L) |- |ཨམ |am |am |am˥ (H) am˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |am |- |ཨམས |ams |ams |am˥˨ (H) am˩˧˨ (L) |- |ཨན |an |an |ɛ̃ː˥ (H) ɛ̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |an |- |ཨི |i |i |iˑ˥ (H) i˩˨ (L) |i |ə |- |ཨིའི |i'i |iɣi |N/A |iˑ |iː |- |ཨིད |id |it |iˑ˥˨ (H) iˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ |iʔ |- |ཨིས |is |is |i˥˨ (H) i˩˧˨ (L) |is |- |ཨིའུ |i'u |iɣu | rowspan="2" |iu̯˥ (H) iu̯˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |N/A |- |ཨིའུ |e'u |eɣu |- |ཨིར |ir |ir | rowspan="2" |iːm˥ (H) iːm˩˨ (L) |iɹ |iː |- |ཨིལ |il |il |i |il |- |ཨིག |ig |ik |iˑʡ˥˨ (H) iˑʡ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ | rowspan="2" |iʔ |- |ཨིགས |igs |iks |iʡ˥˨ (H) iʡ˩˧˨ (L) |- |ཨིབ |ib |ip |iˑʡ̆˥˨ (H) iˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ip |- |ཨིབས |ibs |ips |iʡ̆˥˨ (H) iʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨིང |ing |iŋ |ɪŋ˥ (H) ɪŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |iŋ |- |ཨིངས |ings |iŋs |ɪŋ˥˨ (H) ɪŋ˩˧˨ (L) |- |ཨིམ |im |im |ɪm˥ (H) ɪm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |im |- |ཨིམས |ims |ims |ɪm˥˨ (H) ɪm˩˧˨ (L) |- |ཨིན |in |in |ĩː˥ (H) ĩː˩˨ (L) | colspan="2" |in |- |ཨུ |u |u |uˑ˥ (H) u˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུར |ur |ur |uː˥ (H) uː˩˨ (L) |uɹ |uː |- |ཨུལ |ul |ul |yː˥ (H) yː˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུའི |u'i |uɣi |yː˥ (H) yː˩˨ (L) | colspan="2" |ui̯ |- |ཨུད |ud |ut |yˑ˥˨ (H) yˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʉʔ | rowspan="4" |uʔ |- |ཨུས |us |us |y˥˨ (H) y˩˧˨ (L) |- |ཨུག |ug |uk |uˑʡ˥˨ (H) uˑʡ˩˨ (L) |- |ཨུགས |ugs |uks |uʡ˥˨ (H) uʡ˩˧˨ (L) |- |ཨུབ |ub |up |uˑʡ̆˥˨ (H) uˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |up |- |ཨུབས |ubs |ups |uʡ̆˥˨ (H) uʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨུང |ung |uŋ |ʊŋ˥ (H) ʊŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |uŋ |- |ཨུངས |ungs |uŋs |ʊŋ˥˨ (H) ʊŋ˩˧˨ (L) |- |ཨུམ |um |um |ʊm˥ (H) ʊm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |um |- |ཨུམས |ums |ums |ʊm˥˨ (H) ʊm˩˧˨ (L) |- |ཨུན |un |un |ỹː˥ (H) ỹː˩˨ (L) | colspan="2" |un |- |ཨེ |e |e |eˑ˥ (H) e˩˨ (L) | colspan="2" |e |- |ཨེད |ed |et |eˑ˥˨ (H) eˑ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེས |es |es |e˥˨ (H) e˩˧˨ (L) |- |ཨེར |er |er | rowspan="2" |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eɹ |eː |- |ཨེལ |el |el |e |el |- |ཨེའི |e'i |eɣi |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eˑ |ei̯ |- |ཨེག |e.g. |ek |ɛ̈ˑʡ˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེགས |egs |eks |ɛ̈ʡ˥˨ (H) ɛ̈ʡ˩˧˨ (L) |- |ཨེབ |eb |ep |ɛ̈ˑʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ep |- |ཨེབས |ebs |eps |ɛ̈ʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨེང |eng |eŋ |ɛŋ˥ (H) ɛŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eŋ |- |ཨེངས |engs |eŋs |ɛŋ˥˨ (H) ɛŋ˩˧˨ (L) |- |ཨེམ |em |em |ɛm˥ (H) ɛm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |em |- |ཨེམས |ems |ems |ɛm˥˨ (H) ɛm˩˧˨ (L) |- |ཨེན |en |en |ẽː˥ (H) ẽː˩˨ (L) | colspan="2" |en |- |ཨོ |o |o |oˑ˥ (H) o˩˨ (L) | colspan="2" |o |- |ཨོའུ |o'u |oɣu |ou̯˥ (H) ou̯˩˨ (L) |N/A |oʔ |- |ཨོར |or |or |oː˥ (H) oː˩˨ (L) |oɹ |oː |- |ཨོལ |ol |ol |øː˥ (H) øː˩˨ (L) | rowspan="2" |ø |ol |- |ཨོའི |o'i |oɣi |øː˥ (H) øː˩˨ (L) |oi̯ |- |ཨོད |od |ot |øˑ˥˨ (H) øˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʊʔ | rowspan="4" |oʔ |- |ཨོས |os |os |ø˥˨ (H) ø˩˧˨ (L) |- |ཨོག |og |ok |ɔˑʡ˥˨ (H) ɔˑʡ˩˨ (L) |- |ཨོགས |ogs |oks |ɔʡ˥˨ (H) ɔʡ˩˧˨ (L) |- |ཨོབ |ob |op |ɔˑʡ̆˥˨ (H) ɔˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |op |- |ཨོབས |obs |ops |ɔʡ̆˥˨ (H) ɔʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨོང |ong |oŋ |ɔŋ˥ (H) ɔŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |oŋ |- |ཨོངས |ongs |oŋs |ɔŋ˥˨ (H) ɔŋ˩˧˨ (L) |- |ཨོམ |om |om |ɔm˥ (H) ɔm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |om |- |ཨོམས |oms |oms |ɔm˥˨ (H) ɔm˩˧˨ (L) |- |ཨོན |on |on |ø̃ː˥ (H) ø̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |on |} {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Denwood, Philip. 1999. ''Tibetan''. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia. ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibet|Keel]] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[bn:তিব্বতি ভাষা]] h6nw5r85i0hqu77yzrjo4p86xenv0p1 7261407 7261405 2026-10-29T11:14:46Z Sendrasendra 225202 /* Silbiriimid */ 7261407 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi=བོད་ཡིག | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]], [[India]], [[Pakistan]], [[Nepal]], [[Bhutan]] | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibetipärased keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti Autonoomne Piirkond]]) | keelehoole = | kood 1 = bo | kood 2 = bod | kood 3 = — }} '''Tiibeti keel''' on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute [[kesktiibeti keel|kesktiibeti]], [[khami keel|khami]] ja [[amdo keel|amdo keele]] murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] poliitilise kontrolli all olevatel [[Tiibet]]i aladel. Ka [[klassikaline tiibeti keel|klassikalist tiibeti keelt]] ja [[tiibeti kirjakeel|tiibeti kirjakeelt]] nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas [[India|Indias]]. [[File:Lhasa Tibetan language distribution.svg|thumb|Tiibeti keele leviala]] [[Tiibetlased|Tiibetlastel]] puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta ''phöba'' ning kesktiibeti keele kohta ''phögje''; amdo keele kõnelejad on ''amdoba'' ja amdo keel ''amdogje''; khami keele kõnelejate kohta öeldakse ''khamba'' ning nende keel on ''khamgje''. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (''tšhögje''), sest selles on kirja pandud [[budism|budistlik]] ja [[bön|böniusu]] pühakiri. Mitmed ajaloolis-poliitilise [[Tiibet|Tiibeti]] ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks [[dzongkha keel]] ja [[šerpa keel]], sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel [[Bhutan|Bhutanis]]) käsitletakse neid eraldi keeltena. Et tegemist on üldnimetusega, mis hõlmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele [[ISO 639-3]] koodi antud. Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse [[tiibeti kiri|tiibeti kirja]]. ==Keeled ja murded== Tänapäeva tiibeti murded võib liigitada järgmiselt: {| class="wikitable" style="text-align: center; font-size: 90%;empty-cells:show;" |- ! '''Murderühm''' ! '''Alarühm''' ! '''Kohalikud murded''' |- |rowspan="2" | '''dBus-gTsang'''<br />(Ü-Tsang)<br />umbes 1 miljon kõnelejat | Ü<br />(dBus) | [[Lhasa]], Phenyül (''phan-yul''), Tölung Dechen (''stod lung bde chen''), Meldro Gongkar (''mal gro gong skar''), Chushur (''chu shur''), Lhagyari (''lha rgya ri''), Tsetang (''rtse thang'') |- | Tsang<br />(gTsang) | [[Xigazê]] (''gzhis ka tse''), [[Gyangzê]] (''rgyal rtse''), Lhatse (''lha tse''), Dingri (''ding ri''), Sakya (''sa sky''a), Dromo (''gro&nbsp;mo'') |- |rowspan="3" | '''Khams'''<br />(Kham)<br />umbes 1,5 miljonit kõnelejat | Põhjamurded | Kardze: Kangding (Dardo), Nyagchukha (''nyag chu kha''), Draggo (''brag ´go''), Nyagrong (''nyag rong''), Kardze (''dkar mdzes''), Dainkog, Dege (''sde dge'')<br />[[Qinghai]] – [[Yushu]] (''yus hru'') (Kyegu Do (''skye rgu mdo'')): Nangchen (''nang chen'')<br />[[Qamdo]] ümbruse murded maantee ääres |- | Lõunamurded | Kardze: Lithang (''li thang''), Bathang (''ba thang''), Yidun (Daxod), Derong (''sde rong''), Dabpa (''dab pa'')<br />[[Dêqên]] ja Chamdo: Markham (''smar khams''), Calho |- | [[rändkarjakasvataja]]te murded | Põhja-Chamdo: Tengchen (''steng chen''), Drachen (''sbra chen'')<br />[[Nagqu]] (''nag chu'')<br />Yüru (''yus hru'') (Kyegu): Thridu (''khri ´du''), Qoima |- |rowspan="2" | '''A-mdo'''<br />(Amdo)<br />umbes 800 000 kõnelejat | Talupoegade murded | Xiahe (Labrang), Luqu, [[Tianzhu]] (Ragyei), Ledu (Nianbai), Rongren (Rêbgong), Tongde, Chiga |- | Rändkarjakasvatajate murded | Zêkog, Marqu, Xinghai, Qilian, Gangca, Haiyan (Chinkuxung), Jigzhi, Baima, Gadê<br />[[Ngawa autonoomne ringkond]] |} [[Bhutan]]i ametikeel [[dzongkha keel]] kuulub [[tiibeti keeled|tiibeti keelte]] hulka ja on tiibeti keelele lähedane. Tiibeti keeli ja murdeid kõneldakse ka Nepalis ([[šerpa keel]] ja [[loke keel]]), Indias ([[ladakhi keel]]) ja Pakistanis ([[balti keel]]). Tiibeti pagulaste ühiskeel põhineb dBusi murdel. ==Häälikuvastavused== === Silbialguste vastavused === See tabel näitab silbialguste häälikulisi vastavusi eri tiibeti keele eri kujudes.<ref name="Colloquial">Sung Kuo-ming Sung, Lha Byams Rgyal. ''Colloquial Amdo Tibetan'', Lawrence University 2005.</ref><ref name="omniglot">[https://www.omniglot.com/writing/amdotibetan.htm Amdo Tibetan language], Omniglot.</ref><ref name="omniglot2">Wolfram Siegel. [https://www.omniglot.com/charts/khamstibetan.pdf Khams-Tibetisch], Omniglot.</ref><ref name="d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net">Robert F. Olson. [https://d1i1jdw69xsqx0.cloudfront.net/digitalhimalaya/collections/journals/kailash/pdf/kailash_02_03_05.pdf Central Khams Tibetan - A Phonemic Survey].</ref> Esitatud vastavused kehtivad peaaegu kõigil juhtudel, kuid mõnes kontekstis on erinevusi, vt allpool. {| class="wikitable sortable" !Tiibeti kiri !Wylie transliteratsioon !Vanatiibeti keel !Lhasa tiibeti keel !Khami keel !Amdo keel (paikne rahvastik) !Amdo keel (rändkarjakasvatajad) |- |པ |p |p | rowspan="4" |pH | rowspan="4" |p1 | colspan="2" |p |- |སྤ |sp |sp |p | rowspan="3" |pʰ |- |དཔ |dp |dp |hʷ |- |ལྤ |lp |lp |p |- |རྦ |rb |rb | rowspan="5" |pL |pʰ3 | colspan="2" |hb |- |སྦ |sb |sb |p3 | colspan="2" |b |- |སྦྲ |sbr |sbr |ʈ͡ʂ3 | colspan="2" |ʈ͡ʂ |- |ལྦ |lb |lb | rowspan="2" |b3 | colspan="2" |b |- |འབ |'b |ᵐb | colspan="2" |ᵐb |- |ཕ |ph |pʰ | rowspan="2" |pʰH | rowspan="2" |pʰ2 | colspan="2" |pʰ |- |འཕ |'ph |ᵐpʰ | colspan="2" |ᵐpʰ |- |བ |b |b |pʰL |pʰ | colspan="2" |w |- |རྨ |rm |rm | rowspan="4" |mH | rowspan="4" |m1 | colspan="2" rowspan="2" |hm |- |དམ |dm |dm |- |སྨ |sm |sm | rowspan="2" |m | rowspan="2" |mʰ |- |སྨྲ |smr |smr |- |མ |m |m | rowspan="2" |mL | rowspan="2" |m4 | colspan="2" rowspan="2" |m |- |མྲ |mr |mr |- |ཝ |w |w | rowspan="2" |wL |w4 | colspan="2" |ʀʷ |- |དབ |db |db |ʔ1, w3 | colspan="2" |ʀ |- |ཏ |t |t | rowspan="12" |tH | rowspan="10" |t1 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |ལྟ |lt |lt |- |རྟ |rt |rt | colspan="2" |ht |- |སྟ |st |st |t |tʰ |- |ཏྭ |tw |tʷ | colspan="2" |tʷ |- |གཏ |gt |gt | rowspan="5" |ht |ht |- |བཏ |bt |bt |vt |- |བརྟ |brt |brt | rowspan="2" |vht |- |བལྟ |blt |blt |- |བསྟ |bst |bst |vtʰ |- |བལྡ |bld |bld |d3 |hd |vd |- |ལཐ |lth |ltʰ |d2 | colspan="2" |htʰ |- |སྡ |sd |sd | rowspan="11" |tL |t3 | colspan="2" rowspan="3" |d |- |ཟླ |zl |zl |l3 |- |ལྡ |ld |ld | rowspan="2" |d3 |- |མད |md |md | colspan="2" rowspan="3" |hd |- |རྡ |rd |rd | rowspan="5" |t3 |- |གད |gd |gd |- |བད |bd |bd | rowspan="4" |hd | rowspan="3" |vd |- |བསྡ |bsd |bsd |- |བརྡ |brd |brd |- |བཟླ |bzl |bzl |l3 |vsl |- |འད |'d |ⁿd |d3 | colspan="2" |ⁿd |- |ཐ |th |tʰ | rowspan="3" |tʰH |tʰ2 | colspan="2" |tʰ |- |མཐ |mth |mtʰ | rowspan="2" |d2 | colspan="2" |htʰ |- |འཐ |'th |ⁿtʰ | colspan="2" |ⁿtʰ |- |ད |d |d | rowspan="2" |tʰL | rowspan="2" |tʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |t |- |དྭ |dw |dʷ |- |རྣ |rn |rn | rowspan="6" |nH | rowspan="6" |n1 | colspan="2" rowspan="2" |hr |- |གན |gn |gn |- |བརྣ |brn |brn |hr |vr |- |སྣ |sn |sn |n |nʰ |- |བསྣ |bsn |bsn |h |vnʰ |- |མན |mn |mn |hn |hn |- |ན |n |n |nL |n4 | colspan="2" |n |- |ཀླ |kl |kl | rowspan="7" |lH | rowspan="7" |l1 | colspan="2" rowspan="4" |l |- |གླ |gl |gl |- |བླ |bl |bl |- |རླ |rl |rl |- |སླ |sl |sl |l |lʰ |- |བརླ |brl |brl |hl |vl |- |བསླ |bsl |bsl | colspan="2" |hlʰ |- |ལ |l |l | rowspan="2" |lL | rowspan="2" |l3 | colspan="2" rowspan="2" |l |- |ལྭ |lw |lʷ |- |ལྷ |lh |l̥ |ɬH |ɬ~l1 | colspan="2" |lʰ |- |ཙ |ts |t͡s | rowspan="9" |t͡sH | rowspan="9" |t͡s1 | colspan="2" |t͡s |- |རྩ |rts |rt͡s | colspan="2" rowspan="6" |ht͡s |- |རྩྭ |rtsw |rt͡sʷ |- |སྩྭ |stsw |st͡sʷ |- |གཙ |gts |gt͡s |- |བཙ |bts |bt͡s |- |བརྩ |brts |brt͡s |- |སྩ |sts |st͡s |t͡s |t͡sʰ |- |བསྩ |bsts |bst͡s |ht͡s |ht͡sʰ |- |རྫ |rdz |rd͡z | rowspan="5" |t͡sL | rowspan="3" |t͡s3 | colspan="2" rowspan="3" |hd͡z |- |གཛ |gdz |gd͡z |- |བརྫ |brdz |brd͡z |- |མཛ |mdz |md͡z | rowspan="2" |d͡z3 | colspan="2" |hd͡z |- |འཛ |'dz |ⁿd͡z | colspan="2" |ⁿd͡z |- |ཚ |tsh |t͡sʰ | rowspan="4" |t͡sʰH | rowspan="4" |t͡sʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |t͡sʰ |- |ཚྭ |tshw |t͡sʰʷ |- |མཚ |mtsh |mt͡sʰ | colspan="2" |ht͡sʰ |- |འཚ |'tsh |ⁿt͡sʰ | colspan="2" |ⁿt͡sʰ |- |ཛ |dz |d͡z |t͡sʰL |t͡sʰ3 | colspan="2" |t͡s |- |ས |s |s | rowspan="6" |sH | rowspan="6" |s1 | colspan="2" rowspan="2" |sʰ |- |སྭ |sw |sʷ |- |སྲ |sr |sr | colspan="2" |sʐ |- |གས |gs |gs | colspan="2" rowspan="2" |hsʰ |- |བས |bs |bs |- |བསྲ |bsr |bsr |hsʐ |vsʐ |- |ཟ |z |z | rowspan="4" |sL | rowspan="4" |s3 | colspan="2" rowspan="2" |s |- |ཟྭ |zw |zʷ |- |གཟ |gz |gz | colspan="2" |hs |- |བཟ |bz |bz |hs |vs |- |ཀྲ |kr |kr | rowspan="13" |ʈ͡ʂH | rowspan="12" |ʈ͡ʂ1 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂ |- |ཏྲ |tr |tr |- |པྲ |pr |pr |- |རྐྲ |rkr |rkr | colspan="2" rowspan="5" |hʈ͡ʂ |- |ལྐྲ |lkr |lkr |- |དཀྲ |dkr |dkr |- |ལྤྲ |lpr |lpr |- |དཔྲ |dpr |dpr |- |སྐྲ |skr |skr | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྤྲ |spr |spr |- |བཀྲ |bkr |bkr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |བསྐྲ |bskr |bskr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂʰ |- |བསྲ |bsr |bsr |s1 |hsʐ |vsʐ |- |ལྒྲ |lgr |lgr | rowspan="13" |ʈ͡ʂL | rowspan="2" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="7" |hʈ͡ʂ |- |མགྲ |mgr |mgr |- |རྒྲ |rgr |rgr | rowspan="4" |ʈ͡ʂ3 |- |དགྲ |dgr |dgr |- |དབྲ |dbr |dbr |- |རྦྲ |rbr |rbr |- |ལྦྲ |lbr |lbr |ɖ͡ʐ3 |- |སྒྲ |sgr |sgr | rowspan="3" |ʈ͡ʂ3 | rowspan="2" |ʈ͡ʂ | rowspan="2" |ʈ͡ʂʰ |- |སྦྲ |sbr |sbr |- |བསྒྲ |bsgr |bsgr |hʈ͡ʂ |vʈ͡ʂ |- |འགྲ |'gr |ᵑgr | rowspan="3" |ɖ͡ʐ3 | colspan="2" rowspan="3" |ⁿʈ͡ʂ |- |འདྲ |'dr |ⁿdr |- |འབྲ |'br |ᵐbr |- |ཁྲ |khr |kʰr | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰH | rowspan="6" |ʈ͡ʂʰ2 | colspan="2" rowspan="3" |ʈ͡ʂʰ |- |ཐྲ |thr |tʰr |- |ཕྲ |phr |pʰr |- |མཁྲ |mkhr |mkʰr | colspan="2" |hʈ͡ʂʰ |- |འཁྲ |'khr |ᵑkʰr | colspan="2" rowspan="2" |ⁿʈ͡ʂʰ |- |འཕྲ |'phr |ᵐpʰr |- |གྲ |gr |gr | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰL | rowspan="4" |ʈ͡ʂʰ3 | colspan="2" rowspan="4" |ʈ͡ʂ |- |དྲ |dr |dr |- |གྲྭ |grw |grʷ |- |བྲ |br |br |- |ཧྲ |hr |hr |ʂH |ʂ1 | colspan="2" |sʐ |- |ར |r |r | rowspan="2" |ɹL | rowspan="2" |ɹ3 | colspan="2" rowspan="2" |ʐ |- |རྭ |rw |rʷ |- |རཧ |rh |rh |ɹH |h1 | colspan="2" |h |- |ཀྱ |ky |kʲ | rowspan="8" |cH | rowspan="8" |t͡ɕ1 | colspan="2" |t͡ɕ |- |རྐྱ |rky |rkʲ | colspan="2" rowspan="3" |ht͡ɕ |- |ལྐྱ |lky |lkʲ |- |དཀྱ |dky |dkʲ |- |སྐྱ |sky |skʲ |t͡ɕ |t͡ɕʰ |- |བཀྱ |bky |bkʲ | rowspan="3" |ht͡ɕ | rowspan="2" |vt͡ɕ |- |བརྐྱ |brky |brkʲ |- |བསྐྱ |bsky |bskʲ |ht͡ɕʰ |- |རྒྱ |rgy |rgʲ | rowspan="9" |cL | rowspan="2" |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="3" |g |- |སྒྱ |sgy |sgʲ |- |ལྒྱ |lgy |lgʲ |d͡ʑ3 |- |དགྱ |dgy |dgʲ |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕʰ |- |མགྱ |mgy |mgʲ | rowspan="5" |d͡ʑ3 |- |བགྱ |bgy |bgʲ | rowspan="3" |ht͡ɕʰ | rowspan="3" |vt͡ɕʰ |- |བརྒྱ |brgy |brgʲ |- |བསྒྱ |bsgy |bsgʲ |- |འགྱ |'gy |ᵑgʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |ཁྱ |khy |kʰʲ | rowspan="3" |cʰH | rowspan="3" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཁྱ |mkhy |mkʰʲ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཁྱ |'khy |ᵑkʰʲ | colspan="2" |ᶮt͡ɕʰ |- |གྱ |gy |gʲ |cʰL |t͡ɕ3 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |ཧྱ |hy |hʲ |çH |h1 | colspan="2" |h |- |ཅ |c |t͡ʃ | rowspan="9" |t͡ɕH | rowspan="9" |t͡ɕ1 | colspan="2" rowspan="2" |t͡ɕ |- |ཅྭ |cw |t͡ʃʷ |- |གཅ |gc |gt͡ʃ | colspan="2" rowspan="2" |ht͡ɕ |- |ལྕ |lc |lt͡ʃ |- |བཅ |bc |bt͡ʃ |ht͡ɕ |vt͡ɕ |- |པྱ |py |pʲ | colspan="2" |ɕ |- |ལྤྱ |lpy |lpʲ | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |དཔྱ |dpy |dpʲ |- |སྤྱ |spy |spʲ |ɕ |ɕʰ |- |རྦྱ |rby |rbʲ | rowspan="10" |t͡ɕL |t͡ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |hɕ |- |ལྦྱ |lby |lbʲ |d͡ʑ3 |- |སྦྱ |sby |sbʲ | rowspan="3" |t͡ɕ3 |ɕ |ɕʰ |- |རྗ |rj |rd͡ʒ | colspan="2" rowspan="4" |hd͡ʑ |- |གཇ |gj |gd͡ʒ |- |ལྗ |lj |ld͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 |- |མཇ |mj |md͡ʒ |- |བརྗ |brj |brd͡ʒ |t͡ɕ3 |hd͡ʑ |vhd͡ʑ |- |འཇ |'j |ⁿd͡ʒ | rowspan="2" |d͡ʑ3 | colspan="2" |ⁿd͡ʑ |- |འབྱ |'by |ᵐbʲ | colspan="2" |ⁿɕ |- |ཆ |ch |t͡ʃʰ | rowspan="5" |t͡ɕʰH | rowspan="5" |t͡ɕʰ2 | colspan="2" |t͡ɕʰ |- |མཆ |mch |mt͡ʃʰ | colspan="2" |ht͡ɕʰ |- |འཆ |'ch |ⁿt͡ʃʰ | colspan="2" |ⁿt͡ɕʰ |- |ཕྱ |phy |pʰʲ | colspan="2" |ɕ |- |འཕྱ |'phy |ᵐpʰʲ | colspan="2" |ᶮɕʰ |- |ཇ |j |d͡ʒ | rowspan="2" |t͡ɕʰL | rowspan="2" |t͡ɕʰ3 | colspan="2" |t͡ɕ |- |བྱ |by |bʲ | colspan="2" |ɕ |- |ཤ |sh |ʃ | rowspan="4" |ɕH | rowspan="4" |ɕ1 | colspan="2" |x |- |ཤྭ |shw |ʃʷ | colspan="2" |xʷ |- |གཤ |gsh |gʃ | colspan="2" |hx |- |བཤ |bsh |bʃ |hx |vx |- |ཞ |zh |ʒ | rowspan="4" |ɕL | rowspan="4" |ɕ3 | colspan="2" rowspan="2" |ɕ |- |ཞྭ |zhw |ʒʷ |- |གཞ |gzh |gʒ | colspan="2" |hʑ |- |བཞ |bzh |bʒ |hʑ |vʑ |- |རྙ |rny |rɲ | rowspan="9" |ɲH | rowspan="8" |ɲ1 | colspan="2" |hɲ |- |སྙ |sny |sɲ | rowspan="2" |ɲ | rowspan="2" |ɲʰ |- |སྨྱ |smy |smʲ |- |གཉ |gny |gɲ | colspan="2" rowspan="3" |hɲ |- |མཉ |mny |mɲ |- |རྨྱ |rmy |rmʲ |- |བརྙ |brny |brɲ | rowspan="2" |hɲ |vhɲ |- |བསྙ |bsny |bsɲ |vhɲʰ |- |ཉྭ |nyw |ɲʷ | rowspan="2" |ɲ4 | colspan="2" rowspan="3" |ɲ |- |ཉ |ny |ɲ | rowspan="2" |ɲL |- |མྱ |my |mʲ |m4 |- |གཡ |g.y |gʲ |jH |j1 | colspan="2" |c |- |ཡ |y |j | rowspan="2" |jL |j4 | colspan="2" rowspan="2" |j |- |དབྱ |dby |dbʲ |ʔ1, w3 |- |ཀ |k |k | rowspan="9" |kH | rowspan="9" |k1 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |ཀྭ |kw |kʷ |- |རྐ |rk |rk | colspan="2" rowspan="3" |hk |- |ལྐ |lk |lk |- |དཀ |dk |dk |- |བཀ |bk |bk | colspan="2" |kʷ |- |སྐ |sk |sk |k |kʰ |- |བརྐ |brk |brk |hk |vhk |- |བསྐ |bsk |bsk |hk |hkʰ |- |རྒ |rg |rg | rowspan="9" |kL | rowspan="2" |k3 | colspan="2" rowspan="4" |hg |- |དག |dg |dg |- |ལྒ |lg |lg | rowspan="2" |g3 |- |མག |mg |mg |- |སྒ |sg |sg | rowspan="4" |k3 | colspan="2" |g |- |བག |bg |bg | rowspan="2" |hg | rowspan="2" |vg |- |བསྒ |bsg |bsg |- |བརྒ |brg |brg |hg |vhg |- |འག |'g |ᵑg |g3 | colspan="2" |ᵑg |- |ཁ |kh |kʰ | rowspan="4" |kʰH | rowspan="4" |kʰ2 | colspan="2" rowspan="2" |kʰ |- |ཁྭ |khw |kʰʷ |- |མཁ |mkh |mkʰ | colspan="2" |hkʰ |- |འཁ |'kh |ᵑkʰ | colspan="2" |ᵑkʰ |- |ག |g |g | rowspan="2" |kʰL | rowspan="2" |kʰ3 | colspan="2" rowspan="2" |k |- |གྭ |gw |gʷ |- |རྔ |rng |rŋ | rowspan="7" |ŋH | rowspan="7" |ŋ1 | colspan="2" rowspan="4" |hŋ |- |ལྔ |lng |lŋ |- |དང |dng |dŋ |- |མང |mng |mŋ |- |སྔ |sng |sŋ |ŋ |ŋʰ |- |བརྔ |brng |brŋ |hŋ |vhŋ |- |བསྔ |bsng |bsŋ |hŋ |hŋʰ |- |ང |ng |ŋ |ŋL |ŋ4 | colspan="2" |ŋ |- |ཨ |Konsonandiline algus puudub |∅ |ʔH |ʔ1 | colspan="2" |∅ |- |འ |' |ɣ |ʔ̞L |ʔ4 | colspan="2" rowspan="3" |h |- |ཧ |h |h | rowspan="2" |hH | rowspan="2" |h1 |- |ཧྭ |hw |hʷ |} == Silbiriimid == See tabel näitab [[silbiriim]]ide häälikuvastavusi tiibeti keele eri kujudes.<ref name="omniglot"/><ref name="omniglot2"/><ref>Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, kd 54, nr 2, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5/S0025100324000033a.pdf/central_tibetan_lhasa.pdf Veebis.]</ref> <ref>Rgyal Lha-Byams Rgyal, Kuo Ming Sung. ''Colloquial Amdo Tibetan: A Complete Course for Adult English Speakers'', National Press for Tibetan Studies 2005.</ref> Esitatud vastavused kehtivad sõnade lõpusilpides peaaegu alati, muudes kontekstides võib esineda erinevusi, vt allpool. Lhasa tiibeti keele toonide hääldus sõltub algushäälikust tingitud toonist ja konkreetsest silbiriimist.<ref>Hu Fang, Xiong Ziyu. Lhasa Tones. – ''Speech Prosody'', 2010, lk 1–4. [https://www.isca-archive.org/speechprosody_2010/hu10_speechprosody.pdf Veebis.]</ref> Khami keele puhul tähistab number 1 tooni /˥/, number 2 tooni /˦/, number 3 tooni /˨/ ja number 4 tooni /˩/. {| class="wikitable sortable" |+ !Tiibeti kiri !Wylie transliteratsioon !Vanatiibeti keel !Lhasa tiibeti keel !Khami keel !Amdo keel |- |ཨ |a |a |aˑ˥ (H) a˩˨ (L) | colspan="2" |a |- |ཨའུ |a'u |aɣu |au̯˥ (H) au̯˩˨ (L) |ɑ |au̯ |- |ཨར |ar |ar |aː˥ (H) aː˩˨ (L) |aɹ |aː |- |ཨལ |al |al |ɛː˥ (H) ɛː˩˨ (L) | colspan="2" |ɛ |- |ཨའི |a'i |aɣi |ai̯˥ (H) ai̯˩˨ (L) |ɛˑ |ai̯ |- |ཨད |ad |at |ɛˑ˥˨ (H) ɛˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɛʔ |ɛ |- |ཨས |as |as |ɛ˥˨ (H) ɛ˩˧˨ (L) |ɛ |- |ཨག |ag |ak |ʌˑʡ˥˨ (H) ʌˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aʔ |- |ཨགས |ags |aks |ʌʡ˥˨ (H) ʌʡ˩˧˨ (L) |- |ཨབ |ab |ap |ʌˑʡ̆˥˨ (H) ʌˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ap |- |ཨབས |abs |aps |ʌʡ̆˥˨ (H) ʌʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨང |ang |aŋ |aŋ˥ (H) aŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |aŋ |- |ཨངས |angs |aŋs |aŋ˥˨ (H) aŋ˩˧˨ (L) |- |ཨམ |am |am |am˥ (H) am˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |am |- |ཨམས |ams |ams |am˥˨ (H) am˩˧˨ (L) |- |ཨན |an |an |ɛ̃ː˥ (H) ɛ̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |an |- |ཨི |i |i |iˑ˥ (H) i˩˨ (L) |i |ə |- |ཨིའི |i'i |iɣi |N/A |iˑ |iː |- |ཨིད |id |it |iˑ˥˨ (H) iˑ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ |iʔ |- |ཨིས |is |is |i˥˨ (H) i˩˧˨ (L) |is |- |ཨིའུ |i'u |iɣu | rowspan="2" |iu̯˥ (H) iu̯˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |N/A |- |ཨིའུ |e'u |eɣu |- |ཨིར |ir |ir | rowspan="2" |iːm˥ (H) iːm˩˨ (L) |iɹ |iː |- |ཨིལ |il |il |i |il |- |ཨིག |ig |ik |iˑʡ˥˨ (H) iˑʡ˩˨ (L) | rowspan="2" |ɨʔ | rowspan="2" |iʔ |- |ཨིགས |igs |iks |iʡ˥˨ (H) iʡ˩˧˨ (L) |- |ཨིབ |ib |ip |iˑʡ̆˥˨ (H) iˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ip |- |ཨིབས |ibs |ips |iʡ̆˥˨ (H) iʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨིང |ing |iŋ |ɪŋ˥ (H) ɪŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |iŋ |- |ཨིངས |ings |iŋs |ɪŋ˥˨ (H) ɪŋ˩˧˨ (L) |- |ཨིམ |im |im |ɪm˥ (H) ɪm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |im |- |ཨིམས |ims |ims |ɪm˥˨ (H) ɪm˩˧˨ (L) |- |ཨིན |in |in |ĩː˥ (H) ĩː˩˨ (L) | colspan="2" |in |- |ཨུ |u |u |uˑ˥ (H) u˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུར |ur |ur |uː˥ (H) uː˩˨ (L) |uɹ |uː |- |ཨུལ |ul |ul |yː˥ (H) yː˩˨ (L) |u |ə |- |ཨུའི |u'i |uɣi |yː˥ (H) yː˩˨ (L) | colspan="2" |ui̯ |- |ཨུད |ud |ut |yˑ˥˨ (H) yˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʉʔ | rowspan="4" |uʔ |- |ཨུས |us |us |y˥˨ (H) y˩˧˨ (L) |- |ཨུག |ug |uk |uˑʡ˥˨ (H) uˑʡ˩˨ (L) |- |ཨུགས |ugs |uks |uʡ˥˨ (H) uʡ˩˧˨ (L) |- |ཨུབ |ub |up |uˑʡ̆˥˨ (H) uˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |up |- |ཨུབས |ubs |ups |uʡ̆˥˨ (H) uʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨུང |ung |uŋ |ʊŋ˥ (H) ʊŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |uŋ |- |ཨུངས |ungs |uŋs |ʊŋ˥˨ (H) ʊŋ˩˧˨ (L) |- |ཨུམ |um |um |ʊm˥ (H) ʊm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |um |- |ཨུམས |ums |ums |ʊm˥˨ (H) ʊm˩˧˨ (L) |- |ཨུན |un |un |ỹː˥ (H) ỹː˩˨ (L) | colspan="2" |un |- |ཨེ |e |e |eˑ˥ (H) e˩˨ (L) | colspan="2" |e |- |ཨེད |ed |et |eˑ˥˨ (H) eˑ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེས |es |es |e˥˨ (H) e˩˧˨ (L) |- |ཨེར |er |er | rowspan="2" |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eɹ |eː |- |ཨེལ |el |el |e |el |- |ཨེའི |e'i |eɣi |eː˥ (H) eː˩˨ (L) |eˑ |ei̯ |- |ཨེག |e.g. |ek |ɛ̈ˑʡ˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eʔ |- |ཨེགས |egs |eks |ɛ̈ʡ˥˨ (H) ɛ̈ʡ˩˧˨ (L) |- |ཨེབ |eb |ep |ɛ̈ˑʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |ep |- |ཨེབས |ebs |eps |ɛ̈ʡ̆˥˨ (H) ɛ̈ʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨེང |eng |eŋ |ɛŋ˥ (H) ɛŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |eŋ |- |ཨེངས |engs |eŋs |ɛŋ˥˨ (H) ɛŋ˩˧˨ (L) |- |ཨེམ |em |em |ɛm˥ (H) ɛm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |em |- |ཨེམས |ems |ems |ɛm˥˨ (H) ɛm˩˧˨ (L) |- |ཨེན |en |en |ẽː˥ (H) ẽː˩˨ (L) | colspan="2" |en |- |ཨོ |o |o |oˑ˥ (H) o˩˨ (L) | colspan="2" |o |- |ཨོའུ |o'u |oɣu |ou̯˥ (H) ou̯˩˨ (L) |N/A |oʔ |- |ཨོར |or |or |oː˥ (H) oː˩˨ (L) |oɹ |oː |- |ཨོལ |ol |ol |øː˥ (H) øː˩˨ (L) | rowspan="2" |ø |ol |- |ཨོའི |o'i |oɣi |øː˥ (H) øː˩˨ (L) |oi̯ |- |ཨོད |od |ot |øˑ˥˨ (H) øˑ˩˨ (L) | rowspan="4" |ʊʔ | rowspan="4" |oʔ |- |ཨོས |os |os |ø˥˨ (H) ø˩˧˨ (L) |- |ཨོག |og |ok |ɔˑʡ˥˨ (H) ɔˑʡ˩˨ (L) |- |ཨོགས |ogs |oks |ɔʡ˥˨ (H) ɔʡ˩˧˨ (L) |- |ཨོབ |ob |op |ɔˑʡ̆˥˨ (H) ɔˑʡ̆˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |op |- |ཨོབས |obs |ops |ɔʡ̆˥˨ (H) ɔʡ̆˩˧˨ (L) |- |ཨོང |ong |oŋ |ɔŋ˥ (H) ɔŋ˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |oŋ |- |ཨོངས |ongs |oŋs |ɔŋ˥˨ (H) ɔŋ˩˧˨ (L) |- |ཨོམ |om |om |ɔm˥ (H) ɔm˩˨ (L) | colspan="2" rowspan="2" |om |- |ཨོམས |oms |oms |ɔm˥˨ (H) ɔm˩˧˨ (L) |- |ཨོན |on |on |ø̃ː˥ (H) ø̃ː˩˨ (L) | colspan="2" |on |} {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Denwood, Philip. 1999. ''Tibetan''. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia. ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibet|Keel]] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[bn:তিব্বতি ভাষা]] pfs4biw69l2aaf1pzz3bmg346xl2plk Lembit Eelmäe 0 177412 7261416 6789755 2026-10-29T11:34:42Z ~2026-57654-92 240759 7261416 wikitext text/x-wiki '''Lembit Eelmäe''' (26. augustini 1936 '''Arved Eifel'''; [[26. september]] [[1927]] [[Holdre vald]] – [[2. juuli]] [[2009]] [[Tartu]]) oli eesti näitleja. Ta lõpetas [[1951]]. aastal [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]], töötas aastatel 1951–1957 [[Endla (teater)|Endlas]] ja alates [[1957]]. aastast [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]].<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2010]], lk. 397</ref> Tema tipprollideks olid osatäitmised [[Jaan Tooming]]a lavastustes "Veli Joonatan" ([[1976]]), "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1976), "Polonees 1945" (1976), "Kauka jumal" ([[1977]]), "Tõde ja õigus" ([[1978]]) ja "Kihnu Jõnn" ([[1980]]). == Rolle == * 1952 Otškar (Gorbatovi "Isade noorus") * 1953 Koletis/Prints (Karnauhhova ja Brauzevitši "Helepunane lilleke") * 1957 Miša (Dobritšanini "Kolme Ööbiku tänav 17") * 1957 Enn (Raudsepa "Mikumärdi") * 1958 Aragoni prints ([[William Shakespeare]]’i "[[Veneetsia kaupmees]]") * 1959 [[Cesare Borgia]] (Švartsi "Vari") * 1960 Karenin ([[Lev Tolstoi]] "Elav laip") * 1961 Yrjö (Jotuni "Mehe küljeluu") * 1962 Howard (Simonovi "Ta oli neljas") * 1965 Schneider (Smuuli "Kihnu Jõnn") * 1967 Baloun ([[Bertolt Brecht]]i "[[Švejk Teises maailmasõjas]]") * 1968 Ludvig Sander (Kõrveri "Mees pisuhännaga") * 1969 Tölpa ([[Oskar Luts]]u "[[Nukitsamees]]") * 1969 [[Paris]] ([[Jacques Offenbach]]i operett "Ilus Helena") * 1969 Vana-Juhan ([[August Kitzberg]]i "Laseb käele suud anda") * 1970 Chesney (Thomase ja [[Mati Unt|Mati Undi]] "Charley tädi") * 1970 Elias ([[Paul Kuusberg]]i, Mati Undi ja [[Evald Hermaküla]] "Südasuvi 1941") * 1971 Papa Direktor (Andrejevi "Sina, kes sa saad kõrvakiile") * 1972 Kurt ([[August Strindberg]]i "Surmatants") * 1974 Buckinghami hertsog ([[Jaan Tooming]]a kompositsioon "Musketäriana") * 1974 Välipreester Katz (Hermaküla/Hašeki "Švejk läheb sõtta") * 1974 Tibilkin (Oskar Lutsu ja [[Ardi Liives]]e "Tagahoovis") * 1976 Joonatan (Enno "Veli Joonatan") * 1976 Jürka ([[Tammsaare]] ja [[Osvald Tooming]]a "Põrgupõhja uus Vanapagan") * 1976 Szczuka (Andrzejewski, Jaan Toominga ja Heinsalu "Polonees 1945") * 1977 Mogri Märt (August Kitzbergi "Kauka jumal") * 1978 Vargamäe Andres (Tammsaare ja Osvald Toominga "Tõde ja õigus") * 1980 Telegin ([[Anton Tšehhov]]i "Onu Vanja") * 1980 [[Kihnu Jõnn]] ([[Juhan Smuul]]i "Kihnu Jõnn" Ugalas) * 1981 Misjonär (Osvald Toominga "Musta mandri kasupoeg") * 1982 Pavlin ([[Maksim Gorki]] "Jegor Bulõtšov ja teised") * 1982 Ill ([[Friedrich Dürrenmatt]]i "Vana daami külaskäik") * 1984 Köster (Oskar Lutsu ja [[Raivo Adlas]]e "Suvi") * 1984 Lalli (Leino "Mere keskel on mees" Ugalas) * 1985 Advokaat (August Strindbergi "Unenäomäng") * 1985 Aadu (Jaan Toominga ja August Kitzbergi "Viina vanne") * 1986 Glum (Gorini "Swifti viimane surm") * 1987 Tui ([[Jaan Kruusvall]]i "Vaikuse vallamaja") * 1987 Augustin (Feydeau’ "Kirp kõrvas") * 1988 esitaja (Lembit Eelmäe "Õhtu õvven vaate tähti…" Ugalas) * 1989 Rüütel (Elioti "Mõrv katedraalis") * 1989 [[Leonid Brežnev]] (Yliruusi "Magamistoad") * 1989 Dudley (Kingi "Farss pastoraadis") * 1990 Potapõtš (Saare ja Kilveti "Tartu rahu") * 1991 Andres Kasteorb ([[August Gailit]]i ja Põdra "Kas mäletad, mu arm?") * 1991 lord Caversham ([[Oscar Wilde]]’i "Igavene abikaasa") * 1993 [[Herodes]] (Oscar Wilde’i "Salome") * 1993 [[Johann Voldemar Jannsen]] ([[Kulno Süvalep]]a "Emajõe ööbik") * 1993 Flander (Leino "Jõulud", 1993) * 1993 Goy (Rintala "Pikk tee Veronasse" Ugalas) * 1994 Lear (William Shakespeare’i "Kuningas Lear") * 1994 Desmond (Trease’i ja [[Margus Kasterpalu]] "Williamile") * 1994 Vanaisa (Lembit Eelmäe "Otsides oma saart") * 1996 Wilhelm Foldal ([[Henrik Ibsen]]i "John Gabriel Borkman") * 1996 Vanahärra (Kõivu "Tali") * 1997 Beaudricourt (Anouilh’ ja Undi "Lõoke taeva all") * 1997 Hauakaevaja (William Shakespeare’i ja Mati Undi "Hamleti tragöödia") * 1999 Jim ([[Arthur Miller]]i "Mälestus kahest esmaspäevast") * 1999 Rauk, direktor Hummel (August Strindbergi "Kummitussonaat") * 1999 [[Mihhail Kutuzov]] ("Sõda ja rahu", [[Mikk Mikiver]]i lavaversioon [[Lev Tolstoi]] romaani põhjal) * 2001 Dr. Cohen, Ajakirjanik ([[Imre Kálmán]]i operett "Bajadeer") * 2003 Admiral (Juhan Smuuli "Kihnu Jõnn") * 2003 Habahannes, Jaak Lõoke (August Gailiti ja [[Priit Pedajas]]e "Nipernaadi(mäng)" Emajõe Suveteatris) * 2003 Bakunin ([[Tom Stoppard]]i "Arkaadia" Sadamateatris) * 2004 Haigla personali öövalvur Turkle (Wassermani "Lendas üle käopesa") * 2004 Romeo isa, endine kolhoosiesimees ([[Andrus Kivirähk]], kurbmäng "Romeo ja Julia", Sadamateater) * 2004 Pavel Sergejevitš ([[Ljudmila Razumovskaja]] "Vladimiri väljak”) * 2005 Le Beau (William Shakespeare’i "Nagu teile meeldib") * 2005 Vana Hull ([[Paulo Coelho]] romaani "Veronika otsustab surra" dramatiseering Sadamateatris) * 2006 Melquíades ([[Gabriel García Márquez]]e ja [[Toomas Hussar]]i "[[Sada aastat üksildust]]") == Kirjanduslik tegevus == Lembit Eelmäe on kirjutanud luuletusi (ka mulgi murdes), lühiproosat, humoreske, näidendeid ("Otsides oma saart", lavastatud Vanemuises 1994, "Senni ehk kodune ball", "Kullapalavik" ja "Me vana klass". Viimased kolm on lavastanud Tartu Sclerosis Multiplexi Ühingu Näitetrupp, mida ta juhendas 2002–2009) ja mälestusi. Ta on avaldanud luulekogud "Mu tõne mailm" ([[Vanemuise Selts]]i Kirjastus, Tartu [[1997]]) ja "Tundelisi pärjavärsse" (Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu [[2003]]). Luulet autori ettekandes on salvestatud CD-l "Ku Pikässillast üle saa" ([[2002]]). == Tunnustus == * 1969 Eesti NSV Teatriühingu preemia 1968/69. aasta hooajal – Paris lavastuses "Ilus Helena" * 1976 Eesti NSV Teatriühingu preemia 1975/76. hooajal – Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1977 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 1977 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Mogri Märt lavastuses "Kauka jumal" * 1978 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Andres lavastuses "Tõde ja õigus" * 1996 [[Suure Vankri auhind]] * 1997 [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliige * 2004 [[Mulkide Selts]]i auliige * [[2005]] [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia|Tartu kultuurkapitali aastapreemia]] (koos [[Herta Elviste|Herta Elvistega]] rolli eest lavastuses "Vladimiri väljak") * 2005 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4606}}</ref> * 2006 Vanemuise hõbemärk * 2006 [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref name="KMK?" /> *[[Vanemuise Selts]]i auliige * 2007 Tartumaa Pensionäride Ühendus andis Lembit Eelmäele aasta vanaisa tiitli * 2008 [[Helme vald|Helme valla]] aukodanik == Isiklikku == Lembit Eelmäe abikaasa oli näitleja [[Herta Elviste]]. Tema vend oli kirjandusteadlane [[August Eelmäe]] ja poeg on näitleja [[Andrus Eelmäe]]. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Mati Unt]], "Imelik Lembit Eelmäe" – Teatrimärkmik 1975/76, Tallinn [[1977]], lk 242–245 ja Mati Undi raamatus "Kuradid ja kuningad" (teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965–1980), [[Eesti Raamat]] Tallinn, [[1989]], lk 103–106 * Vastab Lembit Eelmäe. Küsisid [[Aivar Kull]] (1987 kevadel) ja [[Margot Visnap]] (1987 sügisel) – [[Teater. Muusika. Kino|TMK]] [[1988]], nr 1, lk 4–14 * "Kost ma tullu ole. Lembit Eelmäe pajatuse kirot üles [[Madis Kõiv]]" (mälestused) – [[Kultuur ja Elu]] [[1992]], nr 6, lk 68–78 ja nr 7, lk 64–78 *[[Aivar Kull]], "Lembit Eelmäe. Näitlejaraamat". [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2011]], 192 lk; ISBN 9789985773802 == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/vaata/porgupohja-uus-vanapagan Video: Jaan Toominga film "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1977) Lembit Eelmäega peaosas, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis] * Aivar Kull, [http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/03/16/tartu/kultuur.htmXkolmas "Lembit Eelmäe uues rollis" (luulekogu "Mu tõne mailm" arvustus], Tartu Postimees 16. märts 1998 * [[Jaanus Kulli]], [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01mai_k3.htm "Rajune roostevaba armastus" (lühimängufilmi "Armas tuss A. D. 2050", Allfilm 2000, arvustus)], Teater. Muusika. Kino 2001, nr 5, lk 75–77 * Aivar Kull [https://www.postimees.ee/1375921/eelmae-luules-kolab-nooruslik-armuhuud "Eelmäe luules kõlab nooruslik armuhüüd" (luulekogu "Tundelisi pärjavärsse" arvustus], Tartu Postimees 2. oktoober 2003 * Aivar Kull, [https://www.postimees.ee/1437531/vanemuises-lavastatud-draamas-peegeldub-varemetes-venemaa "Vanemuises lavastatud draamas peegeldub varemetes Venemaa" ("Vladimiri väljaku" arvustus)], Tartu Postimees 5. oktoober 2004 * [[Riho Laurisaar]], [http://www.epl.ee/artikkel/278541 "Lembit Eelmäe: Olgu teil häbi küsida, kuis mu püksid püsivad"], Eesti Päevaleht 13. november 2004 * [[Andres Keil]], [http://www.postimees.ee/220306/esileht/kultuur/195653.php "Lembit Eelmäe kirjutas luuletuse. Teatrist. Noortele"], Postimees 22. märts 2006 * [[Raimu Hanson]], [http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=uudis_edasi&mid=438&id=14210&lang=est&admin=51b82e3069f "Luuletaja Eelmäe õnnitleb näitleja Eelmäed"], Tartu Postimees 26. september 2007 * [[Margus Haav]], [http://www.sakala.ajaleht.ee/180708/esileht/5035172_1.php "Kunagine Vanapagan on laval Taevamees" (intervjuu)], Sakala 18. juuli 2008 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=137485 "Lahkus Vanemuise teatri näitleja Lembit Eelmäe"], Tartu Postimees 2. juuli 2009 * [[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/?id=137828 "Suure näitleja õndsakssaamine – igaviku väravas"], Postimees 3. juuli 2009 * Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/?id=137798 “Muhe Vanapagan uskus õndsaks saamisesse”], Tartu Postimees 3. juuli 2009 * Aivar Kull, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64990400 "Paar olulist mõttekildu Suurest Näitlejast"], Maaleht 20. september 2012, lk 27, veebis 25. september 2012 * Aivar Kull, [https://kultuur.err.ee/632861/aivar-kull-lembit-eelmae-plahvatuslik-naitleja "Lembit Eelmäe, plahvatuslik näitleja. Sõnavõtt Lembit Eelmäe 90. sünniaastapäeval 26. septembril 2017 Ala rahvamaja mälestusüritusel"], ERR Kultuur, 27. september 2017 * {{ISIK|6912}} {{JÄRJESTA:Eelmäe, Lembit}} [[Kategooria:Endla näitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2009]] p3xwosptze9ce163mywd6xq96p8psoi Kunda mõis 0 182742 7261197 7029110 2026-10-28T22:56:36Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261197 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kunda mõisa varemed.JPG|pisi|Kunda mõisa härrastemaja varemed]] '''Kunda mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kunda'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa süda Lääne-Virumaale [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]] külla. ==Ajalugu== Kunda mõisat on esmamainitud [[1443]]. aastal. Keskajal oli Kunda [[lään]]istatud [[Gundis]]tele, kelle järgi on mõis nime saanud.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/viru/kunda.shtml Kunda mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref> 1494. aastal müüs Clawes Mex, mõisa Hinrick [[Tödwen]]ile. [[File:Kunda mõis, Sprengler.jpg|pisi|Kunda mõis, [[Theodor Albert Sprengel]]i pliiatsijoonistus (1894)]] 1621. aastast<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7799 Kunda mõis (Viru-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register</ref> kuulus Kunda läänimõis [[Tallinna raad|Tallinna raehärra]]le [[Johann Müller]]ile (1582−1639)<ref>{{BBLD|1611|Müller/Möller, Johann (-1639)}}</ref>, [[Müller (Kunda)|Müller]]ite suguvõsast.<ref name="Mõisaportaal"/> [[1635]]. aastal sattus Kunda lähedal laevaõnnetusse 126-liikmeline [[Holstein-Gottorp|Holstein-Gottorf]]i saatkond, mis oli teel [[Moskva]]sse ja sealt edasi [[Pärsia]]sse. Pääsenud merehädalisi võõrustati Kunda mõisas. Saatkonna liikmete hulka kuulus teiste seas [[Adam Olearius]], kes abiellus Johann Mülleri ühe tütrega ning avaldas hiljem reisikirja, kus muuhulgas mainib ka laevahukku ja Kunda mõisas võõrustamist. <ref>[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1842 Ebe Pilt "Tundmatu Eesti: tolmuvaba Kunda"]</ref> Oleariuse loodud on ka [[1647]]. aastal valminud Kunda mõisasüdant kujutav gravüür. <ref name="Külaselts">[http://www.viru-nigula.ee/?id=447 Kunda Külaselts]</ref> Saatkonda kuulus ka [[Philipp Crusius]], kes abiellus samuti Mülleri ühe tütrega ja pani aluse [[Krusenstern]]ide aadlisuguvõsale. [[17. sajand]]il põles mõis kaks korda maha ([[1644]]. ja [[1658]]. aastal).<ref name="Külaselts"/> [[18. sajand]]i lõpus läks mõis [[Schwengelm]]ide, kui 1747. aastal müüs Georg Johann von Albedyll Kunda mõisa [[Eestimaa maanõunik]] Jacob Heinrich von Schwengelmile ja [[19. sajand]]il läks [[Schnackenburg]]ide omandusse.<ref name="Külaselts"/> [[1840. aastad|1840. aastatel]] omandasid Kunda mõisa [[Girard de Soucanton]]id, kellele see kuulus kuni võõrandamiseni.<ref name="Mõisaportaal"/> ==Mõisakompleks== [[Fail:Kunda mõis 1912 (cropped).tif|pisi|Kunda mõis 1912. aastal]] 1870.–1880. aastatel rajati Girard de Soucantonide poolt võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabriku, vesiveski ja meierei. Säilinud on tänapäevani omapärane paekivist veskitammide ja kanalite süsteem. Hoonestuse liidab tervikuks suur vabakujunduslik park. Aastatel [[1924]]–[[1940]] paiknes endises mõisakeskuses [[Virumaa Rahvaülikool]].<ref>{{netiviide |url= https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/19816 |pealkiri= Virumaa Rahvaülikool 1925–1935 |aeg= 1936 }}</ref> [[1941]]. aastal süütasid taganevad Nõukogude väed endise mõisa peahoone. Hoone on siiani varemeis. == Kunda mõis ja tsemenditootmine Kundas == [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] valmimise ajal [[1870]]. aastal rajas Kunda mõisa omanik parun [[John Karl Girard de Soucanton]] mõisa kohale mere äärde [[Kunda tsemenditehas|tsemenditehas]]e, kuhu ehitati [[Rakvere]]st haruraudtee. 1893. aastal rajati mõisas [[hüdroelektrijaam]], mis oli esimene Eestis ja [[Baltimaad]]es. [[Hüdroturbiin]] oli 260-[[hobujõud|hobujõuline]], generaator telliti [[Šveits]]ist. 2024. aastal tunnistati Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi: Kunda mõisa vesiveski koos kanalite süsteemi ja paisuga, Kunda mõisa viinavabriku, Kunda mõisa masinarehe, Kunda mõisa hüdroelektrijaama ning Kunda mõisa vana veski varemega, kultuurimälestiseks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042024004 Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kultuurimälestiseks tunnistamine], RT III, 19.04.2024, 4</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.mois.ee/viru/kunda.shtml Kunda mõis Eesti mõisaportaalis] * [http://www.viru-nigula.ee/?id=447 Kunda Külaseltsi koduleht] * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7799 Kunda mõis (Viru-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.481944|EW=26.525556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Tödwenite mõisad]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Albedyllide mõisad]] [[Kategooria:Girard de Soucantonide mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] cqxe1tautmm5cdxxb24xsfgsyq89fru Kadrina raudteejaam 0 190424 7261357 7077686 2026-10-29T09:32:06Z ~2026-57600-80 240755 7261357 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|300px|pisi|Kadrina jaamahoone 2012. aastal]] '''Kadrina raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] [[Kadrina|Kadrina alevikus]]. Kadrina jaamas on üks [[perroon]] pikkusega 100 m. Kadrinas peatuvad [[Elron]]i idasuunalised [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna–Rakvere rongiliin|Tallinn–Rakvere]] ja [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinn–Narva]]. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi. ==Ajalugu== [[Pilt:Kadrina jaam 1910.jpg|pisi|Kadrina jaam 1910. aasta paiku]] Jaam avati [[1870]]. aastal seoses ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]] rajamisega. Avamisel jäi see [[Kadrina kihelkond]]a [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]]a maadele. Kadrina esimene [[jaamaülem]] oli 1870. aastast [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i poeg [[Friedrich Alexis Kreutzwald]] (kinnitati 1871).<ref name="polütehnik">[[Oskar Kuningas]], ["Alexis Kreutzwald - Eesti esimesi polütehnikuid"], Punane Täht, 10 veebruar 1979</ref> XX sajandi teise pooleni eelnes jaamale Neeruti raudteepeatus, hiljem aga selle asemele ehitatud [[Udriku raudteejaam]]. Jaamale järgnes [[Hulja raudteepeatus]].<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20181212.2.9.1 Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja “tarwidust mööda” - Virumaa Teataja, nr. 242, 12 detsember 2018] ([[DIGAR]])</ref> 1984. aastal viidi raudteejaam üle täisautomaatblokeeringusüsteemi ning jaama personal kolis uude hoonesse. Likvideeriti eraldi piletimüüja ametikoht.<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1985/08/03/2 RONG PEATUB ÜHE MINUTI...]; Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 91, 3. august 1985 (DIGAR)</ref> Nõukogude ajal töötas Kadrina jaamas lisaks jaamaülemale vahetustega kokku neli [[jaamakorraldaja]]t, nüüdseks juhivad jaama automaatseadmed.<ref>[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2016/12/21/2 Muhe LEHVITAJAPAAR tervitab rongisõitjaid Kadrina perroonil]; Virumaa Teataja, nr. 246, 21 detsember 2016 (DIGAR)</ref> Tänaseks on Kadrinast kujunenud [[Eesti Raudtee]] vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tugi- ja vahejaamad - Eesti Raudtee |url=https://www.evr.ee/et/kontakt/tugi-ja-vahejaamad |vaadatud=2021-04-06 |arhiivimisaeg=2021-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413081527/https://www.evr.ee/et/kontakt/tugi-ja-vahejaamad |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Jaamahoone== [[Pilt:Kadrina jaam aastal 1871.jpg|pisi|vasakul|Kadrina jaam ja esimene jaamahoone 1870. aastal. Foto autor: [[Charles Borchardt]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodukant/2016/06/01/6 Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda]; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.</ref>]] [[Pilt:Kadrina jaam.jpg|pisi|Kadrina jaam 1920. aastatel]] [[Pilt:Kadrina raudteejaam vanal ajal.jpg|pisi|1898. aastal ehitatud Kadrina teine jaamahoone]] Kadrina esimene [[jaamahoone]] valmis 1870. aastal V klassi jaamale ettenähtud tüüpprojekti järgi. Hoone oli L-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline puithoone, mis ehitati [[Klooga_raudteejaam#Jaamahoone|Klooga jaamahoone]]ga sama projekti järgi. Kadrina lähedal asuva [[Palmse mõis]]ahärra, [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i initsiatiivil ja rahastusel ehitati hoonele erandkorras peale aga osaline teine korrus, kus asusid kaks paruni eraruumi.<ref>{{cite book |last= Talving |first= Hanno |authorlink= Hanno Talving | year= 2024 |title= Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste 8. köide „Kadrina jaamast Rasina kirikuni.“ Artikleid maaarhitektuuri ajaloost. |url=https://evm.ee/maaarhitektuur/ajaveeb/uhe-erilise-maja-lugu-kadrina-jaamahoone?fbclid=IwY2xjawPaJKlleHRuA2FlbQIxMABicmlkETA3b3JRS2Q1MXlZb0tVOXlac3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHng7TIGlJXfhJn_FH-sbh9f-UAmLm201-p2FKZf4Wr5fj7gZmohHqveA4R-k_aem_phDZfzO5LB7t0Qe-GOI-2g |publisher= SA [[Eesti Vabaõhumuuseum]], Maaarhitektuuri keskus | location=Tallinn |isbn= |page= |accessdate= 27.01.2026}}</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7379893/miks-kadrina-esimene-jaamahoone-oli-omal-ajal-eriline Miks Kadrina esimene jaamahoone oli omal ajal eriline?]; Virumaa Teataja, 07.11.2021</ref> 1898. aastal, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemele rajati tüüpprojekti järgi ehitatud teine jaamahoone, mis on säilinud tänini. Uus jaamahoone ehitati täpselt vana hoone asukohale, esimese jaamahoone lammutamisel saadud materjalid kasutati samas tööliste kasarmu rajamiseks.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=OtmePMzrRYE YouTube'i video:"Kadrina jaam Balti era- ja riigiraudteel" – Hanno Talving]; EVM maaarhitektuuri keskus</ref> Teine rikkaliku puitpitsiga dekoreeritud jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]], [[Kehra raudteejaam|Kehra]] ja [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see [[Nõmme raudteejaam]]a esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.<ref>[[Leho Lõhmus]]. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 25</ref> Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjalt. Seda on peetud üheks kaunimaks [[Eesti]] [[jaamahoone]]ks.<ref>[[Mehis Helme]], ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 12.</ref> Aastatel 2014–2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i eksponaadiks<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodukant/2014/11/01/6 Kas sünnib ime – Kadrina jaamahoone Tallinna muuseumi?]; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 10, 1. november 2014 (DIGAR)</ref>, [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]]-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.<ref>[https://www.err.ee/849683/eesti-raudtee-sonul-voiks-kogukonnad-ise-leida-tuhjadele-jaamahoonetele-rakendust Eesti Raudtee sõnul võiks kogukonnad ise leida tühjadele jaamahoonetele rakendust]; ERR uudised, 27.07.2018</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2017/04/08/2 Kadrina jaamahoone vabaõhumuuseumisse ei koli]; Virumaa Teataja, nr. 69, 8. aprill 2017 (DIGAR)</ref> 2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.<ref>[https://www.err.ee/957427/selgusid-jaamahooned-millest-eesti-raudtee-soovib-vabaneda Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda]; ERR uudised, 01.07.2019</ref> ==Pilte== <gallery> Kadrina, sügis raudteejaama ümbruses 02.JPG Kadrina jaamahoone (2014) - 04.jpg Kadrina jaamahoone (2014) - 08.jpg Kadrina jaamahoone (2014) - 06.jpg Kadrina jaamahoone (2014) - 05.jpg Kadrina rdjm.jpg </gallery> == Viited == {{Viited|2}} ==Kirjandus== * [[Hanno Talving]]. "Kadrina jaamast Rasina kirikuni: artikleid maa-arhitektuuri ajaloost" (SA [[Eesti Vabaõhumuuseum]], 2024), ISBN 9789949982585 * [[Mehis Helme]]. "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]], 2003), ISBN 9985621492 == Välislingid == {{Commons|Category:Kadrina railway station}} * [[Hanno Talving]]. [https://evm.ee/maaarhitektuur/ajaveeb/uhe-erilise-maja-lugu-kadrina-jaamahoone?fbclid=IwY2xjawPaJKlleHRuA2FlbQIxMABicmlkETA3b3JRS2Q1MXlZb0tVOXlac3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHng7TIGlJXfhJn_FH-sbh9f-UAmLm201-p2FKZf4Wr5fj7gZmohHqveA4R-k_aem_phDZfzO5LB7t0Qe-GOI-2g Ühe erilise maja lugu: Kadrina jaamahoone]; Eesti Vabaõhumuuseum, 15.01.2026 * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=2048 Foto: Kadrina jaam ja reisirong aastal 1999 - Baltic Trains Picture Gallery] * [http://railwayz.info/photolines/station/6248 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [http://est-train.ertas.eu/ida/kadrina.php?lng=est Kadrina]; Eesti Raudteeajaloo Selts {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Tapa raudteejaam|Tapa]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Kadrina | järgnev=[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]}} {{Coordinate |NS=59.33824444 |EW=26.14604444 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Kadrina]] [[Kategooria:Balti raudtee]] rc9n7gi3cie3grgagdmy1yk3gjpnl3q Kohaliku omavalitsuse korraldus 0 207067 7261138 6493264 2026-10-28T19:57:09Z Estopedist1 278 tähelepanuväärsus? 7261138 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Kohaliku omavalitsuse korraldus''' on akadeemiline või rakenduslik [[avalik haldus|avaliku halduse]] eriala, mis keskendub enim [[kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsusele]]. Eestis on kohaliku omavalitsuse korraldust õpetatud [[Sisekaitseakadeemia]]s, nüüd tehakse seda [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]is<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/211388 |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korraldus |vaadatud=2010-04-03 |arhiivimisaeg=2010-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100820132938/http://www.ut.ee/211388 |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Avalik haldus]] [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] owj3vt6rgnkf5xj3ei1hztmph0ejn5n Naatriumvesinikkarbonaat 0 213293 7261297 7066705 2026-10-29T07:39:10Z Kuriuss 38125 7261297 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" border="1" style="float: right; clear: right; margin: 0 0 1em 1em; border-collapse: collapse;" !colspan="2" align="center" style="background:#FFF68F"| Naatriumvesinikkarbonaat |- | align="center" colspan="2" bgcolor="#ffffff" |[[Pilt: SodiumBicarbonate.svg|150px|Naatriumvesinikkarbonaat]] |- | [[Keemiline valem]] | NaHCO<sub>3</sub> |- | [[Molaarmass]] | 84,01 g/mol |- | [[Tihedus]] | 2,20 g/cm<sup>3</sup> |- | [[Lahustuvus vees]] | 9,6 g/100 g (20 °C) |- | [[Sulamistemperatuur]] | 50 °C; (laguneb) |- | [[Keemistemperatuur]] | 851 °C |- |} [[Pilt:Sodium_bicarbonate.jpg|pisi|Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul]] '''Naatriumvesinikkarbonaat''' ehk '''naatriumbikarbonaat''' ehk '''söögisooda''' on [[keemiline ühend]] valemiga '''NaHCO<sub>3</sub>'''. See on [[vesinikkarbonaat]] ehk bikarbonaat, mis tähendab, et [[süsihape|süsihappe]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) molekulides on üks vesinikuaatom asendunud [[naatrium]]i aatomiga. Märkus: mitte segi ajada [[naatriumkarbonaat|naatriumkarbonaadi]] (Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) ehk pesusooda ehk soodaga; kaustiline sooda on [[naatriumhüdroksiid]] (NaOH). Naatriumvesinikkarbonaat on vees lahustuv valge kristalne aine. Kasutatakse seda toidutööstuses (pagaritööstuses), meditsiinis, keemialaborites jm. ==Keemilised omadused== Naatriumvesinikkarbonaat on [[amfoteersus|amfoteerne]] aine, mille vesilahused on kergelt [[Aluselisus|leeliselised]], kuna moodustub süsihape ja [[hüdroksiidioon]]: :HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> + H<sub>2</sub>O → H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> + OH<sup>−</sup> Naatriumvesinikkarbonaadi reaktsioonis [[happed|hapetega]] moodustub [[soolad|sool]] ja süsihape, mis kergesti laguneb [[süsihappegaas]]iks ja veeks: :NaHCO<sub>3</sub> + HCl → NaCl + H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> :H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> → H<sub>2</sub>O + CO<sub>2</sub>(g) Naatriumvesinikkarbonaadi reaktsioonis [[leelis|leelistega]] nagu [[naatriumhüdroksiid]] moodustuvad [[karbonaadid]]: :NaHCO<sub>3</sub> + NaOH → Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O ==Vaata ka== *[[Karbonaadid]] [[Kategooria:Karbonaadid]] st2l6w8v5g9ggzpg1hh51fr7bo0lzzm Martna Püha Martini kogudus 0 216677 7261430 7199344 2026-10-29T11:43:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261430 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martna kirik 2014 (1).JPG|pisi|[[Martna kirik]]]] '''Martna Püha Martini kogudus''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[kogudus]] [[Martna]]s, mis kasutab [[Martna kirik]]ut. Kogudus kuulub EELK [[Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Küllike Valk]].<ref name="kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-13}}</ref> Juhatuse esimees on Anu Huusi ja orelimängija Kaie Krüüts.<ref>EELK Teatmik 2026. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2026.</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval algusega kell 13.00 [[Martna kirik]]us.<ref name="kogudused" /> == Koguduse vaimulikud == *1546, Bartholomäus [[Uexküll]], preester *– 1608, [[Quirinius Quasebart]], [[Martna kihelkond|Martna kihelkon]]na Püha Martini koguduse pastor *1657–1692, [[Johann Heinrich Heerwagen]] *1693–1710, [[Joachim Madeyka]], *1711–1716, [[Johann Bartholomaeus Treublut]] (1689–1781)<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl Eduard Napiersky]]. Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. [https://web.archive.org/web/20251224015531/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content Bd. 4]. Mitau, 1852, s. 74</ref> :Pärast Põhjasõda oli Martna kogudus mõnda aega [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus|Ridala]] vaimuliku teenida *1717–1725, [[Samuel Friedrich Krippendorf]], Martna koguduse pastor *[[Johann Georg Jahn]]<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-martna/ Koguduse lugu: Martna], e-kirik.eelk.ee, 14. september 2023</ref> (surn. 1751<ref name="sammlung-v">[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) *[[Paul Höun]]/Hönn (surn. 1745<ref name="sammlung-v" />) *[[Johann Lorentz Schiecke]] (surn. 1765<ref name="sammlung-v" />) *[[Christian Heitzig]] (surn. 1793<ref name="sammlung-v" />), Martna koguduse pastor * [[Johann Martin Freund]] (surn. 1828<ref name="sammlung-v" />) *1830–1868, [[Aleksander Ferdinand Leopold Hörschelmann|Aleksander Hörschelmann]], Martna ja [[Ridala kogudus]]e pastor ja Ranna-Lääne praostkonna praost *1873–1876, [[Johannes Eduard Robert Hörschelmann]], Martna Püha Martini koguduse pastor *1877–1898, [[Oskar von Törne]], Martna Püha Martini koguduse pastor *1898–1937, [[Gustav Albert Haller]], Martna Püha Martini koguduse pastor ja 1914–1921 ka [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne praostkon]]na praost, 1921–1935 [[Lääne praostkond|Lääne praostkon]]na praost. *1937–1944, [[Eduard Lind]], Martna Püha Martini koguduse kirikuõpetaja *1944–1946, [[Henn Unt]], hooldajaõpetaja Kullamaalt *1946–1957, [[Friedrich Pohlamets]], hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast *1957–1960, [[Arved Paul]], hooldajaõpetaja *1960–1965, [[Friedrich Pohlamets]], Martna Püha Martini koguduse hooldajaõpetaja *1965–1968, [[Toomas Paul]], hooldajaõpetaja Ridalast *1968–1975, [[Eerik Hiisjärv]], hooldajaõpetaja Haapsalust *1975–1978, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *1978–?, [[Gustav Maarand]], hooldajaõpetaja Mihklist *?–1984, [[Hermann Lusikas]], hooldajaõpetaja Tõstamaalt *1984–1990, [[Endel Apsalon]], hooldajaõpetaja Lihulast *1990–1991, [[Heiki Reila]], hooldajaõpetaja Ridalast *1991–1992, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *1992–2001, [[Peeter Paenurm]], hooldajaõpetaja Ridalast *2004–2006, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *2012–2014, [[Kari Tynkkynen]], hooldajaõpetaja Ridalast *2014–2015, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *2015–, [[Küllike Valk]], hooldajaõpetaja Ridalast == Vaata ka == *[[Martna kirikuaed]], [[Martna kalmistu]], [[Martna pastoraat]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://martna.eelk.ee/ Martna koguduse koduleht] * [[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-martna/ Koguduse lugu: Martna], e-kirik.eelk.ee, 14. september 2023 * [https://www.facebook.com/martnakirik.kogudus Martna Püha Martini kogudus] Facebookis [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Martna kihelkond]] o91dsgxb347rbhjwyfzwphso1f5dxdh Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 0 217644 7261281 7245877 2026-10-29T07:31:56Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] pealkirja [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] alla 7245877 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu''' (lühend: TÜKAF) asutati 2006. aastal [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet]]i Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu säilinud osa baasil. Kogu asus kuni 2011. aasta maini [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool]]i juures ning osa sellest on digiteerituna kättesaadav [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] digitaalsest repositooriumist DSpace. Seoses TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktureerimisega anti kunstiajalooline fotokogu 1. juunil 2011 üle Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda. ==Välislingid== *[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/34121 Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu DSpace'is] <br> *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli Kunstiajaloolise Fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Eesti andmebaasid]] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] 8u35a7japg4a8twas2o99uveiy79a5v 7261292 7261281 2026-10-29T07:37:16Z Amherst99 15496 /* */ 7261292 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu''' (lühend: TÜKAF) asutati 2006. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]]i Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste kogu säilinud osa baasil. Kogu asus kuni 2011. aasta maini [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool]]i juures ning osa sellest on digiteerituna kättesaadav [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] digitaalsest repositooriumist DSpace. Seoses TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktureerimisega anti kunstiajalooline fotokogu 1. juunil 2011 üle Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda. ==Välislingid== *[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/34121 Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu DSpace'is] <br> *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli Kunstiajaloolise Fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Eesti andmebaasid]] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] 1awei2esytkden5xrn48drzqy14k0oe 7261294 7261292 2026-10-29T07:38:19Z Amherst99 15496 /* */ 7261294 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu''' ([[lühend]] '''TÜKAF''') asutati 2006. aastal [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]]i Eestimaa ehitus- ja kunstimälestiste kogu säilinud osa baasil. Kogu asus kuni 2011. aasta maini [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool]]i juures ning osa sellest on digiteerituna kättesaadav [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] digitaalsest repositooriumist DSpace. Seoses TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi ümberstruktureerimisega anti kunstiajalooline fotokogu 1. juunil 2011 üle Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda. ==Välislingid== *[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/34121 Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu DSpace'is] <br> *[http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu Tartu Ülikooli Kunstiajaloolise Fotokogu kirjeldus Eesti Teaduskogude portaalis] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Eesti andmebaasid]] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] 6ilvjpi83ppzhwygqy642vsk8roik3w TÜKAF 0 217645 7261287 2105463 2026-10-29T07:34:44Z Xqbot 13355 Robot: Fixing double redirect from [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] to [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] 7261287 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] 0q4yob020x0p7u4mvt3x49bi7supmsg Kunstiajalooline Fotokogu 0 217646 7261288 2105464 2026-10-29T07:34:49Z Xqbot 13355 Robot: Fixing double redirect from [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] to [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] 7261288 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] 0q4yob020x0p7u4mvt3x49bi7supmsg Arutelu:Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 1 217886 7261283 5303018 2026-10-29T07:31:56Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] pealkirja [[Arutelu:Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] alla 5303018 wikitext text/x-wiki Arvan, et a ja f ei peaks olema suured. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuli 2010, kell 17:37 (EEST) :Tundub jah, aga Kuugel leiab [http://www.google.ee/search?hl=et&source=hp&q=t%C3%BCkaf&btnG=Google+otsing&lr=lang_et&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai= üksnes] suurtähtedega nimekuju. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. juuli 2010, kell 21:17 (EEST) == Katkine link 2 == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www.teaduskogud.org/index.php?page=12&kollektsioon_id=110&title=Tartu%20Ülikooli%20Ajaloo-%20ja%20arheoloogia%20instituut,%20Kunstiajalooline%20fotokogu ** In [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] on 2013-06-24 13:44:45, 404 Not Found ** In [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] on 2013-07-07 03:23:28, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 7. juuli 2013, kell 06:23 (EEST) rrmkl14rbb2ich69wkymiqaki3nn84i Hooveri pais 0 224292 7261312 6865628 2026-10-29T07:56:43Z Kuuskinen 33651 7261312 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Hooveri pais |omakeelne nimi = Hoover Dam |pilt = Hoover dam from air.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = Vaade linnulennult [[Nevada]]st |asukoht = [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakond]], [[Nevada]] ja [[Mohave maakond]], [[Arizona]] |stiil = |ehituse algus = 1931 |avamine = 1936 |maksumus = 49 mln [[Ameerika Ühendriikide dollar|$]] (1931)<br/>831 mln $ (2025) |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = 221,4 m |omanik = Ameerika Ühendriikide valitsus |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Hooveri pais 2003.jpg|pisi|Vaade [[Arizona]] poolelt]] '''Hooveri pais''' on [[pais]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado jõgi|Colorado jõel]] [[Black Canyon]]is. Pais asub [[Nevada]] ja [[Arizona]] osariigi piiril umbes 48 km [[Las Vegas]]est kagu pool ja umbes 10 km kaugusel [[Boulder City]]st kirdes. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|36|0|56|N|114|44|16|W}}. Hooveri pais on [[betoon]]ist [[gravitatsiooniline pais|gravitatsiooniline]] [[kaarpais]], mille pikkus on 379 meetrit ja kõrgus 221 meetrit. Pais on alusel 200 m lai ja tema hari on 14 m lai. Hari asub 376 m kõrgusel merepinnast. Paisu kogumaht on 2,48 miljonit m³ ja ta võimaldab endast läbi lasta [[vooluhulk]]a 11 000 m³/s. [[20. sajand]]i alguses hakati kavandama Colorado jõele paisu ehitamist, et [[üleujutus]]i kontrolli all hoida, [[niisutus]]vett koguda ja [[elektrienergia]]t toota. Aastal [[1928]] kiitis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] paisu rajamise heaks. Tammi ehitamise konkursi võitis just selleks eesmärgiks loodud [[konsortsium]] [[Six Companies]]. Nii suurt betoonstruktuuri ei olnud maailmas iial varem ehitatud ja mõned tehnoloogilised võtted olid varem järele proovimata. Ehitamist alustati aastal [[1931]] ja pais avati rohkem kui kaks aastat enne tähtaega [[1. märts]]il [[1936]], kuigi ehitustöid raskendasid [[infrastruktuur]]i puudumine ja kuumad suved. Pais on saanud nime projekti alustamise ajal ametis olnud [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Herbert Hoover]]i järgi. Ehitustööde käigus hukkus 112 inimest. Neist esimene, J.G. Tierney, uppus [[20. detsember|20. detsembril]] [[1922]] paisu jaoks kõige sobivamat kohta otsides. Viimane, tema poeg Patrick Tierney, hukkus 13 aastat hiljem. Neist 91 olid ettevõtte Six Companies töötajad, kolm Maavarade Kasutuselevõtmise Büroo töötajad ja üks oli külastaja, ülejäänud olid mitmesuguste [[allhange|allhankeid]] teinud ettevõtete töötajad. Otseselt paisu ehitamise perioodil hukkus 96 inimest, kuid neile võib lisada 42 ametlikel andmetel [[kopsupõletik]]ku surnud inimest, kes kõik olid töölised. Enamik neist suri [[Vingumürgistus|vingumürgistusse]] paisu alla rajatud [[tunnel]]ites, aga Six Companies vormistas selle kopsupõletikuks, et pääseda kompensatsiooni maksmisest. Paisu taha moodustunud [[Meadi järv]] on USA suurim [[veehoidla]]. Selle pindala on 640 km² ja maht 35,2 km³. Veehoidla pind on harilikult 372 m kõrgusel merepinnast. Veehoidla on 180 km pikk ja kuni 180 m sügav. Tema [[valgla]] on 435 000 km². Hooveri paisu juurde kuuluva [[hüdroelektrijaam]]a [[nimivõimsus]] on 2,08 GW. Aastas toodab see 4,2 teravatt-tundi energiat. Hooveri pais on ka [[turism]]isihtkoht. Seda külastab aastas peaaegu miljon inimest. Paisu ületab tiheda liiklusega maantee [[Route 93]], kuid umbes 500 meetri kaugusele allavoolu rajati möödasõitu võimaldav [[sild]], mis avati [[2010]]. aasta oktoobris. {{Panoraampilt|Hoover sm.jpg|850px|Hooveri pais}} ==Välislingid== {{Commonskat|Hoover Dam}} * [http://www.usbr.gov/lc/hooverdam/ Hooveri paisu koduleht] [[Kategooria:Paisud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]] [[Kategooria:Nevada]] [[Kategooria:Arizona]] [[Kategooria:Clarki maakond (Nevada)]] ot6uk2sxgg15gwkys4dn0kne200roep Meadi järv 0 224822 7261307 7123312 2026-10-29T07:51:02Z Kuuskinen 33651 7261307 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Meadi järv | pildi_nimi = Lake Mead & Boulder City.jpg | pildi_seletus = Meadi järv ja Boulderi linn | suubuvad = [[Colorado jõgi]], [[Virgini jõgi]] | voolab_välja = Colorado jõgi | valgla_suurus = | järve_pindala = 640 | kaldajoon = 1221 | suurim_pikkus = 190 | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 162 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid }} [[Pilt:Lake mead.jpg|pisi|Satelliidipilt Meadi järvest pööratuna umbes 135 kraadi päripäeva]] [[Pilt:USA NV Lake Mead 1.jpg|pisi|Meadi järv marina (2019)]] '''Meadi järv''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suurim [[veehoidla]]. See on moodustunud [[Colorado jõgi|Colorado jõele]] [[Hooveri pais]]u taha. Paisjärv asub [[Nevada]] ja [[Arizona]] osariigi territooriumil. Järve pindala on 640 km², suurim sügavus 150 m, maht 35,2 km³ ja rannajoone pikkus 1221 km. {{Coordinate |type=landmark |region=US-NV/US-AZ}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide järved]] [[Kategooria:Nevada]] [[Kategooria:Arizona]] [[Kategooria:Veehoidlad]] [[Kategooria:Clarki maakond (Nevada)]] [[Kategooria:Mohave maakond]] spo5u2s5o4u341exyb04skt4tu79gif Jüri Truusmann 0 226592 7261431 7105051 2026-10-29T11:45:21Z Ehitaja 63547 /* Välislingid */ 7261431 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jüri Truusmann.jpg|pisi|Jüri Truusmann (umbes 1885)]] '''Jüri Truusmann''' ([[vene keel]]es Георгий Георгиевич Трусман; [[27. detsember]] <small>(15. detsember [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1856]] [[Eristvere (Jõgeva)|Eristvere küla]] – [[2. juuni]] [[1930]] [[Petseri klooster]]) oli [[tsensor]], [[eestlased|eesti]] kirjamees, [[etnograaf]] ja [[keeleteadlane]]. == Päritolu ja haridus == Jüri Truusmann sündis [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Eristvere (Jõgeva)|Eristvere]] külas (tänapäeval [[Painküla]]) Tõnnu talu rentniku pojana. Sai alghariduse kohalikus õigeusu külakoolis. Ilmselt oli see kohalik õigeusu [[köster]] Jaan Poska (tuntud poliitiku [[Jaan Poska]] isa), kes Truusmanni andekust märgates, soovitas poisi Riiga vaimulikku kooli õppima saata. Samas oli õppinud Poska ise ning hiljem õppisid ka tema neli poega<ref name="LtSKo" />. [[1869]]–[[1879]] õppis Truusmann [[Riia Vaimulik Kool|Riia Vaimulikus Koolis]] ning [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]]. Riiast asus edasi [[Peterburi]], kus lõpetas [[1883]]. aastal magistrikraadiga (''Magister Theologiae'') [[Peterburi Vaimulik Akadeemia|Peterburi Vaimuliku Akadeemia]]. Oma magistritöös ("Введение христианства в Лифляндии"; ilmus [[1884]]. aastal Peterburis) käsitles ristiusu saabumist Baltikumi. Pärast õpinguid oli lühikest aega ladina keele õpetaja Peterburi Aleksander Nevski nimelises vaimulikus koolis. Peale ladina keele valdas veel kreeka, heebrea, vene, saksa, prantsuse ja inglise keelt.<ref name="uUTch" /> Õppimine Riia Seminaris ja Peterburi Vaimulikus Akadeemias mõjutasid kahtlemata Truusmanni maailmavaadet. Sealt kaasa saadud meelsus ning sõbrad suurendasid tema ühtekuuluvustunnet eesti rahvuskaaslastega ja negatiivset suhtumist baltisakslaste ülemvõimu. == Tegevus tsensorina 1885–1907 == 1885. aastal nimetati Truusmann Tallinna välis- ja sisekirjanduse tsensoriks. Tema ülesandeks oli välis- ja näitekirjanduse, kuid lisaks ka ajalehtede [[Valgus (ajaleht)|Valgus]], hiljem ka [[Teataja]] ja [[Virmaline]] tsenseerimine. Truusmann kuulus Tallinna venemeelsete ringkonda, olles selle üks liidreid, ning omas häid suhteid kindralkuberner [[Sergei Šahhovskoi]]ga. Head suhted olid tal ka nn [[Peterburi patrioodid|Peterburi patriootidega]], eriti [[Johann Köler]]iga. [[Venestamine|Venestamise]] kõrgaja aegse tsensorina tuli Truusmannil sageli teha ebapopulaarseid ning vastakaid arvamusi esile kutsuvaid otsuseid. See tähendas laveerimist oma ametikohustuste ning oma kaasmaalaste rahvuslike püüdluste toetamise vahel. Truusmanni töö tekitas talle palju vaenlasi, eelkõige nende seas, kelle töid ta oli pidanud tsensorina keelustama. Nii on Hans Pöögelmann tema iseloomustamiseks hiljem kirjutanud: {{Tsitaat|... tsaarivalitsuse poliitika järelvalvaja Eesti kirjanduses ja ühiskonnaelus, nuuskur ja põrgukoer, ... kirjandusevägistaja.|[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938), eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija, Truusmanni kohta <ref name="pue61" />}} Kellel säärast kogemust Truusmanniga polnud, teadis teda andeka mehe ja agara eesti rahvuslasena: {{Tsitaat|Ta oli piinlikult täpne ja ettevaatlik isik ... üks agaramaid eesti rahvuslasi selle sõna parimas mõttes, armastas palavalt oma rahvast ja põles soovist parandada tema mitmes suhtes tõesti rasket olukorda.|[[Aleksei Bellegarde]] (1861–1942), Eestimaa kuberner, Truusmanni kohta <ref name="93aMA" />}} Samas soosis Truusmann [[Konstantin Päts]]i toimetatava Teataja ilmumist, seda Trükiasjade Peavalitsuse vastuseisust ja noomitustest hoolimata. Truusmann nägi Teatajat eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõstjana ja julgustajana oma sõltumatuse eest võitlemisel. Truusmann oli tsensor kuni 1907. aastani. Tsensoriametist lahkumise põhjus pole teada, väidetud on nii vabatahtlikku lahkumist<ref name="QXW2T" /> kui ka vallandamist<ref name="DgX30" />. == Etnograafiline ja keeleteaduslik tegevus == Jüri Truusmann uuris etnograafiat ja setude kultuuri, soome-ugri keeli ning kohanimesid ning temalt ilmus mitu kirjandusteost ja artiklit. Venekeelsetes ringkondades on enim tähelepanu pälvinud just Truusmanni keeleteaduslikud tööd [[Pihkva kubermang|Pihkva kubermangu]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]] ja muude kubermangude kohanimede uurimisel ning teda teatakse eelkõige eesti ajaloo, filoloogia ja etnograafia uurijana. Küllalt märkimisväärne on Truusmanni panus [[setu]]de kultuuri uurijana ning nende kultuurilise iseolemise ja sõltumatuse eestseisjana. Truusmanni järgi on setud aborigeenid, muistsete läänemeresoome hõimude üks haru, mis asustas kunagi kogu Peipsi-tagust ala ja suuremat osa Pihkva kubermangust ning ta vaidles vastu seisukohale nagu oleks setud eesti sisemaalt kunagi oma praegusele asukohale rännanud.<ref name="ZrwFV" /> Truusmanni võrdlev keeleteaduslike tööde tuumaks oli usk soome-ugri keelte sugulusse [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]], eriti ladina ja kreeka keeltega. Sügavat huvi tundis Truusmann ka eesti folkloori vastu. Ta oli esimene, kes tõlkis vene keelde eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" (proosatõlge [[1886]] ja [[1889]]). == Kuulumine seltsidesse == Truusmann oli alates [[1881]]. aastast [[Eesti Kirjameeste Selts]]i liige. Juba sel ajal ilmestasid seltsi tööd liikmete omavahelised ägedad ilmavaatelised vastuolud, mis ajapikku süvenesid veelgi. [[1887]]. aastal valiti Truusmann seltsi asepresidendiks, kuid eriti ta seltsi tegevuses ei osalenud. [[1893]]. aastaks, kui seltsi president oli Truusmanni hea sõber [[Johann Köler]], olid seltsi sisesed vastuolud kasvanud haripunkti ning Truusmanni osalusel esitati kubernerile kaebekiri seltsi sulgemiseks. Truusmann kuulus selle tegevuse algusaastatel ka Peterburis tegutseva endisi Riia Vaimuliku Seminari kasvandikke ühendavasse [[EÜS Põhjala|sõprade salgake]]sse, kuni ta 1887. aastal seltsi aukohtu poolt sealt välja visati venemeelse artikli eest ühes vene vaimulikus ajakirjas.<ref name="NiF8J" /> Ta oli ka [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i auliige ja [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaseltsi]] liige. == Hilisem tegevus == Elu lõpuaastad veetis avalikust elust tagasitõmbunult alguses Tartumaal Laiuse kihelkonnas sugulaste juures elades ning hiljem [[Petseri]] kloostris, kus oli kloostri raamatukoguhoidja, jätkates ka kirja- ja uurimistööd. Paljude meelehärmiks oli Jüri Truusmann üks kolmest mehest, kes Eesti riigilt pensioni sai.<ref name="EyKnX" /> Sellele vaatamata elas ta päris tagasihoidlikku, lausa mungalikku elu. Truusmann suri Petseri kloostris ja on maetud [[Petseri Neljakümne Usukannataja kogudus]]e [[Petseri Neljakümne Usukannataja kalmistu|kalmistule]]. == Isiklikku == Jüri Truusmanni isa Jüri Truusmann oli talurentnik, varem ka valla kohtu- ja nõumees, õigeusklik. Ema Mai (sündinud Rehemaa) oli luteri usku. Tal oli kolm venda ja kolm õde. Vend Mart (Martin) Truusmann oli õigeusu [[kösterkooliõpetaja]]. Vend [[Jaan Truusmann]] oli õigeusu kooliõpetaja, kaupmees, talupidaja, mesinik ja forellikasvataja, avaliku elu tegelane. Kolmas vend, Mihkel Truusmann, oli talupidaja ja mesinik. Jüri Truusmann oli abielus õigeusu preestri Pavel Troitski tütre Aleksandra Troitskiga. Poeg [[Paul Truusmann]] oli kooliõpetaja ja lektor ning lühikest aega ka [[Petseri Gümnaasium]]i direktor (1920–1923). [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Õigeusu Kirik]]u ülempreester [[Joann Rehemaa]] oli tema onupoeg. Ema poolt oli sugulane ka õigeusu preester ja piiskop [[Jüri Välbe]]. == Tunnustus == * Püha Stanislause 3. järgu aumedal ([[1890]]) * Venemaa [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] * [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaseltsi]] hõbemedal [[1885]]. aasta uurimisretke eest Pihkva setude juurde * [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i auliige == Teosed == [[Pilt:Введение христианства в Лифляндии 1884.jpeg|pisi|Введение христианства в Лифляндии. 1884. Esikaas]] * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/24643 Введение христианства в Лифляндии.] ([[Peterburi]], [[1884]]) * Новейшие религиозные движения в Эстляндии. (Юлия Остерблома), ([[Peterburi]], [[1885]]) * Финские элементы в Гдовском уезде Санкт-Петербургской губернии. Изв. РГО, Т. ХХI, [[1885]] * Калевич (Kalewi poeg.). Древняя эстонская сага в 20 песнях. (1. ja 2. osa, [[Tallinn]], [[1886]] ja [[1889]]); * Начало и распространение в древности православия между финскими племенами: К 900-летию крещения Руси. Эстлянд.губ.тип., ([[Tallinn]] [[1888]]) * Чудские письмена. ([[Tallinn]], [[1896]]) * Этимология местных названий Псковского уезда. ([[Tallinn]], [[1897]]) * Этимология местных названий Витебской губернии. ([[Tallinn]], [[1897]]); * Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская. ([[Tallinn]], [[1898]]). * Древнѣйшая ливонская хроника и ея авторъ. ([[Peterburi]], [[1907]]) * Летто-Славянск. элементы въ Этрускихъ надписяхъ. ([[Tallinn]], [[1911]]) === Artiklid === * О месте Ледового побоища. Журнал министерства народного просвещения, [[1884]], т.231, No.1, cтр.44–46. * Ложи сына Калева. Эстляндские губернские ведомости 19.11.[[1887]], No 44, cтр.20–21. * Vana Eestlaste ja Liivlaste nimed. Oma Maa 15.02.[[1889]], nr 2, lk 107–108. * Полуверцы Псково-Печорского края. Живая старина, СПб. [[1890]], вып.1, cтр. 31–62. (Ali Kikkase lühendatud tõlge artiklist: [http://www.folklore.ee/Tagused/nr19/setu.pdf Petserimaa Setud, Mäetagused nr. 19, lk 176–190.]) * Eesti muinasjut Ruurikest, Sineussist ja Truworist. Valgus 5.09.[[1890]], nr 37, lk 2–3. * О происхождении Корси (Курон). Живая старина, [[1893]], No 1 (кн. 9), c. 64–91. * Двина-река. Живая старина, [[1893]], No 1 (кн. 9), c. 135. * О происхождении названия г. Пскова. Живая старина, [[1894]], вып.1; кн. XIII, с.120–122. * О происхождении названия г. Изборска и древнего населения его окрестностей. Живая старина, [[1894]], вып. 3–4; кн. XV-XVI, с. 549–554. * Исакские полувѣрцы вь Зстляндской губернии. Временник Эстляндской губернии, вып. II, Ревель, [[1895]]. * О происхождении псково-печорских полуверцев. Живая старина, [[1897]], вып. 1; кн. XXV, C. 37–47. * Tallinna nimed. [[Vaba Maa]] 09.02.[[1923]], nr 33, lk 4. * Wene=Setu wahekord ajalooandmetel. Päevaleht 27.06.1924, nr 169, lk 5. * [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=26796 Mälestused Tõnis Waresest. Õigus 1925, nr 7, lk 163–166.] * Kui wana wõib olla Eesti keel? Postimees 26.10.1925, nr 290, lk 2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LtSKo">Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998.</ref> <ref name="uUTch">Eesti biograafiline leksikon. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused 2, Tartu, 1926–1929 lk 529–530.</ref> <ref name="pue61">[[Urmas Klaas|Klaas, Urmas]] (koostanud [[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]]). Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. [[Tallinn]]: [[Olion]], [[1997]].</ref> <ref name="93aMA">[[Aleksei Bellegarde|Bellegarde, Aleksei]]. Minu mälestusi Eestimaa kubernerina. Eesti Päevalehe Kirjastus, [[2010]], lk 39.</ref> <ref name="QXW2T">Wirulane, 27. august 1885, nr 35, lk 2.</ref> <ref name="DgX30">[[Eduard Laaman|Laaman, Eduard]]. Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees. Noor-Eesti, [[Tartu]], [[1940]], lk 18–19.</ref> <ref name="ZrwFV">[https://web.archive.org/web/20160305074251/http://www.folklore.ee/Tagused/nr19/setu.pdf Petserimaa Setud, Mäetagused nr. 19, lk 176–190] Ali Kikkase lühendatud tõlge venekeelsest artiklist (Трусман Ю. Полуверцы Пско-во-Печорского края, Живая старина, 1890. Вып. 1. – СПб. С. 31–62)</ref> <ref name="NiF8J">Hinnov, P. Ülevaade E.Ü.S. Põhjala ajaloost. [[Üliõpilasleht]] 15.11.1934, nr.11, lk. 299.</ref> <ref name="EyKnX">[[Friedebert Tuglas|Tuglas, Friedebert]]. Kirjanduse ja kunsti osa riigielarven. [[Tarapita (ajakiri)|Tarapita]] 1921–1922, nr 1, lk 8–9.</ref> }} == Kirjandus == * [[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]]. Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. [[Tallinn]]: [[Olion]], [[1997]]. * Lõuna, Anneli. Jüri Truusmann ja teised õigeusklikud Eesti haritlased Tallinnas 19. sajandi teisel poolel. Magistritöö, Tartu Ülikool, 2002. * [[Vello Paatsi|Paatsi, Vello]]. Veel pisut Truusmannist. A little more about Truusmann. [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2008]], nr 10, lk. 1597–1598. == Välislingid == * [https://maaleht.delfi.ee/elu/petseri-valda-ei-jaanud-enam-uhtegi-vene-nimega-setut?id=29939431 Alo Lõhmus. Petseri valda ei jäänud enam ühtegi vene nimega setut! ] – [[Maaleht]], [[18. märts]] [[2010]] * [[Ea Jansen]].[http://www.ra.ee/ajakiri/tsaristlik-tsensuur-ja-eesti-ajakirjandus-venestamisajal-1880-1890-aastad/ Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal]. [[Tuna]] nr. 2 [[2000]] * {{ISIK|3946}} {{JÄRJESTA:Truusmann, Jüri}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti etnograafid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti raamatukoguhoidjad]] [[Kategooria:Eesti tsensorid]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1930]] tu4atxkfv2tvh39v30wmfs1dzweipa9 Kairi Kasearu 0 228605 7260965 6749116 2026-10-28T12:34:53Z Morel 26171 pilt+professuur 7260965 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Kasearu 2023.jpg|pisi|Kairi Kasearu 2023. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Kairi Kasearu''' (sündinud [[29. veebruar]]il [[1980]]) on eesti [[sotsioloog]]. Tema peamised uurimisteemad jagunevad [[perekonnasotsioloogia]], militaarsotsioloogia ja sotsiaalse ebavõrdsuse valdkondade vahel. Ta on avaldanud töid perekonna muutuste, perestruktuuri, põlvkondadevaheliste suhete, [[NEET-noored|NEET-noorte]], militaarperede, [[Ajateenistus|ajateenistuse]] mõjude ning reservväelaste kaitsetahte teemadel. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Kairi_Kasearu/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Kairi Kasearu.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Kasearu lõpetas [[Räpina Ühisgümnaasium|Räpina Ühisgümnaasiumi]]. 2002. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal (bakalaureuseõppes), 2004. aastal sai sealsamas magistrikraadi ning 2010. aastal kaitses doktoriväitekirja teemal "Structural Changes or Individual Preferences? A Study of Unmarried Cohabitation in Estonia" ("Strukturaalsed muutused või individuaalsed eelistused? Vaba kooselu Eestis", juhendaja [[Dagmar Kutsar]]).<ref name=":0" /> == Töökäik == Kairi Kasearu oli aastatel 2005–2011 Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi assistent. 2007. aastal oli ta külalisteadur [[Konstanzi Ülikool|Konstanzi Ülikoolis]] Saksamaal. 2011–2013 töötas ta Tartu Ülikoolis lektorina ning 2011–2013 sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhatajana. Aastatel 2014–2015 oli ta ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teadur ning aastail 2015–2020 dotsent. 1. jaanuarist 2021 on ta empiirilise sotsioloogia professor.<ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Kairi Kasearu on alates 2004. aastast Põhjamaade perekonnauurijate võrgustiku liige, 2005. aastast [https://www.europeansociology.org/ ESA (European Sociological Association)] liige ning 2011. aastast kuulub [[Eesti Sotsioloogide Liit|Eesti Sotsioloogide Liitu]]. 2009. aastast osaleb ta uurimisprojekti "Value of Children and Intergenerational Relations" võrgustikus.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[2004]] – [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] üliõpilaste teadustööde riiklik konkursi diplom * [[2006]] – [[Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus|Eesti Käitumis- ja Tervisteteaduste Tippkeskuse]] konverentsi parim stendiettekanne * [[2014]] – [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] auhinna pälvinud doktoritöö juhendaja (Jing Wu "European older adults' well-being and suicide in the societal and family context") * [[2014]] – Sotsiaalministeeriumi preemia pälvinud bakalaureusetöö juhendaja (Liina Eamets "Naiste eelistatud töökoormuse ja seda mõjutavate tegurite analüüs") * [[2018]] – Sotsiaalministeeriumi eripreemia pälvinud doktoritöö juhendaja (Kadri Rootalu "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis") * [[2019]] – Sotsiaalministeeriumi eripreemia pälvinud magistritöö juhendaja (Heidi Paabort "Neet-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel") <ref name=":0" /> * [[2024]] – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Kairi_Kasearu/est Kairi Kasearu Eesti Teadusinfosüsteemis] * [https://scholar.google.com/citations?user=vIkyO1YAAAAJ&hl=en Kairi Kasearu Google Scholaris] * [https://www.researchgate.net/profile/Kairi_Kasearu Kairi Kasearu ResearchGate'is] * [http://naine.postimees.ee/?id=331917 Eesti naised naljalt abieluettepanekut ei tee]. Nils Niitra intervjuu Kairi Kasearuga. Postimees, 26. oktoober 2010 {{JÄRJESTA:Kaseru, Kairi}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] mzcqyk76aoi36xtmzrlsw62ezgb15f8 7261014 7260965 2026-10-28T13:49:42Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261014 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Kasearu 2023.jpg|pisi|Kairi Kasearu 2023. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Kairi Kasearu''' (sündinud [[29. veebruar]]il [[1980]]) on eesti [[sotsioloog]]. Tema peamised uurimisteemad jagunevad [[perekonnasotsioloogia]], militaarsotsioloogia ja sotsiaalse ebavõrdsuse valdkondade vahel. Ta on avaldanud töid perekonna muutuste, perestruktuuri, põlvkondadevaheliste suhete, [[NEET-noored|NEET-noorte]], militaarperede, [[Ajateenistus|ajateenistuse]] mõjude ning reservväelaste kaitsetahte teemadel. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Kairi_Kasearu/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Kairi Kasearu.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Kasearu lõpetas [[Räpina Ühisgümnaasium|Räpina Ühisgümnaasiumi]]. 2002. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal (bakalaureuseõppes), 2004. aastal sai sealsamas magistrikraadi ning 2010. aastal kaitses doktoriväitekirja teemal "Structural Changes or Individual Preferences? A Study of Unmarried Cohabitation in Estonia" ("Strukturaalsed muutused või individuaalsed eelistused? Vaba kooselu Eestis", juhendaja [[Dagmar Kutsar]]).<ref name=":0" /> == Töökäik == Kairi Kasearu oli aastatel 2005–2011 Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi assistent. 2007. aastal oli ta külalisteadur [[Konstanzi Ülikool|Konstanzi Ülikoolis]] Saksamaal. 2011–2013 töötas ta Tartu Ülikoolis lektorina ning 2011–2013 sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhatajana. Aastatel 2014–2015 oli ta ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teadur ning aastail 2015–2020 dotsent. 1. jaanuarist 2021 on ta empiirilise sotsioloogia professor.<ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Kairi Kasearu on alates 2004. aastast Põhjamaade perekonnauurijate võrgustiku liige, 2005. aastast [https://www.europeansociology.org/ ESA (European Sociological Association)] liige ning 2011. aastast kuulub [[Eesti Sotsioloogide Liit|Eesti Sotsioloogide Liitu]]. 2009. aastast osaleb ta uurimisprojekti "Value of Children and Intergenerational Relations" võrgustikus.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[2004]] – [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] üliõpilaste teadustööde riiklik konkursi diplom * [[2006]] – [[Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus|Eesti Käitumis- ja Tervisteteaduste Tippkeskuse]] konverentsi parim stendiettekanne * [[2014]] – [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] auhinna pälvinud doktoritöö juhendaja (Jing Wu "European older adults' well-being and suicide in the societal and family context") * [[2014]] – Sotsiaalministeeriumi preemia pälvinud bakalaureusetöö juhendaja (Liina Eamets "Naiste eelistatud töökoormuse ja seda mõjutavate tegurite analüüs") * [[2018]] – Sotsiaalministeeriumi eripreemia pälvinud doktoritöö juhendaja (Kadri Rootalu "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis") * [[2019]] – Sotsiaalministeeriumi eripreemia pälvinud magistritöö juhendaja (Heidi Paabort "Neet-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel") <ref name=":0" /> * [[2024]] – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Kairi_Kasearu/est Kairi Kasearu Eesti Teadusinfosüsteemis] * [https://scholar.google.com/citations?user=vIkyO1YAAAAJ&hl=en Kairi Kasearu Google Scholaris] * [https://www.researchgate.net/profile/Kairi_Kasearu Kairi Kasearu ResearchGate'is] * [http://naine.postimees.ee/?id=331917 Eesti naised naljalt abieluettepanekut ei tee]. Nils Niitra intervjuu Kairi Kasearuga. Postimees, 26. oktoober 2010 {{JÄRJESTA:Kaseru, Kairi}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 7muhrp2a6x3v0medryahh9mgbze4ik8 Luule Epner 0 232290 7261017 7107088 2026-10-28T13:58:13Z Morel 26171 pilt 7261017 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Luule Epner 2024.jpg|pisi|Luule Epner 2024. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Luule Epner''' (sünninimi '''Luule Liivaku'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1953]]) on eesti [[teatriteadlane]] ja [[kirjandusteadlane]]. Ta lõpetas [[1971]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1971 |vaadatud=2010-12-24 |arhiivimisaeg=2013-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131216222541/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1971 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1977]]. aastal ''[[cum laude]]'' [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal. [[1984]]. aastal lõpetas samas aspirantuuri ja kaitses [[1987]]. aastal filoloogiakandidaadi väitekirja. Ta on töötanud Tartu Riiklikus Ülikoolis / Tartu Ülikoolis vanemlaborandina (1977–1978), õpetajana (1978–1987), vanemõpetajana (1987–1990), dotsendina (1990–2002), professorina (2002–2007) ning alates 2007. aastast vanemteaduri ja dotsendina. Alates 2010. aastast on ta ühtlasi [[Tallinna Ülikool]]i eesti keele ja kultuuri instituudi dotsent, 2011. aastast ka [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i vanemteadur.<ref>{{ETIS}}</ref> Ta on õpetanud draamateooria, eesti näitekirjanduse ajaloo, teatriajaloo ja teatriteoreetilist kursust. Samuti on ta avaldanud artikleid eesti näitekirjanduse ja selle lavatõlgenduste kohta.<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon Tallinn 2000</ref> ==Tunnustus== * [[2003]] [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * 2013 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * [[2017]] [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] * [[2018]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19650}}</ref> * [[2018]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Mängitud maailmad“) * [[2018]] [[Tartu ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> == Isiklikku == Tema isa on tõlkija ja keeleuurija [[Uno Liivaku]], poeg teatritegelane ja kunstiajaloolane [[Eero Epner]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Epner, Luule}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 8di7d6c5bc05670lcf9azbqjnx7qz02 7261045 7261017 2026-10-28T14:25:51Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Luule Epner 2024.jpg|pisi|Luule Epner 2024. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Luule Epner''' (sünninimi '''Luule Liivaku'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1953]]) on eesti [[teatriteadlane]] ja [[kirjandusteadlane]]. Ta lõpetas [[1971]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1971 |vaadatud=2010-12-24 |arhiivimisaeg=2013-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131216222541/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1971 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1977]]. aastal ''[[cum laude]]'' [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal. [[1984]]. aastal lõpetas samas aspirantuuri ja kaitses [[1987]]. aastal filoloogiakandidaadi väitekirja. Ta on töötanud Tartu Riiklikus Ülikoolis / Tartu Ülikoolis vanemlaborandina (1977–1978), õpetajana (1978–1987), vanemõpetajana (1987–1990), dotsendina (1990–2002), professorina (2002–2007) ning alates 2007. aastast vanemteaduri ja dotsendina. Alates 2010. aastast on ta ühtlasi [[Tallinna Ülikool]]i eesti keele ja kultuuri instituudi dotsent, 2011. aastast ka [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i vanemteadur.<ref>{{ETIS}}</ref> Ta on õpetanud draamateooria, eesti näitekirjanduse ajaloo, teatriajaloo ja teatriteoreetilist kursust. Samuti on ta avaldanud artikleid eesti näitekirjanduse ja selle lavatõlgenduste kohta.<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon Tallinn 2000</ref> ==Tunnustus== * [[2003]] [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * 2013 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * [[2017]] [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] * [[2018]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19650}}</ref> * [[2018]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Mängitud maailmad“) * [[2018]] [[Tartu ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> == Isiklikku == Tema isa on tõlkija ja keeleuurija [[Uno Liivaku]], poeg teatritegelane ja kunstiajaloolane [[Eero Epner]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Epner, Luule}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] nk80de06zyuppmkq3tdgl1n507ynsft Biograafiad (Sa) 0 251501 7261192 7255667 2026-10-28T22:51:57Z Sjur 66496 /* Sai */ 7261192 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–2026) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Tõnis Saadoja]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–2022) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Oskar Saag]], eesti poksija (1912–1996) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–2024) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Aksel Saal]], eesti võrkpallitreener (1944–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Irene Saal]], eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja (1966–) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Berit Saar]], eesti kergejõustiklane (2004–) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]], Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja meediategelane (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–2024) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar (poliitik, sündinud 1946)|Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]], eesti tekstiilikunstnik (1945–2021) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Leonid Saar]], eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija (1913–2010) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog ning aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–2025) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1931–2025) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vello Saar]], eesti ettevõtja (1958–2024) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Urmo Saareoja]], Eesti riigiametnik, kultuurikorraldaja ja tippjuht (1989–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–2022) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–2022) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–2023) *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija (1997–) *[[Elfriede Saarik]], eesti tantsija ja näitleja (1916–1983) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome poksija (1946–2022) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *Rudolf Saaring, eesti skulptor (1904–1992) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–2024) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Kaari Saarma]], eesti fotograaf ja molekulaarbioloog (1974–) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti maletaja, sporditegelane, -ajakirjanik ja -ajaloolane (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Virgo Saarmets]], eesti jurist (1978–) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Debora Saarnak]], eesti ajakirjanik (2001–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur (1908–1986) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Katrin Saarsalu-Layachi]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–2024) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Jaanus Saat]], Eesti omavalitsusjuht (1983–) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–2024) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Genovaitė Sabaliauskaitė]], leedu balletitantsija ja ballettmeister (1923–2020) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (1930–2024) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) *[[Eugenijus Sabutis]], Leedu poliitik (1975–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Valeryj Sachaščyk]], Valgevene opositsioonipoliitik (1964–) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Jeffrey Sachs]], Ameerika Ühendriikide majandustegelane (1954–) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Aivo Sadam]], eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Noah Sadiki]], Kongo DV jalgpallur (2004–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt (1869–1940) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[Andri Sadovõi]], Ukraina poliitik, avaliku elu tegelane ja ettevõtja (1968–) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Ali Sadpara]], Pakistani alpinist (1976–2021) *[[Hassan Sadpara]], Pakistani alpinist (1963–2016) *[[Sajid Sadpara]], Pakistani alpinist (1998–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[August Sae]], Eesti sõjaväelane (1896–1919) *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Alexis Saelemaekers]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–2024) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) *[[Viktor Safronov]], vene astronoom (1917–1999) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Katey Sagal]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1954–) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Gediminas Sagatys]], leedu jurist (1977–) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Henri Sai]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Djabir Saïd-Guerni]], Alžeeria jooksja (1977–) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Trent Sainsbury]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–2025) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Oleksandr Sak]], Ukraina sõjaväelane *[[Toivo Sak]], Eesti NSV komsomoli- ja muuseumitöötaja (1941–2005) *[[Bukayo Saka]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Shimon Sakaguchi]], jaapani molekulaarbioloog ja immunoloog (1951–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyū Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija (1969–) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Sofía Sakoráfa]], Kreeka poliitik ja endine kergejõustiklane (1957–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Karl Sakrits]], eesti näitleja ja lavastaja (1989–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Artur Saks]], eesti jurist (1910–1982) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elfriede Saks]], eesti meditsiiniõde ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (1894–1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–2015) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Sergei Saks]], Nõukogude sõjaväelane (1889–1938) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–2024) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) *[[Takao Sakurai]], jaapani poksija (1941–2012) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Florin Salam]], rumeenia manele-laulja (1979–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Bartosz Salamon]], Poola jalgpallur (1991–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Joseph Salas]], Ameerika Ühendriikide poksija (1903–1987) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–2024) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–2026) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Toñi Salazar]], Hispaania mustlaspäritolu laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Santiago Salcedo]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Valentīns Salcevičs]], läti ehitusinsener (1938–1986) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Raivo Saldre]], eesti viievõistleja ja spordimetoodik (1949–2018) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[Nathan Saliba]], Kanada jalgpallur (2004–) *[[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur (2001–) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], Eesti poliitik (1943–2026) *[[Sasu Salin]], soome korvpallur (1991–) *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Roland Sallai]], ungari jalgpallur (1997–) *[[Lise de la Salle]], prantsuse klassikaline pianist (1988–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–2022) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (1971–2024) *[[Toomas Salm]], eesti sporditegelane (1940–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Rico Salmela]], Soome mootorrataste võidusõitja (2008–) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Deniss Salmijanov]], Eesti jooksja (1998–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Senni Salminen]], soome kergejõustiklane (1996–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija (1951–2022) *[[Krišjānis Salmiņš]], läti näitleja (1971–) *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Luis Salom]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1991–2016) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Mikael Salomon]], Taani filmioperaator (1945–) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Karl Salong]], eesti fotograaf (1908–1942) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Susanna M. Salter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja aktivist (1860–1961) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–2022) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Üllar Salumets]], eesti luterlik vaimulik (1969–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–2023) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija (1939–2023) *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2020) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–2025) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Salome Samadašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Guilherme Samaia]], Brasiilia võidusõitja (1996–) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Lucas Samaras]], kreeka päritolu USA fotograaf ja installatsioonikunstnik (1936–2024) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist ja filosoof (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Richard Samarüütel]], eesti vallavanem ja põllumees (1892–1942) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Mbwana Ally Samatta]], Tansaania jalgpallur (1992–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane (1995–) *[[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1999–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Vello Samm]], eesti filmidirektor (1942–2024) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[Aleksandr Samoilo]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1869–1963) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Mark Samorukov]], Eesti jäähokimängija (1989–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[José Luis Sampedro]], Hispaania majandusteadlane ja kirjanik (1917–2013) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Ilja Samsonov]], vene jäähokimängija (1997–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (1936–2024) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Robert J. Samuelson]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne ajakirjanik (1945–2025) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–2024) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja (1997–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja (1976–) *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[San Holo]] (Sander van Dijck), hollandi DJ, helilooja, muusik ja produtsent (1990–) *[[Antonio Sanabria]], Paraguay jalgpallur (1996–) *[[Daniel Sanabria]], Paraguay endine jalgpallur (1977–) *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Oihan Sancet]], Hispaania jalgpallur (2000–) *[[Alexis Sánchez]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Carlos Andrés Sánchez]], Uruguay jalgpallur (1984–) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Eduardo Sánchez González]], Kuuba arvutiteadlane ja keeletehnoloog (1995–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (1968–2024) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Anne Sander]], eesti nahakunstnik (1942–2023) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013) *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–2025) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Tõnis Sander]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1887–1914) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (1612–1657) *[[Harnaaz Sandhu]], India modell ja iluduskuninganna, 2021. aasta [[Miss Universum]] võitja (2000–) *[[Rasmus Sandin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–2026) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Tiiu Sandrak]], eesti tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja (1958–) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[Netiporn Sanesangkhom]], tai antimonarhistlik aktivist (1995–2024) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–2022) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Hiroko Sano]], Jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur (2000–) *[[Rihei Sano]], Jaapani jalgpallur (1912–1992) *[[Tōru Sano]], Jaapani endine jalgpallur (1963–) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Federico Santander]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik (1651–1717) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur (2004–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Victor Hugo dos Santos de Sá]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) *[[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur (1997–) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Arvi Sapas]], eesti motosportlane (1947–2007) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–2023) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]], bulgaaria filosoof (1887–1969) *[[Ebba Saral]], eesti käsitööõpetaja ja-edendaja ning Eesti Naiskodukaitse tegelane (1890–1942) *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Tõnis Sarap]], eesti laulja ja dirgent (2001–) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Janek Sarapson]], eesti näitleja (1972–2026) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Andres Sarapuu]], eesti vangla-ajaloo uurija ja endine vang (1978–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[August Sarapuu]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1891–1957) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Jaak Sarapuu]], eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja (1939–) *[[Jaan Sarapuu]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1933–2024) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–2024) *[[Linda Sarapuu]], eesti raamatukogundustegelane (1942–2022) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja (1948–) *[[Yahya Saree]], Jeemeni sõjaväelane (1970–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Helmut Saretok]], eesti päritolu Vene kergejõustiklane (1898–1971) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Armen Sargsjan]], Armeenia füüsik, arvutiteadlane, diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Serž Sargsjan]], Armeenia poliitik (1954–) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Aarne Sarjas]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Juuse Saros]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Pape Matar Sarr]], Senegali jalgpallur (2002–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Cyprien Sarrazin]], Prantsusmaa mäesuusataja (1994–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–2025) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Jaan Sarv (rahvamuusikateadlane)|Jaan Sarv]], eesti rahvamuusikateadlane (1941-1988) *[[Jaan Sarv (muusik)|Jaan Sarv]], eesti muusik *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Krista Sarv]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1974–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mall Sarv]], eesti klaverikunstnik ja -õpetaja, muusikakriitik ja tõlkija (1918–2002) *[[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Margit Sarv]], eesti jurist (1975–) *[[Mari Sarv]], eesti folklorist (1972–) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Paul Sarv]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1916–2005) *[[Priit Sarv]], eesti füüsik (1962–) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–2025) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Masanao Sasaki]], Jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja õppejõud (1949–2024) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–2025) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–2011) *[[Jüri Saska]], Eesti mereväelane (1974–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Anatoli Sass]], Nõukogude Liidu sõudja (1935–2023) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Jevgeni Satanovski]], vene majandusteadlane ja orientalist (1959–) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Katsuhiko Satō]], jaapani füüsik (1945–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Yūto Satō]], Jaapani jalgpallur (1982–) *[[Arto Satonen]], Soome poliitik (1966–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Rene Satsi]], eesti turismiettevõtja ja reisikirjanik (1975–) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Carlos Saucedo]], Boliivia jalgpallur (1979–) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Leo Sauemägi]], eesti arstiteadlane, pulmonoloog (1928–1987) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Liisa Saukas]], eesti õpetaja (1906–1997) *[[Arvo Sauks]], eesti psühhiaater Kanadas (1920–2014) *[[Karl-Feliks Sauks]], eesti majandusteadlane (1915–1983) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Maarja Saulep]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Margit Saulep]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Horace Bénédict de Saussure]], Genfi loodusteadlane (1740–1799) *[[Nicolas Théodore de Saussure]], Šveitsi loodusteadlane (1767–1845) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog *[[Stephen Sauvestre]], prantsuse arhitekt (1847–1919) ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Larissa Savankova]], Eesti näitleja (1965–) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Jefferson Savarino]], Venezuela jalgpallur (1996–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Björn Savén]], rootsi ettevõtja ja investor (1950–) *[[Thomas Savery]], inglise leiutaja ja insener (u 1650–1715) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Lukas Savickas]], Leedu poliitik (1990–) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Oskar Savik]], Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane (1890–1985) *[[Jimmy Savile]], inglise meediapersoon ja DJ (1926–2011) *[[Aleksandr Savin]], vene fotograaf ja vikipedist (?–) *[[Veli-Matti Savinainen]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–2022) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Lehte Savitskaja]], eesti hüdrogeoloog (1936–) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Janek Savolainen]], eesti tantsija, koreograaf ja lavastaja (1978–) *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Irina Savuskan]], Ukraina karaiimi päritolu Eesti näitleja (1905–1984) *[[Jaak Savvi]], eesti ujuja (1980–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (1986–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–2018) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Saw== *[[Erika Sawajiri]], jaapani filminäitleja, laulja ja fotomodell (1986–) *[[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja (1994–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] np9w6mnhct5fgqiucjdj6brt9d8mbm2 Agu Tammeorg 0 254445 7261324 7242469 2026-10-29T08:28:53Z ~2026-57600-80 240755 7261324 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Punder, Karl Madis ja Agu Tammeorg, Karavan 1989.jpg|pisi|[[Meelis Punder]], [[Karl Madis]] ja Agu Tammeorg. Ansambel [[Karavan (ansambel)|Karavan]] 1989. aastal]] '''Agu Tammeorg''' ([[6. juuni]] [[1957]] – [[23. aprill]] [[2026]]) oli eesti [[muusik]] ja helilooja. Ta on kirjutanud palju laule ansamblile [[Karavan (ansambel)|Karavan]], mis on ilmunud üheskoos albumil Karavan - "[[Agu Tammeoru laulud|Agu Tammeoru laulud" 2002]]. Heliloojana on üks tema tuntumaid lugusid igihaljas jõululaul "[[Talveöö]]". Ta on mänginud ansamblites [[Elektra (ansambel)|Elektra]], [[Karavan (ansambel)|Karavan]], [[Kollane Allveelaev G]]. ==Isiklikku== Tema ema oli [[Aino Tammeorg]]. Maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule. ==Vaata ka== *[[Agu Tammeoru laulud]] {{JÄRJESTA:Tammeorg, Ago}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] siqqr8b564jhpbiqpd6vqjyo11d5k1q Maxima Grupė 0 256620 7260963 5926956 2026-10-28T12:29:04Z ~2026-57517-85 240695 7260963 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Maxima Grupė | logo = [[Pilt:Maxima logo.svg|200px]] | slogan = | asutamisaeg = [[1992]] | asutajad = | peakorter = [[Vilnius]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | töötajaid = 26 000 (2011) | emafirma = [[Vilniaus prekyba]] | võrguleht = [http://www.maximagrupe.eu/en/ maximagrupe.eu] | märkused = }} '''Maxima Grupė, UAB''' (ka '''Maxima Group'''{{lisa viide}}) on [[Leedu]] [[ettevõte]], mis on [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim tööandja. Maxima Grupė omas 2010. aasta seisuga [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s kokku 498 [[Maxima]] nime kandvat kauplust. Esimesed kolm kauplust avati 1992. aastal [[Vilnius]]es ning kümnendi lõpuks oli ketist kujunenud Leedu turuliider. "Maxima" kaubamärk võeti kasutusele 1998. aastal. Eestisse ja Lätisse laienemist alustati 2001. aastal (siiski veel T-marketi nime all), kui avati esimesed poed [[Riia]]s ja [[Pärnu]]s. 2005. aastal avati esimene pood Bulgaarias. {| class="wikitable" style="margin: 1em 1em 1em 0; font-size: 95%;" ! ! {{pisiLipp|Eesti}} ! {{pisiLipp|Läti}} ! {{pisiLipp|Leedu}} ! {{pisiLipp|Bulgaaria}} |- | Kaupluste arv | align="center" | 70 | align="center" | 162 | align="center" | 229 | align="center" | 42 |- | Töötajate arv | align="center" | 2939 | align="center" | 6868 | align="center" | 15 093 | align="center" | 1101 |- | Kohalik käive [[Leedu litt]]ides (ilma käibemaksuta) | align="center" | 887,9 miljonit | align="center" | 1840 miljonit | align="center" | 4433 miljonit | align="center" | 199,5 miljonit |- | Andmete päritolu (antud seisuga 2010) | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-eesti/ Maxima Eesti] | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-latvija/ Maxima Latvija] | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-lt/ Maxima Lietuva] | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-bulgaria/ Maxima Bulgaria] |} == Välislingid == *[http://www.maximagrupe.eu/en/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Leedu ettevõtted]] 06y4r73ci7gqvzc2picuf7w83xaxgvp 7260969 7260963 2026-10-28T12:44:15Z ~2026-57517-85 240695 7260969 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Maxima Grupė | logo = [[Pilt:Maxima logo.svg|200px]] | slogan = | asutamisaeg = [[1992]] | asutajad = | peakorter = [[Vilnius]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | töötajaid = 21 595 (2025) | emafirma = [[Vilniaus prekyba]] | võrguleht = [http://www.maximagrupe.eu/en/ maximagrupe.eu] | märkused = }} '''Maxima Grupė, UAB''' (ka '''Maxima Group'''{{lisa viide}}) on [[Leedu]] [[ettevõte]], mis on [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim tööandja. Maxima Grupė omas 2010. aasta seisuga [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s kokku 498 [[Maxima]] nime kandvat kauplust. Esimesed kolm kauplust avati 1992. aastal [[Vilnius]]es ning kümnendi lõpuks oli ketist kujunenud Leedu turuliider. "Maxima" kaubamärk võeti kasutusele 1998. aastal. Eestisse ja Lätisse laienemist alustati 2001. aastal (siiski veel T-marketi nime all), kui avati esimesed poed [[Riia]]s ja [[Pärnu]]s. 2005. aastal avati esimene pood Bulgaarias. {| class="wikitable" style="margin: 1em 1em 1em 0; font-size: 95%;" ! ! {{pisiLipp|Eesti}} ! {{pisiLipp|Läti}} ! {{pisiLipp|Leedu}} |- | Kaupluste arv | align="center" | 86 | align="center" | 171 | align="center" | 241 |- | Töötajate arv | align="center" | 3000 | align="center" | 6184 | align="center" | 12411 |- | Kohalik käive EUR (ilma käibemaksuta) | align="center" | 601 miljonit | align="center" | 1136 miljonit | align="center" | 2329 miljonit |- | Andmete päritolu (antud seisuga 2010) | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-eesti/ Maxima Eesti] | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-latvija/ Maxima Latvija] | align="center" | [http://www.maximagrupe.eu/en-maxima-lt/ Maxima Lietuva] |} == Välislingid == *[http://www.maximagrupe.eu/en/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Leedu ettevõtted]] 2juzyf4bu877fo9uuzc39x396l6i04k Tony Parker 0 257604 7261361 6924417 2026-10-29T09:51:38Z Zafer 67816 Photo changed 7261361 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Tony Parker | pilt = Tony Parker France 20260628 (5).jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = prantslane/ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|5|17}} | sünnikoht = [[Brugge]], [[Belgia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = 84 kg | positsioon = mängujuht | karjäär = neljakordne NBA meister (2003, 2005, 2007, 2014) | liiga = [[NBA]] | klubi = | number = | endised_klubid = [[San Antonio Spurs]]<br> (2001–2018)<br>[[Charlotte Hornets]]<br> (2018–2019) | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 2001–2019 | punktid = 19 473 | lauapallid = 3396 | söödud = 7036 | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} '''William Anthony Parker''' (sündinud [[17. mai]]l [[1982]]) on [[Prantsusmaa]] endine elukutseline [[korvpallur]], kes mängis korvpalliliigas [[NBA]] kokku 18 hooaega ja tuli [[San Antonio Spurs]]iga neljakordseks NBA meistriks. ==Lapsepõlv== Parker sündis [[Belgia]]s [[Brugge]] linnas, kuid kasvas üles Prantsusmaal. Tema isa Tony Parker seenior oli [[afroameeriklased|afroameeriklasest]] korvpallur ja ema hollandlannast modell. Parker oli lapsena rohkem huvitatud [[jalgpall]]ist, kuid jälginud [[Michael Jordan]]i saamist superstaariks, keskendus korvpallile. ==Karjäär== Parker alustas karjääri 1999. aastal, kui liitus [[Paris Basket Racing]]uga, kus ta mängis kaks hooaega. [[San Antonio Spurs]] valis Parkeri 2001. aasta [[NBA draft|NBA ''draft'']]{{'}}ist 28. valikuna. 17 hooaega Spursis mänginud Parker aitas meeskonna neljakordseks NBA meistriks ja ta valiti 2007. aastal NBA finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. Viimaseks hooajaks [[Charlotte Hornets]]iga liitunud Parker tõmbas edukale NBA karjäärile joone alla pärast 2018/19. hooaega. ==Saavutused== * Neljakordne NBA meister (2003, 2005, 2007, 2014) * NBA finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2007) * Kuus korda valitud [[NBA tähtede mäng]]ule (2006, 2007, 2009, 2012–2014) * Kolm korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2012–2014) * Kuulus NBA sümboolsesse kolmandasse viisikusse (2009) * Kuulus NBA uustulnukate esiviisikusse (2002) ==Rahvuskoondis== Euroopa meistrivõistlustel on Parker [[Prantsusmaa]] rahvusmeeskonnaga võitnud kuld- (2013) ja hõbemedali (2011) ning kaks pronksmedalit (2005 ja 2015). ==Isiklikku== 2007. aasta juulis abiellus Parker ameerika näitleja [[Eva Longoria]]ga, kuid 2011. aasta jaanuaris nad lahutasid abielu. Tema vanaonu (vanaema vend) on hollandi sõudja [[Jan Wienese]]. ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} *[https://www.nba.com/stats/player/2225/career/ Tony Parker – NBA.com] *[https://www.basketball-reference.com/players/p/parketo01.html Tony Parker – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Parker, Tony}} [[Kategooria:Prantsusmaa korvpallurid]] [[Kategooria:San Antonio Spursi mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] iq8w7noncpayiyjp08k6j7gowjiqi39 Ene Üleoja 0 257775 7261172 6887936 2026-10-28T21:22:50Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7261172 wikitext text/x-wiki '''Ene Üleoja''' (sündinud [[26. august]]il [[1937]]) on eesti [[koorijuht]] ja muusikapedagoog. Ene Üleoja on lõpetanud [[Eesti Muusikaakadeemia]]. 1964. aastal hakkas ta [[Tallinna 22. Keskkool]]i muusika süvaklassis õpetama muusikat [[Zoltan Kodaly]] metoodika järgi. 1976. aastal asutas ta tollase Tallinna 22. Keskkooli segakoori Kevade baasil segakoori [[segakoor Noorus|Noorus]] ja töötas selle koori peadirigendina 17 aastat; sel ajal saavutas koor märkimisväärseid võite rahvusvahelistel festivalidel. Aastatel 1991–1998 oli Ene Üleoja [[Tallinna Kaarli kirik]]u kontsertkoori dirigent, 1991–1999 [[EELK kirikumuusikakool]]i koorijuhtimise õpetaja ja mitme laulupeo üldjuht. Alates 1970. aastast on Ene Üleoja Tallinna Riikliku Konservatooriumi, praeguse [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] õppejõud: 1986. aastast [[dotsent]], 1996–2004 koolimuusika instituudi juhataja, 2001. aastast [[professor]] ja 2005. aastast emeriitprofessor. ==Tunnustus== * 1984 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1998 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] ([[Kaarli koguduse kontsertkoor|Kaarli Kiriku Kontsertkoori]] tegevuse juhtimise eest) * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3474}}</ref> * 2003 [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]] * 2007 [[EELK teeneterist]]i III järk * 2007 [[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium]] * 2009 [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] * 2010 [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] * 2022 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest. ==Viited== {{viited}} ==Isiklikku== Tema endine abikaasa [[Ants Üleoja]], poeg [[Mikk Üleoja]] ja tütar [[Elo Üleoja]] on samuti koorijuhid. {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Üleoja, Ene}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] dqw8ixboikrzqrjldaoy6nnu28h2fqa Biograafiad (Ba) 0 260499 7261105 7258739 2026-10-28T18:50:34Z Velirand 67997 /* Ban */ 7261105 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Mehdi Baala]], Prantsusmaa jooksja (1978–) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Bae Jun-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (2003–) *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Álex Baena]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Esmail Baghaei]], Iraani diplomaat (1975–) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[Donovan Bailey]], Kanada sprinter (1967–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Thomas Bajada]], Malta poliitik (1994–) *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[András Baka]], Ungari jurist ja poliitik (1952–) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Leszek Balcerowicz]], Poola põllumajandusteadlane ja poliitik (1947–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Jeannette Baljeu]], Hollandi poliitik (1967–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–2026) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Daniel Ballard]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1999–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) *[[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane ja poliitik (1881–1965) *[[Folarin Balogun]], USA jalgpallur (2001–) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–2026) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Gordon Banks]], Inglise elukutseline jalgpallur (1937–2019) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Sergej Barbarez]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1971–) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Valentín Barco]], Argentina jalgpallur (2004–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Bradley Barcola]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Enis Bardhi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1995–) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Dietrich Barfurth]], embrüoloog, töötas Tartus (1849–1927) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Sara Barquinero]], hispaania kirjanik ja filosoof (1994–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Elena Băsescu]], Rumeenia poliitik (1980–) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Naftoli Bassel]], juudi päritolu Eesti kirjandusteadlane (1932–2016) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Enea Bastianini]], Itaalia mootorrataste võidusõitja (1997–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Katerína Batzelí]], Kreeka poliitik (1958–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Martin Baturina]], Horvaatia jalgpallur (2003–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Walter Bauer (teoloog)|Walter Bauer]], saksa protestantlik teoloog (1877–1960) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik (1975–) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] 47orwbj622tait4kmm22047opwz9k9s Majavamm 0 261294 7261280 7014326 2026-10-29T07:31:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261280 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | pilt = Majavamm.jpg | värvus = seened | pildi_seletus = '''Majavamm''' ''Serpula lacrymans'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycotina]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = ''[[Serpulaceae]]'' | perekond = [[Vamm]] ''Serpula'' | liik = '''''S. lacrymans''''' | binaarne = ''Serpula lacrymans'' | binaarse_autor = ([[Franz Xavier von Wulfen|Wulfen]]) [[P.Karst.]] (1884) | sünonüümid_ref = <ref name="urlMycoBank: Serpula lacrymans"/> | sünonüümid = ''Boletus lacrymans'' <small>Wulfen (1781)</small><br> ''Merulius destruens'' <small>[[Pers.]] (1801)</small><br> ''Merulius lacrymans'' <small>(Wulfen) [[Schumach.]] (1803)</small><br> ''Serpula destruens'' <small>(Pers.) [[Samuel Frederick Gray|Gray]] (1821)</small><br> ''Xylomyzon destruens'' <small>(Pers.) Pers. (1825)</small><br> ''Gyrophana lacrymans'' <small>(Wulfen) [[Narcisse Théophile Patouillard|Pat.]] (1900)</small> }} [[Pilt:Serpula lacrimans.jpg|pisi|Kahjustunud sein viljakehadega]] [[Pilt:Echter Hausschwamm 5516a.jpg|pisi|Tala mütseeliga]] '''Majavamm''' (''Serpula lacrymans'') on [[Kandseened|kandseente]] (''Basidiomycota'') [[hõimkond]]a kuuluv [[Liik (bioloogia)|seeneliik]]. Kõige enam on ta tuntud [[pruunmädanik]]u põhjustajana [[puit]]konstruktsioonidel. ==Kirjeldus ja taksonoomia== Esimest korda kirjeldas liiki [[Franz Xaver von Wulfen]] kui ''Boletus lacrymans'' 1781. aastal. 1884. aastal tõstis Petter Karsten liigi ümber ''[[Vamm|Serpula]]'' perekonda.<ref name="33yMy" /><ref name="MDEq7" /> Majavammi [[viljakeha]]d on materjalile liibunud ümarad paksu valge vatjas-viltja servaga ning keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga. Viljakehad võivad olla kuni 1&nbsp;m [[Diameeter|diameetriga]] ja 2–20&nbsp;mm paksud.<ref>[https://majaseen.ee/majavamm-meil-ja-mujal/ Oja J. 2018. Majavammist meil ja mujal. Eesti Loodus 1: 24-30.]</ref><ref name=":0" /> Viljakehade järgi on majavamm saanud ladinakeelse nime: ''serpula'' tähendab roomavat, mis viitab näiliselt roomavale viljakehale; ''lacrymans'' tähendab nutmist, pisaraid, mis viitab majavammi võimele [[transport]]ida [[Vesi|vett]] lagundatavasse puitu vahel kuni hallituskoha tilkuma hakkamiseni. ==Levik== Majavammi või tema alamliike võib leida sisetingimustest üle maailma, haruldane on ta aga looduses. Majavammi on kogutud [[Himaalaja]]st, [[Põhja-California]]st, [[Tšehhi]]st ja Taanist.<ref>Læssøe, Thomas et al. 2015. Usædvanlige danske svampefund (Notes of rare fungi collected in Denmark). ‒ Svampe 72: 44‒52.</ref><ref name=":1" /> Majavammi [[evolutsioon]]iline päritolu pole veel kindel. Esialgu arvati, et majavamm on arenenud välja metsikult kasvavast Himaalajast pärit iidsest ''Serpula himantioides'' ([[metsvamm]]i) liigist, kuid uuemate uuringute põhjal on nad monofüleetilised sõsarliigid.<ref name=":1" /> [[Sisemine transkribeeritav speisser|ITS]] nrDNA, [[Beetatubuliin|beetatubuliini]] (''tub'') ja [[Translatsioon#Elongatsioon|translatsiooni elongatsioonifaktori]] (''efa'') 1a [[geen]]ide [[Fülogeneetiline süstemaatika|fülogeneetiline]] analüüs näitas, et majavammil esineb kaks peamist alamgruppi või varieteeti: "Domesticus" (või lihtsalt ''S. lacrymans'') ja "Shastensis".<ref name="gadij" /> "Shastensis" on mitteagressiivne, USA Põhja-California looduses ([[Mount Shasta]] jalamil) esinev majavammi varieteet, mis on rohkem levinud looduses ja ei kasva edukalt maja konstruktsioonidel. [[Kosmopoliidid (bioloogia)|Kosmopoliitse]] [[levik]]uga agressiivne "Domesticus" varieteet on aga tüüpiline [[Kahjurid|majakahjur]], mis on pärit arvatavasti [[Kesk-Aasia]]st. "Domesticuse" varieteedi DNA proovid erinevatest [[maailmajagu]]dest näitavad ka seda, et liigi sees on väga väikene varieerumine, mis viitab hiljutisele kiirele levikule inimeste vahendusel.<ref name="yc3E7" /><ref name="Whayi" /> ==Kasvukeskond== Majavamm kasvab peamiselt sisetingimustes, niiskel puidul. Optimaalne kasvutemperatuur on 18–20&nbsp;°C ja ellu suudab jääda temperatuurivahemikus −2...+28&nbsp;°C. Soojust seen ei talu ja seetõttu pole ta ka [[troopika]]s levinud. [[Valgus]]e ja [[hapnik]]u olemasolu kiirendab seene kasvu, kuid ei ole teada kui palju. [[Substraat (ökoloogia)|Kasvusubstraadi]] (puidu) niiskusprotsent on ideaalsetes tingimustes 20–30% (kuid mitte üle 55%), suudab kasvada ka väikesema veesisaldusega puidul, transportides iseloomulike risomorfsete [[seeneväät]]ide abil vett juurde. Seen vajab lisaks [[Orgaaniline aine|orgaanilistele]] ainetele ka [[Anorgaaniline aine|anorgaanilisi]], see on põhjus, miks võib majavamm ka levida üle krohvi, kipsplaadi, [[tellis]]te või [[Metallid|metalli]]. Optimaalsetes tingimustes võib ''S. lacrymans'' kasvada kuni 8&nbsp;cm päevas. Looduses kasvab ta jahedamas niiskes [[kliima]]s, peamiselt [[okasmets]]ades langenud puutüvedel ja maapinnal, kuid spetsiifiliste vajaduste tõttu kasvab välitingimustes harva. Eestis teda metsikult ei leia.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Niiskus, õhu liikumine, puhtus ja ehitusmaterjalide kvaliteet on olulised tingimused, mida tuleb jälgida maja ehitamisel. Ebasoodsates tingimustes võivad eosed olla pikka aega idanemata. Tihti on seene vohamise põhjuseks veeavarii, lekkiv katus või katkised veerennid. Teiseks levinud põhjuseks Eesti kliimas on vee kondenseerumine ehitusmaterjalide pinnale, tihti keldrite seinte pinnal või pakettakende raamide ümbruses. Kolmandaks suurendab õhuniiskust elanike tegevusest tekkiv niiskus, näiteks pidev riiete kuivatamine umbses ruumis või vannitoa aur. Kogunenud mustus on samuti riski suurendav tegur, kogunenud eosed ja orgaanilised ained on heaks kasvupinnaks kõigile eluvormidele. Kipsplaadi kasutus niisketes tubades on eriti soodsaks kasvupinnaks majavammile – seen saab sealt palju vajalikke mineraalaineid ja niiske kipsplaat on piisavalt pehme, et seeneniidistik saaks sealt kergelt läbi kasvada. Lisaks veel on kipsplaadi kattepind tavaliselt tselluloosirikkast materjalist.<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":2" /> ==Genoom== Kolm [[liin]]i majavammi on [[Sekveneerimine|sekveneeritud]], kaks neist majavamm ja üks "Shastensis" varieteedist. ''S. lacrymans'' S7.9 (v2.0) [[genoom]]i pikkus on 42.73 Mbp ja eeldatavalt 12789 geeni. ''S. lacrymans'' S7.3 (v2.0) genoom sisaldab 47 Mbp ja 14495 geeni. "Shastensis" varieteedi genoom SHA21-2 (v1.0) sisaldab 45.98 Mbp ja 13805 geeni.<ref name="SnKAX" /> ==Mõju inimasustustele== [[Parasvöötme kliima]]s asuvad puitmajad ja keldrid on majavammile täiuslikuks kasvukeskkonnaks jaheduse, niiskuse ja stabiilsete olude tõttu. Kiire kasv, kerge eoseline levik ja konkurentide puudumine teevad majavammist kõige suurema puitkonstruktsioonide kahjustaja maailmas.<ref name=":2" /> Majavamm on kuiva pruunmädaniku tekitaja ehk ta lagundab puidust [[tselluloos]]i ja [[hemitselluloos]]i. Hemitselluloosi lagundamisel tekib [[vesinikperoksiid]] H<sub>2</sub>O<sub>2</sub>, mis aitab lõhkuda tselluloosi. Vesinikperoksiid imbub ka [[hüüf]]idest kaugemale ja põhjustab lagunemist kogu materjalis, mitte ainult seene vahetus läheduses. Tselluloos on puidu peamine strukturaalne aine, moodustades koos hemitselluloosiga kuivmassist ligi poole. Pruunmädaniku tagajärjel kaob ära puidust peamine strukturaalne tugiaine ja konstruktsioonina ei suuda enam puutalad kanda raskusi. Sellest tuleb ka pruunmädaniku nimetus – kergesti lagunevast pruuni värvi kuubikulisest puidupurust, mis jääb peale tselluloosi lagundamist alles (peamiselt ligniini ja teiste ainete kogu).<ref name="6geLz" /> ==Seenetõrje== Nagu kõik seened, levitab ''S.lacrymans'' ka hulganisti [[spoor]]e ja tema keha ei piirdu ainult nähtava viljakehaga, vaid sisaldab ka tunduvalt suuremat krüptilist seenevõrgustikku puidu sees. Need omadused teevad majavammi tõrjumise ehitistest keeruliseks, hallitanud puidutüki välja lõikamisest alati ei piisa. Seene eemaldamiseks kasutatakse mitut viisi: * Mehaaniline tõrje – hallitanud ehituskonstruktsioonide väljalõikamine. * Keemiline tõrje – mitmete [[fungitsiid]]sete kemikaalide kasutamine, nt [[boor]]il (Boracol 10-2Bd, Boracol Special) ja [[dioolid]]el põhinevad mürgid või 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaat (I.P.B.C.) jt. * Termiline tõrje – Taanis katsetatud meetodi järgi ehitatakse maja või nakatunud osa ümber telk ja köetakse seda ruumi 40&nbsp;°C ja temperatuuri hoitakse 24 h. Lihtsam viis on leeklambiga ala kuumutada, kuid see meetod on samuti ohtlikum ja kuumutab ainult pinnapealselt.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Hiljutised uuringud on näidanud, et helekottseeneline ''[[Trichoderma]]'' on võimeline peatama majavammi leviku. Küll aga pole kindel ''Trichoderma'' efektiivsus majavammi hävitamisel.<ref name="lgiHq" /> Enne tõrjet aga on soovitatav ennetada majavammi levikut niiskuse kogunemise vältimise, piisava õhutamise ja veetõkete kasutamisega. Üldised puidukaitsevahendid ei ole efektiivsed hallitusseente tõrjeks, selleks tuleb kasutada spetsiaalseid fungitsiide.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="33yMy">{{Netiviide|autor=|url=http://www.mycobank.org/Biolomics.aspx?Table=Mycobank&MycoBankNr_=102458|pealkiri=Serpula lacrymans (Wulfen) P. Karst. 1884|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="MDEq7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/298138a7d5e10058312063908aedcdd7/source/tree|pealkiri=ITIS Species Catalogue of Life|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.10.2017|arhiivimisaeg=29.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229112206/http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/298138a7d5e10058312063908aedcdd7/source/tree|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Kalle Pilt|url=http://majavamm.ee/wp-content/uploads/2014/11/Hariliku-majavammi-areng-ja-leviku-p%C3%B5hjused.pdf|pealkiri=Hariliku majavammi areng ning leviku põhjused. Juuni 2005. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160804002235/http://majavamm.ee/wp-content/uploads/2014/11/Hariliku-majavammi-areng-ja-leviku-p%C3%B5hjused.pdf|arhiivimisaeg=4.08.2016|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=J.W. Palfreyman|url=http://www.arcchip.cz/w08/w08_palfreyman2.pdf|pealkiri=The Domestic Dry Rot Fungus, Serpula lacrymans, its natural origins and biological control.|väljaanne=Ariadne workshop|aeg=2001|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-07-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718164623/http://www.arcchip.cz/w08/w08_palfreyman2.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="gadij">{{Netiviide|autor=Kauserud H; Högberg N; Knudsen H; Elborne SA; Schumacher T.|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-294X.2004.02307.x/abstract|pealkiri="Molecular phylogenetics suggest a North American link between the anthropogenic dry rot fungus Serpula lacrymans and its wild relative S. himantioides".|väljaanne=Molecular Ecology. 13 (10): 3137–3146. PMID 15367126. doi:10.1111/j.1365-294X.2004.02307.x.|aeg=2004|vaadatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="yc3E7">{{Netiviide|autor=Ingeborg Bjorvand Engh|url=https://www.duo.uio.no/bitstream/handle/10852/11685/dravhandling-engh.pdf?sequence=3|pealkiri="Evolution of the dry rot fungus Serpula lacrymans and its allies."|väljaanne=University of Oslo|aeg=2010|vaadatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="Whayi">{{Netiviide|autor=Kauserud H; Svegården IB; Saetre GP; Knudsen H; Stensrud Ø; Schmidt O; Doi S; Sugiyama T; Högberg N|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-294X.2007.03387.x/abstract|pealkiri="Asian origin and rapid global spread of the destructive dry rot fungus Serpula lacrymans".|väljaanne=Molecular Ecology|aeg=August 2007|vaadatud=31.10.2017}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/haige-maja-sundroom-hallitusseen-tuleb-majast-valja-ajada?id=77986744|pealkiri=Haige maja sündroom. Hallitusseen tuleb majast välja ajada.|väljaanne=|aeg=15.09.2017, 13:26|vaadatud=30.11.2017|arhiivimisaeg=29.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229052139/http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/haige-maja-sundroom-hallitusseen-tuleb-majast-valja-ajada?id=77986744|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Kalle Pilt|url=http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1267|pealkiri="Harilik majavamm – puidu suurim vaenlane hoonetes"|väljaanne=Äripäev|aeg=05.06.2006|vaadatud=31.10.2017|arhiivimisaeg=9.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171209165057/http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1267|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="SnKAX">{{Netiviide|autor=|url=https://genome.jgi.doe.gov/programs/fungi/index.jsf?core=genome&query=Serpula%20lacrymans&searchIn=Genome%20Portals&searchType=Keyword&showAll=false&externallySequenced=true&sortBy=displayNameStr&showRestricted=true&showOnlyPublished=false&showSuperseded=false&sortOrder=asc&rawQuery=false&showFungalOnly=true&activateHighlights=false&programName=all&programYear=all&superkingdom=--any--&status=--any--&scientificProgram=--any--&productCategory=--any--&start=0&rows=50|pealkiri=JGI MycoCosm|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="6geLz">{{Netiviide|autor=Anne-Christine Ritschkoff|url=http://www.vtt.fi/inf/pdf/publications/1996/P268.pdf|pealkiri=Decay mechanisms of brown-rot fungi|väljaanne=VTT Publications|aeg=1996|vaadatud=18.12.2017}}</ref> <ref name="lgiHq">{{Netiviide|autor=E. M. Phillips-Laing / H. J. Staines / J. W. Palfreyman|url=https://www.degruyter.com/view/j/hfsg.2003.57.issue-6/hf.2003.086/hf.2003.086.xml|pealkiri="The Isolation of Specific Bio-Control Agents for the Dry Rot Fungus Serpula Lacrymans"|väljaanne=International Journal of the Biology, Chemistry, Physics, and Technology of Wood|aeg=01.06.2006|vaadatud=31.10.2017}}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [https://www.youtube.com/watch?v=-hRN2qjGs1o Serpula lacrymans growth] [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Puravikulaadsed]] c85aytn7vp2oq0i0857bzsuppvfx788 Liim 0 262329 7261264 7045415 2026-10-29T07:04:22Z Kuriuss 38125 7261264 wikitext text/x-wiki [[Pilt:AdhesivesForHouseUse004.jpg|pisi|Nitrotselluloosliim tuubist väljas]]{{Lisaviiteid}} '''Liim''' on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku. == Kirjeldus == Liime saab valmistada nii looduslikest kui ka sünteetilistest ainetest. Liimida on võimalik väga erinevaid materjale, kuid eriti tugevad liimliited tekivad õhukeste materjalide ühendamisel. Liime kasutatakse sageli õhukeste või eri tüüpi materjalide liitmiseks ning need on eelistatud juhul, kui liide peab olema vibratsioonikindel ja jaotama pinged ühtlaselt kogu ühenduspinna ulatuses. Liimide üheks puuduseks on aga sageli nende pikk kõvenemisaeg, mis võib piirata tootmisprotsessi kiirust või nõuda lisatingimusi (nt temperatuuri või niiskuse reguleerimist). Liimi toimemehhanism on [[adhesioon]] ehk liimi ja liimitava materjali vaheline ühendus, mis võib tekkida mitmel viisil. Üldjoontes toimub see kas füüsikalisel või keemilisel teel. Füüsikalise adhesiooni korral [[Difusioon|difundeeruvad]] liimi osakesed materjali pinna sisse, samas kui keemilise adhesiooni puhul moodustub reaktsiooni tulemusel side kahe aine vahel. Liimliite tugevus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas adhesiooni iseloomust. Mõnel juhul tekib liimi ja detaili vahel tõeline keemiline side, mis tagab eriti tugeva ühenduse. Teistes olukordades hoiavad materjale koos [[Elektrostaatiline väli|elektrostaatilised]] jõud, mis on nõrgemad, kuid võivad teatud rakendustes olla piisavad. Üks sagedasemaid adhesiooni mehhanisme on [[Van der Waalsi jõud|van der Waalsi jõudude]] toimel tekkiv side. Need on nõrgad füüsikalised jõud, mis toimivad ainult väga väikesel mõjuraadiusel, kuid piisava pinna kontaktiala korral võivad need anda arvestatava kogutugevuse. Van der Waalsi mõjud jagunevad [[Dispersioonijõud|dispersioonijõududeks]] (Londoni jõud), [[Induktsioonijõud|induktsioonijõududeks]] ja [[Orientatsioonijõud|orientatsioonijõududeks]]. Veel üks võimalik adhesioonimehhanism on liimi molekulide difusioon liimitava materjali sisse (tihti niiskuse vahendusel), millele järgneb liimi kivistumine ja sideme lõplik tugevnemine. == Ajalugu == Vanim teadaolev liimi teadlikule kasutamisele viitav leid (umbes 200 000 eKr) on [[Tökat|kasetõrva]] abil oda külge kinnitatud kivikild.<ref name="esimene" /> Oda leiti Kesk-Itaaliast.<ref name="esimene" /> Varaseim teade liitliimide kasutamisest pärineb 70 000 eKr, kus liimi on samuti kasutatud oda valmistamiseks. Kivipeaga oda leiti Sibundu koopast [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]]. Liim koosnes taimsete [[polüsahhariid]]ide ja punase [[ooker|ookri]] segust. Ka kuulus [[Ötzi jäämees]] kasutas relvi, mis olid kokku pandud kasetõrva abiga.<ref name="ötsi" /> 6000 aasta vanused keraamikaleiud tõendavad [[kollageen]]il põhinevate loomsete liimide kasutamist, mida saadi naha, liigeste, organite kattekoe, karvade, küünte ja luude töötlemisel.<ref name="ajalugu" /> [[Egiptlased]] kasutasid laialdaselt loomseid liime mööblidetailide, [[elevandiluu]] ja [[papüürus]]e fikseerimiseks.<ref name="ajalugu" /><ref name="egiptlased" /> [[Mongolid]] kasutasid liimaineid oma lühikeste vibude valmistamisel. Ameerika idarannikul elanud hõimud kasutasid [[Vaik|kuusevaigu]] ja rasva segu, et muuta veekindlaks oma kasekoorest tehtud [[kanuu|kanuude]] liitekohad. [[Vana-Kreeka]] ja [[Rooma riik|Vana-Rooma]] kunstnikud kasutasid liime [[Mosaiik|mosaiikide]] ja põrandaplaatide paigaldamisel.<ref name="ajalugu" /> Keskaegses Euroopas kasutati [[Kuldamine|kuldamisel]] [[munavalge|munavalget]]. Esimene liimivabrik asutati 18. sajandi alguses [[Holland]]is. 1750. aastatel võtsid inglased kasutusele [[kalaliim]]i. [[Tööstus|Tööstuse]] arenedes hakati liime valmistama erinevatest orgaanilistest materjalidest nagu luud, [[tärklis]], kalanahad ja [[kaseiin]]. 19. sajandi lõpus võeti [[Šveits]]is kasutusele puiduliimina [[kaseiin]]. Tänapäeval on see levinud toidupakendite kinnitamisel. == Tüübid == Liime saab liigitada kas sideme tekitamise meetodi järgi, kõvenemisprotsessil tekkivate sidemete tüübist lähtudes või liimaine sünteetilisest või looduslikust päritolust lähtuvalt. === Kuivkivistuvad liimid === Kuivamise teel kivistuvaid liime on kahte sorti: [[Lahusti|lahustipõhised]] liimid ja [[Polümeerid|polümeer]]-disperssed liimid, viimased on tuntud ka kui [[Emulsioon|emulsioonliimid]]. Lahustipõhised liimid on segud kahest või enamast koostisosast (tüüpiliselt polümeeridest), mis on lahustis lahustatud. Kontakt- ja kummiliimid on kõige tuntumad kuivkivistuvate liimide esindajad. Liim kõveneb lahusti aurustudes. Polümeer-disperssed liimid on piimjasvalged segud, mille baasaineks on sageli [[polüvinüülatsetaat]] (PVAc). Tihti kasutatakse neid masstootmises puidudetailide ja pakkematerjalide liimisel. Samuti leiab PVAc laialdast kasutust [[Kangas|kangaste]], kangapõhiste osade liimimisel ja inseneerias. === Rõhutundlikud liimid === Rõhutundlikud liimid (RTL) moodustavad sideme nõrga [[Rõhk|rõhu]] toimel, liites liimi ja detaili. Side tekib, kuna liim on piisavalt voolav, et niisutada pinda. Sideme tugevus tuleneb liimi sobivast kõvadusest – rõhu rakendamisel ei anna materjal järele. Kui liim ja detail on piisavalt lähestikku, hakkavad toimima [[van der Waalsi jõud]], mis tugevdavad ühendust. RTL-id on disainitud kas püsivateks või eemaldatavateks. Parimad rõhutundlikud liimid suudavad moodustada sideme, mis kannab mitme kilogrammiseid koormusi ühe ruutsentimeetri haakepinna kohta – ka kõrgetel temperatuuridel, kus tavalised liimid kaotaksid oma tugevuse. Püsivaid RTL-e saab lühikest aega kasutada ka eemaldatavate liimidena, sest lõplik sideme tugevus kujuneb sageli alles mitme tunni või päeva jooksul. Eemaldatavad liimid on mõeldud ajutiseks kasutamiseks. Ideaaljuhul saab nende abil loodud sideme lahti võtta ka aastate pärast, kahjustamata ega määrimata liimitud pinda. Selliseid liime kasutatakse sageli maalriteipides, märkmepaberites ning meditsiinis nahaga kokkupuutuvates toodetes (nt [[Plaaster|plaastrid]], [[Elektrokardiogramm|EKG]]-[[Elektrood|elektroodid]], sporditeibid). Mõned eemaldatavad liimkinnitused on loodud korduvalt kleepuma ja lahti tulema – neid iseloomustab väike haakuvus ning need ei ole mõeldud raskete koormuste kandmiseks. Rõhutundlikke liime toodetakse tavaliselt vedelate või 100% [[Tahkis|tahkiste]] kujul. Vedelate liimide puhul muutub materjal lahusti või veeldaja aurustumisel voolavast ja vormitavast olekust tahkeks ja tugevaks. Edasine kuumutamine võib aidata kaasa sõlmsidemete tekkimisele ja [[Molekulmass|molekulmassi]] suurenemisele. Tahked RTL-id võivad olla kas madala viskoossusega polümeerid, mis moodustavad pinnale kandmisel ja kiiritamisel põiksidemeid (tulemuseks tugev liimühendus), või kõrgviskoossed materjalid, mida kuumutades muudetakse vormitavaks ja jahtudes taastub nende algne tugevus ja kuju. Peamised toormaterjalid rõhutundlike liimide tootmisel on akrülaadipõhised polümeerid. === Kontaktliimid === Kontaktliime kasutatakse tugevate ja purunemiskindlate sidemete loomiseks. Näiteks kasutavad [[Kingsepp|kingsepad]] kontaktliime [[Jalanõu|jalatsipealsete]] kinnitamisel tallaga. Üks levinumaid kontaktliimide koostisosi on looduslik [[kautšuk]] (polüisopreen). Nii looduslikud kui ka sünteetilised elastomeerid kristalliseeruvad pinge toimel, mis suurendab sideme tugevust. Kontaktliimi kasutamisel kantakse liim esmalt mõlemale ühendatavale pinnale, seejärel lastakse sellel mõnda aega kuivada, enne kui pinnad kokku surutakse. Mõned kontaktliimid vajavad enne ühendamist isegi kuni 24-tunnist kuivamisaega. Kokkusurumisel moodustub side aga väga kiiresti, mistõttu ei ole vaja liidet kaua surve all hoida ega kasutada klambreid. === Temperatuuriliimid === Kuumliimid ehk kuumsulavad liimid on [[Termoplastsus|termoplastilised]] materjalid, mis sulatatakse temperatuuril 65–180 °C, kantakse detailile ning lastakse jahtuda. Jahtumisel moodustub tugev side, mis sobib eri materjalide liimimiseks. Eriti levinud on etüülvinüülatsetaadipõhised (EVA) liimid, mida saab kasutada paljude igapäevaste materjalide liitmiseks. [[Liimipüstol]] on üks mugavamaid vahendeid kuumliimi pealekandmiseks – see sulatab tahke liimi ja võimaldab vedelal liimil läbi toru pinnale voolata, kus see jahtudes kiiresti kivistub. Termoplastilisi liime hakati laiemalt kasutama 1940. aastatel, kuna varasemad veepõhised liimid ei olnud niisketes tingimustes piisavalt vastupidavad ja kippusid ühenduskohast lahti tulema. === Multikomponentsed liimid === Mitmekomponentsed liimid kõvenevad [[Keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] teel, mis toimub kahe või enama aine vahel. Reaktsiooni käigus tekivad polümeeride vahel põiksidemed, mis annavad liimile tugevuse ja vastupidavuse. Erinevalt ühekomponentsest liimist ei ole mitmekomponentse liimi koostisosad iseseisvalt liimivad. Alles pärast komponentide segamist algab keemiline reaktsioon, mille tulemusel liim kõveneb ning saavutab täieliku [[Adhesioon|adhesiooni]]. Mitmekomponentsed liimid võivad olla lahustipõhised või lahustivabad. Lahusti toimib sellisel juhul reaktsiooni vahendajana ehk mediaatorina reageerivate ainete vahel ning aurustub kõvenemisprotsessi käigus. === Ühekomponentsed liimid === Ühekomponentsed liimid kõvenevad välisest allikast saadava energia või [[Katalüsaator|katalüsaatori]] (nt [[Kiirgus|kiirguse]], [[Soojus|soojuse]] või [[Niiskus|niiskuse]]) toimel. [[Ultraviolettkiirgus|Ultraviolettkiirguse]] toimel kõvenevad liimid on muutunud väga populaarseks tööstuses, kuna need kõvenevad erakordselt kiiresti ja moodustavad samas tugeva sideme. UV-liimid võivad kivistuda juba sekundiga või isegi kiiremini. Need sobivad paljude materjalide liimimiseks ning taluvad hästi ka kõrgeid temperatuure. UV-liime kasutatakse laialdaselt [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Telekommunikatsioon|telekommunikatsioonis]], [[Meditsiin|meditsiinis]], [[Aeronautika|aeronautikas]], [[Klaas|klaasitööstuses]] ja [[Optika|optikas]]. Erinevalt paljudest teistest liimidest ei liida UV-põhised liimid materjale vaid omavahel, vaid neid saab kasutada ka katmiseks, tihendamiseks ja pitseerimiseks. Tavaliselt on need akrüülipõhised. Soojuse toimel kõvenevad liimid koosnevad ühest või mitmest komponendist, mis kuumutamisel reageerivad omavahel ja moodustavad põiksidemeid. Niiskuse toimel kõvenevad liimid reageerivad õhus leiduva [[Veeaur|veeauruga]], mille tulemusel toimub kivistumine. === Looduslikud liimid === Looduslikud liimid on valmistatud orgaanilistest materjalidest, nagu taimemass, tärklis, looduslik vaik ja kaseiin. Neid nimetatakse sageli ka bioliimideks. Kõige lihtsam ja tuntum näide looduslikust liimist on jahust ja veest valmistatud pasta. Loomseid liime on traditsiooniliselt kasutatud näiteks [[Köitmine|raamatuköitmisel]] ja puidutöödes, kuid tänapäeval on need seal enamasti asendatud sünteetiliste liimidega, mis on vastupidavamad ja tootmises mugavamad. Kaseiinipõhiseid liime kasutatakse peamiselt klaaspudelite sildistamisel, samas kui tärklisepõhiseid liime rakendatakse [[Gofreerimine|gofreeritud]] papist toodete, paberkottide ja [[Tapeetimine|tapeetide]] liimimiseks. [[Ligniin|Ligniini]] kasutati varem [[Saepuruplaat|saepuruplaatide]] valmistamisel, kuid nüüd on see asendatud sünteetiliste vaikudega. Teine huvitav loodusliku liimi näide on [[munavalge]], mida kasutati omal ajal vineeritööstuses. Kaseiiniliimi valmistatakse piimaproteiinide sadestamisel [[Metaanhape|sipelghappe]] (või [[Äädikas|äädika]]) abil. Saadud kohupiimataoline mass töödeldakse seejärel aluselise ainega (näiteks [[Naatriumvesinikkarbonaat|söögisoodaga]]), mille toimel lagunevad tükid ning segu muutub plastiliseks ja vedelaks liimiks. === Sünteetilised liimid === Sünteetilised liimid on valmistatud keemiliselt toodetud polümeeridest ja neid kasutatakse tänapäeval märksa laiemalt kui looduslikke liime, kuna need on tugevamad, vastupidavamad ning parema niiskus- ja kuumataluvusega. Need liimid põhinevad peamiselt [[Elastomeerid|elastomeeridel]], [[Termoplastid|termoplastidel]], [[Emulsioon|emulsioonidel]] ja [[Termosetid|termosettidel]]. Viimased ehk termoreaktiivsed liimid kõvenevad keemilise reaktsiooni käigus ning moodustavad tugeva, pöördumatult kivistunud struktuuri. Kõige tuntumad sünteetilised termosetliimid on epoksüliimid, polüuretaanid, tsüanoakrülaadid ja akrülaadid. Neid kasutatakse laialdaselt nii tööstuses kui ka koduses remonditöös, kuna nad tagavad suurepärase adhesiooni mitmesuguste materjalide, sealhulgas metalli, plasti, klaasi ja keraamika vahel. ==Vaata ka== *[[Keermeliim]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esimene">Mazza, P; Martini, F; Sala, B; Magi, M; Colombini, M; Giachi, G; Landucci, F; Lemorini, C et al. (2006). "A new Palaeolithic discovery: tar-hafted stone tools in a European Mid-Pleistocene bone-bearing bed". Journal of Archaeological Science 33 (9): 1310.[http://www.mendeley.com/research/new-palaeolithic-discovery-tarhafted-stone-tools-european-midpleistocene-bonebearing-bed Ingliskeelne välislink] </ref> <ref name="ötsi">{{Netiviide |url=http://www.iceman.it/en/oetzi-the-iceman |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-27 |arhiivimisaeg=2012-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120127012629/http://www.iceman.it/en/oetzi-the-iceman |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ajalugu">http://www.madehow.com/Volume-5/Glue.html#b </ref> <ref name="egiptlased">Lucas, A. Ancient Egyptian Material and Industries. London: Edward Arnold, ltd., 1962 </ref> }} == Välislingid == * Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/616542/antropoloogid-joudsid-neandertallaste-liimi-valmistamise-saladusteni Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni] 4. september 2017 * [https://www.deepmaterialcn.com/ waterproof adhesives glue] [[Kategooria:Keemilised ained]] [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Kinnitusvahendid]] [[Kategooria:Kunstitarbed]] [[Kategooria:Liimained| ]] nh9ncsqy051ri35vm5ovcoo57qgmh47 Kersti Unt 0 268525 7261029 6831467 2026-10-28T14:11:18Z Morel 26171 veel üks pilt 7261029 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kersti Unt 2016.jpg|pisi|Kersti Unt 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] [[Pilt:Unt, Kersti & Marja.IMG_3324.JPG|pisi|Kersti (vasakul) ja Marja Unt esinemas kirjandusfestivalil [[HeadRead]]<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 1. juuni 2012</small>]] [[Pilt:Kalle Kasemaa ja Kersti Unt 19.01.2007.JPG|pisi|[[Kalle Kasemaa]] ja Kersti Unt "[[Vanakreeka kirjanduse antoloogia]]" esitlusel, 19. jaanuar 2007]] '''Kersti Unt''' (sünninimi '''Kersti Tigane'''; sündinud [[25. juuni]]l [[1950]] [[Tartu]]s) on eesti [[kirjandusteadlane]] ja tõlkija. 2005. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is teadusmagistrikraadi eesti kirjanduse alal tööga "Omakirjastuslikud väljaanded diskursiivsete muutuste kandjana nõukogude eesti kirjanduses".<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/675/5/unt.pdf Magistritöö täistekst]</ref> Ta on töötanud Tartu Ülikoolis maailmakirjanduse lektorina. Kersti Unt on inglise keelest tõlkinud teiste hulgas [[William Faulkner]]i, [[Thomas Hardy]], [[Robert Louis Stevenson]]i, [[Salman Rushdie]], [[Graham Swift]]i, [[David Lodge]]'i, [[Philip Roth]]i, [[Robert van Gulik]]i, [[Gilbert Keith Chesterton]]i, [[Peter Ackroyd]]i jt teoseid. == Tunnustus == * 2008 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[William Faulkner]] "Absalom, Absalom" ja [[Cormac McCarthy]] "Tee") * 2020 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2025 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Kersti Undi abikaasa oli kirjandusteadlane [[Jaan Unt]]. Nende lapsed on [[Marja Unt]] ning [[Jaan-Kristjan Unt]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Unt, Kersti}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] dlybc48anmuumsbaxgalcaljwzbtc0t Armeenia majandus 0 269364 7260986 6167578 2026-10-28T13:12:43Z Սահակ 34702 /* Välislingid */ 7260986 wikitext text/x-wiki [[Pilt:STZAKVVP.png|thumb|250px|[[Taga-Kaukaasia]] riikide [[SKP]] 1994.—2010. aastal, protsentidena 1994. aasta tasemest.]] '''Armeenia majandus''' tugineb kahele sektorile: [[tööstus]]ele ja [[põllumajandus]]ele. Riigis on tähelepanuväärsed [[Vask|vase]]-[[molübdeen]]i ja [[polümetalliline maak|polümetalliliste maakide]], [[boksiit|boksiidi]], ehituskivi ja [[mineraalvesi|mineraalvee]] varud, samuti [[väärismetallid]]e (kuld) ning [[poolvääriskivid|pool]]- ja [[vääriskivid]]e leiukohad. Arenenud on [[sünteetiline kautšuk|sünteetilise kautšuki]] tootmine, [[tekstiilitööstus|tekstiili]]- ja [[toiduainetööstus]], ehitusmaterjalide tootmine ning masinaehitus. [[CIA World Factbook]]i teatel oli [[Armeenia]] [[sisemajanduse koguprodukt]] 2010. aastal ([[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] alusel) 17,27 miljardit [[USA dollar]]it, [[SKP elaniku kohta]] aga 5800 dollarit<ref name="CIA" />. SKP struktuur on sama allika põhjal järgmine: 31,4% teenustesfäär, 46,6% [[tööstus]], 22% [[põllumajandus]]<ref name="CIA" />. Nõukogude ajal loodi Armeenias tänapäevane tööstus. Armeenia tootis [[NSV Liit|NSV Liidu]] siseturu tarbeks [[tööpink]]e ja tehaseseadmeid, tekstiili ja muud tööstustoodangut, saades vastu tooraineid ja elektrienergiat. Põllumajandus arenes suurte [[agrotööstuskompleks]]ide toel. [[Karabahhi konflikt]], üleliiduliste majandussidemete katkemine ja [[Türgi]]-Armeenia piiri sulgemine viisid 1990. aastate alguses tõsise majanduslanguseni. Paljud tehased ja vabrikud seiskusid tooraine ja elektrienergia nappuse tõttu, põllumajandus pöördus tagasi väiketootmise juurde. Pärast Armeenia taasiseseisvumist algatati terve rida turumajandusreforme, teiste seas [[erastamine]], hinnakujundusreform ning üleminek säästlikule eelarvepoliitikale. Paraku muutsid geograafiline isolatsioon, piiratud ekspordiressursid ja peamiste majandussektorite monopoliseeritus riigi eriti tundlikuks maailmamajanduse kriiside ja [[Venemaa]] majanduslanguse suhtes. [[1994]]. aastal algatas Armeenia valitsus [[IMF]]-i toetusel majanduse liberaliseerimise programmi, mis lubas vähendada [[vaesus]]t, aeglustada [[inflatsioon]]i, stabiliseerida riigi valuuta ning erastada suurema osa väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. [[Pilt:Metsamor NPP aerial view 1.jpg|thumb|240px|[[Metsamori tuumaelektrijaam]] Armeenias.]] 1970. aastatel rajatud [[Metsamori tuumaelektrijaam]] suleti pärast [[Spitaki maavärin]]at 1988. aastal, ehkki jaam ise kannatada ei saanud. Üks Metsamori kahest tuumareaktorist pandi 1995. aastal taas tööle, kuid Armeenia valitsusele on rahvusvaheline surve reaktori peatamiseks selle ohtlikkuse tõttu. Tuumajaam katab 40% Armeenia elektrienergia vajadusest, hüdroenergia annab veel ligikaudu 25%. Armeenia energeetikasektor sõltub endiselt Venemaa abist. Paljud energeetikaobjektid Armeenias kuuluvad Vene omandusse või alluvad Vene juhtimisele. Sealhulgas läksid 2002. aastal erastatud jaotusvõrgud 2005. aastal [[Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid]]e omandusse. [[2007]]. aastal valmis [[gaasijuhe]] [[maagaas]]i toomiseks [[Iraan]]ist<ref name="stream" />. Iraani gaasitarneid kavatsetakse suurendada, kui 2010. aasta aprillis valmib [[Jerevani soojuselektrijaam]]<ref name="CIA" />. Suurima osa Armeenia eksporditoodangust moodustavad [[malm]], töötlemata [[vask]], [[molübdeen]] ja muud [[värvilised metallid]]. Väliskaubanduse tõsist tasakaalutust, mille tingib majanduslik isolatsioon naabermaade Türgi ja [[Aserbaidžaan]]i poolt, kompenseerivad rahvusvaheline majandusabi (sealhulgas [[armeenia disporaa]]lt), välismaal töötavate armeenlaste rahaülekanded ning otsesed välisinvesteeringud. 2003. aastal liitus Armeenia [[WTO]]-ga. Vaatamata silmapaistvale majanduskasvule püsib [[töötus]]e määr kõrgel<ref name="CIA" />. 2012. aastal oli Armeenia 3 026 900 elanikust ligikaudu 2,2 miljonit tööealised ehk vanuses 15-75. Töölkäivaid inimesi oli siis 1,2 miljonit. 2008. aastal koostas Forbes edetabeli parimatest riikidest ettevõtlusega tegelemiseks. Armeenia positsioon oli selles nimekirjas 121 riigi hulgas63., jättes selja taha kõik ülejäänud SRÜ riigid. 2013. aastal avaldas Maailmapank raporti, milles nimetas Armeeniat kõige suurema ettevõtlikkusega riigiks Kaukaasias. 75% ettevõtjatest on magistri- või doktorikraadiga. Samas on ettevõtjaid vaid 2% rahvastikust. Ettevõtluseks vajalikku riigiinfot on võimalik saada veebipõhiselt. Veebis on võimalik registreerida ettevõte, maksta makse, taotleda viisat, litsentse ja digiallkirja, suhelda riigivõimudega ning jälgida, millises staadiumis on kirjale/päringule vastus. Lisaks muule on võimalik tutvuda riigi omanduses olevate kultuuriväärtustega. Armeenia ametlik äriregister lubab ettevõtte (OÜ, AS) registreerida 10-20 minutiga. Eraettevõtte loomisel pakub oma abi Armenia LLC, kust saab infot ka juba eksisteerivate ettevõtete kohta. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CIA">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |pealkiri=CIA world fact book |vaadatud=2012-01-03 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704015104/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="stream">{{cite web |url=http://www.regnum.ru/news/798280.html|title=В Армению начал поступать иранский газ: открыт газопровод Иран-Армения|publisher=[[REGNUM]]}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://cba.am Armeenia Keskpank] *[https://e-gov.am Armeenia e-riigi portaal] {{Euroopa majandus}} [[Kategooria:Armeenia majandus| ]] i2zk4km4qr4mjzejc0deh0r9metptyl Oscar Casanovas 0 270185 7261214 5802789 2026-10-28T23:25:47Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261214 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | maa_om = [[Argentina]] | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Kuld|[[Poks 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]|[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]]}} }} [[File:Oscar Casanovas - El Gráfico 836.jpg|thumb|Oscar Casanovas]] '''Oscar Casanovas''' ([[15. mai]] [[1914]] [[Avellaneda]], [[Suur-Buenos Aires]], [[Buenos Airese provints]] – [[1987]]) oli [[Argentina]] [[poks]]ija. Casanovas võitis [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg) [[Poks 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel]] kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1936.html 11. suveolümpiamängude poksivõistlus. Berliin 1936. Tulemused inglise keeles]</ref>. Casanovas poksis detsembrist 1938 kuni augustini 1940 elukutselisena ning pidas kokku 2 kohtumist, millest võitis 1 ja kaotas 1 (selle [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]) kohtumise. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{BoxRec|252113}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Casanovas, Oscar}} [[Kategooria:Argentina poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 8scu5vjsauwzpkhia93cg2e53u49new Lauri Pilter 0 270447 7261027 7205608 2026-10-28T14:07:59Z Morel 26171 pilt 7261027 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Lauri Pilter 2016.jpg|pisi|Lauri Pilter 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Lauri Pilter''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik. Kirjanikuna on ta kasutanud ka pseudonüümi '''Larats Pilter'''. ==Haridus== Ta asus [[1989]]. aastal õppima [[Tartu Ülikool]]is inglise keelt ja kirjandust. Aastail [[1990]]–[[1991]] õppis ta [[USA]]s [[Holyoke Community College]]'is. Tartu Ülikoolis õppis ta kuni [[1995]]. aastani, [[1998]]. aastal ta reimmatrikuleeriti. Ta lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe [[2002]]. aastal ning sai magistrikraadi [[2004]]. aastal tööga "Southern gothic: the development of the depiction of violence and spiritual degeneration in the works of William Faulkner and Cormac McCarthy" ("Lõuna gootika: vägivalla ja vaimse mandumise kujutamise areng [[William Faulkner]]i ja [[Cormac McCarthy]] teostes"). [[2009]]. aastal sai ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga "The comic and the tragicomic in the works of William Faulkner" ("Koomiline ja tragikoomiline William Faulkneri loomingus").<ref>[http://hdl.handle.net/10062/10085 Doktoritöö täistekst]</ref> ==Töökäik== Ta töötas aastatel [[1997]]–1998 [[Noarootsi Gümnaasium]]is inglise keele õpetajana. [[2008]]. aastal valiti ta Tartu Ülikooli maailmakirjanduse lektori (koormusega 0,5) kohale. ==Looming== Ta on tõlkinud proosat ja luulet (tõlked [[inglise keel|inglise]], [[vene keel|vene]], [[rootsi keel|rootsi]], [[itaalia keel|itaalia]] ja [[norra keel]]est [[eesti keel]]de) ning kirjutanud kirjandusarvustusi. ===Ilukirjandus=== Tema esimene raamat "Lohejas pilv. Romaan lühijuttudes" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], 2004) võitis Betti Alveri kirjandusauhinna. Teine romaan, "Retk Rahemäkke", ilmus [[2010]]. aastal (kirjastus Tuum). Pseudonüümi Larats Pilter all avaldas ta 2011. aastal firma CreateSpace kaudu omakirjastusliku ingliskeelse novellikogu "Uncle Endel's grendel, and other stories". ===Tõlkeid=== *[[Cormac McCarthy]], "Kõik need ilusad hobused". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2000 *[[Philip Roth]], "Portnoy tõbi". Varrak, 2003 **Eesti Päevaleht, 2008 *[[Thomas Wolfe]], "Kadunud poiss". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Loomingu Raamatukogu]] 17/2004 *Philip Roth, "Operatsioon Shylock: pihtimus". Fontese Kirjastus, 2005 *[[Mark Twain]], "Elu Mississippil". [[Tänapäev]], 2006 *[[Jeremy Gavron]], "Israeli raamat". [[Hermes (kirjastus)|Hermes]], 2006 (koos [[Tõnis Arro]]ga) *[[John Barnie]], "Välkudes maa". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2011 *[[Giovanni Boccaccio]], "Madonna Fiammetta eleegia". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014 *[[Willard Van Orman Quine]], "Tõe otsing". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2016 *[[Juan Manuel]] "Krahv Lucanor". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 == Tunnustus == * 2004 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Lohejas pilv. Romaan lühijutttudes") * 2004 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Teisik") ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jan Kaus]]. [http://wwx.postimees.ee/261104/esileht/kultuur/151097.php Alveri debüüdiauhind Lauri Pilterile]. Postimees.ee, 26. november 2004 *[http://elm.estinst.ee/issue/20/lauri-pilter-representative-nameless-minority ''Lauri Pilter: Representative of a Nameless Minority'']. Estonian Literary Magazine 20, 2005 ([[Argo Riistan]]i intervjuu Lauri Pilteriga) ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Pilter, Lauri}} [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] 2xct7wwa4u1mvdmhpf8eeay2p2ztvis 7261035 7261027 2026-10-28T14:16:06Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261035 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Lauri Pilter 2016.jpg|pisi|Lauri Pilter 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Lauri Pilter''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik. Kirjanikuna on ta kasutanud ka pseudonüümi '''Larats Pilter'''. ==Haridus== Ta asus [[1989]]. aastal õppima [[Tartu Ülikool]]is inglise keelt ja kirjandust. Aastail [[1990]]–[[1991]] õppis ta [[USA]]s [[Holyoke Community College]]'is. Tartu Ülikoolis õppis ta kuni [[1995]]. aastani, [[1998]]. aastal ta reimmatrikuleeriti. Ta lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe [[2002]]. aastal ning sai magistrikraadi [[2004]]. aastal tööga "Southern gothic: the development of the depiction of violence and spiritual degeneration in the works of William Faulkner and Cormac McCarthy" ("Lõuna gootika: vägivalla ja vaimse mandumise kujutamise areng [[William Faulkner]]i ja [[Cormac McCarthy]] teostes"). [[2009]]. aastal sai ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga "The comic and the tragicomic in the works of William Faulkner" ("Koomiline ja tragikoomiline William Faulkneri loomingus").<ref>[http://hdl.handle.net/10062/10085 Doktoritöö täistekst]</ref> ==Töökäik== Ta töötas aastatel [[1997]]–1998 [[Noarootsi Gümnaasium]]is inglise keele õpetajana. [[2008]]. aastal valiti ta Tartu Ülikooli maailmakirjanduse lektori (koormusega 0,5) kohale. ==Looming== Ta on tõlkinud proosat ja luulet (tõlked [[inglise keel|inglise]], [[vene keel|vene]], [[rootsi keel|rootsi]], [[itaalia keel|itaalia]] ja [[norra keel]]est [[eesti keel]]de) ning kirjutanud kirjandusarvustusi. ===Ilukirjandus=== Tema esimene raamat "Lohejas pilv. Romaan lühijuttudes" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], 2004) võitis Betti Alveri kirjandusauhinna. Teine romaan, "Retk Rahemäkke", ilmus [[2010]]. aastal (kirjastus Tuum). Pseudonüümi Larats Pilter all avaldas ta 2011. aastal firma CreateSpace kaudu omakirjastusliku ingliskeelse novellikogu "Uncle Endel's grendel, and other stories". ===Tõlkeid=== *[[Cormac McCarthy]], "Kõik need ilusad hobused". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2000 *[[Philip Roth]], "Portnoy tõbi". Varrak, 2003 **Eesti Päevaleht, 2008 *[[Thomas Wolfe]], "Kadunud poiss". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Loomingu Raamatukogu]] 17/2004 *Philip Roth, "Operatsioon Shylock: pihtimus". Fontese Kirjastus, 2005 *[[Mark Twain]], "Elu Mississippil". [[Tänapäev]], 2006 *[[Jeremy Gavron]], "Israeli raamat". [[Hermes (kirjastus)|Hermes]], 2006 (koos [[Tõnis Arro]]ga) *[[John Barnie]], "Välkudes maa". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2011 *[[Giovanni Boccaccio]], "Madonna Fiammetta eleegia". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014 *[[Willard Van Orman Quine]], "Tõe otsing". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2016 *[[Juan Manuel]] "Krahv Lucanor". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 == Tunnustus == * 2004 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Lohejas pilv. Romaan lühijutttudes") * 2004 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Teisik") ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jan Kaus]]. [http://wwx.postimees.ee/261104/esileht/kultuur/151097.php Alveri debüüdiauhind Lauri Pilterile]. Postimees.ee, 26. november 2004 *[http://elm.estinst.ee/issue/20/lauri-pilter-representative-nameless-minority ''Lauri Pilter: Representative of a Nameless Minority'']. Estonian Literary Magazine 20, 2005 ([[Argo Riistan]]i intervjuu Lauri Pilteriga) ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Pilter, Lauri}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] rzvcmnbh3owc6zquiamplazkq5gu4vt Macquarie saar 0 276507 7261255 7203464 2026-10-29T05:53:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261255 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Macquarie saar | Pilt = Royal-geographical-society geographical-journal 1914 macquarie-island-antarctica 1381 2000 600.jpg | Pildiallkiri = Macquarie saare kaart | Pindala = 128 | Pikkus = 34 | Laius = 5 | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = 433 | Kõrgeim koht = [[Mount Hamilton]] | Rahvaarv = | Asendikaart = India ookean }} [[Pilt:MacquarieIslandIsthmus.JPG|pisi|Macquarie saare uurimisjaam]] '''Macquarie saar''' (ka ''Macca'')<ref name="aad.gov.au" /> asub [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] edelaosas ligikaudu poolel teel [[Uus-Meremaa]] ja [[Antarktika]] vahel. Saar kuulub [[Austraalia]] [[Tasmaania]] osariigi haldusalasse ning alates [[1972]]. aastast on sellel [[loodusreservaat|loodusreservaadi]] staatus. Püsielanikke saarel ei ole, kuid [[1948]]. aastast asub saare põhjarannikul [[Wireless Hill]]i [[jalam]]il [[maakitsus]]el uurimisjaam, mille elanike arv kõigub aasta jooksul 20–40 vahel. Rohkem inimesi saarel ei ela. ==Ajalugu== [[11. juuli]]l [[1810]] avastas uusi [[hülgepüük|hülgepüügi]] piirkondi otsinud [[Frederick Hasselborough]] asustamata saare.<ref name="aga" /> Ta kuulutas leitud saare [[Suurbritannia]]le kuuluvaks. Veel samal aastal liideti saar [[Uus-Lõuna-Wales]]i [[koloonia]]ga.<ref name="aat" /> Saar on saanud nime [[kolonel]]i [[Lachlan Macquarie]] järgi, kes oli [[1810]]–[[1821]] Uus-Lõuna-Walesi [[kuberner]]. Hasselborough leidis saarelt "muistse tegumoega" [[vrakk|vraki]], mis andis alust arvata, et saart olid juba varem külastanud [[polüneeslased]] või keegi teine.<ref name="ajalugu" /> Esimese Macquarie saare kaardi koostas [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]], kes uuris piirkonda [[Venemaa]] keisri [[Aleksander I]] ülesandel. Bellingshausen maabus saarel [[28. november|28. novembril]] [[1820]], määras selle koordinaadid ja tegi hülgeküttidega vahetuskaupa, saades neilt [[rumm]]i ja toidu vastu kohaliku loomastiku näidiseid. Pärast saare avastamist alanud küttimine viis [[1919]]. aastaks algul saare [[hüljes|hülged]] ja siis [[pingviin]]id väljasuremise äärele.<ref name="aga" /> Saarel ja seda ümbritseval merel valitsesid nii karmid olud, et plaan rajada sinna [[sunnitöölaager]] jäeti katki.<ref name="ajalugu" /> Aastal [[1890]] andis Uus-Lõuna-Wales saare [[Tasmaania]] haldusse.<ref name="aat" /> [[1902]]–[[1920]] oli saar renditud [[Joseph Hatch]]i õlitööstusele, mille tooraineks olid pingviinid. [[1911]]–[[1914]] oli saar [[Australaasia Antarktika-ekspeditsioon]]i baas. 1911–[[1915]] töötas saarel ka [[ilmajaam]]. [[1933]] muudeti saar [[looduskaitseala]]ks ja [[1972]] anti sellele loodusreservaadi staatus.<ref name="parks.tas.gov.au" /> [[5. detsember|5. detsembril]] [[1997]] lisati Macquarie saar eelkõige tema geoloogilise omapära tõttu [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="parks.tas.gov.au" /> [[23. detsember|23. detsembril]] [[2004]] tabas saart [[maavärin]] magnituudiga 8,1, mis ei tekitanud siiski märkimisväärset kahju.<ref name="dYIdl" /> See oli 2004. aasta tugevuselt teine maavärin maailmas, jäädes maha üksnes [[2004. aasta India ookeani maavärin]]ast, milles hukkus sadu tuhandeid inimesi. [[12. aprill]]il [[2008]] toimus saare lähistel Macquarie [[rikkevöönd]]is maavärin magnituudiga 7,1.<ref name="lOoCL" /> See oli selle aasta tugevuselt 9. maavärin maailmas. ==Pinnamood ja suurus== Macquarie saar on Macquarie aheliku veepealne osa. Saar asub [[India-Austraalia laam]]a ja [[Vaikse ookeani laam]]a piiril. Macquarie saar on ainus koht maailmas, kus [[vahevöö]] kivimid paljanduvad merepinna tasemel. Tänu sellele valiti saar ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.<ref name="unesco" /> Macquarie saar on ligikaudu 34&nbsp;km pikk ja 5&nbsp;km lai; saare pindala on 128&nbsp;km².<ref name="aga" /> Saare lähistel asub kaks väiksemat saarestikku, [[Judge'i ja Clerki saared]] 11&nbsp;km põhjas ning [[Bishopi ja Clerki saared]] 33&nbsp;km lõunas. Viimane on ühtlasi Austraalia kõige lõunapoolsem maa-ala (Austraalia Antarktika välja arvatud). Macquarie saar jaguneb kaheks 150–200&nbsp;m kõrguseks platooks, mida ühendab kitsas ja madal [[sadul (geoloogia)|sadul]]. Saare kõrgeimad tipud on kirderannikuahelikus asuv 385&nbsp;m kõrgune Elderi mägi ning lõunas olevad 410&nbsp;m kõrgused Hamiltoni ja Fletcheri mägi. ==Kliima== [[Pilt:MacquarieIsland11.JPG|pisi|Vaade Macquarie saare rannajärsakutele]] Meri muudab Macquarie saare [[kliima]] mõõdukaks. Kõige kõrgemad temperatuurid saarel on mõõdetud [[detsember|detsembris]] (+14,4&nbsp;°C) ja [[jaanuar]]is (+13,6&nbsp;°C). Kuid ka kõige külmematel kuudel [[juuli]]s ja [[august]]is on mõõdetud vastavalt +8,3 ja +8,5&nbsp;°C. Kõigi kuude keskmised temperatuurid on märgatavalt üle nulli. Vaatamata sellele on juuni ja oktoobri vahel [[lumesadu]] tavaline ja võib esineda isegi suvel. Kõige madalamad temperatuurid saarel on mõõdetud juulis (−9,4&nbsp;°C) ja augustis (−8,9&nbsp;°C). Jaanuar on ainus kuu, kus miinuskraade pole mõõdetud (+0,6&nbsp;°C). [[Sademete hulk]] jaguneb aastas üsna ühtlaselt ja on keskmiselt 968&nbsp;mm aastas. Kõige sajusemad kuud on [[märts]] (100&nbsp;mm) ja [[aprill]] (93&nbsp;mm), kõige kuivemad on juuli ja [[november]] (72&nbsp;mm). Macquarie saar on päikesevaesemaid piirkondi maailmas. Keskmine päikesepaiste hulk on napp 856 tundi aastas; [[Fääri saared|Fääri saarte]] pealinn [[Tórshavn]] on 884 tunniga selles arvestuses lähim konkurent, olgugi et paljude piirkondade kohta vastavad andmed puuduvad (näiteks Lõuna-[[Tšiili]] ja [[Aleuudid]]). Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (115 tundi) ja detsember (109 tundi), kõige päikesevaesemad on [[juuni]] (18 tundi) ja juuli (25 tundi). == Elustik == [[Pilt:RoyalPenguins4.JPG|pisi|[[Tanupingviin]]ide [[linnulaat]] Macquarie saarel]] Saare taimestik sarnaneb teiste lähisantarktiliste saarte omaga. Eriti sarnased saared on need, mis asuvad [[Uus-Meremaa]]st lõunas. Taimed kasvavad harva kõrgemaks kui 1&nbsp;m, ainult [[puhmas|puhmaid]] moodustav [[nurmikas]] ''[[Poa foliosa]]'' võib varjulistes kohtades kasvada rohkem kui 2&nbsp;m kõrguseks. Saarel leidub üle 45 [[soontaim]]eliigi ja rohkem kui 90 liiki [[lehtsammaltaimed|lehtsammaltaimi]], samuti rohkelt [[Helviksammaltaimed|helviksammaltaimi]] ja [[samblik]]ke. [[Puittaim]]i saarel ei kasva. Saarel on viis põhilist taimkattetüüpi: [[aas]], [[tund]]ra, [[soo]], [[raba]] ja [[mägitundra]]. Saarel leidub sügavaid urbseid [[turbaraba]]sid, kus vaba vee laikude vahel kasvavad rohttaimed.<ref name="G88nf" /> Saarel leiduvate [[endeem]]sete taimede hulka kuuluvad [[mätas]]t moodustav [[araalialised|araalialine]], [[asorell]] ''Azorella macquariensis'', [[kõrrelised|kõrreline]] ''Puccinella macquariensis'' ning [[käpalised]] ''Nematoceras dienenum'' ja ''Nematoceras sulcatum''. [[Loivalised|Loivalistest]] elavad saarel [[lähisantarktika merikaru]], [[antarktika merikaru]], [[uusmeremaa merikaru]] ja [[lõuna-lonthüljes]], igaühest neist üle 80 000 isendi. [[Lind]]udest paljunevad üksnes Macquarie saarel [[kuldkiird-pingviin]]i ja [[lõunakormoran]]i kohalik [[alamliik]]. Lisaks paljunevad saarel arvukalt [[kuningpingviin]]id, [[kaljupingviin]]id ja [[eeselpingviin]]id. Kokku pesitseb saarel kolm ja pool miljonit lindu 13 [[liik (bioloogia)|liigist]] ja sellepärast kuulutas [[BirdLife International]] Macquarie saare [[Tähtis linnuala|tähtsaks linnualaks]].<ref name="zdqnh" /> ===Looduslik tasakaal=== [[Pilt:MacquarieIslandGentoo.JPG|pisi|[[Eeselpingviin]]id]] [[Pilt:MacquarieIslandCormorant.JPG|pisi|[[Macquarie kormoran]] ]] [[Pilt:MacquarieIslandElephantSeal.JPG|pisi|Võitlevad [[lonthüljes|lonthülged]] ]] Saare looduslik tasakaal lõi kõikuma kohe pärast esimeste eurooplaste tulekut. Saarel elavaid [[merikaru]]sid, [[lonthüljes|lonthülgeid]] ja [[pingviin]]e tapeti nende nahkade ja [[traan]]i pärast. Laevadega tahtmatult kaasa toodud [[hiir]]ed ja [[rott|rotid]] kohanesid kiskjate puudusel uue koduga kiiresti. Näriliste menüüsse kuulusid ka linnupojad. Viimaks toodi kahjuritega võitlemiseks saarele [[kass]]id, et hiired ja rotid ei kahjustaks inimeste toiduvarusid. 1870. aasta paiku jätsid hülgekütid saarele [[küülik]]ud, et need paljuneksid ja tulevastele küttidele toidupooliseks saaksid. 1970. aastateks oli saarel ligi 130&nbsp;000 küülikut, kusjuures nad olid tekitanud taimestikule tohutut kahju.<ref name="V5A2z" /> Hiirte ja rottide hävitamiseks saarele toodud kassid põhjustasid omakorda suurt kahju kohalikele merelindudele. Kasside arvele läks igal aastal ligi 60 000 linnu hukk. [[1985]]. aastast alates tehti pingutusi saarelt kasside kõrvaldamiseks. Viimased saare ligi 2500 kassist hävitati [[2000]]. aasta juunis. Merelindude asurkonnad hakkasid pärast seda kiiresti toibuma, kuid rotid ja küülikud jätkasid oma laastamistööd.<ref name="telegraph" /> [[1980. aastad|1980. aastate]] alguseks oli küülikute asurkond suudetud [[viirus]]haiguse [[müksomatoos]]i abil vähendada kümnele tuhandele, kuid täielikult hävitada neid ei õnnestunud.<ref name="ABC" /> Küülikute arvukus tõusis aastatega taas sajale tuhandele.<ref name="ABC" /> Küülikud on hävitanud suure osa saare taimestikust. See põhjustab pinnase [[erosioon]]i ja soodustab [[varing]]uid, hävitades nõnda lindude pesi. Suur osa saare rannajärsakutest on taimestiku hävimise tõttu erodeerumas. [[2006]]. aasta septembris toimus saare idaküljel Lusitania lahes [[maalihe]], mille tagajärjel hävis osaliselt suur pingviinide pesitsuskoloonia. Maalihke põhjuseks peeti tugevate kevadvihmade ja küülikute hävitustöö hukutavat kombinatsiooni.<ref name="jCmtj" /> [[13. jaanuar]]il [[2009]] avaldas Briti Ökoloogiaühingu rakendusökoloogia ajakiri artikli, mille järgi aitas küülikute laiale levikule saarel kaasa kasside hävitamise programm.<ref name="Cw1Lr" /> Kuid sama ajakirja hilisemas numbris väitsid teised teadlased, et küülikute paljunemist soodustasid paljud asjaolud, mille seas kasside puudumine oli suhteliselt vähetähtis.<ref name="9UoH4" /> [[2007]]. aasta juunis sõlmisid Austraalia föderaalvalitsus ja Tasmaania osariigi valitsus kokkuleppe ühiselt rahastada näriliste ja jäneseliste täieliku hävitamise programmi, et kaitsta Macquarie saare staatust UNESCO maailmapärandi kohana.<ref name="rLcMG" /> Programmi eelarve on 24,6 miljonit [[Austraalia dollar]]it.<ref name="Darby" /> Selleks kasutatakse samasugust meetodit nagu [[Uus-Meremaa]] kasutas [[Campbelli saar]]e puhastamiseks.<ref name="Darby" /> Algul püütakse närilisi massiliselt [[sööt|söödaga]]<ref name="Darby" /> ja ülejäänud püütakse kinni eriväljaõppega [[koer]]te abil.<ref name="9hMWb" /> Saare puhastamiseks kulub plaani järgi 7 aastat.<ref name="BmcM6" /> Kuid juba 2012. aasta [[13. veebruar]]il teatas ajaleht The Australian, et küülikud, rotid ja hiired on saarelt peaaegu hävitatud.<ref name="ITUuL" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="aad.gov.au">{{netiviide|URL=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=7151|Pealkiri=Macquarie Island|Väljaandja=Australian Antarctic Division|Aeg=14. november 2011|Kasutatud=6. märtsil 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="aga">{{cite book |title=The Australian Geographic book of Antarctica |last=Scott |first=Keith |year=1993 |publisher=Australian Geographic |location=Terrey Hills, New South Wales |isbn=1862760101 |pages=14}}</ref> <ref name="aat">{{netiviide|URL=http://www.worldstatesmen.org/Australian_Ant_Ter.html|Pealkiri=Australian Antarctic Territory|Väljaandja=www.worldstatesmen.org|Aeg=2000|Kasutatud=6. märtsil 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="ajalugu">{{netiviide|URL=http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/history/stations/macquarie-island|Pealkiri=Macquarie Island: a brief history|Väljaandja=Australian Antarctic Division|Aeg=30. juuni 2011|Kasutatud=6. märtsil 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="parks.tas.gov.au">{{netiviide|URL=http://www.parks.tas.gov.au/index.aspx?base=626|Pealkiri=History of the Reserve|Väljaandja=Parks & Wildlife Service|Aeg=7. oktoober 2009|Kasutatud=6. märtsil 2012|Keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2011-03-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110314151641/http://www.parks.tas.gov.au/index.aspx?base=626|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="dYIdl">{{netiviide|URL=http://www.abc.net.au/news/2004-12-24/antarctic-expeditioners-unscathed-by-earthquake/608030|Pealkiri=Antarctic expeditioners unscathed by earthquake|Väljaandja=ABC News|Aeg=24. detsember 2004|Kasutatud=7. märts 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="lOoCL">[http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqinthenews/2008/us2008qtae/ USGS Report]</ref> <ref name="unesco">{{netiviide|URL=http://whc.unesco.org/en/list/629|Pealkiri=Macquarie Island|Väljaandja=[[UNESCO]]|Kasutatud=7. märtsil 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="G88nf">{{netiviide|URL=http://www.anbg.gov.au/gardens/research/hort.research/sub-antarctic/macq-report.html|Pealkiri=Macqauarie Island – a report on a short visit|Autor=Croft, J.R.; & Richardson, M.M. |Kasutatud=6. märts 2012 |Väljaandja=Australian National Botanic Gardens |Aeg=}}</ref> <ref name="zdqnh">Important Bird Areas factsheet: Macquarie Island. Alla laaditud saidilt http://www.birdlife.org 24. detsembril 2011 (inglise keeles)</ref> <ref name="V5A2z">{{netiviide|URL= http://www.guardian.co.uk/environment/2009/jan/13/macquarie-cats-conservation|Pealkiri=Macquarie Island faces 'ecosystem meltdown' after conservation efforts backfire|Autor=David Adam|Aeg=12. jaanuar 2009|Kasutatud=6. märtsil 2012 |Väljaandja=[[The Guardian]]|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="telegraph">{{netiviide|URL=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/1540215/Cull-upsets-islands-ecological-balance.html|Väljaandja=[[The Daily Telegraph]]|Pealkiri=Cull upsets island's ecological balance|Autor=Nick Squires|Aeg=22. jaanuar 2007 |Kasutatud=7. märts 2012|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="ABC">Australian Broadcasting Corporation [https://web.archive.org/web/20060720104709/http://www.abc.net.au/news/newsitems/200607/s1687413.htm Fears for sub-antarctic island plagued by rabbits] 15. juulil 2006 (inglise keeles) Vaadatud 5. aprillil 2007</ref> <ref name="jCmtj">Australian Broadcasting Corporation [https://web.archive.org/web/20070302024734/http://www.abc.net.au/news/newsitems/200610/s1770316.htm Rabbits blamed for penguin deaths in landslide] 21. oktoobril 2006 (inglise keeles). Vaadatud 5. aprillil 2007</ref> <ref name="Cw1Lr">{{Netiviide |pealkiri=Lessons learned from devastating effects of cat eradication on Macquarie Island |url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=35886 |vaadatud=2012-03-26 |arhiivimisaeg=2009-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090930213329/http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=35886 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9UoH4">J.E. Dowding, E.C. Murphy, K. Springer, A.J. Peacock, C.J. Krebs "''Cats, rabbits, Myxoma virus, and vegetation on Macquarie Island: a comment on Bergstrom et al.''" Journal of Applied Ecology 46: 1129–1132.</ref> <ref name="rLcMG">{{netiviide|URL=http://www.environment.gov.au/minister/archive/env/2007/pubs/mr04jun07.pdf|Autor=Malcolm Turnbull|Pealkiri=Agreement to eradicate rabbits on Macquarie Island|Aeg=7. juuni 2007|Väljaandja =Austraalia valitsus|Kasutatud=7. märtsil 2012|Failitüüp=PDF|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Darby">Andrew Darby. [http://www.smh.com.au/news/science/up-against-rats-rabbits-and-costs/2007/04/11/1175971183257.html?page=fullpage#contentSwap2 Up against rats, rabbits and costs] 11. aprill 2007 (inglise keeles) Vaadatud 11. aprillil 2007</ref> <ref name="9hMWb">Australian Geographic. [https://web.archive.org/web/20110326104903/http://www.australiangeographic.com.au/journal/antarctica-expedition-macquarie-island.htm Antarctica expedition: Macquarie Island] 23. märts 2011 (inglise keeles)</ref> <ref name="BmcM6">[https://web.archive.org/web/20180410024236/http://parks.tas.gov.au/index.aspx?sys=News%20Article&intID=726 Macquarie Island pest removal underway]. Parks & Wildlife Service, 4. september 2007.</ref> <ref name="ITUuL">Matthew Denholm. [https://web.archive.org/web/20120226213952/http://www.theaustralian.com.au/news/health-science/natives-thriving-since-pests-were-voted-off-the-island/story-e6frg8y6-1226269129988 Natives thriving since pests were voted off the island] 13. veebruar 2012 (inglise keeles). Vaadatud 27. veebruaril 2012</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Macquarie Island}} [[Kategooria:Vaikse ookeani saared]] [[Kategooria:Austraalia saared]] hs67a8o4axbjio2tx42112zkxtjkn56 Vesinikkloriid 0 283812 7261289 6715007 2026-10-29T07:35:42Z Kuriuss 38125 7261289 wikitext text/x-wiki [[File:Hydrogen-chloride-3D-vdW-labelled.svg|thumb|100px|Vesinikkloriidi molekuli mudel]] '''Vesinikkloriid''' (ehk '''kloorvesinik''') on [[vesinik]]u ja [[kloor]]i ühend [[keemiline valem|keemilise valemiga]] HCl. Vesinikkloriid on terava (lämmatava) lõhnaga värvitu [[gaas]], mis õhuniiskusega annab [[soolhape|soolhappe]] valge suitsutaolise auru näol. Vesinikkloriidi [[keemistemperatuur]] on –85,05 °C. Valemit HCl kasutatakse tihti tähistamaks nii gaasilist vesinikkloriidi kui ka soolhapet, mis tegelikult on vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriid ja soolhape omavad olulist tähtsust [[keemiatööstus]]es ja [[labor]]ites. Kaheaatomilises [[molekul]]is [[aatom]]ite H ja Cl vaheline [[kovalentne side]] on kloori aatomi suurema [[elektronegatiivsus]]e tõttu polariseeritud, nii et kloori aatomil on negatiivne osalaeng: H<sup>δ+</sup>–Cl<sup>δ-</sup>. Vesinikkloriid [[lahus|lahustub]] hästi vees (ka teistes polaarsetes [[solvent]]ides), andes pöörduva reaktsiooni tulemusena [[ooniumühendid|hüdrooniumkatiooni]] H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> ja kloriidaniooni Cl<sup>-</sup>: :HCl + H<sub>2</sub>O → H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> + Cl<sup>-</sup> 20 °C juures lahustub ühes liitris vees 720 g vesinikkloriidi. Seda vesilahust tuntakse soolhappena, mis omadustelt on tugev [[happed|hape]]. Ka veevabas keskkonnas ilmutab HCl happe omadusi. Näiteks lahustub HCl mitmetes solventides ([[metanool]] jt), [[protoneerimine|protoneerib]] molekule ja [[ioon]]e ning käitub happelise [[katalüsaator]]ina veevabas reaktsioonis. ==Saamine== Laboratooriumis võib väiksemas mahus gaasilist HCl saada soolhappe [[dehüdraatimine|dehüdraatimisel]] veevaba [[kaltsiumkloriid]]iga või [[väävelhape|väävelhappega]]. Teine võimalus on [[naatriumkloriid]]i reaktsioon kontsentreeritud väävelhappega. : NaCl(tahke) + H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>(konts.) → NaHSO<sub>4</sub> + HCl↑ Mitmete [[kloriidid]]e [[hüdrolüüs]]il eraldub HCl, näiteks: : PCl<sub>5</sub> + H<sub>2</sub>O → POCl<sub>3</sub> + 2HCl↑ : R-COCl + H-OH → R-COOH + HCl↑ : H<sub>2</sub>O + O=SCl<sub>2</sub> → SO<sub>2</sub> + 2HCl↑ Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidi [[keemiline süntees|sünteesil]] gaasilisest kloorist ja vesinikust: : H<sub>2</sub> (gaas)+ Cl<sub>2</sub>(gaas) → 2HCl↑ ==Vaata ka== *[[Vesinikkloriidhape]] *[[Hüdrokloorimine]] [[Kategooria:Klooriühendid]] [[Kategooria:Happed]] id78otswa0qczis20xkeb4yutst41k1 Lääne kreis 0 291563 7261243 7026531 2026-10-29T02:47:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261243 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lääne kreis, Haapsalu maakond | omakeelne_nimi_1 = saksa keel | ''Der Wiekische Kreis'' | | omakeelne_nimi_2 = vene keel | ''Викский уезд'' | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 3969 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Haapsalu]] | asendikaardi_pilt = [[File:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|200px|Haapsalu kreis]] }} '''Lääne kreis''' ([[saksa keel]]es ''Der Wiekische Kreis''; [[vene keel]]es ''Викский уезд'') oli [[Eestimaa kubermang]]u haldusüksus [[Lääne-Eesti]]s, aastatel 1796–1917. [[File:Bm03099am.jpg|pisi|300px|Haapsalu kreis (''Der Hapsalsche Kreis''). [[Johann Christoph Brotze]] kogust, 18. sajandi lõpp]] '''Haapsalu kreis''' moodustati [[3. juuli]]st [[1783]]. Asehalduskorra ajal, aastatel [[1783]]–1796 [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] Haapsalu kreis ([[saksa keel]]es ''Der Hapsalsche Kreis'', [[vene keel]]es ''Гапсальский уезд''). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas [[Eestimaa kubermang]]u [[Paldiski kreis]]i/[[Tallinna kreis]]iga ja lõunas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pärnu kreis]]i ja [[Kuressaare kreis]]iga. [[Venestamisaeg|Venestamisajast]] kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust ''Гапсальскй уезд'' - Haapsalu maakond. [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|300px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]]]] Kreisi [[maakonnalinn]] oli kreisilinn [[Haapsalu]], kreisi kuulusid veel [[Hiiumaa]], [[Vormsi]], [[Osmussaar]], [[Kassari]] ja [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi saar]]. ==Lääne kreisi haldusjaotus== Haapsalu ja Lääne kreis jaotus [[Maa-Lääne]]ks (saksa keeles ''Land-Wiek''), [[Ranna-Lääne]]ks (''Strand-Wiek'') ja [[Saare-Lääne]]ks (''Insular-Wiek''), 19. sajandi alguses kolmeks [[adrakohus|adrakohtupiirkonnaks]], territooriumil asus 1 linn ja 17 [[kirikukihelkond]]a. <table><tr valign=top><td> ;Maa-Lääne Territoorium 1423 ruut[[verst]]a, territooriumil: *5 [[kirikukihelkond]]a **[[Märjamaa kihelkond]] (''Merjama'') **[[Kullamaa kihelkond]] (''Goldenbeck'') **[[Vigala kihelkond]] (''Fickel'') **[[Kirbla kihelkond]] (''Kirrefer'') **[[Mihkli kihelkond]] (''St Michaelis, Soontak'') <td> ;Ranna-Lääne Territoorium 1146 ruut[[verst]]a, territooriumil: *kreisilinn [[Haapsalu]] (''Hapsal'') ja [[Lihula]] (''Leal'') *6 kirikukihelkonda **[[Haapsalu kihelkond]] **[[Ridala kihelkond]] (''Roethel'') **[[Martna kihelkond]] (''Martens'') **[[Lihula kihelkond]] (''Leal'') **[[Karuse kihelkond]] (''Karusen'') **[[Hanila kihelkond]] (''Hannehl'') :[[Varbla kihelkond]] (''Werpel'') <td> ;Saare-Lääne Territoorium 1400 ruut[[verst]]a, territooriumil: *kirikukihelkonda **[[Lääne-Nigula kihelkond]] (''Poenal'') **[[Noarootsi kihelkond]] (''Nukkö'') *[[Vormsi]] saarel **[[Vormsi kihelkond]] (''Worms'') *[[Hiiumaa]]l **[[Pühalepa kihelkond]] (''Pühhalep'') **[[Käina kihelkond]] (''Keinis'') **[[Reigi kihelkond]] (''Roicks'') **1866. aastal moodustati [[Emmaste kihelkond]] (''Emmast'')<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 95–117 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA95,M1}}</ref> </table> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R03L03.jpg |pilt2 = | jalus = Lääne kreis [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Lääne kreisi Hiiumaa [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} ==Lääne kreisi kiriklik jaotus== Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid [[1627]]. aastal moodustatud [[praostkond]]adesse: *[[Maa-Lääne praostkond]] (kuhu kuulusid – [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Lihula kihelkond|Lihula]] ja [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ning [[Vigala kihelkond]], *[[Ranna-Lääne praostkond]] (kuhu kuulusid – [[Haapsalu]], [[Hanila kihelkond|Hanila]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Martna kihelkond|Martna]], [[Ridala kihelkond|Ridala]] ja [[Varbla kihelkond]], *[[Saarte-Lääne praostkond]] (kuhu kuulusid – [[Hiiumaa]] kihelkonnad, [[Vormsi kihelkond|Vormsi]] ja [[Noarootsi kihelkond]]. [[1840. aastad|1840. aastatel]] [[Liivimaa kubermang]]us ja [[1880. aastad|1880. aastatel]] [[Eestimaa kubermang]]u läänepoolsetel aladel toimus sotsiaalne protestiliikumine [[usuvahetusliikumine]], mille käigus siirdus osa nende alade maaelanikkonnast [[õigeusk]]u. [[Eestimaa kubermang]]us suurenes apostlikku õigeusku üleminek 1880. aastatel ning [[Tallinna vikaarpiiskopkond|Tallinna vikaarpiiskopkonnas]] moodustati [[1883]]. aastal [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kirik]]u [[VÕK Haapsalu praostkond]] [[Õigeusu kirik Eestis|Eestis]]. Haapsalu alade praostkonnas: [[Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus]], [[Emmaste Jumalaema Sündimise kirik]] [[Emmaste]]s; [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]], [[Haapsalu Püha Maria-Magdaleena kirik]] ja abikirik [[Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik]] [[Haapsalu]]s; [[Kullamaa Püha Nikolai kogudus]] [[Kullamaa Püha Nikolai kirik]] [[Silla (Lääne-Nigula)|Sillal]]; Emmaste-[[Lelu]], hiljem Emmaste–[[Kuriste]] kogudus [[Kuriste kirik]]; [[Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus]], [[Kõpu õigeusu kirik]] [[Kõpu (Kõrgessaare)|Kõpu]]l; [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]], [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik]] [[Kõrgessaare]]s; [[Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus]] [[Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik]]; [[Mäemõisa Nikolai kogudus]], [[Mäemõisa Püha Nikolause kirik]], [[Sinalepa]]s; [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]], [[Paadremaa Püha Kolmainu Jumala kirik]]; [[Pühalepa-Kuri kogudus]], [[Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik]]; Harju-Risti kogudus, [[Harju-Risti õigeusu kirik]]; [[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus]] [[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik]] [[Kõmsi]]l; Vormsi Issanda Ülestõusmise kogudus, [[Vormsi Ülestõusmise kirik]] [[Hullo]]; [[Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]] [[Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] [[Väike-Lähtru]]. [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. [[File:Oest.jpg|pisi|300px]] == Haldusasutused == ===Kohtuasutused=== :Adrakohturingkonnad Enne [[adrakohus|adrakohtute]] likvideerimist 1888 tegutsesid [[Eestimaa kubermang]]us järgmised adrakohturingkonnad: *Maa-Läänemaa adrakohtunik (''Land-Wiekscher Hakenrichter''): [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ja [[Vigala kihelkond]] *Ranna-Läänemaa adrakohtunik (''Strand-Wiekscher Hakenrichter''): [[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Hanila-Varbla kihelkond|Hanila-Varbla]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Martna kihelkond|Martna]] ja [[Ridala kihelkond]] *Saarte-Läänemaa adrakohtunik (''Insular-Wiekscher Hakenrichter''): [[Käina kihelkond|Käina]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Pühalepa kihelkond|Põhalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Vormsi kihelkond]]. 1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvasead]]use alusel alates 1817. aastast moodustati Eestimaal [[Kreisikohus|kreisikoh]]tud: [[Harju kreis|Harju]]-[[Järva kreis|Järva]] kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne kreisis ([[Haapsalu ajalugu#Haapsalu kreisilinn|Haapsalu]]s, [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Ferdinand Johann Wiedemanni tänav]] 4 hoones) ja [[Viru kreis|Viru]] (Rakveres) maakondades<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=308&lid=744 Kreisikohus], www.eha.ee/fondiloend</ref>. [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga]] tegutsesid: Haapsalu kreisis [[Haapsalu ülemtalurahvakohus]] ja [[Lihula ülemtalurahvakohus]]. == Taristu == {{Vaata|Haapsalu sadam|Virtsu sadam|Kuivastu sadam}} [[1739]]. aastal loodi postiühenduseks Tallinna ja Haapsalu vahel [[Tallinna–Haapsalu postimaantee]]. Tallinna–Haapsalu postimaanteel olid järgmised [[postijaam]]ad: [[Tallinna postijaam|Tallinnast]] → Keilasse 22 [[verst]]a, [[Keila postijaam|Keilast]] → Padisele 20 versta, [[Padise postijaam|Padiselt]] → Seljakülasse 29 versta, [[Seljaküla postijaam|Seljakülast]] → [[Haapsalu postijaam|Haapsalusse]] 26 versta<ref>Eerik Selli. [https://web.archive.org/web/20230620102037/https://dspace.ut.ee/handle/10062/34005?show=full Postijaamade võrgu kujunemine ja areng Eestis XVIII JA XIX sajandil]. Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Tartu 1974, lk 76.</ref>. [[Liivimaa kubermang]]u [[Maakonnalinn|kreisilinn]]a Pärnut ja [[Kuressaare kreis]]i kreisilinna [[Kuressaare]]t ühendas [[Eestimaa kubermang]]u Lääne kreisi läbiv 165 <small>3/4</small> versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← [[Raja postijaam]] ([[Soeva]] külas) → 28 <small>3/4</small> versta ← [[Lihula postijaam]] → 22 versta ← [[Virtsu postijaam]]<ref>[https://virtsu.ee/ajalugu/postivedu/virtsu-postijaam/ Virtsu postijaam], virtsu.ee</ref> → 10 versta ← üle [[Suur väin]]a, mida tagasid [[Koguva]] postitalupojad → 19 versta ← [[Vahtna postijaam]] [[Väike väin]] → 3 versta ← [[Uue-Löve postijaam]] ehk [[Sakla postijaam]]<ref>[[Bruno Pao]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel743_728.html Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa], [[Eesti Loodus]], 2004/06</ref> → 3 versta ← [[Kuressaare postijaam]]. Riia-Tallinna-Saaremaa [[Trakt|trakt]], kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal [[Võnnu kreis]]is kõrvale [[Peterburi–Riia postimaantee]] peatraktilt [[Valmiera]]s, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka [[Kuivastu kõrts|Kuivastu]]s ja [[Orissaare postijaam|Orissaare]]s<ref>[https://virtsu.ee/ajalugu/postivedu/ Postivedu], virtsu.ee</ref>. 1905. aastal avati [[Balti raudtee]] [[Tallinna–Haapsalu rongiliin|Tallinna–Haapsalu]] raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel. == Lääne kreisi vallad aastal 1866 == [[1866. aasta vallareform]]iga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks<ref>[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?maakond=L%C3%A4%C3%A4ne&q=1 Eesti ala valdade register 1866-1917], Lääne maakond, Ajalooarhiiv</ref>. Sel aastal oli Läänemaal 122 [[vald]]a. {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:75em| * [[Aadma vald]] (aastal 1893 liideti Käina vallaga) * [[Asuküla vald]] * [[Auaste vald]] (aastal 1890 liideti Oru vallaga) * [[Ehmja vald]] (aastal 1890 liideti Martna vallaga) * [[Emmaste vald (Emmaste kihelkond)|Emmaste vald]] * [[Enivere vald]] (aastal 1890 liideti Martna vallaga) * [[Haapsalu kirikukülad]] (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga) * [[Haeska vald (Martna kihelkond)|Haeska vald]] (aastal 1893 liideti Martna vallaga) * [[Haimre vald]] * [[Jõgisoo vald]] * [[Jädivere vald]] (aastal 1891 liideti Vigala vallaga) * [[Kalju vald]] * [[Karuse-Tuudi vald]] (aastal 1870 eraldusid Karuse kirikuvald ja Tuudi vald omaette valdadeks, aastal 1891 liideti mõlemad Lihula vallaga) * [[Kasari vald]] * [[Kassari vald]] (aastal 1893 liideti Käina vallaga, v.a Agape küla, mis liideti Emmaste vallaga) * [[Kasti vald]] (aastal 1891 liideti Haimre vallaga) * [[Keedrika vald]] (aastal 1890 liideti Oru vallaga) * [[Keskküla vald]] (aastal 1891 liideti Kasari vallaga) * [[Keskvere vald]] (aastal 1890 liideti Martna (Kuluse) vallaga) * [[Kiideva vald]] (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga) * [[Kiltsi vald (Ridala kihelkond)|Kiltsi vald]] (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga) * [[Kirbla kirikuvald]] (aastal 1893 liideti Lihula vallaga) * [[Kirimäe-Konvere vald]] (aastal 1890 liideti Taeblaga) * [[Kloostri vald (Kirbla kihelkond)|Kloostri vald]] * [[Kohatu vald]] (aastal 1890 liideti Sipa vallaga) * [[Koluvere vald]] * [[Konuvere vald]] (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga) * [[Kuijõe vald]] (aastal 1890 liideti Piirsalu vallaga) * [[Kulani vald]] (aastal 1893 liideti Paslepa vallaga) * [[Kullamaa vald (Kullamaa kihelkond)|Kullamaa vald]] (aastal 1890 liideti Vaikna vallaga) * [[Kõrgessaare vald (Reigi kihelkond)|Kõrgessaare vald]] * [[Kõrvetaguse vald]] (aastal 1891 liideti Vaimõisa vallaga) * [[Käblaküla vald]] (aastal 1893 liideti Sinalepa vallaga) * [[Käblamõisa vald]] (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga) * [[Käina vald (Käina kihelkond)|Käina vald]] * [[Kärdla vald]] * [[Käända-Soosalu vald]] (aastal 1868 eraldusid Käända ja Soosalu omaette valdadeks, aastal 1897 liideti Käända vald Koluvere vallaga, aastal 1891 liideti Soosalu vald Sooniste vallaga) * [[Laiküla vald]] (aastal 1890 liideti Rõude vallaga) * [[Lauguta vald]] (ka Lõuguta vald; aastal 1893 liideti Sinalepa vallaga) * [[Lautna vald]] (aastal 1892 liideti Kloostri vallaga) * [[Leevre vald]] (aastal 1890 liideti Koluvere vallaga) * [[Lihula vald (Lihula kihelkond)|Lihula vald]] * [[Lihula kirikuvald]] (aastal 1891 liideti Lihula vallaga) * [[Liivi vald]] (aastal 1890 liideti Jõgisoo vallaga) * [[Loodna vald]] (aastal 1890 liideti Luiste vallaga) * [[Luiste vald]] * [[Lähtru vald]] * [[Lümandu vald]] (aastal 1868 eraldusid Päädeva ja Männiku omaette vallaks, aastal 1891 liideti nii Päädeva-Männiku vald kui ka Lümandu vald Vaimõisa vallaga) * [[Maalse vald]] (aastal 1878 liideti Ehmja vallaga) * [[Maidla vald (Kullamaa kihelkond)|Maidla vald]] (aastal 1890 eraldatakse Kullamaa kirikuvald Maidla vallast ja liidetakse Koluvere vallaga, ülejäänud Maidla vald liidetakse samal aastal Kalju vallaga) * [[Martna vald]] (ka Kuluse vald) * [[Massu vald]] * [[Matsalu vald]] (aastal 1892 liideti Lihula vallaga) * [[Mõisamaa vald]] (aastal 1891 liideti Haimre vallaga) * [[Mõraste vald]] (aastal 1893 liideti Luiste vallaga) * [[Mõtsu vald]] (aastal 1891 liideti Paadrema vallaga) * [[Mäemõisa vald]] (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga) * [[Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)|Märjamaa vald]] * [[Nehatu-Pivarootsi vald]] (aastal 1891 liideti Illuste (Paatsalu) vallaga) * [[Noarootsi vald (Noarootsi kihelkond)|Noarootsi vald]] (aastal 1891 liideti Paslepa vallaga) * [[Nurtu vald]] (aastal 1891 liideti Velise vallaga) * [[Ohtla vald]] (aastal 1890 liideti Lähtru vallaga) * [[Oidrema vald]] (aastal 1891 liideti Veltsa vallaga) * [[Orgita vald]] (aastal 1891 liideti Haimre vallaga) * [[Oru vald (Lääne-Nigula kihelkond)|Oru vald]] * [[Paadrema vald]] * [[Paatsalu-Illuste vald]] (aastal 1891 nimetati Illuste vallaks, aastal 1893 nimetati Paatsalu vallaks) * [[Paeküla vald]] (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga) * [[Palivere vald]] * [[Parila vald]] (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga) * [[Paslepa vald]] * [[Patsu vald]] (aastal 1893 liideti Jõgisoo vallaga) * [[Penijõe vald]] (aastal 1891 liideti Lihula vallaga) * [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vald]] * [[Putkaste vald (Käina kihelkond)|Putkaste vald]] (Käina kihelkond) (aastal 1893 liideti Käina vallaga) * [[Putkaste vald (Martna kihelkond)|Putkaste vald]] (Martna kihelkond) (aastal 1890 liideti Martna vallaga) * [[Päri vald]] (aastal 1890 liideti Vaikna vallaga) * [[Päärdu vald]] (aastal 1891 liideti Velise vallaga) * [[Pürksi vald]] (Niibi läheb aastal 1890 Sutlepa valla, Pürksi-Vööla aastal 1891 Paslepa valla koosseisu) * [[Rannamõisa vald]] (aastal 1890 liideti Haeska vallaga) * [[Reopä vald]] (aastal 1890 liideti Piirsalu vallaga) * [[Ridala kirikuvald]] (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga) * [[Riguldi vald]] * [[Roosna vald]] (aastal 1890 liideti Taebla vallaga) * [[Räägu-Kärbla vald]] (aastal 1876 eraldus Lääne-Nigula kirikuvald, mis aastal 1890 liideti Taebla vallaga; aastal 1890 liideti Oru vallaga) * [[Saare-Tahu vald]] (aastal 1872 eraldati Saare ja Tahu omaette valdadeks, aastal 1891 liideti mõlemad Paslepa vallaga) * [[Saastna vald]] (aastal 1892 liideti Massu vallaga) * [[Salajõe-Saunja vald]] (aastal 1890 liideti Oru vallaga) * [[Saulepi vald]] * [[Seira vald]] (aastal 1891 liideti Vanamõisa vallaga) * [[Seljaküla vald]] (aastal 1890 liideti Vidruka vallaga) * [[Sinalepa vald]] * [[Sipa vald (Kullamaa kihelkond)|Sipa vald]] (Kullamaa kihelkond) * [[Sipa vald (Lihula kihelkond)|Sipa vald]] (Lihula kihelkond) (aastal 1893 liideti Lihula vallaga) * [[Sooniste vald]] * [[Sutlepa vald]] * [[Suure-Rõude vald]] (aastal 1890 nimatati Rõude vallaks, aastal 1896 liideti Martna vallaga) * [[Suuremõisa vald]] * [[Sõtke vald (Märjamaa kihelkond)|Sõtke vald]] (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga) * [[Taebla vald (Lääne-Nigula kihelkond)|Taebla vald]] * [[Teenuse vald]] (aastal 1890 liideti Luiste vallaga) * [[Tolli vald]] (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga) * [[Ungru vald]] (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga) * [[Uue-Varbla vald]] (aastal 1891 liideti Saulepi vallaga) * [[Uuemõisa vald (Ridala kihelkond)|Uuemõisa vald]] (aastal 1887 eraldusid Uuemõisa ja Osmussaare kaheks iseseisvaks vallaks, 1891 liideti Rannaküla ja Vedra külad Oru vallaga ning Vilkla, Uuemõisa ja Espre külad Asuküla vallaga) * [[Uugla vald]] (aastal 1890 liideti Oru vallaga) * [[Vaemla vald]] (aastal 1893 liideti Käina vallaga) * [[Vaikna vald]] * [[Vaimõisa vald]] (aastal 1896 liideti Märjamaa vallaga) * [[Valgu vald]] (aastal 1891 liideti Velise vallaga) * [[Vana-Varbla vald]] (aastal 1891 liideti Saulepi vallaga) * [[Vanamõisa vald]] (aastal 1917 esineb Vanamõisa vald Kirbla nime all) * [[Vatla vald]] (aastal 1892 liideti Illuste (Paatsalu) vallaga) * [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise vald]] * [[Veltsa vald]] * [[Vidruka vald]] * [[Vigala vald (Vigala kihelkond)|Vigala vald]] * [[Virtsu vald]] (aastal 1892 liideti Massu vallaga) * [[Voose vald]] (aastal 1891 liideti Massu vallaga) * [[Võnnu-Jõesse vald]] (ka Võnnu vald) * [[Väike-Lähtru vald]] (aastal 1890 liideti Suure-Lähtru ja Väike-Lähtru üheks Lähtru vallaks) * [[Väike-Rõude vald]] (aastal 1890 liideti Rõude vallaga) }} Pärast valdade reorganiseerimist oli aastaks 1897 Läänemaal 38 valda. === Politseiasutused === {{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu politseivalitsused}} Haapsalu maakonna politseivalitsus asus 1913. aastast politseimajana kasutusel olnud hoones [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Wiedemanni tänav]] 14. ==Vaata ka== *[[Läänemaa kreisiarst]] *[[Läänemaa]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Kreis Wiek}} *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100533 Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben.] Revall 1766, seite 33-42, District Wieck *{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 525-580 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA525,M1}} *{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 95–117 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA95,M1}} *{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 101 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA101,M1}} *[http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.] {{Lääne kreis}} {{Tallinna asehaldurkond}} {{Eestimaa kubermang}} [[Kategooria:Lääne kreis]] 8y62rbxsud9e7kp9lirf1bhuq2cawzp Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond 0 296026 7261248 7242585 2026-10-29T05:25:05Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7261248 wikitext text/x-wiki '''Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond''' on [[Tartu Linnavalitsus]]e osakond, mis korraldab kultuuri-, spordi- ja [[noorsootöö]]d ning huviharidust ja -tegevust Tartu linnas. Kultuuriosakond haldab ka avalike kultuuriürituste andmebaasi [[Kultuuriaken]]. Osakond asub aadressil [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 12.<ref>[https://www.tartu.ee/et/kultuuriosakond#osakonna-tutvustus Osakonna tutvustus.] Tartu linna koduleht.</ref> Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhatajad (ja taasiseseisvumise eelsed kultuuriosakonna juhid) on olnud * [[Sten Svetljakov]] (alates oktoobrist 2022 tänini) * [[Marleen Viidul]] (2016–2022) * [[Katriin Fisch-Uibopuu]] (2002–2016) * [[Raul Oreškin]] (2000. aastate alguses) * [[Riho Illak]] (1986–1994 – perioodil, mil toimus muu hulgas [[Tartu laululava]] ehitus ja kultuurielu ümberkorraldamine) * Nõukogude perioodil oli üks pikaajalisemaid [[Tartu Linna RSN Täitevkomitee]] kultuuriosakonna juhatajaid [[Elvi Alekand]]. Eri aegadel (eriti 1990. aastatel) on kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkondi juhitud ka ühendatud osakondade või kultuurinõunike kaudu. ==Osakonna struktuur== Kultuuriosakonnas koordineerivad tegevusi neli valdkonnajuhti: kultuurivaldkonna, spordivaldkonna, huvihariduse ja -tegevuse valdkonna ning noorsootöö valdkonna juht. ==Allasutused== Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnal on{{millal}} üheksa allasutust: [[Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]], [[Tartu Linnaajaloo Muuseumid]], [[Tartu Mänguasjamuuseum]], [[Tartu I Muusikakool]], [[Tartu II Muusikakool]], [[Tartu Lastekunstikool]], [[Ilmatsalu Muusikakool]], [[Tartu Noorsootöö Keskus]], [[Tiigi Seltsimaja]].<ref>[https://www.tartu.ee/et/kultuuriosakond#allasutused Kultuuriosakond]. Tartu linna koduleht.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://tartu.ee/et/kultuuriosakond Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond Tartu linna kodulehel] * [http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2005051900792 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna põhimäärus] (19. mai 2005) [[Kategooria:Tartu linnavalitsus]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] jhj0y8pjhkotg5w065bjg9c0laulx4v Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (O) 0 296660 7261253 6531904 2026-10-29T05:36:18Z Gliwi 30815 ([[c:GR|GR]]) [[File:Wappen Wiehe.png]] → [[File:DEU Wiehe (Roßleben-Wiehe) COA.svg]] PNG → SVG 7261253 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}} See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega O: {| class="wikitable sortable" |- !width=24%| Nimi !width=18%| Tüüp !width=40px| Ringkond !width=40px| Haru !width=20%| Aeg !width=50%| Märkused |- |[[Pilt:Blason Oberbronn 67.svg|20px]] [[Oberbronn]] |Krahvkond | | | |1622: Eraldus [[Leiningeni vürstkond|Leiningenist]]<br>1665: Annekteeriti [[Rickingen]]i |- |[[Pilt:FRA Obernai 67 COA.svg|20px]] [[Obernai|Oberehnheim (Obernai)]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Ü Rein | | |1648: Annekteeriti Prantsusmaale |- |[[Pilt:Reichsstift Obermuenster coat of arms.svg|20px]] [[Obermünster (Regensburg)|Obermünster]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Bai | | |1500: Baieri ringkond<br>1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:DEU OberriedCOA.svg|20px]] [[Oberriedi praostkond|Oberried]] |style="background:#6699ff;"|Praostkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Idar-Oberstein COA.svg|20px]] [[Idar-Oberstein|Oberstein]] |Isandkond<br>Krahvkond | | | |1682: Liin suri välja |- |[[Pilt:Wappen Ochsenhausen.svg|20px]] [[Ochsenhauseni klooster|Ochsenhausen]] |style="background:#6699ff;"|1391: Klooster |Šva | | |1495: Sai "reichsfrei" (territoriaalselt sõltumatuks)<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Ilmalikustati<br>1806: Annekteeriti Wurttembergi |- |[[Pilt:Wappen Odenheim.png|21px]] [[Odenheim]] |Praostkond |Ü Rein | | | |- |[[Pilt:DEU Offenburg COA.svg|21px]] [[Offenburg]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Šva |ŠR |1289 |1803: Mediatiseeriti [[Badeni markkrahvkond|Badenisse]] |- ||[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Olbruck]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Grossherzogtum Oldenburg.png|20px]] [[Oldenburgi hertsogkond|Oldenburg]] |Krahvkond<br>1774: Hertsogkond<br>1829: Suurhertsogkond |A Rein |IH |1101: Asutamine |Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa<br>1181: Krahvid omandasid keisrile otsealluvuse seoses vana Saksimaa hertsogkonna lammutamisega<br>1667: Peamine Oldenburgi liin suri välja<br>1676: Taani kuningale Christian V-le<br>1773: Venemaa suurvürstile Paulile<br>1871: Ühines Saksa keisririiki |- |[[Pilt:Blason ville fr Orange (Vaucluse).svg|20px]] [[Oranje vürstkond|Oranje]] |1000d: Krahvkond<br>1173: Vürstkond<br>1376: Vürstkond |Ü Rein | |1000d |Eraldus [[Provence'i krahvkond|Provence'i krahvkonnast]]<br>1150: Jagunemine 2 vürstiliiniks<br>1289: Liinide taasühinemine<br>1417: Châlonsi dünastiale<br>1530: Nassau dünastiale<br>1660–1665: Prantsuse okupatsioon<br>1673–1702: Prantsuse okupatsioon<br>1713: Prantsusmaale |- |[[Pilt:Royal Coat of Arms of the Netherlands.svg|20px]] [[Oranje-Nassau]] | | | | | |- |[[Pilt:Wappen Orlamuende.svg|20px]] [[Orlamünde krahvkond|Orlamünde]] |Krahvkond | | |1032 |1015: Annekteeriti [[Weimari krahvkond|Weimar]] |- |[[Pilt:Wappen Orlamuende.svg|20px]] [[Orlamünde krahvkond|Orlamünde]] |Krahvkond | | |1170 |Eraldus [[Ballenstedt]]ist<br>Jagunes mitu korda<br>1411: Annekteeriti [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]] |- |[[Pilt:Wappen Graefenthal.png|20px]] [[Gräfenthal|Orlamünde-Gräfenthal]] |Krahvkond | | |1295 |Eraldus [[Orlamünde krahvkond|Orlamündest]]<br>1321: Jagunes [[Orlamünde-Lauenstein]]iks, [[Orlamünde-Weimar]]iks ja [[Orlamünde-Wiehe]]ks |- |[[Pilt:Wappen Graefenthal.png|20px]] [[Orlamünde-Gräfenthal-Lichtenkamm]] |Krahvkond | | |1406 |Eraldus [[Orlamünde-Lauenstein]]ist<br>1426: Annekteeriti [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]] |- |[[Pilt:Wappen Lauenstein.png|20px]] [[Orlamünde-Lauenstein]] |Krahvkond | | |1321 |Eraldus [[Orlamünde-Gräfenthal]]ist<br>1406: Jagunes [[Orlamünde-Gräfenthal-Lichtenkamm]]iks, [[Orlamünde-Lauenstein-Schaunforst]]iks ja [[Orlamünde-Lichtentanne]]ks |- |[[Pilt:Wappen Lauenstein.png|20px]] [[Orlamünde-Lauenstein-Schaunforst]] |Krahvkond | | |1406 |Eraldus [[Orlamünde-Lauenstein]]<br>1467: Annekteeriti [[Saksi-Wittenberg]]i |- |[[Pilt:Wappen Orlamuende.svg|20px]] [[Orlamünde-Lichtentanne]] |Krahvkond | | |1406 |Eraldus [[Orlamünde-Lauenstein]]<br>1460: Annekteeriti [[Saksi-Wittenberg]] |- |[[Pilt:Wappen Orlamuende.svg|20px]] [[Orlamünde-Plassenburg]] |Krahvkond | | |1285 |Eraldus [[Orlamünde-Weimar]]<br>1340: Annekteeriti [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]] |- |[[Pilt:Wappen Orlamuende.svg|20px]] [[Orlamünde-Weimar]] |Krahvkond | | |1100 |Eraldus [[Weimari krahvkond|Weimarist]]<br>1139: Annekteeriti [[Ballenstedt]]i<br>1170: Taasloodi jagunemisel<br>1365: Annekteeriti [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]] |- |[[Pilt:DEU Wiehe (Roßleben-Wiehe) COA.svg|20px]] [[Orlamünde-Wiehe]] |Krahvkond | | |1321 |Eraldus [[Orlamünde-Gräfenthal]]ist<br>1372: Annekteeriti [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]] |- |[[Pilt:Wappen Sulzbach Rosenberg.svg|20px]] [[Orsini und Rosenberg]] |1681: Krahv <br>1790: Vürst | | |1681 |1200d: Perekonna esmamainimine<br>1684: Võttis nime "Orsini und Rosenberg" |- |[[Pilt:DEU Ortenaukreis COA.svg|20px]] [[Ortenau]] |Maakrahvkond | | | | |- |[[Pilt:Grafschaft Ortenburg coat of arms.png|20px]] [[Ortenburgi riigikrahvkond|Ortenburg]] |1805: Krahvkond | | |1048 |1141: "Ortenburgi krahvi" esmakasutamine<br>1395: Jagunes [[Ortenburg-Altortenburg]]iks (hääbus 1446), [[Ortenburg-Dorfbach]]iks (hääbus 1462) ja [[Ortenburg-Neuortenburg]]iks<br>1417: Keiserlik valdus<br>1418/19: Krahvide liin suri välja; Läks Cilli krahvidele<br>1500: Baieri ringkond<br>1805: Loovutati Baierile |- |[[Pilt:Grafschaft Ortenburg coat of arms.png|20px]] [[Ortenburg-Altortenburg]] |Krahvkond | | |1395 |Eraldus [[Ortenburgi riigikrahvkond|Ortenburgist]]<br>1446: Annekteeriti [[Ortenburg-Dorfbach]]i |- |[[Pilt:Grafschaft Ortenburg coat of arms.png|20px]] [[Ortenburgi krahvkond|Ortenburg-Kärnten]] |Krahvkond | | |1100d |Loodi Ortenburgi ja Sponheimi territooriumidest [[Kärnteni hertsogkond|Kärntenis]]<br>1660: Annekteeriti Austriale |- |[[Pilt:Grafschaft Ortenburg coat of arms.png|20px]] [[Ortenburg-Dorfbach]] |Krahvkond | | |1395 |Eraldus [[Ortenburgi riigikrahvkond|Ortenburgist]]<br>1462: Annekteeriti [[Ortenburg-Neuortenburg]]i |- |[[Pilt:Grafschaft Ortenburg coat of arms.png|20px]] [[Ortenburg-Neuortenburg]] |Krahvkond | | |1395 |Eraldus [[Ortenburgi riigikrahvkond|Ortenburgist]] |- |[[Pilt:Osnabrück Wappen.svg|20px]] [[Osnabrücki piiskopkond|Osnabrück]] |style="background:#6699ff;"|783: Piiskopkond<br>1226: Vürst-piiskopkond |A Rein |VH |783 |Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa<br>1180: [[Tecklenburgi krahvkond|Tecklenburgi]] vasall seoses vana Saksimaa hertsogkonna lammutamisega<br>Pärast 1648: Osnabrückki valitsesid vaheldumisi protestantlik administraator ja katoliiklik vürst-piiskop<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Ilmalikustati Hannoverile<br>1813: Annekteeriti [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri]] |- |[[Pilt:DEU Osterberg COA.svg|20px]] [[Osterberg]] |Isandkond | | |1540 |Eraldus [[Kronburg]]ist<br>1745: Nimetati ümber [[Rechberg und Rothenlöwen]]iks |- |[[Pilt:DEU Oettingen in Bayern COA.svg|20px]] [[Oettingeni krahvkond|Oettingen]] |1147: Krahvkond<br>1674: Vürst |Šva | |1141 |1423: Jagunes [[Oettingen-Flochberg]]iks, [[Oettingen-Oettingen]]iks, [[Oettingen-Spielberg]]iks ja [[Oettingen-Wallerstein]]iks<br>1522: Jagunes Ottingen-Ottingeniks ja Ottingen-Wallersteiniks |- |[[Pilt:Oettingen Arms.png|20px]] [[Oettingen-Baldern]] | | | | |1798: Liin hääbus; Läks Ottingen-Wallersteinile |- |[[Pilt:Oettingen Arms.png|20px]] [[Oettingen-Flochberg]] |Krahvkond | | |1423 |Eraldus [[Oettingeni krahvkond|Oettingen]]ist<br>1549: Annekteeriti [[Oettingen-Oettingen]]i |- |[[Pilt:Oettingen Arms.png|20px]] [[Oettingen-Oettingen]] |Krahvkond<br>1674: Vürstkond |Šva | |1423 |Eraldus [[Oettingeni krahvkond|Oettingen]]ist<br>1731: Liin hääbus; Annekteeriti [[Oettingen-Wallerstein]]i |- |[[Pilt:Oettingen Arms.png|20px]] [[Oettingen-Spielberg]] |Krahvkond<br>1734: Vürstkond | | |1423 |Eraldus [[Oettingen-Wallerstein]]ist |- |[[Pilt:Oettingen Arms.png|20px]] [[Oettingen-Wallerstein]] |Krahvkond<br>1774: Vürstkond |Šva | |1423 |Eraldus [[Oettingeni krahvkond|Oettingen]]ist<br>1623/1694: Jagunes Ottingen-Balderniks, Ottingen-Spielbergiksiks, Ottingen-Wallerstein<br> |- |[[Pilt:DEU Ottobeuren COA.svg|20px]] [[Ottobeuren klooster|Ottobeuren]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Small coat of arms of Overijssel.svg|20px]] [[Overijssel]] |Isandkond |Bur | | |1512: Burgundia ringkond |- |} [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]] 3n8roiqev59vjp7bgm64rwjiq0hpz3c Kaavere mõis 0 305238 7261097 7036006 2026-10-28T18:30:35Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislingid 7261097 wikitext text/x-wiki '''Kaavere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kawershof'') oli [[mõis]] [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Põltsamaa vald|Põltsamaa valla]] territooriumile. == Ajalugu == Kaavere mõisa omanikuks sai 1750. aastal [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] oma äia [[Heinrich von Fick]]i testamendi järgi, kui Kaavere 1750. aastal eraldati [[Vana-Põltsamaa mõis]]ast. 1787. aastal andis J. H. von Lilienfeldi lesk Christina (sünd. von Fick) mõisa üle oma pojale, kuninglikule preisi kammerhärrale Carl Magnus von Lilienfeldile.<ref>[https://web.archive.org/web/20121130070934/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=uus Uue-Põltsamaa mõis] Põltsamaa turismiinfo (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref>, kes 1824. aastal pantis mõisa Reinhold Johann Ludwig von Samson-Himmelstjernale, kes mõisa 1835. aastal lõplikult omandas. [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern|Reinhold Johann Ludwig von Samson-Himmelstjern]]ale kuulusid ka [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Torma mõis|Torma]], [[Kivijärve mõis|Kivijärve]] ja [[Kurista mõis]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3154 Kaavere mõis - EAA.1343], Eesti Ajalooarhiiv</ref>. Aastatel 1820–1919 kuulus Kaavere mõis [[Kurista mõis]]a kõrvalmõisana von [[Samson-Himmelstjerna]]dele.<ref>[http://www.mois.ee/tartu/kurista.shtml Kurista mõis] Eesti mõisaportaal (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref>. Alates 1855. aastast oli Kaavere mõis koos Kurista mõisaga [[fideikomiss]]mõis. 1866. aasta [[vallaseadus]]ega eraldati mõisa järelevalve alt [[Kaavere vald]], mis läks Venemaa keisririigi ametnike järelevalve alla.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=778|Pealkiri=Kaavere vald|Väljaanne=Rahvusarhiivi Eesti valdade register 1866-1917|Aeg=|Kasutatud=19.10.2017}}</ref> Mõisa haldusalasse kuulusid [[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]] ja [[Sulustvere]] küla. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=257 Kaavere mõis] kultuurimälestiste registris *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17595 Kaavere mõis (Põltsamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/683927 Kaavere mõisa moonakate maja plaan (autor: Piibe Müürsepp)] *[https://www.muis.ee/museaalview/683923 Kaavere mõisa moonakate maja plaan (autor: Malle Kõrnas)] *[https://www.muis.ee/museaalview/736689 Kaavere mõisa moonakate maja (foto)] {{Coordinate|NS=58.696388|EW=26.153055|type=landmark|region=EE}} {{Põltsamaa kihelkond}} [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] [[Kategooria:Samson-Himmelstjernade mõisad]] hzqjhffhjm6pq2y43qnqiihixq01w23 Salla Põhikool 0 305308 7261091 7243036 2026-10-28T18:09:29Z Väino Aamann 240701 Täna mõisas kooli ei ole 7261091 wikitext text/x-wiki '''Salla Põhikool''' oli kool [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Salla mõis]]a härrastemajas. ==Ajalugu== Salla kool alustas tegevust 1838. aastal [[Hans Müllerhof]]i juhatusel 20 õpilasega. 1839. aastal andis Salla parun (von Harpe) koolile 1,3-[[tiin|tiinuse]]ulise maatüki [[Salla|Salla külas]], millele ehitati esimene [[koolimaja]]. Kool töötas detsembrist aprillini viis päeva nädalas. Alates 1902. aastast hakkas kool tööle 3-talvelisena ja 6 päeva nädalas. Õpilaste arv kõikus 16–20 vahel. 1920. aastaks oli maja niivõrd lagunenud, et suurvesi tungis klassiruumi. Salla kooli kunagisel asukohal on mälestuskivi.<ref>{{netiviide|URL=http://www.monument.ee/rakke-vald/salla-kool|Pealkiri=Salla kool|Väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog|Kasutatud=7. märts 2018|arhiivimisaeg=2018-03-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180308103236/http://www.monument.ee/rakke-vald/salla-kool|url-olek=ei tööta}}</ref> 1921/22. õppeaastal koliti kool Salla härrastemajja. 1923. ja 1946. aasta tulekahjude järel on kooliruume seest ümber ehitatud. Kokku on maja seitse korda põlenud.<ref>{{netiviide|URL=http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Simuna&id=58|Pealkiri=Hariduslikud olud - koolimaja (millal asutati kool)|Väljaanne=folklore.ee/radar|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> Salla mõisa härrastemaja on [[ehitismälestis]] nr. 15716, mõisa park on [[kultuurimälestis]] nr. 15717. 1948/49. õppeaastal õppis Salla koolis 151 õpilast, 2002/03. õppeaastal ainult 40. 1994. aasta kevadel alustas Rakke vald Salla mõisas remonti. 2001. aasta 16. juulil murdis torm maha enamiku mõisapargi põlispuudest.<ref>Salla Põhikooli arengukava kinnitamine, Rakke Vallavolikogu määrus 26.02.2004 nr 5., Riigi Teataja KO 2004, 54, 447</ref><ref>{{netiviide|URL=http://sallark.blogspot.com.ee/2008/12/salla-kool.html|Pealkiri=Salla kool|Väljaanne=Salla raamatukogu|Kasutatud=7. märts 2018|Aeg=30.12.2008}}</ref> 2014. aasta veebruaris otsustas Rakke volikogu Salla Põhikooli sulgeda.<ref>{{netiviide|URL=http://www.virumaateataja.ee/2712554/salla-kool-paneb-sugisest-uksed-kinni|Pealkiri=Salla kool paneb sügisest uksed kinni|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=28.02.2014|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> ==Koolijuhid== *[[Hahs Müllerhof|Hans Müllerhof]] (1838–1865) *[[Juhan Müllerhof]] (1865–1898) *Johannes Pällo (1898–1906) *J. Traumann (1906–1913) *Rudolf Spiegel (1919–1925) *Eduard Mälgi (1925–1936) *Elmar Liiv (1936–1941) *[[Rudolf Reiman]] (1941–1945) *Anni Heinpalu (1945–1946) *Fedja Madissoon (1946–1950) *Johannes Parm (1950–1953) *Aino Irve-Aul (1953–1959) *[[Julius Torro]] (1959–1975) *[[Vilma Oitmaa]] (1975–1994 ja 2001–2012) *Anneliis Liblik (1994–1999) *Anne Pohlak (1999–2001)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/salla_p%C3%B5hikool1|Pealkiri=Salla Põhikool|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> ==Vaata ka== *[[Salla mõis]] *[[Salla raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid‎]] jykh2voth3uek6b1l1llt7pa1ui2k2r Linda Kits-Mägi 0 306369 7261085 7259908 2026-10-28T17:36:54Z CommonsDelinker 1930 Fail Linda_Kits-Mägi_pärast_abielu_registreerimist_16.12.1939.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Bedivere|Bedivere]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation; see [[:c:COM:Licensing|Commons:Licensing]] ([[:c:COM:CSD#F1|F1]]). 7261085 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Linda Kits-Mägi | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = Linda Mägi | Sünniaeg = [[3. juuni]] [[1916]] | Sünnikoht = [[Jekaterinburg]] | Surmaaeg = [[19. märts]] [[1990]] | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunst]] | Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Linda Kits-Mägi''' (aastani 1939 '''Linda Mägi'''; [[3. juuni]] [[1916]] [[Jekaterinburg]] – [[19. märts]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. Sündis Venemaal piiritusemeistri perekonnas. Elas [[1921]]. aastast Eestis. Õppis alates [[1934]]. aastast [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Lõpetas [[Tartu]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)#Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpp|Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused]] 1943. aastal [[Ado Vabbe]] õpilasena. Seejärel töötas Tartus vabakunstnikuna. [[Eesti Nõukogude Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates [[1944]]. aastast. Loonud peamiselt [[natüürmort]]e, lille- ja [[interjöör]]imaale. Maalinud [[impressionism|impressionistliku]] käsitlusega elurõõmsaid, särava ja heleda koloriidiga ka maastiku- ja linnavaateid ning portreid. Tugeva ja kõigutamatu natuuriga jäi ta nii [[Sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] pealetungil kui ka mõjuka kunstnikust abikaasa Elmar Kitse kõrval truuks oma naiselikule maalilaadile. Väljaspool õpilasnäitusi esines kunstnik laiema avalikkuse ees esimest korda [[1940]]. aastal [[Tallinna Kunstihoone]]s toimunud sügisnäitusel. 1960. aastal korraldas [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum]] Linda Kits-Mäe kui väljapaistva Tartu naiskunstniku isikunäituse, kus oli eksponeeritud üle saja teose. Isikunäitused toimusid ka aastatel 1960, 1973 ja 1987. ==Tunnustus== * 1986 – [[Konrad Mäe preemia]] * 1987 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] == Isiklikku == Oli [[Elmar Kits]]e abikaasa ning kunstnik [[Saskia Kasemaa]] ja flöödimängija [[Margus Kits]]e ema. ==Kirjandus== * "Linda Kits-Mägi maalid", Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1986 (eesti- ja venekeelne näitusekataloog) ==Välislingid== * [https://haus.ee/?c=teosed&l=et&id=2779&window=1 Linda Kits-Mägi] teostevalik Haus galerii kodulehel {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Kits-Mägi, Linda}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 5sqxigcl7qqpvfmfiux6ixyo09i6jkf Lessu 0 306576 7261039 4980276 2026-10-28T14:20:16Z Väino Aamann 240701 Kustutatud -"Puudub sõiduaotoga ligipääsetav tee", tegelikult tee hea ligipääsetavusega 7261039 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2017}} '''Lessu''' on endine küla, mis asus [[Kaavere (Rakke)|Kaaverest]] lõuna pool [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonna]] piirimail soosaarel. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{Koord dms|58|52|25|N|26|28|00|E|type=landmark|region=EE}}. Tänapäeval on küla inimtühi. Küla endised talukohad jäävad tänapäeval [[Jõgevamaa]]le [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] [[Reastvere]] küla territooriumile. ==Ajalugu== Napu küla "Riiamaa" piiril asus arvatavasti hilisema Lessu kohal.<ref>Helmut Joonuks: Simuna Piirkonna Ajalugu, 1981</ref> Napu (''Nappo'') küla kuulus [[Koila (Rakke)|Koila]] mõisapiirkonda. Hilisem küla sai arvatavasti nime samanimelise talu järgi. 1871. aasta kaardil on [[Virumaa]] poolel märgitud kokku 3 talu, millest üks kannab nime '''Lesse'''. Veidi lõunas [[Tartumaa]] poolel on läheduses veel kaks talu, millest üks kannab nime Sakkusaar. Küla paiknes kihelkonna piiril. Nappo küla lõunaserva ([[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ja [[Tammissaare raba]] vahele) teisele poole [[Koila (Rakke)|Koila]]st lähtuvat oja (tollast [[Salla jõgi|Salla jõge]] ja praegust [[Koila peakraav]]i) on 18. saj. [[Ludwig August Mellin|L.A. Mellin]]i kaardil [[Laiuse kihelkond]]a [[Villakvere]]st (''Willakfer'') itta märgitud ''Willina Saar''. [[Resti soo|Resti soost]] idas paikneb [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonna]] endine [[Resti]] küla (varasematel kaartidel ka kui Pillijago talu ja vesiveski). ==Loodus== Endine küla on ümbritsetud [[Resti soo]], [[Sakussaare soo]] ja [[Tammissaare raba]]ga.<ref>[http://soolemb.blogspot.com/2012/06/sakussaare-sakusaare-rannak-02062012.html Soolembese rännakud: Sakusaare (Sakussaare) rännak 02.06.2012]</ref> Piirkonda läbib lääneküljelt [[Koila peakraav]] ja idaküljelt Saunamäe kraav. ==Vaata ka== *[[Resti]] *[[Kaavere (Rakke)|Kaavere]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna endised külad]] [[Kategooria:Simuna kihelkond]] qn6eer6kpkm2ovtd5bju6cduffxj2ym Uue-Põltsamaa mõis 0 306635 7261098 7104384 2026-10-28T18:32:06Z Funktsionalism-modernism 231916 7261098 wikitext text/x-wiki [[File:Uue-Põltsamaa mõisa peahoone.jpg|pisi|Uue-Põltsamaa mõisa peahoone]]'''Uue-Põltsamaa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Oberpahlen'') oli [[mõis]] [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa]] linnas. ==Ajalugu== Uue-Põltsamaa mõis eraldus [[Vana-Põltsamaa mõis]]ast [[18. sajand]]i esimesel poolel. Mõisasüda asub [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] vasakul kaldal, praktiliselt otse lossi vastas üle jõe. Pärast mõisaomaniku, [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] riigitegelase [[Heinrich von Fick]]i surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]. Enne jagamist kuulusid [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Peeter I]] [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]ule, Heinrich Claus von Fickile kolm kihelkonda: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]]. 1750. aastal jagati [[Põltsamaa loss]]ile kuulunud maad nii, et [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] paremkaldale jäi [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-]] (''Schloß-Oberpahlen'') ja vasakkaldale sai Uue-Põltsamaa mõis (''Neu-Oberpahlen''). [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] perekonna ([[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]] (1790–1875), Eduard Karl Balthasar von Lilienfeld (1825–1903), Friedrich Karl Heinrich von Lilienfeld (1871–1945)) omandusse jäi mõis kuni 1919. aastani, mil see [[Riigistamine|riigista]]ti [[1919. aasta maareform]]iga. == Mõisaansambel == Mõisaansambel härrastemaja, kõrvalhoonete ja mõisapargiga rajati 18. sajandi kolmandal veerandil.<ref name="allikas">[http://tng.tln.edu.ee/Eesti%20kultuurilugu/J%f5gevamaa.pdf Uue-Põltsamaa mõis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti kultuurilugu. Vaadatud 02.12.2012</ref> Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Seda kaunistasid tahvliteks jagatud seinapinnad, peenelõikeline [[hammaskarniis]], [[kannelüür]]idega [[friis]], peeglid ja [[ampiir]]stiilis [[kahhel]]ahjud. Väärtuslikke interjöörielemente nagu ahje ja [[stukk]]-kaunistusi – leidus teisteski ruumides. [[Barokk|Barokne]] härrastemaja on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. [[Fassaad]]e liigendavad lamedad [[pilaster|pilastrid]], mis vahelduvad ühtlases rütmis akende ning [[petikaken]]dega. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitis hoone põhjatiival on pärit hilisemast ajast.<ref name="allikas" /> 1921. aastal kolis mõisahoonesse [[Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Kool (hiljem [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] ja [[Põltsamaa Keskkool]]) kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil Põltsamaa Keskkooli kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse.<ref>[http://www.mois.ee/vilj/uuepoltsamaa.shtml Uue-Põltsamaa mõis]. Mõisaportaal www.mois.ee. Vaadatud 05.12.2012</ref> Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Mõisa omanik [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] rajas mõisa 1770. aastal [[Puuder|puudri]]vabriku. Selles valmistati nii odavat valget juukse[[Puuder|puud]]rit kui ka kallist värvilist näopuudrit; nisu hangiti eelkõige [[Kuusiku mõis]]ast, mis kuulus ka Lilienfeldile ja kus oli ka alates 1780. aastast vasknaelu valmistanud vasevalamiskoda. Aastatulu oli mõnisada rubla. Üleminek [[Torma Maarja kogudus|Torma]] [[pastor]]i [[Georg Eisen von Schwarzenberg]]i leiutatud [[tehnoloogia]] järgi toodetud [[kartulitärklis]]e kasutamisele nisujahu asemel odavdas puudrit ning andis seega omanikule enam kasumit. Võistluses oma sugulase von Lauw'ga (Ficki väimehe [[Johann Woldemar von Lauw]]ga) oli Lilienfeld loonud nii selle vabriku sisustamise kui ka elumajade ehitamise teel [[Uue-Põltsamaa]] aleviku. Sinna asusid elama saksa käsitöölised. Seega oli Põltsamaa asulas nüüd kuni 500 elanikku, suuremalt jaolt sakslased.<ref name="allikas2" /> Puudril oli [[Liivimaa]] linnades ja isegi Peterburis suur müügiedu.<ref>[https://web.archive.org/web/20101215093740/http://www.hot.ee/poltsamaamuuseum/Uue_Poltsamaa_MOIS.html Uue-Põltsamaa mõis]. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 05.12.2012</ref> ==Kõrvalhooned== [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa kuivati.jpg|pisi|Mõisa kuivati varemed]] [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Mõisa teenijatemaja]] Uue-Põltsamaa mõisa hoonestusest ja haljastusest alates 1877. aastast annab hea ülevaate [[Ajalooarhiiv]]is olev mõisa kaart: toona kuulus mõisa majapidamisse kaks veskit ja kaks saeveskit, rehi, ringlaut lehmade jaoks, härjatall, hobusetall, viinavabrik, õllekoda, trahter, kaks kasvuhoonet, sepikoda, hulk aitasid ja keldreid. Häärberi juures olid ka valitseja ja järelevaataja ning töötajate elamud. ==Mõisapark== [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa park 2.JPG|pisi|left|Mõisapark]] [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa park 4.jpg|pisi|left|Mõisapark]] Mõisapark rajati [[Prantsuse park|Prantsuse stiilis]] regulaarpargina, selle teedevõrgustik on osaliselt säilinud. Nüüdseks on park muutunud kõrgete puudega [[parkmets]]aks. [[Wilhelm Stavenhagen]] kirjeldab kogumikus "[[Album baltischer Ansichten]]" Uue-Põltsamaad: Ilusad aiad, alleed ja saar jõe keskel muutsid kogu selle paikkonna ööbikute eluasemeks. Missuguseid varjulisi radu, pärnade sõõre, meeldivaid puhkekohti, orvasid, haljaid lehtlaid, läbipaistmatuid tihnikuid ja muid huvitavusi see pakkus! Kõikjal lõikus läiklevaid ojasid ja tiike sesse maastikku, mis oli tervikuks ühendatud kaarsildade abil. Praegu asub lisaks säilinud teedevõrgustikule peaallee lõpus väike kõrgendik – [[Murelimägi]], kus oli varem kasvuhoone.<ref name="allikas2">[https://web.archive.org/web/20121130070934/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=uus Uue-Põltsamaa mõis]. Põltsamaa turismi koduleht. Vaadatud 25.01.2012</ref> ==Vaata ka== *[[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17658 Uue-Põltsamaa mõis (Põltsamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Commons|Category:Uue-Põltsamaa Manor}} {{Põltsamaa kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.657777|EW=25.968333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Uue-Põltsamaa mõis| ]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] gdsth76d8anm52qqtgv3jiyx4j3pobu 7261099 7261098 2026-10-28T18:35:44Z Funktsionalism-modernism 231916 7261099 wikitext text/x-wiki [[File:Uue-Põltsamaa mõisa peahoone.jpg|pisi|Uue-Põltsamaa mõisa peahoone]]'''Uue-Põltsamaa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Oberpahlen'') oli [[mõis]] [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa]] linnas. ==Ajalugu== Uue-Põltsamaa mõis eraldus [[Vana-Põltsamaa mõis]]ast [[18. sajand]]i esimesel poolel. Mõisasüda asub [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] vasakul kaldal, praktiliselt otse lossi vastas üle jõe. Pärast mõisaomaniku, [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] riigitegelase [[Heinrich von Fick]]i surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]. Enne jagamist kuulusid [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Peeter I]] [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]ule, Heinrich Claus von Fickile kolm kihelkonda: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]]. 1750. aastal jagati [[Põltsamaa loss]]ile kuulunud maad nii, et [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] paremkaldale jäi [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-]] (''Schloß-Oberpahlen'') ja vasakkaldale sai Uue-Põltsamaa mõis (''Neu-Oberpahlen''). [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] perekonna ([[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]] (1790–1875), Eduard Karl Balthasar von Lilienfeld (1825–1903), Friedrich Karl Heinrich von Lilienfeld (1871–1945)) omandusse jäi mõis kuni 1919. aastani, mil see [[Riigistamine|riigista]]ti [[1919. aasta maareform]]iga. == Mõisaansambel == Mõisaansambel härrastemaja, kõrvalhoonete ja mõisapargiga rajati 18. sajandi kolmandal veerandil.<ref name="allikas">[http://tng.tln.edu.ee/Eesti%20kultuurilugu/J%f5gevamaa.pdf Uue-Põltsamaa mõis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti kultuurilugu. Vaadatud 02.12.2012</ref> Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Seda kaunistasid tahvliteks jagatud seinapinnad, peenelõikeline [[hammaskarniis]], [[kannelüür]]idega [[friis]], peeglid ja [[ampiir]]stiilis [[kahhel]]ahjud. Väärtuslikke interjöörielemente nagu ahje ja [[stukk]]-kaunistusi – leidus teisteski ruumides. [[Barokk|Barokne]] härrastemaja on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. [[Fassaad]]e liigendavad lamedad [[pilaster|pilastrid]], mis vahelduvad ühtlases rütmis akende ning [[petikaken]]dega. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitis hoone põhjatiival on pärit hilisemast ajast.<ref name="allikas" /> 1921. aastal kolis mõisahoonesse [[Põltsamaa Reaalgümnaasium]]. Kool (hiljem [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] ja [[Põltsamaa Keskkool]]) kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil Põltsamaa Keskkooli kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse.<ref>[http://www.mois.ee/vilj/uuepoltsamaa.shtml Uue-Põltsamaa mõis]. Mõisaportaal www.mois.ee. Vaadatud 05.12.2012</ref> Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Mõisa omanik [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] rajas mõisa 1770. aastal [[Puuder|puudri]]vabriku. Selles valmistati nii odavat valget juukse[[Puuder|puud]]rit kui ka kallist värvilist näopuudrit; nisu hangiti eelkõige [[Kuusiku mõis]]ast, mis kuulus ka Lilienfeldile ja kus oli ka alates 1780. aastast vasknaelu valmistanud vasevalamiskoda. Aastatulu oli mõnisada rubla. Üleminek [[Torma Maarja kogudus|Torma]] [[pastor]]i [[Georg Eisen von Schwarzenberg]]i leiutatud [[tehnoloogia]] järgi toodetud [[kartulitärklis]]e kasutamisele nisujahu asemel odavdas puudrit ning andis seega omanikule enam kasumit. Võistluses oma sugulase von Lauw'ga (Ficki väimehe [[Johann Woldemar von Lauw]]ga) oli Lilienfeld loonud nii selle vabriku sisustamise kui ka elumajade ehitamise teel [[Uue-Põltsamaa]] aleviku. Sinna asusid elama saksa käsitöölised. Seega oli Põltsamaa asulas nüüd kuni 500 elanikku, suuremalt jaolt sakslased.<ref name="allikas2" /> Puudril oli [[Liivimaa]] linnades ja isegi Peterburis suur müügiedu.<ref>[https://web.archive.org/web/20101215093740/http://www.hot.ee/poltsamaamuuseum/Uue_Poltsamaa_MOIS.html Uue-Põltsamaa mõis]. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 05.12.2012</ref> ==Kõrvalhooned== [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa kuivati.jpg|pisi|Mõisa kuivati varemed]] [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Mõisa teenijatemaja]] Uue-Põltsamaa mõisa hoonestusest ja haljastusest alates 1877. aastast annab hea ülevaate [[Ajalooarhiiv]]is olev mõisa kaart: toona kuulus mõisa majapidamisse kaks veskit ja kaks saeveskit, rehi, ringlaut lehmade jaoks, härjatall, hobusetall, viinavabrik, õllekoda, trahter, kaks kasvuhoonet, sepikoda, hulk aitasid ja keldreid. Häärberi juures olid ka valitseja ja järelevaataja ning töötajate elamud. ==Mõisapark== [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa park 2.JPG|pisi|left|Mõisapark]] [[Pilt:Uue-Põltsamaa mõisa park 4.jpg|pisi|left|Mõisapark]] Mõisapark rajati [[Prantsuse park|Prantsuse stiilis]] regulaarpargina, selle teedevõrgustik on osaliselt säilinud. Nüüdseks on park muutunud kõrgete puudega [[parkmets]]aks. [[Wilhelm Stavenhagen]] kirjeldab kogumikus "[[Album baltischer Ansichten]]" Uue-Põltsamaad: Ilusad aiad, alleed ja saar jõe keskel muutsid kogu selle paikkonna ööbikute eluasemeks. Missuguseid varjulisi radu, pärnade sõõre, meeldivaid puhkekohti, orvasid, haljaid lehtlaid, läbipaistmatuid tihnikuid ja muid huvitavusi see pakkus! Kõikjal lõikus läiklevaid ojasid ja tiike sesse maastikku, mis oli tervikuks ühendatud kaarsildade abil. Praegu asub lisaks säilinud teedevõrgustikule peaallee lõpus väike kõrgendik – [[Murelimägi]], kus oli varem kasvuhoone.<ref name="allikas2">[https://web.archive.org/web/20121130070934/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=uus Uue-Põltsamaa mõis]. Põltsamaa turismi koduleht. Vaadatud 25.01.2012</ref> ==Vaata ka== *[[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17658 Uue-Põltsamaa mõis (Põltsamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/3751435 Uue-Põltsamaa mõisa saal, ahi (foto)] {{Commons|Category:Uue-Põltsamaa Manor}} {{Põltsamaa kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.657777|EW=25.968333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Uue-Põltsamaa mõis| ]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] amyny9zqsf061m9up8kfkcigokypk51 Hille Tänavsuu 0 310779 7261331 6450557 2026-10-29T08:37:49Z ~2026-57600-80 240755 7261331 wikitext text/x-wiki '''Hille Tänavsuu''' ([[17. september]] [[1941]] [[Kohila vald]] – [[5. aprill]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. Ta lõpetas [[1972]]. aastal kaugõppes [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19720630 Hüvasti alma mater!] TRÜ. Tartu Riiklik Ülikool nr 21, 30. juuni 1972. Lk 3</ref><ref>http://www.aki.ut.ee/et/instituut/vilistlastele/vilistlaste-nimekirjad{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta töötas pärast [[Kohila Keskkool]]i lõpetamist 1960. aastal ajalehes [[Säde]] ja hiljem pikemalt [[Õhtuleht|Õhtulehe]] peatoimetaja asetäitjana. Aastail 1997–2005 töötas ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] Tallinna korrespondendina ja seejärel [[Postimees|Postimehe]] reporter-toimetajana. ==Tunnustus== 2006 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige ==Isiklikku== Tema poeg [[Toivo Tänavsuu|Toivo]] on ajakirjanik ning arst. ==Vaata ka== * [[SA Hille Tänavsuu Vähiravifond]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.delfi.ee/artikkel/68384871 Lahkus ajakirjanik Hille Tänavsuu]. Delfi, 8. aprill 2014 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q3vrb33B3Npy Haud Hageri kalmistul] {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tänavsuu, Hille}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Hageri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2014]] kx1vn61m20qlvxj6ulrd828m1c3e9uz 7261340 7261331 2026-10-29T08:59:28Z ~2026-57600-80 240755 7261340 wikitext text/x-wiki '''Hille Tänavsuu''' ([[17. september]] [[1941]] [[Kohila vald]] – [[5. aprill]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. Ta lõpetas [[1972]]. aastal kaugõppes [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19720630 Hüvasti alma mater!] TRÜ. Tartu Riiklik Ülikool nr 21, 30. juuni 1972. Lk 3</ref><ref>http://www.aki.ut.ee/et/instituut/vilistlastele/vilistlaste-nimekirjad{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta töötas pärast [[Kohila Keskkool]]i lõpetamist 1960. aastal ajalehes [[Säde]] ja hiljem pikemalt [[Õhtuleht|Õhtulehe]] peatoimetaja asetäitjana. Aastail 1997–2005 töötas ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] Tallinna korrespondendina ja seejärel [[Postimees|Postimehe]] reporter-toimetajana. On maetud Hageri kalmistule. ==Tunnustus== 2006 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige ==Isiklikku== Tema poeg [[Toivo Tänavsuu|Toivo]] on ajakirjanik ning arst. ==Vaata ka== * [[SA Hille Tänavsuu Vähiravifond]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.delfi.ee/artikkel/68384871 Lahkus ajakirjanik Hille Tänavsuu]. Delfi, 8. aprill 2014 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q3vrb33B3Npy Haud Hageri kalmistul] {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tänavsuu, Hille}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Hageri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2014]] b33i6o0dajlj682xqfgelagxjupykpj Anu Raudsepp 0 311213 7260956 7072377 2026-10-28T12:19:32Z Morel 26171 pilt 7260956 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Anu Raudsepp | pilt = Anu Raudsepp 2026.jpg | pildiallkiri = Anu Raudsepp mälestuskonverentsil "Sulev Vahtre 100", 11. september 2026. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1962|5|12}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = ajaloolane | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = [[Tartu 8. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (BA, MA, PhD) | doktoritöö = "[https://dspace.ut.ee/items/199ce3a7-ce87-450a-92af-cf46cacec7ab Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides] 1944-1985" (2005) | doktoritöö_juhendaja = [[Mati Laur]] | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Mann Loper]] | tunnustus = [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] | abikaasa = | lapsed = | autogramm = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Anu Raudsepp''' (sündinud [[12. mai|12. mail]] [[1962]] [[Tartu|Tartus]]<ref name="EAÜS">{{Netiviide |url=https://www.eays.edu.ee/liikmed/anu-raudsepp |pealkiri=EAÜS - Anu Raudsepp |autor=[[Aare Ristikivi]] |kasutatud=21. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts]]}}</ref>) on [[Eesti]] [[ajaloolane]], [[filosoofiadoktor]], [[Tartu Ülikool]]i [[ajaloo didaktika]] kaasprofessor. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on ajaloo didaktika ja [[Eesti lähiajalugu]], täpsemalt [[Eesti kultuuriajalugu|kultuuri]]-, [[Eesti haridusajalugu|haridus-]] ja [[Eesti sisejulgeolek|sisejulgeoleku]] ajalugu.<ref name="ETIS" /> == Haridus == Aastatel 1977–1980 õppis ta [[Tartu 8. Keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse eriklassis, astudes lõpetamise järel sisse [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskonda]], mille lõpetas ajaloo ja ajalooõpetaja erialal 1985. aastal lõputööga "Rahvaharidus [[Sangaste]]s 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul".<ref name="EAÜS" /><ref name="ETIS" /><ref>[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1985/06/28/2 ÕNNELIKKU LÕPPU! ÕNNELIKKU ALGUST!], TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 20, 28 juuni 1985</ref> 1994. aastal asus ta uuesti Tartu Ülikoolis õppima ajalugu, kaitstes 1998. aastal [[Tiit Rosenberg]]i juhendatud magistritöö "[[Riia Vaimulik Seminar]] (1846-1918) Eesti kultuuriloos", misjärel astus doktorantuuri ja kaitses 2005. aastal [[Mati Laur]]i juhendamisel doktoriväitekirja "Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944-1985".<ref name="ETIS" /> == Teadustöö ja karjäär == Ajaloo didaktikuna on ta oma teadustöös keskendunud eeskätt õpikute analüüsile, pöörates eriti tähelepanu vaenlase kuvandi uurimisele.<ref name="EAÜS" /> Töötas 1985–1990 [[Viljandi 5. Keskkool]]i ajalooõpetajana ja 1990–1991 [[Viljandi 9. Kutsekeskkool]]i ajalooõpetaja.<ref name="ETIS" /> 1991. aastal sai temast [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonna]] sekretär, kellena ta töötas 1993. aasta lõpuni, misjärel asus 1994. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] vanembibliograafiks. Aasta hiljem siirdus ta assistendina tööle ülikooli, saades ülejärgmisel aastal õppeülesande täitjaks. Vahemikus 1998–2014 töötas ta [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudis]] ajaloo didaktika lektorina, tõustes 2017. aastal samal erialal dotsendiks ja 2023. aastal kaasprofessoriks. Seejuures oli ta aastatel instituudi 2007–2008 erakorraline Eesti ajaloo vanemteadur ning 2014–2019 ka programmijuht. 2008. aastast juhatab ta ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskust.<ref name="ETIS">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Anu_Raudsepp/est |pealkiri=Anu Raudsepp <nowiki>|</nowiki>CV |väljaandja=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |kasutatud=21. jaanuar 2026}}</ref> Ülikoolitöö kõrvalt oli Raudsepp vahemikus 2013–2014 [[Kõrveküla Põhikool]]i ajalooõpetaja ning 2017–2018 ja 2021–2024 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i erakorraline vanemteadur.<ref name="ETIS" /> Raudsepp kuulub 1998. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja 2000. aastast [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilisse Ajalooselts]]i. Alates 2005. aastast on taInternational Society for Didactics of History liige, 2018. aastast [[Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts]]i auliige<ref name="EAÜS" /> ja 2024. aastast [[Sisekaitsemuuseum]]i MTÜ juhatuse liige. == Tunnustus == * 2009 Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi klaasmedal<ref name="ETIS" /> * 2012 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref><ref name="ETIS" /> * 2022 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref><ref name="ETIS" /> == Teadustöid == * ''Riia Vaimulik Seminar 1846-1918''. Tartu, 1998. * ''Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944-1985''. Tartu, 2005. * "Lõssenkism ja Tartu Ülikooli bioloogiaosakond stalinismi ajal". – ''[[Ajalooline Ajakiri]]'' 2009, 1/2, lk. 179 - 196. * Anu Raudsepp, [[Ülle Luisk]]. "History Teaching in Estonia". – Erdmann, Elisabeth; Hasberg, Wolfgang (Ed.). ''Facing-Mapping-Bridging Diversity: Foundation of a European Discourse on History education'', Schwalbach/Ts, 2011, lk. 211−238. * Anu Raudsepp; [[Karin Hiiemaa]]. "Vaenlase kuvandi loomine 1920.-1930. aastate NSVL eestikeelses õppekirjanduses". – [[Tuna]], 2, 2013, lk. 84−96. * Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa. "The image of the other: The example of the Russians and Germans on the basis of an analysis of Estonian history textbooks". – ''Yearbook of the International Society of History Didactics'', 2013, lk. 45−55. * "Leevaku hüdroelektrijaama taastamine komsomoli löökehitusena 1947 - müüt või reaalsus?" – ''[[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]], 2015, lk. 73−98. * "Rahvarõivad ja esimene Eesti nõukogude üldlaulupidu – rahvarõivad ideoloogia kütkes". – ''Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat'', 2015, lk. 60−75. * "Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis". – ''[[Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi]]'', 2016, lk. 121−140. * "On Enemy Image in the Cold War Period History Textbooks Used in Estonia". – Gautschi, Peter; Furrer, Markus (Eds). ''Remembering and Recounting the Cold War - Commonly Shared History?'', Schwalbach/Ts, 2017, lk. 29−46. * "Eduard Wiiralt`s Unknown Matchbox Picture from Vienna, 24 December 1944". – ''[[Baltic Journal of Art History]]'', 2017, 13, lk. 259−271. * "Kooliõpetaja Gustav Martinsoni (1888-1959) rahvuslik-kultuuriliste vaadete mõjutegurid Esimeses maailmasõjas". – ''Ajalooline Ajakiri'', 2018, 1, lk. 3-26. * Anu Raudsepp, [[Tõnu Tannberg]]. "The Impact of World War I on the rise of national states: challenges of history textbook writing". – ''[[International Journal of Research on History Didactics, History Education and History Culture]]. Yearbook of the International Society of History Didactics'', 2018, lk. 159−178. * [[Lauri Kann]], Anu Raudsepp. ''Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni''. Tallinn, 2018. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Raudsepp, Anu}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] biglbdt9o2ofu91c5stxcplogc6lota 7260957 7260956 2026-10-28T12:20:46Z Morel 26171 Dspace'i tuleb linkida handle'iga (püsiviit), mitte lõppaadressiga 7260957 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Anu Raudsepp | pilt = Anu Raudsepp 2026.jpg | pildiallkiri = Anu Raudsepp mälestuskonverentsil "Sulev Vahtre 100", 11. september 2026. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1962|5|12}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = ajaloolane | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = [[Tartu 8. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (BA, MA, PhD) | doktoritöö = "[http://hdl.handle.net/10062/665 Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides] 1944-1985" (2005) | doktoritöö_juhendaja = [[Mati Laur]] | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Mann Loper]] | tunnustus = [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] | abikaasa = | lapsed = | autogramm = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Anu Raudsepp''' (sündinud [[12. mai|12. mail]] [[1962]] [[Tartu|Tartus]]<ref name="EAÜS">{{Netiviide |url=https://www.eays.edu.ee/liikmed/anu-raudsepp |pealkiri=EAÜS - Anu Raudsepp |autor=[[Aare Ristikivi]] |kasutatud=21. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts]]}}</ref>) on [[Eesti]] [[ajaloolane]], [[filosoofiadoktor]], [[Tartu Ülikool]]i [[ajaloo didaktika]] kaasprofessor. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on ajaloo didaktika ja [[Eesti lähiajalugu]], täpsemalt [[Eesti kultuuriajalugu|kultuuri]]-, [[Eesti haridusajalugu|haridus-]] ja [[Eesti sisejulgeolek|sisejulgeoleku]] ajalugu.<ref name="ETIS" /> == Haridus == Aastatel 1977–1980 õppis ta [[Tartu 8. Keskkool]]is eesti keele ja kirjanduse eriklassis, astudes lõpetamise järel sisse [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskonda]], mille lõpetas ajaloo ja ajalooõpetaja erialal 1985. aastal lõputööga "Rahvaharidus [[Sangaste]]s 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul".<ref name="EAÜS" /><ref name="ETIS" /><ref>[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1985/06/28/2 ÕNNELIKKU LÕPPU! ÕNNELIKKU ALGUST!], TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 20, 28 juuni 1985</ref> 1994. aastal asus ta uuesti Tartu Ülikoolis õppima ajalugu, kaitstes 1998. aastal [[Tiit Rosenberg]]i juhendatud magistritöö "[[Riia Vaimulik Seminar]] (1846-1918) Eesti kultuuriloos", misjärel astus doktorantuuri ja kaitses 2005. aastal [[Mati Laur]]i juhendamisel doktoriväitekirja "Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944-1985".<ref name="ETIS" /> == Teadustöö ja karjäär == Ajaloo didaktikuna on ta oma teadustöös keskendunud eeskätt õpikute analüüsile, pöörates eriti tähelepanu vaenlase kuvandi uurimisele.<ref name="EAÜS" /> Töötas 1985–1990 [[Viljandi 5. Keskkool]]i ajalooõpetajana ja 1990–1991 [[Viljandi 9. Kutsekeskkool]]i ajalooõpetaja.<ref name="ETIS" /> 1991. aastal sai temast [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonna]] sekretär, kellena ta töötas 1993. aasta lõpuni, misjärel asus 1994. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] vanembibliograafiks. Aasta hiljem siirdus ta assistendina tööle ülikooli, saades ülejärgmisel aastal õppeülesande täitjaks. Vahemikus 1998–2014 töötas ta [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudis]] ajaloo didaktika lektorina, tõustes 2017. aastal samal erialal dotsendiks ja 2023. aastal kaasprofessoriks. Seejuures oli ta aastatel instituudi 2007–2008 erakorraline Eesti ajaloo vanemteadur ning 2014–2019 ka programmijuht. 2008. aastast juhatab ta ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskust.<ref name="ETIS">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Anu_Raudsepp/est |pealkiri=Anu Raudsepp <nowiki>|</nowiki>CV |väljaandja=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |kasutatud=21. jaanuar 2026}}</ref> Ülikoolitöö kõrvalt oli Raudsepp vahemikus 2013–2014 [[Kõrveküla Põhikool]]i ajalooõpetaja ning 2017–2018 ja 2021–2024 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i erakorraline vanemteadur.<ref name="ETIS" /> Raudsepp kuulub 1998. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja 2000. aastast [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilisse Ajalooselts]]i. Alates 2005. aastast on taInternational Society for Didactics of History liige, 2018. aastast [[Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts]]i auliige<ref name="EAÜS" /> ja 2024. aastast [[Sisekaitsemuuseum]]i MTÜ juhatuse liige. == Tunnustus == * 2009 Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi klaasmedal<ref name="ETIS" /> * 2012 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref><ref name="ETIS" /> * 2022 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref><ref name="ETIS" /> == Teadustöid == * ''Riia Vaimulik Seminar 1846-1918''. Tartu, 1998. * ''Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944-1985''. Tartu, 2005. * "Lõssenkism ja Tartu Ülikooli bioloogiaosakond stalinismi ajal". – ''[[Ajalooline Ajakiri]]'' 2009, 1/2, lk. 179 - 196. * Anu Raudsepp, [[Ülle Luisk]]. "History Teaching in Estonia". – Erdmann, Elisabeth; Hasberg, Wolfgang (Ed.). ''Facing-Mapping-Bridging Diversity: Foundation of a European Discourse on History education'', Schwalbach/Ts, 2011, lk. 211−238. * Anu Raudsepp; [[Karin Hiiemaa]]. "Vaenlase kuvandi loomine 1920.-1930. aastate NSVL eestikeelses õppekirjanduses". – [[Tuna]], 2, 2013, lk. 84−96. * Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa. "The image of the other: The example of the Russians and Germans on the basis of an analysis of Estonian history textbooks". – ''Yearbook of the International Society of History Didactics'', 2013, lk. 45−55. * "Leevaku hüdroelektrijaama taastamine komsomoli löökehitusena 1947 - müüt või reaalsus?" – ''[[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]], 2015, lk. 73−98. * "Rahvarõivad ja esimene Eesti nõukogude üldlaulupidu – rahvarõivad ideoloogia kütkes". – ''Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat'', 2015, lk. 60−75. * "Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis". – ''[[Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi]]'', 2016, lk. 121−140. * "On Enemy Image in the Cold War Period History Textbooks Used in Estonia". – Gautschi, Peter; Furrer, Markus (Eds). ''Remembering and Recounting the Cold War - Commonly Shared History?'', Schwalbach/Ts, 2017, lk. 29−46. * "Eduard Wiiralt`s Unknown Matchbox Picture from Vienna, 24 December 1944". – ''[[Baltic Journal of Art History]]'', 2017, 13, lk. 259−271. * "Kooliõpetaja Gustav Martinsoni (1888-1959) rahvuslik-kultuuriliste vaadete mõjutegurid Esimeses maailmasõjas". – ''Ajalooline Ajakiri'', 2018, 1, lk. 3-26. * Anu Raudsepp, [[Tõnu Tannberg]]. "The Impact of World War I on the rise of national states: challenges of history textbook writing". – ''[[International Journal of Research on History Didactics, History Education and History Culture]]. Yearbook of the International Society of History Didactics'', 2018, lk. 159−178. * [[Lauri Kann]], Anu Raudsepp. ''Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni''. Tallinn, 2018. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Raudsepp, Anu}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] n0t17b2p2swovcxm629wbudw54ht07t Rutikvere mõis 0 311813 7261094 6723123 2026-10-28T18:25:00Z Funktsionalism-modernism 231916 Pildid välislingid 7261094 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rutikvere mõis.jpg|pisi|Rutikvere mõis 1920-30-ndatel]] [[Fail:Rutikvere mõisa varemed.jpg|thumb|Rutikvere mõisa varemed, tagumine pool]] '''Rutikvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ruttigfer'', varem ''Zweifelshof'' ja ''Gutmansbeck'') oli [[rüütlimõis]] [[Viljandimaa]]l ja [[Pärnu kreis]]is [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]. Tänapäeval paiknevad mõisa maad ja mõisasüda osalt [[Järva maakond|Järva]] ja osalt [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Maakondi lahutab [[Põltsamaa jõgi]]. == Ajalugu == Esmateated mõisast pärinevad 1514. aastast, mil ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] annetas kolm [[adramaa]]d Põltsamaa kihelkonnas Wilhelm von Zwifelnile (Zweifeln). 1595. aastal kinnistas [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] mõisa von Zwifelni pärijatele. 17. sajandi keskpaigas kuulus Rutikvere mõis Johann Buxhöwdenile. 1645. aastal annetas kuninganna [[Kristiina]] mõisa Philip Uhlftädtile. 1662. aastal läks mõis kingiks [[Erik von Pistohlkors]]ile. 1660. aastatest kuni 1919. aastal toimunud võõrandamiseni oli mõis von [[Pistohlkors]]ide omanduses. 1680. aastatel sattus Rutikvere mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] alla, kuid seoses Rootsi võimu vahetumisega Vene võimu vastu restitueeriti mõis 1712. aastal von Pistohlkorsidele. Otto Friedrich von Pistohlkorsi (1726–1755) järeltulijate valduses oli Rutikvere pärusmõis kuni 1919. aastal toimunud võõrandamiseni. Otto Friedrich von Pistohlkors suri 1755. aastal kõigest 28 aasta vanuselt. 1756. aastal vormistas Johann Erich von Pistohlkors Rutikvere mõisa [[Postumia|postuumselt]] oma pojale Otto Friedrichile, viimase lesele Dorothea Elisabethile ning nende alaealistele poegadele [[Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831)|Otto Friedrich II]]-le (10.03.1754–10.06.1831)<ref>Merlin Lumiste, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33685/Merlin_Lumiste_2013.pdf OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORSI (1754-1831) ELU JA TEGEVUS LIIVIMAAL], TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Arhiivinduse õppetool. Tartu 2013.</ref> ja Woldemar Conradile (1755–1801). 1774. aastal otsustasid täisikka jõudnud vennad Otto Friedrich II ja Woldemar Conrad von Pistohlkors oma pärandi jaotada ning Rutikvere mõis ja kolm karjamõisa – [[Kaave mõis|Kaave]], [[Nurga mõis|Nurga]] (Nurkafer) ja [[Uinvilja mõis|Uinvilja]] (Uinwilja) – koos kõigi päraldiste, ettevõtete, karja, viinapõletuskatla ja muu majapidamiskraamiga sai Vene sõjaväes teeninud Otto Friedrichile, kes tasus pärandiosa oma vennale Woldemar Conradile. 1781. aastal läks Otto Friedrich von Pistohlkors II [[major]]ina erru ning asus ise Rutikvere mõisa majandama. 1783. aastal nimetas ta Rutikvere mõisale kuuluvad karjamõisad oma poegade järgi Karlswaldiks (Uinvilja), Jürgensbachiks ([[Pendi mõis|Pendi]]) ja Friedrichshofiks (Nurga). 1803. aastaks oli Otto Friedrich von Pistohlkors Rutikvere mõisa piiresse rajanud kokku 54 hoonet. Nende hulgas olid ehitusjärgus kivist eluhoone; karjaaed (''Viehgarten''); suur kivist, viie eluruumiga kasvuhoone (''Gewächshaus'') koos võlvitud keldriga; suur jõeäärne kivist hoone, kus olid mõisavalitsejale ja viinameistrile mõeldud ruumid (viinaköök (''Brantweinsküche'') oli samuti ligidal), samuti asus seal õllepruulikoda (''Bierbrauerei'') ja linnasekoda (''Mälzerei'') ning sepa elamine, töö- ja söeruum; nuumtall 50 härjale; võlvikelder; suur kivist gooti stiilis veski kolme veskikivi ja ühe saega, samuti möldrile mõeldud ruumid; külalistemaja; puidust häärber (''Herberge''); tagavara magasiait; vana puidust elumaja; puidust topeltait (''doppelte Klete''), viinaait (''Brantweinsklete''), topeltrehi tuulekambriga (''doppelte Riege mit der Windkammern''); vana linnaserehi (''Malzriege''), mis oli võetud kasutusele tisleri töökojana; püttsepa maja; veski juures olev tall; veski juures asuv rehi. Mõisapere nimekirja kuulus 1805. aastal 30 mees- ja 29 naishinge. 1807. aastal läks Rutikvere mõis sekvestri alla. 1814. aastal rentis [[Liivimaa Maakrediidi Selts|Liivimaa Maakrediidiselts]] mõisa Otto Friedrich von Pistohlkors II-le, kes jäi 1821. aastani mõisa rentnikuks. 1821. aastal ostis tema poeg Otto Friedrich IV von Pistohlkors uuel enampakkumisel mõisa täielikult maakrediidiseltsi käest välja. 1851. aastal omandas mõisa Otto Friedrich IV poeg Alexander (1820–1896). Ta pärandas selle oma pojale [[Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkors]]ile (1856–1940), kes jäi viimaseks von Pistohlkorside suguvõsast Rutikvere mõisa omanikuks. [[Fail:Rutikvere mõis 1930ndatel.tif|pisi|Rutikvere mõis 1930-ndatel]] 1919. aastal [[1919. aasta maareform|võõrandas]] Eesti Vabariik mõisa. Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkorsi käsutusse jäi perekonna kalmistu ja häärberi juures olev väike maatükk, kuhu ta ehitas uue kahekorruselise elumaja. 1954. aastal toimunud tulekahju järel on peahoone seisnud varemeis.<ref>V. Ranniku: [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3355 Rutikvere mõisa peahoone], Muinsuskaitseameti fotokogu, 1965</ref> Hoonest on säilinud vaid müürid. Varemed on eravalduses. Rutikvere mõisa peahoone varemed, park ja suur osa kõrvalhooneid paiknevad Põltsamaa jõe vasakkaldal [[Järvamaa]]l [[Järva vald|Järva vallas]]. Veskiveski, enamik mõisa sihiteest ja [[Kütimäe kalmistu]] on [[Jõgevamaa]]l [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Kalmistu juures on kabel.<ref>[https://web.archive.org/web/20150402151755/http://parand.kul.ee/feedback?recordId=oai:MUINAS:31224 Rutikvere kabel Järva maakond Koigi vald Arisvere küla], Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas, Jaan Vali fotokogu</ref> Endise mõisasüdame juures [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ääres paikneb tänapäeval Rutikvere kalakasvandus.{{Lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=404 Rutikvere mõis] kultuurimälestiste registris * [https://www.mois.ee/vilj/rutikvere.shtml Rutikvere mõisast Eesti mõisaportaalis] * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17685 Rutikvere mõis (Põltsamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is * [https://www.muis.ee/museaalview/1477284 Joonistused Rutikvere mõisa sisekujundusest (1797 - 1816)] * [https://www.muis.ee/museaalview/1490969 Joonistused Rutikvere mõisa rotundist (1797 - 1816)] * [https://www.muis.ee/museaalview/1490968 Joonistused Rutikvere mõisa sisekujundusest (18. saj lõpp)] * [https://www.muis.ee/museaalview/652673 Rutikvere mõis (foto)] {{Põltsamaa kihelkond}} [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Rutikvere mõis| ]] 8tjz05q95h668ce2rrrjam1ayr4f28s Ervita mõis 0 313221 7261061 7134258 2026-10-28T15:01:36Z Funktsionalism-modernism 231916 7261061 wikitext text/x-wiki '''Ervita mõis''' ([[saksa keel]]es ''Erwita'') oli [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Ervita]]l asunud [[rüütlimõis]].[[Pilt:Ervita mõisa peahoone.jpg|pisi|Mõisa peahoone]]Kirjalikes allikates mainiti Ervita (Ärvita) mõisa esimest korda [[1663]]. aastal{{lisa viide}}. Ervita mõisnikud: *1645 Hans Strasburg *1663, 1678 Franz Strassburg *1732 Agneta Helene von Lieven (eelmise tütar) *Gustav Reinhold von Lode (sureb 1753) *1753 Adam Friedrich von Knorring (sureb 1761) *1790 Fromhold von Knorring (eelmise poeg, sureb 1811) *1813 Gotthard von Knorring *1829 Hermann von Saltza *1830 (panditud Carl von Liphartile) *1853 Anna von Wrede (sündinud Salza) *1881 Hermann von Wrede (eelmise poeg) ==Majandushooned== Mõisa majandushoonetest on säilinud ait ning [[tuuleveski]]. [[Ervita tuuleveski]] kuulub arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Septembris [[2009]] sai firma [[Gromell OÜ]] kooskõlastuse tuuleveski restaureerimiseks ja augustis [[2012]] tuuleveski aida muuseumiks rekonstrueerimiseks. Mõlemad ehitised said kasutusloa [[1. juuni]]l 2012. Möldrimajja soovitakse hiljem teha toitlustuskoht.[[Pilt:Windmill Ervita in Estonia.jpg|pisi|Ervita mõisa tuuleveski vare]]Laudad ja tallid moodustasid pika hooneterea aida otsas, millest kaks olid krohvitud välisseintega paekivihooned. Küün oli maakivist tulpadega. ==Park== 19. sajandi esimesel poolel ehitatud klassitsistlikku mõisahoonet ümbritsevas mõisapargis kasvavad põhiliselt [[vaher]], [[tamm]] ja [[pärn]]. == Välislingid == {{Commons|Category:Ervita manor}} * [http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=322 Ervita mõis] kultuurimälestiste registris * [https://www.muis.ee/museaalview/1463507 Ervita mõis 1984. aastal (foto)] {{Koeru kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Wredede mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Lievenite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] 5fqt2ehmer1wjxb0fxu36ul593vz34o Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik 0 315193 7261385 7042246 2026-10-29T10:42:02Z ~2026-46098-92 239894 7261385 wikitext text/x-wiki '''Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik''' ({{keel-de| Evangelisch-Lutherische Landeskirche Sachsens}}) on [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[liidumaa]]l tegutsev [[luterlus|luterlik]] [[Kirik (institutsioon)|kirik]]. Kirikul on 3 [[Kirikuringkond|ringkonda]] (''Regionalkirchenamt''), 15 [[praostkond]]a (''Kirchenbezirk''), 289 [[kogudus]]t ja 557 793 liiget (2025). Saksi Evangeelse Luterliku Maakiriku pea on [[piiskop]] [[Jochen Bohl]]. Kuigi [[piiskop]]i kirikuks on [[Meißeni toomkirik]], asub kiriku administratiivne keskus [[Dresden]]is. Kirikule kuulub [[Meißeni Evangeelne Akadeemia]]. Kiriku tegevuspiirkond hõlmab endise [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigi]] ala, mille piirid kattusid [[Saksimaa|Saksi liidumaaga]] kuni [[1945]]. aastani (välja arvatud [[Bogatynia]]). Praegu hõlmab Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik enamiku [[Saksimaa]]st ja väikese osa [[Tüüringi]]st. Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik on [[Saksa Evangeelne Kirik|Saksa Evangeelse Kiriku]] (''Evangelische Kirche Deutschlands'') ja [[Saksa Ühendatud Evangeelne Luterlik Kiriku|Saksa Ühendatud Evangeelse Luterliku Kiriku]] (''Vereinigte Evangelisch-Lutherische Kirche Deutschlands'') liige. == Ajalugu == [[Reformatsioon]] viidi [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaal]] ametlikult läbi [[1539]]. aastal, mil kirikupea ülesandeid asus täitma [[maaisand]]. Kui [[1697]]. aastal sai [[kuurvürst]]ist [[katoliiklus|katoliiklane]], delegeeris ta evangeelse kiriku juhtimise oma nõunikele, alates [[1835]]. aastast kultusministeeriumile. Saksi kiriku kõrgemaks vaimulikuks oli [[ülemõuejutlustaja]], ameti poolest ühltasi ülemkonsistooriumi asepresident. Pärast [[Viini kongress]]i [[1815]] pidi [[Saksimaa kuningriik]] loovutama [[Preisimaa]]le alad, kus moodustati [[Saksimaa provints]]. [[1868]]. aastal hakkas kehtima sinodaalne kirikuseadus, mille kohaselt valiti [[1871]]. aastal esimene [[Saksi kirikukogu]]. [[1874]]. aastal lahutati kiriku ja riigi juhtimine. Kirikut asus juhtima [[konsistoorium]] Kultusministeeriumi alluvuses, st ministeeriumile jäi alles vaid kõigi usuühingute järelevalve roll. Seoses [[riigikirik]]u kadumisega ([[1918]]) sai Saksi kirik [[1922]]. aastal uue põhikirja, mis jõustus [[1926]]. aastal. Kiriku ametlikuks nimeks sai Saksi Vabariigi Evangeelne Luterlik Maakirik. [[Ülemõuejutlustaja]] asemel sai juhtivaks vaimulikuks [[piiskop]] (''Landesbischof''). Pärast esimese [[piiskop]]i ([[Ludwig Heinrich Ihmels|Ludwig Ihmels]]) surma [[1933]]. aasta suvel kasutas saksi siseminister Fritsch kiiresti juhust, et aidata kirikupea kohale natsionaalsotsialist [[Friedrich Otto Coch|Friedrich Coch]]. Vastuseks ministri tegudele kogunesid [[7. detsember|7. detsembril]] [[1933]] [[Dresdeni Siioni kirik]]usse [[Saksa tunnistuskirik|Tunnistuskiriku]] vaimulikud, kes otsustasid [[Friedrich Otto Coch|Friedrich Cochi]] kui eksiõpetajat [[piiskop]]ina mitte tunnistada. See omakorda kutsus esile sisemise võitluse Saksi maakirikus. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] astus Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik [[Saksa Evangeelne Kirik|Saksa Evangeelse Kiriku]] (''Evangelische Kirche Deutschlands'') liikmeks ning oli üks [[Saksa Ühendatud Evangeelne Luterlik Kiriku|Saksa Ühendatud Evangeelse Luterliku Kiriku]] (''Vereinigte Evangelisch-Lutherische Kirche Deutschlands'') asutajaliikmeid. Aastal [[1950]] sai Saksi kirik uue põhikirja, mis muudetud kujul ([[2008]]) praeguseni kehtib. [[Saksa Evangeelne Kirikupäev|Saksa Evangeelset Kirikupäeva]] on Saksi kirik võõrustanud kolm korda: [[1954]] ja [[1997]] [[Leipzig]]is ja [[2011]] [[Dresden]]is. == Struktuur ja juhtimine == Saksi Evangeelse Luterliku Maakiriku pea on [[kirikukogu]] poolt valitud [[piiskop]] (''Landesbischof''). === Kirikupead (piiskopid) === *[[1922]]–[[1933]] [[Ludwig Heinrich Ihmels|Ludwig Ihmels]] *[[1933]]–[[1945]] [[Friedrich Otto Coch|Friedrich Coch]] *[[1945]]–[[1947]] [[praost]] (''Landessuperintendent'') [[Franz Lau]] *[[1947]]–[[1953]] [[Carl Hugo Hahn|Hugo Hahn]] *[[1953]]–[[1971]] [[Gottfried Noth]] *[[1971]]–[[1994]] [[Johannes Hempel]] *[[1994]]–[[2004]] [[Volker Kreß]] *[[2004]]– [[Jochen Bohl]] === Kirikukogu (''Landessynode'') === [[Kirikukogu]] on kiriku „[[parlament]]“, mis alustas tegevust [[1871]]. aastal. Kirikukogu liikmed valitakse [[kogudus]]te poolt kuueks aastaks. Reeglipäraselt koguneb kirikukogu kahel korral aastas. '''Kirikukogu esimehed:''' *[[1871]] [[Karl von Gerber]] *[[1917]]–[[1927]] [[Friedrich Seetzen]] *[[1927]]–[[1933]] [[Woldemar Graf Vitzthum von Eckstädt]] *[[1948]]–[[1966]] [[Reimer Mager]] *[[1967]]–[[1983]] [[Johannes Cieslak]] *[[1983]]–[[1984]] [[Rainer Gaebler]] *[[1984]]–[[1996]] [[Rolf Böttcher]] *[[1996]]–[[2008]] [[Gudrun Lindner]] *[[2008]]– [[Otto Guse]] === Kirikuvalitsus (''Landeskirchenamt'') === Kirikuvalitsus asub [[Dresden]]is. '''Kirikuvalitsuse ([[konsistoorium]]i) esimehed:''' *[[1874]]–[[1875]] [[Eduard Freiherr von Könneritz]] *[[1875]]–[[1883]] [[Bernhard von Uhde]] *[[1883]]–[[1892]] [[Dietrich Otto von Berlepsch]] *[[1892]]–[[1910]] [[Johann Alfred von Zahn]] *[[1910]]–[[1927]] [[Franz Fürchtegott Böhme]] *[[1927]]–[[1933]] [[Friedrich Seetzen]] *[[1933]]–[[1945]] [[Johannes Klotsche]] *[[1945]]–[[1957]] [[Johannes Kurt Erich Kotte]] *[[1957]]–[[1959]] [[Rudolf Harzer]] *[[1960]]–[[1975]] [[Kurt Johannes]] *[[1975]]–[[1989]] [[Kurt Domsch]] *[[1990]]–[[2009]] [[Hans-Dieter Hofmann]] *[[2010]]– [[Johannes Kimme]] === Kirikuringkonnad (''Regionalkirchenamt'') ja praostkonnad (''Kirchenbezirk'') === '''[[Chemnitzi kirikuringkond]]''' *[[Annabergi praostkond]] *[[Aue praostkond]] *[[Auerbach praostkond]] *[[Chemnitzi praostkond]] *[[Marienbergi praostkond]] *[[Plaueni praostkond]] *[[Zwickau praostkond]] '''[[Dresdeni kirikuringkond]]''' *[[Bautzen-Kamenzi praostkond]] *[[Kesk-Dresdeni praostkond]] *[[Põhja-Dresdeni praostkond]] *[[Freibergi praostkond]] *[[Löbau-Zittau praostkond]] *[[Meißen-Großenhaini praostkond]] *[[Pirna praostkond]] '''[[Leipzigi kirikuringkond]]''' *[[Maa-Leipzigi praostkond]] *[[Leipzigi praostkond]] *[[Leisnig-Oschatzi praostkond]] *[[Glauchau-Rochlitzi praostkond]] == Välislingid == *[http://www.landeskirche-sachsen.de/ Koduleht] *[http://www.evlks.de/landeskirche/kirchgemeinden/index.html#karte Praostkondade kaart] *[http://www.sonntag-sachsen.de/ Nädalaleht Der Sonntag] *[http://www.rechtssammlung-evlks.de/ Kirikuseadustik] *[http://www.eva-leipzig.de/ Leipzigi Evangeelne Kirjastus] *[http://www.emz-sachsen.de/ Saksimaa Evangeelne Meediakeskus] *[http://isgv.serveftp.org/saebi/ Saksimaa tuntumate inimeste elulood] [[Kategooria:Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik| ]] kbt6k3xnuno925wu104ywv7gu4az14z Eesti Teadeteagentuur 0 318300 7261425 6562624 2026-10-29T11:38:39Z Ehitaja 63547 7261425 wikitext text/x-wiki '''Eesti Teadeteagentuur''' ([[lühend]] '''ETA''') oli Eesti [[uudisteagentuur]]. ETA eelkäijad olid [[Ajakirjanduse Büroo]] (asutati [[1918]]) ja [[Estur]] (asutati [[1919]])<ref name="EE"/>. ETA asutati aastal [[1920]] nime all '''Eesti Telegraafiaagentuur'''<ref name="EE"/>, asukohaks [[Suur-Karja tänav]] 18. Aastal [[1922]] muudeti ETA õiguslikult vormilt [[aktsiaselts]]iks<ref name="EE"/>. == Eesti NSV Telegraafi Agentuur == [[1940]]. aastal ETA [[riigistamine|riigistati]]<ref name="EE"/> ja nimetati [[ENSV Telegraafi Agentuur|Eesti NSV Telegraafi Agentuur]]iks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/22/14 1090. Eesti Telegraafi Agentuuri „ETA“ tegevuse kohta antud korralduse muudatus.], Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940</ref>, arvates 21. augustist 1940 nimetati "Eta" direktoriks ([[Venemaa suursaatkond Eestis|NSV Liidu Täievolilise esinduse]] pressiatašee) [[Pjotr Izmestjev]] ja asetäitjaiks [[Johannes Laube]] ja [[Rein Alasoo]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/21/10 1075. Korraldus Eesti Telegraafi Agentuuri „Eta" tegevuse kohta.], Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940</ref> == Eesti Telegraafi Agentuur == [[1958]]. aastal nimetati [[agent|agentuur]] uuesti Eesti Telegraafi Agentuuriks. ETA põhiülesanneteks oli koguda informatsiooni ja fotoinformatsiooni vabariigi poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu kohta; levitada informatsiooni ajakirjanduse ja raadio jaoks, levitada seadusandlikke akte, [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku Partei]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|vabariigi valitsuse]] otsuseid, anda [[TASS|Nõukogude Liidu Telegraafiagentuurile]] (TASS) informatsiooni Eesti NSV elust, levitada üleliidulist ja välisinformatsiooni. Eesti Telegraafi Agentuuri direktorina tegutses aastatel 1945–1965 Albert Keis, 1965–1973 [[Kira Sipjagina]]<ref>Art. 124 Eesti NSV Presiidiumi seadlus Sm K. Sipjaginile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 20, 7. mai 1966</ref>, 1973–1987 Kaljo Krell ja veebruarist 1987 Henno Toming. Aastal [[1971]] läks [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur TASS-i haldusse<ref name="EE"/>. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Telegraafi Agentuuri põhiülesanne oli vahendada TASS-i üleliidulisi ja välisuudiseid ning fotoinformatsiooni, koguda kohalikke uudiseid ja varustada sellega vabariigi ajakirjandust, televisiooni ja raadiot; edastada TASS-ile üleliiduliselt ja välismaal levitamiseks vabariiklikke uudiseid ja fotoinformatsiooni, organiseerida uudiste kogumiseks vabariigis oma alaliste korrespondentide võrk, komandeerida vajadust mööda oma erikorrespondente vabariiki ja väljapoole seda; anda välja ja levitada uudiste sõnumikke, teatmikke, fotovalimikke ja klišeesid<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref>. == ETA Interactive == [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumisel]] [[1991]]. aastal toetas riik ETA tegevust. [[1998]]. aastal ETA riigistati ([[riigiaktsiaselts]]), ent majandusraskuste tõttu lasi riik selle üsna pea [[erastamine|erastada]]<ref name="EE"/>. Selle tulemusena moodustati operaatorfirma '''AS ETA Interactive''', mille [[pankrot]]i kuulutas [[Tallinna Linnakohus]] välja 14. märtsil [[2003]]. Uudiste edastamise oli ETA lõpetanud 31. jaanuaril 2003. <ref> ETA Online'i ja BNSi uudised 31. jaanuaril ja 14. märtsil 2003 </ref>. ==Vaata ka== *[[Baltic News Service]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 124.</ref>}} {{Uudisteagentuurid}} [[Kategooria:Uudisteagentuurid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandus]] [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] foyomdjouwn1zmnc0zcgnytayjn5018 Pada mõis 0 320156 7261181 7120512 2026-10-28T21:38:26Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261181 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pada mõisa peahoone.jpg|pisi|Pada mõisa peahoone varemed]] [[Pilt:Pada mõisa ait.jpg|pisi|Pada mõisa ait]] '''Pada mõis''' ([[saksa keel]]es ''Paddas'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]. Tänapäevase haldusjaotuse järgi paikneb mõisasüda [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] külas. ==Ajalugu== Pada küla on esimest korda mainitud 1241. aasta [[Taani hindamisraamat]]us, kui "Dorf Padagas" ja 40 adramaaga oli ta üks [[Virumaa]] suurimaid külasid. Esimesed teated mõisa kohta on aastast [[1505]].<ref name="kultmälestiste_register"/>, valdajaks oli 1530. aastal Arnd [[Asserien]], kes oli ka [[Kohala mõis|Kohala]], [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]]nik. [[Fail:Pada mõis 1910 (cropped).jpg|pisi|Pada mõis 1910. aastal]] 1801. aasta pärandavara jagamise lepinguga said [[Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)|Otto Magnus von Stackelberg]]i (1736–1800) pojad Otto Johann von Stackelberg (1764–1814) ja Gustav Ernst von Stackelberg (1766–1850) [[Atsalama mõis|Atsalama]], [[Väike-Pungerja mõis|Väike-Pungerja]], [[Väike-Soldina mõis|Väike Soldina]], [[Pagari mõis|Pagari]], [[Ereda mõis|Ereda]], [[Puhatu mõis|Puhatu]], [[Purtse mõis|Purtse]], [[Hirmuse mõis|Hirmuse]], [[Voorepere mõis|Voorepere]] ja [[Kohtla mõis]]ad. Lesk krahvinna Sophia Gertruda Stackelberg (sünd Völckersahm) sai Pada mõisa eluaegse valduse õiguse<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16875 Atsalama mõis (Jõhvi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1803. aastal müüsid Gustav Ernst ja Otto Johann von Stackelbergid oma ema volitusel Pada mõisa krahv [[Peter von Manteuffel]]ile. 1843. aastal päris mõisa tema tütar kindraliproua Elise von Kotzebue (sünd krahvinna Manteuffel) 1904. aastal päris Pada ja [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]ad Olga Anna Pauline von Rosen (sünd krahvinna Kotzebue) ja 1906. aastal kinkis paruness Olga Anna Pauline von Rosen (sünd krahvinna [[Kotzebue]]) Pada, [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]] (990 [[tii]]u) ja [[Satsu mõis|Satsu]] (492 tiinu) oma tütre vabapreili Julia (Lilia) Marie von Schillingi abikaasale [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] [[Alfred von Schilling]]ile.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16960 Pada mõis (Viru-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register</ref> ==Mõisaansambel== Mõisa härrastemaja valmis [[1782]]; selle projekteeris [[Venemaa keisririik|Venemaal]] töötanud [[Prantsuse kuningriik (1791–1792)|Prantsuse]] arhitekt [[Jean-Baptiste Vallin de la Mothe]].<ref name="EE"/><ref name="kultmälestiste_register"/>. Aastast [[1917]] on härrastemaja varemetes.<ref name="kultmälestiste_register"/> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=16029 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 16.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|389}}</ref>}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=16029}} *[http://www.mois.ee/viru/pada.shtml Pada mõis] Eesti mõisaportaalis *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16960 Pada mõis (Viru-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.423056|EW=26.709444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Bellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Richterite mõisad]] r6chegyhf1kupvl4mr5pnwixsq3iv6v Lea Leppik (ajaloolane) 0 325638 7260962 7151527 2026-10-28T12:28:02Z Morel 26171 pilt 7260962 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lea Leppik 2018.jpg|pisi|Lea Leppik 2018. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Lea Leppik''' (sünninimi '''Lea Salupere'''; sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1962]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[ajaloolane]]. Ta on uurinud Eesti teaduslugu 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani. ==Haridus== Ta lõpetas 1982. aastal [[Tartu 3. Keskkool]]i ja 1987. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal [[diplomitöö]]ga [[Tartu Ülikooli rektor]]ist [[Gustav von Ewers]]ist. Aastal 1996 lõpetas ta Tartu Ülikooli magistriõppe [[magistritöö]]ga Ewersist. Aastal 2006 kaitses ta Tartu Ülikoolis [[doktoritöö]] "Tartu Ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918" (juhendaja [[Aadu Must]]). ==Töökäik== Aastatel 1987–1994 oli ta [[Saue Keskkool]]is ajalooõpetaja, 1994–1995 [[Eesti Ajalooarhiiv]]i arvutioperaator, 1995–1997 ajakirja [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] abitoimetaja. Aastatel 1998–2001 töötas ta Eesti Ajalooarhiivis [[arhivaar]]ina, 2001–2002 teatmetalituse juhataja kohusetäitjana. Aastatel 2002–2007 oli ta Tartu Ülikooli arhiivinduse lektor, aastatel 2007–2010 erakorraline dotsent [[Viljandi kultuuriakadeemia]]s, 2010–2014 Tartu Ülikooli [[dokumendihaldus]]e dotsent, 2015. aastast õiguse ajaloo dotsent. Alates 2002. aastast on ta [[Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum]]i [[teadusdirektor]]. ==Publikatsioone== *Rektor Ewers. Eesti Ajalooarhiiv. 2001 *Kalefaktoripojast professoriks. Tartu 2011 ==Tunnustus== * 2012 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema oli [[Malle Salupere]] ja tema õde on [[Silvi Salupere]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Leppik, Lea}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] mmdaonq77hreckskp4d8x4v66zl4v5f Šeloni viiendik 0 337749 7261327 7259102 2026-10-29T08:31:16Z Amherst99 15496 /* */ 7261327 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=detsember}} '''Šeloni viiendik''' ([[vene keel]]es Шело́нская пяти́на) oli [[Ingerimaa]] territoorium [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigis]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigis]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]]. [[File:Piatiny.jpg|pisi|Novgorodi vabariigi koosseisu kuulunud maa-alad [[16. sajand]]il, [[Vadja viiendik|Vadja]], Šeloni, [[Bežetski viiendik|Bežetski]], [[Derevski viiendik|Derevski]] ja [[Oboneži viiendik]] piiridega]] [[File:Шелонская пятина.jpg|pisi|Šeloni viiendik]] Šeloni viiendik asus [[Luga jõgi|Luga jõe]], [[Soome laht|Soome lahe]] ranna, [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] vahelisel alal. [[1617]]. aastal loovutas Moskva tsaaririik piirkonna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepingu alusel Rootsi kuningriigile, mille koosseisus kuulus see [[Rootsi Ingeri]] koosseisu. Aastatel [[1700]]–[[1721]] toimunud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel vallutas Venemaa [[Peeter I]] juhtimisel piirkonna uuesti ning liitis lõplikult Venemaaga. Piirkond liideti moodustatud [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa kubermanguga]]. ==Territoorium== Šeloni viiendikku kuulusid: *[[Võssokogorodski maakond]] (vene keeles ''Высокогорский уезд'') **Võssokoje linn (''город Высокое'') **Roždenstvenski pogost (''Рождественский погост'') **Degoži pogost (''Дегожский'') **Nikolski pogost (''Никольский'') **Požerevitsõ pogost (''Пажеревицкий'') **Belski pogost (''Бельский'') *[[Võšegorod]]i (''Вышегородский уезд'') **Võšegorod linn (''город Вышегород'') **Boltšinski pogosti lääneosa (''Болчинский погост'') **Oblutški (''Облучский'') **Võšegorodi pogost (''Вышегородский'') *[[Ivangorod]]i maakond (''Ивангородский'') **Ivangorodi linn (''город Ивангород'') **[[Kingissepp|Jam]]i linnuselähedased alad (''части окологородья Яма'') **Ivangorodi linnuselähedased alad (''окологородья Ивангорода'') **Petrovskoi pogosti lääneosa (''Петровски погост). *[[Koškino]] linnamaakond (''Кошкина городка уезд'') *[[Novgorod]]i (''Новгородский'') *[[Porhov]]i (''Порховский'') *[[Russa maakond]] (''Русский'') *[[Jami maakond]] (''Ямской'') maakonnad. [[Pogost]]ite ehk kogukondade piirid olid looduslike piiride järgi kujunenud juba enne riiklike haldusjaotusüksuste moodustamist, seetõttu olid ka pogostid jagatud erinevate maakondade vahel. <gallery> Pilt:Sw BalticProv en.png|[[Ingeri]] ja Vadjamaa Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintsidena]] Ingermanlandia-1727.jpg|[[Ingeri]] ja Vadjamaa [[Peterburi kubermang]]us 1727. aastal </gallery> [[Kategooria:Šeloni viiendik| ]] 7n91j73a7rihmyw0tt5rfdslcisgfyj Abruka sadam 0 340281 7261345 7216545 2026-10-29T09:03:26Z SLSadamad 222863 7261345 wikitext text/x-wiki [[File:Parvlaev Abro.jpg|thumb|Reisilaev Abro, Abruka sadamas]] '''Abruka sadam''' sadama kood: EE ABR)<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister (Abruka sadam) |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/53 |vaadatud=29.10.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}</ref> on [[sadam]] [[Abruka]] saare kirdeosas Koplinina neemel, [[Liivi laht|Liivi lahe]] (Vätta-Abruka mere lääneserv<ref>{{Netiviide |pealkiri=EELIS (Vätta-Abruka meri) |url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/veekogu/-196462543 |vaadatud=29.10.2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur keskkonnaportaal}}</ref>) loodeosas. Avalikku liinivedu Abruka-Roomassaare liinil osutab [[Saaremaa vald]] reisilaevaga [[Abro]]. Väikelaevadele on 33 kaikohta ja slipp Sadamat haldab [[Saarte Liinid]] Ametliku Sadamaregistri<ref name=":1" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 5 statsionaarset kaid (1 kai rambiga) ja 3 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 253 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' 40 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' 2,7 m {{Panoraampilt|Abruka sadam2.jpg|800px|Abruka sadama panoraamfoto}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://abruka.ee/ Abrukat tutvustav blogi] * [https://www.visitabruka.ee/ Visit Abruka] * [https://puhkaeestis.ee/et/kuhu-minna/abruka Puhka Eestis - Abruka] * [http://www.estonia360.ee/abruka/ aerofoto], www.estonia360.ee [[Kategooria:Abruka|sadam]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] [[Kategooria:Saare maakonna sadamad]] 8wgio0d8k6oxg9tqg4h3qxp6107v0x7 7261346 7261345 2026-10-29T09:03:50Z SLSadamad 222863 7261346 wikitext text/x-wiki [[File:Parvlaev Abro.jpg|thumb|Reisilaev Abro, Abruka sadamas]] '''Abruka sadam''' sadama kood: EE ABR)<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister (Abruka sadam) |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/53 |vaadatud=29.10.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}</ref> on [[sadam]] [[Abruka]] saare kirdeosas Koplinina neemel, [[Liivi laht|Liivi lahe]] (Vätta-Abruka mere lääneserv<ref>{{Netiviide |pealkiri=EELIS (Vätta-Abruka meri) |url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/veekogu/-196462543 |vaadatud=29.10.2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur keskkonnaportaal}}</ref>) loodeosas. Avalikku liinivedu Abruka-Roomassaare liinil osutab [[Saaremaa vald]] reisilaevaga [[Abro]]. Väikelaevadele on 33 kaikohta ja slipp Sadamat haldab [[Saarte Liinid]] Ametliku Sadamaregistri<ref name=":1" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 5 statsionaarset kaid (1 kai rambiga) ja 3 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 253 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' 40 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' 2,7 m {{Panoraampilt|Abruka sadam2.jpg|800px|Abruka sadama panoraamfoto}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://abruka.ee/ Abrukat tutvustav blogi] * [https://www.visitabruka.ee/ Visit Abruka] * [https://puhkaeestis.ee/et/kuhu-minna/abruka Puhka Eestis - Abruka] * [http://www.estonia360.ee/abruka/ aerofoto], www.estonia360.ee [[Kategooria:Abruka|sadam]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] [[Kategooria:Saare maakonna sadamad]] eigrbpb38uzzshh2ln1479ao0rpuuec Ludmilla Siim 0 345652 7261004 7226857 2026-10-28T13:36:06Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261004 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ludmilla Siim, Eesti-Soome maalikunstnik. 2026.jpg|pisi|Ludmilla Siim]] '''Ludmilla Siim''' (1961. aastani '''Ludmilla Kurbatova''', 1979. aastast '''Milla Siim-Kaasinen''';<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk.|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=49}}</ref> sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1938]] [[Alma-Ata]]s [[Kasahhi NSV]]-s) on [[Eesti]]-[[Soome]] [[maalikunstnik]]. Ta on sündinud Eesti-[[Ukraina]] perekonnas. Pärast sõda asus pere Eestisse. Siim õppis aastatel 1946–1953 [[Tartu 2. Keskkool]]is ja lõpetas 1958. aastal [[Tartu Kunstikool]]i. 1965. aastal lõpetas ta maalierialal [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]]. Ta oli aastatel 1965–1969 [[Tallinna 46. Keskkool]]is kunstiõpetaja, seejärel tegutses vabakunstnikuna ning saavutas laiema tuntuse, osaledes nii kohalikel kui ka üleliidulistel näitustel. 1977. aastast elab ta [[Soome]]s. Seetõttu on tema Soome-perioodi looming Eesti kunstipublikule vähem tuntud. == Päritolu ja varasem elukäik == Ludmilla Siimu emapoolsed vanavanemad (Juhan Urb ja Anna Urb – neiupõlvenimega Pantalon) olid pärit Võrumaalt, isapoolsed esivanemad aga [[Ukraina]]st. Kunstniku vanemad Salme Urb ja Pjotr Kurbatov tutvusid Alma-Atas Kasahstanis, kus 1935. aasta suvel abiellusid. Siim elas Kasahstanis kuni 1945. aastani ning sama aasta kevade algul koliti Teisest maailmasõjast räsitud Tartusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=20–23}}</ref> Tartus elades alustas Ludmilla Siim oma kooliteed Tartu Linna II Keskkoolis (praegune [[Miina Härma Gümnaasium]]), kunstitunde andis [[Vanda Juhansoo]]. Aastatel 1953–1958 õppis Siim Tartu Kujutava Kunsti Koolis (praegune [[Tartu Kunstikool]]), kus õpetajateks olid maalikunstnik [[Harri Pudersell]] (1922–2008) ning äsja kunstiinstituudi lõpetanud noored maalikunstnikud [[Efraim Allsalu]] (1929–2006), kes oli ka Ludmilla klassijuhataja, maalikunstnik [[Lola Makarova]] (hilisem Lola Liivat-Makarova, 1928) ja maalikunstnik [[Ilmar Malin]] (1924–1994).<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=26}}</ref> 1958. aastal lõpetas Ludmilla Siim Tartu Kujutava Kunsti Kooli kiituskirjaga ning jätkas õpinguid Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maalierialal. Seal õppis ta aastatel 1958–1965<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=31}}</ref>, kus õppejõududeks olid maalikunstnik [[Johannes Võerahansu]] (1902–1980), maalikunstnik ja graafik [[Evald Okas]] (1915–2011) jt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas|aasta=2014|koht=Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=21}}</ref> Siimu diplomitöö kandis pealkirja "Laboratoorium" (1965) ning diplomi kättesaamiseks töötas kunstnik [[Tallinna 46. keskkool]]is kunstiõpetajana kuni 1969. aastani. Tema tuntuimad õpilased sellest ajast on [[Andres Tolts]] (1949–2014), [[Ando Keskküla]] (1950–2008), [[Urmas Pedanik]] (1949) ning [[Jüri Okas]] (1950).<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=35}}</ref> == Looming == Ludmilla Siim sisenes Eesti kunstiväljale 1960. aastate lõpus ning kuni Eestist lahkumiseni 1977. aastal oli Siimul suur mõju kohalikule kunstielule. Selle perioodi kunstist ei saa rääkida ilma tema nime mainimata. Tollast kümnendit iseloomustab linnamaastike ja urbaniseerunud keskkonna kujutamine. Siimu selle aja teosed on mõjutatud popist, hüperrealismist ning sürrealismist. Tema maalides on kesksel kohal inimene ja ruum, kus figuurid võtavad üldjuhul enda alla esiplaani, samas kui nende taga olev ruum ulatub justkui lõpmatusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=37}}</ref> Siim portreteeris mitmeid Eesti 1970. aastate kultuuritegelasi, nt [[Juhan Viiding]] ("Juhan Viidingu portree" 1971, Eesti Kunstimuuseum), [[Andres Ehin]] ("Andres Ehini portree" 1974, Tartu Kunstimuuseum), [[Mati Unt]] ("Mati Undi portree" 1975, Eesti Kunstimuuseum), [[Jaak Kangilaski]] ("Jaak Kangilaski portree" 1973, Eesti Kunstimuuseum) ja [[Andres Tolts]] ("Andres Toltsi portree" 1971, Eesti Kunstimuuseum).<ref name="ludmilla-s">{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=49}}</ref> Siimu Eesti-perioodi tippteoseks võib pidada maali "Kollane valgus" (1974, Eesti Kunstimuuseum), millel on kujutatud ehtekunstnik [[Kaie Parts]]i (1940) koos pojaga kui Madonnat lapsega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=43}}</ref> Siim oli Eestis tuntud ja tunnustatud kunstnik, osaledes mitmetel nii kohalikel kui ka üleliidulistel näitustel. 1977. aastal lahkusid Ludmilla ja [[Rein Siim]] Soome. Eestist lahkudes lõppes Siimule väga oluline peatükk tema elus ning äramineku tõttu lisati ta NSV Liidu keelatud kunstnike nimekirja. Kui Eesti taas iseseisvus ja Nõukogude võim kokku varises, tekkis kunstnikul jälle võimalus Eestis näitustel osaleda.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=45}}</ref> Soomes pidi Siim kohanema uute kunstikaanonitega ning figuratiivsetel maalidel seal enam lööki ei olnud.<ref name=":0" /> Siim on Malle Atsonile antud intervjuus maininud: "Minu mõttemaailm jäi küll samaks, ent küsimus oli selles, kuidas kunstis ennast nähtavaks teha. See suund, millega Tallinnas esinesin, ei olnud Soomes vastuvõetav ega saadudki aru, mis Eestis toimub. Seal valitses vaoshoitud minimalistlik suund, tingimata nonfiguratiivne, inimese kujutamisest hoiduti. See mõjutas mindki, hakkasin nägema, et kunstitõeni võib jõuda ka lihtsamate kujunditega".<ref>{{Netiviide|autor=Atson, Malle|url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2005/03/11/24|pealkiri="Ludmilla Siim – kunstnik ja kunstiõpetaja"|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=11. märts 2005}}</ref> Teenimaks Soomes kunstnikuna elatist, võttis Siim vastu ka tellimustöid ning maalis 1977.–1986. aastal hulgaliselt portreesid. Lisaks portreedele iseloomustavad kunstniku selle perioodi teoseid geomeetrilised ruumid, milles esines sageli ka kreeka mütoloogiast pärit süžeesid.<ref name="ludmilla-s" /> Kohanemine Soome eluga läks kunstnikul hästi. Perioodil 1989–2003 oli Siim Helsingi Kunstnike Liidu täiskasvanute kursuste keskuses juhendaja, vahemikus 1992–2000 Munkkiniemi Päevakeskuses kunstiõpetaja ja alates 1996. aastast Soome Pensionikeskuses kunstiõpetaja, mida pidas kuni 2020. aastani. Lisaks õpetajatööle, mis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul hoo sisse sai, kuulus Siim aastatel 1992–2000 Helsingi Kunstnike Liidu näituse toimkonda. 1998. aastal valiti ta kaheks aastaks ka Helsingi Kunstnike Liidu juhatusse. Siimu Soome perioodi looming on nonfiguratiivne ning 1990. aastatel hakkas kunstnik katsetama ka pleksiklaasi lisamisega oma teostesse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=Tartu Kunstimuuseum|lehekülg=54–55}}</ref> == Loomingu näited == <gallery> Fail:Ludmilla Siim. Punane gladiool.tif|Ludmilla Siim. "Punane gladiool". 1974. Tartu Kunstimuuseum Fail:Ludmilla Siim. Heinavedu.jpg|Ludmilla Siim. "Heinavedu". 1974. Tartu Kunstimuuseum Fail:Ludmilla Siim. Peegel.tif|Ludmilla Siim. "Peegel". 1975. Tartu Kunstimuuseum Fail:Ludmilla Siim. Metall.tif|Ludmilla Siim. "Metall". 1977. Tartu Kunstimuuseum Fail:Ludmilla Siim. Suvi.tif|Ludmilla Siim. "Suvi". 1990. Tartu Kunstimuuseum Fail:Ludmilla Siim. Talv.tif|Ludmilla Siim. "Talv". 1990. Kunstniku erakogu Fail:Ludmilla Siim. Punane miljöö.tif|Ludmilla Siim. "Punane miljöö". 2000. Kunstniku erakogu Fail:Ludmilla Siim. Kalevala.tif|Ludmilla Siim. "Kalevala". 2008. Kunstniku erakogu Fail:Ludmilla Siim. Sünapsid.tif|Ludmilla Siim. "Sünapsid". 2010. Kunstniku erakogu Fail:Ludmilla Siim. Fratres.tif|Ludmilla Siim. "Fratres". Arvo Pärdile. 2019. Kunstniku erakogu </gallery> == Liikmesus == * 1971 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige * 1978 Soome Kunstnike Liidu Maalikunstnike Liidu (Taidemaalariliitto) liige * 1978 Helsingi Kunstnike Liidu (Helsingin Taiteilijaseura) liige * 2005 [[Eesti Maalikuntnike Liit|Maalikunstnike Liidu]] liikmestaatuse taastamine == Tunnustus == * 1972 [[Balti Maalikunsti triennaal]]i auhind * 1975 Balti Maalikunsti triennaali auhind * 1975 Sirbi ja Vasara aastakunstniku tiitel * 2016 Eesti Kunstnike Liidu auliige * 2022 [[Kristjan Raua preemia]] * 2022 [[Konrad Mäe preemia]] * 2022 [[AkzoNobeli kunstipreemia]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608858125/akzonobeli-kunstipreemia-palvis-ludmilla-siim "AkzoNobeli kunstipreemia pälvis Ludmilla Siim"] ERR kultuur, 20. jaanuar 2022</ref> == Isiklikku == Ludmilla Siim on olnud abielus maalikunstniku, arhitekti ja karatetreeneri [[Rein Siim]]uga. == Näitused == === Isikunäitused === * 1971 [[Tallinna Kunstisalong]], Tallinn * 1973 Tallinna Kunstisalong, Tallinn * 1975 [[Tartu Kunstnike Maja]], Tartu * 1979 Helsingin Taidetalo, Helsingi * 1980 Malkki-Galleria, Tampere * 1990 Galleria Bellarte, Helsingi * 1991 Kaapelitehhdas, Helsingi * 1991 Galleria Villa Carlo, Turu * 1992 Galleria bellarte, Helsingi * 1993, 1995, 1996, 1998, 1999, 2001 HTS Sisustusliike ZAZA, Helsingi * 1996 Galleria Rauta, Helsingi * 1998 [[Vaal Galerii]], Tallinn * 2002 Tieke, Helsingi * 2008 Vaal Galerii, Tallinn * 2011 [[Eesti Kunstimuuseum]], Tallinn * 2019 [[Tallinna Keskraamatukogu]], Tallinna * 2020 [[Toompea loss]]i kunstisaal, Tallinn * 2022 [[Tartu Kunstimuuseum]], Tartu * 2022 [[Viinistu Kunstimuuseum]], Viinistu === Grupinäitused === Valik grupinäituseid:<ref name="brošüür">[https://web.archive.org/web/20221007144554/https://tartmus.ee/wp-content/uploads/2021/09/LudmillaSiim_brosuur_EE_TRYKK_3mmbleedi.pdf Ludmilla Siim. OLEMISE HELK] Tartu Kunstimuuseum (näituse brošüür)</ref> * 1968–1976 vabariiklikud kevad- ja sügisnäitused, Tallinn; vabariiklikud noortenäitused, Tallinn ja Tartu * 1971 Tallinna Kunstisalong * 1972 Balti Maalikunsti triennaal, Vilnius * 1973 Baltimaade näitus, Moskva * 1975 Balti Maalikunsti triennaal, Vilnius * 1975 Üleliiduline portreenäitus, Moskva * 1975 Üleliiduline portreenäitus, Vilnius * 1976 Tartu Kunstimuuseum, Tartu * 1976 grupinäitus, Gdansk * 1976 grupinäitus, Kiel * 1979 Retretti, Punkaharju valiknäitus * 1981 Rahvusvaheline ühisnäitus, Stockholm * 1983 Le Salon des Nations, Pariis * 1984 Soome kunstnike valiknäitus, Pariis * 1994 Draakoni galerii, Tallinn * 1998 Kaapelitehdas, Helsingi * 1999 Kunstisuvi, Pärnu * 2000 Tartu Kunstnike maja * 2000, 2001, 2003, 2004 helsingi Kunstnike Liidu suvenäitus, Helsingi * 2003 Mälestusnäitus (Omar Volmer), Tartu Ülikooli raamatukogu * 2007 i Love Helsinki, Helsingi Kunstnike Liidu 40. aastapäeva näitus, Suomenlinna * 2008 Viinistu kunstimuuseum, Viinistu * 2011, 2014 Moskva Rahvusvaheline Kunstisalong (Moscow International Art Salon), Moskva * 2018 Tallinna Kunstihoone kevadnäitus, Tallinn == Teoseid kogudes == [[Fail:Ludmilla Siim. Ringis.jpg|pisi|Ludmilla Siim. "Ringis". 1998. Tartu Kunstimuuseum]] * [[Eesti Kunstiakadeemia]] * [[Eesti Kunstimuuseum]] * [[Tartu Kunstimuuseum]] * [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]] * [[Tallinna Kunstihoone]] * [[Viinistu Kunstimuuseum]] * Eläketurvakeskus, Helsingi * [[Eesti suursaatkond Helsingis]] * Le Salon des Nations, Pariis * Tradeka, Helsingi * Elanto pääkonttori, Helsingi * Comex Oy, Helsingi * Siuntion kylpyla, Soome Tema teoseid leidub ka mitmes erakogus Eestis, Venemaal, Soomes, Brasiilias, Colombias, Saksamaal, Prantsusmaal, Luksemburgis, Šveitsis ja USA-s.<ref name="brošüür" /> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996 * Eesti Kunstnikud 3. Koost Andreas Trossek. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti keskus, 2007, lk 226–235. * Üksi linnas: Ludmilla Siim ja Jüri Palm. Koost Liisa Kaljula. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2011. * Eesti kunsti ajalugu 6, 2. osa, 1940–1991. Koost ja toim Jaak Kangilaski. Tallinn: eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 91–92. * Ludmilla Siim. Maalid. Esimene osa, 1967–1977. Koost Mart Lepp. Tallinn: Folger Art, 2019. * Ludmilla Siim. Maalid. Teine osa, 1967–1977. Koost Mart Lepp. Tallinn: Folger Art, 2019. * Ludmilla Siim. Maalid: Helsingi 1977–1989. Koos Mart Lepp. Tallinn: Folger Art, 2019. * Ludmilla Siim. Maalid: Helsingi 1990–1999. Koost Mart Lepp. Tallinn: Folger Art, 2019. * Ludmilla Siim. Maalid: Mart Lepa kunstikogu. Koost Mart Lepp. Tallinn: Folger Art, 2019. * Ludmilla Siim. Siiditee: 8 maali 2014–2018. Koost Mart Lepp. Tallinn: Foler Art, 2019. * Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus. Koost Andres Härm. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum (KUMU), 2020, lk 256–261. * Ludmilla Siim. Olemise helk. Koostanud Kristlyn Liier. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2022. ISBN 9789949741564 == Välislingid == * Malle Antson. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20050311.1.24 Ludmilla Siim – kunstnik ja kunstiõpetaja]. Õpetajate Leht nr 10, 11. märts 2005. Lk 16 * [[Ants Juske]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51163704 Ludmilla Siimu kirglik elu]. Eesti Päevaleht, 28. märts 2009 {{JÄRJESTA:Siim, Ludmilla}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Soome kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] r6tn7afy56j9d5l99otq3v3nsbjxen0 Katre Talviste 0 353201 7261021 7152491 2026-10-28T14:02:02Z Morel 26171 uuem foto 7261021 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Katre Talviste 2016.jpg|pisi|Katre Talviste 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] [[Pilt:Talviste, Katre.IMG 5378 by Ave Maria Mõistlik.JPG|pisi|Katre Talviste [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A. H. Tammsaare muuseumi]] 9. sügiskonverentsil (2013)]] '''Katre Talviste''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]]) on eesti [[tõlkija]], [[toimetaja]] ja [[kirjandusteadus|kirjandusteadlane]]. Ta õppis [[1985]]–[[1996]] [[Tartu Descartes'i Lütseum]]is ja töötas samas koolis [[1997]]–[[2007]] õpetajana. 1996. aastast õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[eesti kirjandus]]t ja sai [[2002]]. aastal [[magistrikraad]]i tööga "Eesti kriitikute kirjutatud prantsuse kirjandus. Tõlkekaanoni kujunemisest prantsuse-eesti kirjandussuhete näitel". Aastal 2003 sai ta teise magistrikraadi [[Pariisi 12. Ülikool]]ist (Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne) tööga [[Charles Baudelaire]]'i retseptsioonist Eestis, 2007. aastal sai ta sealsamas doktorikraadi väitekirjaga "Baudelaire et la poésie estonienne" ("Baudelaire ja eesti luule"). [[2001]]. aastast on ta [[Elmatar]]i sarja "[[Öölane]]" toimetaja ja [[2013]]. aastast [[Avita]] kirjanduse õppematerjalide toimetaja. Alates 2013. aastast on Talviste võrdleva kirjandusteaduse ajakirja [[Interlitteraria]] tegevtoimetaja, 2014. aastast ka Tartu Ülikooli vanemteadur. Ta on tõlkinud teoseid [[prantsuse keel|prantsuse keelest]] [[eesti keel]]de ning avaldanud kirjandusteadusliku esseekogu "Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, ilmunud sarjas "[[Kaasaegne mõte]]"). == Tunnustus == * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind: „Luuletusi loomadest“) * 2025 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] koos [[Madli Küti|Madli Kütiga]] Théophile Gautier' mõtekirjanduslik teos "Ilust kunstis" * 2025 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ===Stipendiumid=== * 2014 - [[Ivar Ivaski Mälestusfond]]i stipendium (loominguliseks tegevuseks ja märkimaks ära 2013. aastal ilmunud esseekogu „Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest“ ning rahvusvahelise võrdleva kirjandusteaduse ajakirja Interlitteraria toimetamist) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Talviste, Katre}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] domw5j0zp98bmkzw3zimgp23ztx6re2 7261043 7261021 2026-10-28T14:24:12Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261043 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Katre Talviste 2016.jpg|pisi|Katre Talviste 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] [[Pilt:Talviste, Katre.IMG 5378 by Ave Maria Mõistlik.JPG|pisi|Katre Talviste [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A. H. Tammsaare muuseumi]] 9. sügiskonverentsil (2013)]] '''Katre Talviste''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]]) on eesti [[tõlkija]], [[toimetaja]] ja [[kirjandusteadus|kirjandusteadlane]]. Ta õppis [[1985]]–[[1996]] [[Tartu Descartes'i Lütseum]]is ja töötas samas koolis [[1997]]–[[2007]] õpetajana. 1996. aastast õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[eesti kirjandus]]t ja sai [[2002]]. aastal [[magistrikraad]]i tööga "Eesti kriitikute kirjutatud prantsuse kirjandus. Tõlkekaanoni kujunemisest prantsuse-eesti kirjandussuhete näitel". Aastal 2003 sai ta teise magistrikraadi [[Pariisi 12. Ülikool]]ist (Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne) tööga [[Charles Baudelaire]]'i retseptsioonist Eestis, 2007. aastal sai ta sealsamas doktorikraadi väitekirjaga "Baudelaire et la poésie estonienne" ("Baudelaire ja eesti luule"). [[2001]]. aastast on ta [[Elmatar]]i sarja "[[Öölane]]" toimetaja ja [[2013]]. aastast [[Avita]] kirjanduse õppematerjalide toimetaja. Alates 2013. aastast on Talviste võrdleva kirjandusteaduse ajakirja [[Interlitteraria]] tegevtoimetaja, 2014. aastast ka Tartu Ülikooli vanemteadur. Ta on tõlkinud teoseid [[prantsuse keel|prantsuse keelest]] [[eesti keel]]de ning avaldanud kirjandusteadusliku esseekogu "Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, ilmunud sarjas "[[Kaasaegne mõte]]"). == Tunnustus == * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind: „Luuletusi loomadest“) * 2025 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] koos [[Madli Küti|Madli Kütiga]] Théophile Gautier' mõtekirjanduslik teos "Ilust kunstis" * 2025 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ===Stipendiumid=== * 2014 - [[Ivar Ivaski Mälestusfond]]i stipendium (loominguliseks tegevuseks ja märkimaks ära 2013. aastal ilmunud esseekogu „Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest“ ning rahvusvahelise võrdleva kirjandusteaduse ajakirja Interlitteraria toimetamist) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Talviste, Katre}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] mftfx404ucfttsraqyc0p0f1mmceu8i Kapu mõis 0 362988 7260982 7015743 2026-10-28T13:03:51Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislingid 7260982 wikitext text/x-wiki '''Kapu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kappo'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. ==Hooned== Mõisa peahoone on hävinud (lammutati 20. sajandi alguses), puidust juurdeehitis oli ümber ehitatud [[asundustalu]]ks. Säilinud on arvukalt kõrvalhooneid, näiteks tall-tõllakuur, [[ait]], tall-laut, [[viinaköök]], möldrimaja ja [[Tuulik|tuuliku]] varemed. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] kasutas hooneid [[kolhoos Majak]].<ref>Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Paide rajoon (kahes köites, I köide nr-d. 1-50). V. Ranniku. Tallinn 1978. A-127, ERA.T-76.1.10328</ref> ==Vaata ka== *[[Kapu vald]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17130&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Kapu&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing= Kapu mõis (Koeru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1909/07/14/10 Kodumaalt.Koerust. Nurjaläinud maamonopoliserimise katse.], Päewaleht, nr. 156, 14 juuli 1909 *[https://www.muis.ee/museaalview/2145367 Kapu mõisa aida varemed (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/244600 Kapu mõisa tall (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/244601 Kapu mõisa kuivati (foto)] {{Koeru kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Bremenite mõisad]] [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Wredede mõisad]] kepd6p6ik3c8gib65xh5i7t34ykjar2 Jana Maasik 0 364237 7261081 7220045 2026-10-28T16:32:36Z Elinaxxx 66822 /* Auhinnanominatsioonid */ 7261081 wikitext text/x-wiki '''Jana Maasik''' (kasutanud ka pseudonüümi '''J.L. Leis'''; sündinud [[26. märts]]il [[1970]]) on eesti [[kirjanik]]. Aastatel 1977–1988 õppis Kehra Keskkoolis. 1991–1998 õppis Tallinna Tehnikaülikoolis<ref name="ehis-eesti">{{Netiviide |pealkiri=EHIS - Eesti Hariduse Infosüsteem |url=https://www.ehis.ee/ |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=www.ehis.ee}}</ref> ning sai magistrikraadi<ref name="ehis-eesti" />. Aastatel 1998–2011 oli ettevõtja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juriidilise isiku otsing {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ja ametnik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Isikuandmete töötlemine |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/dokumendid-isikuandmed/isikuandmete-tootlemine |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=www.emta.ee}}</ref>. Alates 2025. aastast kirjastuse Punktirida tegevjuht ja juhatuse liige. Kirjanikuna alustas Jana Maasik 2012. aastal. Trükis on temalt ilmunud kaksteist raamatut, nende seas mitu [[romaan|romaani]], laste- ja noorteraamatud. Jana Maasik on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Noortekirjanduse Ühingu liige. == Teosed == * "Minuga on hästi", [[Päike ja Pilv]], 2026 <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tiitus |eesnimi=Tair |kuupäev=07. august 2026 |pealkiri=Mida tähendab "hästi"? |url=https://www.sirp.ee/mida-tahendab-hasti/ |vaadatud=22. augustil 2026 |väljaanne=sirp.ee}}</ref>(kunstnik ja kujundaja [[Urmas Viik]]) * "Neetud aare", [[Eesti Raamat]], 2024<ref>ELK Messikataloog (CHILDREN’S BOOKS FROM ESTONIA 2025)</ref> (illustreerinud Katrin Kaev) * "Kummituste peatänav", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2023<ref>ELK Messikataloog (CHILDREN’S BOOKS FROM ESTONIA 2024)</ref> (kunstnik ja kujundaja [[Urmas Viik]]) * "Enne lõppu", [[Tänapäev]], 2020 * "Õnnekaare õed ja Vimkavennad", [[Tänapäev]], 2020<ref>{{Netiviide |autor=Rahva Raamat |aeg=13. august 2020 |pealkiri=Kuu raamat: Jana Maasik “Õnnekaare õed ja Vimkavennad”, illustraator Sirly Oder |url=https://blogi.rahvaraamat.ee/eesti-kirjandus/kuu-raamat-jana-maasik-onnekaare-oed-ja-vimkavennad-illustraator-sirly-oder/ |vaadatud= |väljaanne=Rahva Raamatu Raamatublogi}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-12-08 |pealkiri=Uuselamurajooni vimkavendade elu lasteraamatus |url=https://www.postimees.ee/7128805/uuselamurajooni-vimkavendade-elu-lasteraamatus |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>(illustreerinud Sirly Oder) * "Hopspelleri amulett II. Üksik skelett", [[Tänapäev]], 2019 (illustreerinud [[Joonas Sildre]]) * "Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus", [[Tänapäev]], 2018<ref>{{Netiviide |autor=Tartu Oskar Lutsu nim linnaraamatukogu |aeg=22. aprill 2019 |pealkiri=Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Jana Maasik |url=https://opleht.ee/2019/04/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-jana-maasik/ |vaadatud= |väljaanne=Õpetajate Leht}}</ref> (illustreerinud [[Joonas Sildre]]) * "Frida ja Lonni üksinda kodus", [[Tänapäev]], 2016 ja Punktirida, 2026 (illustreerinud [[Anni Mäger]]) * "Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv", [[Tänapäev]], 2013 (illustreerinud Kadri Ilves) * "Seotus", [[Hea Lugu]], 2013 * "Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi", [[Tänapäev]], 2012 (illustreerinud Kadri Ilves) * "Vihmasaatjad" [[Tänapäev]], 2012 == Tunnustus == * 2026 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]<nowiki/>e Kuu raamat<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Palm |eesnimi=Jaanika |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprill 2026. Jana Maasik „Minuga on hästi“ |url=https://elk.ee/blog/2026/04/21/aprill-2026-jana-maasik-minuga-on-hasti/ |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus |keel=et}}</ref> ("Minuga on hästi") * 2024 – "[[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]]" eripreemia ("Kummituste peatänav") * 2020 – [[Rahva Raamat]]u Kuu raamat ("Õnnekaare õed ja Vimkavennad") ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 2024 – [[Hea noorteraamat]] ("Kummituste peatänav") * 2020 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastek]][[Eesti Lastekirjanduse Keskus|irjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud XI [[noorteromaani võistlus]] I koht ("Enne lõppu")<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/noorteromaanikonkursi-voitis-jana-maasik?id=91070613 Eesti Päevaleht. "Noorteromaani konkursi võitis Jana Maasik"] 17.09.2020 </ref> * 2019 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] laureaat ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") * 2019 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Õnnekaare õed ja Vimkavennad") * 2017 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") * 2015 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Frida ja Lonni üksinda kodus") * 2012 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Hanna ja Aleksi lood") * 2012 – [[kirjastus Tänapäev|kirjastuse Tänapäev]] romaanivõistluse I koht ("Vihmasaatjad") === Auhinnanominatsioonid === * 2026 - [[Aasta raamat|Aasta Raamat]] 2026 auhinna nominent ("Minuga on hästi") * 2025 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Neetud aare") * 2024 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Kummituste peatänav") * 2019 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kaks last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=3GZXez6iq1Q&list=PLDD2n5diJpxcBVvvoBitHb2K6FqxfB5fP&index=8 2023] Noortekirjanduse kevad 2023 * [https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ Jana Maasik] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel * [https://janamaasik.ee Jana Maasika koduleht] www.janamaasik.ee * [https://jmarkmed.blogspot.com/ Jana Maasika blogi] {{JÄRJESTA:Maasik, Jana}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 8xkhyf6poyd3sx3mgloomf41tu01vrd 7261082 7261081 2026-10-28T16:33:24Z Elinaxxx 66822 /* Auhinnanominatsioonid */ 7261082 wikitext text/x-wiki '''Jana Maasik''' (kasutanud ka pseudonüümi '''J.L. Leis'''; sündinud [[26. märts]]il [[1970]]) on eesti [[kirjanik]]. Aastatel 1977–1988 õppis Kehra Keskkoolis. 1991–1998 õppis Tallinna Tehnikaülikoolis<ref name="ehis-eesti">{{Netiviide |pealkiri=EHIS - Eesti Hariduse Infosüsteem |url=https://www.ehis.ee/ |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=www.ehis.ee}}</ref> ning sai magistrikraadi<ref name="ehis-eesti" />. Aastatel 1998–2011 oli ettevõtja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juriidilise isiku otsing {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ja ametnik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Isikuandmete töötlemine |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/dokumendid-isikuandmed/isikuandmete-tootlemine |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=www.emta.ee}}</ref>. Alates 2025. aastast kirjastuse Punktirida tegevjuht ja juhatuse liige. Kirjanikuna alustas Jana Maasik 2012. aastal. Trükis on temalt ilmunud kaksteist raamatut, nende seas mitu [[romaan|romaani]], laste- ja noorteraamatud. Jana Maasik on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Noortekirjanduse Ühingu liige. == Teosed == * "Minuga on hästi", [[Päike ja Pilv]], 2026 <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tiitus |eesnimi=Tair |kuupäev=07. august 2026 |pealkiri=Mida tähendab "hästi"? |url=https://www.sirp.ee/mida-tahendab-hasti/ |vaadatud=22. augustil 2026 |väljaanne=sirp.ee}}</ref>(kunstnik ja kujundaja [[Urmas Viik]]) * "Neetud aare", [[Eesti Raamat]], 2024<ref>ELK Messikataloog (CHILDREN’S BOOKS FROM ESTONIA 2025)</ref> (illustreerinud Katrin Kaev) * "Kummituste peatänav", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2023<ref>ELK Messikataloog (CHILDREN’S BOOKS FROM ESTONIA 2024)</ref> (kunstnik ja kujundaja [[Urmas Viik]]) * "Enne lõppu", [[Tänapäev]], 2020 * "Õnnekaare õed ja Vimkavennad", [[Tänapäev]], 2020<ref>{{Netiviide |autor=Rahva Raamat |aeg=13. august 2020 |pealkiri=Kuu raamat: Jana Maasik “Õnnekaare õed ja Vimkavennad”, illustraator Sirly Oder |url=https://blogi.rahvaraamat.ee/eesti-kirjandus/kuu-raamat-jana-maasik-onnekaare-oed-ja-vimkavennad-illustraator-sirly-oder/ |vaadatud= |väljaanne=Rahva Raamatu Raamatublogi}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-12-08 |pealkiri=Uuselamurajooni vimkavendade elu lasteraamatus |url=https://www.postimees.ee/7128805/uuselamurajooni-vimkavendade-elu-lasteraamatus |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>(illustreerinud Sirly Oder) * "Hopspelleri amulett II. Üksik skelett", [[Tänapäev]], 2019 (illustreerinud [[Joonas Sildre]]) * "Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus", [[Tänapäev]], 2018<ref>{{Netiviide |autor=Tartu Oskar Lutsu nim linnaraamatukogu |aeg=22. aprill 2019 |pealkiri=Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Jana Maasik |url=https://opleht.ee/2019/04/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-jana-maasik/ |vaadatud= |väljaanne=Õpetajate Leht}}</ref> (illustreerinud [[Joonas Sildre]]) * "Frida ja Lonni üksinda kodus", [[Tänapäev]], 2016 ja Punktirida, 2026 (illustreerinud [[Anni Mäger]]) * "Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv", [[Tänapäev]], 2013 (illustreerinud Kadri Ilves) * "Seotus", [[Hea Lugu]], 2013 * "Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi", [[Tänapäev]], 2012 (illustreerinud Kadri Ilves) * "Vihmasaatjad" [[Tänapäev]], 2012 == Tunnustus == * 2026 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]<nowiki/>e Kuu raamat<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Palm |eesnimi=Jaanika |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprill 2026. Jana Maasik „Minuga on hästi“ |url=https://elk.ee/blog/2026/04/21/aprill-2026-jana-maasik-minuga-on-hasti/ |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus |keel=et}}</ref> ("Minuga on hästi") * 2024 – "[[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]]" eripreemia ("Kummituste peatänav") * 2020 – [[Rahva Raamat]]u Kuu raamat ("Õnnekaare õed ja Vimkavennad") ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 2024 – [[Hea noorteraamat]] ("Kummituste peatänav") * 2020 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastek]][[Eesti Lastekirjanduse Keskus|irjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud XI [[noorteromaani võistlus]] I koht ("Enne lõppu")<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/noorteromaanikonkursi-voitis-jana-maasik?id=91070613 Eesti Päevaleht. "Noorteromaani konkursi võitis Jana Maasik"] 17.09.2020 </ref> * 2019 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] laureaat ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") * 2019 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Õnnekaare õed ja Vimkavennad") * 2017 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") * 2015 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Frida ja Lonni üksinda kodus") * 2012 – Lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Hanna ja Aleksi lood") * 2012 – [[kirjastus Tänapäev|kirjastuse Tänapäev]] romaanivõistluse I koht ("Vihmasaatjad") === Auhinnanominatsioonid === * 2026 – [[Aasta raamat|Aasta Raamat]] 2026 auhinna nominent ("Minuga on hästi") * 2025 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Neetud aare") * 2024 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Kummituste peatänav") * 2019 – [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] nominent ("Hopspelleri amulett I. Kõrvetav puudutus") == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kaks last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=3GZXez6iq1Q&list=PLDD2n5diJpxcBVvvoBitHb2K6FqxfB5fP&index=8 2023] Noortekirjanduse kevad 2023 * [https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ Jana Maasik] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel * [https://janamaasik.ee Jana Maasika koduleht] www.janamaasik.ee * [https://jmarkmed.blogspot.com/ Jana Maasika blogi] {{JÄRJESTA:Maasik, Jana}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 6ruj5t7u4rp2x1mr82mastam3l3290h Anu Aluoja 0 366419 7260988 6264417 2026-10-28T13:16:07Z Morel 26171 pilt 7260988 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2014}} [[Pilt:Anu Aluoja 2016.jpg|pisi|Anu Aluoja 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Anu Aluoja '''(sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1954]]) on eesti kliiniline psühholoog. == Elukäik == 1994. aastal omandas Anu Aluoja Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi psühholoogia erialal. Aastatel 1978–1990 töötas ta Tartu Kliinilises Haiglas psühholoogina. 1988–1994 oli ta [[Tartu Ülikool]]is Psühhiaatriakateedri assistent, 1994–2003 Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku vanemassistent. Aastal 2002 omandas Aluoja Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi psühholoogia erialal. Alates detsembrist 2003 Tartu Ülikooli Polikliiniku ja Perearstiteaduse õppetooli projekti PREDICT vanemteadur. Alates septembrist 2003 on Anu Aluoja Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku dotsent. Euroopa Käitumis- ja Kognitiivteraapia Assotsiatsiooni 31. kongressi (31st Congress of European Association for Behavioural and Cognitive Therapies 11.09 – 15.09.2001 Istanbul) Rahvusvahelise korralduskomitee liige, 2001. ==== Osalemine erialaseltsides ==== * Eesti Psühholoogide Liidu liige, aukohtu esimees 1998–2002. * Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige * Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige, 1996–1998 EKKA president == Teadustöö põhisuundi == Depressiooni levimus ning seostuvad sotsiodemograafilised ja psühholoogilised tegurid. Unehäirete esinemine, seosed depressiooni ja ärevuse sümptomitega üliõpilastel. ==Tunnustus== * 2019 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Teaduspublikatsioone == * Kleinberg, Anne; Aluoja, Anu; Vasar, Veiko (2013). Help-Seeking for Emotional Problems in Major Depression Findings of the 2006 Estonian Health Survey. Community Mental Health Journal, 49(4), 427–432. * Kleinberg, A.; Aluoja, A.; Vasar, V. (2013). Help-seeking for emotional problems in major depression . Community Mental Health Journal, 49(4), 427–432. * Kleinberg, A.; Aluoja, A.; Vasar, V. (2013). Social support in depression: structural and functional factors, perceived control and help-seeking. Epidemiology and Psychiatric Sciences, 22(4), 345–353. * Luuk, Kersti; Aluoja, Anu; Vasar, Veiko (2012). Childhood adversity and anxiety and depressive symptoms in adulthood: The mediating role of locus of control., 2012. * Klienberg, A.; Jaanson, P.; Lehtmets, A.; Aluoja, A.; Vasar, V.; Suija, K.; Ööpik, P. (2011). Depressiooni ravijuhend perearstidele. Eesti Arst, 90(9), 431–446. * Jefferis, BJ.; Nazareth, I.; Marston, L.; Moreno-Kustner, B.; Bellon, JA.; Svab, I.; Rotar, D.; Geerlings, MI.; Xavier, M.; Goncalves-Pereira, M.; Vicente, B.; Saldivia, S.; Aluoja, A.; Kalda, R.; King, M. (2011). Associations between unemployment and major depressive disorder: Evidence from an international, prospective study (the predict cohort). Social Science & Medicine, 73(11), 1627–1634. * King, M.; Marston, L.; Švab, I.; Maaroos, HI.; Geerlings, MI.; Xavier, M.; Benjamin, V.; Torres-Gonzalez, F.; Bellon-Saameno, JA.; Rotar, D.; Aluoja, A.; Saldivia, S.; Correa, B.; Nazareth, I. (2011). Development and validation of a risk model for prediction of hazardous alcohol consumption in general practice attendees: the predictAL study. PLoS ONE, 6(8), e22175 * Nazareth, I.; Walker, C. ; Ridolfi, A.; Aluoja, A.; Bellon, J.; Geerlings, M.; Svab, I. ; Xavier, M.; King, M. (2011). Heavy episodic drinking in Europe: a cross section study in primary care in six European countries. Alcohol and Alcoholism, 46(5), 600 – 606. * Suija, K.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2011). Factors associated with recurrent depression: a prospective study in family practice. Family Practice, 28(1), 22–28. * King, M.; Bottomley, C.; Bellón-Saameño, JA.; Torres-Gonzalez, F.; Svab, I.; Rifel, J.; Maaroos, HI.; Aluoja, A.; Geerlings, MI.; Xavier, M.; Carraça, I.; Vicente, B.; Saldivia, S.; Nazareth, I. (2011). An international risk prediction algorithm for the onset of generalized anxiety and panic syndromes in general practice attendees: predictA. Psychological Medicine, 41(8), 1625 – 1639. * Kleinberg, A.; Aluoja, A.; Vasar, V. (2010). Point prevalence of major depression in Estonia. Results from the 2006 Estonian Health Survey. European Psychiatry, 25(8), 485–490. * Tõru, I.; Aluoja, A.; Võhma, Ü.; Raag, M.; Vasar, V.; Maron, E.; Shlik, J. (2010). Associations between personality traits and CCK-4-induced panic attacks in healthy volunteers . Psychiatry Research, 178(2), 342–347. * Maaroos, H.-I.; Aluoja, A.; Kalda, R. (2010). Alkoholi tarvitamise sõelumine ja alkoholi tervist kahjustava tarbimisega seotud riskitegurid perearsti patsientide hulgas Eestis. Eesti Arst, 89(5), 316–322. * Võhma, Ü.; Aluoja, A.; Vasar, V.; Shlik, J.; Maron, E. (2010). Evaluation of personality traits in panic disorder using Swedish universities Scales of Personality . Journal of Anxiety Disorders, 24(1), 141–146. * Veldi, M.; Ani, R.; Vaher, H.; Eller, T.; Hion, T.; Aluoja, A.; Vasar, V. (2010). Obstructive sleep apnea syndrome (OSAS): Pathophysiology in Estonians. Pathophysiology, 17(3), 219–223. * Luuk, Kersti; Aluoja, Anu (2009). Gender differences in relationships between emotional distress, life satisfaction and sense of control: Structural Equation Modeling., 2009. * Eller, T.; Aluoja, A.; Maron, E.; Vasar, V. (2009). Soluble interleukin-2 receptor and tumor necrosis factor levels in depressed patients in Estonia. Medicina-Lithuania, 45(12), 971–977. * Luuk, K.; Luuk, A.; Aluoja, A. (2009). Predicting professional success of air traffic control personnel from their personality profile at admission to ab initio training . The International Journal of Aviation Psychology, 19(3), 235–251 . * Aluoja, A.; Voogne, H.; Maron, E.; Gustavsson, J.P; Võhma, Ü.; Shlik, J. (2009). Personality traits measured by the Swedish universities scales of personality: factor structure and position within the five-factor model in an Estonian sample . Nordic Journal of Psychiatry, 63(3), 231–236. ==Viited== <references /> == Allikad == * {{ETIS|Anu_Aluoja}} * [http://www.eestiarst.ee/static/files/033/depressioon_ja_sotsiaalne_toimimine.pdf Depressioon ja sotsiaalne toimimine]. Autorid Anu Aluoja, Jakov Šlik, Veiko Vasar. Eesti Arst, aprill 2004 * [http://eestiarst.ee/une-kvaliteet-ja-sagedasemad-unehaired-arstiteaduskonna-uliopilastel/ Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel]. Autorid Anu Aluoja, Marlit Veldi, Veiko Vasar. Eesti Arst, veebruar 2004 {{JÄRJESTA:Aluoja, Anu}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 9ul73taq30wvvcpr6vbbzb6espqwd8s Noureddine Morceli 0 366677 7261121 6715425 2026-10-28T19:38:13Z Sjur 66496 7261121 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Noureddine Morceli | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1970|02|28}} | sünnikoht = [[Ténès]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = 60 kg | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996 Atlanta]]|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991 Tokyo]]|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993 Stuttgart]]|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991 Sevilla]]|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988 Sudbury]]|1500 m}} }} '''Noureddine Morceli''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1970]] [[Ténés]]is) on [[Alžeeria]] endine [[keskmaajooks]]ja, [[olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. Morceli karjääri tippaeg jäi aastatesse 1991–1996. Spordiga hakkas ta tegelema vanema venna [[Abderrahmane Morceli|Abderrahmane]] Morceli eeskujul ja treenimisel. Vend võistles [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, tema tippmark oli 3.36,26 (1977). Noureddine Morceli pälvis tähelepanu 1988. aasta juunioride maailmameistrivõistluste hõbedaga. [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]., [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]. ja [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]. aastal tuli ta [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] 1500 m jooksus. Morceli parimaks tulemuseks [[1500 m jooks]]us on jäänud 3.27,37 (12. juuli 1995, Nice). [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]] võitis Morceli 1500 m jooksu ajaga 3.35,78. Morceli on püstitanud maailmarekordi 1500 m, 2000 m ja 3000 m jooksus ning alistanud esimesena 1 miili jooksus 3.45 piiri, olles inglase [[Steve Cram]]i senisest maailmarekordist 3.46,32 parem 1,93 sekundi võrra. Morceli on valitud kahel korral (1993, 1994) maailma aasta parimaks kergejõustiklaseks. Samuti on ta arvatud [[IAAFi kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste hall]]i liikmeks. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Morceli, Noureddine}} [[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] dn2chj8yo1v0gjt0sa7h8rwionbsz2i 7261123 7261121 2026-10-28T19:40:52Z Sjur 66496 7261123 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Noureddine Morceli | pilt = Morceli athene 1997.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Noureddine Morceli [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aasta MM-il]] | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1970|02|28}} | sünnikoht = [[Ténès]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = 60 kg | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996 Atlanta]]|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991 Tokyo]]|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993 Stuttgart]]|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991 Sevilla]]|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988 Sudbury]]|1500 m}} }} '''Noureddine Morceli''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1970]] [[Ténés]]is) on [[Alžeeria]] endine [[keskmaajooks]]ja, [[olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. Morceli karjääri tippaeg jäi aastatesse 1991–1996. Spordiga hakkas ta tegelema vanema venna [[Abderrahmane Morceli|Abderrahmane]] Morceli eeskujul ja treenimisel. Vend võistles [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, tema tippmark oli 3.36,26 (1977). Noureddine Morceli pälvis tähelepanu 1988. aasta juunioride maailmameistrivõistluste hõbedaga. [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]., [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]. ja [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]. aastal tuli ta [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] 1500 m jooksus. Morceli parimaks tulemuseks [[1500 m jooks]]us on jäänud 3.27,37 (12. juuli 1995, Nice). [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]] võitis Morceli 1500 m jooksu ajaga 3.35,78. Morceli on püstitanud maailmarekordi 1500 m, 2000 m ja 3000 m jooksus ning alistanud esimesena 1 miili jooksus 3.45 piiri, olles inglase [[Steve Cram]]i senisest maailmarekordist 3.46,32 parem 1,93 sekundi võrra. Morceli on valitud kahel korral (1993, 1994) maailma aasta parimaks kergejõustiklaseks. Samuti on ta arvatud [[IAAFi kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste hall]]i liikmeks. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.44,79''' || [[29. juuli]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Annaba]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.13,73''' || [[2. juuli]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Villeneuve-d'Ascq]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.27,37''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nice]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.44,39''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. september]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.47,88''' || [[3. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.25,11''' || [[2. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''13.03,85''' || [[17. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.15,26''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. veebruar]] [[1992]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.34,16''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[28. veebruar]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.50,70''' || [[20. veebruar]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Morceli, Noureddine}} [[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] b5r4az3hj8o1bkpqxlje3pnapz70aqi 7261125 7261123 2026-10-28T19:41:18Z Sjur 66496 7261125 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Noureddine Morceli | pilt = Morceli athene 1997.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Noureddine Morceli [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aasta MM-il]] | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1970|02|28}} | sünnikoht = [[Ténès]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = 60 kg | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996 Atlanta]]|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991 Tokyo]]|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993 Stuttgart]]|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991 Sevilla]]|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988 Sudbury]]|1500 m}} }} '''Noureddine Morceli''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1970]] [[Ténés]]is) on [[Alžeeria]] endine [[keskmaajooks]]ja, [[olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. Morceli karjääri tippaeg jäi aastatesse 1991–1996. Spordiga hakkas ta tegelema vanema venna [[Abderrahmane Morceli|Abderrahmane]] Morceli eeskujul ja treenimisel. Vend võistles [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, tema tippmark oli 3.36,26 (1977). Noureddine Morceli pälvis tähelepanu 1988. aasta juunioride maailmameistrivõistluste hõbedaga. [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]., [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]. ja [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]. aastal tuli ta [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] 1500 m jooksus. Morceli parimaks tulemuseks [[1500 m jooks]]us on jäänud 3.27,37 (12. juuli 1995, Nice). [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]] võitis Morceli 1500 m jooksu ajaga 3.35,78. Morceli on püstitanud maailmarekordi 1500 m, 2000 m ja 3000 m jooksus ning alistanud esimesena 1 miili jooksus 3.45 piiri, olles inglase [[Steve Cram]]i senisest maailmarekordist 3.46,32 parem 1,93 sekundi võrra. Morceli on valitud kahel korral (1993, 1994) maailma aasta parimaks kergejõustiklaseks. Samuti on ta arvatud [[IAAFi kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste hall]]i liikmeks. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.44,79''' || [[29. juuli]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Annaba]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.13,73''' || [[2. juuli]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Villeneuve-d'Ascq]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.27,37''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nice]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.44,39''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. september]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.47,88''' || [[3. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.25,11''' || [[2. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''13.03,85''' || [[17. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.15,26''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. veebruar]] [[1992]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.34,16''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[28. veebruar]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.50,70''' || [[20. veebruar]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Morceli, Noureddine}} [[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] frf4hpv848jahui5ql8mehmc3x1nksd 7261201 7261125 2026-10-28T22:58:15Z Sjur 66496 7261201 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Noureddine Morceli | pilt = Morceli athene 1997.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Noureddine Morceli [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aasta MM-il]] | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1970|02|28}} | sünnikoht = [[Ténès]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = 60 kg | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996 Atlanta]]|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991 Tokyo]]|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993 Stuttgart]]|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991 Sevilla]]|[[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetri jooks|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988 Sudbury]]|1500 m}} }} '''Noureddine Morceli''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1970]] [[Ténés]]is) on [[Alžeeria]] endine [[keskmaajooks]]ja, [[olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. Morceli karjääri tippaeg jäi aastatesse 1991–1996. Spordiga hakkas ta tegelema vanema venna [[Abderrahmane Morceli|Abderrahmane]] Morceli eeskujul ja treenimisel. Vend võistles [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, tema tippmark oli 3.36,26 (1977). Noureddine Morceli pälvis tähelepanu 1988. aasta juunioride maailmameistrivõistluste hõbedaga. [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]., [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]. ja [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]. aastal tuli ta [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] 1500 m jooksus. Morceli parimaks tulemuseks [[1500 m jooks]]us on jäänud 3.27,37 (12. juuli 1995, Nice). [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]] võitis Morceli 1500 m jooksu ajaga 3.35,78. Morceli on püstitanud maailmarekordi 1500 m, 2000 m ja 3000 m jooksus ning alistanud esimesena 1 miili jooksus 3.45 piiri, olles inglase [[Steve Cram]]i senisest maailmarekordist 3.46,32 parem 1,93 sekundi võrra. Morceli on valitud kahel korral (1993, 1994) maailma aasta parimaks kergejõustiklaseks. Samuti on ta arvatud [[IAAFi kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste hall]]i liikmeks. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.44,79''' || [[29. juuli]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Annaba]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.13,73''' || [[2. juuli]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Villeneuve-d'Ascq]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.27,37''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nice]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.44,39''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. september]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.47,88''' || [[3. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.25,11''' || [[2. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''13.03,85''' || [[17. august]] [[1994]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.15,26''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. veebruar]] [[1992]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.34,16''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[28. veebruar]] [[1991]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.50,70''' || [[20. veebruar]] [[1993]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Morceli, Noureddine}} [[Kategooria:Alžeeria keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] ayehwiva8bame8wplpg7etpspxf2sn7 Lohusuu kihelkond 0 368396 7261050 6957990 2026-10-28T14:32:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261050 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lohusuu 2007 8.jpg|thumb|[[Lohusuu kirik]] (2007)]] '''Lohusuu kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Lohusu Kirchspiel'') oli 18. sajandil Kirde-[[Tartumaa]]d hõlmanud [[kihelkond]].<ref name="EE"/> Lohusuu [[kirikukihelkond]] moodustati 1682. aastal, kui alad eraldati [[Torma kihelkond|Torma kihelkonna]]st.<ref>[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20250922203403/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 49</ref> Hiljem liideti kihelkond [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnaga]].{{lisa viide}} Lohusuu ja hiljem Torma kihelkonnas asus [[Ninasi postijaam]], aastail 1772–1877 [[Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee]]l tegutsenud [[postijaam]]. == Lohusuu kihelkonna mõisad == * [[Lohusuu kirikumõis]] (saksa ''Pastorat Lohusu'') * [[Avinurme mõis]] (''Awwinorm'') riigimõis<ref>{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 231-232 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA231,M1}}</ref>'' == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|300}}</ref>}} == Kirjandus == * {{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=383 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA383,M1 }} * {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 231-232 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA231,M1}} * Ants Vihman. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/torma Ajalooline traditsioon Torma-Lohusuu ja Avinurme kihelkondadest 1928. aasta suvel]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|Folkloristika osakonna]] e-raamat. 2018. [[Kategooria:Tartumaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Lohusuu kihelkond| ]] iy4z80wle3hb02h2gefeejyjrxvleli Naatriumnitraat 0 372764 7261268 7013156 2026-10-29T07:13:19Z Kuriuss 38125 7261268 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Dusičnan sodný.JPG|pisi]] {{Keemiline aine | nimetus=Naatriumnitraat | valem=NaNO<sub>3</sub> | välimus=valge, tahke aine | mass=84,9947 | sulamistemperatuur=308 | keemistemperatuur=380 | tihedus=2257 | lahustuvus=73 g/100 mL (0 °C) 91,2 g/100 mL (25 °C) 180 g/100 mL (100 °C) }} '''Naatriumnitraat''' on sool, mille [[molekulvalem]] on NaNO<sub>3</sub>. Ta koosneb [[naatrium]]i (Na<sup>+</sup>) [[katioon]]ist ja [[Nitraat|nitraadi]] (NO<sub>3</sub><sup>-</sup>) [[anioon]]ist. Rahvakeeles kutsutakse naatriuminitraati '''Tšiili [[Salpeetrid|salpeetriks]]'''. Ta on valge värvusega tahke aine, mis lahustuv hästi vees, ammoniaagis, alkoholis. Ei lahustu aga [[atsetoon]]is. Kuna ta sisaldab nitraatiooni kasutatakse naatriumnitraati [[väetis]]ena, samuti ka [[pürotehnika]]s, [[suitsupomm]]ides ning ka toidu [[konservant|konservandina]]. == Ajalugu == 1820. või 1825. aastal saabus esimene Tšiili salpeetri saadetis Euroopasse Inglismaale.{{lisa viide}} Salpeetrile ei leidunud aga ostjaid ning kogu sool visati merre, et vältida tollimaksu tasumist. Ajapikku nõudlus aga kasvas, mis muutis kaevandamise tulutoovaks, ning nii laienes naatriumnitraadi kaevandamine Lõuna-Ameerikas. 1859. aastal tarbiti seda ainuüksi Inglismaal 47 000 tonni.{{lisa viide}} Aastatel 1879–1884 sõdis Tšiili Peruu ja Boliiviaga, et saada enda kätte suured salpeetrivarud. 1919. aastal määras [[Ralph Walter Graystone Wyckoff]] [[röntgenkristallograafia]] abil naatriumnitraadi kristallstruktuuri. Pärast Haberi-Boschi menetluse kasutuselevõttu, mis võimaldas õhulämmastikku siduda, hakati naatriumnitraati tootma sünteetiliselt. == Tootmine == Suurimad naatriumnitraadi akumulatsioonid looduses on Tšiilis ja [[Peruu]]s (põhiliselt [[Atacama]] kõrbes), need riigid olid peamised naatriumnitraadiallikad 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Tänapäeval toodetakse naatriumnitraati valdavalt [[Lämmastikhape|lämmastikhappe]] neutraliseerimisel [[Naatriumkarbonaat|naatriumkarbonaadiga]] või [[Naatriumvesinikkarbonaat|naatriumvesinikkarbonaadiga]]. Naatriumnitraati valmistatakse ka laboratoorsel sünteesil. Viise on erinevaid: 2HNO<sub>3</sub> + Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> → 2NaNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O + CO<sub>2</sub> HNO<sub>3</sub> + NaHCO<sub>3</sub> → CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O + NaNO<sub>3</sub> HNO<sub>3</sub> + NaOH → NaNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O [[Kategooria:Soolad]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] d31rjzbr3g3799uyuz49bokipa8ssvu Vasksulfaat 0 372795 7261013 7226839 2026-10-28T13:49:15Z Rulakarbes 164113 7261013 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Vasksulfaat | pilt = Copper_sulfate_anhydrous.jpg | pildilaius = 200px | pildiallkiri = Vasksulfaat (veevaba) | valem = CuSO<sub>4</sub> | välimus = valge tahke aine | mass = 159,609 | sulamistemperatuur = 650 | tihedus = 3603 | lahustuvus = 1,055 mol/kg (10 °C) 1,26 mol/kg (20 °C) 1,502 mol/kg (30 °C) }} '''Vask(II)sulfaat''' on helerohelise või [[hallikasvalge]] värvusega tahke sool, mille molekul koosneb vase (Cu<sup>2+</sup>) [[katioon]]ist ja sulfaadi (SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>) [[anioon]]ist. [[Hüdraat]]unud vormidest on tuntuim [[vaskvitriol|vasksulfaatpentahüdraat]] (CuSO<sub>4</sub>·5H<sub>2</sub>O), mis on [[helesinine]]. Vasksulfaat seob väga hästi vett (ka õhust). == Tootmine == Laboris toodetakse vasksulfaati vasest ja kuumutatud kontsentreeritud väävelhappest. Cu + 2H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub> → CuSO<sub>4</sub> + SO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O Veevaba vasksulfaati leidub haruldastes mineraalides. Leidub ka haruldasi hüdraate: trihüdraat ja heptahüdraat. [[Kategooria:Soolad]] 8ctp571xa7o3hynpkbibmk7upmyg7d2 Markus Robam 0 374323 7261390 7257346 2026-10-29T10:51:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261390 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | pilt = MID_(10)_Markus_Robam_2011_June.jpg | sünniaeg = {{süv|1991|2|11}} [[Viljandi]], [[Eesti]] | pill = [[klaver]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]] | amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent | plaadifirma = [[Raster-Noton]], [[Glitch Please]], [[Bedroom Community]] }}'''Markus Robam''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1991]] [[Viljandi]]s) on eesti helilooja, muusik ja produtsent. ==Haridus== Aastatel 2012–2015 õppis Robam Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni (bakalaureuseõpe).<ref>https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/</ref> Ta on täiendanud end meistriklassides filmihelilooja Maurizio Gabrieli (Itaalia)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maurizio Gabrieli |url=https://www.universaledition.com/en/Contacts/Maurizio-Gabrieli/ |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Universal Edition |keel=en-GB}}</ref>, Fausto Sebastiani (Itaalia heliloojate liidu juhataja), helilooja [[François Rossé|Francois Rossé]], tele- ja teatrihelilooja Pascal Le Penneci (Prantsusmaa), helilooja Bryan Christian (USA), filmihelilooja Gonzalo Diaz Yerro (Hispaania), filmitegija [[Olivier Masset-Depasse]] ja filmihelilooja [[Frederic Vercheval]] (Belgia) juures.<ref>{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-03-23 |arhiivimisaeg=2021-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031100516/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökäik == Markus Robam töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias interpreteerimis- ja loometeaduskonna ning heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonnas filmimuusika õppejõuna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://eamt.ee/inimesed/markus-robam/ |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> ==Loominguline tegevus== ===Helilooja ja muusikalise kujundajana=== Robam on kirjutanud algupärast muusikat teatrilavastustele, telesaadetele<ref>{{Netiviide|autor=Eesti filmi andmebaas|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|pealkiri=Markus Robami filmograafia|väljaanne=Eesti filmi andmebaas|aeg=2008|vaadatud=2021-10-31|arhiivimisaeg=2021-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031061826/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|url-olek=ei tööta}}</ref>, lühi- ja mängufilmidele<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-02 |pealkiri=Tõnis Pilli debüütmängufilm "Fränk" jõuab vaatajateni 2025. aasta kevadel |url=https://kultuur.err.ee/1609441460/tonis-pilli-debuutmangufilm-frank-jouab-vaatajateni-2025-aasta-kevadel |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Ta oli [[Eesti Rahva Muuseum]]i avaürituse helilooja ja muusikaline kujundaja.<ref>http://www.erm.ee</ref> Ta oli ansambli [[MID (ansambel)|MID]] solist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234542/http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |vaadatud=2014-07-13}}</ref> ning osales konkursil [[Eesti Laul 2011]] lauluga Smile.<ref><nowiki>http://eurovisioon.postimees.ee/390649/mid-smile</nowiki></ref> Robami “Angle to Angle”, kompositsiooni kaheksale kõlarile ja klaverile, mängiti 2013. aastal Roomas toimunud festivalil “Fundamento”, Tallinn Music Week’il ja Eesti Muusika Päevadel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-04-27 |pealkiri=Markus Robam otsib rahu müra sees |url=https://www.postimees.ee/6960226/markus-robam-otsib-rahu-mura-sees |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2017. saavutas Robam Tartu Raekoja kariljoni kompositsioonide võistlusel esimese koha teosega “Raekoja tants”.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-22 |pealkiri=Lõppes üle Tartu kesklinna kajanud Eestis enneolematu konkurss |url=https://tartu.postimees.ee/4155729/loppes-ule-tartu-kesklinna-kajanud-eestis-enneolematu-konkurss |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 2019. ja 2022. aastal oli [[Eesti Teatriliit]] nomineerinud ta lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste "Loodusjõud" ([[Von Krahli Teater|Von Krahl)]], "Üksi ja Esmeralda" ([[Theatrum]]), "Noored hinged" (NUKU), "Südames sündinud" ([[Tervise Arengu Instituut]]), "Elias maa pealt" (NUKU) ja "Miks me varastasime auto" ([[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteater)]] eest. <ref>http://www.teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-aastaauhindade-nominendid-on-selgunud-1</ref><ref>http://www.teatriliit.ee/uudised/selgunud-on-eesti-teatri-auhindade-nominendid-1</ref> Robamit on tunnustatud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] kolleegipreemiate laureaadina kuuel korral: 65. hooajal (2016/2017) heliloomingu eest lavastusele „Väike prints.“ 67. hooajal (2018/2019) originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele „Elias maa pealt,“ 69. hooajal (2020/2021) kui parim loomemeeskonna liige ja parim etendust teenindav töötaja lavastuse „Miks me varastasime auto“ heliloomingu ja helitehnilise lahenduse eest. 70. hooajal (2021/2022) preemiaga „Loov jõud“ ehk parima loomemeeskonna liikmena heliloomingu eest lavastusele „Sinel,“ 71. hooajal (2022/2023) heliloomingu eest lavastusele „Plekktrumm“.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=Kolleegipreemiate jagamisel võidutses „Plekktrumm” - Eesti Noorsooteater |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/uudised/noorsooteatri-kolleegipreemiad/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=et}}</ref> 2023. aastal oli Eesti Teatriliit Markus Robami nomineerinud lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste „Sihtisid pole sel sillal“ (Eesti Noorsooteater ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA lavakunstikool]]) ning „Sinel“ ja „Hommikuvalgus“ (mõlemad Eesti Noorsooteater) eest<ref>http://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2023</ref>. 2023. aastal oli Markus Robam nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] auhinnale parima filmihelilooja kategoorias filmi „Pätt või pühak“ originaalmuusika eest.<ref>https://menu.err.ee/1608914669/eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid-on-selgunud</ref> Robam on kahekordne [[Kuldmuna]] auhinna laureaat kampaaniate [[Muusikapäev]] (2020) ja „Südames sündinud“ (Taevas Ogilvy, 2019) muusika eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/person/music-and-sound/markus-robam |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref>. 2026. aastal pälvis Markus Robam Eesti Teatriliidu lavastuste originaalmuusika auhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest lavastustele „1984“ ning „Hingelind.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=On selgunud Eesti teatri auhindade nominendid 2026 |url=https://www.teatriliit.ee/uudised/selgusid-eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026 |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> ===Näitlejana=== Markus Robam oli Nukuteatri muusikali „Kevadine ärkamine“ üks peaosatäitjatest.<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kevadise-arkamise-paastab-nooruslik-vagi.d?id=65133286</ref> Ta oli [[Elo Selirand|Elo Seliranna]] lühifilmi „[[Kutsar koputab kolm korda]]“<ref><nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/Kutsar_koputab_kolm_korda</nowiki></ref> ja telesarja [[Klass: elu pärast|"Klass: elu pärast"]]<ref>http://www.imdb.com/name/nm2892644/</ref> näitleja. ==Liikmesus== Alates 2015. aastast kuulub ta [[Eesti Heliloojate Liit]]u.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-02-13 |pealkiri=Markus Robam |url=https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/ |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=Eesti Heliloojate Liit |keel=et}}</ref> ==Looming== '''Albumid''' '''Albumid''' * Astir ''(2016)'' * Monogram ''(2018)'' *Upside Down ''(2019)'' *In Crowds ''(2020)'' *Whitewash ''(2020)'' *Spring Prints ''(2022)'' *Uneversum ''(2023)'' *Homestage ''(2023)'' *The Ghost in My Frog ''(2025)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=KUULA {{!}} Elektroonikamuusika artist Markus Robam avaldas lühialbumi "The Ghost in My Frog" |url=https://sky.ee/ru/elektroonikamuusika-artist-markus-robam-avaldas-luhialbumi-ghost-my-frog |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=Sky.ee |keel=ru }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> '''Singlid''' * Angle to angle ''(2012)'' * Lacuna ''(2016)'' '''Teatrilavastuste kujundus- ja originaalmuusika''' * Pruutide kool ''(2011)'' * Gamaheh valem ''(2013)'' * Tsepeliin ''(2014)'' * Lemuel Pitkini demonteerimine ''(2015)'' * Must Prints ''(2015)'' * Skvottimine võhikutele ''(2015)'' * Karlsonson ''(2016)'' * Tõeajastu lõpp ''(2017)'' * Väike Prints ''(2017)'' * Chagall: eraldikoos ''(2017)'' * Üksi ja Esmeralda (2017) * Mehed ''(2017)'' * Loodusjõud ''(2018)'' * Teatripäev ''(2018)'' * Noored hinged ''(2018)'' * Elias maa pealt ''(2018)'' * Südames sündinud ''(2018)'' * Naised ''(2018)'' * Alice imedemaal ''(2018)'' * Mulla all ''(2019)'' * Ööpiltnikud ''(2019)'' * Õnnelik tund ''(2019)'' *Kas te käite siin tihti ''(2019)'' *Whitewash ''(2020)'' *Vapruse värinad ''(2020)'' *Sirli, Siim ja saladused ''(2020)'' *Jääpüük ''(2021)'' *Miks me varastasime auto ''(2021)'' *Rock'arella ''(2021)'' *Mäletan/Ei mäleta ''(2021)'' *Ninasarvik ''(2021)'' *Sihtisid pole sel sillal ''(2022)'' *Sinel ''(2022)'' *Divide et Impera ''(2022)'' *Hommikuvalgus ''(2022)'' *Plekktrumm ''(2023)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-10 |pealkiri=Plekktrumm |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/plekktrumm |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Sõda ja rahu ''(2023)''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Esietendus |url=https://linnateater.ee/lavastused/esietendus/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> *Esietendus ''(2023)''<ref name=":0" /> *Kodupeatus ''(2023)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home Stage |url=https://www.homestage.ee/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.homestage.ee}}</ref> *Tistou, roheliste sõrmedega poiss ''(2024)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Tistou, roheliste sõrmedega poiss |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/tistou-roheliste-s%C3%B5rmedega-poiss |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Raev ''(2024)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raev |url=https://vatteater.ee/lavastused/raev/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=VAT Teater |keel=et}}</ref> *Kes kardab Virginia Woolfi ''(2024)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on lähisuhteprobleemide kõrgem pilotaaž ja tõepoolest hea lavastus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120303598/arvustus-kes-kardab-virginia-woolfi-on-lahisuhteprobleemide-korgem-pilotaaz-ja-toepoolest-hea-lavastus |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> *Arabella, mereröövli tütar ''(2024)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Arabella, mereröövli tütar |url=https://noorsooteater.ee/et/arabella-merer%C3%B6%C3%B6vli-t%C3%BCtar |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *1984 ''(2025)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=1984 |url=https://eestinoorsooteater.ee/et/1984 |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Hingelind ''(2025)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-29 |pealkiri=Hingelind |url=https://noorsooteater.ee/et/hingelind |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Koletis kutsub ''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koletis kutsub - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/koletis-kutsub/ |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> *Don Quijote''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=DON QUIJOTE (Autor: Miguel de Cervantes Saavedra) |url=https://www.sudalinnateater.ee/et/repertuaar/don-quijote/866 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.sudalinnateater.ee |keel=et}}</ref> *Kinoteatri lühkarid''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 06. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://www.kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-06 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.kinoteater.ee |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260312064133/https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-06 |arhiivimisaeg=2026-03-12 |url-olek=ei tööta}}</ref> '''Mängufilmide kujundus- ja originaalmuusika''' * Väljakutse ''(2012)'' *Vandenõu ''(2013)'' *Meeleseisund ''(2016)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9891/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Mehed ''(2019)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mehed (2019) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19902/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Omakohus ''(2019)''<ref name="jupiter">{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Sinine ''(2020)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sinine (2020) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20374/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *A Call Above the Clouds ''(2020)''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Awards |eesnimi=Independent Shorts |kuupäev=2020-12-16 |pealkiri=A Call Above the Clouds |url=https://independentshortsawards.com/2020/12/16/a-call-above-the-clouds/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Independent Shorts Awards |keel=en-US}}</ref> *Raul Vaiksoo: Pätt või pühak ''(2021)''<ref name="jupiter" /> *Öine vahetus ''(2023)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Öine vahetus (2023) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/21325 |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Fränk ''(2024)''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-07-25 |toimetaja-perekonnanimi=Rebane |toimetaja-eesnimi=Karmen |toimetaja-link=Karmen Rebane |pealkiri=Pildid: algasid uue noortefilmi "Frank" võtted |url=https://kultuur.err.ee/1609043303/pildid-algasid-uue-noortefilmi-frank-votted |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *KARP ''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stellar Film |url=https://www.stellar.ee/documentaries/karp |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.stellar.ee}}</ref> '''Telesaadete kujundus- ja originaalmuusika''' * Kahekõne ''(2013)'' * Rula ja ratas ''(2013)'' * Suud puhtaks ''(2016)'' * Pöörijoon ''(2016)'' * Kontakt ''(2017)'' * Eesti mustrid ''(2017)'' * Reis ümber Eesti ''(2018)'' * Mina olengi protokoll. Lennart Meri ''(2019)'' *Suud puhtaks ''(2020)'' *Spordisangarid ''(2021)'' *UV faktor ''(2021)'' *OP ''(2022)'' *Laske mind lavale ''(2022)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-17 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures ''(2022)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Epitsenter (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> '''Telesarjade kujundus- ja originaalmuusika''' * Siberi võmm ''(2017–2018)''<ref>{{Viide |pealkiri=Siberi võmm |kuupäev=2016-10-04 |url=https://www.imdb.com/title/tt6264232/?ref_=nv_sr_srsg_0_tt_1_nm_0_q_siberi%2520v%25C3%25B5mm |tüüp=Comedy, Crime |teised=Veikko Täär, Robert Annus, Velvo Väli |väljaandja=BEC |vaadatud=2023-09-28}}</ref> * Zett ''(2018)''<ref>{{Viide |perekonnanimi=Ploberger |eesnimi=Paul |pealkiri=Zett |kuupäev=2018-07-15 |url=https://www.imdb.com/title/tt8692498/ |tüüp=Comedy, Drama |teised=Benjamin Baumgartner, Christopher Brenner, Maria Hrivatakis |vaadatud=2023-09-28 |perekonnanimi2=Reiter |eesnimi2=Julia}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Robam, Markus}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ?action=purge 1sm5k02f3ok2tdjszkab2gp6sjy43m8 Elts Abel 0 374964 7260983 6262985 2026-10-28T13:04:51Z Morel 26171 pilt 7260983 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elts Abel 2011.jpg|pisi|Elts Abel 2011. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Elts Abel''' (sünninimi '''Elts Vaga'''; sündinud [[9. juuni]]l [[1947]] [[Järvakandi]]s) on eesti matemaatik. Ta lõpetas [[1965]]. aastal [[Järvakandi Keskkool]]i ja [[1970]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]]. Aastatel [[1972]]–[[1975]] oli ta samas aspirantuuris; [[1980]]. aastal kaitses ta [[Valgevene Riiklik Ülikool|Valgevene Riiklikus Ülikoolis]] väitekirja (juhendaja professor [[Ülo Lumiste]]) "Mittetäieliku astakuga pinnad mitteeukleidilistes ruumides" ([[vene keel]]es) ja sai [[füüsika-matemaatikakandidaat|füüsika-matemaatikakandidaadi]] kraadi. {{pooleli}} == Isiklikku == Ta on 1973. aastast abielus [[Mati Abel]]iga. [[Mart Abel]] on nende poeg. == Tunnustus == *2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2012 [[Eesti Matemaatika Selts]]i auliige *2012 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Abel, Elts}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] dnxpkryoxy8t580rjvsanigm41ltoz6 7261012 7260983 2026-10-28T13:48:45Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261012 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elts Abel 2011.jpg|pisi|Elts Abel 2011. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Elts Abel''' (sünninimi '''Elts Vaga'''; sündinud [[9. juuni]]l [[1947]] [[Järvakandi]]s) on eesti matemaatik. Ta lõpetas [[1965]]. aastal [[Järvakandi Keskkool]]i ja [[1970]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]]. Aastatel [[1972]]–[[1975]] oli ta samas aspirantuuris; [[1980]]. aastal kaitses ta [[Valgevene Riiklik Ülikool|Valgevene Riiklikus Ülikoolis]] väitekirja (juhendaja professor [[Ülo Lumiste]]) "Mittetäieliku astakuga pinnad mitteeukleidilistes ruumides" ([[vene keel]]es) ja sai [[füüsika-matemaatikakandidaat|füüsika-matemaatikakandidaadi]] kraadi. {{pooleli}} == Isiklikku == Ta on 1973. aastast abielus [[Mati Abel]]iga. [[Mart Abel]] on nende poeg. == Tunnustus == *2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2012 [[Eesti Matemaatika Selts]]i auliige *2012 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Abel, Elts}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] j0vua00zvqln5ss78r983xnhxucj6c2 Mart Abel 0 374970 7260985 7260804 2026-10-28T13:09:01Z Morel 26171 pilt 7260985 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Abel 2011.jpg|pisi|Mart Abel 2011. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Mart Abel''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti matemaatik. Ta kaitses 2003. aastal kõigest 25-aastaselt [[Tartu Ülikool]]is matemaatika erialal doktorväitekirja<ref>Priit Pullerits. [https://teadus.postimees.ee/348596/24-aastaselt-doktoriks "24-aastaselt doktoriks"]. Postimees, 27. november 2010</ref> "Structure of Gelfand-Mazur algebras" ("Gelfand-Mazuri algebrate ehitus"; juhendaja Mati Abel).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2003–2004 läbis ta järeldoktorantuuri Kreekas [[Ateena Ülikool]]is.<ref name="ETIS" /> ==Isiklikku== Ta on [[Mati Abel]]i ja [[Elts Abel]]i poeg.<ref>[https://www.tlu.ee/dt/meediavarav/blogid/mart-abel-mingid-mottetud-teoreemid-mottetutest-asjadest-voivad-50-100-aastat "Mart Abel: mingid „mõttetud teoreemid mõttetutest asjadest” võivad 50–100 aastat hiljem sageli väga oluliseks muutuda"] Tallinna Ülikool, 4. veebruar 2022</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Abel, Mart}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] bq62ns4mgf4s6a97adcchy9xchrm358 7261008 7260985 2026-10-28T13:40:32Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261008 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Abel 2011.jpg|pisi|Mart Abel 2011. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Mart Abel''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti matemaatik. Ta kaitses 2003. aastal kõigest 25-aastaselt [[Tartu Ülikool]]is matemaatika erialal doktorväitekirja<ref>Priit Pullerits. [https://teadus.postimees.ee/348596/24-aastaselt-doktoriks "24-aastaselt doktoriks"]. Postimees, 27. november 2010</ref> "Structure of Gelfand-Mazur algebras" ("Gelfand-Mazuri algebrate ehitus"; juhendaja Mati Abel).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2003–2004 läbis ta järeldoktorantuuri Kreekas [[Ateena Ülikool]]is.<ref name="ETIS" /> ==Isiklikku== Ta on [[Mati Abel]]i ja [[Elts Abel]]i poeg.<ref>[https://www.tlu.ee/dt/meediavarav/blogid/mart-abel-mingid-mottetud-teoreemid-mottetutest-asjadest-voivad-50-100-aastat "Mart Abel: mingid „mõttetud teoreemid mõttetutest asjadest” võivad 50–100 aastat hiljem sageli väga oluliseks muutuda"] Tallinna Ülikool, 4. veebruar 2022</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Abel, Mart}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] sum4de2a9t2dcgrj4f1xakwqkqea9y4 Arutelu:Eesti Teadeteagentuur 1 380144 7261428 5949223 2026-10-29T11:41:16Z Ehitaja 63547 7261428 wikitext text/x-wiki eelkäijad? või varasemad nimed? ([[Ajakirjanduse Büroo]] ja [[Estur]]) võiks ehk siia suunata? --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:10 (EEST) : Eelkäijad peaksid eraldi olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:26 (EEST) ----- Huvitav küll, et 1970. aastate lõpus, kui olin ETA-s praktikal, kirjutati seal asutuse nimes olev "telegraafiagentuur" kokku, mitte lahku, nagu siinses artiklis väidetakse. ETA-s töötas ka suur keelemees Henno Meriste, kes poleks vast keelevigase nimega asutuses töötanud. :) Kuriuss 21. oktoober 2019, kell 07:27 (EEST) :Minu mäletamist mööda kirjutati ka kokku, aga ega ma teadnudki, mis selle asutuse ametlik nimi võis olla. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 00:13 (EEST) ::[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-705;jsessionid=C85E9223F9973D98D1E15A092869072D Arhiiviandmed] näitavad midagi muud? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 12:15 (EEST) ------------ Artiklist ei selgu, millal Eesti Telegraafi Agentuurist sai Eesti Teadeteagentuur. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. august 2021, kell 21:10 (EEST) :Arvan, et sellist nime polegi olnud või vähemalt pole nad seda esitlenud. Võib-olla kasutati nt pankrotimenetluses. Kuni viimaste uudisteni kasutas ETA ise ainult lühendit ja ka uudiste allkirjana ETA Online. Siin viidatud BNSi uudis lõpeb lausega: "Uudisteagentuur ETA erastati 1999. aasta lőpus, kuid pankrotistus aasta hiljem. Operaatorfirma ETA Interactive all tegutses ETA alates 2000. aastast." Võib-olla siin pakutud nimi on mingi 2000. aasta pankroti trikk. ETA viimane uudis on nende endi kohta ja seal on niisugune lause: "Aastast 1918 tegutsenud uudisteagentuur ETA lõpetab tegevuse seoses agentuuri opereerinud ASi ETA Interactive majandusraskustega." Arvan, et artikli pealkiri on ekslik ja tuleks parandada.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. august 2021, kell 00:59 (EEST) ::Samad sõnad. Valdava osa tegevusajast tunti ETA-t nime Eesti Telegraafiagentuur (või selle variantide) järgi ning isegi kui see lõpus pankrotimenetluse eel ümber nimetati (nagu jälgede segamiseks sageli tehakse), peaks artikli pealkirjaks jääma siiski üldiselt kasutusel olev nimi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 13:41 (EET) s5jhmesx5a6g27tptj3ie8v48wxvpf6 7261429 7261428 2026-10-29T11:43:07Z Ehitaja 63547 7261429 wikitext text/x-wiki eelkäijad? või varasemad nimed? ([[Ajakirjanduse Büroo]] ja [[Estur]]) võiks ehk siia suunata? --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:10 (EEST) : Eelkäijad peaksid eraldi olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:26 (EEST) ----- Huvitav küll, et 1970. aastate lõpus, kui olin ETA-s praktikal, kirjutati seal asutuse nimes olev "telegraafiagentuur" kokku, mitte lahku, nagu siinses artiklis väidetakse. ETA-s töötas ka suur keelemees Henno Meriste, kes poleks vast keelevigase nimega asutuses töötanud. :) Kuriuss 21. oktoober 2019, kell 07:27 (EEST) :Minu mäletamist mööda kirjutati ka kokku, aga ega ma teadnudki, mis selle asutuse ametlik nimi võis olla. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 00:13 (EEST) ::[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-705;jsessionid=C85E9223F9973D98D1E15A092869072D Arhiiviandmed] näitavad midagi muud? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 12:15 (EEST) :::Link on kõdunenud (niipaljukest siis digiarhiivindusest). Hea näide, miks linkides tuleks ka lahti kirjutada, millele konkreetselt lingitakse. Praegu ei tea kurat ise ka, misasjale link viima pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 13:43 (EET) ------------ Artiklist ei selgu, millal Eesti Telegraafi Agentuurist sai Eesti Teadeteagentuur. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. august 2021, kell 21:10 (EEST) :Arvan, et sellist nime polegi olnud või vähemalt pole nad seda esitlenud. Võib-olla kasutati nt pankrotimenetluses. Kuni viimaste uudisteni kasutas ETA ise ainult lühendit ja ka uudiste allkirjana ETA Online. Siin viidatud BNSi uudis lõpeb lausega: "Uudisteagentuur ETA erastati 1999. aasta lőpus, kuid pankrotistus aasta hiljem. Operaatorfirma ETA Interactive all tegutses ETA alates 2000. aastast." Võib-olla siin pakutud nimi on mingi 2000. aasta pankroti trikk. ETA viimane uudis on nende endi kohta ja seal on niisugune lause: "Aastast 1918 tegutsenud uudisteagentuur ETA lõpetab tegevuse seoses agentuuri opereerinud ASi ETA Interactive majandusraskustega." Arvan, et artikli pealkiri on ekslik ja tuleks parandada.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. august 2021, kell 00:59 (EEST) ::Samad sõnad. Valdava osa tegevusajast tunti ETA-t nime Eesti Telegraafiagentuur (või selle variantide) järgi ning isegi kui see lõpus pankrotimenetluse eel ümber nimetati (nagu jälgede segamiseks sageli tehakse), peaks artikli pealkirjaks jääma siiski üldiselt kasutusel olev nimi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 13:41 (EET) imv1ieo4syl4o9lobj1yvc226bl0f6k Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg 0 385516 7261409 7237910 2026-10-29T11:17:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261409 wikitext text/x-wiki '''Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool''' (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult '''MLU''') on Saksamaal [[Halle]]s ja [[Wittenberg]]is asuv [[avalik-õiguslik ülikool]]. Ülikool asutati [[1817]], kui ühinesid [[Wittenbergi ülikool]] (asutatud 1502) ja [[Halle ülikool]] (asutatud 1694). [[File:Kustodie - Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg - Altstadt Halle - Saale - panoramio.jpg||pisi|Ülikoolihoone vanalinnas]] == Halle ülikool ja Eesti == Halle ülikoolil oli Eesti [[18. sajand Eestis|18.]] ja [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i kultuuriloos on oma osa, seal said ülikoolihariduse Gutsleffid ([[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747), [[Johann Christoph Gutsleff]] (1685–1767), [[Eberhard Gutsleff]] (umbes 1690–1749)), Moritzad ([[Johann Christian Friedrich Moritz]] (1741–1795), [[Friedrich Gottlieb Moritz]] (1769–1833), [[Ludwig Wilhelm Moritz]] (1777–1830), [[Heinrich Christopher Wrede]] (1691–1764), [[Albert Anton Vierorth]] (1697–1761), [[Peter Ernst Wilde]] (1732–1785), [[Johann Christoph Henckel]] (1736–1800), [[Johann Michael Hahn]] (1758–1819), M. Fr. Hasse, [[Christian Friedrich Scherwinzky]] (1752–1809), [[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833), [[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849), [[Johann Philipp von Roth]] (1754–1818), [[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838), [[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) jt<ref>[[Aarne Vinkel]], Eesti kirjanduse ajaloo materjalid Halles. Keel ja Kirjandus, 1963, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193340/142668/page/60 lk 378]-379</ref>. [[File:AugustHermannFranckeAugustRossmäßler.jpg|pisi|[[August Hermann Francke]] (1663–1717)]] Halle pietistlik teoloog ja pedagoog prof. [[August Hermann Francke]], kes pani aluse [[Halle]] [[pietism]]ile, pani aluse laialdastele kultuurisuhetele, mis haarasid ka Venemaad, eriti selle Balti provintse ning [[Hernhuutlus Eestis|vennastekoguduste liikumisega]] Eestis<ref>[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20241004191342/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a5b841e4-e016-4f76-968a-ccde472405d1/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]], Detsember 1927 Nr 2, lk 75-78</ref>. Halles trükiti mõned eesti raamatud (1721. a. "Eesti-MaKele Koddo- ning Kirko-Ramat"(Halle, 1721), [[Anton thor Helle]] grammatika), samuti jäid paljud Halle ülikooli kasvandikud eluajaks kontakti Franckega või tema kaastööliste ja järglastega, saates teateid oma tööst. Hernhuutlus on mõjutanud ka eestlaste [[ärkamisaeg|rahvuslikku ärkamist]] – ühelt poolt läbi nende edendatud [[kirjaoskus]]e, teiselt poolt läbi koguduse sise[[demokraatia]] ja ühistegevuse. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased olid hernhuutliku taustaga. {{vaata|Pietism|Hernhuutlus|Hernhuutlus Eestis|Albu vaeslastekool}} == Vaata ka == *[[:Kategooria:Wittenbergi ülikooli vilistlased|Kategooria:Wittenbergi ülikooli vilistlased]] *[[:Kategooria:Halle ülikooli vilistlased|Kategooria:Halle ülikooli vilistlased]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://www.uni-wittenberg.de/wp-content/uploads/application/pdf/Boethfuehr-1884_Livlaender-auf-auswaertigen-Universitaeten.pdf], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.] BSB: {{BSB|11533471,00003}}, Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]] ==Välislingid== *[http://www.uni-halle.de/ Ülikooli koduleht] {{commonskat|}} [[Kategooria:Saksamaa ülikoolid]] [[Kategooria:Halle]] geqgit8c42goye7xgl80jns6zx8pcld Hageri kalmistu 0 387721 7261411 6620821 2026-10-29T11:31:28Z ~2026-57617-60 240763 7261411 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hageri kalmistu1.jpg|pisi|Hageri kalmistu]] '''Hageri kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Hageri]] alevikus [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Kalmistu on tunnistatud [[ajaloomälestis]]eks. Lääneservas asub kivist kabel ja paekivist hauakamber. Surnuaeda on maetud [[Anton Starkopf]]i vanemad ja vend, haud on kaunistatud tema kujundatut skulptuuriga "Külvaja". Kalmistul on ka Starkopfi kujundatud "Väsinu" ja "Saarepiiga". Vanemas osas on maetud teadmata kohta ka kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]].<ref>{{Kultuurimälestis|8378}}</ref> Kalmistule on maetud ajakirjanik Hille Tänavsuu. ==Pildid== <gallery> Hageri kalmistu2 8378.jpg|Hageri kalmistu kabel </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|8378}} {{Commons|Category:Hageri Cemetery}} [[Kategooria:Hageri kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Kohila vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=59.1657552169|EW=24.6494233132|type=landmark|region=EE}} qmn5lzui2ewbkmydngimrai3qeu6v9k 7261423 7261411 2026-10-29T11:38:08Z ~2026-57617-60 240763 7261423 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hageri kalmistu1.jpg|pisi|Hageri kalmistu]] '''Hageri kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Hageri]] alevikus [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Kalmistu on tunnistatud [[ajaloomälestis]]eks. Lääneservas asub kivist kabel ja paekivist hauakamber. Surnuaeda on maetud [[Anton Starkopf]]i vanemad ja vend, haud on kaunistatud tema kujundatut skulptuuriga "Külvaja". Kalmistul on ka Starkopfi kujundatud "Väsinu" ja "Saarepiiga". Vanemas osas on maetud teadmata kohta ka kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]].<ref>{{Kultuurimälestis|8378}}</ref> Kalmistule on maetud ajakirjanik Hille Tänavsuu, vaimulik Paul Saar, kogukonnategelane Hans Laaser, näitleja ning rahvalaulik Laine Mesikäpp, kultuuritegelane Paul Pilves ja kunstnik Gottlieb Welte. ==Pildid== <gallery> Hageri kalmistu2 8378.jpg|Hageri kalmistu kabel </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|8378}} {{Commons|Category:Hageri Cemetery}} [[Kategooria:Hageri kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Kohila vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=59.1657552169|EW=24.6494233132|type=landmark|region=EE}} 5eshdfch0i8flusifs73eo86vgcbfpl Taavi Rõivase teine valitsus 0 400943 7261353 7260059 2026-10-29T09:21:08Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261353 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 48. valitsus|ametis=2015–2016|pilt=|algus=9. aprill 2015|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]<br />[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=23. november 2016|järgnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]}}'''Taavi Rõivase teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 48. valitsus [[9. aprill]]ist [[2015]] kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2016]]. [[Eesti Vabariigi valitsus|Valitsuse]] nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid 7 Reformierakonna, 4 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 4 Isamaa ja Res Publica Liidu ministrit. Ministritest 2 olid naised ja 13 mehed. [[Taavi Rõivas]]e teine valitsus moodustati [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste]] tulemusel. [[9. november|9. novembril]] 2016 avaldas [[Riigikogu]] Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/otse-riigikogu-umbusaldas-peaministrit OTSE: riigikogu umbusaldas peaministrit], ERR</ref> Valitsus lahkus ametist 23. novembril [[2016]], kui ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]]. ==Valitsuse moodustamine== ===Riigikogu hääletus=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''8. aprill 2015<br>Peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (59) ! colspan="4" |Opositsioon (42) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''58''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br> [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (14) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |40 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''9. november 2016<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Taavi Rõivasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="2" |Koalitsioon (30) ! colspan="6" |Opositsioon (71) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''63''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br>[[Isamaa]] (14)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |28 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |8 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |9. aprill 2015 |12. september 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Maris Lauri]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Hannes Hanso]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Kristen Michal]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |9. aprill 2015 |30. august 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Liisa Oviir]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Arto Aas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Rannar Vassiljev]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |rowspan="3" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |9. aprill 2015 |1. juuli 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#EEEEEE; | |'''[[Marina Kaljurand]]''' |16. juuli 2015 |12. september 2016 |Parteitu |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.valitsus.ee {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Jüri Ratase esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase teine]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] 497d2rlnencbuwuklgo6w9guylglhnw 7261355 7261353 2026-10-29T09:26:15Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261355 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 48. valitsus|ametis=2015–2016|pilt=|algus=9. aprill 2015|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]<br />[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=23. november 2016|järgnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]}}'''Taavi Rõivase teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 48. valitsus [[9. aprill]]ist [[2015]] kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2016]]. [[Eesti Vabariigi valitsus|Valitsuse]] nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid 7 Reformierakonna, 4 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 4 Isamaa ja Res Publica Liidu ministrit. Ministritest 2 olid naised ja 13 mehed. [[Taavi Rõivas]]e teine valitsus moodustati [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste]] tulemusel. [[9. november|9. novembril]] 2016 avaldas [[Riigikogu]] Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/otse-riigikogu-umbusaldas-peaministrit OTSE: riigikogu umbusaldas peaministrit], ERR</ref> Valitsus lahkus ametist 23. novembril [[2016]], kui ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]]. ==Valitsuse moodustamine== ===Riigikogu hääletus=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''8. aprill 2015<br>Peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (59) ! colspan="4" |Opositsioon (42) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''58''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br> [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (14) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |40 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''9. november 2016<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Taavi Rõivasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="2" |Koalitsioon (30) ! colspan="6" |Opositsioon (71) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''63''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br>[[IRL]] (14)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |28 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |8 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |9. aprill 2015 |12. september 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Maris Lauri]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Hannes Hanso]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Kristen Michal]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |9. aprill 2015 |30. august 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Liisa Oviir]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Arto Aas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Rannar Vassiljev]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |rowspan="3" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |9. aprill 2015 |1. juuli 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#EEEEEE; | |'''[[Marina Kaljurand]]''' |16. juuli 2015 |12. september 2016 |Parteitu |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.valitsus.ee {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Jüri Ratase esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase teine]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] og1rhmbvv6oo18tznbqcll5no6fsbuq 7261356 7261355 2026-10-29T09:29:40Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261356 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 48. valitsus|ametis=2015–2016|pilt=|algus=9. aprill 2015|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]<br />[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=23. november 2016|järgnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]}}'''Taavi Rõivase teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 48. valitsus [[9. aprill]]ist [[2015]] kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2016]]. [[Eesti Vabariigi valitsus|Valitsuse]] nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid 7 Reformierakonna, 4 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 4 Isamaa ja Res Publica Liidu ministrit. Ministritest 2 olid naised ja 13 mehed. [[Taavi Rõivas]]e teine valitsus moodustati [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste]] tulemusel. [[9. november|9. novembril]] 2016 avaldas [[Riigikogu]] Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/otse-riigikogu-umbusaldas-peaministrit OTSE: riigikogu umbusaldas peaministrit], ERR</ref> Valitsus lahkus ametist 23. novembril [[2016]], kui ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]]. ==Valitsuse moodustamine== ===Riigikogu hääletus=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''8. aprill 2015<br>Peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (59) ! colspan="4" |Opositsioon (42) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''58''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br> [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (14) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |40 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''9. november 2016<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Taavi Rõivasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="2" |Koalitsioon (30) ! colspan="6" |Opositsioon (71) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Taavi Rõivas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''63''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (30) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0086CF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (27)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (15)<br>[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (14)<br>[[Vabaerakond]] (8)<br>[[EKRE]] (7) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |28 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |8 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |9. aprill 2015 |12. september 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Maris Lauri]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Hannes Hanso]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Kristen Michal]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |9. aprill 2015 |30. august 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Liisa Oviir]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Arto Aas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Rannar Vassiljev]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |rowspan="3" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |9. aprill 2015 |1. juuli 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#EEEEEE; | |'''[[Marina Kaljurand]]''' |16. juuli 2015 |12. september 2016 |Parteitu |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.valitsus.ee {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Jüri Ratase esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase teine]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] eb0eng88kewmii7o4qtsgbx6whr9qro Erra mõis 0 406052 7261212 7099371 2026-10-28T23:24:16Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261212 wikitext text/x-wiki [[Fail:Erra mõis 1937.tif|pisi|Erra mõis 1937. aastal]]{{Kaart|kõrgus=220|laius=220|lat=59.371667|long=26.987778|marker=jah|suum=15}} '''Erra mõis''' ([[saksa keel]]es ''Erras'') oli [[rüütlimõis]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|viru|erra}} (vaadatud 16.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Ida-Viru maakond]]a [[Lüganuse vald|Lüganuse valda]].<ref name="mõisaportaal, 2015" /> == Ajalugu == Mõisat on esimest korda mainitud [[1547]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 19. sajandi algul kuulus mõis [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essenitele]], 1831. aastal kaardiväe ooberst, keisri [[tiibadjutant]] Georg Karl Alexander von Esseni (1792–1826) ja Anna Carolina Meta von Assingi (sünd von Essen) ühiselt vallatud Erra mõis läks G.K.A von Esseni surma tõttu von [[Assing]]i pärusomandiks. Anna Carolina Meta von Assing (sünd von Essen) müüs Erra mõisa kindralmajor Georg von [[Arps von Arpshofen|Arpshofen]]ile koos inventariga. 1840. aastal Georg von Arpshofen pantis Erra mõisa vendadele [[Maakohtunik|maakohtunik]] Robert von Ungern-Sternbergile ja insenerkapten [[Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg]]ile kolmeks aastaks. 1844. aastal päris mõisa Robert Eginhard von Ungern-Sternebrg, 1885. aastal päris mõisa tema poeg tiibadjutant [[Carl Gustav Robert von Ungern-Sternberg]]. 1887. aastal ostis mõisa [[Alexander Andreas von Kursell]]<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16893&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Erra&_xr=eNotjEsOgCAQQ%252B8yF1CIC1PXnsADmIkSnIiogCvj3cXPqk1fW4bCKSgbRvWZCK1Bs3gvMR1jEQ2HYepk2ZyhTJUCOZlSv6Yo3j5RBWpD4JeC9l%252FVo3Uus7cH23ecn02i5rpuACklgQ%253D%253D Erra mõis (Lüganuse khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> ja hiljem kuulus mõis [[Kursell]]idele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. [[Mõisasüda]] jäi Kursellidele ka pärast [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]], kuuludes neile 1939. aastani<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Viimaste [[Umsiedlung|sakslastega koos lahkus]] Eestist ka senine Erra mõisasüdame omanik [[Walter von Kursell|Walter Kursell]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/03/12/56 Virumaalt], Postimees (1886-1944), nr. 69, 12 märts 1940</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|viru|erra}} *[https://www.muis.ee/museaalview/4077477 Erra mõisa (?) joonistus 1880. aastast] {{Lüganuse kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.371667|EW=26.987778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Essenite mõisad]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Kursellide mõisad]] cl60m4cauv6wjg5luqy4gl3rf9bse46 Karitsa mõis (Rakvere) 0 406056 7261019 7260702 2026-10-28T13:59:23Z Funktsionalism-modernism 231916 Vale mõisa pilt 7261019 wikitext text/x-wiki [[Fail:Karitsa mõis Rakvere kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Karitsa mõis]] <mapframe latitude="59.288056" longitude="26.334167" zoom="17" width="220" height="220" align="right"> { "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [ 26.334153, 59.287948 ] } } ] } </mapframe> '''Karitsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karritz'') oli [[rüütlimõis]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|viru|karitsa}} (vaadatud 16.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonda]] [[Rakvere vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõis rajati umbes [[1800]]. aastal [[Rakvere mõis]]ast eraldatud osast<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Karitsa mõisale kuulus kaks küla, [[Levala (Rakvere)|Levala]] ja [[Tamna]] küla. 1836. aasta suvel alustati mõisa juures ehitamist ja sama aasta sügisel 29. oktoobril alustas mõisa hoones tööd [[Karitsa kool|Karitsa külakool]].<ref>{{Netiviide|url=https://virumaateataja.postimees.ee/2287015/karitsa-kool-170|pealkiri=Karitsa kool 170|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=30. mai 2006}}</ref> Mõisa viimane (enne 1919. aastat) omanik oli Andreas von Dehn.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Peahoone on ehitatud 19. sajandi alguse kivist, ning 20. sajandi alguses on ehitatud kahekordne vasak tiib.<ref name="mõisaportaal, 2015" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|viru|karitsa}} {{Rakvere kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.288056|EW=26.334167|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Rakvere kihelkond]] [[Kategooria:Dehnide mõisad]] 4l6bgbhgj5vp0usci4dzt7summqn3fn Aruvalla mõis 0 406216 7261131 7011821 2026-10-28T19:45:09Z Funktsionalism-modernism 231916 7261131 wikitext text/x-wiki '''Aruvalla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Arrowall'') oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|aruvalla}} (vaadatud 18.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Poola-Rootsi kuningas [[Zygmunt III Waza|Sigismund III]] läänistas 1594. aastal mõisa Johan Uexküllile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16715 Aruvalla mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] [[Kose-Uuemõisa mõis]]ast eraldatud osast<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa esimesed omanikud olid [[Rechenberg]]id<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 1678. aastal läks mõis [[Hans Heinrich von Tiesenhausen]]i kätte<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Seejärel oli mõis umbes 150 aastat Kose-Uuemõisa mõisa omanike valduses.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1820. ja 1830. aastatel olid omanikud [[Engelhardt|Engelhardtid]] ja [[Vietinghoff]]id.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1838. aastal läks mõis [[Pahlen]]ite kätte.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Seejärel olid omanikud [[Riesenkampff]]id, [[Rosen]]id, [[Ungern-Sternberg]]id ja viimasena (enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist) [[Dehn]]e esindav [[Alexander Julius von Dehn]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|aruvalla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16715 Aruvalla mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/992286 Aruvalla mõisa ait (foto)] {{Jüri kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] cn1d3o12zdyry2n3yyb0bghznklmfiw Paslepa mõis 0 406574 7261141 7118832 2026-10-28T20:08:16Z Funktsionalism-modernism 231916 7261141 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} [[File:Paskleps herrgård på Nuckö, augusti 1993..jpg|pisi|Paslepa mõisahoone 1993]]'''Paslepa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Paschlep'') oli [[mõis]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonnas]], nüüdse haldusjaotuse järgi [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. == Ajalugu == 1624. aastal kinnitas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] endise [[Haapsalu linnuselään]]i Paslepa [[vakus]]e ooberstleitnant Jürgen von Aderkasele.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16578 Paslepa mõis (Noarootsi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> Aastatel 1641 ja 1649 on Paslepa omanikuna märgitud Jürgen Adrekase lesk Dorotie von Sacken. Nende tütar Anna Dorothea Aderkas abiellus [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern]]iga (1653. aastast [[Ungern-Sternberg]]). 1661. aastal vahetasid [[Rootsi riigikantsler]] krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie|Magnus Gabriel de la Gardie]] ja Reinhold Ungern-Sternberg Haapsalu läänis Kollanäsi /Kulani/ alla kuuluvad Paslepa, Hosby ja Suure-Harja (kokku 27 adramaad) külaga, Magnus Gabriel de la Gardiega küla vastu [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]]. 1679. aastal viidi mõis [[Kulani vald|Kollanäsis]]t üle Pasleppa. Mõisa rajas 1679. aastal [[Magnus Gabriel de la Gardie]], 1726. aastal võeti mõis Magnus Gabriel de la Gardie väimehe feldmarssal [[Otto Wilhelm von Königsmarck|Otto Wilhelm Königsmarck]]i (surn. 1688) pärijate käest ära ja see läks üle Vene kroonule. 1734. aastal Haapsalu läänis asuvate mõisate kuuluvuse üle toimunud protsessi järel tagastas [[Venemaa keisrinna]] [[Anna Ivanovna|Anna]] [[Keskvere mõis|Keskvere]] De La Gardie tehtud võlgade eest tema võlausaldaja Christoph Richteri pärijatele pandivalduseks, lubadusega pandiõigust osade kaupa välja osta. Mõisa peahoonet ehitati korduvalt ümber, praegune hoone pärineb 19. sajandist. Aastatel 1940–1992 kasutas mõisahoonet [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Nõukogude piirivalve]].<ref>MTÜ Pakri Looduskeskus, TTÜ Geoloogia Instituut. Loodusmälestised 17. Läänemaa. Noarootsi, Nõva, Osmussaar. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2008</ref> Mõisas asus [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] Tallinna piirivalvesalga 16. piirivalvekordon. 2002. aastal müüs Noarootsi vald varemetes mõisa eraomandisse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=1598 |pealkiri=Kristel Maasikmets. Vald müüs Paslepa mõisa. Lääne Elu, 18. juuni 2002 |vaadatud=2015-05-23 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305025243/http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=1598 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2015. aastaks oli Paslepa mõisa park ja enamus endise mõisa hoonestusest korrastatud.<ref>[http://noarootsi.kovtp.ee/kulad Noarootsi valla külad. Paslepa küla/Pasklep]</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=4158 Kultuurimälestiste riiklik register. Fotokogu. Paslepa mõisa peahoone] *[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=4159 Kultuurimälestiste riiklik register. Fotokogu. Paslepa mõisa valitsejamaja] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16578 Paslepa mõis (Noarootsi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Noarootsi kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.028333|EW=23.474444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] [[Kategooria:Noarootsi kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] [[Kategooria:Aderkaside mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] bgxvn64uqfq0rinfdvsxkxsm1om3w3g Nikolai Thamm noorem 0 410158 7261382 7249136 2026-10-29T10:38:16Z ~2026-57654-92 240759 7261382 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Ludwig Jakob Thamm''', (ka '''Nikolai Tamm'''; 31. mai (vkj)/ [[12. juuni]] [[1867]] [[Peterburi]] – [[21. detsember]] [[1948]] [[Aschersleben]], [[Saksi-Anhalt]]) oli [[Eesti]] [[arhitekt]]. 1887. aastal lõpetas ta [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i ja 1895. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuva kõrgema kunstikooli. 1895–1907 töötas ta [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ehitusosakonnas nooreminsenerina ja ühtlasi Peetri reaalkooli õpetajana. Aastatel 1917–1919 tegutses ta [[Venemaa]]l ja 1921–1927 töötas ta Tallinnas [[Kaitseministeerium]]i ehitus- ja korteriosakonnas arhitektina. Insenerikoja arhitektuur-sektsiooni tegevliige alates 1935.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376194/323442/page/4</ref> ==Töid== ===Tallinnas=== *1896–1900 osales [[Mihhail Preobraženski]] abilisena Tallinnas [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamisel *[[Harjumäe]] kontserdihoone, 1901 (hävinud) *1901–1902 juhatas ehitustöid [[Kadriorg|Kadrioru]] rannas [[Mälestussammas Russalka|Russalka mälestussamba]] rajamisel *Elamu [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 28, 1903 *[[Roheline turg|Rohelise turu kabel]] [[Pikk tänav|Pikk]] 34A, 1909; kaasautor [[Nikolai Heraskov]] *[[Eesti merevägi|Mereväe]] ekipaaži [[kasarm]] [[Kopli tänav|Kopli]] 76, 1924 *[[Tallinna vanausuliste palvela]] juurdeehitis [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa]] 6, 1931 *Elamu [[August Weizenbergi tänav|A. Weizenbergi]] 8, 1932 ===Mujal=== *[[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallamaja]], tänapäeval [[Viljandi maantee (Põltsmaa)|Viljandi maantee]] 3, [[Põltsamaa]]. 1931–1932 *[[Rakvere katoliku kirik]] [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänaval]], 1934 (lammutati 1973) *[[Kodasema]] katoliku klooster [[Järvamaa]]l, 1938<ref>"Esimene katoliku klooster Järvamaale". [[Esmaspäev (ajaleht, 1922)|Esmaspäev]] nr 52, 24. detsember 1938</ref> ==Teenistusaste== * 1913 [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] ==Pilte== <gallery> Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg| Elamu Narva mnt 28 Tallinna vanausuliste palvela.jpg| Tallinna vanausuliste palvela juurdeehitis, 1931 </gallery> ==Isiklikku== Tema isa oli arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Karin Hallas]]. "Thamm, Nikolai noorem". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 524 ==Välislingid== {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Thamm, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1948]] e4mzpdoi4y5ckroury8zjv7ic87zigk 7261383 7261382 2026-10-29T10:38:42Z ~2026-57654-92 240759 7261383 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Ludwig Jakob Thamm''', (ka '''Nikolai Tamm'''; 31. mai (vkj)/ [[12. juuni]] [[1867]] [[Peterburi]] – [[21. detsember]] [[1948]] [[Aschersleben]], [[Saksi-Anhalt]]) oli [[Eesti]] [[arhitekt]]. 1887. aastal lõpetas ta [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i ja 1895. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuva kõrgema kunstikooli. 1895–1907 töötas ta [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ehitusosakonnas nooreminsenerina ja ühtlasi Peetri reaalkooli õpetajana. Aastatel 1917–1919 tegutses ta [[Venemaa]]l ja 1921–1927 töötas ta Tallinnas [[Kaitseministeerium]]i ehitus- ja korteriosakonnas arhitektina. [[Insenerikoda|Insenerikoja]] arhitektuur-sektsiooni tegevliige alates 1935.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376194/323442/page/4</ref> ==Töid== ===Tallinnas=== *1896–1900 osales [[Mihhail Preobraženski]] abilisena Tallinnas [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamisel *[[Harjumäe]] kontserdihoone, 1901 (hävinud) *1901–1902 juhatas ehitustöid [[Kadriorg|Kadrioru]] rannas [[Mälestussammas Russalka|Russalka mälestussamba]] rajamisel *Elamu [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 28, 1903 *[[Roheline turg|Rohelise turu kabel]] [[Pikk tänav|Pikk]] 34A, 1909; kaasautor [[Nikolai Heraskov]] *[[Eesti merevägi|Mereväe]] ekipaaži [[kasarm]] [[Kopli tänav|Kopli]] 76, 1924 *[[Tallinna vanausuliste palvela]] juurdeehitis [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa]] 6, 1931 *Elamu [[August Weizenbergi tänav|A. Weizenbergi]] 8, 1932 ===Mujal=== *[[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallamaja]], tänapäeval [[Viljandi maantee (Põltsmaa)|Viljandi maantee]] 3, [[Põltsamaa]]. 1931–1932 *[[Rakvere katoliku kirik]] [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänaval]], 1934 (lammutati 1973) *[[Kodasema]] katoliku klooster [[Järvamaa]]l, 1938<ref>"Esimene katoliku klooster Järvamaale". [[Esmaspäev (ajaleht, 1922)|Esmaspäev]] nr 52, 24. detsember 1938</ref> ==Teenistusaste== * 1913 [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] ==Pilte== <gallery> Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg| Elamu Narva mnt 28 Tallinna vanausuliste palvela.jpg| Tallinna vanausuliste palvela juurdeehitis, 1931 </gallery> ==Isiklikku== Tema isa oli arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Karin Hallas]]. "Thamm, Nikolai noorem". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 524 ==Välislingid== {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Thamm, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1948]] q6yjv7mb1vn8ds0hzonl4g7p2mbxubf Viru-Nigula kirikumõis 0 416825 7261205 6725714 2026-10-28T23:13:21Z Funktsionalism-modernism 231916 Mall 7261205 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viru-Nigula muuseum, endine Otto Wilhelm Masingu pastoraat, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Viru-Nigula pastoraadi peahoone (juuli 2011)]] '''Viru-Nigula kirikumõis''' ([[Saksa keel|saksa keeles]] ''Pastorat St. Nicolai'' või ''Pastorat'' ''Maholm'') oli [[kirikumõis]] [[Virumaa]]l [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru-Nigula kirikumõis |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=1396& |vaadatud=2024-08-15 |väljaanne=Rahvusarhiiv - Eesti ala mõisate register}}</ref>, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Viru-Nigula alevik]]us<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|16059}} (vaadatud 08.09.2015)</ref>. Kirikumõisa mitmed säilinud ehitised (sild, laut, [[tõllakuur]], [[leerimaja]], kaev, [[pastorimaja]], park, peahoone) on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks<ref name="Kultuurimälestis" />. Pastoraadi peahoones on tänapäeval [[Viru-Nigula Koduloomuuseum]]<ref name="Kultuurimälestis"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16059|Viru-Nigula pastoraadi peahoone}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=1396& Viru-Nigula kirikumõis] Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris *[http://www.virumaateataja.ee/260607/esileht/15039257_print.php Kodulugu: Viru-Nigula pastorid olid jõukal järjel], Virumaa Teataja, 26.06.2007 {{Viru-Nigula kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Eestimaa kirikumõisad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] i8qyz98oc89cqb3337du81biyqkts8t Peningi mõis 0 418621 7261225 6565870 2026-10-28T23:46:16Z Funktsionalism-modernism 231916 Vajab ajakohastamist, mõis on taastatud 7261225 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2026}}[[Pilt:Peningi-mois-June-2023.jpg|pisi|Peningi mõisa peahoone]] '''Peningi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Penningby'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|peningi}} (vaadatud 25.10.2015)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Raasiku vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõis asutati [[1686]]. aastal ja see kuulus pikka aega [[Baranoffid]]ele.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa kahekorruseline [[varaklassitsism|varaklassitsistlik]] peahoone ehitati 18. sajandi lõpul.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Pärast 1905. aasta tulekahju ehitati peahoone ümber. <ref name="mõisaportaal, 2015"/> Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] oli peahoone [[varemed|varemetes]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Kui Raasiku vald mõisa maha müüs, vahetas see mitu korda omanikku, kuid lagunes edasi. Aastal [[2007]] ostis mõisa [[Arvo Haug]], kelle algatusel on mõisahoone korda tehtud ning alates [[2020]]. aasta suvest on see kammerlikus vormis kultuurimõisana külastajatele avatud. Tagasihoidliku poolkelpkatusega valitsejamaja katus kukkus [[2011]]. aasta talvel suure lume tõttu sisse. ==Vaata ka== *[[Peningi]] küla ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|peningi}} {{Harju-Jaani kihelkond}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Derfeldenite mõisad]] [[Kategooria:Baranoffide mõisad]] 0rbjx4t9exm82kszjspye65h9nqymmq Kurna mõis 0 418632 7261132 7170767 2026-10-28T19:47:04Z Funktsionalism-modernism 231916 7261132 wikitext text/x-wiki [[File:Kurna manor.jpg|thumb|Kurna mõisa varemed]] '''Kurna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Cournal'') oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|kurna}} (vaadatud 25.10.2015)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat on esmamainitud [[1384]]. aastal<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 17. sajandil kuulus mõis [[Treyden]]itele, [[Wrangell]]ile, 18. sajandil [[Schlippenbach]]idele ja [[Derfelden]]idele<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16724 Kurna mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõis kuulus alates 19. sajandist von [[Lantingshausen]]itele ja pikka aega [[Knorring]]utele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa esinduslik puust peahoone ehitati 19. sajandi lõpul<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1917. aastal ostis [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]] [[Lehmja mõis|Lehmja]] ja Kurna mõisad 1 000 000 rublaga. Peahoone hävis 2002. aasta tulekahjus, mille tagajärjel jäi alles vaid [[tiibhoone]].<ref name="mõisaportaal, 2015" />. Mõisa alal on kaitsealune [[Kurna mõisa park]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|kurna}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16724 Kurna mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/2637748 Kurna mõisa vaade (foto)] {{Jüri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.338333|EW=24.8425|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Tallinna linnamõisad]] [[Kategooria:Fersenite mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Derfeldenite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] [[Kategooria:Delwigite mõisad]] t3q7k3x6zi0fgjyviqpiahuntaf7mbm Rae mõis 0 418637 7261135 6842960 2026-10-28T19:50:38Z Funktsionalism-modernism 231916 Info 7261135 wikitext text/x-wiki [[File:Rae manor.jpg|thumb|Rae mõisa peahoone.<br>Foto: 2. november 2010]] '''Rae mõis''' ([[saksa keel]]es Tydenkull''<ref>Hans Feldmann, [https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA154&lpg=PA154&dq=Gut+Tydenk%C3%BCll&source=bl&ots=kPosd7jroG&sig=ACfU3U2DFwY7a8Duw-7EKs8-CojeWF9r4A&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjK-tuYgMuDAxUHDxAIHZ6RAooQ6AF6BAgVEAM#v=onepage&q=Gut%20Tydenk%C3%BCll&f=false Johannishof], Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Böhlau Verlag Köln Weimar, 1985 s. 154</ref>'', Johannishof) oli [[linnamõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb [[mõisasüda]] [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|rae}} (vaadatud 25.10.2015)</ref> == Ajalugu == 1279. aastal kinkis [[Taani kuningas]] Patika veski koos maadega [[Tallinna Jaani seek|Tallinna Jaani seegi]] hospidalile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16779 Rae mõis (Jüri khk)], Kinnistute register</ref>. 1330. aasta paiku on mainitud [[Vaskjala|Vaskjala küla]] omanikuna Gadeke van Parenbecket. Tema järglane Hannes müüs 1390. aastal Vaskjala küla ja mõisa Tydenkulli uuele omanikule Tyle Tolkele<ref name=":0">[[Mihkel Aitsam]], [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/05/16/19 Rahutused Rae mõisas], Päewaleht, nr 132, 16. mai 1939</ref>. 1390. aastal on mõisat esmamainitud kujul „hof to Tydenkull"<ref name=":0" />, tollal kuulus{{lisa viide}} see [[Tallinna Jaani seek|Tallinna Jaani seegile]]. Tydenkulli mõis (eestipärase nimega Tiidoküla mõis) asetseski praeguse Rae mõisa kohal. 1419. aastal kinnitas ordumeister [[Vaskjala]], [[Limu]], [[Karla (Rae)|Karla]], [[Assaku]], [[Kautjala]] ja [[Hobunurme]] küla ning Tydenkulli mõisa Lambrecht Tolke nimele. Tolke sugukonna järel esineb ürikuis uue omanikuna [[Lode]] sugukond. 1475. aastal mainitakse Vaskjala küla omanikuna Hermen (Hermann) Lodet (mainitud 1473, 1500, srn 1521), sest ta [[pant]]is [[Vaskjala]] külast neli talu Tallinna Jaani haigemajale. Tänu [[annetus|annetustele]] (enamasti kinnisvarad ja maavaldused) oli Jaani seek rikas asutus<ref>[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1976/05/12/3 Haiglad vanas Tallinnas. Esimene oli pidalitõbila], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 12. mai 1976</ref>. Et seekidel oli palju [[kapital|kapitali]], andsid nad kuue protsendiga laenu. Loded laenasid mitmel korral Jaani haigemajalt raha ja pantisid ühe küla teise järel. 1503. aastal oli mõis (Hof Tydenkull) läänistatud Herman [[Lode]]le. Hiljem läks mõis [[Tallinna raad|Tallinna rae]] valdusse<ref name=":0" />. 1627. aastal anti linnale kuuluv Rae mõis senise rentniku [[Bernhard von Gertten]]i surma järel [[jumalalaegas|jumalalaeka]] ja rae nõusolekul [[Georg von Wangersheim]]ile valitseda. Talle anti luba mõisas oma kariloomi pidada ning teda kohustati oma vahenditest tasuma mõisavalitseja palgakulu. [[Rootsi aeg|Rootsi-aegse]] [[mõisate reduktsioon]]i ajal tunnistati Rae mõis 1688. aasta [[Eestimaa reduktsioonikomisjon|reduktsioonikomisjoni]] otsusega reduktsiooni alla mittekuuluvaks. Talud said koolile, kirikule ja hospidalile, peamiselt siiski kirikule kui [[Jumalalaegas|jumalalae]]ka (''Gotteskasten'') omanikule. 1694. aastal liideti Rae mõisaga [[Kautjala]] küla 5 3/4 adramaad ja loodi sellest [[Kautjala mõis|Kautjala]] [[kõrvalmõis]], mis sai iseseisvaks 1755. aastal. 18. sajandil oli mõisal mitu rentnikku. 1755. aastal oli rentnik lesestunud von [[Middendorff]]. 1797. aastal pantis Otto Gustav von Budberg Rae mõisa 90 aastaks õuenõunik Wilhelm von Wrangellile. 1880. aastal omandas Rae mõisa Tallinna linna [[jumalalaegas]] (''Stadt-Gotteskasten''). Mõisa ühe majanduskorrusega (kõrge soklikorrus) ja ühe peakorrusega [[Historitsism|historitsistlik]] kivist peahoone ehitati 1850. aastatel.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 2017. aastast on peahoone varemeis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rae mõis – Rae valla kodulugu |url=https://raekodulugu.ee/location/rae-mois/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=raekodulugu.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|rae}} *[[Mihkel Aitsam]]. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/05/16/19 Rahutused Rae mõisas], Päewaleht, nr 132, 16. mai 1939 *[[Mihkel Aitsam]]. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/06/02/17 Rahutused Rae mõisas], Päewaleht, nr 147, 2. juuni 1939 {{Jüri kihelkond}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Tallinna linnamõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] mih2qi1jr0vh22ubu26ugsydv13ceea Vardi mõis 0 418732 7261055 7260460 2026-10-28T14:44:16Z Funktsionalism-modernism 231916 7261055 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Nissi kihelkonna rüütlimõisast; Paistu kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata artiklit [[Vardi mõis (Paistu)]]}} [[Fail:Vardi mõisa sissekäik (cropped).tif|pisi|Vardi mõis enne ümberehitusi]] '''Vardi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schwartzen'') oli [[rüütlimõis]] [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|vardi}} (vaadatud 28.10.2015)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat on esmamainitud [[1582]]. aastal, kui see kuulus [[Schwartz]]idele.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Kivist peahoone põles 1905. aastal ja ehitati hiljem muudetud kujul üles.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 20. sajandil ehitati hoonet tugevasti ümber ja tänapäeval kasutatakse seda kultuurimajana.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Tõnu Mesila]], [https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2011/05/11/22 Varbola kandi ajaloost], Märjamaa Nädalaleht, nr. 19, 11 mai 2011 ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|vardi}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16637 Vardi mõis (Nissi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Nissi kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Nissi kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Taubede mõisad]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 47f9lsl8hzu7mn0ah96bbzgw91umqae Orina mõis 0 419042 7261114 7167306 2026-10-28T19:34:36Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261114 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} [[Fail:Orina mõis 1936 (cropped).tif|pisi|Orina mõis 1936. aastal]] '''Orina mõis''' ([[saksa keel]]es ''Orgena'') oli [[rüütlimõis]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|jarva|orina}}. Vaadatud 31.10.2015</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a [[Järva vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>; see asub [[Järva-Jaani]] alevi põhjaosas. Mõis asutati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa ühekorruseline [[klassitsistlik]] kivist peahoone ehitati 19. sajandi algul ja selsamal sajandil ehitati see osaliselt ümber.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> == Ajalugu == === Orina mõisa rajamine === 1615. aastal sai Rootsi rüütel Jonatas Döbberwitzi Rootsi kuningalt kingituseks Järvamaal asuvad [[Jalalõpe]] ja Keika küla. 1623. aastal rajas tema poeg Hansz Johann Dobbrowits kahe küla vahele talukoha ning tegeles rüütlimõisa rajamisega aastatel 1639–1954. 1643. aastast on Orina mõis mõisate nimekirjas.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.jjaanikool.ee/hooned|pealkiri=Orina mõisahoone|vaadatud=24.11.2021}}</ref> === Maavaldajad === Orina mõisa maavaldajad<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://jjmuuseum.ee/orina-moisa-maavaldajad-labi-aegade/)|pealkiri=Orina mõisa maavaldajad läbi aegade|vaadatud=24.11.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>: 1615 Jonatas Döbberwitz, Rydall ja [[Uexküll|Yxkyll]]; 1623 Hansz Johann Dobbrowitz; 1627 Reuter; 1628 Dobbrowitz, Jacob von [[Salza|Saltza]] (surnud 1709) ja Fabian von [[Tiesenhausen]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref>; [[mõisate reduktsioon]]; 1726. aastal Frommhold von Tiesenhausen; 1761 Friedrich Jakob von [[Steinheil]] (1717–1800); 1765 Carl Gebhard von [[Schilling]] (surnud 1779); 1780 Fabian Wilhelm von Schilling (1761–1831); 1821 Jacob von Schilling; 1827 Gustav Gideon von Schilling; 1862 Julius von Schilling (1831–1897); 1897 Herman von Schilling (1873–1946); 1903–1919 Moritz Gustav von Schilling (1872–1934), kes volitas Orina mõisat pidama oma isa Fabian von Schillingi (1830–1917). 1805. aastal toimusid [[Järva kreis|Järvamaal]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Karinu mõis|Karinu]] ja Orina mõisas talurahvarahutused, millega avaldati meelt öise [[rehepeks]]u vastu. == Mõisakompleks == Mõisa ehitati kolmes etapis<ref name=":0" />: * 17. sajandi keskel; * 18. sajandi keskel ehitati kahele poole külgtiivad; * 19. sajandi keskel ehitati portikus, teise korruse puidust osa ja veranda. 1919. aastal toimus mõisamaade riigistamine. Orina mõis võeti kasutusele Järva-Jaani (Orina) kõrgema algkooli poolt.<ref name=":1" /> Mõisas on tegutsenud Järva-Jaani tütarlaste täienduskool (1924–1937), Kodumajanduskool (1937–1947), Järva-Jaani kutsekool (1947–1992) ja Paide kutsekooli Järva-Jaani filiaal (1992–1996). <ref name=":0" /> === Mõisakompleks tänapäeval === 1997. aastast on mõis munitsipaalomandis. Hoonesse rajati läheduses oleva [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] kodundusklass ja koduloomuuseum.<ref>{{Netiviide|url=http://www.moisakoolid.ee/et/manor_schools/j%C3%A4rva-jaani-g%C3%BCmnaasium|pealkiri=Järva-Jaani Gümnaasium {{!}} Orina mõis|väljaanne=|vaadatud=24.11.2021}}</ref> Orina mõisas asuvas koduloomuuseumis on eksponeeritud tehnika pöördlava, koolituba, kihelkonna ja mõisa ajalugu, kodumajanduskooli tuba, nõukogude perioodi tuba ja mantelkorsten.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://jjmuuseum.ee/ekspositsioon|pealkiri=Ekspositsioon Orina mõisas|vaadatud=24.11.2021|arhiivimisaeg=24.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211124181538/http://jjmuuseum.ee/ekspositsioon/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Muuseum === Tehnika pöördlava asub peahoone endises saalis, seal on võimalik näha liikuvaid läbilõikega mootoreid. Järva-Jaani kutsekooli traktoriõpetuse õpetaja arendas traktoriõppeklassi välja 1971. aastal.<ref name=":2" /> Koolitoas on näha endisaegsed rasked ühes tükis koolipingid. Uudistada saab kirjutusvahendite ajalugu 20. sajandi algusajast kuni tänapäevani ning mitmesuguseid koolitarbeid, näiteks vihikuid ja arvelauda.<ref name=":2" /> Kihelkonna ja mõisa ajaloo toa stendidel tutvustatakse Järva-Jaani kirikulugu, mõisa ajalugu ja valla ajalugu. Välja on pandud ka eri ajastute rahatähti.<ref name=":2" /> Kodumajanduskooli toas on esindatud Järva-Jaani tütarlaste täienduskooli ja Kodumajanduskooli ajalugu. Näha on ka endiste õpilaste käsitööd 20. sajandi algusest. Toas on välja pandud kodutöödega seotud esemed.<ref name=":2" /> Nõukogude perioodi toas saab tutvuda Järva-Jaani kolhoosi kujunemise loo ja haldusjaotuse muutumisega, nõukogudeaegsete dokumentide ja mänguasjadega.<ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|jarva|orina}} {{Järva-Jaani kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] c08ypkpw33fej8o5alv47r7np0whvg4 Koonu mõis 0 420773 7260976 7249264 2026-10-28T12:55:15Z Funktsionalism-modernism 231916 7260976 wikitext text/x-wiki [[Fail:Koonu mõis (cropped).tif|pisi|Koonu mõis 1934. aastal]] '''Koonu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kono'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|3173|Koonu mõis - 1316}} (vaadatud 15.11.2015)</ref>. Nüüdisajal jäävad mõisa jäänused [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a. Mõisat on esimest korda mainitud [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] keskpaigas<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Dehnid]]<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/viru/koonu.shtml Koonu mõisast Eesti mõisaportaalis] *{{RA fondiloend|3173|Koonu mõis - 1316}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9293&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=v%C3%A4%C3%A4na&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIXMrpbLDSw4vyUsEK7BSKoTShiDaAqg%252BMS%252B9NDEdrB9oeGqJknVtLQDEVCgN Koonu Väike-Maarja khk], Kinnistute register, http://www.ra.ee/ {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Taubede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Dehnide mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] k89iq3wjl0pz48px4jhbpwy0z2r40rc Varudi mõis 0 420853 7261204 6970131 2026-10-28T23:12:18Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261204 wikitext text/x-wiki [[Fail:Varudi mõisa peahoone 1936 (cropped).tif|pisi|Varudi mõisa peahoone 1936. aastal]] '''Varudi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wardes, Wartz, Portenthacken, Neuwartz'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|3184|Varudi mõis - 1330}} (vaadatud 19.11.2015)</ref> [[Fail:Varudi mõis, Sprengler.jpg|pisi|Varudi mõis (1894)]] [[Taani hindamisraamat]]u andmetel oli 1241. aastal [[Varudi|Varudi küla]] oma 45 [[adramaa]]ga Virumaa üks suurimaid. 1540. aastal andsid vennad Dyrick ja Johann [[Hastfer]]id, Varudi mõisa kohtulikult oma õe Lena Hastferi mehele Johann [[Dücker]]ile. Mõisat on mainitud [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] keskel.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> 1639. aastal müüs Johan Dücker Varudi mõisa Tallinna kodanikule Salomon Rabele. 1665. aastal jagati Varudi mõis [[Uue-Varudi mõis|Uue-]] ja [[Vana-Varudi mõis]]aks.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> 1849. aastal sai Uue- ja Vana-Varudi mõisa omanikuks [[Carl Raphael von Schilling]].<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend|3184|Varudi mõis - 1330}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17076 Varudi mõis (Viru-Nigula khk)] Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/665778 Varudi mõisa tagakülg 1936. aastal (foto)] {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.4225|EW=26.643889|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Dückerite mõisad]] 888ipz75nar84520taxo8ur1llqdpku Mariner 4 0 425016 7261374 6986586 2026-10-29T10:20:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261374 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Mariner 4 | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Mariner 3 and 4.jpg | pildiallkiri = <!--pildiallkiri--> | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = <!--näit. tehnoloogia katsetamise, luure, ISS-i kooste missioon jms--> | operaator = [[NASA]]/[[JPL]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 1964-077A | SATCAT = 942 | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 3 aastat 23 päeva | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = <!--kosmoseaparaadi nimi/seerianumber (nt kosmosesüstik Discovery, Apollo CM-118)--> | kosmoseaparaadi_tüüp = US-K KOBALT_A12 | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[Jet Propulsion Laboratory]] | stardimass = 260,8 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = 310 W | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1964|11|28|14|22|01|UTC}} | kanderakett = [[Atlas-Agena]] | stardikompleks = [[Cape Canaverali stardikompleks 12]] | starditeenuse_osutaja = <!--organisatsioon, mis raketistardi läbi viis (nt United Launch Alliance, Arianespace vms)--> | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = [[21. detsember]] [[1967]] | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = [[heliotsentriline orbiit]] | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = 0,17322 | orbiidi_periapsiid = 166 052 670 km | orbiidi_apoapsiid = 234 867 290 km | orbiidi_kalle = 2,544 kraadi | orbiidi_periood = 567,11 päeva | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = [[14. juuli]] [[1965]] | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Teleskoobi andmed--> | seadme_tüüp = <!--võimaldab alajaotuse pealkirja kohandada. Nt 'kaamera' annab pealkirjaks 'Põhikaamera'. Vaikimisi 'teleskoop'--> | teleskoobi_nimi = <!--nimi, kui see erineb tehiskaaslase nimest--> | teleskoobi_tüüp = <!--teleskoobi tüüp, peeglite seadistus jne--> | teleskoobi_läbimõõt = <!--teleskoobi läbimõõt--> | teleskoobi_fookuskaugus = <!--teleskoobi fookuskaugus--> | teleskoobi_suhteline_ava = <!--teleskoobi suhteline ava--> | teleskoobi_kogumispindala = <!--kogumispindala--> | teleskoobi_lainepikkus = <!--lainepikkus(ed), mida teleskoop kasutab--> | teleskoobi_lahutusvõime = <!--teleskoobi lahutusvõime--> | mõõteriistad = <!--satelliidi küljes olevate mõõteriistade loend--> <!--Transpondri parameetrid--> | trans_sagedusala = <!--transpondri sagedusala(d)--> | trans_sagedus = <!--konkreetsed sagedused--> | trans_ribalaius = <!--ribalaius ehk läbilaskevõime--> | trans_võimsus = <!--transpondrite võimsus--> | trans_katteala = <!--kaetud alad--> | trans_TWTA = <!--TWTA väljundvõimsus--> | trans_EIRP = <!--efektiivne kiirgusvõimsus--> | trans_HPBW = <!--poole võimsusega kiire laius (half power beamwidth)--> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Marineri programm]] | eelnev_missioon = [[Mariner 3]] | järgnev_missioon = [[Mariner 5]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = <!--ilma liiteta "Fail:"/"Pilt:"--> | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} [[File:Mariner 4 craters.gif|pisi|Mariner 4 pilt Marsist]] '''Mariner 4''' oli [[Marineri programm]]i neljas [[kosmosesond]]. See sooritas esimese kosmoseaparaadina möödalennu [[Marss|Marsist]].<ref name="Mariner" /> Sond startis [[28. november|28. novembril]] [[1964]] ja sooritas [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]l [[1965]] esimese kosmosesondina möödalennu Marsist ja pildistas seda. See oli esimene kord inimkonna ajaloos, kui kosmosesond saatis süvakosmosest pildid teisest [[planeet|planeedist]]. Mariner 4 tõestas, et suure tõenäosusega pole Marsil [[Maaväline elu|intelligentset elu]] ja kuigi need pildid olid teadlastele suureks pettumuseks, oli missioon [[insener]]idele kasulik, sest nad said teadmisi ja kogemusi pikkadele kosmosemissioonidele saadetavate seadmete ehituseks ja kasutamiseks.<ref name="First" /><ref name="Neli" /><ref name="Alone" /><ref name="NSSDC" /> Side Mariner 4-ga lõpetati [[21. detsember|21. detsembril]] [[1967]].<ref name="NSSDC" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Mariner">{{Netiviide |url=http://marsnews.com/mariner |pealkiri=Mars news.com:Mariner |vaadatud=2017-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170109113725/http://marsnews.com/mariner |arhiivimisaeg=2017-01-09 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="First">[http://www.space.com/18787-mariner-4.html Space.com:Mariner 4: First Spacecraft to Mars]</ref> <ref name="Neli">[http://solarviews.com/eng/marin4.htm Mariner 4]</ref> <ref name="Alone">[https://www.caltech.edu/news/alone-darkness-mariner-4-mars-50-years-later-47324 CalTech:Alone in the Darkness: Mariner 4 to Mars, 50 Years Later]</ref> <ref name="NSSDC">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1964-077A |pealkiri=NSSDC:Mariner 4 |vaadatud=2017-01-08 |arhiivimisaeg=2012-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121021032737/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1964-077A |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Kosmoseaparaadid]] [[Kategooria:Marineri programm]] [[Kategooria:NASA kosmosesondid]] [[Kategooria:1964]] 5p80sdek07ig147fqxfxeyvbn7veypo Lagedi mõis 0 427294 7261150 7216705 2026-10-28T20:41:23Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt, info 7261150 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lagedi mõis (cropped).tif|pisi|Lagedi mõisa peahoone]] '''Lagedi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laakt'', ''Holsteinsruh'', ''Fürsenhof''<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.34:3?1304,1218,370,48,0 Tallinna Linnaarhiiv, TLA.238.1.34]</ref>) oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|lagedi}} (vaadatud 23.01.2016)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Jõelähtme vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat mainiti esimest korda [[1397]]. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1508. aastal oli mõisnik [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru]] [[Liivimaa ordu]]vasall Henning Passow. 1575. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Johan III]] Lagedi mõisa õuenõunik ja rüütel Anders Kedtile (Keith) igaveseks omandiks. 1578. aastal konfirmeeris Johann III Lagedi rittmeister [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]]ile. 1597. aastal oli mõisnik Otto Wrangell ning 1598 Johan Taube ja teised pärijad. 17. sajandist oli mõisnik Otto Wachtmeister. 1624. aastal sai mõisnikuks Claus Wachtmeister, kelle poeg [[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]] päris mõisa endale. Pojast sai hiljem krahv ja kindral. 11. juulil 1672. aastal ostis mõisa [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]]. 1696. aastal mõis redutseeriti ja kuulutati Rootsi krooni omaks.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Lagedi mõis (Jüri khk)]. Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> Tiesenhausen müüs 1714. aastal mõisa [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile, kes ehitas uue elumaja ja nimetas selle Fürsenhofiks. Menšikov arreteeriti 8. septembril 1727 ja saadeti Siberisse asumisele. Mõis läks Vene kroonule. Mõisa sai rendile [[Sebastian Ernst von Manstein]], seejärel tema lesk Dorothea Manstein (sündinud von Dittmar), kes oli rentnik 1757. aastani. Venemaa keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] kinkis 1758. aastal Lagedi, [[Saha mõis|Saha]] ja [[Viimsi mõis]]a [[Tallinna kuberner]], [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]], Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog [[Peter August Friedrich]]ile igaveseks valduseks. Mõis on mitu korda olnud ka [[riigimõis]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Rudolf von Harpe]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Peahoone osad pärinevad 17.-19. sajandist, ning seda on ümberehitatud ka Nõukogude ajal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lagedi mõis |url=https://vana.mois.ee/harju/lagedi.shtml |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=vana.mois.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|lagedi}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Lagedi mõis (Jüri khk)]. Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Jüri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.416111|EW=24.944166|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna mõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] [[Kategooria:Rüütelkonnamõisad]] tth442nlvj81i0xkl9sgkmqlgsmuljl 7261151 7261150 2026-10-28T20:41:49Z Funktsionalism-modernism 231916 7261151 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lagedi mõis (cropped).tif|pisi|Lagedi mõisa peahoone]] '''Lagedi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laakt'', ''Holsteinsruh'', ''Fürsenhof''<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.34:3?1304,1218,370,48,0 Tallinna Linnaarhiiv, TLA.238.1.34]</ref>) oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|lagedi}} (vaadatud 23.01.2016)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Jõelähtme vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat mainiti esimest korda [[1397]]. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1508. aastal oli mõisnik [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru]] [[Liivimaa ordu]]vasall Henning Passow. 1575. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Johan III]] Lagedi mõisa õuenõunik ja rüütel Anders Kedtile (Keith) igaveseks omandiks. 1578. aastal konfirmeeris Johann III Lagedi rittmeister [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]]ile. 1597. aastal oli mõisnik Otto Wrangell ning 1598 Johan Taube ja teised pärijad. 17. sajandist oli mõisnik Otto Wachtmeister. 1624. aastal sai mõisnikuks Claus Wachtmeister, kelle poeg [[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]] päris mõisa endale. Pojast sai hiljem krahv ja kindral. 11. juulil 1672. aastal ostis mõisa [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]]. 1696. aastal mõis redutseeriti ja kuulutati Rootsi krooni omaks.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Lagedi mõis (Jüri khk)]. Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> Tiesenhausen müüs 1714. aastal mõisa [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile, kes ehitas uue elumaja ja nimetas selle Fürsenhofiks. Menšikov arreteeriti 8. septembril 1727 ja saadeti Siberisse asumisele. Mõis läks Vene kroonule. Mõisa sai rendile [[Sebastian Ernst von Manstein]], seejärel tema lesk Dorothea Manstein (sündinud von Dittmar), kes oli rentnik 1757. aastani. Venemaa keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] kinkis 1758. aastal Lagedi, [[Saha mõis|Saha]] ja [[Viimsi mõis]]a [[Tallinna kuberner]], [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]], Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog [[Peter August Friedrich]]ile igaveseks valduseks. Mõis on mitu korda olnud ka [[riigimõis]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Rudolf von Harpe]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Peahoone osad pärinevad 17.-19. sajandist, ning seda on ümberehitatud ka [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lagedi mõis |url=https://vana.mois.ee/harju/lagedi.shtml |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=vana.mois.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|lagedi}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Lagedi mõis (Jüri khk)]. Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Jüri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.416111|EW=24.944166|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna mõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] [[Kategooria:Rüütelkonnamõisad]] sk50r2esvfpf0mkbgrmvw2u73icv8cu Seliküla mõis 0 427345 7261122 6972561 2026-10-28T19:39:00Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislingid 7261122 wikitext text/x-wiki '''Seliküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Selliküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. Mõis rajati [[1849]] [[Võhmuta mõis]]ast eraldatud alast<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2256}} (vaadatud 23.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2256}} *[https://www.muis.ee/museaalview/2294710 Teenijate maja (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/242993 Viinavabriku varemed 2006.a (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/667613 Hobusetall 1937. aastal (foto)] {{Järva-Jaani kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Järva-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Kursellide mõisad]] [[Kategooria:Dehnide mõisad]] qb99rnfx8mged4aausd46kcq7jkbgg0 Vaida mõis 0 427347 7261156 6536522 2026-10-28T20:45:27Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislingid 7261156 wikitext text/x-wiki '''Vaida mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wait'') oli [[poolmõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|harju|vaida}} (vaadatud 23.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõis asutati 1630. aastatel<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõisal oli aegade jooksul palju omanikke<ref name="Mõisaportaal"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|vaida}} *[https://www.muis.ee/museaalview/1277975 Vaida mõisa varemed (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/1277978 Vaida mõisa varemed (2. foto)] {{Jüri kihelkond}} [[Kategooria:Nierothide mõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Budbergide mõisad]] 1grsb0lh3lu671d0zk94p9for7syoer Kupna mõis 0 427376 7261228 6558312 2026-10-28T23:52:32Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislink 7261228 wikitext text/x-wiki '''Kupna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kupna'', ''Kupnal'') oli [[Küti mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1135}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=8400 Kupna mõis (Viru-Jaagupi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/1613661 Kupna karjamõisa aidamees Madis Vakker (foto)] {{Viru-Jaagupi kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.248889|EW=26.476944|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Jaagupi kihelkond]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] k2c53o6fce3m2ivrysm4fad1xde67vw Raeküla mõis 0 427406 7260980 7249226 2026-10-28T13:00:30Z Funktsionalism-modernism 231916 7260980 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raeküla mõis (cropped).tif|pisi|Raeküla mõis 1938. aastal]] '''Raeküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Raeküll'') oli [[Pandivere mõis|Pandivere mõisa]] [[kõrvalmõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1981}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17001 Raeküla mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] 2td143r0rvig7ayq8mdjcbbcyfsw67o Ramma mõis 0 427408 7261060 5137879 2026-10-28T14:56:07Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261060 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ramma mõis Koeru kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Ramma mõis]] '''Ramma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ramma'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. Mõisa omanikud olid [[Rosen]]id. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1993}} {{Koeru kihelkond}} [[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] 493mcttdpl9lmbexf1jkx3bfg5jm48e Raigu mõis 0 427414 7261052 6420881 2026-10-28T14:37:13Z Funktsionalism-modernism 231916 pilt 7261052 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raigu mõis (cropped).tif|pisi|Raigu mõisa peahoone]] '''Raigu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Raik'') oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. Mõisa omanikud olid [[Wrangell]]id. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|253}} *[https://www.muis.ee/museaalview/390455 Raigu mõisa foto teise nurga alt] {{Koeru kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.0675|EW=26.114722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] tbmslxe3gjw5n8gn7t8t0x436r1cvqg Varangu mõis (Haljala) 0 427595 7261086 7015976 2026-10-28T17:56:50Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt, välislingid 7261086 wikitext text/x-wiki [[Fail:Varangu mõis Haljala kihelkonnas 1912 (cropped).tif|pisi|Varangu mõis 1912. aastal]] {{Kaart|kõrgus=220|laius=220|lat=59.470278|long=26.344444|marker=jah|suum=16}} '''Varangu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wrangelshof'') oli [[rüütlimõis]] [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016)</ref> == Ajalugu == [[Varangu (Haljala)|Varangu]] küla on esmamainitud [[1241]] [[Taani hindamisraamat]]us. [[Wrangell|Wrangel]]ite esiisale rüütel Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (või Levenwalde) soost, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla [[Liivi sõda|Liivi sõ]]jani [[Rakvere foogt]]ile. 1613. aastal [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] doneeris Varangu koos [[Arkna mõis|Arkna]]ga, rittmeister Moritz Wrangellile. Mõis rajati [[1652]]. aastal.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2798}} (vaadatud 15 mai 2021)</ref> Mõis oli pikka aega selle rajanud [[Wrangell]]ide perekonna käes, hiljem [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna käes. 1855. aastal läks mõis Magnus Georg von [[Lueder]]i kätte, ja tema viimane omanik enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist]] oli Alexander von Lueder.<ref name="inventaar_1977" /> Kirjandusteadlase Helmi Aspeli suvel 1931 kogutud suulistes lugudes Haljala kihelkonnast kirjeldatakse nii vanemat kui ka nooremat mõisaomanikku von Luederit karmi ja õela mehena, kes mitmel juhul talurahvast relvadega ähvardas.<ref name="folkloor_HelmiAspel" /> Nõukogude ajal kuulus mõis[[Õitseng (kolhoos)| Õitsengu kolhoosile]].{{Lisa viide}} == Mõisahooned == Mõisa peahoone on 1918. aastal toimunud tulekahju tagajärjel varemetes. Säilinud on 19. sajandil ehitatud kivist kahekorruseline valitsejamaja, ait, tallid, karjalaut, viinavabrik, sepikoda, kuivati. Mõisaansamblisse kuulub ka väikese pargi keskel asuv 1895. aastal ehitatud kivist kabel.<ref name="inventaar_1977" /> == Vaata ka == * [[Varangu mõisa kalmistu (Haljala)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="inventaar_1977">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3026|pealkiri=Varangu mõis. Inventariseerimine|väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]]|aeg=18. aprill 1977 |vaadatud=15. mail 2021}}</ref> <ref name="folkloor_HelmiAspel">{{raamatuviide | autor=Aspel, Helmi | artikkel=Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel | toimetaja=Ell Vahtramäe | pealkiri=Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast | koht=Tartu | kirjastus= Haldjas.folklore.ee (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond) | aasta=2004 | isbn=9949418364 | lehekülg= | url = http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Haljala&id=1520 }}</ref> }} == Välislingid == * {{RA mõisaregister|2798}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17093 Varangu mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/666209 Varangu mõisa kabel 1912. aastal (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/666208 Varangu mõisa aiamaja 1912. a (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/666206 Varangu mõisa vaade (foto)] {{Haljala kihelkond}} {{koord|NS=59.470278|EW=26.344444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Haljala kihelkond]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] nkhs88syq1kgjwyeujitbwow674a3u5 7261090 7261086 2026-10-28T18:07:12Z Funktsionalism-modernism 231916 7261090 wikitext text/x-wiki [[Fail:Varangu mõis Haljala kihelkonnas 1912 (cropped).tif|pisi|Varangu mõis 1912. aastal]] {{Kaart|kõrgus=220|laius=220|lat=59.470278|long=26.344444|marker=jah|suum=16}} '''Varangu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wrangelshof'') oli [[rüütlimõis]] [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016)</ref> == Ajalugu == [[Varangu (Haljala)|Varangu]] küla on esmamainitud [[1241]] [[Taani hindamisraamat]]us. [[Wrangell|Wrangel]]ite esiisale rüütel Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (või Levenwalde) soost, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla [[Liivi sõda|Liivi sõ]]jani [[Rakvere foogt]]ile. 1613. aastal [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] doneeris Varangu koos [[Arkna mõis|Arkna]]ga, rittmeister Moritz Wrangellile. Mõis rajati [[1652]]. aastal.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2798}} (vaadatud 15 mai 2021)</ref> Mõis oli pikka aega selle rajanud [[Wrangell]]ide perekonna käes, hiljem [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna käes. 1855. aastal läks mõis Magnus Georg von [[Lueder]]i kätte, ja tema viimane omanik enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist]] oli Alexander von Lueder.<ref name="inventaar_1977" /> Kirjandusteadlase Helmi Aspeli suvel 1931 kogutud suulistes lugudes Haljala kihelkonnast kirjeldatakse nii vanemat kui ka nooremat mõisaomanikku von Luederit karmi ja õela mehena, kes mitmel juhul talurahvast relvadega ähvardas.<ref name="folkloor_HelmiAspel" /> Nõukogude ajal kuulus mõis[[Õitseng (kolhoos)| Õitsengu kolhoosile]].{{Lisa viide}} == Mõisahooned == Mõisa peahoone on 1918. aastal toimunud tulekahju tagajärjel varemetes. Säilinud on 19. sajandil ehitatud kivist kahekorruseline valitsejamaja, ait, tallid, karjalaut, viinavabrik, sepikoda, kuivati. Mõisaansamblisse kuulub ka väikese pargi keskel asuv 1895. aastal [[Varangu mõisa kalmistu|ehitatud kivist kabel]].<ref name="inventaar_1977" /> == Vaata ka == * [[Varangu mõisa kalmistu (Haljala)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="inventaar_1977">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3026|pealkiri=Varangu mõis. Inventariseerimine|väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]]|aeg=18. aprill 1977 |vaadatud=15. mail 2021}}</ref> <ref name="folkloor_HelmiAspel">{{raamatuviide | autor=Aspel, Helmi | artikkel=Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel | toimetaja=Ell Vahtramäe | pealkiri=Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast | koht=Tartu | kirjastus= Haldjas.folklore.ee (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond) | aasta=2004 | isbn=9949418364 | lehekülg= | url = http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Haljala&id=1520 }}</ref> }} == Välislingid == * {{RA mõisaregister|2798}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17093 Varangu mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://www.muis.ee/museaalview/666209 Varangu mõisa kabel 1912. aastal (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/666208 Varangu mõisa aiamaja 1912. a (foto)] *[https://www.muis.ee/museaalview/666206 Varangu mõisa vaade (foto)] {{Haljala kihelkond}} {{koord|NS=59.470278|EW=26.344444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Haljala kihelkond]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] rtfktryqznr1168e89km59bo72fs0kc Kärevere mõis (Äksi) 0 427718 7261158 6304597 2026-10-28T20:48:36Z Funktsionalism-modernism 231916 7261158 wikitext text/x-wiki '''Kärevere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kerrafer'') oli [[rüütlimõis]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Tartu maakond]]a [[Tartu vald]]a. ==Ajalugu== Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|894}} (vaadatud 25.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Maiste, Juhan. Nutt, Nele. ''Tartumaa mõisad''. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 47. ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|894}} *[https://www.muis.ee/museaalview/244312 Kärevere mõisa peahoone 20.saj lõpus (foto)] {{Äksi kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.431388|EW=26.484444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Äksi kihelkond]] 6dn9irc8laynnpqusuu1fap8i920rlp Vaali mõis 0 427884 7261072 4777945 2026-10-28T16:08:23Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261072 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vaali mõisa karjalaudad (cropped).jpg|pisi|Vaali mõisa karjalaudad millagi enne [[Teine maailmasõda|teist maailma sõda]]]] '''Vaali mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wahlhof'', varem ''Meyfer'' ehk ''Metsataggo''<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2606}} (vaadatud 26.01.2016)</ref>) oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 26.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a [[Järva vald]]a. Mõisast on teateid alates [[1586]]<ref name="RA mõisaregister"/>. [[19. sajand Eestis|19. sajandil]] jäi mõis mõnda aega ka [[Peetri kihelkond]]a<ref name="RA mõisaregister"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2606}} *[https://www.muis.ee/museaalview/1717953 Vaali mõis 1988. aastal (foto)] {{Koeru kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] [[Kategooria:Järva vald]] 2b52uaf1sfdzee2vwjxfnlyj9sgcjcm Kaserahu mõis 0 427900 7261221 6362165 2026-10-28T23:43:24Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislink 7261221 wikitext text/x-wiki '''Kaserahu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Birkenruh'') oli [[poolmõis]] [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|harju|kaserahu}} (vaadatud 27.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Anija vald]]a<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõis asutati [[1884]] [[Pikva mõis]]ast eraldatud alast<ref name="Mõisaportaal"/>. 20. sajandi algul oli mõisa omanik ühiskonnategelane [[Eduard Virgo]]. Seal perioodil suvitasid ja kirjutasid seal oma teoseid näiteks [[Marie Under]], [[Friedebert Tuglas]], [[Artur Adson]] ning [[A. H. Tammsaare]]. Näiteks valmis seal A. H. Tammsaare romaan "[[Kõrboja peremees]]". ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|kaserahu}} *[https://www.muis.ee/museaalview/2551132 Kaserahu mõisa graafika (1839)] {{Harju-Jaani kihelkond}} {{koord|NS=59.3039|EW=25.3577|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] k0frhql9jge5omouhl76w2kqj7etzi6 Perila mõis 0 427905 7261220 7084555 2026-10-28T23:41:44Z Funktsionalism-modernism 231916 Pildid 7261220 wikitext text/x-wiki [[Fail:Perila mõisa peahoone (cropped).tif|pisi|Perila mõisa peahoone]] [[Fail:Perila mõis - OlariPilnik2.jpg|pisi|Mõisahoone kõrvalhoone varemed]] '''Perila mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pergel'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa|Harjumaal.]]<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|harju|perila}} (vaadatud 27.01.2016)</ref> Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Raasiku vald|Raasiku valda.]]<ref name="Mõisaportaal"/> == Ajalugu == Keskajal oli hilisema Perila mõisa lähedal [[Tallinna Mihkli Nunnaklooster|Tallinna Mihkli nunnakloostri]] [[majandusmõis]].<ref name="Mõisaportaal"/> Majandusmõisa on esmamainitud [[1298]]. aastal.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisasüda asus arvatavasti [[Perila Veskimägi|Perila Veskimäel.]]<ref name="Mõisaportaal"/> Majandusmõis hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas.]]<ref name="Mõisaportaal"/> [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] asutati mõis uuesti ja seda mõisa mainiti teadaolevalt esimest korda [[1643]]. aastal,<ref name="Mõisaportaal"/> kui [[Viimsi mõis]] võeti [[Rootsi aeg|Rootsi riigile]] ja anti hüvitisena [[Tallinna rae liikmete loend#Bürgermeistrid ehk konsulid|Tallinna bürgermeister]] (1608–1630) [[Johann Derenthal]]i (1575–1630) pärijaile vastu Perila mõis.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16696&knr=&hpr=22&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Viimsi&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotjFEKgzAQRO%252ByF9BEFBnv0V9ZbNDFNljXfIh4927Ur3k8ZobhcAjKjlHfoHANaJYYRbf0LjTwOkxkvgJNy5rJg7zP4MyxJitqv88GWdr8JfJVuRqg35MuZwv6cBwTj%252BF5Cht15%252FkHXT0p9w%253D%253D Viimsi mõis (Jõelähtme khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> [[Fail:Perila mõisa ahi (cropped).jpg|pisi|[[Kahhelahi]] Perila mõisas]] 18. sajandi lõpul ehitati puidust barokne peahoone. Hiljem see lagunes ja 1970. aastatel varises kokku. Sarnaselt on varemetes ka mitmed maakivist kõrvalhooned.<ref>{{Mõisaportaal|harju|perila}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|perila}} *{{RA mõisaregister|1851}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16589&knr=&hpr=22&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Perila&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotjNEJhDAQRHvZBjQRRcYmroNjOYMGJWjWfMiR3t2oX%252FN4zAzD4O9RD4z2AYHpQIsPwcuRxkocx99M6hvQvMVCFmRtAaOOJWlRvueiUKTOPy76le8GaH%252FTlOxBK4cp8eTeJ3fQkPMFWZcp4w%253D%253D Perila mõis (Harju-Jaani khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Harju-Jaani kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.283611|EW=25.156388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Baranoffide mõisad]] [[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]] [[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]] [[Kategooria:Delwigite mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] i3jsddfqfwz62tqe164gj4195jg5r5t Pietro Germi 0 429826 7261216 6872500 2026-10-28T23:31:10Z Juppi lantteineen 239848 7261216 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pietro Germi.jpg|pisi|Pietro Germi (1959)]] '''Pietro Germi''' ([[14. veebruar]] [[1914]] [[Genova]] – [[5. detsember]] [[1974]] [[Rooma]]) oli itaalia filmilavastaja, -näitleja, -produtsent ja -stsenarist. == Filme == {| class=wikitable ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Eestikeelne pealkiri !! Märkused |- | 1945 || "Il testimone" || || režissöör |- | 1950 || "Il cammino della speranza" || "[[Lootuse tee]]" || režissöör |- | 1956 || "Il Ferroviere" || "[[Vedurijuht]]" || režissöör ja stsenarist |- | 1961 || "Divorzio all’italiana" || "[[Lahutus itaalia moodi]]" || režissöör ja stsenarist |- | 1965 || "Signore & signori" || "[[Daamid ja härrad]]" || režissöör, produtsent ja stsenarist |- | 1968 || "[[Serafino]]" || || režissöör, produtsent ja stsenarist |- | 1972 || "[[Alfredo, Alfredo]]" || || režissöör ja stsenarist |- | 1975 || "[[Amici Miei]]" || || režissöör ja stsenarist |} == Tunnustus == * 1963 – [[parima kohandatud stsenaariumi Oscar]] filmi "[[Lahutus itaalia moodi]]" eest (jagas [[Ennio De Concini]] ja [[Alfredo Giannetti]]ga) * 1951 – [[Berliini filmifestival]]i [[parima draamafilmi Hõbekaru]] filmi "[[Lootuse tee]]" eest == Välislingid == *{{Imdb nimi|0314584}} {{JÄRJESTA:Germi, Pietro}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Itaalia stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1974]] 0ld7kus1hq6h1ahu10i2v4yw581d8kf Külli Habicht 0 429971 7261049 7190624 2026-10-28T14:31:14Z Morel 26171 pilt 7261049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Külli Habicht 2023.jpg|pisi|Külli Habicht kõnelemas [[emakeelepäev]]al Tartu Ülikoolis, 14. märts 2023. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Külli Habicht''' (sündinud [[24. juuli]]l [[1964]]) on eesti keeleteadlane. ==Elulugu== Ta õppis aastatel 1982–1987 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal, sellele järgnes samas [[aspirantuur]] (1989–1992). 1993–1995 jätkas ta õpinguid magistrantuuris ning alates 1997. aastast doktorantuuris [[Huno Rätsep]]a juhendamisel. 2001. aastal kaitses ta doktoritöö "Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal".<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/e259e97c-9401-4a38-87e4-d4c64ac37501 ETIS], Külli Habicht</ref> Ta on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri laborandina (1987–1988), aastatel 1988–1993 eesti keele labori insenerina, laborandina ja teadurina. Aastatel 1993–1996 oli ta eesti keele õppetooli assistent ning 1996–1997 samas erakorraline lektor. Aastatel 1998–2003 oli ta eesti keele õppetooli lektor ja erakorraline teadur. 2003. aastal valiti Habicht dotsendiks ning alates 2003. aastast on ta töötanud samas eesti keele dotsendina ja (vana kirjakeele) vanemteadurina.<ref name="ETIS" /> Külli Habicht on [[Emakeele Selts]]i liige (alates 1985), riigieksameid ettevalmistava komisjoni liige (alates 2002) ja SLE (Euroopa Lingvistikaühingu) liige. Alates 2004. aastast kuulub ta ka Emakeele Seltsi keeletoimkonda. Tema juhendamisel on valminud mitmed doktoritööd.<ref name="ETIS" /> ==Teadustöö== Külli Habichti peamised teaduslikud huvid on seotud vana kirjakeele ja tänapäeva kirjakeele morfosüntaktilise varieerumisega (nt tuumverbikonstruktsioonid, kaassõnade, modaalpartiklite ja küsipartiklite grammatiseerumine ning hiljuti ka kõneviis vanas kirjakeeles).<ref name="Kimovar">[http://kimovar.ut.ee/?page_id=8 Kimovar], Töörühm</ref>, <ref name="S/IS">[http://www.siis.ut.ee/ Subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides], Töörühm</ref> Hiljutised olulisemad teaduspublikatsioonid<ref name="ETIS" />: *Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. *Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161. *Habicht, Külli; Tragel, Ilona (2014). Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, 11, 826−844. *Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2012). Grammaticalization of Estonian saama ‘to get’. Linguistics, 50 (6), 1371−1412. *Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica Historica, 32 (1), 149−187. Muid teoseid: *Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli (2015). Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. *Ehala, Martin; Habicht, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia (2014). Keel ja ühiskond (õpik gümnaasiumile). Tallinn, Eesti: Künnimees. *Habicht, Külli (2012). Eesti kirjakeele ajaloo ja eesti murrete õpetamisest. Gümnaasiumi valdkonnaraamat. *Habicht, Külli (2010). Ühe hingesuguluse peegeldus: Uku Masing ja Georg Müller. Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100 (221−238). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. *Habicht, K. (2003). Alamsaksa laenud (märksõnaartikkel). Raukas, A. (Toim.). Eesti Entsüklopeedia. Eesti A-Ü (15). Eesti Entsüklopeediakirjastus. ==Tunnustus== *2016 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/e259e97c-9401-4a38-87e4-d4c64ac37501 ETIS] {{JÄRJESTA:Habicht, Külli}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kirjakeele ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] m20hl7butn98iunykxritxvbx5q9n0e 7261051 7261049 2026-10-28T14:32:50Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261051 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Külli Habicht 2023.jpg|pisi|Külli Habicht kõnelemas [[emakeelepäev]]al Tartu Ülikoolis, 14. märts 2023. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Külli Habicht''' (sündinud [[24. juuli]]l [[1964]]) on eesti keeleteadlane. ==Elulugu== Ta õppis aastatel 1982–1987 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal, sellele järgnes samas [[aspirantuur]] (1989–1992). 1993–1995 jätkas ta õpinguid magistrantuuris ning alates 1997. aastast doktorantuuris [[Huno Rätsep]]a juhendamisel. 2001. aastal kaitses ta doktoritöö "Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal".<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/e259e97c-9401-4a38-87e4-d4c64ac37501 ETIS], Külli Habicht</ref> Ta on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri laborandina (1987–1988), aastatel 1988–1993 eesti keele labori insenerina, laborandina ja teadurina. Aastatel 1993–1996 oli ta eesti keele õppetooli assistent ning 1996–1997 samas erakorraline lektor. Aastatel 1998–2003 oli ta eesti keele õppetooli lektor ja erakorraline teadur. 2003. aastal valiti Habicht dotsendiks ning alates 2003. aastast on ta töötanud samas eesti keele dotsendina ja (vana kirjakeele) vanemteadurina.<ref name="ETIS" /> Külli Habicht on [[Emakeele Selts]]i liige (alates 1985), riigieksameid ettevalmistava komisjoni liige (alates 2002) ja SLE (Euroopa Lingvistikaühingu) liige. Alates 2004. aastast kuulub ta ka Emakeele Seltsi keeletoimkonda. Tema juhendamisel on valminud mitmed doktoritööd.<ref name="ETIS" /> ==Teadustöö== Külli Habichti peamised teaduslikud huvid on seotud vana kirjakeele ja tänapäeva kirjakeele morfosüntaktilise varieerumisega (nt tuumverbikonstruktsioonid, kaassõnade, modaalpartiklite ja küsipartiklite grammatiseerumine ning hiljuti ka kõneviis vanas kirjakeeles).<ref name="Kimovar">[http://kimovar.ut.ee/?page_id=8 Kimovar], Töörühm</ref>, <ref name="S/IS">[http://www.siis.ut.ee/ Subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides], Töörühm</ref> Hiljutised olulisemad teaduspublikatsioonid<ref name="ETIS" />: *Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. *Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161. *Habicht, Külli; Tragel, Ilona (2014). Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, 11, 826−844. *Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2012). Grammaticalization of Estonian saama ‘to get’. Linguistics, 50 (6), 1371−1412. *Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica Historica, 32 (1), 149−187. Muid teoseid: *Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli (2015). Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. *Ehala, Martin; Habicht, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia (2014). Keel ja ühiskond (õpik gümnaasiumile). Tallinn, Eesti: Künnimees. *Habicht, Külli (2012). Eesti kirjakeele ajaloo ja eesti murrete õpetamisest. Gümnaasiumi valdkonnaraamat. *Habicht, Külli (2010). Ühe hingesuguluse peegeldus: Uku Masing ja Georg Müller. Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100 (221−238). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. *Habicht, K. (2003). Alamsaksa laenud (märksõnaartikkel). Raukas, A. (Toim.). Eesti Entsüklopeedia. Eesti A-Ü (15). Eesti Entsüklopeediakirjastus. ==Tunnustus== *2016 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/e259e97c-9401-4a38-87e4-d4c64ac37501 ETIS] {{JÄRJESTA:Habicht, Külli}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kirjakeele ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] dc3kdsajnzjz8sv1qbd6ftmegqh3wy6 Geenius 0 432598 7261256 7140151 2026-10-29T05:59:34Z Kuriuss 38125 7261256 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib teatud tüüpi inimestest; uudisteportaali kohta vaata artiklit [[Geenius.ee]].}} {{keeletoimeta}} '''Geenius''' on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas. Kuigi on erandeid, siis enamasti on iga geenius seotud suurte saavutustega ühes valdkonnas.<ref name="Cox 1926" /> Pole olemas kindlat geeniuse definitsiooni, kuid psühholoogid koondavad mõiste alla definitsiooni, mis hõlmab loovust ja väljapaistvat saavutust.  == Nimetus == Vanas Roomas oli ''genius'' (mitmuses ''genii'') kaitsevaim või mõjutav jumalus isikule, perele ''(gens)'' või kohale (''[[genius loci]]'').<ref name="jdbRF" /> Nimisõna on seotud ladinakeelse verbiga ''genui, genitus'', "tuua olemisse, luua, toota". Erakordsete indiviidide saavutused, mis andsid teada eriliselt võimsa geeniuse kohalolust, andsid [[Augustus]]e ajaks sõnale teiseks tähenduseks "inspiratsioon, talent".<ref name="Ip4xa" /> Termin ''genius'' omandas modernse tähenduse 19. sajandil ja see on kahe ladinakeelse termini sulam: ''genius'' (vt eespoolt) ja ''ingenium'', mis viitab meie sünnipärastele kalduvustele, võimetele ja kaasasündinud olemusele.<ref name="iDhfb" /> Ühendades jumalikkuse ja andekuse kontsepti, "[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encyclopédie]]" artikkel geeniuse (''génie'') kohta kirjeldab geeniust isikuna: "tema, kelle hing on laiem ja omab kõigi ülejäänute tundeid; keda huvitab kõik, mis on looduses; kes iialgi ei võta vastu ideed ilma, et see ärataks edasist huvi; kõik huvitab teda ja miski pole tema jaoks kadunud."<ref name="pfjYj" /> == Ajalooline areng == === Galton === Intelligentsuse määratlemist alustasid [[Francis Galton]] (1822–1911) ja [[James McKeen Cattell]]. Nemad toetasid reageerimise aja ja sensoorse teravuse analüüsi kui "neurofüsioloogilise efektiivsuse" mõõtühikut ja sensoorse teravuse analüüsi kui [[intelligentsus]]e mõõtühikut.<ref name="qadgv" /> Galton on psühhomeetria rajaja. Ta uuris oma sugulase [[Charles Darwin]]i töid bioloogilise evolutsiooni kohta. Eeldades, et väljapaistvus on päritav, tegi Galton uurimuse Suurbritannia väljapaistvate inimeste perekondadest, avaldades selle 1869 pealkirja "Hereditary Genius" ("Päritav geniaalsus") all.<ref name="R6Zbe" /> Galtoni ideed pärinesid kahelt 19. sajandi statistikateadlaselt: [[Carl Friedrich Gauss]] ja [[Adolphe Quetelet]]. Gauss avastas [[normaaljaotus]]e (kellakujuline kurv): kui on ette antud suur hulk mõõtmisi sama muutuja puhul samadel tingimustel, siis nad varieeruvad juhuslikult alates kõige sagedasemast väärtusest, "keskmisest," kuni kahe kõige vähem esineva väärtuseni, maksimaalse erinevusega väikseim ja suurim. Quetelet avastas, et kellakujuline kurv rakendus sotsiaalsele statistikale, mida Prantsuse valitsus kogus suurel hulgal kohust ja sõjaväge läbivate inimeste kohta. Quetelet esialgne töö kriminoloogias viis ta järelduseni "mida suuremat arvu indiviide jälgiti, seda enam eripärad olematuks muutusid..." See ideaalne vorm, kus eripärad olid kustutatud, sai nimeks "keskmine inimene".<ref name="5OUwQ" /> Galton keskmise inimese definitsioon "täielikult normaalne skeem" oli inspireeritud Quetelet'st; see tähendab, kui keegi kombineerib iga mõõdetava isikuomaduse normaaljaotused, siis ta, teoorias, märkab sündroomi "keskmine inimene", kes on piiratud persoonidest, kes on erinevad. Vastupidi Quetelet'le, Galtoni keskmine inimene polnud statistiline, vaid ainult teoreetiline. Puudus meede ''mõõdetav tavaline keskmine'', oli ainult suur hulk väga spetsiifilisi keskmisi. Avastamaks üldist keskmist, uuris Galton hariduse statistikat ja leidis normaaljaotusi igasugustes testitulemustes; näiteks Sandhursti sisseastumiseksamite skoorides. Galtoni "Hereditary Genius'es" kirjeldatud meetod oli lugeda ja hinnata väljapaistvate inimeste väljapaistvaid sugulasi. Ta leidis, et väljapaistvate sugulaste arv oli suurem väljapaistva isiku lähedaste sugulaste hulgas. Seda tööd peetakse esimeseks historiomeetria näiteks, analüütiliseks uurimuseks inimajaloo progressist. Uurimus on vastuoluline ja seda on mitmetel põhjustel kritiseeritud. Galton eemaldus Gaussist otsustavalt. Normaaljaotus polnud juhuslik, järeldas ta. Vahed keskmise ja ülemise otsa vahel tulenesid mittejuhuslikul faktoril, "loomulikul võimekusel," mida ta defineeris kui "intellekti ja eelsoodumuse need omadused, mis julgustavad ja annavad inimestele võimed sooritamaks tegusid, mis viivad hea maineni ... loomus, mis iseenesest, juhitud päritud stiimulite poolt, hakkab tallama rada, mis viib väljapaistvusele."<ref name="CLXB3" /> Niisiis, näiline juhuslikkus skoorides oli tingitud selle loomuliku võime juhuslikust esinemisest elanikkonnas tervikuna. Kriitika ütleb, et Galtoni uuring ei võta arvesse sotsiaalse staatuse ja sellest tuleneva ressurssidele ligipääsu mõju, tähendades seda, et päritud "väljapaistvus" või "geniaalsus" võib olla saavutatud sel moel, et rikkad perekonnad saavad järeltulijais võimeid enam välja tuua. Galton pani aluse [[eugeenika]]le.<ref name="qKNMT" /> == Psühholoogia == Geniaalsus väljendub mitmetes vormides (nt matemaatikas, kirjanduses, muusikas). Geniaalsetel isikutel on tugev oma eriala tunnetus ja nad pühenduvad oma erialale võimsa energiaga. [[Carl Rogers]], humanisliku psühholoogia rajaja, avab intuitsioonide usaldamist, kirjutades: "[[El Greco]], näiteks, pidi teadma, kui ta vaatas oma varasemaid töid, et "hea kunstnik ei maali niimoodi". Kuid ta siiski usaldas oma kogemise viisi, oma vaadet, niivõrd, et ta suutis jätkuvalt oma unikaalset vaadet väljendada, justkui ta oleks öelnud, "Head kunstnikud ei maali nii, kuid mina maalin nii." Või, kui liikudes teisele valdkonnale, Ernest Hemingway oli kindlasti teadlik, et "head kirjanikud ei kirjuta nii". Kuid õnneks jäi ta endaks, mitte ei kohandunud kellegi teise kontseptsiooniga heast kirjanikust."<ref name="YwHkQ" /> Mitmed inimesed, keda tavaliselt liigitatakse geeniusteks, olid [[vaimuhaigus]]e diagnoosiga, näiteks [[Vincent van Gogh]],<ref name="fSGcG" /> [[Virginia Woolf]],<ref name="sJHqh" /> [[Jonathan Swift]],<ref name="qJGX0" /> [[John Forbes Nash]] noorem<ref name="U8xzr" /> ja [[Ernest Hemingway]].<ref name="3NeuX" /> On olemas seos geniaalsuse ja vaimuhaiguse vahel ([[skisofreenia]] ja [[bipolaarne häire]]).<ref name="fkQWM" /> === IQ ja geniaalsus === [[Pilt:Rabindranath_Tagore_in_1909.jpg|pisi|püsti|[[Rabindranath Tagore]] on tuntud kui geenius ja entsüklopeediliste teadmistega isik]] Galton oli pioneer väljapaistvate inimsaavutuste ja vaimsete võimete testide alal. Oma raamatus "Hereditary Genius", mille ta kirjutas enne IQ-testide väljatöötamist, oletas ta, et pärilikud mõjud väljapaistvuse arenemiseks on tugevad ja et väljapaistvus on tavalises populatsioonis harvaesinev. Lewis Terman valis klassifikatsiooni märgise "lähedane geniaalsusele või geniaalne" kõrgeimaks klassifikatsiooniks oma 1916. aasta Stanfordi-Binet' testi versioonile.<ref name="Terman1916p79" /> 1926. aastal alustas Terman California koolilastega, kes esitati oma õpetajate poolt IQ-testimisele, tehtud pikaajalise uuringu avaldamist. Teos kandis pealkirja "Genetic Studies of Genius" ("Geniaalsuse geneetilised uuringud"). Uuringut jätkas ta elu lõpuni. Termani kolleeg Catherine M. Cox kirjutas raamatu "The Early Mental Traits of 300 Geniuses",<ref name="Cox 1926" /> mis avaldati teise köitena raamatusarjas "The Genetic Studies of Genius", milles Cox analüüsib ajalooliste geeniuste biograafilist teavet. Kuigi tema pandud ajalooliste isikute, kes kunagi ei teinud IQ-teste, lapsepõlve IQ skoore on kritiseeritud metoodilistel alustel,<ref name="PintneronCox" /><ref name="Shurkin1992pp70–71" /><ref name="EysenckonCox" /> Coxi uuring andis põhjalikke teadmisi, mis peale IQ aitas kaasa geeniuseks saamisele.<ref name="Cox1926pp215–219" /> 1937. aastaks, pärast teist Stanfordi-Binet' testi parandust, ei kasutanud Terman enam terminit "geenius" kui IQ klassifikatsiooni, samuti mitte teised IQ-testid.<ref name="TermanMerrill1960p18" /><ref name="Kaufman2009p117" /> Aastal 1939 [[David Wechsler]] kommenteeris: "Me oleme pigem kõhklevad, nimetamaks isikut geeniuseks vaid intelligentsustesti põhjal."<ref name="Wechsler1939p45" /> Termani pikaajaline uuring Californias andis lõpuks ajaloolisi tõendeid, kuidas geniaalsus on seotud IQ skooridega.<ref name="Eysenck1998pp127–128" /> Paljud California õpilased suunati uuringusse õpetajate poolt. Kaks õpilast, keda testiti, kuid kes said liiga väikese tulemuse, mille tõttu praagiti nad uuringust välja, olid hilisemad [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] võitjad füüsikas, [[William Bradford Shockley|William Shockley]]<ref name="Simonton1999p4" /><ref name="Shurkin2006p13" /> ja [[Luis Walter Alvarez]].<ref name="Leslie2000" /><ref name="ParkLubinskiBenbow2010" /> Termani uuringu ajalooliste leidude alusel ja biograafiliste näidete nagu [[Richard Feynman]], kelle IQ oli 125 ja kes pälvis Nobeli auhinna füüsikas ning sai laialt tuntuks kui geenius,<ref name="Gleick2011p32" /><ref name="Robinson2011p47" /> praegune psühholoogide ja teiste teadlaste vaade geniaalsusele on, et mingi vähim IQ tase (ligikaudu 125) on geeniusele vajalik, kuid mitte ainult, see peab olema kombineeritud isikuomadustega nagu tahe ja püsivus, pluss vajalikud võimalused talendi arendamiseks.<ref name="Jensen1998p577" /><ref name="Eysenck1998p127a" /><ref name="Pickover1998p224" /> == Filosoofia == [[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_presumed_self-portrait_-_WGA12798.jpg|pisi|püsti|[[Leonardo da Vinci]] on tuntud kui geenius ja entsüklopeediliste teadmistega isik]] Mitmed filosoofid on oma filosoofiliste teooriate kontekstis pakkunud termineid, mis on geniaalsus ja mida see endas kannab. [[Pilt:Croce-Mozart-Detail.jpg|pisi|püsti|[[Wolfgang Amadeus Mozart]], imelaps ja geniaalne muusik ]] [[David Hume]]'i filosoofias: see, kuidas ühiskond tajub geeniust, sarnaneb sellega, kuidas ühiskond tajub ignorante. Hume ütleb, et geeniuse omadustega isikut nähakse tihti kui ühiskonnast lahtiühendatut, isikuna, kes töötab muust maailmast eemaldunult. "Teisest küljest, pelk ignorant on põlatud; samuti ei ole midagi peetud neetud geeniuse kindlamaks märgiks ajastul ja rahvuses, kus teadused arenevad, kui olla täiesti vaba ülla meelelahutuse maigust. Kõige täiuslikum karakter arvatakse jäävat nende kahe ekstreemsuse vahele; säilitades võrdse võime ja isu raamatute, seltskonna ja äritegevuse vastu; säilitades vestluses seda arukust ja delikaatsust, mis sisaldub viisakates kirjades; ja omades äris seda ausust ja täpsust, mis on lihtsa filosoofia loomulik tulemus."<ref name="krQQ6" /> [[Immanuel Kant]]i filosoofias: geniaalsus on võime iseseisvalt jõuda ja aru saada kontseptidest, mida tavaliselt peaks õpetama teine inimene. Kanti jaoks, originaalsus on geeniuse ilmtingimatu omadus.<ref name="D5axs" /> Geniaalsus on mittematkitud ideede produtseerimine. Kanti geeniusele vajalike omaduste arutlus sisaldub teoses "[[Otsustusvõime kriitika|Critique of Judgement]]" ("Otsustusvõime kriitika") ja võeti hästi vastu [[romantism]]iajastul 19. sajandi alguses. Lisaks, suur osa Schopenhaueri geniaalsuse teooriast, eelkõige seoses talendi ja piirangutest vabastusega, on otseselt tuletatud Kanti "Otsustusvõime kriitikast" ("Critique of Judgment").<ref name="CqXN1" /> [[Arthur Schopenhauer]]i filosoofias: geenius on keegi, kelle intellekt domineerib tahte üle palju enam kui keskmisel inimesel. Schopenhaueri esteetikas, see intellekti ülekaal lubab geeniusel luua kunsti- ja akadeemilisi töid, mis on puhtad objektid, omakasupüüdmatud kaemused, need on esteetilise kogemuse peamised kriteeriumid Schopenhaueril. Nende kaugus ilmalikest muredest tähendab, et Schopenhaueri geeniused demonstreerivad tihti vähest kohanemist maistes muredes; Schopenhaueri sõnadega, nad kukuvad tähti silmitsedes mudasse. See on vihje Platoni dialoogile "[[Theaitetos (Platoni dialoog)|Theætetus]]", milles Sokrates jutustab esimesele filosoofile [[Thales]]ele oma sellisest sündmusest.  [[Bertrand Russell]]i filosoofias: geniaalsus kaasneb, kui indiviid omab unikaalseid omadusi ja andeid, mis teevad geeniuse ühiskonnale, kus ta tegutseb, eriti väärtuslikuks. Russelli filosoofia väidab lisaks, et geeniuse lapsepõlves on võimalik geniaalsus hävitada ebasõbraliku ümbruskonna olemasolul. Russell ei tunnustanud seega uskumust, mis tema meelest valitses tema eluajal, et "geniaalsus avaldub nagunii".<ref name="LthRQ" /> == Vaata ka == * [[Imelaps]] * [[Polühistor]] * [[Aspergeri sündroom]] * [[Meistriteos]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cox 1926">{{Cite book|title=The Early Mental Traits of 300 Geniuses|last=Cox|first=Catherine M.|date=1926|publisher=Stanford University Press|location=Stanford (CA)|series=Genetic Studies of Genius Volume 2|lccn=25008797|isbn=0-8047-0010-9|oclc=248811346|lay-url=http://www.albany.edu/~scifraud/data/sci_fraud_1100.html|lay-date=2.06.2013}}</ref> <ref name="jdbRF">genius. (n.d.</ref> <ref name="Terman1916p79">[[:en:Genius#CITEREFTerman1916|Terman 1916]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=26l9AAAAMAAJ&pg=PA79 79]</ref> <ref name="Ip4xa">''Oxford Latin Dictionary'' (Oxford: Clarendon Press, 1982, 1985 reprinting), entries on ''genius'', p. 759, and ''gigno'', p. 764.</ref> <ref name="PintneronCox">[[:en:Genius#CITEREFPintner1931|Pintner 1931]], pp.&nbsp;356–357 "From a study of these boyhood records, estimates of the probable I.Q.s of these men in childhood have been made.</ref> <ref name="iDhfb">{{Cite journal|last=Shaw|first=Tamsin|year=2014|title=Wonder Boys?|url=http://www.nybooks.com/articles/archives/2014/oct/09/wonder-boys-genius/|journal=[[The New York Review of Books]]|volume=61|number=15|accessdate=5.10.2014}}</ref> <ref name="Shurkin1992pp70–71">[[:en:Genius#CITEREFShurkin1992|Shurkin 1992]], pp.&nbsp;70–71 "She, of course, was not measuring IQ; she was measuring the length of biographies in a book.</ref> <ref name="pfjYj">Saint-Lambert, Jean-François de (ascribed).</ref> <ref name="EysenckonCox">Eysenck 1998, p.&nbsp;126 "Cox found that the more was known about a person's youthful accomplishments, that is, what he had done ''before'' he was engaged in doing the things that made him known as a genius, the higher was his IQ.</ref> <ref name="qadgv">{{Cite book|last=Fancher|first=Raymond E|title=Alfred Binet, General Psychologist|pages=67–84|series=Portraits of Pioneers in Psychology|volume=III|editor-first=Gregory A|editor-last=Kimble|editor2-first=Michael|editor2-last=Wertheimer|location=Hillsdale, NJ|year=1998|publisher=Lawrence Erlbaum Associates|isbn=978-1-55798-479-1}}</ref> <ref name="Cox1926pp215–219">[[:en:Genius#CITEREFCox1926|Cox 1926]], pp.&nbsp;215–219, 218 (Chapter XIII: Conclusions) "3.</ref> <ref name="R6Zbe">{{Cite book|title=Hereditary Genius|last=Galton|first=Francis|date=1869|publisher=MacMillan|location=London|url=http://galton.org/books/hereditary-genius/|accessdate=4.04.2014|lay-url=http://psychclassics.yorku.ca/Galton/wozniak.htm|lay-date=4.04.2014}}</ref> <ref name="TermanMerrill1960p18">[[:en:Genius#CITEREFTermanMerrill1960|Terman &#x26; Merrill 1960]], p.&nbsp;18</ref> <ref name="5OUwQ">{{Cite book|page=[https://archive.org/details/againstgodsremar00bern/page/160 160]|title=Against the gods|url=https://archive.org/details/againstgodsremar00bern|first=Peter L.|last=Bernstein|publisher=Wiley|year=1998|isbn=0-471-12104-5}}</ref> <ref name="Kaufman2009p117">[[:en:Genius#CITEREFKaufman2009|Kaufman 2009]], p.&nbsp;117 "Terman (1916), as I indicated, used ''near genius or genius'' for IQs above 140, but mostly ''very superior'' has been the label of choice" (emphasis in original)</ref> <ref name="CLXB3">Bernstein (1998), page 163.</ref> <ref name="Wechsler1939p45">[[:en:Genius#CITEREFWechsler1939|Wechsler 1939]], p.&nbsp;45</ref> <ref name="qKNMT">{{Cite journal|last1=Gillham|first1=Nicholas W.|title=Sir Francis Galton and the birth of eugenics|journal=Annual Review of Genetics|volume=35|issue=1|pages=83–101|date=2001|pmid=11700278|doi=10.1146/annurev.genet.35.102401.090055 | issn = 0066-4197}}</ref> <ref name="Eysenck1998pp127–128">Eysenck 1998, pp.&nbsp;127–128 "Terman, who originated those "Genetics Studies of Genius," as he called them, selected . . . children on the basis of their high IQs; the mean was 151 for both sexes.</ref> <ref name="YwHkQ">{{Cite book|last=Rogers|first=Carl|title=On Becoming a Person|url=https://archive.org/details/onbecomingperson0000roge|date=1995|publisher=Houghton Mifflin|isbn=0-395-75531-X|page=[https://archive.org/details/onbecomingperson0000roge/page/175 175]}}</ref> <ref name="Simonton1999p4">[[:en:Genius#CITEREFSimonton1999|Simonton 1999]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=LcB2kOXT-68C&pg=PA4 4] "When Terman first used the IQ test to select a sample of child geniuses, he unknowingly excluded a special child whose IQ did not make the grade.</ref> <ref name="fSGcG">[http://www.vangoghgallery.com/misc/mental.html Van Gogh's Mental and Physical Health]</ref> <ref name="Shurkin2006p13">[[:en:Genius#CITEREFShurkin2006|Shurkin 2006]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=cRb_qzEwWWAC&pg=PA13 13]; see also "[http://www.psychologytoday.com/blog/beautiful-minds/200909/the-truth-about-the-termites The Truth About the 'Termites']" (Kaufman, S. B. 2009)</ref> <ref name="sJHqh">[http://www.biography.com/people/virginia-woolf-9536773]</ref> <ref name="Leslie2000">[[:en:Genius#CITEREFLeslie2000|Leslie 2000]], "[https://web.archive.org/web/20210826224009/https://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=40678 We also know that two children who were tested but ''didn't'' make the cut – William Shockley and Luis Alvarez – went on to win the Nobel Prize in Physics.]</ref> <ref name="qJGX0">[http://www.thefamouspeople.com/profiles/jonathan-swift-3.php Jonathan Swift]</ref> <ref name="ParkLubinskiBenbow2010">[[:en:Genius#CITEREFParkLubinskiBenbow2010|Park, Lubinski &#x26; Benbow 2010]], "[http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=recognizing-spatial-intel There were two young boys, Luis Alvarez and William Shockley, who were among the many who took Terman's tests but missed the cutoff score.]</ref> <ref name="U8xzr">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/1994/nash-bio.html John F. Nash Jr. – Biographical]</ref> <ref name="Gleick2011p32">[[:en:Genius#CITEREFGleick2011|Gleick 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=j42RD66g72oC&pg=PT32 32] "Still, his score on the school IQ test was a merely respectable 125."</ref> <ref name="3NeuX">[http://www.biblio.com/ernest-hemingway/author/140 Ernest Hemingway]</ref> <ref name="Robinson2011p47">[[:en:Genius#CITEREFRobinson2011|Robinson 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=UFoAiCR58YcC&pg=PA47 47] "After all, the American physicist Richard Feynman is generally considered an almost archetypal late 20th-century genius, not just in the United States but wherever physics is studied.</ref> <ref name="fkQWM">''Efroimson, V. P.'' The Genetics of Genius. 2002</ref> <ref name="Jensen1998p577">[[:en:Genius#CITEREFJensen1998|Jensen 1998]], p.&nbsp;577 "''Creativity'' and ''genius'' are unrelated to ''g'' except that a person's level of ''g'' acts as a threshold variable below which socially significant forms of creativity are highly improbable.</ref> <ref name="Eysenck1998p127a">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], p.&nbsp;127 "What is obvious is that geniuses have a high degree of intelligence, but not outrageously high–there are many accounts of people in the population with IQs as high who have not achieved anything like the status of genius.</ref> <ref name="Pickover1998p224">Cf. [[:en:Genius#CITEREFPickover1998|Pickover 1998]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=P0CSxB2aHMcC&pg=PT243 224] (quoting Syed Jan Abas) "High IQ is not genius.</ref> <ref name="krQQ6">{{Cite web|last=Hume|first=David|title=An Enquiry Concerning Human Understanding. – "Of the different Species of Philosophy"|url=http://www.bartleby.com/37/3/|publisher=NEW YORK: BARTLEBY.COM, 2001|accessdate=2.09.2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6ANiOVq0G?url=http://www.bartleby.com/37/3/1.html|archivedate=2.09.2012|url-status=live}}</ref> <ref name="D5axs">Howard Caygill, Kant Dictionary (ISBN 0-631-17535-0).</ref> <ref name="CqXN1">{{Cite book|last1=Kant|first1=Immanuel|title=Kritik der Urteilskraft|url=https://archive.org/details/00074320bsb|trans-title=The Critique of Judgment|year=1790|pages=§46–§49|quote=e.g. §46: "Genius is a talent for producing something for which no determinate rule can be given, not a predisposition consisting of a skill for something that can be learned by following some rule or other." (trans. W.S. Pluhar)}}</ref> <ref name="LthRQ">(Page 91, The Conquest of Happiness, ISBN 0-415-37847-8)</ref> }} == Kirjandus == * {{Cite book|title=The Early Mental Traits of 300 Geniuses|last=Cox|first=Catherine M.|date=1926|publisher=Stanford University Press|location=Stanford (CA)|series=Genetic Studies of Genius Volume 2|lccn=25008797|isbn=0-8047-0010-9|oclc=248811346|lay-url=http://www.albany.edu/~scifraud/data/sci_fraud_1100.html|lay-date=2.06.2013}} * {{Cite book|last=Eysenck|first=Hans|authorlink=Hans Eysenck|title=Genius: The Natural History of Creativity|url=https://archive.org/details/geniusnaturalhis00eyse|series=Problems in the Behavioural Sciences No. 12|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-5-2148508-1|year=1995|lay-url=http://www.davidsongifted.org/db/Resources_id_14512.aspx|lay-date=31.05.2013}} * {{Cite book|last=Eysenck|first=Hans|title=Intelligence: A New Look|url=https://archive.org/details/intelligencenewl0000eyse|location=New Brunswick (NJ)|publisher=[[Transaction Publishers]]|isbn=978-0-7658-0707-6|year=1998}} * {{Cite book|last=Gleick|first=James|authorlink=James Gleick|title=Genius: The Life and Science of Richard Feynman|publisher=Open Road Media|year=2011|edition=ebook|isbn=9781453210437}} * {{Cite book|author=Howe, Michael J. A.|authorlink=Michael Howe (psychologist)|title=Genius Explained|url=https://archive.org/details/geniusexplained0000howe|location=Cambridge|publisher=[[Cambridge University Press]]|isbn=978-052100849-5|year=1999|page=}} * {{Cite book|title=The g Factor: The Science of Mental Ability|url=https://archive.org/details/gfactorscienc00jens|last=Jensen|first=Arthur R.|authorlink=Arthur Jensen|year=1998|publisher=Praeger|location=Westport (CT)|isbn=978-0-275-96103-9|issn=1063-2158|series=Human Evolution, Behavior, and Intelligence|lay-url=http://www.cogsci.ecs.soton.ac.uk/cgi/psyc/newpsy?10.059|lay-date=18.07.2010}} * {{Cite book|title=IQ Testing 101|url=https://archive.org/details/iqtesting1010000kauf|last=Kaufman|first=Alan S.|authorlink=Alan S. Kaufman|year=2009|publisher=Springer Publishing|location=New York|isbn=978-0-8261-0629-2|pages=[https://archive.org/details/iqtesting1010000kauf/page/150 151]–153}} * {{Cite journal|title=The Vexing Legacy of Lewis Terman|last=Leslie|first=Mitchell|date=2000|journal=Stanford Magazine|url=http://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=40678|accessdate=5.06.2013}} * {{Cite journal|title=Recognizing Spatial Intelligence|last1=Park|first1=Gregory|last2=Lubinski|first2=David|author2link=David Lubinski|last3=Benbow|first3=Camilla P.|author3link=Camilla Benbow|date=2.11.2010|journal=Scientific American|url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=recognizing-spatial-intel|accessdate=5.06.2013}} * {{Cite book|last=Pickover|first=Clifford A.|authorlink=Clifford A. Pickover|title=Strange Brains and Genius: The Secret Lives of Eccentric Scientists and Madmen|url=https://archive.org/details/strangebrainsgen0000pick|publisher=Plenum Publishing Corporation|year=1998|isbn=978-0688168940|lay-url=http://sprott.physics.wisc.edu/pickover/strange.htm|lay-date=15.07.2013}} * {{Cite book|title=Intelligence Testing: Methods and Results|last=Pintner|first=Rudolph|year=1931|publisher=Henry Holt|location=New York|url=https://archive.org/details/intelligencetest00rudo|accessdate=14.07.2013}} * {{Cite book|title=Genius: A Very Short Introduction|url=https://archive.org/details/geniusveryshorti0000robi|last=Robinson|first=Andrew|year=2011|publisher=Oxford University Press|location=Oxford|isbn=978-0-19-959440-5|page=|pages=|lay-url=http://www.guardian.co.uk/science/punctuated-equilibrium/2011/mar/03/2|lay-date=22.05.2013}} * {{Cite book|title=Terman's Kids: The Groundbreaking Study of How the Gifted Grow Up|url=https://archive.org/details/termanskids00joel|last=Shurkin|first=Joel|year=1992|publisher=Little, Brown|location=Boston (MA)|isbn=978-0316788908|lay-url=http://articles.latimes.com/1992-05-31/books/bk-1247_1_lewis-terman/2|lay-date=28.06.2010}} * {{Cite book|title=Broken Genius: The Rise and Fall of William Shockley, Creator of the Electronic Age|url=https://archive.org/details/brokengeniusrise0000shur_c1s3|last=Shurkin|first=Joel|authorlink=|year=2006|publisher=Macmillan|location=London|isbn=978-1-4039-8815-7|lay-url=http://www.popularscience.co.uk/reviews/rev291.htm|lay-date=2.06.2013}} * {{Cite book|title=Origins of genius: Darwinian perspectives on creativity|url=https://archive.org/details/originsofgeniusd00simo|last=Simonton|first=Dean Keith|authorlink=|year=1999|publisher=Oxford University Press|location=Oxford|isbn=978-0-19-512879-6|lay-url=http://www.jstor.org/pss/3080746|lay-date=14.08.2010}} * {{Cite book|title=The Measurement of Intelligence: An Explanation of and a Complete Guide to the Use of the Stanford Revision and Extension of the Binet-Simon Intelligence Scale|last=Terman|first=Lewis M.|authorlink=Lewis Terman|others=[[Ellwood P. Cubberley]] (Editor's Introduction)|year=1916|publisher=Houghton Mifflin|location=Boston|series=Riverside Textbooks in Education|url=http://www.gutenberg.org/etext/20662|accessdate=26.06.2010}} * {{Cite book|title=Measuring Intelligence: A Guide to the Administration of the New Revised Stanford-Binet Tests of Intelligence|url=https://archive.org/details/measuringintelli0000term|last1=Terman|first1=Lewis M.|last2=Merrill|first2=Maude|authorlink=Lewis Terman|year=1937|publisher=Houghton Mifflin|location=Boston}} * {{Cite book|title=Stanford-Binet Intelligence Scale: Manual for the Third Revision Form L-M with Revised IQ Tables by Samuel R. Pinneau|url=https://archive.org/details/stanfordbinetint00term|last1=Terman|first1=Lewis Madison|last2=Merrill|first2=Maude A.|authorlink1=Lewis Terman|year=1960|publisher=Houghton Mifflin|location=Boston (MA)}} * {{Cite book|title=The Measurement of Adult Intelligence|last=Wechsler|first=David|authorlink=David Wechsler|year=1939|edition=first|publisher=Williams & Witkins|location=Baltimore (MD)|isbn=978-1-59147-606-1|lay-url=http://www.apa.org/pubs/books/4320121.aspx|lay-date=5.06.2013}} * {{Cite journal|title=The Wrong Way to Treat Child Geniuses|last=Ellenberg|first=Jordan|authorlink=Jordan Ellenberg|url=http://online.wsj.com/articles/the-wrong-way-to-treat-child-geniuses-1401484790|accessdate=1.06.2014|date=30.05.2014|journal=Wall Street Journal}} * {{Cite journal|author=Feldman, David|title=A Follow-up of Subjects Scoring above 180 IQ in Terman's Genetic Studies of Genius|journal=Exceptional Children|volume=50|issue=6|pages=518–523|year=1984|url=http://www.davidsongifted.org/db/Articles_id_10192.aspx|accessdate=8.07.2010|quote=}} * "Genius". In Kerr, Barbara. ''Encyclopedia of Giftedness, Creativity, and Talent'' '''2'''. Thousand Oaks (CA): SAGE. {{ISBN|978-141294971-2}}. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://people.howstuffworks.com/genius.htm How Geniuses Work. Tracy V. Wilson] ''HowStuffWorks.com'' * [http://www.cnn.com/2006/HEALTH/09/11/gupta.genius/index.html?eref=aol Brainteaser: Scientists Dissect Mystery of Genius. Sanjay Gupta (2006)] ''www.cnn.com'' [[Kategooria:Intelligentsus]] 9bgrs47bghi4ojybqbl0xnine64yzej Kärsa mõis 0 432733 7260974 7249266 2026-10-28T12:53:30Z Funktsionalism-modernism 231916 7260974 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kärsa mõis (cropped).tif|pisi|Kärsa mõis 1908. aastal]] '''Kärsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kersel'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref> Mõisast on teateid alates [[1456]].<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|900}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> Kärsa mõisa praegune [[Klassitsism|varaklassitsistlik]] peahoone ehitati 19. sajandi alguses. Hoonet ehitati ümber 1930-ndatel, ning on tänapäeval varemeis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://vana.mois.ee/viru/karsa.shtml |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=vana.mois.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|900}} *{{Mõisaportaal|viru|karsa}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16928 Kärsa mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.059166|EW=26.288333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Brevernite mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] kcfpgdtgfs24l2r8kvt6ipj4pz6gtdc Pandivere mõis 0 432735 7260979 7249244 2026-10-28T12:57:41Z Funktsionalism-modernism 231916 7260979 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pandivere mõis (cropped).tif|pisi|Pandivere mõis 1906. aastal]] '''Pandivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pantifer'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref>, tänapäeva [[Pandivere]] küla lähedal<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Pandivere&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Pandivere ms], www.eki.ee</ref> [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. Mõis rajati [[1801]] [[Kärsa mõis]]ast eraldatud alast.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|1794}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1794}} *{{Mõisaportaal|viru|pandivere}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16965 Pandivere mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.159167|EW=26.295|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] 5s4vekaz0dnzfs0kgdl1xkg11nggyf0 Samma mõis 0 432762 7261173 6951397 2026-10-28T21:24:01Z Funktsionalism-modernism 231916 Välislink 7261173 wikitext text/x-wiki [[Fail:Samma mõis, Sprengler.jpg|pisi|Samma mõis (1894)]] '''Samma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Samm'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknims.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref> Mõisast on teateid alates [[1583]]. aastast.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2187}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2187}} *{{Mõisaportaal|viru|samma}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17012 Samma mõis (Viru-Nigula khk)], Kinnistute register *[https://www.muis.ee/museaalview/667083 Samma mõisa kahhelahi (joonis)] {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.406389|EW=26.690278|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Brevernite mõisad]] [[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]] 4igqk44gkix8uq1hqyfn6nnpt1hfhkk Unukse mõis 0 432764 7261180 6594680 2026-10-28T21:32:36Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7261180 wikitext text/x-wiki [[Fail:Unukse mõis (cropped).tif|pisi|Unukse mõisa peahoone]] '''Unukse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Unnuks'') oli [[Vasta mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimu.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref> Mõis rajati ajavahemikul 1782–1795 [[Koogu mõis]]ast eraldatud alast.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2574}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2574}} *{{Mõisaportaal|viru|unukse}} {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.472222|EW=26.717778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] nnrz3ihi1h5hahxp721vpuwl1ne2mag Koporje linnus 0 436881 7261311 7184885 2026-10-29T07:56:36Z Amherst99 15496 /* */ 7261311 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kaprion linna, toukokuu 2006.jpg|pisi|Koporje kindluse sissepääs (mai 2006)]] '''Koporje linnus''' (ka '''Koporje kindlus''', [[vene keel]]es Копорская крепость) on keskaegne [[linnus]] Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is [[Koporje]]s. Linnus jääb [[Koporka jõgi|Koporka jõe]] kaldale ja [[Isuri kõrgustik]]u servale. [[Pilt:Koporye.gif|pisi|Koporje linnus 17. sajandil]] Koporje puitlinnus ehitati [[Liivimaa ordu]] poolt [[1237]]. aastal ja Koporje kivilinnus ehitati uuesti üles [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] aladel 1279. aastal [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürst]]i [[Dmitri I (Vladimir)|Dmitri]] [[Aleksander Jaroslavitš|Aleksandrovitš]]i korraldusel piirkonna kontrolliks ja [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega|kaitseks Saksa ordu lainemise vastu]]. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] oli linnus mitu korda vaheldumisi kas venelaste või rootslaste käes. Ingerimaa ([[Vadja viiendik]]) ja [[Käkisalmi lään]] läks Rootsi valdusse 1617 [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahuleping]]u alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborgi kindlus]]e ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse [[Soome laht|Soome lahele]] ja [[Läänemeri|Läänemerele]]. [[Rootsi Ingeri]] alad moodustati [[Ingerimaa kubermang]]u. 1617. aastal rentis kuningas Koporje kindluse koos [[lään]]iga võlgade katteks [[Bogislaus von Rosen]]ile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (''amtman''). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist [[garnison]]i. Bogislaus von Rosen oli Kaprio ja Jaama asehaldur aastatel 1620–1636. 1620. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ja von Rosen sai rendile ka Jaama ja Jaanilinna läänid ning ta nimetati Kaprio ja Jaama läänide [[asehaldur]]iks. Koporje linnus oli [[Koporje lään]]i keskus. Linnus vallutati Põhjasõjas Moskva tsaaririigi [[Boriss Ṣ̌eremetjev]]i juhitud vägede poolt 7. juunil 1703. 2001. aastal võeti linnus Venemaal [[muinsuskaitse]] alla. ==Koporje linnusepealike loend== ''Loend on mittetäielik'' *1582 [[Axel Jönsson Kurck]] (suri 1630) *1582–1590 [[Matts Andersson]] (suri 1590) *1584–1587 [[Klas Hermansson Fleming]] (u. [[1550]]–[[1616]])<ref>[https://sok.riksarkivet.se/sbl/artikel/14216 Klas Fleming]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Rootsi elulooline leksikon, vaadatud 17.12.2025</ref> *1590, Göran Henriksson Horn *[[Erik Jönsson Husgafvel]] *1614 [[Claes Galle]] (suri 1643) *1623 [[Claes Larsson]] *1635 [[Adam Richard De la Chapelle]] (suri 1636) *1637 [[Thomas Kinnemond]] (suri 1657) *1656–1657 [[Erik Larsson Armfelt]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Armfelt_nr_458#1 Armfelt nr 458], www.adelsvapen.com</ref> (suri 1659) (rootsi k. ''kommendant på Koporie fästning'') *[[Heinrich Johann von Schulman]] == Viited == {{viited}} {{Coordinate|NS=59.70917|EW=29.03222|type=landmark|region=RU}} {{commonskat|Koporye fortress}} [[Kategooria:Venemaa linnused]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Venemaa kultuurimälestised]] g5eswatk6tgb2kjqv02rt33r26gmm6c Marju Luts-Sootak 0 437795 7261380 7257449 2026-10-29T10:33:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261380 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marju Luts-Sootak 2015.jpg|pisi|Marju Luts-Sootak 2015. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Marju Luts-Sootak''' (kuni 2007 '''Marju Luts'''; sündinud [[3. märts]]il [[1966]] [[Rakvere]]s) on eesti [[õigusajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor. Alates 2014. aastast on ta [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. ==Tunnustus== * [[Roman Herzog]]i stipendium 1998–2000 (1998) * [[Rektor von Ewersi auhind]] (Rektor von Ewers-Preis; 2005) * [[Tartu Ülikooli aumärk]] (2010)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * [[Tartu Ülikooli medal]] (2016)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |aeg=30. jaanuar 2026 |kasutatud=30. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa on õigusteadlane [[Jaan Sootak]]. ==Viited== <references /> ==Kirjandus== *2005 – "Luts, Marju". // [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]. II kd, Kj-M. Tallinn 2005. Lk 478 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tiit Rosenberg]]|nimi=[[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees|aeg=[[2014]]–[[2019]]|järgnev=[[Taavi Pae]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Luts-Sootak, Marju}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 4cozvjghwi1m7n1x4dv7rzvlcknesf2 Lasteekraani Muusikastuudio 0 442080 7261386 6801234 2026-10-29T10:45:26Z Kuriuss 38125 7261386 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Fail:Tuhkru, Arho + Lasteekraani laulustuudio.IMG 20220508 121014 (2).jpg|pisi|Lasteekraani Muusikastuudio]] [[MTÜ]] '''Lasteekraani Muusikastuudio''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Faehlmanni tänav]] 12 tegutsev [[stuudio]], kus antakse lastele ja noortele muusikalist huviharidust. Muusikastuudio kasvandikud esinevad ka [[kontsert]]idel ning raadio- ja telesaadetes.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist">https://web.archive.org/web/20160803194851/http://muusikastuudio.ee/?page_id=21 (vaadatud 03.08.2016)</ref> Stuudio moodustati Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja Eve Viilupi eestvedamisel [[1990]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i juurde. Algul kandis see nime ''ETV Lasteekraani Laulustuudio'' ning Eve Viilup juhatas seda aastatel 1990–2014. Septembris 1990 hakkasid stuudios tegutsema 3–6-aastaste ja 7–10-aastaste laste koorid. Koore hakkas juhendama [[Aarne Saluveer]].<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 03.08.2016)</ref> 1992. aastast hakkas stuudio korraldama laste lauluvõistlust "[[Laulukarussell]]".<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> Septembris 1995 nimetati Lasteekraani Laulustuudio ümber '''Lasteekraani Muusikastuudioks'''. 1995. aastal alustasid stuudios tegevust ka 4–5-aastaste koor ja mudilaskoor.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> 1997. aastast tegutseb stuudio mittetulundusühinguna.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist"/> 2015. aastal võttis Eve Viilupi elutöö muusikastuudio juhina üle tema tütar [[Teele Viilup]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/valguse-saras-lasteekraani-muusikastuudio-25 Valguse säras. "Lasteekraani Muusikastuudio 25" (3 saadet)] ETV, 27.12.2015.</ref><ref>Carine Jessica Kostla. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120314094/lasteekraani-muusikastuudio-juht-ema-eve-viilupi-kaotusest-ja-beebiootusest-mul-oli-keeruline-aduda-et-uks-elu-loppes-ja-teine-algab Lasteekraani Muusikastuudio juht ema Eve Viilupi kaotusest ja beebiootusest: mul oli keeruline aduda, et üks elu lõppes ja teine algab] Anne & Stiil, 08.09.2024.</ref> 2026. aasta seisuga tegutsevad stuudio juures järgmised koorid: * ETV noorem mudilaskoor, * ETV mudilaskoor, * ETV lastekoor, * ETV tütarlastekoor. Koore juhendavad Aarne Saluveer, [[Niina Esko]], [[Silja Uhs]] ja [[Külli Murand]]. ==Vaata ka== *[[ETV tütarlastekoor]] *[[Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://muusikastuudio.ee Lasteekraani Muusikastuudio koduleht] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti muusika]] 1tolyen7jb9j8gloxx80dan889of6hh 7261391 7261386 2026-10-29T10:52:23Z Kuriuss 38125 7261391 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Fail:Tuhkru, Arho + Lasteekraani laulustuudio.IMG 20220508 121014 (2).jpg|pisi|Lasteekraani Muusikastuudio]] [[MTÜ]] '''Lasteekraani Muusikastuudio''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Faehlmanni tänav]] 12 tegutsev [[stuudio]], kus antakse lastele ja noortele muusikalist huviharidust. Muusikastuudio kasvandikud esinevad ka [[kontsert]]idel ning raadio- ja telesaadetes.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist">https://web.archive.org/web/20160803194851/http://muusikastuudio.ee/?page_id=21 (vaadatud 03.08.2016)</ref> Stuudio moodustati Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja Eve Viilupi eestvedamisel [[1990]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i juurde. Algul kandis see nime ''ETV Lasteekraani Laulustuudio'' ning Eve Viilup juhatas seda aastatel 1990–2014. Septembris 1990 hakkasid stuudios tegutsema 3–6-aastaste ja 7–10-aastaste laste koorid. Koore hakkas juhendama [[Aarne Saluveer]].<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 03.08.2016)</ref> 1992. aastast hakkas stuudio korraldama laste lauluvõistlust "[[Laulukarussell]]".<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> Septembris 1995 nimetati Lasteekraani Laulustuudio ümber '''Lasteekraani Muusikastuudioks'''. 1995. aastal alustasid stuudios tegevust ka 4–5-aastaste koor ja mudilaskoor.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> 1997. aastast tegutseb stuudio mittetulundusühinguna.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist"/> 2015. aastal võttis Eve Viilupi elutöö muusikastuudio juhina üle tema tütar [[Teele Viilup]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/valguse-saras-lasteekraani-muusikastuudio-25 Valguse säras. "Lasteekraani Muusikastuudio 25" (3 saadet)] ETV, 27.12.2015.</ref><ref>Carine Jessica Kostla. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120314094/lasteekraani-muusikastuudio-juht-ema-eve-viilupi-kaotusest-ja-beebiootusest-mul-oli-keeruline-aduda-et-uks-elu-loppes-ja-teine-algab Lasteekraani Muusikastuudio juht ema Eve Viilupi kaotusest ja beebiootusest: mul oli keeruline aduda, et üks elu lõppes ja teine algab] Anne & Stiil, 08.09.2024.</ref> 2026. aasta seisuga tegutsevad stuudio juures järgmised koorid: * ETV noorem mudilaskoor, * ETV mudilaskoor, * ETV lastekoor, * ETV tütarlastekoor. Koore juhendavad Aarne Saluveer, [[Niina Esko]], [[Silja Uhs]] ja [[Külli Murand]].<ref>[https://www.filharmoonia.ee/en/event-details/lasteekraani-muusikastuudio-kooride-kevadkontsert-1 Lasteekraani Muusikastuudio kooride kevadkontsert]. Filharmoonia.ee, 13.05.2026.</ref> ==Vaata ka== *[[ETV tütarlastekoor]] *[[Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muusikastuudio.ee/ Lasteekraani Muusikastuudio koduleht] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti muusika]] 5gx3dulag8pf1i7ni6topyuslba0vz6 7261403 7261391 2026-10-29T11:07:00Z Kuriuss 38125 7261403 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Fail:Tuhkru, Arho + Lasteekraani laulustuudio.IMG 20220508 121014 (2).jpg|pisi|Lasteekraani Muusikastuudio]] [[MTÜ]] '''Lasteekraani Muusikastuudio''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Faehlmanni tänav]] 12 tegutsev [[stuudio]], kus antakse lastele ja noortele muusikalist huviharidust. Muusikastuudio kasvandikud esinevad ka [[kontsert]]idel ning raadio- ja telesaadetes.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist">https://web.archive.org/web/20160803194851/http://muusikastuudio.ee/?page_id=21 (vaadatud 03.08.2016)</ref> Stuudio moodustati Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja Eve Viilupi eestvedamisel [[1990]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i juurde. Algul kandis see nime ''ETV Lasteekraani Laulustuudio''. Eve Viilup juhtis Lasteekraani Muusikastuudiot aastatel 1990–2014, sellest sai tema elutöö. Septembris 1990 hakkasid stuudios tegutsema 3–6-aastaste ja 7–10-aastaste laste koorid. Koore hakkas juhendama [[Aarne Saluveer]].<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 03.08.2016)</ref> 1992. aastast hakkas stuudio korraldama laste lauluvõistlust "[[Laulukarussell]]".<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> Septembris 1995 nimetati Lasteekraani Laulustuudio ümber '''Lasteekraani Muusikastuudioks'''. 1995. aastal alustasid stuudios tegevust ka 4–5-aastaste koor ja mudilaskoor.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> 1997. aastast tegutseb stuudio mittetulundusühinguna.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist"/> 2000. aastal alustus tööd Lasteekraani Muusikastuudio koorikool, mille põhiõppes õpib ligi 400 last vanuses 3–19 aastat. Koorikoolis õpitakse laulu, rütmikat, loovust, lavalist liikumist, tantsu, näitlejameisterlikkust; alates lastekooriklassist on kõikidel lauljatel ka hääleseadetunnid.<ref>[https://muusikastuudio.ee/muusikastuudio/ Lasteekraani Muusikastuudio ajalugu] Lasteekraani Muusikastuudio koduleht, vaadatud 29.10.2026.</ref> 2015. aastal võttis Eve Viilupi elutöö muusikastuudio juhatajana üle tema tütar [[Teele Viilup]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/valguse-saras-lasteekraani-muusikastuudio-25 "Valguse säras. Lasteekraani Muusikastuudio 25" (3 saadet)] ETV, 27.12.2015.</ref><ref>Carine Jessica Kostla. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120314094/lasteekraani-muusikastuudio-juht-ema-eve-viilupi-kaotusest-ja-beebiootusest-mul-oli-keeruline-aduda-et-uks-elu-loppes-ja-teine-algab Lasteekraani Muusikastuudio juht ema Eve Viilupi kaotusest ja beebiootusest: mul oli keeruline aduda, et üks elu lõppes ja teine algab] Anne & Stiil, 08.09.2024.</ref> 2026. aasta seisuga tegutsevad stuudio juures järgmised koorid: * ETV noorem mudilaskoor, * ETV mudilaskoor, * ETV lastekoor, * ETV tütarlastekoor. Koore juhendavad Aarne Saluveer, [[Niina Esko]], [[Silja Uhs]] ja [[Külli Murand]].<ref>[https://www.filharmoonia.ee/en/event-details/lasteekraani-muusikastuudio-kooride-kevadkontsert-1 Lasteekraani Muusikastuudio kooride kevadkontsert]. Filharmoonia.ee, 13.05.2026.</ref> ==Vaata ka== *[[ETV tütarlastekoor]] *[[Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muusikastuudio.ee/ Lasteekraani Muusikastuudio koduleht] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti muusika]] ji7h70gmq2cu41ypz8qfsiiu4um331b 7261410 7261403 2026-10-29T11:23:58Z Kuriuss 38125 7261410 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Fail:Tuhkru, Arho + Lasteekraani laulustuudio.IMG 20220508 121014 (2).jpg|pisi|Lasteekraani Muusikastuudio]] [[MTÜ]] '''Lasteekraani Muusikastuudio''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Faehlmanni tänav]] 12 tegutsev [[stuudio]], kus antakse lastele ja noortele muusikalist huviharidust. Muusikastuudio kasvandikud esinevad ka [[kontsert]]idel ning raadio- ja telesaadetes.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist">https://web.archive.org/web/20160803194851/http://muusikastuudio.ee/?page_id=21 (vaadatud 03.08.2016)</ref> Stuudio moodustati Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja [[Eve Viilup]]i eestvedamisel [[1990]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i juurde. Algul kandis see nime ''ETV Lasteekraani Laulustuudio''. Eve Viilup juhtis Lasteekraani Muusikastuudiot aastatel 1990–2014, sellest sai tema elutöö. Septembris 1990 hakkasid stuudios tegutsema 3–6-aastaste ja 7–10-aastaste laste koorid. Koore hakkas juhendama [[Aarne Saluveer]].<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 03.08.2016)</ref> 1992. aastast hakkas stuudio korraldama üle-eestilist laste lauluvõistlust "[[Laulukarussell]]".<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> Septembris 1995 nimetati Lasteekraani Laulustuudio ümber '''Lasteekraani Muusikastuudioks'''. 1995. aastal alustasid stuudios tegevust ka 4–5-aastaste koor ja mudilaskoor.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> 1997. aastast tegutseb stuudio mittetulundusühinguna.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist"/> 2000. aastal alustas tööd Lasteekraani Muusikastuudio koorikool, mille põhiõppes õpib ligi 400 last vanuses 3–19 aastat. Koorikoolis õpitakse laulu, rütmikat, loovust, lavalist liikumist, tantsu, näitlejameisterlikkust; alates lastekooriklassist on kõikidel lauljatel ka hääleseadetunnid.<ref>[https://muusikastuudio.ee/muusikastuudio/ Lasteekraani Muusikastuudio ajalugu] Lasteekraani Muusikastuudio koduleht, vaadatud 29.10.2026.</ref> 2015. aastal võttis Eve Viilupi elutöö muusikastuudio juhatajana üle tema tütar [[Teele Viilup]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/valguse-saras-lasteekraani-muusikastuudio-25 "Valguse säras. Lasteekraani Muusikastuudio 25" (3 saadet)] ETV, 27.12.2015.</ref><ref>Carine Jessica Kostla. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120314094/lasteekraani-muusikastuudio-juht-ema-eve-viilupi-kaotusest-ja-beebiootusest-mul-oli-keeruline-aduda-et-uks-elu-loppes-ja-teine-algab Lasteekraani Muusikastuudio juht ema Eve Viilupi kaotusest ja beebiootusest: mul oli keeruline aduda, et üks elu lõppes ja teine algab] Anne & Stiil, 08.09.2024.</ref> 2026. aasta seisuga tegutsevad stuudio juures järgmised koorid: * ETV noorem mudilaskoor, * ETV mudilaskoor, * ETV lastekoor, * [[ETV tütarlastekoor]]. Koore juhendavad kutselised muusikapedagoogid Aarne Saluveer, [[Niina Esko]], [[Silja Uhs]] ja [[Külli Murand]].<ref>[https://www.filharmoonia.ee/en/event-details/lasteekraani-muusikastuudio-kooride-kevadkontsert-1 Lasteekraani Muusikastuudio kooride kevadkontsert]. Filharmoonia.ee, 13.05.2026.</ref> ==Vaata ka== *[[ETV tütarlastekoor]] *[[Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muusikastuudio.ee/ Lasteekraani Muusikastuudio koduleht] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti muusika]] m6kf6i0zuj8au6vkkpqcmkylsoon6cj 7261412 7261410 2026-10-29T11:31:34Z Kuriuss 38125 7261412 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Fail:Tuhkru, Arho + Lasteekraani laulustuudio.IMG 20220508 121014 (2).jpg|pisi|Lasteekraani Muusikastuudio]] [[MTÜ]] '''Lasteekraani Muusikastuudio''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Faehlmanni tänav]] 12 tegutsev [[stuudio]], kus antakse lastele ja noortele muusikalist huviharidust. Muusikastuudio kasvandikud esinevad ka [[kontsert]]idel ning raadio- ja telesaadetes.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist">https://web.archive.org/web/20160803194851/http://muusikastuudio.ee/?page_id=21 (vaadatud 03.08.2016)</ref> Stuudio moodustati Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja [[Eve Viilup]]i eestvedamisel [[1990]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i juurde. Algul kandis see nime ''ETV Lasteekraani Laulustuudio''. Eve Viilup juhtis Lasteekraani Muusikastuudiot aastatel 1990–2014, sellest sai tema elutöö. Septembris 1990 hakkasid stuudios tegutsema 3–6-aastaste ja 7–10-aastaste laste koorid. Koore hakkas juhendama [[Aarne Saluveer]].<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 03.08.2016)</ref> 1992. aastal hakkas stuudio korraldama üle-eestilist laste lauluvõistlust "[[Laulukarussell]]", millest on saanud Eesti muusikaelus tähtis fenomen ja arvestatav hüppelaud paljude muusikaandega noorte loometeel.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> Septembris 1995 nimetati Lasteekraani Laulustuudio ümber '''Lasteekraani Muusikastuudioks'''. 1995. aastal alustasid stuudios tegevust ka 4–5-aastaste koor ja mudilaskoor.<ref name="muusikastuudio.ee_ajalugu"/> 1997. aastast tegutseb stuudio mittetulundusühinguna.<ref name="muusikastuudio.ee_koorikoolist"/> 2000. aastal alustas tööd Lasteekraani Muusikastuudio koorikool, mille põhiõppes õpib ligi 400 last vanuses 3–19 aastat. Koorikoolis õpitakse laulu, rütmikat, loovust, lavalist liikumist, tantsu, näitlejameisterlikkust; alates lastekooriklassist on kõikidel lauljatel ka hääleseadetunnid.<ref>[https://muusikastuudio.ee/muusikastuudio/ Lasteekraani Muusikastuudio ajalugu] Lasteekraani Muusikastuudio koduleht, vaadatud 29.10.2026.</ref> 2015. aastal võttis Eve Viilupi elutöö muusikastuudio juhatajana üle tema tütar [[Teele Viilup]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/valguse-saras-lasteekraani-muusikastuudio-25 "Valguse säras. Lasteekraani Muusikastuudio 25" (3 saadet)] ETV, 27.12.2015.</ref><ref>Carine Jessica Kostla. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120314094/lasteekraani-muusikastuudio-juht-ema-eve-viilupi-kaotusest-ja-beebiootusest-mul-oli-keeruline-aduda-et-uks-elu-loppes-ja-teine-algab Lasteekraani Muusikastuudio juht ema Eve Viilupi kaotusest ja beebiootusest: mul oli keeruline aduda, et üks elu lõppes ja teine algab] Anne & Stiil, 08.09.2024.</ref> 2026. aasta seisuga tegutsevad stuudio juures järgmised koorid: * ETV noorem mudilaskoor, * ETV mudilaskoor, * ETV lastekoor, * [[ETV tütarlastekoor]]. Koore juhendavad kutselised muusikapedagoogid Aarne Saluveer, [[Niina Esko]], [[Silja Uhs]] ja [[Külli Murand]].<ref>[https://www.filharmoonia.ee/en/event-details/lasteekraani-muusikastuudio-kooride-kevadkontsert-1 Lasteekraani Muusikastuudio kooride kevadkontsert]. Filharmoonia.ee, 13.05.2026.</ref> ==Vaata ka== *[[ETV tütarlastekoor]] *[[Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muusikastuudio.ee/ Lasteekraani Muusikastuudio koduleht] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti muusika]] nu97pyy5slzpmqgrfrg3iu5wsdzsab7 Koogi mõis 0 442925 7261167 4794590 2026-10-28T21:01:42Z Funktsionalism-modernism 231916 7261167 wikitext text/x-wiki '''Koogi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Charlottenhof'') oli [[Saadjärve mõis]]a [[karjamõis]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|223}} (vaadatud 13.08.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 146-7. ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|223}} *[https://www.muis.ee/museaalview/653633 Koogi mõis 1923. aastal (foto)] {{Äksi kihelkond}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Äksi kihelkond]] r887m9u0le7rx82vbmfb8tfpsth5brf Arutelu:Herta Laipaik 1 445405 7260961 7260923 2026-10-28T12:27:31Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7260961 wikitext text/x-wiki Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa. ---- Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET) : EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) ---- Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET) ---- "eesti-mulgi kirjanik." Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET) : [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET) ::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada "mulgi päritolu eesti kirjanik". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET) ::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, "mulgi päritolu Eesti kirjanik" tundub vist parem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET) :::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET) ::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on "mulgi" avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET) :::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET) ::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis "me ei märgi ju "Pärnu päritolu"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET) :::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET) ::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET) :::::::: Milliseid seotud teadustöid Te silmas peate? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 12:50 (EET) :::::Niisugune toon on talumatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:27 (EET) etot63q8kplx5qtx5p3z4hugocxf9sf 7260964 7260961 2026-10-28T12:31:41Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7260964 wikitext text/x-wiki Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa. ---- Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET) : EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) ---- Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET) ---- "eesti-mulgi kirjanik." Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET) : [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET) ::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada "mulgi päritolu eesti kirjanik". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET) ::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, "mulgi päritolu Eesti kirjanik" tundub vist parem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET) :::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET) ::::Oluline on see, et esimene lause oleks võimalikult üheselt mõistetav. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:31 (EET) ::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on "mulgi" avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET) :::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET) ::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis "me ei märgi ju "Pärnu päritolu"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET) :::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET) ::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET) :::::::: Milliseid seotud teadustöid Te silmas peate? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 12:50 (EET) :::::Niisugune toon on talumatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:27 (EET) pekrohbuakb53hlmvjh3pe99bgh26n1 7260967 7260964 2026-10-28T12:36:27Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7260967 wikitext text/x-wiki Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa. ---- Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET) : EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) ---- Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET) ---- "eesti-mulgi kirjanik." Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET) : [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET) ::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada "mulgi päritolu eesti kirjanik". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET) ::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, "mulgi päritolu Eesti kirjanik" tundub vist parem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET) :::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET) :::::Mina ei pea ka neid rahvuseks ja kuulen sellest esimest korda, aga Herta Laipaik rääkis mulgi rahvuslusest ja oli selle eestvedaja, siis järgides üldises arutelus öeldut tulen sellest lähtuda. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:36 (EET) ::::Oluline on see, et esimene lause oleks võimalikult üheselt mõistetav. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:31 (EET) ::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on "mulgi" avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET) :::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET) ::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis "me ei märgi ju "Pärnu päritolu"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET) :::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET) ::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET) :::::::: Milliseid seotud teadustöid Te silmas peate? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 12:50 (EET) :::::Niisugune toon on talumatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:27 (EET) 4sbbvihtabcl285f1b8q786sje4ybm7 7260968 7260967 2026-10-28T12:43:45Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7260968 wikitext text/x-wiki Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa. ---- Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET) : EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) ---- Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET) ---- "eesti-mulgi kirjanik." Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET) : [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET) ::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada "mulgi päritolu eesti kirjanik". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET) ::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, "mulgi päritolu Eesti kirjanik" tundub vist parem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET) :::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET) :::::Mina ei pea ka neid rahvuseks ja kuulen sellest esimest korda, aga Herta Laipaik rääkis mulgi rahvuslusest ja oli selle eestvedaja, siis järgides üldises arutelus öeldut tulen sellest lähtuda. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:36 (EET) ::::Oluline on see, et esimene lause oleks võimalikult üheselt mõistetav. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:31 (EET) ::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on "mulgi" avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET) :::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET) ::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis "me ei märgi ju "Pärnu päritolu"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET) :::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET) ::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET) :::::::: Milliseid seotud teadustöid Te silmas peate? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 12:50 (EET) :::::Niisugune toon on talumatu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:27 (EET) ::::Artiklist ei tule välja, et ta oleks olnud mulgikeelne kirjanik. Üldises arutelus öeldu nõuab esimeses lauses mainimise puhul, et rahvus oleks oluline. Mulle tundub, et Herta Laipaiga puhul on see olulisem kui Ivari Padari puhul. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 14:43 (EET) 1v2twzdngem48dfuz44vpn2pui62elk UEFA Meistrite Liiga finaal 2018 0 452547 7261298 7243915 2026-10-29T07:39:47Z Kuriuss 38125 7261298 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Jalgpallimatši infokast | nimi = UEFA Meistrite Liiga finaal 2018 | muud_nimed = | sündmus = [[UEFA Meistrite Liiga 2017/18]] | meeskond1 = [[Real Madrid CF|Real Madrid]] | team1association = {{Riigi ikoon|Hispaania|suurus=30px}} | meeskond1tulemus = 3 | meeskond2 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | team2association = {{Riigi ikoon|Inglismaa|suurus=30px}} | meeskond2tulemus = 1 | detailid = | kuupäev = {{Algusaeg|2018|5|26}} | staadion = [[Kiievi olümpiastaadion]] | linn = [[Kiiev]] | man_of_the_match1a = [[Gareth Bale]] {{nowrap|(Real Madrid)}}<ref name="match">{{cite web |url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0245-0e98d712edd3-f4ada341e4c7-1000--bale-named-champions-league-final-man-of-the-match/?referrer=%2Fuefachampionsleague%2Fnews%2Fnewsid%3D2560089 |title=Bale named Champions League final man of the match |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format= |date=26. mai 2018 |accessdate=26. mai 2018}}</ref> | man_of_the_match1atitle = | man_of_the_match1b = | man_of_the_match1btitle = | fair_player1 = | fair_player1title = | woman_player1 = | woman_player1title = | kohtunik = [[Milorad Mažić]] ([[Serbia Jalgpalliliit|Serbia]])<ref name="kohtunik">{{cite web |url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0245-0e9cd49b19c6-df2dfa498bfa-1000--milorad-mazic-to-referee-champions-league-final/?referrer=%2Fuefachampionsleague%2Fnews%2Fnewsid%3D2557978 |title=Milorad Mažić to referee Champions League final |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format= |date=7. mai 2018 |accessdate=7. mai 2018}}</ref> | pealtvaatajaid = | ilm = Päikseline<br />20 °C<br />37% [[õhuniiskus]]t<ref name="oV6VD">{{cite web |url=https://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2018/2021711_lu.pdf |title=Tactical Lineups – Final – Saturday 26 May 2018 |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format=PDF |date=26. mai 2018 |accessdate=26. mai 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230123114850/https://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2018/2021711_lu.pdf |archive-date=2023-01-23 |url-status=dead}}</ref> | eelmine = ''[[UEFA Meistrite Liiga finaal 2017|2017]]'' | järgmine = ''2019'' }} '''UEFA Meistrite Liiga finaal 2018''' oli [[Euroopa]] klubijalgpalli tähtsaima turniiri, [[UEFA Meistrite Liiga]] [[UEFA Meistrite Liiga 2017/18|63. hooaja]] (26. hooaeg selle ümbernimetamisest [[Euroopa Meisterklubide Karikas|Euroopa Meisterklubide Karika]]lt [[UEFA Meistrite Liiga]]le) finaalmäng. Mäng toimus 26. mail 2018 [[Kiievi olümpiastaadion]]il [[Ukraina]]s.<ref name="host">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2397994.html |title=Kyiv to host 2018 Champions League final |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=15. september 2016 |accessdate=15. september 2016}}</ref> Meistrite Liiga turniiri korraldab [[UEFA]]. 2018. aasta finaalmäng peeti Inglismaa jalgpalliklubi [[Liverpool]]i ja Hispaania Real Madridi vahel. Mängu võitis 3:1 Real Madrid, kelle jaoks oli see 13. Meistrite Liiga tiitel. Finaali võitja teenis õiguse mängida [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|UEFA Euroopa Liiga]] võitjate vastu [[UEFA Superkarikas 2018|2018. aasta UEFA Superkarikal]]. Samuti kvalifitseeruti UEFA esindajatena [[FIFA klubide maailmameistrivõistlus 2018|2018. aasta FIFA klubide maailmameistrivõistlustele]]. [[File:Фінал Євро-2012. 1-й тайм.JPG|thumb|[[Kiievi olümpiastaadion]] võõrustas finaali]] ==Mängupaik== Vastavalt [[Ateena]]s toimunud UEFA täitevkomitee istungil tehtud otsusele, teatati 15. septembril 2016, et finaalmäng toimub [[Kiievi olümpiastaadion]]il.<ref name="host"/> ==Mäng== Kodumeeskond (administratiivse poole jaoks) selgitati lisaloosimisel, mis toimus pärast poolfinaalide loosimist. <onlyinclude>{{Jalgpallimatš |kuupäev={{Algusaeg|2018|5|26}} |aeg=21:45 [[EEST]] |meeskond1=Real Madrid {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus=3:1 |Protokoll=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/match/2021711--real-madrid-vs-liverpool/?referrer=%2Fuefachampionsleague%2Fseason%3D2018%2Fmatches%2Fround%3D2000885%2Fmatch%3D2021711%2Findex |meeskond2= Liverpool {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |väravad1=[[Karim Benzema|Benzema]] {{värav|51}}<br />[[Gareth Bale|Bale]] {{värav|64||83}} |väravad2=[[Sadio Mané|Mané]] {{värav|55}} |staadion=[[Kiievi olümpiastaadion]], [[Kiiev]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }}</onlyinclude> {| width=92% |- |{{Riietus | muster_la = _realmadrid1718h | muster_b = _realmadrid1718H | muster_ra = _realmadrid1718h | muster_sh = _rmcf1718h | muster_so = _realmadrid1718h | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = FFFFFF | sokid = FFFFFF | nimi = {{nowrap|Real Madrid}}<ref name="lineups">{{cite web |url=http://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2018/2021711_lu.pdf |title=Tactical Line-ups – Final – Saturday 26 May 2018 |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format=PDF |date=26. mai 2018 |access-date=26. mai 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180527201345/http://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2018/2021711_lu.pdf |archive-date=2018-05-27 |url-status=dead}}</ref> }} |{{Riietus | muster_la = _LFChome1718 | muster_b = _LFChome1718 | muster_ra = _LFChome1718 | muster_sh = _LFChome1718 | muster_so = _LFChome1718 | vasakkäsi = 971524 | kere = 971524 | paremkäsi = 971524 | püksid = 971524 | sokid = 971524 | nimi = Liverpool<ref name="lineups"/> }} |} {| width=100% style="font-size:90%" |<!-- '''Mängu parim:''' <br /> '''[[Abikohtunik (jalgpall)|Abikohtunikud]]:''' <br /> <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Neljas kohtunik|Neljas kohtunik]]:''' <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Lisakohtunikud|Lisakohtunikud]]:''' <br /> <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)|Varu abikohtunik]]:''' <br />--> |style="width:60%; vertical-align:top;"| '''Mängureeglid:''' *90 minutit põhiaega. *30 minutit [[Lisaaeg (sport)#Jalgpall|lisaaega]], kui vaja. *[[Penaltiseeria (jalgpall)|Penaltiseeria]], kui seis on endiselt viigis. *Varumängijaid võib olla üles antud seitse, millest võib kasutada kolme. |} ==Vaata ka== *[[UEFA Euroopa Liiga finaal 2018]] *[[UEFA Superkarikas 2018]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.uefa.com/uefachampionsleague/index.html UEFA Champions League] (ametlik koduleht) {{UEFA Meistrite Liiga hooajad}} [[Kategooria:2018. aasta spordis]] [[Kategooria:UEFA Meistrite Liiga finaalid|2018]] bs6y12inaddi4z71o3pcpl8uycnbdu0 Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend 0 460132 7261247 7161650 2026-10-29T02:59:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261247 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Läänemereprovintsid]]e ja [[Balti kubermangud]]e ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]) [[Immatrikuleerimine|immatrikuleerimata]] [[aadlisuguvõsa]]d.'' ''Loend hõlmab neid aadlisuguvõsasid, kes pärast [[Läänemere kubermangud|Läänemerekubermangude]] rüütelkondade [[Aadlimatrikkel|aadlimatriklite]] koostamist ([[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Kuramaal]] [[17. sajand]]il, [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eesti-]], [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivi-]] ja [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaal]] [[18. sajand]]il) sinna ei [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeritud]].'' ''Samuti on selles esindatud enne [[Aadlimatrikkel|aadlimatriklite]] koostamist ([[Vana-Liivimaa]]l, [[Taani valdused Eestis|Taani]], [[Poola aeg|Poola]] ja [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]]) [[Läänemere kubermangud|Läänemerekubermangudes]] elanud aadlisuguvõsad.'' {{tähed}} == A == [[Abel von Minden]] | [[Ackerbom]] (Ackerbaum) | [[Adeleffen]] | [[Agricola (aadlisuguvõsa)|Agricola]] | [[Ahlen (aadlisuguvõsa)|Ahlen]] | [[Allfeldt]] | [[Ahren]](s) | [[Akenstierna]] | [[Albin]] | [[Aleffs]] | [[Alen]] | [[Allendorf (aadlisuguvõsa)|Allendorf]] (Aldendorf) | [[Alwen]] | [[Andersson]] | [[Anebat]] | [[Angele]] | [[Anstel gen. Siegenhoven]] | [[Appelbeck]] (Aplerbeck, Appelden) | [[Appelbom|Appelbo(h)m]] | [[Appeldoren]] | [[Armfelt]] | [[Arnsburg]] | [[Asch]] | [[Asserien]] | [[Axelson]] | [[Aythes]] (Eythes) | [[Azegalle]] (Asegalle) == B == [[Bachenschwanz]] | [[Bäckhusen]] | [[Bäckmann]] | [[[[Bagge]]]] | [[Bakker]] | [[Bale]], tuntud ka kui [[Flecke]] | [[[[Banckau]]]] | [[[[Banner]]]] | [[Barber]] | [[Barnekow]] | [[Basedow]] | [[Baumann]] | [[Behmen]] ([[Böhmen]]) | [[Beinsturtz]] | [[Bennet]]| [[Bentheim]] | [[[[Berckholz]]]] | [[Berg]] |Berg (Berch) II | [[Berlin]] | [[Berndes]] | [[Berner]] ([[Barner]]) | [[Bertikow]] | [[Bey]] |[[Bielkowsky]]]] | [[Bille]] |[[Bjelke]] | [[Bildener]] | [[Bingen]] | [[Black]] | [[Blanckennagel]] | [[Blome]] | [[Blomhjelm]] |[[Blücher]] |[[Bluhm]] |[[Blum]] | [[Bockenförde]] gen. [[Schungel]] | [[Bokchorst]] | [[Bockumgen Dolffs]] | [[Bodecker]] | [[Böddeker]] | [[Boenen]] | [[Bönningh]] ([[Böning]]) | Bön(n)ing(s)hausen | [[Boismann]] | [[Boltemann]] | [[Borch]] |[[Bordelius]] | [[Borg]] | [[Borgentreich]] | [[[[Bornhaupt]]]] | [[[[Bose]]]] | Grafen [[Bothmer]] | [[Botzheim]] | [[Brabeck]] | [[[[Brakel]]]] | [[[[Brahe]]]] | [[Bram]] | [[Brandenburg]] | [[Brandes]] ([[Brandis]]) | [[Brandt]] | [[Brandt]] (Langenhagen) | [[Brauert]] | Brave (Brawe) | [[Braunschweig]] | [[Breitenbach]] | [[[[Breitholz]]]] | [[Bremer]] | [[Bretschneider]] |[[Breyden]] | [[Brink]] | [[Brobergen]] | [[[[Brockhausen]]]] | [[Broecker]] | [[Broitzen]] | [[Brüggeney]] gen. Hasenkemp | [[Brzezinski]] | [[Buchholz]] | [[[[Bühl]]]] | [[Bülaw]] | [[Bulgarian]] | [[[[Bulmerincq]]]] | [[Burchard]] v. Belawary de Sycava | [[Burghausen]] | [[Burguer]] | [[Burt]] | Busch(en) | [[Buschenfelt]] | [[Buschhund]] | [[Buseck]] gen. Münch| v. d. [[Bussche]] ([[Busche]], [[Buske]]) == C == Calben | [[Calmar]] | [[Canne]] (Kanne) | [[Capelle]](n) | [[Cardinal von Wiedern]] | [[Carlowitz]] | [[Caspari I]] | [[Caspari II]] | [[Clayhills]] | [[Clodt Doeren]] | [[Colner]] | [[Courtenay]] | [[Cräutlein]] | [[Crisow]](en) | [[Crowel]] | [[Cronstedt]] | [[Cronhiort]] | [[Cronstjerna]] | [[Croppen]] | [[Cruses unter Cruus]] | [[Crusius]] | [[Cruus]] (Cruse) | [[Cunitz]] | [[Cuninghame]] | [[Curistel]] == D == Dalen vt. [[Dolen]] | [[Dahlen (aadlisuguvõsa)|Dahlen]] | [[Damm]] | [[Danckelmann]] | v. d. [[Decken]] | Dhelen (Deelen) | [[Dallingshausen]] | [[Derenthal]]<ref name=":0">Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 196 [https://web.archive.org/web/20240224190555/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content]</ref> | Diebis | Died(e)richs | [[Diepenbrock]](Diepenbrock, Tieffenbrock) | Dieskau | Dingelstedt | Dobbien (Tobien) | Dobrowolski | Doczen | Dohna (Donin) | Dolen, Dalen | Dahlheim | Dolst | Dorneburg (Dornenborch) gen. v. d. Lage | [[Dornfelt]] | Drahe | Dransfeld | Dreier | Dreileben, Dreyleben | v. Dreilling (Dreilingk, Dreijling, [[Dreyling]]<ref>[[Erich Seuberlich|Seuberlich, Erich]]. ''Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter''. – Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band I. Beiheft I. I. Reihe. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Riga: Kommisions-Verlag für Lettland, Estland, Finnland, Polen und Russland: N. Kymmel in Riga, 1924. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001250?page=32 49-60].</ref>) | Drolshagen | Droste (zu Hülshof) | Duderberg | Dudinek | Duren, Dühren, Dühren, Duhren | Dumpian | Dumstorff | [[Dunte]]; Dunten | Durkop | Duseldei == E == Eberhard | [[Eck]] (Eck, Ek) | [[Eckhoff]] | [[Eckholt]] | Ed(e)lenkirchen | Eff(e)ren | [[Ehrenbusch]] | [[Ehrenhein]] | Ehrenprijs | Ehrenreuter | Ehrenroos | Eichstedt | Ekesköld | Eldern | El(f)fring | Elvering | [[Eltz]] | Embden | [[Embeck]] | Enequist | Eng(e)des | [[Engel]] | Engelsdorf (Engelstorf) | [[Enhielm]] | [[Erffthen]] | [[Ermennowe]] | [[Esenbeck]] | [[Esgerus]] | Espen | [[Essen]] | [[Eyl]] == F == [[Faber gen. von Schmidt]] (Müller) | [[Fahrensbach]] | [[Falkenberg (aadlisuguvõsa)|Falkenberg]] | [[Falkenklou]] | [[Fellitzen]]| [[Faltin]] | [[Felden]] | [[Femers]] | [[Ferber von Hohenstern]] | [[Feuchtwangen]] | [[Flügell]] (Flügeln) | [[Forch]] | [[Fochrsam]] (Vorssem, Vorssen) | [[Fossard]] | [[Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa)]] | [[Friedrichs]] | [[Friese]](n) | [[Froreich]] | [[Fuchs]] == G == Galbrecht | Galemann | Gartenberg | Gangreben | Gentschein | Gercken | [[Gerich]] | Gert(t)en | Gilsen, Gylsen, Gylssen (Gilser), Ghilsen, Ghylssen | [[Glehn]] | [[Gloy]] | Göbel | Göhring | Göthe | [[Goldbeck]] | Goes | Gordian | Grabau | Grapenbroick | Grave | Greffe | Grefvenhjelm | Grewesmohlen | Grewinghoff gen. Schwieringhausen | Gri(e)singer | Gripenspeer (Greifenspeer) | Grochowsky | Grönberg | Grön(n)inger | Grofe | Groschopff | Gross | Grossi | Grove | Grot | Grote(n) | Groth(en) | Gru(b)be | Grubbenfelt | Grubbenhjelm | Grubbens | Grubbensköld | Grudzinski (Kuramaa) | Grün | Grüner | Grüter | Grundel(-Helmfelt) | Grundies | Gruwel (Gruell) | Grypen | Guade | Gudeiner | Güldenfeld (Gyllenfelt) | Gülzebach | [[Güntersberg]] (Günthersberch) | Günther | Gürgens | Gunschelrath | Gudacker | Guntheim | Gunderstrupp | Gutheimb | Gutzeit | Gutzleff (Guitsleff, Kuhtszlebe) | Guzewski Sternv. (?) | Gwlazdowski | [[Gyllenhielm]] | Gyllenlod | Gylten (Gülten) | Gynnikvelde == H == Haacke Zur (tor) | Haar | Hacken | Haeckel | Haecks | Haeling | Haffstein | [[Haffner]] | Hagelstroem | [[Hagen]] I (Eestimaa) | Hagen II (Eestimaa) | Hagen III (Liivimaa) | Hagen, Tolck gen. Hagen | Hagenbeck | Hagens | Hager | Hagerstein | Hahr | Hainz | Hainzdorff | Hake | Haken | Haldiowsky | Hallart genannt Ell(i)ot | Halle | Haller I (Eestimaa) | Haller II (Liivimaa) | Hallermund | Halteren | Hambrock | Hamme | [[Hammelstjerna]] | Hampeln | Hane | Hanek | Hanover | [[Hannseleke]] | Hanke | [[Hausen]] | Hardeck | Harden | Hardenack | Hardenberg | Harder I | Harder II | v. d. Hardt | Hardung | Hartmann | Hartung | Haselau | [[Hasenkamp]] | [[Hasenkampf]] | Hasse | [[Hasselblatt]] (Eestimaa) | Hattorp (Hattrup) | Haudss | Hauenschildt | Hauenschildt II. | Hauffen | [[Haukimpe]] | Hausmann | Hausenberg | Have vt. Hoffe | Haver | Hawemann | [[Hawiipe]] | Heckhe | Heckel | Hedenström | Hehn | von der Heide (Hede) | Heideman | Heidthusen (Heuthausen) | Heidtken(Heidecken, Hencken) | Heidenschildt | Heimann | Heimbruch | Heimburg | Heinen | Heinson | Heise | Helfenstein | zur Helle (tor Helle) | Hemmelmann | [[Henck]] | Henell | Henko | Hennin | [[Henning]] | Henninghusen | Henrici | Herbers | Herda | Herkel (gen. Pachedag) | Hericke | Hermann | Hermelin | Herse | Hertel | Herten | Hertwig | Hertz | Her(t)zberg | Hertzenrade | Hervorden | Herzen | Herzog | Herzogenstein | Hess | Hess | v. Wichdorff (Wiegdorff) | Hesse | Hesse v. Hessel | Hevelmann (Hovelmann) | v. d. Heydes | v. d. Heide | Heydebreck | HeydeckenI | Heydecken II | Heydemann | Hildensem (Hiddessen?) | Hilleboldt | Hillesheim | Hils | Himsel | Hinckeldey | Hinderson | Hintze (Hinzke) | Hintelmann | Hinzenfeld-Potitt | [[Hippius]] | Hirschberg | Hirschfeld | Hirschhausen | Hirsfeld | Hirvel | Hirwen | Hochgräf(e), Ho(ch)grewe | Hochmuth | [[Hoeck]] | Höge (Hoye) | Hoenborg | [[Hoeppener]] | [[Hoerschelmann]] | van Hoese (Hössen) | Hoevel | Hoeweln I | Hoeweln II | Hoffe(Hove) | Hof(s)land | Hoffmann I | Hoffmann II | Hofmann | Hoge | Hohberg | Hohenhausen | [[Hohenlohe]] | Hoickelom | Holden | Holdsagen | Holdschuer, vt. Holzschuher | Holler | Holla(e)nder | Holst | Holste | Holstein | Holst(e)fer (Holstever) | Holtappel | Holte | Holtele | Holt(z)greve | Holthusen | Holtzschuher (Holdtschuer, Holltschuer) | Holz | von Holzhausen | Hoppe | Hoppenurm | Hor(c)husen | Horlacher | | Horle | Horn I (Kuramaa) | Horn II (Liivimaa, Eestimaa) | zu Horst | v. Horst I (Liivimaa) | v. Horst II (Liivimaa) | v. d. Horst (Kuramaa) | Horwitz | Hosseden (Hosende) | v. Hove | v. dem Hove | Huba | Hübbenet | Hüb(e)ner | Hübler | Hübschmann (Kuramaa) | [[Hueck]] | Hüde | Hülgartner | Hülsen I | Hülsen II | Hünerjäger | Huesen | Huhn I (Liivimaa) | Huhn II (Kuramaa) | Huickelhoven | Hujus | Hulderen | Hummel | Hundebeck | Hunen | Hunninckhausen (Hüninghausen, Henninghusen, Hynichhausen) | Hunnius | Hunsbach | Husen | Huyn v. Amstenrath (Anstenraidt, Anstenradt) == I == [[Idessel]] | [[Ike (aadlisuguvõsa)|Ike]] | [[Ilse (aadlisuguvõsa)|Ilse]] (Ilsede) | [[Ilmezal]] | [[Inart]] | [[Indorf]] | [[Insel]]| [[Irmer]] | [[Iseren]] | [[Iskritzky]] == J == Jabelnowsky | Jablunsky | Jackson | Jacke(n)beck | Jacobs | Jacubowsky | Jańczewsky | Jankowsky | [[Jannau]] | Januszkiewicz | Jawęzik | Jegelecht | Jengalitschew | Jerichow | Jesskes | Jocke | Jodingen | Jöden | Jüden | Joensson | Johansen | Johnson | Johnston, Jonston | Joustein | Jordan (Eestimaa) | Jordan (Liivimaa) | Jürgensohn | Jung | Junge (Wekebrodtide hõimust, vt.) | [[Jungingen]] | Jurs == K == Kabell | Kade(n) | Kästner | Kahl (Cahl,Kahle) | Kaiwen | Kalle (Calle, Kaland) | Kalitz | Kalow | Kalff (Kalve, Kalbe), nimetatud ka Summern | Kallenbach | Kaltenbrunn | Kamen | Kanefe(h)r | Kanitz | Kanne | Kardenell (Cardenell) | Karlever (Carlever) | Kapherr (hilisem Kap-Herr) | Karm | Kaminsky | Karnicki | Karowsky | Karp (Kuramaa) | Karpen | Kantelberg | Kaufmann | Kaull | Kawitzky | Kegeler | Keith | Kelchen | Kele | (Keel, Kelle) | Kellermann | Kendenich | Kere | Kerkering | Kerssenbrock | Kerskorf | Kerstfeld | Kettwich | Keussler | Kiel | Kielchen | Kieseritzkcy | Kievel (Kivael, Kievelle, Kivel) | Kinnemundt | Kiparski | Kirchdorff (Kyerchdorff) | Kippe(n), vt. Löwenfeld | Kirchhoff (Kerkhoff) | Kirkotta (Kirkutta) | Kirstein | Kismer | Kissleben | Kittlitz | Kleden | Klein | Kleist | Klenck | Klepper | Klerck | Klingenberg | Klingspohr (Klingpor) | Klitzing | Kloft (Klufft, Krufft, Gruft) | Klostermann | Kloth | Kluyt | Knappe | Kenbelok | Kneten | Kniaziewicz | Kniper | Kniprode | Knobloch | Knoop, | Knubbe | Kober | Kobylinsky | Koch I (Liivimaa) | Koch II (Eestimaa) | Koch III (Eestimaa) | Kochen | Kock | Köber | Köchly | Köckritz | Köhler | König | Koenigsberg | Koenigsmarck | Koepken | Koerber (Eestimaa) | Körber (Kuramaa) | Kohl | Kohlen | Kohlhase | Koye (Koyen) | Kokenes vt. Kukenoys | Kokencarre | Kokenhausen | Kolberg | Kolditz | Komar | Komorowski | Koning(k) | Konstell | Korbes | Koretzky | Korwe (Korbs, Korf, Korpes) | Korn (v.Zegierd-Korn) | Korse | Korsakow | Korsskene | Korthausen | Koscialkowski | Kosciuszko | Kosell | Koslowski | Kothen | Kottwitz | Krabbe | Krae | Kraemer | Kran | Krannhals | Krapotkin (Kropotkin) | Kraus | Krause (Liivimaa) | Krause (Eestimaa) | Krebs I (Liivimaa) | Krebs II (Saaremaa) | Krebs III (Liivimaa) | Krempien | Kreutz (Creutz) | Kreutz(en) | Kreveth | Kreyenfänger | Kriegsmann | Kringel | Krohl | Krohn | Krook | Kropf(en) | Krüger I | Krüger II | Krukowski | Kruse (Cruse, Kruuse) | Kruse (Cruus) | Krzywiec | Kuddelen | Kucke | Kudesel (Kudezel, Kudzell) | Küdistell | Kule | [[Kügelgen]] | Kümmel | Kuhlemann | Kuhlmann | Kuhn | Kukel | Kummus | Kunckel, vt. Löwenstern | [[Kundes]] | Kupffer | Kurland | Kurnatowski | Kurowski | Kurs | Kurtzenbaum | Kurz | Kutszyna | Kützleben | Kwerne | [[Kymmel]] | Kynckel | Küthausen, Kythausen == L == v. d. Laan | Labunsky | v. d. Lage | Lagis | Lampe | Lander v. Spanheim | Landesen | Lange | Langel(en) | Langerbeck | Langeschinkel | Langhammer | Langhen | Lanting | Lappe | Lassenius | Lau | Lauterbach | Laydes | Lazareff | Lechtes | Ledochowski | v. d. Leite | Lellow | Lemede | Lemonius | Lende, Lenten | Lennep | [[Lennewarden]] | Lennow | Lenz | Leslie | Lehtmate | Leuchner | Leutner | Leveringhausen | Levetzow | Lewenhaupt, vt. Leyonhufvud | v. d. Leyen | Leyon | Leyonancker | Leyonfeldt (Löwenfelt) | Leyonspira | Lezius | Lezzano | Liebsberg | Li(e)bsdorff (Liebstorff), Liepsdorff | Lichtenstein | Lien | Lievenheim | [[Like]] | Witte von Lilienau | Lilienglock | Liliengreen | Limberg (Limborch) | Lincke | Linde I | Linde II | v. d. Linden | Lindenofsky | Lindenstern | Lindgren | Lindwart | Lineward | v. d. Lippe (Eestimaa) | v. d. Lippe (Kuramaa) | v.Lippe-Lipski | Lisitzky | Lit de Livron | BLochen | Loe | Loewenberg | Loewenhagen | Loewenhaupt-Falckenstein | Loewenstein | Loewenstern (Kunkel) | Loewenstern (Lau) | Loewenthal | Lohn (Loen) | Lonen (Loisen) | Loof | Lopor | Loppenow(e) | Lorbeck | Lorentz | Lowen (Louwen) | Loxten | [[Luberas]], Pott v. | v. d. Lude (Luede, Luden) | Ludwig genannt Briesemann von Nettig | Lübeck | Lueders | Lüdinghausen gen. Bradbecke | Lünau | Lüneburg | Lünen (Lauen, Lone) | Lüning | Lütken | [[Luggenhusen]] | Luhren | Lunden | Lutterberg | Lutzau (Lützow) | Lwowsky | Lynden | Lytell == M == Maerker | Magnus | Malchau von Ankerfeld | Malchow | Mallen | Mallinkrodt | Mandelsen | Mandern | Mannersköld | Margendahl | Marks v. Würtemberg | Marnitz | Marschalk | Masing | Martini | Mathesius | Massche | Massow | Matthias | Matwejeff | Matzen (Matzson) | Mavros | Mebes | Mecklenburg | Medenbeck | Medewik | zur Megede | Megen | Mehden | Meintzen | Mekede | Melgunow | Melissino | Melville | Memel | Mende | Mengershausen | Meppen | Mer (Meeren) | Mercklin | Merenschede | Mergenthal (Mergendahl) | Merkenich | Merlich De Merlinde Beausen | Meschede | Meschtschersky | Meteler | Metstacken | Meuseler | Mex | Meyborch | Meyen | Meyer (Kuramaa) | Meyer (Liivimaa) | Meyercrantz | Miaskowsky | Michalkowski | [[Mickwitz]] | Mier(c)z(i)ewski | Mierzwinski | Mikulitsch | Minden | Minding | Minnekorp | Miram | Mirsowski | Mitau | Mittendorff | Mitzlaff | Mlodasky | Moczulski | Modée v. Cronenburg | Moden | Modorowsky | Moselewsky | [[Möller-Zakomelski]] | v. d. Molen | Molner | Moltke | Moltke | Monheim | Monkiewicz | Monod | Mor | Mörner | Morr | Morrien | Morstin (Morstein) | Morum | Mo(h)sen (Mohss) | Moskalew | Muchanow | Muchiu | Muede | Muhl | Müller | Müller (Liivimaa) | Müller v. d. Lühnen | Mümmel | Münch | Münchhausen | Mündenhausen genannt Schröders | Müthel | Muldau | Mulert (Kuramaa) | Mumm | Munck | Mundes (Mundus) | Munnenberg (Munnerberg) | Munster | Murchgraf | Murren | Mus | Museke | Mussin-Puschkin | Myller (Eestimaa) == N == Nageln | Napiersky | Nappale | Narbutt | Narkiewicz | Narutowicz | [[Nattamule]] (Nadamula) | Natzmer | Nazzius | Neheimsiehe | Neyhem | Neidenburg | Neil | de Nestwede | Neuendahl | Neuenkirchen (Neukirch, Niekirch, Nykerk) | Neumann (Kuramaa) | Neydenburg, vt. Neidenburg | Neyhem | Nicolai | Niedermüller | Nielsen | Niemann | Nienhof gen.v. d. Leye | v. dem Nienhus | Nienstädt | Niethof | Ninegal | Nirnen | Nissen | Nöding | Nötken | Nolte | Nonart | Nordeck vt.Witte | Nordeck zu Rabenau | Nordenberg | Nordhausen | Noreiko | Noth(h)aft | Nothorf | Notleben | [[Nottbeck]] | Notter | Nyeland | Nyenborch | van der Nyenbrugghe | Nyenlo | Nyenstedt vt. Ninestedt | Nyperen == O == Oberg | Oberhof | Ochten | Odenpe | Oern | Oernklou | Oerten | Oertel | Oetken | Ol (Oalle) | Oldekop | Oldendorf | Oldern | [[Olderogge]] | Oloffson | Olszowski | Oom (Ohmb, Ohm, Oheimb) (Eestimaa) | Orghaile | Orlow-Dawydoff | Orseln | Orth (v. Mannlingen) | Oskirka | Ossenbruch | Ossmann | Osterwald | Osthoff | Osthusen (Ostinchusen) | Von Ostmann | Ostrominsky | Ottonissen | Oubril | Overlacker (v. Wychling, Wischling, Witschling) | Overdunck | Owerhagen | Oxenstjerna == P == Pacht | Pacewsky | Pacz | Padelügge | Pallandt | Pallevere | Palm | Palmenberg | Palmström | Palmzweig | Paltessum | Panck | Panthenius | Pan(t)zer | Pape | Papen | Papendorf | Pappritz | Parembeck | Parmel | [[Parrot]] | Parsseval | Parsow | [[Pasike]] | Passit | [[Paszkiewicz]] | Paszkowski (Paschkowsky) | Pattimer | [[Paucker]] | Pauer | Pauffler (Kuramaa) | Paul | Pawlowski | Pawlowitsch (Kuramaa) | [[Pegauberg]] | Peistel (Peustel) | Pen(t)z(en) | [[Pepersack]] | Pereira | Perende | Pernigel | Petersenn | [[Peucker]] | Perseval(le) | Pevener (Peuwener) | [[Pezold (aadlisuguvõsa)|Pezold]] | Pfeiffer | Pfeil | Pflock | Phasian | Philips | Philip | Piatkowski | Pickardt | Pieniźek | Pierson v. Balmadis | Pihlemann | Pilitowski | Pinnau | Pirtz | Pischke | Pistor | Pitkever(e) | Plat | Plate | Platen | Plato | Platonov | Platzbech (Platzbeck) (Liivimaa) | Plenzner | v.Plen(t)zdorf | Pleskow | Plesse | Plessen (Liivimaa) | Poch | Polchow | Pole | Polem | Polus | Pommer-Esche | Po(e)ppelman(n)(Eestimaa) | Poppe(u) | Porribe | Porten | Poykeyerewe | Porthan | Possiet (de Rossiet) | [[Pott von Luberas|Pott v. Luberas]] | Potthorst | Pottwig | Prätorius | Prahl | Preetzmann | Preiss | Preiswald | Preen (Liivimaa) | Prietz (Liivimaa) | Prior(t) | Protten (Liivimaa) | Przezdziecki (Kuramaa) | Purschewsky | Puciata | Purtz(e) | Purgolt == Q == [[Quadt]] | [[Qualen]] | [[Querfeld]] | [[Quernheim (aadlisuguvõsa)|Quernheim]] == R == Rade (Rode) | von dem Radecki | Radloff | Radzialkowsky | Radzibor | [[Radziwill]] | Rädeken | Raeder | Ragotzky | von Raison | Rakowsky | Ralicken | Ramel | [[Ramm]] | Ramsay | Rantzau-Asdal | Rappe | Rascha | Raschau (Saaremaa) | Rasp | Rath | Rastijerwe | Rathenow | Rathlef | Rassburg | Ratsch | Ratzky | Ratzeburg | Ratzen | Ratzwill | [[Rauch]] | Rauschke | Rautenschild | Ravenslage | Rawen | Rawitsch | Rebock | Redtberge | Recenfelt | Reenhorn | Rehan | Rehnhorn | Reich | Reichard I (Kuramaa) | Reichard II (Liivimaa) | Reichard III (Liivimaa) | Reichard IV (Liivimaa) | Reichardt (Liivimaa) | Reichart | Reichau | Reichenbach I (Liivimaa) | Reichenbach II (Eestimaa) | [[Reimers]] I (Eestimaa) | Reimers II (Liivimaa) | Reimers | Reimersen (Liivimaa) | Rein | [[Reinken|Reinicke]] | Reinthal | Reisenbach | Reissner | Remlingrode | [[Renner]] | Rennerfelt | [[Renngarten]] | Rennhausen | Renningk | Rente, [[Renten]] | [[Repnin]] | de Rese | Reseler, Resler | [[Reuss]] | Revel, Reval | Reyger | Reyher | Reyne (Reen) | Richen (Richer) | Richterfelt | Rieckhoff | Rieder | Riedt | Riegemann | Riemann | [[Riesemann]] | [[Riesenkampff]] | Riewe(s) | Rigemunde | Rimscha | Ringenberg | [[Ringstedt]] I | Ringstedt II | Rinne | Ripen | [[Risebieter]] (Risbit, Resbytte, Rysebit, Rysbyter) | Ritter | Rittich | Robertson | Rocklenge | [[Rodde]] | Roddenberge | [[Rode]] | von dem Rode | Roden | Rodembeck | Rodenberg | Rodenburg | Rodensheim, Rodenstein | Rödinger | Rodinghausen | Roebel | Roeling | Roemeling | Roemer I(Liivimaa) | Römer (Eestimaa) | [[Röpenack]] | Röshack vt. Rosenhacke | Rogga | Roggenbau | Rogozinsky | Rohn | Rokel | Rolshausen | Roper | Rosee | Rosenberg | Rosenbom | Rosenburg | Rosencron | Rosenfeldt | Rosenhagen (Rosenhaugen, Rossenhagen, Rosshaghen) | Rosenlindt | Rosenstock | Rosenstrauch | [[Rosladin]] | Rossine | Rostock | Rotert | Roth | Rothase | Rothermund | Rothusen | Rottendorph | Rover | Roznowsky | Rubenau | deRuden | Rudow | Rücker | Rückmann | Rühl I | Rühl II | Rüther | Rützen | Ruge | Ruhendorf | Ruland | Rumor | Rundstein | Runenberg | Runow | Rupleben | Ruppert | Ruprecht | Ruschaw | Ruschlitz | Russenberg | Rute,Ruth | Rutenberg | Rutensköld vt. Rautenschild | Rutenstjerna | Rutzki | de Ryck | Rymkewicz | Ryning == S == Sabelhjerta | Sacjk | Saffenberg | Saft | Sage | [[Sahmen]] | Salemann | Salis | Salisch | Salmanowitsch | Salsen | Salvius (Adler-) | Sander | [[Sangerhausen]] | Sassendorf | Saszewicz | Saunsheim | [[Savejerwe]] | Sayn | Schablowsky | Schachten | Schade | Schaf(t)rath | [[Schall von Bell]] | Schaphovet (Schapeshoveth, Schapeshofft, Schafshaupt) | Schaffenberg | Schau | Schauenberg | Schaum | Schaumann | Scheding, Scheiding | Schedunk | [[Scheel]] | Scheliha | [[Schenck von Nydeck]] | Schenk von Schenkendorf | Schenck | Tantenburg | Schenck von Werden | Schenk von Winterstätten | Schenen | Scherembeck (Scherenbeke) | Scherseling | Schettern | Scheven | Schick | Schidlowsky | Schiemann | Schievelbein | Schilder | Schlidt | [[Schilling von Cannstadt]] | Schimmelpfennig | Schip | Schladen | Schlau | Schleyer | Schlichting | Schlüt(t)er | Schmedemann (Smedemann) | Schmerten vt. Smerten | Schmertzing | Schmieden | Schmieden | Schmidt | Schmoeling | Schmoll | Schabel | Schnakenburg | Schneiders | Schnell | Schnellenberg | Schönberg I (Schonenberg) | Schönberg II | Schoene | Schöning(en) | Schöpff | Scholler | Scholvin | Schoten | Schott von Schottenstein | Schrapter (Schraffer) | Schreiber | Schrenck | Schrewe | Schrippen | Schröder (Liivimaa) | Schröder, Paju mõisast (auf und zu Lude-Grosshoff) (Liivimaa) | Schroeder (Eestimaa) | Schroeder von Treuleben (Liivimaa) | Schrowe | Schruteck de Monteselva | Schubbe | Schürren | Schütz (Skytte) Schütte, Schütten | Schuiski | Schulze | Schultz (Saaremaa) | Schulte (Schuldt) (Livland) | Schultz | Schultzenberg | Schu(h)macher | Schunckel | Schungel (Bockenförde, genannt) | Schurborg | Schuren | Schwalbach | Schwan I (Kuramaa) | Schwan II (Eestimaa) | Schwanberg | Schwander(n) | Schwanlodt | Schwansbell | Schwartz I (Liivimaa) | Schwartz II (Eestimaa) | Schwartz III (Liivimaa) | Schwartz IV (Liivimaa) | Schwartz V (Eestimaa) | Schwartzborch | [[Schwarz]] | Schwech | Schweder | Schwemblas | Schwembler auf Loseman | Schweden | Schwertzell | Schwindern | Scotus von Scott | Scott | Seck | Seckholt | Seckler | Seckwolde | Sedeler vt. Zedeler | Seebeck | Seeberg | Seelen | Seeler | Seemann | Seemann-Jesersky | Seemund | Seezen | Segebade von Krummenhagen | Segenhagen gen. Anstel | Segerodt | Sehestädt | Segewolde | Sehrwald | Seidel | Selbach | Selgowsky | Sempf | Semps | Senff | Sendenhorst | [[Sengbusch]] | Seraphim | Serhol | Serbin | Seulenberg | Sewinkhusen | *Seumes | Seyer | Sicard | Sieber | Silfvergren | Silfverhjelm | Silverpatron | Silverstjerna | Silfverstrale | Siegernkorn | Siegfried von Lindenberg | Simzon de Sindato | Sinten (Synten) | Sjöfelt | Sippe | Sittmann | [[Sivke]] (Suwike) | Siwicki | Skirmunt | [[Skytte]] I | Skytte II ([[Tuutari]] Skytted, Freiherren auf Duderhof) (Liivimaa) | Skytte | Skitta | Slegeregen (Sleregon, Slereen, Slereyn) | Smedingh | Smelen vt. Schenen | Smerten | Smit | Smolian | Smuglewitsch | Snarsky | Snoilsky | Sobbe | Soeden | Soest | Sokolowski | Soldan | Solimani | Soltan | Sone | [[Sonnenberg]] I. | Sonnenberg II. | Soop | [[Sorsevere]] (Sorsevir) | Souchay de la Duboisiere | [[Spanheim]] | Sparrberg gen. Hundertmark | [[Sparre]] | Sp(a)arremann (Saaremaa) | Specht | Spee | Spenckhusen | Spengel | Sperling | Sperreuter | Spill | Spreckelsen | Sprengel | Sprenger | Sprengtporten | Staack | [[Stade]] | Stalarm | Stalhammar | Stalhandske (Stahlbansch) | Staler | Stalhöwet | Stalbiter | [[Stamm]] | Stallenbach | Stampehl | Stankiewicz | Stapel | Starcke | Starkloff | Steckemess | Stede | Steene (Stein) | Stedingk | Stefken | Stegmann | Stegemann | Stein | Steinberg | Steinhaus ([[Stenhus]]) | Steinkirch | Steinkule | Stempowski | Steneke | Stenger | Stenhaus vt. Steinhaus | [[Stern]] | Sternburg | St(j)ernkreutz | Sternshcild (Stjernsköld) | Steven | Sticinsky | Stidinger | Stilliger | Stipel | Stockem (Stockheim) | Stockmann | Stössel | Stöver | Stövern | Stoffregen | Stoll | Stoltervoth | Stoppesack | Storck | Stormhöfvel | Stormkrantz | Strassburg I. | Strassburg II. | [[Strauch]] | Strawinski | Streiff (Straffer) v.Löwenstein (Lauenstein) | Stresow | Striecker | Stritzky | Strömfelt | [[Stromberg]] | Struckman(n) | Struerus | Strünckede | Strutteln | [[Struve]] | Stuart I. | Stuart II. | Stuckland | Sture | Sturmann | Sturtz (Stürtz, Sturz) | Stuten | Suchodolsky | Suchowsky | Sudden | Sukau (Suckow) | Sulen | Sundern | Super | Szwab | Swenditzky | Swighe | Swidrinsky | Synten vt. Sinten | Syrenberg | Szadurski | Szaniawski | Szostakowzki | == T == Tabean | Tacke(n) | Talaczko | Talat-Kelpsch | Tallberg | Tallefelt | Tan(c)k(en) | Tansky | Tarnowsky | Taubenheim | Tausass (D(a)usess) | Tawasistierna | Tecklenburg | Tegnagel | Teibner | Telgete (Tellechte, Telchte) | Tenner | Tepel | Terrestever | Tettau | Teubner | Teucher | Teuffel | Then (Tenen, Tehen, Thienen?!) | Theuring | Thieren | Thiringk | Thoën | Thomsen I. | Thomsen II. | Thomstorff | Thonus | Thoreyde | Thoury d'Inaumont | Thümen | Thumb von Weingarten | Thurn und Valassina | Tieden | Tiefenbruck | Tiepolt | Tiling | Tillbach | Timm | Timmermann | Timroth | Tirgart | Tittfer | Tobien | Tobiesen | [[Tödwen]] | Törne | Törnffycht | Tois | Tolcks | Tolk | Tolstof, Boncza v. | Tomaszewski | Tornei(y) | [[Torstensson]] Torwigge | Tott | [[Toulouse-Lautrec]] | Transköld | Travelmann | Trecht | Trefurt | Treumund | Trieben | Treppen | Trojanowsky | Türck | Tunderfeldt | [[Tungel]] | Tunzelmann | Tur | Tuweson | Twardowsky | Tyle | Tyr == U == [[Udam]] | [[Udenküll]] (Udeküll) | [[Udesen]] (Udesam) | [[Ueltzen]] | [[Uhlstädt]] | [[Uhlenbrock]] | [[Ulfeld]] | [[Ullmann (aadlisuguvõsa)|Ullmann]] | [[Ulner]] | [[Uloth]] | [[Unferhehrt]] | [[Unna (aadlisuguvõsa)|Unna]] | [[Urader]] | [[Ure]] | [[Utrecht (aadlisuguvõsa)|Utrecht]] == V == Vaerst | Vandyk | [[Varexe]] | Veh | von dem Velde | Velmede | Velten | Velthusen | Velven | Velyn | Vemund | Venediger | Verdelet de Fornay | Verden | Vermehr | Vestring | Vethen | Vetter | Viant | Vick | Vicken | Vicsen (Viecsen, Viczen) | Viden | Viereck | Viffhausen | Villon | Vinario | Vinke v. Overberg | Vinkenau | Virgin | Vogel | Vogelsang | Vogt I (Liivimaa) | v. Vogt (Eestimaa) | Vogt von Elspe | Voigt (Kuramaa) | Volckmar | Volkmerv. | Volkmershausen | Volland v. d. Lande | Volphem | Vorkampff-Laue | Vorssem | Vorste (v.d., v.) | Voss | Vossbeck | Vossunger | Vrane | Vredenbeck | Vrese | Vresenberg | de Vriess | Vulpius | Vustnik von Scholler == W == Wacholt | Waschschlager | Wachtel | Wacke | Wackede | Wackerbart | Wadenfelt | Wagner, Edle v. | Wagenburg | Waineken | Walgarden | Walkendorf | Wallen | Wallenrodt | [[Wallenstein]] | Walliger | Wallwyk | Walm | [[Walmes]], Walmus | Walter | Walther (Kuramaa) | Wan(d)thoff | Wangelin | Wangenheim | Wanneken | Wardenberg | Warendorf | Warmsdorf | Warnecken | Warner | Warninghausen | Wartberg | Wasaburg | Waskowitz | Wasmundt | Watrinsky | Watsel (Watzel) | Wayguth | Waźiúsky | [[Weckebrodt]] (Boderik, nimetatud ka Weikebrodt, Wackbrodt) | Wedderden | Weddigen | Wedewess | Wedwyss) | Weforssen | Wege | We(n)gierzki | Wegner | Wehren | Weidemeier | Weidenbaum | Weidenhayn | von der Weipte | Weisenberg | Weiss I | Weiss II | Weisse | Weisspfennig | Weitbrecht | Weitzenbreyer | Wele | Welling | Welmen | Wel(l)s | Welpendorf | Weltzien | Wenden | Wendt | Wentzell von Hohenbach<small><ref>Reichsadelsdiplom für Otto Gustav Wentzell von Hohenbach, ausgestellt von Kaiser Joseph II, d. d. Wien 1787 8. 6.</ref><ref name=":1">Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 197 [https://web.archive.org/web/20240224190555/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content]</ref></small> | Wentzer | Wentzlau (Weszlow) | Werda, genannt Nöding | Werden | Werne(n) Werne, vt. ka Wehren (Tallinn) | Wereszczynski | Werhe | Wermink (Werning, Wernung) | Werminkausen | Wernick | Wernick(en) | Wesenberg | Wessal, Wessel | Wesseler | Wesseling, Schiffhausen | genannt Wesseling | Wesselowsky | Wessen | Westberg | Westermann | Westerott | Westrup | [[Wetterstrand]] | Wevell von Krüger | Weys(s)enhoff | Wibbeking | Wichert | Wichmann | Wickede (Wichede) | Wieckeden | Wiecken | Wiedemann | Wiegell | Wieli(c)zko | Wifferling | Wilburg | Wilcken | Wilda | Wildenberg | Wilferling | Wiler | Willebrand | Willemsens | Willen | Willerhausen | Willich | Willisch | Willigman | Wilm | Willmann | Wilpert | Wiltschütz | Winckelmann | Windthausen | Wingarten | [[Winkler]] | Winne | Winter I | Winter II | Winter III | Wiring | Wirsberg (Wirtczburger, Wyrczbur) | Wischell | Wisniewski | Wisotzky (Wysocki) | Wissel | Wissen | Witt | [[Witte]] I (Liivimaa) | Witte II (Liivimaa) | Witte III (Eestimaa) | Witte IV (Kuramaa) | Witte von Lilienau | Witte von Nordeck (Liivimaa) | Witten | Wittenberg | Wittenburg | Wittenhove | Witting | Wittkop | Wittorff | Wlasziborsky | Woister | Wöhrmann | Woghensun | van dem Wolde (de Sylva) | Woldeck | Woldenburg | [[Wolderso]] | Wolf I | Wolf II | Wolfframsdorff | Wolfskehl | Wolkenis | Wolkow | Wolsky | Wolthus, Woltershausen | Wopersnow (Woperssnaw) | Worminckhausen (Worckmyckussen, Worminckhusen) | Woynowsky (Voinowski) | Woysoky (Woyski) | Wrage | Wright | Woff, Wulff | Wulffen | [[Wulffert]] | Wulffius | Wunsch | Wynike | Wysenbergh == Y == [[Yhrmann]] == Z == Zabeltitz | Zach(a)risson | Zadzik | Zaghe | Zagórski (Zahorski) | Zaleski (Saleski) | Zaluski (Thabarz-Zaluski von Zaluskie) | Zamoyski(Zamosé-) | Zanty | Zawadzky (Sawatzky) | Zboiúski | Zebrowski | Zedeler (Sedeler) | Zee | Zeier | Zeiss | Zeligowsky | Zelle | Zibet | Ziegenhorn | Ziegler | Zielbauer | Zi(e)linski | Zeimanowsky | Ziesing | Zimmermann (Kuramaa) | Zimmermann (Liivimaa) | [[Zimmermann (Riia suguvõsa)|Zimmermann (Riia)]] | Zindt | Zischa | Zismer | Zollner von Rothenstein | Zuckerbecker von Büschen | Zül(l)ich(au) | Zugehör | Zweiffel(n) | Zweyberg | Zweytinger | Zwilling | Zwingmann == Vaata ka == * [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] * [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] * [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] * [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend]] * [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *J. Siebmacher's grosses und allgemeines Wappenbuch.[https://gdz.sub.uni-goettingen.de/id/PPN640974937?page=1] Beabeit von Gritzner, Adolf Maximilian Ferdinand. ''Der Adel der Russischen Ostseeprovinze, [https://gdz.sub.uni-goettingen.de/id/PPN825936918?tify=%7B%22pages%22%3A%5B301%5D%2C%22pan%22%3A%7B%22x%22%3A0.387%2C%22y%22%3A0.314%7D%2C%22view%22%3A%22toc%22%2C%22zoom%22%3A0.781%7DDer Nichtimmatrikulirte Adel]''. II Abtheilung. Nürnberg, 1901. Dritten bandes Elfte abteilung. [http://resolver.sub.uni-goettingen.de/purl?PPN825936918 Bd. 3, Abth. 11, Teil 2, [[Göttingeni ülikool|Göttinger]] Digitalisierungszentrum: Göttinger Digitalisierungszentrum] * Gabriel Anrep (i.e. Johan Gabriel), [https://books.google.ee/books?id=YvAnAQAAMAAJ&pg=PA3&lpg=PA292&dq=Jeve+socken&source=bl&ots=_57fpAhSut&sig=ACfU3U1aB0fXZMfY94I4CqRcncgSWuBv8Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi8zM6qz7-EAxUqGBAIHRkNCiIQ6AF6BAgXEAM#v=onepage&q=Jeve%20socken&f=false], Svenska Adelns Ättar-taflor Utgifna Af Gabriel Anrep, Stockholm 1858, Första afdelningen *[[Alfred von Hansen]], Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter. Band I. [[Eesti Kirjanduse Selts|Estländische Literärische Gesellschaft]]. Sektion für Genealogie, Reval, 1932. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:72016/105235/page/1 seite 1] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad| ]] [[Kategooria:Baltimaade ajalugu]] [[Kategooria:Eestimaa immatrikuleerimata aadel| ]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad| ]] [[Kategooria:Liivimaa immatrikuleerimata aadel| ]] [[Kategooria:Kuramaa immatrikuleerimata aadel| ]] [[Kategooria:Läänemereprovintsid]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Balti aadel]] 4kh98cr9378jcq136r0m8iv8lam77ul Troika (hobuveok) 0 460724 7260946 7260938 2026-10-28T11:59:09Z ~2026-49839-29 237576 7260946 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ez8utjws6u3pto46gw0kk73qaq3g4zz 7260954 7260946 2026-10-28T12:15:39Z ~2026-49839-29 237576 7260954 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat <ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] kw6olyz5mq44r4vimgsznju2kfm8c1c 7260959 7260954 2026-10-28T12:24:47Z ~2026-49839-29 237576 parandus viited 7260959 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat <ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] 53jniemsgc4pw6j34cvzvppmtvpujdx 7260966 7260959 2026-10-28T12:35:12Z ~2026-49839-29 237576 7260966 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat <ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel. Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi. Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht. == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] nevl9q6tu6axyycopnbev808tu8rzta 7260971 7260966 2026-10-28T12:46:28Z ~2026-49839-29 237576 viite parandused 7260971 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat <ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] lphrh5mtbuusxoa1t9y0vik2o0yf3n4 7261168 7260971 2026-10-28T21:07:34Z ~2026-49839-29 237576 7261168 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]]. Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref> Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. 2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel, [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust<ref>Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1</ref>. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> 1911<ref name="tatiana-ko">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref name="igor-bobyl">Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref name="igor-bobyl" />, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref name="tatiana-ko" />ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref name="tatiana-ko" />. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref name="tatiana-ko" />. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref name="igor-bobyl" />. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref name="igor-bobyl" />. [[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''"Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit."'' === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref name="ReferenceE">https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega<ref name="kultura">https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref name="ReferenceE" /> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref name="ReferenceE" /> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref name="a-ganulich">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref name="a-ganulich" />. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref name="a-ganulich" />. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref name="a-ganulich" />. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref name="a-ganulich" />. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref name="nadezhda-r">Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref name="nadezhda-r" />. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref name="nadezhda-r" />. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref name="nadezhda-r" />. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref name="nadezhda-r" /> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref name="nadezhda-r" />. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref name="nadezhda-r" />. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref name="tatiana-ko" />. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref name="tatiana-ko" />. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref name="tatiana-ko" />. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref name="tatiana-ko" />. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref name="tatiana-ko" />. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref name="tatiana-ko" />. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref name="ReferenceF">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref name="ReferenceF" /> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref name="t-k-livano" />. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref name="ReferenceF" /> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref name="ReferenceF" /> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref name="ReferenceF" />. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref name="a-ganulich" />, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref name="a-ganulich" /> Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref name="ReferenceF" />. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.<ref name="ReferenceF" /> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.<ref name="ReferenceF" /> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref name="ReferenceF" />. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref name="ReferenceF" />. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.<ref name="t-k-livano" /> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref name="ru">https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref name="ru" />. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref name="index">https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref name="index" />. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>. == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. Ja postipoistele meeldis tol ajal hoobelda hobuseriistadega ja isiklike riietega. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelise värviga värvitud loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Moodi läksid tol ajal ka kulla ja hõbeda lakiga, teostatud loogamaalingud. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref name="sedelochny">{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref name="sedelochny" /> <ref name="a-k-ganuli" />'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref name="a-k-ganuli" />. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses<ref name="a-k-ganuli" />. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.<ref name="a-k-ganuli" /> Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref name="a-k-ganuli" />. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad. Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega. ==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ==== * Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> * Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. ===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias ===== Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks. === Loogarätid === Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega<ref>https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5</ref>. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris<ref>https://chuvenc.ru/show_Publication/4934</ref>. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad<ref>https://www.muis.ee/museaalview/467394</ref>. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]]. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" />Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid. === Kõrvad === Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne "müts", mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]<ref>https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/</ref>'''.''' Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega. == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. Vene troikad mis osalevad hipodroomidel peetavatel võistlustel, peavad vastama vähemalt järgmiste vanuse nõuetele: loogahobune 4 aastat, priipassihobused 3 aastat <ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõidud toimuvad 1600, 2400, 3200 ja 4800-meetristel distantsidel<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>. Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse tavaliselt alates 4.–5. eluaastast<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> (Aga vene troikad mille eesmärk on sport, siis seal võib ette rakendada 3 ja 4 aastaseid traavleid<ref>https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf</ref>). Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref name="ReferenceG">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: :''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinni püüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref name="ReferenceG" />."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref name="iraklii-lu">Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref name="iraklii-lu" /> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref name="uzory-v-kn">Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref name="uzory-v-kn" /> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref name="uzory-v-kn" />. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref name="uzory-v-kn" />. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement<ref>https://www.muis.ee/museaalview/2375866</ref>. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)<ref>https://dc.mus-col.com/the-authors/275/</ref>. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref name="kultura" />. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref name="novaia-dat">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref name="novaia-dat" /> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref name="ReferenceH" />. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat<ref name="nekoronova">{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref name="kak-sovets">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref name="kak-sovets" />). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref name="kak-sovets" /> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref name="kak-sovets" />. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref name="nekoronova" />. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref name="nekoronova" />... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref name="kultura" />. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref name="istoriia-s">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref name="kultura" />, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref name="istoriia-s" />. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref name="istoriia-s" />, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref name="istoriia-s" /> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref name="mikhail-vo">Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. :''"VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref name="mikhail-vo" />?'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref name="mikhail-vo" />.'' :''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref name="mikhail-vo" />?'' :''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam".''<ref name="mikhail-vo" /> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. :''"[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“'' == Troika Eestis == [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref name="ReferenceI">https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref name="ReferenceI" />. [[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas" Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt<ref name="walter-deh">Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9</ref>: :''"Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''<ref name="walter-deh" />''."'' 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: :''"3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema."<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust" Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]<nowiki/>t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''."<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> :''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!"''<ref>Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1 * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 * Walter Dehio. "Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas." Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9 * Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 * Siegfried von Vegesack. "Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust ". Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ehsmsdxcyf0isspy2flqqscfsxxl4vn 2026 0 462381 7261418 7258346 2026-10-29T11:36:22Z Sendrasendra 225202 /* Välismaalased */ 7261418 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa ([[2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale]]).<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. Algas [[2026. aasta Iraani sõda]] * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – [[Artemis 2]] sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis [[Luong Cuong]]i asemele riigi uueks presidendiks [[Tô Lâm]]i. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti [[Nizar Amidi]]. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza Partei]] võitis [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimised]], lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutati välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 20. oktoober – teatati kriitilisest [[tarkvara turvaauk|tarkvara turvaaugust]] [[PHP2Shell]] * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised|Iisraeli parlamendivalimised]] * 31. oktoober – 13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]. * 17. märts – 2025. aasta suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – Öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse. Öö jooksul jõudis mitu drooni ka Eesti õhuruumi- Varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ja häire lõpetati. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot * 22. oktoober – välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]] teatas, et liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadina * 22. oktoober – president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks saab riigikogu liige [[Maris Lauri]], kes asub nõunikuna tööle 2. novembril, Maris Lauri asendusliikmena pääseb riigikogusse [[Toomas Järveoja]] * ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] * 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut *[[17. oktoober]] – [[Ryū Murakami]], jaapani kirjanik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 7cfzjg8bd01emwyc9jym0i6h3hugy3k Taoufik Makhloufi 0 462664 7261199 6637875 2026-10-28T22:57:33Z Sjur 66496 7261199 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Taoufik Makhloufi | pilt = Taoufik_Makhloufi_-_May_2013.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = <small>Makhloufi 2013. aastal | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1988|4|29}} | sünnikoht = [[Souk Ahras]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 176 cm | kaal = 70 kg | spordiklubi= GS Pétroliers | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta Aafrika mängud|2011 Maputo]]|[[Kergejõustik 2011. aasta Aafrika mängudel|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Aafrika mängud|2015 Brazzaville]]|[[Kergejõustik 2015. aasta Aafrika mängudel|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta Aafrika mängud|2011 Maputo]]|[[Kergejõustik 2011. aasta Aafrika mängudel|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Porto Novo]]|800 m jooks}} {{Pronksmedal|[[2014. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Marrakech]]|800 m jooks}} }} '''Taoufik Makhloufi''' (sündinud [[29. aprill]]il [[1988]] [[Souk Ahras]]is) on [[Alžeeria]] keskmaajooksja. Ta võitis [[2011. aasta Aafrika mängud]]el kuldmedali [[800 m jooks]]us. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is tuli Makhloufi [[1500 m jooks]]us olümpiavõitjaks. Samal aastal tuli ta Aafrika meistriks 800 m jooksus. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] on tema parim [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta]] 4. koht 1500 m jooksus. Makhloufi nimele kuuluvad Alžeeria rekordid 800 meetri ja 1000 meetri jooksus. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.42,61''' || [[16. august]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.13,08''' || [[1. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nancy]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.28,75''' || [[17. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.52,16''' || [[31. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/athletes/algeria/taoufik-makhloufi-232780 Info IAAF lehel] {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Makhloufi, Taoufik}} [[Kategooria:Alžeeria keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 4vac4kw1k5fkirx859puqz0mrv6mrji Fátima Báñez 0 465675 7261101 6674224 2026-10-28T18:46:59Z Velirand 67997 7261101 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fatima Bañez.JPG|pisi|Fátima Báñez (2012)]] '''María Fátima Báñez García''' ([[6. jaanuar]] [[1967]] [[San Juan del Puerto]] – [[28. oktoober]] [[2026]]) oli [[Hispaania]] poliitik, ökonomist ja jurist; ta kuulub [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] ridadesse. Ta oli [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni [[1. juuni]]ni [[2018]] Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. Ta sündis aastal [[1967]] [[San Juan del Puerto]]s [[Huelva provints]]is [[Andaluusia]]s. Ta on lõpetanud [[Comillase Paavstlik Ülikool|Comillase Paavstliku Ülikooli]], tal on kraad nii majanduse kui ka õigusteaduse alal. Aastatel [[1997]]–[[2000]] töötas ta nõunikuna Andaluusia teleraadiokompaniis ''Radio y Televisión de Andalucía (RTVA)''. Aastast [[2000]] on ta Hispaania parlamendi alamkoja liige. [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni 1. juunini 2018 oli ta Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Banez, Fatima}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Hispaania juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] gsb9vdanx8hdblh00bfhiubg17tukfn 7261102 7261101 2026-10-28T18:47:50Z Velirand 67997 7261102 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fatima Bañez.JPG|pisi|Fátima Báñez (2012)]] '''María Fátima Báñez García''' ([[6. jaanuar]] [[1967]] [[San Juan del Puerto]] – [[28. oktoober]] [[2026]]) oli [[Hispaania]] poliitik, ökonomist ja jurist; ta kuulub [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] ridadesse. Ta oli [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni [[1. juuni]]ni [[2018]] Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. Ta sündis aastal [[1967]] [[San Juan del Puerto]]s [[Huelva provints]]is [[Andaluusia]]s. Ta on lõpetanud [[Comillase Paavstlik Ülikool|Comillase Paavstliku Ülikooli]], tal on kraad nii majanduse kui ka õigusteaduse alal. Aastatel [[1997]]–[[2000]] töötas ta nõunikuna Andaluusia teleraadiokompaniis ''Radio y Televisión de Andalucía (RTVA)''. Aastast [[2000]] oli ta Hispaania parlamendi alamkoja liige. [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni 1. juunini 2018 oli ta Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Banez, Fatima}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Hispaania juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] jp7wpqrs42cvdk261ecmmg6p54fng9p 7261103 7261102 2026-10-28T18:48:22Z Velirand 67997 7261103 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fatima Bañez.JPG|pisi|Fátima Báñez (2012)]] '''María Fátima Báñez García''' ([[6. jaanuar]] [[1967]] [[San Juan del Puerto]] – [[28. oktoober]] [[2026]]) oli [[Hispaania]] poliitik, ökonomist ja jurist; ta kuulus [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] ridadesse. Ta oli [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni [[1. juuni]]ni [[2018]] Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. Ta sündis aastal [[1967]] [[San Juan del Puerto]]s [[Huelva provints]]is [[Andaluusia]]s. Ta on lõpetanud [[Comillase Paavstlik Ülikool|Comillase Paavstliku Ülikooli]], tal on kraad nii majanduse kui ka õigusteaduse alal. Aastatel [[1997]]–[[2000]] töötas ta nõunikuna Andaluusia teleraadiokompaniis ''Radio y Televisión de Andalucía (RTVA)''. Aastast [[2000]] oli ta Hispaania parlamendi alamkoja liige. [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni 1. juunini 2018 oli ta Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Banez, Fatima}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Hispaania juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] tj5505nfzdhe5jklj376kjxfet34nnw 7261104 7261103 2026-10-28T18:49:39Z Velirand 67997 7261104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fatima Bañez.JPG|pisi|Fátima Báñez (2012)]] '''María Fátima Báñez García''' ([[6. jaanuar]] [[1967]] [[San Juan del Puerto]] – [[28. oktoober]] [[2026]]) oli [[Hispaania]] poliitik, ökonomist ja jurist; ta kuulus [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] ridadesse. Ta oli [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni [[1. juuni]]ni [[2018]] Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. Ta sündis aastal [[1967]] [[San Juan del Puerto]]s [[Huelva provints]]is [[Andaluusia]]s. Ta lõpetas [[Comillase Paavstlik Ülikool|Comillase Paavstliku Ülikooli]], tal oli kraad nii majanduse kui ka õigusteaduse alal. Aastatel [[1997]]–[[2000]] töötas ta nõunikuna Andaluusia teleraadiokompaniis ''Radio y Televisión de Andalucía (RTVA)''. Aastast [[2000]] oli ta Hispaania parlamendi alamkoja liige. [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2011]] kuni 1. juunini 2018 oli ta Hispaania töö ja sotsiaalkindlustuse minister [[Mariano Rajoy esimene valitsus|Mariano Rajoy esimeses]] ja [[Mariano Rajoy teine valitsus|teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Banez, Fatima}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Hispaania juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] kznxxsbulxoyhsyss92wl6o999hpmdx Luka Knjazev 0 470368 7261239 7122233 2026-10-29T00:51:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261239 wikitext text/x-wiki '''Luka Serapionovitš Knjazev''' ([[vene keel]]ea ''Лука Серапионович Князев''; sünniaeg ja -koht on teadmata – [[23. aprill]] [[1918]] [[Novotšerkassk]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ehitusinsener ja [[Valgekaartlased|valgekaardi]] ohvitser. Ta lõpetas 1909. aastal [[Peterburi tsiviilinseneride instituut|Peterburi tsiviilinseneride instituudi]] ehitusinsenerina. [[Tomsk]]i linnaarhitekt Tevje Fischel loobus aprillis 1911 ootamatult oma ametikohast. Vabale ametikohale kandideeris teiste hulgas ka noor ja kogemusteta Luka Knjazev, kes osutuski valituks. Tema peamine töö Tomskis oligi eelmise linnaarhitekti kavandatud tööde lõpetamine, kuni ta ise sai parema pakkumise ja tuli [[Tallinn]]a [[Vene–Balti laevatehas]]e ehitustöödele. Ta läks 1917. aastal tehase Tallinnast evakueerimisel kaasa ning osales tehase uuesti ülesehitamisel [[Taganrog]]is. Ta liitus [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] Doni kasakaarmeega ning teenis Krivjanskaja jalapolgu [[kuulipilduja]]te komandos. Ta hukkus 23. aprillil 1918 [[Novotšerkassk]]i vallutamisel. ==Looming== Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Tallinnas, kuid üksikuid ehitisi on ka mujal [[Venemaa Keisririik|Venemaal]], peamiselt Tomskis ja Taganrogis. Teda võib pidada [[Vene–Balti laevatehas]]e hoonete projekteerijatest ühe kõige järjekindlama [[uusklassitsism]]i viljelejana.<ref>[[Oliver Orro]]. "Suure sõja laps. Tehase loomisest kuni 1917. aastani". // Oliver Orro, [[Robert Treufeldt]], [[Maris Mändel]]. "Kopli sonaat. Vene–Balti laevatehas". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2017. Lk 26</ref> ===[[Tomsk]]is=== *1911–1912 linna pandimaja. Praegu Tomski oblasti riikliku arhiivi hoone, Karl Marxi tänav 26 (''улица Карла Маркса, дом № 26''). Hoone on 1995. aastast Venemaa kultuurimälestis<ref>{{Netiviide |url=http://kraeved.lib.tomsk.ru/page/63 |pealkiri=Tomskimaa kodulooportaal. Vene keeles |vaadatud=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170713143807/http://kraeved.lib.tomsk.ru/page/63 |arhiivimisaeg=2017-07-13 |url-olek=ei tööta}}</ref> ===[[Tallinn]]as=== [[File:2liinSepaKoplis.JPG|thumb|Pikad majad 2.liini ja Sepa tänava nurgal. 1. oktoober 2005]] *1912–1917 [[Vene–Balti laevatehas]]e hooneid, sealhulgas: **1915 tehaseasunduse [[kino]]<ref>Eesti Rahvusarhiiv. EAA 33.3.3318, leht 4</ref>, (hilisem [[Edasi (kino)|kino "Edasi"]]). Lammutati 1960. aastate lõpul<ref>[http://www.muis.ee/museaalview/2079441 "Kino "Edasi" Kopli tänaval", 1969. Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum AM N 38980. Eesti muuseumide veebivärav]</ref> **1915 tehaseasunduse "pikk maja", mida erinevate projektivariantide järgi ehitati kokku 38 hoonet. Praegu on neist säilinud neli maja: [[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa]] 1, 3 ja 5 ning [[1. liin]] 3 ===[[Taganrog]]is=== *1917–1918 evakueeritud Vene–Balti laevatehase hooneid uues asukohas ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Oliver Orro]]. "Suure sõja laps. Tehase loomisest kuni 1917. aastani". // Oliver Orro, [[Robert Treufeldt]], [[Maris Mändel]]. "Kopli sonaat. Vene–Balti laevatehas". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2017. Lk 26–27 ==Välislingid== *[http://www.muis.ee/museaalview/2079441 "Kino "Edasi" Kopli tänaval"], 1969. [[Ivar Vilde]] kogu. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM N 38980 {{JÄRJESTA:Knjazev, Luka}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surnud 1918]] bmmkgehrg5gaw4t62sbjhgo7hhn8hgj 72 (Tallinna bussiliin) 0 475341 7261018 7258589 2026-10-28T13:58:41Z MorsMe 217455 7261018 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Kopli|number=72|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=71|järgmine liin=73|järgmine=73 (Tallinna bussiliin)|eelmine=71 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b]|uuendus=25. september 2026|pilt=Tallinna bussiliin nr 72.png|läbi=Sõpruse puiestee|avati=*1992 *1994 *2017|eelkäija=[[9 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 9]]|suleti=*1995 *2026|logo=Solaris Urbino IV 18 CNG at route 72 near Mustamäe gymnasium, October 2026.jpg}} '''72''' oli [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõitis [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]] ja [[Kopli bussipeatus]]e vahel. Bussiliin oli käigus alates [[2. mai|2. maist]] [[2017]] kõigil päevil<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=03.06.2020|arhiivimisaeg=2.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}</ref>. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Enne teenindas seda liini [[9 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 9]], mida bussiliin 72 asendas. Väljumised 5-15 minuti tagant.{{teekaart}} [[Fail:72 buss Keskuse suunas.png|pisi|Sepa peatusel]] [[Fail:TAK1740.JPG|pisi|Sõle tänaval]] Alates 1. augustist 2026 asendati see [[72 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]], mille lõpp-peatus on [[Mustamäe trollipeatus]] [[Akadeemia tee]]l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mustamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/mustamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1992 | Kaubamaja - Mustjõe | | |- | 1994 | Kallavere - Maardu - Kadaka turg | 1995 | |- | mai 2017 | Keskuse - Sõpruse pst - Sõle - Kopli | 1. august 2026 | |- | 1. august 2026 | Mustamäe - Akadeemia tee - Sõpruse pst - Sõle - Kopli | | Asendati [[72 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniga 72]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.05.2017 kuni 31.07.2026 !Keskuse - Kopli !Kopli - Keskuse |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Ülase ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Ülase ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Männi ; Keskuse |} [[Fail:MAN A78 Lion’s City LE at route 72 near Mustamäe Gymnasium, September 2026.jpg|pisi|Mustamäe peatusel]] == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] * [[72 (Tallinna trolliliin)|72]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] hiujl3p4egx03mvo30be4v2mn1gkbbv Ristilt mahavõtmine (Rubens, 1600–1602) 0 484150 7261395 7063634 2026-10-29T10:58:38Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Peter Paul Rubens - The Deposition (Galleria Borghese.jpg]] → [[File:Peter Paul Rubens - The Deposition (Galleria Borghese).jpg]] [[c:COM:FR#FR6|Criterion 6]] · bug fix 7261395 wikitext text/x-wiki {{Looming |nimetus = Ristilt mahavõtmine |originaal = ''Kruisafneming'' |kujutis = Peter Paul Rubens - The Deposition (Galleria Borghese).jpg |pildi_laius = 270px |pildiallkiri = |autor = [[Peter Paul Rubens]] |valmimisaeg = |loomisaeg = 1602 |liik = religioosne kunst |kunstistiil = |tehnika = [[õlimaal]] |zhanr = |kunstivool = |otstarve = |kasutus = |materjal = [[lõuend]] |teema = [[Kristus]]e ristilt mahavõtmine |mootmed1 = |mootmed2 = 180×137 cm |asukoht = [[Borghese galerii]] [[Rooma]]s |pealdis = |tagakirje = |omanik = |seisund = |commons = Lamentation of Christ by Rubens in Galleria Borghese }} '''Ristilt mahavõtmine''' on [[Flaamid|flaami]] maalikunstnik [[Peter Paul Rubens]]i (1577–1640) 1601. või 1602. aastal maalitud teos. ==Vaata ka== Kunstniku teiste samanimeliste teoste kohta vaata artiklit [[Ristilt mahavõtmine (Rubens)|Ristilt mahavõtmine]]. ==Kirjandus== * [[Jacob Burckhardt]], ''Rubens'', Ediz. Giulio Einaudi, Milano 1967. * [[Michael Jaffè]], ''Rubens e l'Italia'', Ediz. f.lli Palombi, Roma 1984. [[Kategooria:1602]] [[Kategooria:Peter Paul Rubensi maalid]] j2jgf1bc4q63qfl00ccuduqlmofc5p4 Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 0 486188 7261140 7130082 2026-10-28T20:00:44Z Turbiinlennuk 202736 Kooli kategooria täpsustus 7261140 wikitext text/x-wiki '''Rapla Täiskasvanute Gümnaasium''' oli [[täiskasvanute gümnaasium]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla]]s. Kool asutati [[1946]],<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 378</ref> ning suleti 2021. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-05-02 |pealkiri=Rapla täiskasvanute gümnaasium lõpetab tegevuse 2021. aastal |url=https://sonumid.ee/2019/05/02/rapla-taiskasvanute-gumnaasium-lopetab-tegevuse-2021-aastal/ |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rapla Täiskasvanute Gümnaasium tähistab 65. aastapäeva |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/62960510/rapla-taiskasvanute-gumnaasium-tahistab-65-aastapaeva |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> *1946 - Rapla Maanoorte Kool *1947 - Rapla Töölisnoorte Kool *1966 - Rapla Kaugõppekeskkool *1987 - Rapla Õhtukeskkool *2003 - Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Rapla maakonna koolid]] [[Kategooria:Rapla koolid]] iwoxrv67ji3qjmixyh4eqjs6cjqycn3 Tori raamatukogu 0 491018 7260948 7259768 2026-10-28T12:03:15Z Torivald 136963 Text formulation, photo up to date, 7260948 wikitext text/x-wiki {{kopipeist|allikas=}} [[Fail:Tori raamatukogu, foto Karmen Kärg.jpg|alt=Tori raamatukogu, foto Karmen Kärg|pisi|Tori raamatukogu]] '''Tori raamatukogu''' on [[Tori Valla Raamatukogu]] haruraamatukogu, mis asub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] Tori vallas Tori alevikus aadressil Virula 11, 86801, Tori Põhikooliga ühes hoones.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tori Valla Raamatukogu koduleht |url=https://torivallaraamatukogu.ee/raamatukogud/tori-raamatukogu/}}</ref> Raamatukoguhoidja on Krista Nõmm.<ref name=":0" /> == Ajalugu == 1878. aastal asutatud Tori raamatukogu on üks Pärnumaa vanemaid raamatukogusid. Raamatukogu loomise ajendiks oli 1869. aastal toimunud Eesti [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]], kus osales kohalik Levi meeskoor. Peale laulmise peeti seal isamaalisi kõnesid, kus rõhutati koolide, raamatukogude ja seltside tähtsust. Raamatukogu aruannetest saab lugeda, et üheksa aastat pärast laulupidu asutati Tori Laenuraamatukogu. Kümne tegutsemisaasta järel oli Tori raamatukogu 1000 trükisega üks Eesti suuremaid kohalikke raamatukogusid.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Pärnumaa rahvaraamatukogud kuni 31.12.2017 |url=https://parnukeskraamatuko.wixsite.com/parnumaakogud/tori |vaadatud=26.10.2026 |väljaanne=https://parnukeskraamatuko.wixsite.com/ |keel=|kuupäev=29.11.2018}}</ref> 19. sajandi lõpuaastail läks raamatukogu kohaliku [[laulu- ja mänguselts]]<nowiki/>i Salme omandisse.<ref name=":1" /> Raamatukogu esimene asukoht oli Tori kihelkonnakool, siis vallamaja ja vahepeal isegi Tori kõrtsihoone. Aastatel 1905–1987 asus raamatukogu asupaigaks kohalikus kultuurikeskuses, mis oli esialgne Salme seltsimaja ja hiljem Tori kultuurimaja.<ref name=":1" /> 1920. aastate lõpus liideti Tori raamatukogu riikliku raamatukoguvõrguga. Sellest ajast on säilinud raamatukogu aruanded ning laenutuste ja lugejate registreerimise kaustad. Aruannetes tuuakse ainsa tööd takistava põhjusena välja rahapuudus.<ref name=":1" /> 1970. aastatel avati Tori raamatukogu lasteosakond ja koosseisu lisandus lasteraamatukoguhoidja. 1978. aastal tähistati Tori raamatukogu 100. tegutsemisaastat.<ref name=":1" /> 1987.–2000. aastal asus raamatukogu Tori mõisa valitsejamajas. <ref name=":1" /> == Raamatukogu praegu == Alates 2000. aastast asub raamatukogu Tori põhikooli ruumides.<ref name=":1" /> Raamatukogus on 10 000 trükist, ligi 350 registreeritud lugejat külastavad raamatukogu kuni 3500 korda aastas ning laenutavad üle 5000 raamatu või ajakirja.<ref name=":1" /> Kogu raamatufond on elektrooniliselt kataloogitud, lugejate kasutuses on internetiühendusega arvuti. Tori raamatukogu on avatud viiel päeval nädalas.<ref name=":1" /> == Tori raamatukoguhoidjad == Tori raamatukoguhoidjad:<ref name=":1" /> * Mihkel Haas (aastani 1940) * Evi Haas (aastast 1945) * Leili Viljapuu (aastast 1971) * Rita Raudsepp * Aita Puust (aastast 1985) * Krista Nõmm == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/toriraamatukogu/ Tori raamatukogu Facebookis] *[https://torivallaraamatukogu.ee Tori Valla Raamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Pärnu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Tori vald]] l0pn0kxs827oyxfmx673uhjxnmhh7dg Jamburgi kindlus 0 491743 7261329 7237984 2026-10-29T08:33:49Z Amherst99 15496 /* */ 7261329 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast linnus | nimi = Jaama{{lisa viide}} | pilt = Jaaman linna.jpg | pildiallkiri = Jama linnus 17. sajandil | asukoht = [[Venemaa]], [[Leningradi oblast]] | rajatud = [[1384]] | tüüp = | ehitanud = }} '''Jaama kindlus''' ehk '''Jamburgi kindlus''' ([[vene keel]]es ''крепость Ям'') oli keskaegne [[kindlus]] Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]i [[Kingissepp|Kingissepa]] linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal. Kaitseks sakslaste ja rootslaste vastu rajasid [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] 1384. aastal [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] paremale kaldale kivikindluse. Algne kindlus oli trapetsikujuline, mille nurkades olid 28 m kõrgused tornid. Müür oli 4 m paksune ja 15 m kõrgune. Kogupindala oli 0,2 [[hektar|ha]]. Ehitusmaterjalina kasutati [[paekivi]] ja suuri [[raudkivi|raudkive]]. Kindlust ümbritses maa poolt [[vallikraav]], jõe poolt kaldajärsak. Kindluse ümber tekkis [[possaad]] (käsitööliste ja kauplejate asula).<ref name="nwfortress">[https://web.archive.org/web/20181011013741/http://nwfortress.ifmo.ru/kreposti/yamgorodskaya-krepost Ямгородская крепость] ''nwfortress.ifmo.ru''</ref> [[File:План крепости.jpg|pisi|left|Jama linnus 14. sajandil]] [[File:Остатки крепостных стен.jpg|pisi|]] [[File:План крепости Ям 1645.jpg|pisi|left|Jama kindlus, 1645]] [[File:Kupferstich - Russland - Kapurga-Gama - Jaama-Koporje - Stridbeck - 1720.jpg|pisi|Jamburgi ja [[Koporje linnus]], 1720]] [[File:План крепости Ям 1680 (2).jpg|pisi|left|Jama kindlus, 1680]] Jama linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444. ja 1448. aastal aga [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]rüütlid<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1964/06/13/11 Jam—Jamburg—Kingissepp], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964</ref>. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', 'uus linn, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue Jama kindluse ehitamist, mille mõõdud olid u 140 m ja 240 m ning [[pindala]] u 2,6 [[hektar]]it. 16. sajandi alguseks oli kindluse ümber moodustunud märkimisväärse suurusega linn, mis kujunes kogu Luuga jõekaubanduse keskuseks.<ref name="nwfortress"/> Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vallutasid 1581. aastal kindluse rootslased, aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jam koos [[Ingerimaa]]ga [[Rootsi Ingeri]]maana Rootsi valduses ja kandis nime '''Jama'''. Aastal 1590 vallutasid venelased Jama kindluse tagasi, kuid 1612 langes see uuesti rootslaste kätte<ref name="nwfortress"/>, ning oli [[Rootsi Ingeri]] [[Jama lään]]i keskuseks, kus tegutses ka luteri kogudus ja Jama kindluse preestrit on esmakordselt mainitud jutlustajana, Jama rootsi-soome kihelkonnas 1634. aastal. Pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt 1681. aastal otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid need hävitada. Aastal 1682 õhiti kindlustused 40 tünni [[püssirohi|püssirohuga]]. Terveks jäi vaid sisekindlus. Õhitud kindlusmüüride asemele hakkasid rootslased rajama [[bastion]]e, kuid töid ei suudetud lõpetada enne [[Põhjasõda|Põhjasõja algust]], mille [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|käigus vallutasid]] 25. mail 1703 [[Peeter I]] väed Jama.<ref name="nwfortress"/> Peeter I korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks<ref name=":0" />. Kindlus lagunes lõplikult [[18. sajand]]i II poolel. Tänapäeval on kindlusest säilinud kõrged vallid ja müüri jäänused. {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa linnused]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] ccc153yzw5m8gacruq8c6j26yjltcdm 7261330 7261329 2026-10-29T08:35:23Z Amherst99 15496 /* */ 7261330 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast linnus | nimi = Jaama{{lisa viide}} | pilt = Jaaman linna.jpg | pildiallkiri = Jama linnus 17. sajandil | asukoht = [[Venemaa]], [[Leningradi oblast]] | rajatud = [[1384]] | tüüp = | ehitanud = }} '''Jaama kindlus''' ehk '''Jamburgi kindlus''' ([[vene keel]]es ''крепость Ям'') oli keskaegne [[kindlus]] Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]i [[Kingissepp|Kingissepa]] linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal. Kaitseks sakslaste ja rootslaste vastu rajasid [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] 1384. aastal [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] paremale kaldale kivikindluse. Algne kindlus oli trapetsikujuline, mille nurkades olid 28 m kõrgused tornid. Müür oli 4 m paksune ja 15 m kõrgune. Kogupindala oli 0,2 [[hektar|ha]]. Ehitusmaterjalina kasutati [[paekivi]] ja suuri [[raudkivi|raudkive]]. Kindlust ümbritses maa poolt [[vallikraav]], jõe poolt kaldajärsak. Kindluse ümber tekkis [[possaad]] (käsitööliste ja kauplejate asula).<ref name="nwfortress">[https://web.archive.org/web/20181011013741/http://nwfortress.ifmo.ru/kreposti/yamgorodskaya-krepost Ямгородская крепость] ''nwfortress.ifmo.ru''</ref> [[File:План крепости.jpg|pisi|left|Jama linnus 14. sajandil]] [[File:Остатки крепостных стен.jpg|pisi|]] [[File:План крепости Ям 1645.jpg|pisi|left|Jama kindlus, 1645]] [[File:Kupferstich - Russland - Kapurga-Gama - Jaama-Koporje - Stridbeck - 1720.jpg|pisi|Jamburgi ja [[Koporje linnus]], 1720]] [[File:План крепости Ям 1680 (2).jpg|pisi|left|Jama kindlus, 1680]] Jama linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444. ja 1448. aastal aga [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]rüütlid<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1964/06/13/11 Jam—Jamburg—Kingissepp], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964</ref>. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', 'uus linn, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue Jama kindluse ehitamist, mille mõõdud olid umbes 140 m ja 240 m ning [[pindala]] umbes 2,6 [[hektar]]it. 16. sajandi alguseks oli kindluse ümber moodustunud märkimisväärse suurusega linn, mis kujunes kogu Luuga jõekaubanduse keskuseks.<ref name="nwfortress"/> Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vallutasid 1581. aastal kindluse rootslased, aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jam koos [[Ingerimaa]]ga [[Rootsi Ingeri]]maana Rootsi valduses ja kandis nime '''Jama'''. Aastal 1590 vallutasid venelased Jama kindluse tagasi, kuid 1612 langes see uuesti rootslaste kätte<ref name="nwfortress"/>, ning oli [[Rootsi Ingeri]] [[Jama lään]]i keskuseks, kus tegutses ka luteri kogudus ja Jama kindluse preestrit on esmakordselt mainitud jutlustajana, Jama rootsi-soome kihelkonnas 1634. aastal. Pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt 1681. aastal otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid need hävitada. Aastal 1682 õhiti kindlustused 40 tünni [[püssirohi|püssirohuga]]. Terveks jäi vaid sisekindlus. Õhitud kindlusmüüride asemele hakkasid rootslased rajama [[bastion]]e, kuid töid ei suudetud lõpetada enne [[Põhjasõda|Põhjasõja algust]], mille [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|käigus vallutasid]] 25. mail 1703 [[Peeter I]] väed Jama.<ref name="nwfortress"/> Peeter I korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks<ref name=":0" />. Kindlus lagunes lõplikult [[18. sajand]]i II poolel. Tänapäeval on kindlusest säilinud kõrged vallid ja müüri jäänused. {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa linnused]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] dt6o0ss5qci19p3niadgcgu570mc6vv Ryū Murakami 0 492043 7261422 7258613 2026-10-29T11:38:01Z Sendrasendra 225202 7261422 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Pilt:Ryu Murakami.jpg|thumb|Ryū Murakami (2005)]] '''Ryū Murakami''' ([[jaapani keel|jaapani]] 村上 龍 ''Murakami Ryū'', [[19. veebruar]] [[1952]] – [[17. oktoober]] [[2026]]) oli [[Jaapan]]i kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja. Tema vanemad olid kirjandusõpetajad. Ta õppis [[Musashino kunstiülikool]]is, kuid katkestas õpingud, et pühenduda kirjutamisele. Murakami esikromaan "Kagirinaku tōmei ni chikai burū" ilmus [[1976]]. aastal ja ta sai selle eest Akutagawa auhinna. Ta on oma romaanide põhjal filme lavastanud. ==Tunnustus== * [[1976]] – [[Akutagawa auhind]] * 1997 – [[Yomiuri auhind]] == Eesti keeles ilmunud teosed == * "[[Misosupis]]", Eesti Päevaleht 2009. Tõlkinud [[Kalju Kruusa]]. {{DEFAULTSORT:Murakami, Ryu}} [[Kategooria:Jaapani kirjanikud]] [[Kategooria:Jaapani filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Surnud 2026]] sdifv096g78ofjd7mfdjbiqapvv1o06 15 (Tallinna bussiliin) 0 493481 7260950 7253633 2026-10-28T12:08:24Z ~2026-49114-55 237309 7260950 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Radarikeskus|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=28. oktoober 2026|läbi=Bussijaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-023.jpg|pisi|A. Laikmaa peatusel]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Tallinna lennujaam|Radarikeskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Estonia - Lennujaam ja Estonia - Sõjamäe (ilma [[Ülemiste City]]ta). == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | 1976 | Sütiste tee - Estonia | | |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | august 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |- | november 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Radarikeskus | | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2026 !Estonia - Bussijaam - Radarikeskus !Radarikeskus - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe ; Roosivälja tee ; Radarikeskus | ; Radarikeskus ; Roosivälja tee ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 kuni 31.10.2026 !Estonia - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 17.04.2023 kuni 31.07.2026 !Estonia - Bussijaam - Lennujaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Lennujaam - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2013 kuni 16.04.2023 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2007 kuni 31.10.2013 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2007 !Veerenni - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Veerenni |- | ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sjjzl6qidim7vx3f6aw2ri254dki30x 7260951 7260950 2026-10-28T12:08:59Z ~2026-49114-55 237309 7260951 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Radarikeskus|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=28. oktoober 2026|läbi=Bussijaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-023.jpg|pisi|A. Laikmaa peatusel]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Tallinna lennujaam|Radarikeskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Estonia - Lennujaam ja Estonia - Sõjamäe (ilma [[Ülemiste City]]ta). == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | 1976 | Sütiste tee - Estonia | | |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | august 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |- | november 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Radarikeskus | | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2026 !Estonia - Bussijaam - Radarikeskus !Radarikeskus - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Roosivälja tee ; Radarikeskus | ; Radarikeskus ; Roosivälja tee ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 kuni 31.10.2026 !Estonia - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 17.04.2023 kuni 31.07.2026 !Estonia - Bussijaam - Lennujaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Lennujaam - Bussijaam - Estonia |- | ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2013 kuni 16.04.2023 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2007 kuni 31.10.2013 !Viru keskus - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Estonia ; Tornimäe ; Keskturg ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Nuia ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Nuia ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2007 !Veerenni - Bussijaam - Sõjamäe !Sõjamäe - Bussijaam - Veerenni |- | ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Raudbetooni ; Sõjamäe | ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3q13ye86i3pmyrlg6px4auf2fk4ecwy Priit Rannut 0 493629 7261178 6557663 2026-10-28T21:29:02Z Amherst99 15496 7261178 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Rannut.tif|pisi|Priit Rannut]] '''Priit Rannut''' (kuni 1937 '''Johannes Gottfried Friedrich Bussberg'''; [[27. jaanuar]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[12. detsember]] [[2010]] Tallinn) oli eesti [[vaimulik]]. Õppis [[1933]]–[[1938]] [[Tartu]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i klassikaharus, [[1938]]–[[1940]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]] ja [[1941]]–[[1944]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Seoses kuulumisega [[Otto Tiefi valitsus]]e tugiorganisatsiooni arreteeriti tat [[NKVD]] poolt [[5. veebruar]]il [[1944]]. Vangina töötas ta metsatöödel [[Arhangelsk]]is ja [[Inta]] söekaevanduses. [[1957]]. aasta lõpul pääses ta tagasi [[Eesti]]sse, lõpetas seejärel aastal [[1965]] [[Tallinna Polütehnikum]]i tööstusettevõtete elektriseadmete erialal<ref>{{Netiviide |url=https://www.tptlive.ee/kool/ajalugu/opilased-labi-kahe-sajandi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-16 |arhiivimisaeg=2018-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180116193232/https://www.tptlive.ee/kool/ajalugu/opilased-labi-kahe-sajandi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> jätkas seejärel [[usuteadus]]e õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja töötas [[Tallinna Elektrotehnika Tehas]]es töölise, meistri ja vaneminsenerina. [[14. juuni]]l [[1979]] ordineeriti ta kirikuõpetajaks. Aastal [[1979]] oli ta [[Viru-Nigula kogudus|Viru-Nigula]] ja [[Kunda kogudus]]e õpetaja, aastatel [[1979]]–[[2000]] [[Märjamaa kogudus]]e õpetaja ja aastatel [[1985]]–[[1999]] [[Nissi kogudus]]e õpetaja. Hiljem oli abiks [[Nõva kogudus]]e teenimisel ja jutlustas regulaarselt [[vennastekogudus]]e [[Endla tänav]]a palvemajas. Ta on maetud [[Tallinna Rahumäe kalmistu]]le. ==Tunnustus== *[[Valgetähe IV klassi teenetemärk]], 2007<ref>{{Netiviide |pealkiri=Priit Rannut |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/16563-priit-rannut |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=president.ee}}</ref> *[[EELK teeneterist]]i III järk, 2007 *[[Märjamaa]] aukodanik, 2007 ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Lehte Rannut]] oli eesti keeleteadlane. Tema poeg [[Mart Rannut]] on eesti keeleteadlane. Tema abikaasa õe väimees on piiskop [[Joel Luhamets]]. Tema õemees oli vaimulik [[Hermann Hansson]]. Tema pojanaise kasuisa oli arst ja vaimulik [[Jüri Raudsepp]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16751 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000190717 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GJANGW1pN25X Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Rannut, Priit}} [[Kategooria:Eesti luterlike koguduste vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Märjamaa Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Nissi Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud‎]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2010]] b8ipae1xcd9rnubux3l3bkrr6t1xj9w Carri Ginter 0 496116 7261044 7027839 2026-10-28T14:25:34Z Morel 26171 pilt 7261044 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}} {{viita}} {{Infokast persoon | pilt = Carri Ginter 2014.jpg | pildiallkiri = Carri Ginter kõnelemas Eesti õigusteadlaste päevadel "Kümme aastat õiguslõimet", 3. oktoober 2014. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | erakond = [[Isamaa Erakond]] | sünnikoht = [[Tartu]] | alma mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] ([[õigusteadus]], [[2001]]) [[Stockholmi Ülikool]] (Euroopa õigus) [[Tartu Ülikool]] (2008) | sünniaeg = [[4. aprill]] [[1978]] | elukutse = advokaat | tunnustus = [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] }} '''Carri Ginter''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1978]] [[Tartu]]s) on eesti [[advokaat]], õigusteadlane ja õppejõud. Tema peamisteks valdkondadeks on [[Euroopa Liidu õigus]], [[Lepitusmenetlus|lepitamine]] ja vahekohtumenetlus, [[konkurentsiõigus]], intellektuaalomandi õigus, riigihankeseadus.{{lisa viide}} Alates 2001. aastast oli ta [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige. Erakondade [[Isamaaliit]] ja Res Publica ühinemisest 2006. aastal on ta selle käigus moodustatud [[Isamaa Erakond|erakond Isamaa]] liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000551?return_page=search&person_name=carri&page=1 Carri Ginter] e-äriregister</ref> Carri Ginter on korporatsioon Fraternitas Estica vilistlane. == Haridustee == Ginter lõpetas 2000. aastal õigusteaduse eriala [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis]], 2001. aastal sai ta [[Stockholmi Ülikool]]i Euroopa õiguse erialal magistrikraadi (LLM) ning 2008. aastal kaitses doktorikraadi [[Tartu Ülikool]]is teemal "Euroopa õiguse põhimõtete rakendamine Eesti Vabariigi Riigikohtus" (juhendaja [[Raul Narits]]).<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Carri Ginter.|aeg=|vaadatud=}}</ref> Täiendavalt on Ginter õppinud [[Müncheni ülikool|Müncheni Ülikoolis]] Saksa ja Euroopa õiguse kursusel, Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemias rahvusvahelist eraõigust ning läbinud [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisprogrammi juhtide koolituse.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.cfe.ee/2007/12/ilmus-konkurentsioigust-kasitlev-raamat/|pealkiri=Korporatsioon Fraternitas Estica. Ilmus konkurentsiõigust käsitlev raamat.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Carri Ginter oli aastatel 2004–2005 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] Euroopa õiguse assistent, 2005–2009 Euroopa õiguse lektor.<ref name=":0" /> 2009. aastast on ta Euroopa õiguse dotsent ning 2020. aastast [[Eesti Raudtee]] nõukogu liige. Ta on [[Prantsuse Suursaatkond Eestis|Prantsuse saatkonna]] poolt Eestis nimetatud ''avocat-conseil''{{'}}iks.{{lisa viide}} Lisaks juhib Ginter Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu kursuseid.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|pealkiri=Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Õiguse alused mittejuristile. Õppejõud.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217082434/https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|url-olek=ei tööta}}</ref> 2019. aastast on ta [[Jean Monnet õppetool]]i hoidja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on [[vandeadvokaat]] ja [[Advokaadibüroo SORAINEN|advokaadibüroo Sorainen]] partner. == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Ginter on [[Eesti Advokatuur]]i, [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]], Eesti Harjutuskohtu Seltsi ning [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisvõrgustiku liige. Ta on ka Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) asutajaliige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sorainen.com/et/inimesed/carri-ginter/|pealkiri=Sorainen. Carri Ginter.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ta oli 2015–2016 ajutiselt [[Tallinna Sadam]]a juhatuse liige, kus pidi põhitähelepanu pöörama hea koostöö tagamisele uurimisasutustega ja isepuhastusprotsesside käivitamisele pärast seda kui ametivõimud pidasid endise juhtkonna kinni väidetava märkimisväärse summa altkäemaksu võtmise eest.{{lisa viide}} Ta on olnud tihedalt seotud digitaalse kohtusüsteemi arendamisega ([[E-toimik]]) ning läbi viinud palju erinevaid koolitusi, näiteks rahandus- ja keskkonnaministeeriumidele, [[Riigikontroll]]ile ning kohtunikele.{{lisa viide}} Ginter osales ülikooli esindajana [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] vaidluses [[Riigikohus|Riigikohtus]] ning on koostanud [[Riigikantselei]]le analüüsi Next Generation EU kooskõla kohta [[Euroopa Liidu õigus]]ega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|pealkiri=Estonia's top court to rule on EU bailout.|väljaanne=EUbusiness|aeg=|vaadatud=10. november 2020|arhiivimisaeg=2022-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220120063017/https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.err.ee/1120544/prime-minister-confident-in-tartu-university-eu-analysis-ekre-not-so-much|pealkiri=Prime minister confident in Tartu University EU analysis, EKRE not so much|väljaanne=ERR|aeg=5. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * 2009, 2012 Tartu Ülikooli aasta õppejõud<ref name=":3" /> * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * Ginter valiti The Legal 500 poolt ühe vähese eestlasena "Hall of Fame" nimekirja ning on The Legal 500 poolt soovitatud praktik EL-i õiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.legal500.com/c/estonia/dispute-resolution/|pealkiri=The Legal 500. Europe, Middle East & Africa. Estonia. Dispute resolution.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2023 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2024 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Publikatsioonid == Carri Ginteri artikleid Euroopa õiguse ja siseriikliku õiguse teemadel on avaldanud mitmed erialaajakirjad nagu [[European Law Review]], [[European Competition Law Review]], [[European Journal of Law Reform]] ning [[Juridica|ajakiri Juridica]].<ref name=":2" /> Ta on koos [[Kaarli Harry Eichhorn]]iga koostanud eestikeelse raamatu "Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõigus", mis ilmus 2007. aastal (ISBN 9789985752340). Tema juhendamisel on kaitstud kümneid väitekirju. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=rZyv2YsAAAAJ&hl=en Carri Ginter] saidil Google Scholar * [https://www.researchgate.net/profile/Carri_Ginter Carri Ginter] saidil ResearchGate * [https://ut-ee.academia.edu/CarriGinter Carri Ginter] saidil Acadamia.edu * [https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est?tabId=Publications Publikatsioonide loetelu] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81170747/kes-koolitab-laane-spetside-lapsi-rahvusvahelise-hariduse-voimalusi-on-eestis-liiga-vahe? "Kes koolitab lääne spetside lapsi? Rahvusvahelise hariduse võimalusi on Eestis liiga vähe"] Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4414067/carri-ginteri-oiguslik-analuus-humni-vaarkasutajad-aastaks-istuma "Carri Ginteri õiguslik analüüs: hümni väärkasutajad aastaks istuma"] Postimees, 19. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4322181/carri-ginter-riik-on-tooandjana-palgaturul-tosine-konkurent "Carri Ginter: riik on tööandjana palgaturul tõsine konkurent"] Postimees, 5. detsember 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4271673/carri-ginter-president-peab-saama-valitud "Carri Ginter: president peab saama valitud"] Postimees, 11. oktoober 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4168467/carri-ginter-alkoholitarbijatest-riigiriisujad-lati-piiril "Carri Ginter: alkoholitarbijatest riigiriisujad Läti piiril"] Postimees, 6. juuli 2017 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/76902538/vandeadvokaat-minister-ossinovskile-taiesti-moraalne-on-kaia-naaberriigis-neid-asju-hankimas-mis-on-oma-riigis-kallimad? "Vandeadvokaat minister Ossinovskile: täiesti moraalne on käia naaberriigis neid asju hankimas, mis on oma riigis kallimad"] Delfi Ärileht, 14. jaanuar 2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/01/13/carri-ginter-ossinovski-lopetage-moraalilugemine "Ossinovski, lõpetage moraalilugemine"] Äripäev, 13. jaanuar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/3861767/carri-ginter-miks-britid-lahkumisavaldusega-ei-kiirusta "Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta"] Postimees, 6. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/3389751/carri-ginter-miks-me-siis-ikka-ei-tohi-anda-rahvuslikule-lennukompaniile-rahalist-toetust "Carri Ginter: miks me siis ikka ei tohi anda rahvuslikule lennukompaniile rahalist toetust?"] Postimees, 6. november 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3235807/paevaintervjuu-radikaalsed-rahvale-arusaamatud-sammud-toodavadki-radikaalsust "Päevaintervjuu: radikaalsed rahvale arusaamatud sammud toodavadki radikaalsust"] Postimees, 25. juuni 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3225315/allar-joks-carri-ginter-kriis-on-labi-trikitamine-jatkub "Allar Jõks, Carri Ginter: kriis on «läbi», trikitamine jätkub"] Postimees, 15. juuni 2015 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/70350329/ensv-taassund-ettevotlus-on-jalle-karistatav? "ENSV taassünd: ettevõtlus on jälle karistatav"] Delfi Ärileht, 12. detsember 2014 * [https://leht.postimees.ee/2931901/kadri-harginen-carri-ginter-prugisojas-pantvange-ei-voeta-ehk-milleks-eestile-omavalitsused "Kadri Härginen, Carri Ginter: prügisõjas pantvange ei võeta ehk milleks Eestile omavalitsused"] Postimees, 25. september 2014 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/teie-prugi-meie-kuld-ehk-omavalitsuste-vastulook-prugisojas?id=69776097 Teie prügi, meie kuld ehk omavalitsuste vastulöök prügisõjas] (18.09.2014, Delfi Ärileht) * [https://www.delfi.ee/artikkel/68196951/carri-ginter-euroopa-parlament-tasakaalustab-liikmesriikide-valitsusi.d? Carri Ginter: Euroopa Parlament tasakaalustab liikmesriikide valitsusi] (8.03.2014, Delfi) * [http://pluss.postimees.ee/2655310/allar-joks-carri-ginter-pohiseadus-alistas-teerulli-1-0/ Allar Jõks, Carri Ginter: põhiseadus alistas teerulli 1:0] (9.01.2014, Postimees * [https://arvamus.postimees.ee/2642114/carri-ginter-2013-kui-olukorraga-leppimise-aasta Carri Ginter: 2013 kui olukorraga leppimise aasta] (25.12.2013, Postimees) * [https://www.delfi.ee/artikkel/66918596/allar-joks-ja-carri-ginter-kodanik-ei-ole-moku.d? Allar Jõks ja Carri Ginter: Kodanik ei ole möku] (16.10.2013, Delfi) * [https://arvamus.postimees.ee/671766/tippjuristid-finantskriis-on-ka-pohiseaduskriis Tippjuristid: finantskriis on ka põhiseaduskriis] (16.12.2011, Postimees) * [https://arvamus.postimees.ee/412459/carri-ginter-presidendi-pohjendamatu-runnak Carri Ginter: presidendi põhjendamatu rünnak] (1.04.2011, Postimees) {{JÄRJESTA:Ginter, Carri}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] khdvv41pu01wusso2ycilpypbtt8zdo 7261047 7261044 2026-10-28T14:30:08Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261047 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}} {{viita}} {{Infokast persoon | pilt = Carri Ginter 2014.jpg | pildiallkiri = Carri Ginter kõnelemas Eesti õigusteadlaste päevadel "Kümme aastat õiguslõimet", 3. oktoober 2014. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | erakond = [[Isamaa Erakond]] | sünnikoht = [[Tartu]] | alma mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] ([[õigusteadus]], [[2001]]) [[Stockholmi Ülikool]] (Euroopa õigus) [[Tartu Ülikool]] (2008) | sünniaeg = [[4. aprill]] [[1978]] | elukutse = advokaat | tunnustus = [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] }} '''Carri Ginter''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1978]] [[Tartu]]s) on eesti [[advokaat]], õigusteadlane ja õppejõud. Tema peamisteks valdkondadeks on [[Euroopa Liidu õigus]], [[Lepitusmenetlus|lepitamine]] ja vahekohtumenetlus, [[konkurentsiõigus]], intellektuaalomandi õigus, riigihankeseadus.{{lisa viide}} Alates 2001. aastast oli ta [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige. Erakondade [[Isamaaliit]] ja Res Publica ühinemisest 2006. aastal on ta selle käigus moodustatud [[Isamaa Erakond|erakond Isamaa]] liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000551?return_page=search&person_name=carri&page=1 Carri Ginter] e-äriregister</ref> Carri Ginter on korporatsioon Fraternitas Estica vilistlane. == Haridustee == Ginter lõpetas 2000. aastal õigusteaduse eriala [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis]], 2001. aastal sai ta [[Stockholmi Ülikool]]i Euroopa õiguse erialal magistrikraadi (LLM) ning 2008. aastal kaitses doktorikraadi [[Tartu Ülikool]]is teemal "Euroopa õiguse põhimõtete rakendamine Eesti Vabariigi Riigikohtus" (juhendaja [[Raul Narits]]).<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Carri Ginter.|aeg=|vaadatud=}}</ref> Täiendavalt on Ginter õppinud [[Müncheni ülikool|Müncheni Ülikoolis]] Saksa ja Euroopa õiguse kursusel, Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemias rahvusvahelist eraõigust ning läbinud [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisprogrammi juhtide koolituse.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.cfe.ee/2007/12/ilmus-konkurentsioigust-kasitlev-raamat/|pealkiri=Korporatsioon Fraternitas Estica. Ilmus konkurentsiõigust käsitlev raamat.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Carri Ginter oli aastatel 2004–2005 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] Euroopa õiguse assistent, 2005–2009 Euroopa õiguse lektor.<ref name=":0" /> 2009. aastast on ta Euroopa õiguse dotsent ning 2020. aastast [[Eesti Raudtee]] nõukogu liige. Ta on [[Prantsuse Suursaatkond Eestis|Prantsuse saatkonna]] poolt Eestis nimetatud ''avocat-conseil''{{'}}iks.{{lisa viide}} Lisaks juhib Ginter Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu kursuseid.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|pealkiri=Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Õiguse alused mittejuristile. Õppejõud.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217082434/https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|url-olek=ei tööta}}</ref> 2019. aastast on ta [[Jean Monnet õppetool]]i hoidja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on [[vandeadvokaat]] ja [[Advokaadibüroo SORAINEN|advokaadibüroo Sorainen]] partner. == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Ginter on [[Eesti Advokatuur]]i, [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]], Eesti Harjutuskohtu Seltsi ning [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisvõrgustiku liige. Ta on ka Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) asutajaliige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sorainen.com/et/inimesed/carri-ginter/|pealkiri=Sorainen. Carri Ginter.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ta oli 2015–2016 ajutiselt [[Tallinna Sadam]]a juhatuse liige, kus pidi põhitähelepanu pöörama hea koostöö tagamisele uurimisasutustega ja isepuhastusprotsesside käivitamisele pärast seda kui ametivõimud pidasid endise juhtkonna kinni väidetava märkimisväärse summa altkäemaksu võtmise eest.{{lisa viide}} Ta on olnud tihedalt seotud digitaalse kohtusüsteemi arendamisega ([[E-toimik]]) ning läbi viinud palju erinevaid koolitusi, näiteks rahandus- ja keskkonnaministeeriumidele, [[Riigikontroll]]ile ning kohtunikele.{{lisa viide}} Ginter osales ülikooli esindajana [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] vaidluses [[Riigikohus|Riigikohtus]] ning on koostanud [[Riigikantselei]]le analüüsi Next Generation EU kooskõla kohta [[Euroopa Liidu õigus]]ega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|pealkiri=Estonia's top court to rule on EU bailout.|väljaanne=EUbusiness|aeg=|vaadatud=10. november 2020|arhiivimisaeg=2022-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220120063017/https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.err.ee/1120544/prime-minister-confident-in-tartu-university-eu-analysis-ekre-not-so-much|pealkiri=Prime minister confident in Tartu University EU analysis, EKRE not so much|väljaanne=ERR|aeg=5. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * 2009, 2012 Tartu Ülikooli aasta õppejõud<ref name=":3" /> * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * Ginter valiti The Legal 500 poolt ühe vähese eestlasena "Hall of Fame" nimekirja ning on The Legal 500 poolt soovitatud praktik EL-i õiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.legal500.com/c/estonia/dispute-resolution/|pealkiri=The Legal 500. Europe, Middle East & Africa. Estonia. Dispute resolution.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2023 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2024 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Publikatsioonid == Carri Ginteri artikleid Euroopa õiguse ja siseriikliku õiguse teemadel on avaldanud mitmed erialaajakirjad nagu [[European Law Review]], [[European Competition Law Review]], [[European Journal of Law Reform]] ning [[Juridica|ajakiri Juridica]].<ref name=":2" /> Ta on koos [[Kaarli Harry Eichhorn]]iga koostanud eestikeelse raamatu "Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõigus", mis ilmus 2007. aastal (ISBN 9789985752340). Tema juhendamisel on kaitstud kümneid väitekirju. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=rZyv2YsAAAAJ&hl=en Carri Ginter] saidil Google Scholar * [https://www.researchgate.net/profile/Carri_Ginter Carri Ginter] saidil ResearchGate * [https://ut-ee.academia.edu/CarriGinter Carri Ginter] saidil Acadamia.edu * [https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est?tabId=Publications Publikatsioonide loetelu] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81170747/kes-koolitab-laane-spetside-lapsi-rahvusvahelise-hariduse-voimalusi-on-eestis-liiga-vahe? "Kes koolitab lääne spetside lapsi? Rahvusvahelise hariduse võimalusi on Eestis liiga vähe"] Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4414067/carri-ginteri-oiguslik-analuus-humni-vaarkasutajad-aastaks-istuma "Carri Ginteri õiguslik analüüs: hümni väärkasutajad aastaks istuma"] Postimees, 19. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4322181/carri-ginter-riik-on-tooandjana-palgaturul-tosine-konkurent "Carri Ginter: riik on tööandjana palgaturul tõsine konkurent"] Postimees, 5. detsember 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4271673/carri-ginter-president-peab-saama-valitud "Carri Ginter: president peab saama valitud"] Postimees, 11. oktoober 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4168467/carri-ginter-alkoholitarbijatest-riigiriisujad-lati-piiril "Carri Ginter: alkoholitarbijatest riigiriisujad Läti piiril"] Postimees, 6. juuli 2017 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/76902538/vandeadvokaat-minister-ossinovskile-taiesti-moraalne-on-kaia-naaberriigis-neid-asju-hankimas-mis-on-oma-riigis-kallimad? "Vandeadvokaat minister Ossinovskile: täiesti moraalne on käia naaberriigis neid asju hankimas, mis on oma riigis kallimad"] Delfi Ärileht, 14. jaanuar 2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/01/13/carri-ginter-ossinovski-lopetage-moraalilugemine "Ossinovski, lõpetage moraalilugemine"] Äripäev, 13. jaanuar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/3861767/carri-ginter-miks-britid-lahkumisavaldusega-ei-kiirusta "Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta"] Postimees, 6. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/3389751/carri-ginter-miks-me-siis-ikka-ei-tohi-anda-rahvuslikule-lennukompaniile-rahalist-toetust "Carri Ginter: miks me siis ikka ei tohi anda rahvuslikule lennukompaniile rahalist toetust?"] Postimees, 6. november 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3235807/paevaintervjuu-radikaalsed-rahvale-arusaamatud-sammud-toodavadki-radikaalsust "Päevaintervjuu: radikaalsed rahvale arusaamatud sammud toodavadki radikaalsust"] Postimees, 25. juuni 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3225315/allar-joks-carri-ginter-kriis-on-labi-trikitamine-jatkub "Allar Jõks, Carri Ginter: kriis on «läbi», trikitamine jätkub"] Postimees, 15. juuni 2015 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/70350329/ensv-taassund-ettevotlus-on-jalle-karistatav? "ENSV taassünd: ettevõtlus on jälle karistatav"] Delfi Ärileht, 12. detsember 2014 * [https://leht.postimees.ee/2931901/kadri-harginen-carri-ginter-prugisojas-pantvange-ei-voeta-ehk-milleks-eestile-omavalitsused "Kadri Härginen, Carri Ginter: prügisõjas pantvange ei võeta ehk milleks Eestile omavalitsused"] Postimees, 25. september 2014 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/teie-prugi-meie-kuld-ehk-omavalitsuste-vastulook-prugisojas?id=69776097 Teie prügi, meie kuld ehk omavalitsuste vastulöök prügisõjas] (18.09.2014, Delfi Ärileht) * [https://www.delfi.ee/artikkel/68196951/carri-ginter-euroopa-parlament-tasakaalustab-liikmesriikide-valitsusi.d? Carri Ginter: Euroopa Parlament tasakaalustab liikmesriikide valitsusi] (8.03.2014, Delfi) * [http://pluss.postimees.ee/2655310/allar-joks-carri-ginter-pohiseadus-alistas-teerulli-1-0/ Allar Jõks, Carri Ginter: põhiseadus alistas teerulli 1:0] (9.01.2014, Postimees * [https://arvamus.postimees.ee/2642114/carri-ginter-2013-kui-olukorraga-leppimise-aasta Carri Ginter: 2013 kui olukorraga leppimise aasta] (25.12.2013, Postimees) * [https://www.delfi.ee/artikkel/66918596/allar-joks-ja-carri-ginter-kodanik-ei-ole-moku.d? Allar Jõks ja Carri Ginter: Kodanik ei ole möku] (16.10.2013, Delfi) * [https://arvamus.postimees.ee/671766/tippjuristid-finantskriis-on-ka-pohiseaduskriis Tippjuristid: finantskriis on ka põhiseaduskriis] (16.12.2011, Postimees) * [https://arvamus.postimees.ee/412459/carri-ginter-presidendi-pohjendamatu-runnak Carri Ginter: presidendi põhjendamatu rünnak] (1.04.2011, Postimees) {{JÄRJESTA:Ginter, Carri}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 24wxl8x16fvwpdct04ba2hfvi1b3krv 7261048 7261047 2026-10-28T14:30:40Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261048 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}} {{viita}} {{Infokast persoon | pilt = Carri Ginter 2014.jpg | pildiallkiri = Carri Ginter kõnelemas Eesti õigusteadlaste päevadel "Kümme aastat õiguslõimet", 3. oktoober 2014. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | erakond = [[Isamaa Erakond]] | sünnikoht = [[Tartu]] | alma mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] ([[õigusteadus]], [[2001]]) [[Stockholmi Ülikool]] (Euroopa õigus) [[Tartu Ülikool]] (2008) | sünniaeg = [[4. aprill]] [[1978]] | elukutse = advokaat | tunnustus = [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] }} '''Carri Ginter''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1978]] [[Tartu]]s) on eesti [[advokaat]], õigusteadlane ja õppejõud. Tema peamisteks valdkondadeks on [[Euroopa Liidu õigus]], [[Lepitusmenetlus|lepitamine]] ja vahekohtumenetlus, [[konkurentsiõigus]], intellektuaalomandi õigus, riigihankeseadus.{{lisa viide}} Alates 2001. aastast oli ta [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige. Erakondade [[Isamaaliit]] ja Res Publica ühinemisest 2006. aastal on ta selle käigus moodustatud [[Isamaa Erakond|erakond Isamaa]] liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000551?return_page=search&person_name=carri&page=1 Carri Ginter] e-äriregister</ref> Carri Ginter on korporatsioon Fraternitas Estica vilistlane. == Haridustee == Ginter lõpetas 2000. aastal õigusteaduse eriala [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis]], 2001. aastal sai ta [[Stockholmi Ülikool]]i Euroopa õiguse erialal magistrikraadi (LLM) ning 2008. aastal kaitses doktorikraadi [[Tartu Ülikool]]is teemal "Euroopa õiguse põhimõtete rakendamine Eesti Vabariigi Riigikohtus" (juhendaja [[Raul Narits]]).<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Carri Ginter.|aeg=|vaadatud=}}</ref> Täiendavalt on Ginter õppinud [[Müncheni ülikool|Müncheni Ülikoolis]] Saksa ja Euroopa õiguse kursusel, Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemias rahvusvahelist eraõigust ning läbinud [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisprogrammi juhtide koolituse.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.cfe.ee/2007/12/ilmus-konkurentsioigust-kasitlev-raamat/|pealkiri=Korporatsioon Fraternitas Estica. Ilmus konkurentsiõigust käsitlev raamat.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Carri Ginter oli aastatel 2004–2005 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] Euroopa õiguse assistent, 2005–2009 Euroopa õiguse lektor.<ref name=":0" /> 2009. aastast on ta Euroopa õiguse dotsent ning 2020. aastast [[Eesti Raudtee]] nõukogu liige. Ta on [[Prantsuse Suursaatkond Eestis|Prantsuse saatkonna]] poolt Eestis nimetatud ''avocat-conseil''{{'}}iks.{{lisa viide}} Lisaks juhib Ginter Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu kursuseid.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|pealkiri=Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Õiguse alused mittejuristile. Õppejõud.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217082434/https://sisu.ut.ee/oigusealused/%C3%B5ppej%C3%B5ud|url-olek=ei tööta}}</ref> 2019. aastast on ta [[Jean Monnet õppetool]]i hoidja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on [[vandeadvokaat]] ja [[Advokaadibüroo SORAINEN|advokaadibüroo Sorainen]] partner. == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Ginter on [[Eesti Advokatuur]]i, [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]], Eesti Harjutuskohtu Seltsi ning [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] juhtimisvõrgustiku liige. Ta on ka Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) asutajaliige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sorainen.com/et/inimesed/carri-ginter/|pealkiri=Sorainen. Carri Ginter.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ta oli 2015–2016 ajutiselt [[Tallinna Sadam]]a juhatuse liige, kus pidi põhitähelepanu pöörama hea koostöö tagamisele uurimisasutustega ja isepuhastusprotsesside käivitamisele pärast seda kui ametivõimud pidasid endise juhtkonna kinni väidetava märkimisväärse summa altkäemaksu võtmise eest.{{lisa viide}} Ta on olnud tihedalt seotud digitaalse kohtusüsteemi arendamisega ([[E-toimik]]) ning läbi viinud palju erinevaid koolitusi, näiteks rahandus- ja keskkonnaministeeriumidele, [[Riigikontroll]]ile ning kohtunikele.{{lisa viide}} Ginter osales ülikooli esindajana [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] vaidluses [[Riigikohus|Riigikohtus]] ning on koostanud [[Riigikantselei]]le analüüsi Next Generation EU kooskõla kohta [[Euroopa Liidu õigus]]ega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|pealkiri=Estonia's top court to rule on EU bailout.|väljaanne=EUbusiness|aeg=|vaadatud=10. november 2020|arhiivimisaeg=2022-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220120063017/https://www.eubusiness.com/news-eu/finance-public-debt.ge1|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.err.ee/1120544/prime-minister-confident-in-tartu-university-eu-analysis-ekre-not-so-much|pealkiri=Prime minister confident in Tartu University EU analysis, EKRE not so much|väljaanne=ERR|aeg=5. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * 2009, 2012 Tartu Ülikooli aasta õppejõud<ref name=":3" /> * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * Ginter valiti The Legal 500 poolt ühe vähese eestlasena "Hall of Fame" nimekirja ning on The Legal 500 poolt soovitatud praktik EL-i õiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.legal500.com/c/estonia/dispute-resolution/|pealkiri=The Legal 500. Europe, Middle East & Africa. Estonia. Dispute resolution.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2023 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2024 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Publikatsioonid == Carri Ginteri artikleid Euroopa õiguse ja siseriikliku õiguse teemadel on avaldanud mitmed erialaajakirjad nagu [[European Law Review]], [[European Competition Law Review]], [[European Journal of Law Reform]] ning [[Juridica|ajakiri Juridica]].<ref name=":2" /> Ta on koos [[Kaarli Harry Eichhorn]]iga koostanud eestikeelse raamatu "Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõigus", mis ilmus 2007. aastal (ISBN 9789985752340). Tema juhendamisel on kaitstud kümneid väitekirju. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=rZyv2YsAAAAJ&hl=en Carri Ginter] saidil Google Scholar * [https://www.researchgate.net/profile/Carri_Ginter Carri Ginter] saidil ResearchGate * [https://ut-ee.academia.edu/CarriGinter Carri Ginter] saidil Acadamia.edu * [https://www.etis.ee/CV/Carri_Ginter/est?tabId=Publications Publikatsioonide loetelu] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81170747/kes-koolitab-laane-spetside-lapsi-rahvusvahelise-hariduse-voimalusi-on-eestis-liiga-vahe? "Kes koolitab lääne spetside lapsi? Rahvusvahelise hariduse võimalusi on Eestis liiga vähe"] Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4414067/carri-ginteri-oiguslik-analuus-humni-vaarkasutajad-aastaks-istuma "Carri Ginteri õiguslik analüüs: hümni väärkasutajad aastaks istuma"] Postimees, 19. veebruar 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4322181/carri-ginter-riik-on-tooandjana-palgaturul-tosine-konkurent "Carri Ginter: riik on tööandjana palgaturul tõsine konkurent"] Postimees, 5. detsember 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4271673/carri-ginter-president-peab-saama-valitud "Carri Ginter: president peab saama valitud"] Postimees, 11. oktoober 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4168467/carri-ginter-alkoholitarbijatest-riigiriisujad-lati-piiril "Carri Ginter: alkoholitarbijatest riigiriisujad Läti piiril"] Postimees, 6. juuli 2017 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/76902538/vandeadvokaat-minister-ossinovskile-taiesti-moraalne-on-kaia-naaberriigis-neid-asju-hankimas-mis-on-oma-riigis-kallimad? "Vandeadvokaat minister Ossinovskile: täiesti moraalne on käia naaberriigis neid asju hankimas, mis on oma riigis kallimad"] Delfi Ärileht, 14. jaanuar 2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/01/13/carri-ginter-ossinovski-lopetage-moraalilugemine "Ossinovski, lõpetage moraalilugemine"] Äripäev, 13. jaanuar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/3861767/carri-ginter-miks-britid-lahkumisavaldusega-ei-kiirusta "Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta"] Postimees, 6. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/3389751/carri-ginter-miks-me-siis-ikka-ei-tohi-anda-rahvuslikule-lennukompaniile-rahalist-toetust "Carri Ginter: miks me siis ikka ei tohi anda rahvuslikule lennukompaniile rahalist toetust?"] Postimees, 6. november 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3235807/paevaintervjuu-radikaalsed-rahvale-arusaamatud-sammud-toodavadki-radikaalsust "Päevaintervjuu: radikaalsed rahvale arusaamatud sammud toodavadki radikaalsust"] Postimees, 25. juuni 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/3225315/allar-joks-carri-ginter-kriis-on-labi-trikitamine-jatkub "Allar Jõks, Carri Ginter: kriis on «läbi», trikitamine jätkub"] Postimees, 15. juuni 2015 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/70350329/ensv-taassund-ettevotlus-on-jalle-karistatav? "ENSV taassünd: ettevõtlus on jälle karistatav"] Delfi Ärileht, 12. detsember 2014 * [https://leht.postimees.ee/2931901/kadri-harginen-carri-ginter-prugisojas-pantvange-ei-voeta-ehk-milleks-eestile-omavalitsused "Kadri Härginen, Carri Ginter: prügisõjas pantvange ei võeta ehk milleks Eestile omavalitsused"] Postimees, 25. september 2014 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/teie-prugi-meie-kuld-ehk-omavalitsuste-vastulook-prugisojas?id=69776097 Teie prügi, meie kuld ehk omavalitsuste vastulöök prügisõjas] (18.09.2014, Delfi Ärileht) * [https://www.delfi.ee/artikkel/68196951/carri-ginter-euroopa-parlament-tasakaalustab-liikmesriikide-valitsusi.d? Carri Ginter: Euroopa Parlament tasakaalustab liikmesriikide valitsusi] (8.03.2014, Delfi) * [http://pluss.postimees.ee/2655310/allar-joks-carri-ginter-pohiseadus-alistas-teerulli-1-0/ Allar Jõks, Carri Ginter: põhiseadus alistas teerulli 1:0] (9.01.2014, Postimees * [https://arvamus.postimees.ee/2642114/carri-ginter-2013-kui-olukorraga-leppimise-aasta Carri Ginter: 2013 kui olukorraga leppimise aasta] (25.12.2013, Postimees) * [https://www.delfi.ee/artikkel/66918596/allar-joks-ja-carri-ginter-kodanik-ei-ole-moku.d? Allar Jõks ja Carri Ginter: Kodanik ei ole möku] (16.10.2013, Delfi) * [https://arvamus.postimees.ee/671766/tippjuristid-finantskriis-on-ka-pohiseaduskriis Tippjuristid: finantskriis on ka põhiseaduskriis] (16.12.2011, Postimees) * [https://arvamus.postimees.ee/412459/carri-ginter-presidendi-pohjendamatu-runnak Carri Ginter: presidendi põhjendamatu rünnak] (1.04.2011, Postimees) {{JÄRJESTA:Ginter, Carri}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] bezjohkgncv9qjccamp8ejqefnyouqx Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud 4 501172 7261322 7259944 2026-10-29T08:23:16Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7261322 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q266368|Q266368]] | ''[[:d:Q266368|Barbara Barrie]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, romaanikirjanik, lastekirjanik, teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Autor|autor]], young adult author (fl. 1955–) (1931–2026) ♀; Cannes Film Festival Award for Best Actress | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q62083492|young adult author]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q3164302|Q3164302]] | ''[[:d:Q3164302|Jean-Baptiste Motroni]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4060795|Q4060795]] | ''[[:d:Q4060795|Vladimir Aleynikov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–) (1946–2026) ♂; Andrei Bely Prize for Poetry, David Burliuk International Mark, prix Bounine, Badge "For the Merit to the City" | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Perm]] | [[Koktebel]] | |- | [[:d:Q453730|Q453730]] | [[Fátima Báñez]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1444174|San Juan del Puerto]]'' | | |- | [[:d:Q455700|Q455700]] | ''[[:d:Q455700|Liu Yandong]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | Hiina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[keemik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q57947|Nantong]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q468843|Q468843]] | [[Dolores Huerta]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ametiühingutegelane, aktivist, social activist, civil rights advocate (1930–2026) ♀; Four Freedoms Award – Freedom from Want, Eleanor Roosevelt Award for Human Rights, [[National Women's Hall of Fame]], Labor Hall of Honor, California Hall of Fame, [[Presidendi Vabadusmedal]], Humanitarian of the Year, Premio Ohtli, Radcliffe Medal, Eugene V. Debs Award; member of Democratic Socialists of America | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>''[[:d:Q1021386|civil rights advocate]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2201125|Dawson]]'' | [[Bakersfield]] | |- | [[:d:Q4738117|Q4738117]] | ''[[:d:Q4738117|Alvin Hellerstein]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the Southern District of New York (1933–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q6102987|Q6102987]] | ''[[:d:Q6102987|Cem Akaş]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | [[Türgi|Türgi]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1968–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Türgi]] | [[Mannheim]] | | |- | [[:d:Q72716|Q72716]] | ''[[:d:Q72716|Pino Presti]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | Itaalia muusik | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q9017214|karateka]]''<br/>''[[:d:Q10666486|session musician]]'' | [[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q922837|Q922837]] | ''[[:d:Q922837|Cuauhtémoc Cárdenas Solórzano]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-28 | Mehhiko poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q10363392|Q10363392]] | ''[[:d:Q10363392|Roberto Maya]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Campinas]] | [[Campinas]] | |- | [[:d:Q123253469|Q123253469]] | ''[[:d:Q123253469|Neeraj Yadav]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[India|India]] kergejõustiklane (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q207098|Ghaziabad]]'' | [[Delhi]] | |- | [[:d:Q12345919|Q12345919]] | ''[[:d:Q12345919|Béla Balogh]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q1190770|Tarna Mare]]'' | [[Baia Mare]] | |- | [[:d:Q141898134|Q141898134]] | ''[[:d:Q141898134|Cristina Calero]]'' | data-sort-value="1991" | 1991 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Parliament of the Canary Islands (1991–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | [[Lanzarote]] | |- | [[:d:Q141905396|Q141905396]] | ''[[:d:Q141905396|Gandung Pardiman]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11477|Bantul]]'' | | |- | [[:d:Q1503615|Q1503615]] | ''[[:d:Q1503615|Stephen Kovacevich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]] (1940–2026) ♂; Walter Willson Cobbett Medal | [[pianist]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q290356|San Pedro]]'' | | |- | [[:d:Q1559200|Q1559200]] | ''[[:d:Q1559200|Joseph Lagu]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-[[Sudaan|sudaan]]-[[Lõuna-Sudaan|lõuna-sudaan]] [[Diplomaat|diplomaat]], military leader, [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], Vice President of Sudan, President of the High Executive Council of the Southern Sudan Autonomous Region (1931–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q1402561|military leader]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>[[Sudaan]]<br/>[[Lõuna-Sudaan]] | ''[[:d:Q255572|Equatoria]]'' | [[Juba (Lõuna-Sudaan)|Juba]] | |- | [[:d:Q18684940|Q18684940]] | ''[[:d:Q18684940|Jim Boyd]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♂; spouse of Linda Polach | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q19635549|Q19635549]] | ''[[:d:Q19635549|Dimosthenis Dimosthenopoulos]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], Deputy Minister of the National Economy of Greece, Deputy Minister of Finance of Greece, member of the Hellenic Parliament (1929–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Kavála]] | [[Kavála]] | |- | [[:d:Q2661186|Q2661186]] | ''[[:d:Q2661186|Mieke Sterk]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], sprinter, tõkkejooksja, viievõistleja, member of the House of Representatives of the Netherlands (1946–2026) ♀; spouse of Hans van Wissen | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''<br/>''[[:d:Q21141408|viievõistleja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haarlem]] | | |- | [[:d:Q3069546|Q3069546]] | ''[[:d:Q3069546|Fernando Serrano Migallón]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Mehhiko ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[jurist]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q3531449|Q3531449]] | ''[[:d:Q3531449|Tomás Santos Munilla]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q381160|ekspert]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q14325|Logroño]]'' | ''[[:d:Q14325|Logroño]]'' | |- | [[:d:Q3804460|Q3804460]] | ''[[:d:Q3804460|Italo Zannier]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Itaalia|Itaalia]] kunstiajaloolane, photography historian, [[Õppejõud|õppejõud]], publitsist (active c. 1955) (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q59273517|photography historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q53197|Spilimbergo]]'' | | |- | [[:d:Q4834146|Q4834146]] | ''[[:d:Q4834146|B. P. Singh]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[India|India]] telelavastaja, teleprodutsent (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q199528|Dehradun]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q5370928|Q5370928]] | ''[[:d:Q5370928|Emerson Silva Leal]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q958661|Esteio]]'' | ''[[:d:Q958661|Esteio]]'' | |- | [[:d:Q567742|Q567742]] | ''[[:d:Q567742|Franco Carrera]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q23247|Belgirate]]'' | |- | [[:d:Q5936861|Q5936861]] | ''[[:d:Q5936861|Soleiman Minasian]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Iraan|Iraan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmioperaator (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q178373|Rasht]]'' | [[London]] | |- | [[:d:Q62121148|Q62121148]] | ''[[:d:Q62121148|Alexis Stavrakis]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q7050323|Q7050323]] | ''[[:d:Q7050323|Norbert Haupert]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Poliitik|poliitik]], kergejõustiklane, substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Deputy of the Chamber of Deputies of Luxembourg (1940–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q669155|Schifflange]]'' | | |- | [[:d:Q724100|Q724100]] | ''[[:d:Q724100|Peter Medak]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Ungari|Ungari]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1968–) (1937–2026) ♂; spouse of Carolyn Seymour, Julia Migenes | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7901287|Q7901287]] | ''[[:d:Q7901287|Ursula von Rydingsvard]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1942–2026) ♀; Rome Prize, Guggenheim Fellowship, Złoty Medal „Zasłużony Kulturze Gloria Artis”; member of [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]]; spouse of [[Paul Greengard]] | [[kunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Deensen]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q85874831|Q85874831]] | ''[[:d:Q85874831|Muhammad al Ali]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | Saudi Araabia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saudi Araabia]] | ''[[:d:Q6730246|Al-Omran]]'' | | |- | [[:d:Q897515|Q897515]] | ''[[:d:Q897515|Bram van Erkel]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, telelavastaja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], saatejuht, [[Lavastaja|režissöör]], radio drama actor (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Rotterdam]] | | |- | [[:d:Q95592698|Q95592698]] | ''[[:d:Q95592698|Enric Cirici i Delgado]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-10-27 | [[Hispaania|Hispaania]] keemiatehnoloog, äriinimene, cultural activist (1931–2026) ♂; spouse of Maria Josefa Amell i Comas | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q104795155|Q104795155]] | ''[[:d:Q104795155|Yishai Zimmerman]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Sõdur|sõdur]], commando (1933–2026) ♂; Medal of Courage | [[sõdur]]<br/>''[[:d:Q1780133|commando]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1339887|Ein Harod]]'' | ''[[:d:Q2777524|Ein Harod Ihud]]'' | |- | [[:d:Q108593576|Q108593576]] | ''[[:d:Q108593576|Bashīr Qābīl]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Süüria ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q102038373|applied mathematician]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q6206773|Jobar]]'' | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q111015693|Q111015693]] | ''[[:d:Q111015693|Dionysis Ferendinos]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Kreeka|Kreeka]] telelavastaja (1975–2026) ♂; spouse of Mariza Papadimitriou | ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q112990667|Q112990667]] | ''[[:d:Q112990667|Roza Aitmatova]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Kõrgõzstani kirjanik | [[avaliku elu tegelane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q113005454|Q113005454]] | ''[[:d:Q113005454|Irina Kostrina]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] animaator, nukunäitleja, koomiksikunstnik, [[Illustreerija|illustraator]] (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q266569|animaator]]''<br/>''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | | |- | [[:d:Q113361336|Q113361336]] | ''[[:d:Q113361336|Teymur Yəhyayev]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Aserbaidžaani poliitik | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q4069454|Ərkivan]]'' | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q135267736|Q135267736]] | ''[[:d:Q135267736|Boris Ataev]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, professor (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q25339110|professor]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2667578|Khunzakh]]'' | [[Mahhatškala]] | |- | [[:d:Q141880630|Q141880630]] | ''[[:d:Q141880630|Tamir Agmon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Person (1941–2026) ♂ | | | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q141897215|Q141897215]] | ''[[:d:Q141897215|Andrés Hernando]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Hispaania|Hispaania]] Toreadoor, fighting bull rancher (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q549322|Toreadoor]]''<br/>''[[:d:Q68716602|fighting bull rancher]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q9019034|La Velilla]]'' | ''[[:d:Q1632389|La Colilla]]'' | |- | [[:d:Q1594738|Q1594738]] | ''[[:d:Q1594738|Heiko Weber]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q506460|Thale]]'' | | |- | [[:d:Q15984428|Q15984428]] | ''[[:d:Q15984428|Robert Llimós]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1943–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q24835732|Q24835732]] | ''[[:d:Q24835732|Zheng Ming-jin]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Taiwan|Taiwan]]-taiwan under japanese rule [[Kunstnik|kunstnik]] (1932–2026) ♂ | [[kunstnik]] | [[Taiwan]]<br/>''[[:d:Q137816|Taiwan under Japanese rule]]'' | ''[[:d:Q10893266|Liuzhangli]]'' | [[Taipei]] | ''[[:d:Q5099495|Chin Pao San]]'' |- | [[:d:Q25493343|Q25493343]] | ''[[:d:Q25493343|Sheffi Paz]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Iisrael|Iisrael]] social activist, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Toimetaja|toimetaja]], maker-up (1952–2026) ♀ | ''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1925954|maker-up]]'' | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | | ''[[:d:Q2897414|Yarkon Cemetery]]'' |- | [[:d:Q259487|Q259487]] | ''[[:d:Q259487|Alfredo Sánchez Monteseirín]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1146785|La Rinconada]]'' | | |- | [[:d:Q259559|Q259559]] | ''[[:d:Q259559|Susan Saint James]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[modell]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2856743|Q2856743]] | ''[[:d:Q2856743|Antoine Spire]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q3311566|Q3311566]] | ''[[:d:Q3311566|Michèle Barzach]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], günekoloog, psühhoanalüütik, member of the French National Assembly, Euroopa Parlamendi liige (1943–2026) ♀; Auleegioni ohvitser, Auleegioni ordeni kavaler; spouse of Jacques Lebas | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Casablanca]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3557116|Q3557116]] | ''[[:d:Q3557116|Victor Anicet]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, [[Keraamik|keraamik]], [[Skulptor|skulptor]] (1938–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[keraamik]]<br/>[[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1778234|Le Marigot]]'' | | |- | [[:d:Q4513361|Q4513361]] | ''[[:d:Q4513361|Leonid Cherneha]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q4647779|Q4647779]] | ''[[:d:Q4647779|A. G. Doroshkevich]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Venemaa astronoom | ''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4665749|Q4665749]] | ''[[:d:Q4665749|Abdul Waheed Kakar]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chief of Army Staff (1937–2026) ♂; Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration | [[sõjaväelane]] | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | [[Peshawar]]<br/>''[[:d:Q4412467|North‑West Frontier Province]]'' | [[Rawalpindi|Rāwalpindi]]<br/>''[[:d:Q2078095|Pakistan Army]]'' | |- | [[:d:Q469667|Q469667]] | ''[[:d:Q469667|David Rigert]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] tõstja, [[Treener|treener]] (1947–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Töövapruse eest]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[Venemaa teeneline treener]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Sõpruse orden]] | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]''<br/>[[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q13663029|Nagornoe]]'' | [[Rostovi oblast]] | |- | [[:d:Q47484877|Q47484877]] | ''[[:d:Q47484877|Francisco Alberto Molina Navarro]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Sportlane|sportlane]], jalgpallur (fl. 1963–1976) (1943–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Las Palmas de Gran Canaria]] | | |- | [[:d:Q48303379|Q48303379]] | ''[[:d:Q48303379|Andrej Gogala]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] entomoloog (1962–2026) ♂; child of Matija Gogala, Nada Gogala | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Sloveenia]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q5042122|Q5042122]] | ''[[:d:Q5042122|Carlos Gerena]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q739675|Bayamón]]'' | ''[[:d:Q739675|Bayamón]]'' | |- | [[:d:Q520407|Q520407]] | ''[[:d:Q520407|André Lacroix]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Lévis]] | | |- | [[:d:Q5296666|Q5296666]] | ''[[:d:Q5296666|Donnie Iris]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[kitarrist]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1144835|New Castle]]'' | | |- | [[:d:Q5489047|Q5489047]] | ''[[:d:Q5489047|Frank Portelli]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Malta poliitik | [[poliitik]] | ''[[:d:Q6744657|Crown Colony of Malta]]''<br/>''[[:d:Q7603765|State of Malta]]''<br/>[[Malta]] | | | |- | [[:d:Q96177079|Q96177079]] | ''[[:d:Q96177079|Mars Akhmetshin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-26 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4409219|Safarovo]]'' | | |- | [[:d:Q106368077|Q106368077]] | ''[[:d:Q106368077|Sandra Martínez]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[El Salvador|El Salvador]] meteoroloog, [[Poliitik|poliitik]] (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''<br/>[[poliitik]] | [[El Salvador]] | [[San Salvador]] | | |- | [[:d:Q112055344|Q112055344]] | ''[[:d:Q112055344|Pepa Arenós i Ardiaca]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Hispaania|Hispaania]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, häälnäitleja (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q115687938|Q115687938]] | ''[[:d:Q115687938|Färit Ğöbäyef]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1951–2026) ♂; заслуженный деятель искусств Республики Татарстан, Golden Pen of Russia, Medal "100 years anniversary of the foundation of the Tatar Autonomous Soviet Socialist Republic"; member of NSV Liidu Ajakirjanike Liit, The Russian Union of Art Photographers, Союз художников России | [[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kaasan]] | | |- | [[:d:Q12271456|Q12271456]] | ''[[:d:Q12271456|Alexander Dzherov]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Bulgaaria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q134007439|Q134007439]] | ''[[:d:Q134007439|Roxana Amed]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Argentina|Argentina]] jazz singer (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q137034957|Q137034957]] | ''[[:d:Q137034957|Jack Armstrong]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] wrestler (1947–2026) ♂; member of Universal Wrestling Federation, [[World Wrestling Entertainment|WWE]] | ''[[:d:Q12839983|wrestler]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q141866737|Q141866737]] | ''[[:d:Q141866737|Gisbert Baltes]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Autor|autor]], saatejuht, Karnevalist (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q88107325|Karnevalist]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141872843|Q141872843]] | ''[[:d:Q141872843|Henri Frank]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Advokaat|advokaat]], munitsipaalpoliitik, mayor in Luxembourg (1945–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | | | | |- | [[:d:Q141883249|Q141883249]] | ''[[:d:Q141883249|Komanche]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[El Salvador|El Salvador]]-[[Mehhiko|mehhiko]] striimer, [[Juutuuber]], [[Muusik|muusik]] (fl. 2012–2026) (1996–2026) ♂; ESLAND Awards; notable work Creador | ''[[:d:Q57414145|striimer]]''<br/>[[Juutuuber]]<br/>[[muusik]] | [[El Salvador]]<br/>[[Mehhiko]] | ''[[:d:Q383546|San Sebastián]]'' | [[Monterrey]] | |- | [[:d:Q141897964|Q141897964]] | ''[[:d:Q141897964|Alan Boniface]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], community leader (1937–2026) ♂; Queen's Service Medal, Member of the Order of Saint John, Officer of the Order of Saint John; spouse of Joy Boniface | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1017052|Hailsham]]'' | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16051499|Q16051499]] | ''[[:d:Q16051499|Mohsen Rastani]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Iraani fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q16141222|Q16141222]] | ''[[:d:Q16141222|Tipchalit Phromchana]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Tai|Tai]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lendur|lendur]] (1983–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[lendur]] | [[Tai]] | [[Chiang Mai provints]] | [[Hiina]] | |- | [[:d:Q16727547|Q16727547]] | ''[[:d:Q16727547|Kevin Bleyer]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q175301|kõnekirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q584451|Bethesda]]'' | ''[[:d:Q24259807|Millrift]]'' | |- | [[:d:Q18398833|Q18398833]] | ''[[:d:Q18398833|Oleg Kim]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] korvpallitreener (1949–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline treener]] | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q19917979|Q19917979]] | ''[[:d:Q19917979|Misha Mavashi]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Kasahstani laulja | [[laulja]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Kasahstan]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kostanaj]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q24262530|Q24262530]] | ''[[:d:Q24262530|Otto Peters]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Rektor|rektor]] (1926–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]] | [[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q2440990|Q2440990]] | ''[[:d:Q2440990|Darko Božović]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Montenegro jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Montenegro]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia ja Montenegro]] | [[Podgorica]] | | |- | [[:d:Q24938702|Q24938702]] | ''[[:d:Q24938702|Конаков, Сергей Иосифович]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jääpallur (fl. 1984–2011) (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q18702210|jääpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2013238|Obukhovo, Noginsky District, Moscow Oblast]]'' | | |- | [[:d:Q3383736|Q3383736]] | ''[[:d:Q3383736|Ğabdulla Dubin]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] uudisteankur, etnoloog, teleajakirjanik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q22976182|teleajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Astrahan]] | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q374461|Q374461]] | ''[[:d:Q374461|Paolo Romeo]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Archbishop of Palermo, [[Kardinal|kardinal]], titular archbishop, Apostolic Nuncio to Colombia, Apostolic Nuncio to San Marino, apostolic administrator, apostolic auncio to Canada, apostolic Nuncio to Haiti, Apostolic Nuncio to Italy (1938–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler, Knight Grand Cross in the Order of the Holy Sepulchre, Grand Officer of the Order of the Star of Italian Solidarity | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | [[Acireale]] | [[Catania]] | |- | [[:d:Q376176|Q376176]] | ''[[:d:Q376176|Walter Koenig]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q1319697|North Hollywood]]'' | |- | [[:d:Q4515700|Q4515700]] | ''[[:d:Q4515700|Yevgeny Chigrin]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Mala Võska]] | | |- | [[:d:Q4902218|Q4902218]] | ''[[:d:Q4902218|Widodo Adi Sutjipto]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | riigiametnik, Indoneesia | [[riigiametnik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | | |- | [[:d:Q5386105|Q5386105]] | ''[[:d:Q5386105|Eric Bauza]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 1997–2026) (1979–2026) ♂; spouse of Jessica Borutski | [[dublaažinäitleja]] | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toronto]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q6214706|Q6214706]] | ''[[:d:Q6214706|Jogen Chowdhury]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-30<br/>1939-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | India kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q2093552|Faridpur District]]'' | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q6696951|Q6696951]] | ''[[:d:Q6696951|Yaacov Sussman]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Iisrael|Iisrael]] talmudist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], Judaic scholar (1931–2026) ♂; Israel Prize, The EMET Prize for Art, Science and Culture | ''[[:d:Q21584816|talmudist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q7160673|Q7160673]] | ''[[:d:Q7160673|Peggy King]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q734974|Greensburg]]'' | ''[[:d:Q8040222|Wynnewood]]'' | |- | [[:d:Q729151|Q729151]] | ''[[:d:Q729151|René Belletto]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Prantsusmaa romaanikirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q7652280|Q7652280]] | ''[[:d:Q7652280|Sverre Horge]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Norra näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q78360|Q78360]] | ''[[:d:Q78360|Joachim Lottmann]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1956–2026) ♂; Wolfgang Koeppen Award | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q85850332|Q85850332]] | ''[[:d:Q85850332|Chef Damu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[India|India]] peakokk, celebrity chef (1954–2026) ♂; Padma Shri | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q3310583|celebrity chef]]'' | [[India]] | [[Chennai]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q873279|Q873279]] | ''[[:d:Q873279|Rudi Fuchs]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Hollandi kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Eindhoven]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q930737|Q930737]] | ''[[:d:Q930737|José Luis García Sánchez]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | Hispaania filmirežissöör | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Hispaania]] | [[Salamanca]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q936694|Q936694]] | ''[[:d:Q936694|Józef Lipień]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-25 | [[Poola|poolakad]] maadleja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q520380|Jaczków]]'' | | |- | [[:d:Q11138348|Q11138348]] | ''[[:d:Q11138348|Louie Shum Chun-ying]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Äriinimene (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]'' | |- | [[:d:Q11325542|Q11325542]] | ''[[:d:Q11325542|Nev]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 2002–2026) (1968–2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q94997604|Başakşehir Çam and Sakura City Hospital]]'' | ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]'' |- | [[:d:Q12090596|Q12090596]] | ''[[:d:Q12090596|Myroslav Vonio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2599775|Staryi Sambir Raion]]'' | | |- | [[:d:Q126736611|Q126736611]] | ''[[:d:Q126736611|Dimitris Tsatsoulis]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Kirjanik|kirjanik]], teatrikriitik, [[Õppejõud|õppejõud]], teatriteadlane (1952–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q12691101|Q12691101]] | ''[[:d:Q12691101|Lakshmana Krishnan]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1942–) (1922–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | | [[Chennai]] | | |- | [[:d:Q141855963|Q141855963]] | ''[[:d:Q141855963|Oleg Breyev]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Poliitik|poliitik]] (1972–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q141859925|Q141859925]] | ''[[:d:Q141859925|Marcelo Trepat]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], telesaatejuht (1964–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q921239|Pergamino]]'' | ''[[:d:Q839912|Villa Giardino]]'' | |- | [[:d:Q1419851|Q1419851]] | ''[[:d:Q1419851|Jacqueline Stuhler]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Lindau]] | ''[[:d:Q81721|Friolzheim]]'' | |- | [[:d:Q15207381|Q15207381]] | ''[[:d:Q15207381|Mikhail Lipskerov]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1939–2026) ♂; child of Fyodor Lipskerov | [[kirjanik]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[stsenarist]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q172514|Q172514]] | ''[[:d:Q172514|John Cordts]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Kanada|Kanada]] Vormel 1 piloot, [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q10841764|Vormel 1 piloot]]''<br/>[[insener]] | [[Kanada]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q1771537|Q1771537]] | ''[[:d:Q1771537|Slavcho Binev]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Poliitik|poliitik]], taekwondo athlete, Euroopa Parlamendi liige, member of the Bulgarian National Assembly (1965–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q18549171|Q18549171]] | ''[[:d:Q18549171|Viorel Păunescu]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Rumeenia|Rumeenia]] äriinimene, käsipallur (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q943100|Fărcășești]]'' | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q21001409|Q21001409]] | ''[[:d:Q21001409|Pilar Burgués Monserrat]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Andorra kirjanik | [[kirjanik]] | [[Andorra]] | ''[[:d:Q24286|Escaldes-Engordany]]'' | | |- | [[:d:Q2836244|Q2836244]] | ''[[:d:Q2836244|Ali Haroun]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Alžeeria advokaat | [[advokaat]] | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q2534015|Bir Mourad Rais]]'' | | |- | [[:d:Q3023982|Q3023982]] | ''[[:d:Q3023982|Derrick Harriott]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Jamaica muusik | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q98523719|reggae musician]]'' | [[Jamaica]] | [[Kingston]] | | |- | [[:d:Q3373240|Q3373240]] | ''[[:d:Q3373240|Payas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Haiti maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Haiti]] | ''[[:d:Q1001440|Pétion-Ville]]'' | | |- | [[:d:Q3619928|Q3619928]] | ''[[:d:Q3619928|Antonio Moscato]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; member of Fourth International | [[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q83362|Recanati]]'' | |- | [[:d:Q3645932|Q3645932]] | ''[[:d:Q3645932|Bruno Spaggiari]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Itaalia|Itaalia]] mootorrattasportlane (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | |- | [[:d:Q368696|Q368696]] | [[Jouni Yrjölä]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Soome|soomlased]] [[Maletaja|maletaja]], [[Autor|autor]] (1959–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>[[autor]] | [[Soome]] | [[Vilppula vald]] | | |- | [[:d:Q4440838|Q4440838]] | ''[[:d:Q4440838|Pjotr Petrovitsj Startsjik]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[laulja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Orozaj]] | [[Alençon]] | |- | [[:d:Q4905710|Q4905710]] | ''[[:d:Q4905710|Phil Vandersea]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q9095935|Whitinsville]]'' | ''[[:d:Q2559909|Shrewsbury]]'' | |- | [[:d:Q55102155|Q55102155]] | ''[[:d:Q55102155|Sergey Sarbash]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Venemaa jurist | [[teadlane]]<br/>[[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q56605640|Q56605640]] | ''[[:d:Q56605640|Léon Ghosez]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Belgia|Belgia]] [[Keemik|keemik]] (1934–2026) ♂; Centenary Prize | [[keemik]] | [[Belgia]] | [[Aalst]] | ''[[:d:Q650152|Mont-Saint-Guibert]]'' | |- | [[:d:Q65030878|Q65030878]] | ''[[:d:Q65030878|Muhammad Shafiqur Rahman]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q3347521|Faridganj Upazila]]''<br/>''[[:d:Q2347909|East Bengal]]''<br/>[[Pakistan]] | | |- | [[:d:Q6523547|Q6523547]] | ''[[:d:Q6523547|Leo Barry]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | Kanada poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kohtunik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q7304393|Red Island]]'' | [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]] | |- | [[:d:Q7171839|Q7171839]] | ''[[:d:Q7171839|Pete Banaszak]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Poola|poolakad]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Poola]] | ''[[:d:Q302746|Crivitz]]'' | | |- | [[:d:Q10395856|Q10395856]] | ''[[:d:Q10395856|Álvaro Salazar]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Portugali helilooja | [[helilooja]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | | |- | [[:d:Q106848721|Q106848721]] | ''[[:d:Q106848721|Francesco Tomasello]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Itaalia|Itaalia]] neurokirurg (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q9385011|neurokirurg]]'' | [[Itaalia]] | [[Messina]] | | |- | [[:d:Q107386721|Q107386721]] | ''[[:d:Q107386721|Mariusz Urbaniak]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Poola]] | [[Zgorzelec]] | | |- | [[:d:Q114677397|Q114677397]] | ''[[:d:Q114677397|Marcel Ravel]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] political activist, councillor of Aimargues, [[Laekur]], secretary (1937–2026) ♂; child of Louis Ravel, Aline Ravel; spouse of Josiane Ravel | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q243915|Aimargues]]'' | ''[[:d:Q243915|Aimargues]]'' | ''[[:d:Q50759242|Aimargues Cemetery]]'' |- | [[:d:Q126087365|Q126087365]] | ''[[:d:Q126087365|Yehuda Cohen]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1958–2026) ♂ | [[rabi]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141822117|Q141822117]] | ''[[:d:Q141822117|María José Verdú]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Palma|Palma de Mallorca]] | [[Palma|Palma de Mallorca]] | |- | [[:d:Q141830509|Q141830509]] | ''[[:d:Q141830509|Pengo Bossio Wangi]]'' | data-sort-value="2000" | 2000-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] sportlik vabavõitleja (2000–2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q457|Poissy]]'' | ''[[:d:Q363266|Trappes]]'' | |- | [[:d:Q141857586|Q141857586]] | ''[[:d:Q141857586|Lela Piata]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Person (†2026) ♀; spouse of Dimitris Piatas | | | | | |- | [[:d:Q141876942|Q141876942]] | ''[[:d:Q141876942|Asem Al-Burgan]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Jordaania|Jordaania]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jordaania]] | [[Jordaania]] | ''[[:d:Q33766623|Hmood (Karak)]]'' | |- | [[:d:Q141883272|Q141883272]] | ''[[:d:Q141883272|Murray Kirk]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] pulmonologist (1933–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal College of Physicians of London | ''[[:d:Q24017632|pulmonologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141884796|Q141884796]] | ''[[:d:Q141884796|Alan Dysert]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141894604|Q141894604]] | ''[[:d:Q141894604|Roman Vopička]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Person (1956–2026) ♂ | | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q15847305|Q15847305]] | ''[[:d:Q15847305|Sergio Spagnolo]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Itaalia matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[La Spezia]] | | |- | [[:d:Q2067897|Q2067897]] | ''[[:d:Q2067897|Jean-Paul Huchon]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi I ringkond|Pariisi 1. ringkond]] | | |- | [[:d:Q21028289|Q21028289]] | ''[[:d:Q21028289|Josef Hofer]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Austria|Austria]] contemporary artist, joonistaja (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q21477194|contemporary artist]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Austria]] | ''[[:d:Q530378|Wegscheid]]'' | [[Ried im Innkreis]] | |- | [[:d:Q21768293|Q21768293]] | ''[[:d:Q21768293|Augusto Delkáder]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], äriinimene (1950–2026) ♂; Dearest Son of Cádiz province | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Cádiz]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q3012285|Q3012285]] | ''[[:d:Q3012285|Dale Brown]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Minot]] | | |- | [[:d:Q3141998|Q3141998]] | ''[[:d:Q3141998|Hubert Fielden]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Kanada|Kanada]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (1932–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Kanada]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q463951|Maisons-Laffitte]]'' | | |- | [[:d:Q4443955|Q4443955]] | ''[[:d:Q4443955|Fedir Stryhun]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Ukraina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4460233|Tomashivka]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q4709923|Q4709923]] | ''[[:d:Q4709923|Albert Childs]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q4806972|Q4806972]] | ''[[:d:Q4806972|Asim Kurjak]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Bosnia ja Hertsegoviina arst | ''[[:d:Q2640827|günekoloog]]'' | [[Horvaatia]] | | | |- | [[:d:Q5218847|Q5218847]] | ''[[:d:Q5218847|Daniel Stewart]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Australian rules football player (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q5545137|Q5545137]] | ''[[:d:Q5545137|George Thomas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Minneapolis]] | | |- | [[:d:Q5979215|Q5979215]] | ''[[:d:Q5979215|Loro Coirón]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] graveerija (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q329439|graveerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q5978758|Lontué]]'' | |- | [[:d:Q71702|Q71702]] | ''[[:d:Q71702|Josef Duchac]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Jablonec nad Nisou]] | | |- | [[:d:Q7352809|Q7352809]] | ''[[:d:Q7352809|Robin Stubbs]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1941–2026) ♂; spouse of Anthea Redfern | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7272470|Quinton]]'' | | |- | [[:d:Q8017736|Q8017736]] | ''[[:d:Q8017736|Wm. Roger Louis]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | [[Austin]] | |- | [[:d:Q983618|Q983618]] | ''[[:d:Q983618|Dónal Lunny]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-23 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Helilooja|helilooja]], music executive, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Laulja|laulja]], arranžeerija (fl. 1966–) (1947–2026) ♂; honorary doctorate of Trinity College, Dublin; member of Aosdána, Planxty, The Bothy Band, Moving Hearts | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q101137|Q101137]] | [[Yasuo Fukuda]] | data-sort-value="1936" | 1936-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | majandusteadlane, Jaapan | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Jaapan]] | [[Setagaya]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q10308196|Q10308196]] | ''[[:d:Q10308196|Jorge Neto]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q134506582|Lousada]]'' | | |- | [[:d:Q109999447|Q109999447]] | ''[[:d:Q109999447|Maria Melnik]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1928–2026) ♀; [[Õiglane maailma rahvaste seas]] | | [[Ukraina]] | | [[Strõi]] | |- | [[:d:Q114787839|Q114787839]] | ''[[:d:Q114787839|Mamadou Gnénéma Coulibaly]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]]<br/>[[magistraat]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q985627|Korhogo]]'' | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q11927344|Q11927344]] | ''[[:d:Q11927344|Jaume Pont Ibáñez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusteadlane (1947–2026) ♂; Vicent Andrés Estellés Award, Serra d'Or Critics' Prizes, Premi de la Crítica de poesia catalana, Prix Mallarmé; member of International Association of Hispanists, PEN Català, Associació d'Escriptors en Llengua Catalana | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15090|Lleida]]'' | ''[[:d:Q15090|Lleida]]'' | |- | [[:d:Q11951835|Q11951835]] | ''[[:d:Q11951835|Tilbert Dídac Stegmann]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q12045042|Q12045042]] | ''[[:d:Q12045042|Petr Slaný]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Tšehhi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q12078571|Q12078571]] | ''[[:d:Q12078571|I︠U︡riĭ Hennadiĭovych Antypkin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Ukraina arst | [[arst]]<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q12364335|Q12364335]] | [[Igor Abarenkov]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Eesti|eestlased]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q13055053|Q13055053]] | ''[[:d:Q13055053|Vladimir Abroyan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], karikaturist (1939–2026) ♂; artiste émérite de la République d’Arménie; member of Artist Union of Armenia | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q141823051|Q141823051]] | ''[[:d:Q141823051|Paul Gay]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] haridustöötaja (1934–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q190697|Q190697]] | [[Claude Cohen-Tannoudji]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Constantine]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q20670104|Q20670104]] | ''[[:d:Q20670104|Gaone Leaname Maotoanong]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Botswana|Botswana]] kergejõustiklane (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Botswana]] | ''[[:d:Q72571|Shoshong]]'' | | |- | [[:d:Q2339941|Q2339941]] | ''[[:d:Q2339941|Tetsuya Chiba]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, [[Näitleja|näitleja]], [[Kunstnik|kunstnik]], koomiksikunstnik (1939–2026) ♂; Medal with Purple Ribbon, Person of Cultural Merit; notable work Ashita no Joe, Ore wa Teppei, Notari Matsutarō, Ashita Tenki ni Naare | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1201337|Tsukiji]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q27735921|Q27735921]] | ''[[:d:Q27735921|Bill Wolverton]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Teadlane|teadlane]] (1932–2026) ♂ | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q28151642|Q28151642]] | ''[[:d:Q28151642|Kwame Dzokoto]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Ghana|Ghana]] [[Poliitik|poliitik]], telesaatejuht, [[Näitleja|näitleja]] (1975–2026) ♂; notable work Efiewura | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ghana]] | | ''[[:d:Q995439|Tarkwa]]'' | |- | [[:d:Q28498115|Q28498115]] | ''[[:d:Q28498115|Vladislovas Jonaitis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1935–2026) ♂ | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q4135561|Q4135561]] | ''[[:d:Q4135561|Irina Gensler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1930–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] | [[balletitantsija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q42389792|Q42389792]] | ''[[:d:Q42389792|Jack Couriel]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Uruguay|Uruguay]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1947–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q657514|Juan Lacaze]]''<br/>''[[:d:Q16580|Colonia Department]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q452431|Q452431]] | ''[[:d:Q452431|Ron Duguay]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1957–2026) ♂; spouse of Kim Alexis | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Greater Sudbury]] | | |- | [[:d:Q503448|Q503448]] | ''[[:d:Q503448|Arvid Kramer]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1012293|Fulda]]'' | | |- | [[:d:Q5135335|Q5135335]] | ''[[:d:Q5135335|Sytze Faber]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kolumnist, [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Representatives of the Netherlands, mayor of Hoogeveen (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau, [[Aukodanik|aukodanik]] | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2218190|Schettens]]'' | [[Leeuwarden]] | |- | [[:d:Q56222364|Q56222364]] | ''[[:d:Q56222364|Ricardo Durán]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Argentina|Argentina]] [[Sõudja|sõudja]] (1938–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q61130484|Q61130484]] | ''[[:d:Q61130484|Nguyễn Vinh Sơn]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Vietnam|Vietnam]] filmilooja (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Vietnam]] | ''[[:d:Q36579|Quảng Trị]]'' | [[Hồ Chí Minh (linn)|Hồ Chí Minh]] | |- | [[:d:Q6261870|Q6261870]] | ''[[:d:Q6261870|John Vaughan]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2432955|Isleworth]]'' | | |- | [[:d:Q712112|Q712112]] | ''[[:d:Q712112|Yury Tsyhalka]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Valgevene jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q7326047|Q7326047]] | ''[[:d:Q7326047|Richard Green]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Wolverhampton]] | | |- | [[:d:Q7825239|Q7825239]] | ''[[:d:Q7825239|Tor Berntin Næss]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | Norra diplomaat | [[diplomaat]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q488970|Inderøy Municipality]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q33309018|Ullern cemetery]]'' |- | [[:d:Q96629420|Q96629420]] | ''[[:d:Q96629420|Giora Hanoch]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-10-22 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1932–2026) ♂; Fellow of the Econometric Society; member of Econometric Society | [[majandusteadlane]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q101407760|Q101407760]] | ''[[:d:Q101407760|Romano Hummel]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] speedway rider (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q63243629|speedway rider]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1155890|Q1155890]] | ''[[:d:Q1155890|David Muradyan]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Armeenia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220878|film scholar]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q117474877|Q117474877]] | ''[[:d:Q117474877|Dennis Vargas Marín]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Peruu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[advokaat]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2702869|Mamara District]]'' | | |- | [[:d:Q12012103|Q12012103]] | ''[[:d:Q12012103|Øystein Tronrud]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Norra|norralased]] jäähokimängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Norra]] | [[Lillehammer|Lillehammeri vald]] | | |- | [[:d:Q123858343|Q123858343]] | ''[[:d:Q123858343|Jan Kříž]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Tšehhi füüsik | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Hradec Králové]] | | |- | [[:d:Q139446135|Q139446135]] | ''[[:d:Q139446135|David Šmídt]]'' | data-sort-value="1977" | 1977 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Muusik|muusik]], [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], muusikaline juht (1977–2026) ♂; member of Eddie Stoilow | [[muusik]]<br/>[[klahvpillimängija]]<br/>''[[:d:Q1198887|muusikaline juht]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q141613355|Q141613355]] | ''[[:d:Q141613355|Napo Meskhia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Gruusia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | ''[[:d:Q12867887|Otobaia]]'' | | |- | [[:d:Q141823424|Q141823424]] | ''[[:d:Q141823424|Angela Harwood]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Politseinik|politseinik]] (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[politseinik]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q1560426|Q1560426]] | ''[[:d:Q1560426|Günter Ederer]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q76626407|economic journalist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Fulda]] | | |- | [[:d:Q16106168|Q16106168]] | ''[[:d:Q16106168|Şahan Arzruni]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Armeenia muusik | [[pianist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q16107449|Q16107449]] | ''[[:d:Q16107449|Ng Joo Pong]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Malaisia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Malaisia]] | [[Kuala Lumpur]] | ''[[:d:Q864965|Petaling Jaya]]'' | |- | [[:d:Q16114359|Q16114359]] | ''[[:d:Q16114359|Boris Kolar]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Horvaatia filmirežissöör | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q266569|animaator]]'' | [[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q16371531|Q16371531]] | ''[[:d:Q16371531|Natiq Rəsulov]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Poliitik|poliitik]] (1958–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Şəki]] | | |- | [[:d:Q1699148|Q1699148]] | ''[[:d:Q1699148|John Anderson]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1974–2026) (1954–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q619686|Apopka]]'' | ''[[:d:Q2145339|Smithville]]'' | |- | [[:d:Q20533698|Q20533698]] | ''[[:d:Q20533698|Pedro Robles Aguilar]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Murcia]] | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q2138120|Q2138120]] | ''[[:d:Q2138120|Georgi Nemsadze]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Gruusia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>[[poliitik]] | [[Gruusia]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Thbilisi]] | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q320093|Q320093]] | ''[[:d:Q320093|Tom Skerritt]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q116695160|video game actor]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | [[Seattle]] | |- | [[:d:Q3559662|Q3559662]] | ''[[:d:Q3559662|Vincent Hardy]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Belgia koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Belgia]] | [[Bujumbura]] | ''[[:d:Q665868|Louvain-la-Neuve]]'' | |- | [[:d:Q4237120|Q4237120]] | ''[[:d:Q4237120|Nikolay Koshman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, Order of Military Merit, Honorary Railwayman, Venemaa Föderatsiooni teeneline ehitaja, Russian Federation Government Certificate of Honour, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Defence Ministry's 200 year medal, Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Medal "For Impeccable Service", 3rd class | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4296133|Myronivka]]'' | | |- | [[:d:Q5171525|Q5171525]] | ''[[:d:Q5171525|Cornell Green]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oklahoma City]] | | |- | [[:d:Q5213357|Q5213357]] | ''[[:d:Q5213357|Dan Davis]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Portland (Maine)|Portland]] | ''[[:d:Q755149|Bristol]]'' | |- | [[:d:Q5798710|Q5798710]] | ''[[:d:Q5798710|Daniel Sorín]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5934415|Q5934415]] | ''[[:d:Q5934415|Hugo Rivero]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Uruguay]] | | |- | [[:d:Q597777|Q597777]] | ''[[:d:Q597777|Jozef Deleu]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Belgia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Belgia]] | [[Roeselare vald]] | ''[[:d:Q2566545|Rekkem]]'' | |- | [[:d:Q61919895|Q61919895]] | ''[[:d:Q61919895|Mélanie Berger-Volle]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Austria|Austria]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Rätsep|rätsep]], vastupanuvõitleja, contemporary witness, Õmbleja (1921–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Escapees' Medal, Knight of the National Order of Merit | [[rätsep]]<br/>''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''<br/>''[[:d:Q187157|contemporary witness]]''<br/>''[[:d:Q67205775|Õmbleja]]'' | [[Austria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Viin]] | [[Saint-Étienne]] | |- | [[:d:Q6388380|Q6388380]] | ''[[:d:Q6388380|Ken Ring]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Uus-Meremaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q155647|astroloog]]''<br/>''[[:d:Q22082749|pseudoscientist]]''<br/>[[sünoptik]]<br/>''[[:d:Q29182003|mathematics teacher]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Inglismaa]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q95167358|Q95167358]] | ''[[:d:Q95167358|Jan Novák]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] teatrilavastaja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q780911|Velké Losiny]]'' | | |- | [[:d:Q95841248|Q95841248]] | ''[[:d:Q95841248|Seán de Fréine]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Iirimaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Iirimaa]] | | | |- | [[:d:Q975416|Q975416]] | ''[[:d:Q975416|Reimo Wukounig]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-21 | Austria maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Austria]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q107333676|Q107333676]] | ''[[:d:Q107333676|Lyndsay Rackley]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1944–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q109491750|Q109491750]] | ''[[:d:Q109491750|Марц, Людмила Викторовна]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1935–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vladivostok]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q109491978|Q109491978]] | ''[[:d:Q109491978|Наумова, Лариса Ивановна]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1945–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Simferopol]] | | |- | [[:d:Q11692812|Q11692812]] | ''[[:d:Q11692812|Daniela Lehárová]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Tõlkija|tõlkija]], polonist, toimetaja, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1954–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q20179720|polonist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q12366197|Q12366197]] | [[Kruusa Kalju|Kalju Kruusa]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Eesti|eestlased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1973–2026) ♂; [[Gustav Suitsu luulepreemia|Gustav Suitsu stipendium]], [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri auhind]] | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q13172766|Q13172766]] | ''[[:d:Q13172766|Kayyrgül Sartbaeva]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kõrgõzstan|kõrgõzstan]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1936–2026) ♀; [[NSV Liidu rahvakunstnik]], [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], People’s Artist of the Kyrgyz SSR, Order of Manas, 2nd class, Order of Manas, 3rd class, Курманжан датка ордени, Dank Medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Manas 1000 Medal, «Манас» ордени | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q2855543|Kara-Bulak]]'' | [[Biškek]] | |- | [[:d:Q131986746|Q131986746]] | [[Juha Kallas]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Eesti keemik | [[keemik]]<br/>[[tehnikateadlane]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q141887266|Q141887266]] | ''[[:d:Q141887266|Brother Valentino]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Calypsonian (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5024685|calypsonian]]'' | | | | |- | [[:d:Q1712354|Q1712354]] | ''[[:d:Q1712354|Julio Dalmao]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q22813485|Q22813485]] | ''[[:d:Q22813485|Manuel Alexander Otto]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Saksamaa|sakslased]] video game developer (1996–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|video game developer]]'' | [[Saksamaa]] | | ''[[:d:Q571432|Breitbrunn am Chiemsee]]'' | |- | [[:d:Q22920714|Q22920714]] | ''[[:d:Q22920714|Joachim Heiden]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1955–2026) ♂; member of Deutsches Archäologisches Institut | [[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Duisburg]] | | |- | [[:d:Q2386707|Q2386707]] | ''[[:d:Q2386707|Amel Baccouche]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tuneesia]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q28500795|Q28500795]] | ''[[:d:Q28500795|Viktor Helemendik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, [[Rahvaste Sõpruse orden]]; member of Academy of Pedagogical Sciences of the USSR | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q2881113|Q2881113]] | ''[[:d:Q2881113|Pierre Hazette]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Belgia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q3294530|Marneffe]]'' | | |- | [[:d:Q29869351|Q29869351]] | ''[[:d:Q29869351|Igor Arzuaga]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Hispaania|Hispaania]] laulja-laulukirjutaja, filminäitleja, [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1976–2026) ♂; member of Larrepetit | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q676903|Laudio/Llodio]]'' | | |- | [[:d:Q3309448|Q3309448]] | ''[[:d:Q3309448|Michel Denni]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q272916|Chelles]]'' | ''[[:d:Q208943|Bagnolet]]'' | |- | [[:d:Q3370580|Q3370580]] | ''[[:d:Q3370580|Paul Barril]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] gendarme officer, consultant (1946–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q109450715|gendarme officer]]''<br/>''[[:d:Q15978655|consultant]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q632281|Vinay]]'' | | |- | [[:d:Q4069124|Q4069124]] | ''[[:d:Q4069124|Grigory Luchansky]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1945–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Taškent]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q4178203|Q4178203]] | ''[[:d:Q4178203|Mykola Zharikov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Ukraina arhitekt | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Slovjansk]] | | |- | [[:d:Q4418561|Q4418561]] | ''[[:d:Q4418561|Isaak Sigal]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1927–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | | |- | [[:d:Q4717744|Q4717744]] | ''[[:d:Q4717744|Alex Sanders]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q21281706|academic administrator]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Columbia]] | [[Columbia]] | |- | [[:d:Q60972597|Q60972597]] | ''[[:d:Q60972597|Hanley N Abramson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Teadlane, pharmaceutical scientist (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q105570105|pharmaceutical scientist]]'' | | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q6122278|Q6122278]] | ''[[:d:Q6122278|Saúl Blanch]]'' | data-sort-value="1950" | 1950<br/>1951-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q64842546|Q64842546]] | ''[[:d:Q64842546|Steinar Sælid]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Norra|norralased]] teadlane, [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Professor|professor]], ehitusinsener, emeriitprofessor (1946–2026) ♂; Knight First Class of the Order of St. Olav‎; member of Norwegian Academy of Technological Sciences | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q63116103|Varteig Municipality]]'' | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | ''[[:d:Q6493169|Gressvik Church]]'' |- | [[:d:Q7285491|Q7285491]] | ''[[:d:Q7285491|Raja Mohammed]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Kuveit|Kuveit]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1978–1983) (1962–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kuveit]] | [[Al-Kuwayt]] | ''[[:d:Q25450442|Jaber al Ahmad hospital]]'' | |- | [[:d:Q7381798|Q7381798]] | ''[[:d:Q7381798|Russell Stone]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Uus-Meremaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q113449926|Q113449926]] | ''[[:d:Q113449926|Kamaruddin Simanjuntak]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Indoneesia advokaat | [[advokaat]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q129232|Siborongborong]]'' | | |- | [[:d:Q11461387|Q11461387]] | ''[[:d:Q11461387|Nobuhiko Kobayashi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kriitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q927789|Nihonbashi-ku]]'' | [[Suginami]] | |- | [[:d:Q116609088|Q116609088]] | ''[[:d:Q116609088|Gloria Ferrer García]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1936–2026) ♀ | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q11862627|Q11862627]] | ''[[:d:Q11862627|Hilkka Kinnunen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]] (1925–2026) ♀; Grand Cross of the Order of Polonia Restituta; spouse of Ekke Hämäläinen | [[näitleja]] | [[Soome]] | [[Viiburi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q122196619|Q122196619]] | ''[[:d:Q122196619|Кочубиевский, Борис Львович]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Insener|insener]], Prisoner of Zion, [[Dissident|dissident]] (1936–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q14805828|Prisoner of Zion]]''<br/>[[dissident]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q130336535|Q130336535]] | ''[[:d:Q130336535|Carlos Miguel Suarez]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q133288156|Q133288156]] | ''[[:d:Q133288156|Wladimir Wjatscheslawowitsch Steiskal]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1927–2026) ♂; Merited Architect of the RSFSR, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], State Prize of the Uzbek SSR Named After Hamza, Russian government prize for science and technology, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141778489|Q141778489]] | ''[[:d:Q141778489|Édiémou Blin Jacob]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] religious person, Christian minister (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3111753|religious person]]''<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Elevandiluurannik]] | No/unknown value | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q141800563|Q141800563]] | ''[[:d:Q141800563|Set Enus Yuneas Mebas]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1972–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | | | |- | [[:d:Q141818574|Q141818574]] | ''[[:d:Q141818574|Piero Lusso]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Comics writer (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q11892507|comics writer]]'' | | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | |- | [[:d:Q141823738|Q141823738]] | ''[[:d:Q141823738|Gary Mutton]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] metsasarvemängija, [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q97468869|metsasarvemängija]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1430128|Q1430128]] | ''[[:d:Q1430128|Florin Cotora]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | [[Sibiu]] | | |- | [[:d:Q17411379|Q17411379]] | ''[[:d:Q17411379|Subagyo Hadi Siswoyo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Indoneesia|Indoneesia]] badminton executive and administrator, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Director of Materiel of the Directorate General of Defense Power of the Ministry of Defense (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>[[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3741|Daérah Istiméwa Yogyakarta]]'' | | |- | [[:d:Q18176784|Q18176784]] | ''[[:d:Q18176784|Thomas Rudy]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q27918|Bad Rappenau]]'' | | |- | [[:d:Q18211347|Q18211347]] | ''[[:d:Q18211347|Karthik Sabesh]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | India näitleja | [[näitleja]] | [[India]] | [[Chennai]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q2079205|Q2079205]] | ''[[:d:Q2079205|Peter Zinkann]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1928–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, honorary citizen of Gütersloh | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Bremen]] | [[Gütersloh]] | |- | [[:d:Q23946715|Q23946715]] | ''[[:d:Q23946715|Seiichi Yamaguchi]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Jaapani kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q3856178|Q3856178]] | ''[[:d:Q3856178|Michael Hobbs]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1937–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Knight Commander of the Royal Victorian Order | [[sõjaväelane]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q40436941|Q40436941]] | ''[[:d:Q40436941|Magda Vámos]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Ungari|Ungari]] moekunstnik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q4164206|Q4164206]] | ''[[:d:Q4164206|Vladlens Dozorcevs]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Läti|lätlased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], Läti Seimi liige (1939–2026) ♂; [[Kolme Tähe orden]] | [[poliitik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Roslavl]] | | |- | [[:d:Q41806157|Q41806157]] | ''[[:d:Q41806157|Árpád Soós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q4425819|Q4425819]] | ''[[:d:Q4425819|Gennady Sobolev]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], Honoured Higher education employee of the Russian Federation, juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", mälestusmedal "300 aastat Peterburi", juubelimedal "60 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", juubelimedal "65 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", juubelimedal "70 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945" | [[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q496497|Q496497]] | ''[[:d:Q496497|Mária Szolnoki]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Ungari vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q5115327|Q5115327]] | ''[[:d:Q5115327|Chuck Amato]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1056542|Easton]]'' | | |- | [[:d:Q5255270|Q5255270]] | ''[[:d:Q5255270|Dimitris Kizas]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Küprose jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Küpros]] | [[Paralímni]] | [[Pátra]] | |- | [[:d:Q5373354|Q5373354]] | ''[[:d:Q5373354|Emmanuel Uduaghan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q7970686|Warri North]]'' | | |- | [[:d:Q5486900|Q5486900]] | ''[[:d:Q5486900|Frank Goode]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q5494354|Q5494354]] | ''[[:d:Q5494354|Coos Huijsen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist, member of the House of Representatives of the Netherlands (1939–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | | |- | [[:d:Q5534929|Q5534929]] | ''[[:d:Q5534929|Geoff Thompson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q5698539|Q5698539]] | ''[[:d:Q5698539|Antonio Grimau]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Argentina näitleja | [[näitleja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1622565|Lanús]]'' | | |- | [[:d:Q6389827|Q6389827]] | ''[[:d:Q6389827|Kenneth Atchity]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Õppejõud|õppejõud]], kirjandusteadlane (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1153939|Eunice]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7038246|Q7038246]] | ''[[:d:Q7038246|Yusef Majidzadeh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Iraan|Iraan]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] antropoloog, [[Arheoloog|arheoloog]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[arheoloog]] | [[Iraan]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Tabrīz]] | | |- | [[:d:Q75263956|Q75263956]] | ''[[:d:Q75263956|Marion Dunn-Yarker]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Person (1942–2026) ♀; child of John Henry Dunn-Yarker, Elizabeth Adrienne Pinching; spouse of Archibald Montgomerie, 18th Earl of Eglinton | | | | | |- | [[:d:Q86003691|Q86003691]] | ''[[:d:Q86003691|Sönke Hartlef]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Saksamaa|sakslased]] person, mayor of Stade (1962–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | [[Stade]] | | |- | [[:d:Q88926262|Q88926262]] | ''[[:d:Q88926262|Osheen Keshishian]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Lektor, toimetaja, [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[kirjastaja]] | | [[Jeruusalemm]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q111841465|Q111841465]] | ''[[:d:Q111841465|Ana Rita Sithole]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Mosambiigi poliitik | [[poliitik]] | [[Mosambiik]] | | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | |- | [[:d:Q11977210|Q11977210]] | ''[[:d:Q11977210|Inger Nordal]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Norra botaanik (1944-2026) | [[botaanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q4575842|Østerås]]'' | |- | [[:d:Q12038039|Q12038039]] | ''[[:d:Q12038039|Miroslav Čerbák]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], member of the chamber of deputies of the parliament of the Czech Republic (1936–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Tšehhi]] | [[Brno]] | ''[[:d:Q2523901|Dolní Řasnice]]'' | |- | [[:d:Q124359533|Q124359533]] | ''[[:d:Q124359533|Leho Männiksoo]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | eesti raadioajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q125153460|Q125153460]] | ''[[:d:Q125153460|Lackland H. Bloom, Jr.]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Law professor, [[Autor|autor]], õpetlane, [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q63677188|law professor]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q131293636|Q131293636]] | ''[[:d:Q131293636|Gilles Girard]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Kanada laulja | [[laulja]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q135485022|Q135485022]] | ''[[:d:Q135485022|Raúl Aguilera Campillo]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Mehhiko|mehhiko]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Mehhiko]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q1373844|Q1373844]] | ''[[:d:Q1373844|Jost Hochuli]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Šveits|Šveits]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], tüpograaf, [[Õpetaja|õpetaja]], publitsist, graafik (1933–2026) ♂; Gutenberg Prize; member of Alliance Graphique Internationale | [[kunstnik]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Šveits]] | [[Sankt Gallen]] | | |- | [[:d:Q140368370|Q140368370]] | ''[[:d:Q140368370|Edil Aidarbekov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Kõrgõzstani arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q67221165|vexillographer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q4947670|Bosteri]]'' | ''[[:d:Q4947670|Bosteri]]'' | |- | [[:d:Q141784123|Q141784123]] | ''[[:d:Q141784123|Gary Heffern]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Soome|soomlased]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♂; member of The Penetrators | [[laulja]] | [[Soome]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Soome]] | [[Rovaniemi linn]] | |- | [[:d:Q141794637|Q141794637]] | ''[[:d:Q141794637|Adam Wolke]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-10-18 | [[Saksamaa|sakslased]] striimer, äriinimene (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q57414145|striimer]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Saksamaa]] | [[Poola]] | [[Saksamaa]] | |- | [[:d:Q16439416|Q16439416]] | ''[[:d:Q16439416|Gast Heuschling]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Luksemburgi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q1624823|Hollerich]]'' | ''[[:d:Q4844168|Differdange]]'' | |- | [[:d:Q16729809|Q16729809]] | ''[[:d:Q16729809|Larry Hibbard]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2666611|Toronto]]'' | ''[[:d:Q1925165|Fredonia]]'' | |- | [[:d:Q19729623|Q19729623]] | ''[[:d:Q19729623|Napoleon Bonaparte]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Politseinik|politseinik]] (fl. 1988–), Resort Police Chief Ogan Komering Ulu Regency, Wadir Reskrim Polda Sumsel (1965–2026) ♂ | [[politseinik]] | [[Indoneesia]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q25466187|University of Indonesia Hospital]]'' | |- | [[:d:Q20644822|Q20644822]] | ''[[:d:Q20644822|Ronald Lancaster]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Keemik|keemik]], [[Kaplan|kaplan]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1931–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Fellow of the Royal Society of Chemistry, Chartered Chemist | [[keemik]]<br/>[[kaplan]]<br/>[[õpetaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q201812|Huddersfield]]'' | | |- | [[:d:Q27876989|Q27876989]] | ''[[:d:Q27876989|Ibrahima Sory Sow]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Guinea diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | [[Conakry]] | | |- | [[:d:Q3228899|Q3228899]] | ''[[:d:Q3228899|Lee Kwan Young]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] taekwondo athlete, instructor, [[Treener|treener]], [[Sõdur|sõdur]] (1946–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>''[[:d:Q777952|instructor]]''<br/>[[treener]]<br/>[[sõdur]] | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Soul]] | [[Soul]] | |- | [[:d:Q3617157|Q3617157]] | ''[[:d:Q3617157|Angelo Pierleoni]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1962–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Celano]] | | |- | [[:d:Q3837943|Q3837943]] | ''[[:d:Q3837943|Lua Blanco]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Brasiilia|Brasiilia]] teatrinäitleja, musical theatre actor, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], filantroop, [[Tõlkija|tõlkija]] (fl. 2001–2026) (1987–2026) ♀; member of Rebeldes; child of Billy Blanco Jr. | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1954956|musical theatre actor]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q51641814|Q51641814]] | ''[[:d:Q51641814|Ann Hornaday]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], filmikriitik (1960–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Iowa City]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q5492355|Q5492355]] | ''[[:d:Q5492355|Frans Geysen]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Belgia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[dotsent]] | [[Belgia]] | [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]] | | |- | [[:d:Q5894511|Q5894511]] | ''[[:d:Q5894511|Henry Dougier]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | | |- | [[:d:Q59656177|Q59656177]] | ''[[:d:Q59656177|Robert Christopherson]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2230927|Finlayson]]'' | | |- | [[:d:Q6713139|Q6713139]] | ''[[:d:Q6713139|Mordechai Shechter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Iisraeli ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q6779522|Q6779522]] | ''[[:d:Q6779522|Mary Fell]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Worcester (Massachusetts)|Worcester]] | | |- | [[:d:Q76170545|Q76170545]] | ''[[:d:Q76170545|Sir Lionel Eldred Peter Smith-Gordon, 5th Bt.]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Person (1935–2026) ♂; child of Sir Lionel Eldred Pottinger Smith-Gordon, 4th Bt., Ellen Fletcher; spouse of Sandra Smith-Gordon | | | | | |- | [[:d:Q9654390|Q9654390]] | ''[[:d:Q9654390|Benito di Paula]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Brasiilia laulja, helilooja ja pianist | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[helilooja]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q468563|Nova Friburgo]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q10270800|Q10270800]] | ''[[:d:Q10270800|Eduardo Viana]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Portugali näitleja | [[näitleja]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q107505384|Q107505384]] | ''[[:d:Q107505384|Arnošt Kohut]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] person (1957–2026) ♂; participant in the resistance and resistance against communism | | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Prešov]]<br/>[[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q107569084|Q107569084]] | ''[[:d:Q107569084|Patrick Dele-Cole]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q109673791|Q109673791]] | ''[[:d:Q109673791|Sabri Anar]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Türgi|Türgi]] katoliku preester, Catholic bishop, Chorbishop, Roman Catholic metropolitan archbishop (1966–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q993707|Uludere]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q110783294|Q110783294]] | ''[[:d:Q110783294|Carolyn Jane Bechly]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kehalise kasvatuse õpetaja (1950–2026) ♀; child of Dan Smiley Bechly, Catherine Chabot McGinnis | ''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Illinois]] | [[California]] | |- | [[:d:Q117806237|Q117806237]] | ''[[:d:Q117806237|Juan Francisco Solórzano Foppa]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Guatemala advokaat | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[prokurör]] | [[Guatemala]] | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q12043155|Q12043155]] | ''[[:d:Q12043155|Ota Jirák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja, kujutav kunstnik, nukunäitleja, [[Miim|miim]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[miim]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q11774507|Debř]]'' | | |- | [[:d:Q1222374|Q1222374]] | ''[[:d:Q1222374|Dieter L. Kaufmann]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kokk|kokk]] (1937–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kokk]] | [[Saksamaa]] | [[Grevenbroich]] | | |- | [[:d:Q134613396|Q134613396]] | ''[[:d:Q134613396|José Furiati]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Venezuela majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Venezuela]] | | | |- | [[:d:Q138572439|Q138572439]] | ''[[:d:Q138572439|Germaine Leman-Delerive]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Arheoloog|arheoloog]] (†2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q139513847|Q139513847]] | ''[[:d:Q139513847|Michael Teubner]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Arst|arst]] (1941–2026) | [[arst]] | | [[Großrückerswalde]] | | |- | [[:d:Q141758168|Q141758168]] | ''[[:d:Q141758168|Sergio Erede]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Advokaat|advokaat]] (1940–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Genova]] | |- | [[:d:Q141760732|Q141760732]] | ''[[:d:Q141760732|Zvi Kohavi]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Professor|professor]], [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1935–2026) ♂ | [[professor]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | [[Haifa]] | |- | [[:d:Q141763284|Q141763284]] | ''[[:d:Q141763284|Leonel Nunes]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the Legislative Assembly of Madeira (1949–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1179064|Monte]]'' | ''[[:d:Q134983322|Funchal]]'' | |- | [[:d:Q141776518|Q141776518]] | ''[[:d:Q141776518|Hasan Gülay]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], keemiatehnoloog, member of the Grand National Assembly of Turkey (1946–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | [[Türgi]] | [[Akhisar]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q116790290|Gölbaşı Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141787483|Q141787483]] | ''[[:d:Q141787483|Mody Niang]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Senegal|Senegal]] [[Õpetaja|õpetaja]], school inspector, esseist, kolumnist (1945–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1958649|school inspector]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]'' | [[Senegal]] | ''[[:d:Q2981937|Koki]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q141804275|Q141804275]] | ''[[:d:Q141804275|Marcela Ortiz]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Argentina|Argentina]] person (1965–2026) ♀; spouse of Raúl Taibo | | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q54106|Tigre]]'' | |- | [[:d:Q141806870|Q141806870]] | ''[[:d:Q141806870|Patricio Alfredo Sánchez Molinari]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141823601|Q141823601]] | ''[[:d:Q141823601|Sadananda Hegde]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Perearst]] (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[Perearst]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141839210|Q141839210]] | ''[[:d:Q141839210|Clara Joana]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, telesarjanäitleja, filminäitleja (1941–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q20068961|Q20068961]] | ''[[:d:Q20068961|Olga Osijik]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] teatrinäitleja (1947–2026) ♀; Ukraina rahvakunstnik, Ukraina teeneline kunstnik | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q2445553|Stara Vyzhivka]]'' | | |- | [[:d:Q21509505|Q21509505]] | ''[[:d:Q21509505|Alan Cribb]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Botaanik|botaanik]], [[Algoloog|algoloog]] (1925–2026) ♂; Australian Natural History Medallion; spouse of Joan Cribb | [[botaanik]]<br/>[[algoloog]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q1009253|Ipswich]]'' | | |- | [[:d:Q27529086|Q27529086]] | ''[[:d:Q27529086|Nikola Ostojic]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Maletaja|maletaja]] (1972–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q2844286|Q2844286]] | ''[[:d:Q2844286|Maarten Spanjer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Hollandi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q282729|Ouderkerk aan de Amstel]]'' | |- | [[:d:Q3158510|Q3158510]] | ''[[:d:Q3158510|Jacques Charlin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Esperantist|esperantist]], [[Jurist|jurist]] (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[esperantist]]<br/>[[jurist]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3260315|Q3260315]] | ''[[:d:Q3260315|Louis-André Dacoury-Tabley]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | poliitik, Elevandiluurannik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q18592055|Gagnoa]]'' | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q327073|Q327073]] | ''[[:d:Q327073|Denis Boytsov]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] poksija (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Orjol]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q3424313|Q3424313]] | ''[[:d:Q3424313|Deva]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[India|India]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1988–) (1950–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q380265|Q380265]] | [[Ryū Murakami]] | data-sort-value="1952" | 1952-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | jaapani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[muusik]] | [[Jaapan]] | [[Sasebo]] | | |- | [[:d:Q3899465|Q3899465]] | ''[[:d:Q3899465|Per Haftorsen]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Norra]] | [[Haugesund]] | ''[[:d:Q47392626|Haugesund hospital]]'' | |- | [[:d:Q47501279|Q47501279]] | ''[[:d:Q47501279|Marianne Helms]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♀ | [[muusikateadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q56749323|Q56749323]] | ''[[:d:Q56749323|István Szekeres]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Ungari ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q56787172|Q56787172]] | ''[[:d:Q56787172|Robert S. Knox]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-13<br/>1931 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] biofüüsik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Max Delbrück Prize in Biological Physics; notable work [[Fotosüntees|fotosüntees]] | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1085963|Franklin]]'' | | |- | [[:d:Q57768037|Q57768037]] | ''[[:d:Q57768037|Georgy Sidorov]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1961–2026) ♂; Russian government prize for science and technology, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology, honorary titles of the Republic of Bashkortostan, Order of Salavat Yulayev | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2569709|Tashtamak]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q61135944|Q61135944]] | ''[[:d:Q61135944|Möcähit Äxmätcanof]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1950–2026) ♂; Merited teacher of Tatarstan Republic | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q19904895|Türeş]]'' | | |- | [[:d:Q62020942|Q62020942]] | ''[[:d:Q62020942|Abdulaziz Al-Shahrani]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Saudi Araabia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Abhā]] | | |- | [[:d:Q7162547|Q7162547]] | ''[[:d:Q7162547|Penehupifo Pohamba]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Namiibia|Namiibia]] [[Ämmaemand]], [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♀; spouse of [[Hifikepunye Pohamba]] | [[Ämmaemand]]<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[poliitik]] | [[Namiibia]] | [[Ohangwena piirkond|Ohangwena ringkond]] | | |- | [[:d:Q75383495|Q75383495]] | ''[[:d:Q75383495|Rudolf Graf von Schönburg-Glauchau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Person (1932–2026) ♂; child of Friedrich Carl Graf von Schönburg-Glauchau, Countess Maria Anna von Baworów-Baworowska; spouse of Princess Marie Louise of Prussia | | | | | |- | [[:d:Q7815546|Q7815546]] | ''[[:d:Q7815546|Tom DeSimone]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]] (1939–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | | |- | [[:d:Q8062356|Q8062356]] | ''[[:d:Q8062356|Yvette Bíró]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], filmikriitik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1930–2026) ♀; Parallel Culture Awards, Béla Balázs Award | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Budapest]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q85224559|Q85224559]] | ''[[:d:Q85224559|Lajos Kollár]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1948–2026) ♂; Award for Excellent Work, Tüke Prize, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst | [[kirurg]]<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Pécs]] | | |- | [[:d:Q102163941|Q102163941]] | ''[[:d:Q102163941|James W. McCoy]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]] (1935–2026) ♂ | [[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Staten Island]] | |- | [[:d:Q10307266|Q10307266]] | ''[[:d:Q10307266|Joaquim Letria]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Portugali ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q1083880|Q1083880]] | ''[[:d:Q1083880|Christine von Weizsäcker]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], keskkonnakaitsja (1944–2026) ♀; Max Born-Medaille, Terre de Femmes Prize; spouse of Ernst Ulrich von Weizsäcker | [[bioloog]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Pforzheim]] | | |- | [[:d:Q1252203|Q1252203]] | ''[[:d:Q1252203|Douglas Dunn]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik, lühijuttude kirjutaja, [[Professor|professor]] (1942–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Cholmondeley Award, Eric Gregory Award, Geoffrey Faber Memorial Prize, King’s / Queen’s Gold Medal for Poetry, Fellow of the Royal Society of Literature, [[Somerset Maughami auhind]], Hawthornden Prize, St Andrewsi ülikooli audoktor; member of Royal Society of Literature | [[luuletaja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[professor]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3797631|Inchinnan]]'' | | |- | [[:d:Q12524978|Q12524978]] | ''[[:d:Q12524978|Yadi Timo]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Indoneesia näitleja | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | [[Bogor]] | | |- | [[:d:Q129947737|Q129947737]] | ''[[:d:Q129947737|Lajos Nagy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Arst|arst]], publitsist (1933–2026) ♂; Kőrösi Csoma Sándor commemorative plaquette | [[arst]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q1092579|Ernei]]'' | [[Sfântu Gheorghe]] | |- | [[:d:Q130382887|Q130382887]] | ''[[:d:Q130382887|Suzanne Nyiranyamibwa]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Rwanda laulja | [[laulja]] | [[Rwanda]] | | | ''[[:d:Q115090447|Rusororo Cemetery]]'' |- | [[:d:Q13422686|Q13422686]] | ''[[:d:Q13422686|Hermann Höllenreiner]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Vang|vang]] (1933–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[vang]] | [[Saksamaa]] | [[Hagen]] | | |- | [[:d:Q139065432|Q139065432]] | ''[[:d:Q139065432|Carlos Bissolino]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Argentina|Argentina]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Dotsent|dotsent]] (1952–2026) ♂ | [[kunstnik]]<br/>[[dotsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q1134710|Italian Hospital of Buenos Aires]]'' | |- | [[:d:Q141756595|Q141756595]] | ''[[:d:Q141756595|Pavel Anton]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Moldova|Moldova]] [[Dirigent|dirigent]], klassikalise muusika helilooja (1936–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>''[[:d:Q21680663|klassikalise muusika helilooja]]'' | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q141769970|Q141769970]] | ''[[:d:Q141769970|John Emeleus]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], õpetlane, [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]] (1938–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q104362149|Dunmurry]]'' | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141797066|Q141797066]] | ''[[:d:Q141797066|Noel Ward]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õhuväeohvitser, joonistaja (1947–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q836942|Featherston]]'' | ''[[:d:Q12858484|Hobsonville]]'' | |- | [[:d:Q141838502|Q141838502]] | ''[[:d:Q141838502|Iwan Bottse]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Suriname|Suriname]]-[[Madalmaade Kuningriik|madalmaade kuningriik]] raadiosaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], radio program designer (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q112120568|radio program designer]]'' | [[Suriname]]<br/>[[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q15072199|Q15072199]] | ''[[:d:Q15072199|Andrey Nikolaevitsj Medvedev]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1952–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q1598715|Q1598715]] | ''[[:d:Q1598715|James Creitz]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Madison]] | | |- | [[:d:Q1642970|Q1642970]] | ''[[:d:Q1642970|Mariusz Strzałka]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] vehkleja (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Poola]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q19612544|Q19612544]] | ''[[:d:Q19612544|Soner Olgun]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Türgi muusik | [[helilooja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q207998|Fethiye]]'' | | |- | [[:d:Q19975570|Q19975570]] | ''[[:d:Q19975570|Hyron Andrews]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Paarl]] | ''[[:d:Q910030|Sainte-Marie-de-Ré]]'' | |- | [[:d:Q356376|Q356376]] | ''[[:d:Q356376|Sam Noto]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | | |- | [[:d:Q4074492|Q4074492]] | ''[[:d:Q4074492|Yauhen Babosaw]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] lektor, [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Filosoof|filosoof]], kulturoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Austuse märk]], Byelorussian SSR State Prize, Honoured Scientist of the Republic of Belarus; member of Białoruskie Zrzeszenie Socjologiczne | ''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Rjazan]] | | |- | [[:d:Q4111012|Q4111012]] | ''[[:d:Q4111012|Viktor (Pivovarov)]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Peapiiskop|peapiiskop]], [[Diakon|diakon]] (1937–2026) ♂ | [[peapiiskop]]<br/>[[diakon]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4108224|Verkh-Katunskoye]]'' | [[Slavjansk-na-Kubani]] | |- | [[:d:Q4116842|Q4116842]] | ''[[:d:Q4116842|Pirouz Mojtahedzadeh]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Iraan|Iraan]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Geograaf|geograaf]], [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[geograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1286144|Nur County]]'' | | |- | [[:d:Q4348163|Q4348163]] | [[Paavo Rantanen]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Soome diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Soome]] | [[Jyväskylä linn]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q5095153|Q5095153]] | ''[[:d:Q5095153|Chiaki Ishii]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Jaapan|Jaapan]]-[[Brasiilia|brasiilia]] judoka (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q374477|Ashikaga]]'' | | |- | [[:d:Q5223004|Q5223004]] | ''[[:d:Q5223004|Dariusz Kołodziejczyk]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q52608982|Q52608982]] | ''[[:d:Q52608982|Jacqueline Van Quaille]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Belgia|Belgia]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]], esineja, [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1938–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]''<br/>[[ooperilaulja]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q680916|Gentbrugge]]'' | ''[[:d:Q21768633|De Panne]]'' | |- | [[:d:Q54963146|Q54963146]] | ''[[:d:Q54963146|Rudolf Millonig]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Austria skulptor | [[skulptor]] | [[Austria]] | [[Hall in Tirol]] | | |- | [[:d:Q5859408|Q5859408]] | ''[[:d:Q5859408|Fernando Confessore]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Argentina|Argentina]] meteoroloog (fl. 1992–2026) (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5985267|Q5985267]] | ''[[:d:Q5985267|Lázaro Covadlo]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q10355417|advertising person]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Sitges]] | |- | [[:d:Q600757|Q600757]] | ''[[:d:Q600757|Árpád Néda]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Rumeenia füüsik | [[füüsik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12725173|Sâncraiu]]'' | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q60485062|Q60485062]] | ''[[:d:Q60485062|Zhor El Horr]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Maroko|Maroko]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1947–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Maroko]] | [[Casablanca]] | | |- | [[:d:Q60989784|Q60989784]] | ''[[:d:Q60989784|Vladyslav Matskevich]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q20093820|Taydut]]'' | | |- | [[:d:Q6211962|Q6211962]] | ''[[:d:Q6211962|Joe Redner]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q63977291|Q63977291]] | [[Peeter Zoova]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Eesti sõudja | [[sõudja]] | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q6830740|Q6830740]] | ''[[:d:Q6830740|Michael Gray]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Palm Desert]] | |- | [[:d:Q68583318|Q68583318]] | ''[[:d:Q68583318|Mehdi Moradpour]]'' | data-sort-value="1979" | 1979 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlk|tõlk]] (1979–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlk]] | | [[Teheran]] | | |- | [[:d:Q7045350|Q7045350]] | ''[[:d:Q7045350|Noah Adams]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–2026) (1942–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q725562|Ashland]]'' | ''[[:d:Q49000|Yellow Springs]]'' | |- | [[:d:Q8053790|Q8053790]] | ''[[:d:Q8053790|Giorgos Vardinogiannis]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Kreeka|Kreeka]] äriinimene (fl. 1963–2026) (1936–2026) ♂; child of Ioannis Vardinogiannis, Chrysí Theodorouláki | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20203316|Episkopi]]'' | ''[[:d:Q992348|Marousi]]'' | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q85871529|Q85871529]] | ''[[:d:Q85871529|Jacqueline Paulette Drouilly Yurich]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Tšiili|Tšiili]] university student (†2026) ♀ | ''[[:d:Q315247|university student]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | | |- | [[:d:Q86190031|Q86190031]] | ''[[:d:Q86190031|Zdeněk Müller]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1935–2026) ♂; City of Brno Award, Cena Jože Plečnika | [[arhitekt]] | | [[Česká Třebová]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q93120947|Q93120947]] | ''[[:d:Q93120947|Rinze Visser]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor of De Fryske Marren, municipal councillor of Lemsterland (1938–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q144091|Lemmer]]'' | ''[[:d:Q144091|Lemmer]]'' | |- | [[:d:Q1101154|Q1101154]] | ''[[:d:Q1101154|Cliff Hagan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1956–1969) (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q494295|Owensboro]]'' | | |- | [[:d:Q110728523|Q110728523]] | ''[[:d:Q110728523|Mohammad Solaiman]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Bangladesh|bangladesh]] õpetlane, chancellor (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q61061|chancellor]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Bangladesh]] | ''[[:d:Q3346765|Sitakunda Upazila]]''<br/>''[[:d:Q1074991|Chattogram District]]'' | ''[[:d:Q1074991|Chattogram District]]''<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q111231015|Q111231015]] | ''[[:d:Q111231015|Huguette Domange]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Harfist|harfimängija]], muusikapedagoog (1923–2026) ♀; child of Édouard Domange, Françoise Duroyaume | [[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VIII ringkond|Pariisi 8. ringkond]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1177786|Q1177786]] | ''[[:d:Q1177786|Miklós Miskolczi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂; Golden Pen | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ungari]] | [[Subotica]] | | |- | [[:d:Q124219023|Q124219023]] | ''[[:d:Q124219023|Mohammad Solaiman Salim]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q132201050|Q132201050]] | ''[[:d:Q132201050|Miloš Slemenský]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q136668467|Q136668467]] | ''[[:d:Q136668467|Mariela Ramírez]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Venezuela arhitekt | [[arhitekt]] | [[Venezuela]] | | | |- | [[:d:Q1371764|Q1371764]] | ''[[:d:Q1371764|Martin Schumacher]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q4356|Wedel]]'' | | |- | [[:d:Q139352566|Q139352566]] | ''[[:d:Q139352566|Jochen Heuveldop]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Metsateadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q21244999|metsateadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141745848|Q141745848]] | ''[[:d:Q141745848|Danny Watson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] telesaatejuht, raadiosaatejuht, karateka (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q9017214|karateka]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141748838|Q141748838]] | ''[[:d:Q141748838|Jonas Stentäpp]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Rootsi|rootslased]] [[Muusik|muusik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1975–2026) ♂; member of Hjalle & Heavy, Mimikry | [[muusik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | | [[Falun]] | |- | [[:d:Q141752049|Q141752049]] | ''[[:d:Q141752049|Eva Hochstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] günekoloog, obstetrician (1960–2026) ♀; child of Manfred Paul Hochstein | ''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q13638192|obstetrician]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141756547|Q141756547]] | ''[[:d:Q141756547|Moustafa Mawaldi]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Second Syrian Republic-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Süüria|süüria]] [[Professor|professor]], [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; spouse of Mahā Shaʻʻār | [[professor]]<br/>[[teadlane]] | ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | |- | [[:d:Q141797488|Q141797488]] | ''[[:d:Q141797488|José Armando Cevallos Herrera]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Sisulooja]], [[Suunamudija|suunamudija]], tiktokker, [[Juutuuber]] (1999–2026) ♂; member of José Armando and José Luis Cevallos Herrera | [[Sisulooja]]<br/>[[suunamudija]]<br/>''[[:d:Q94791573|tiktokker]]''<br/>[[Juutuuber]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q773238|Milagro]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q141797685|Q141797685]] | ''[[:d:Q141797685|José Luis Cevallos Herrera]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Sisulooja]], [[Suunamudija|suunamudija]], tiktokker, [[Juutuuber]] (1999–2026) ♂; member of José Armando and José Luis Cevallos Herrera | [[Sisulooja]]<br/>[[suunamudija]]<br/>''[[:d:Q94791573|tiktokker]]''<br/>[[Juutuuber]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q773238|Milagro]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q15061478|Q15061478]] | ''[[:d:Q15061478|Yury Chashin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q15444540|Q15444540]] | ''[[:d:Q15444540|Philippe Maurice Tondeur]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Šveitsi matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Zürich]] | ''[[:d:Q577964|Champaign]]'' | |- | [[:d:Q1889124|Q1889124]] | ''[[:d:Q1889124|Richard Riehle]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1787576|Menomonee Falls]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q19278767|Q19278767]] | ''[[:d:Q19278767|Eckhard Most]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q24938704|Q24938704]] | ''[[:d:Q24938704|Leonid Belovinsky]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂; Merited worker of culture of the Russian Federation | [[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Šadrinsk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2919107|Q2919107]] | ''[[:d:Q2919107|Germán Quintero]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Colombia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | | |- | [[:d:Q3506952|Q3506952]] | ''[[:d:Q3506952|Rudolf Křesťan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1943–2026) ♂; spouse of Magdalena Křesťanová | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q455567|Q455567]] | ''[[:d:Q455567|Bo Johansson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Rootsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q3353573|Kristdala]]'' | [[Kalmar]] | |- | [[:d:Q4584486|Q4584486]] | ''[[:d:Q4584486|Eli Rygg]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Laulja|laulja]], lastekirjanik, telesaatejuht, miljøarbeider (1955–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q130266786|miljøarbeider]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q6515985|Veblungsnes]]'' | | ''[[:d:Q6493711|Jeløy Church]]'' |- | [[:d:Q46984652|Q46984652]] | ''[[:d:Q46984652|Jorge Dubanced]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Argentina|Argentina]] jalgpallur (fl. 1967–1981) (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q4859022|Q4859022]] | ''[[:d:Q4859022|Barbara Jay]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] džässmuusik, [[Laulja|laulja]], jazz singer (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q4867191|Q4867191]] | ''[[:d:Q4867191|Basil Ince]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | sprinter, Trinidad ja Tobago | ''[[:d:Q4009406|sprinter]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | | | |- | [[:d:Q54985651|Q54985651]] | ''[[:d:Q54985651|Horst Bohne]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Non-fiction writer, regional writer (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q21140478|regional writer]]'' | | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q56061910|Q56061910]] | ''[[:d:Q56061910|Betty Valasi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q59155192|Q59155192]] | ''[[:d:Q59155192|Abdul Hai]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1990519|Munshiganj District]]'' | | |- | [[:d:Q61454111|Q61454111]] | ''[[:d:Q61454111|Maria Luise Prean-Bruni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Austria|Austria]] [[Misjonär|misjonär]], [[Autor|autor]] (1939–2026) ♀; Sign of honour of Tirol | [[misjonär]]<br/>[[autor]] | [[Austria]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q6271264|Q6271264]] | ''[[:d:Q6271264|Jon Morris]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, color commentator (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q3276037|color commentator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q700497|Q700497]] | ''[[:d:Q700497|Franz Xaver Ölzant]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Austria skulptor | [[skulptor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kunstnik]] | [[Austria]] | [[Oberzeiring]] | [[Pfaffenschlag bei Waidhofen an der Thaya]] | |- | [[:d:Q7191961|Q7191961]] | ''[[:d:Q7191961|Pierre-André Kombila]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Gaboni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Gabon]] | | | |- | [[:d:Q115943319|Q115943319]] | ''[[:d:Q115943319|Aḥmad Zakarīyā Shalaq]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Egiptuse kirjanik | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12235113|كفر الحما]]'' | | |- | [[:d:Q11851325|Q11851325]] | ''[[:d:Q11851325|Anders Pape Møller]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂ | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1222888|Q1222888]] | ''[[:d:Q1222888|Dieter Stiefel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Austria|Austria]] economic historian, [[Õppejõud|õppejõud]], sotsiaalteadlane, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1946–2026) ♂; Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Kardinal-Innitzer-Preis | ''[[:d:Q17488363|economic historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''<br/>[[majandusteadlane]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q123491|Q123491]] | ''[[:d:Q123491|Gerold Späth]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Šveits|Šveits]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1970–2026) (1939–2026) ♂; Alfred Döblin Prize, Gottfried-Keller-Preis, Conrad Ferdinand Meyer Prize, Georg Mackensen Literary Prize; member of Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[luuletaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q688539|Rapperswil]]'' | | |- | [[:d:Q125354835|Q125354835]] | ''[[:d:Q125354835|Бобро Михайло Архипович]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Person (1936–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q126453104|Q126453104]] | ''[[:d:Q126453104|Ana Lupez]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Argentina|Argentina]] vedette, [[Näitleja|näitleja]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], äriinimene (1944–2026) | ''[[:d:Q3178518|vedette]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q9001103|Guaymallén]]'' | | |- | [[:d:Q12771155|Q12771155]] | ''[[:d:Q12771155|Martin Petrenko]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Slovakkia filmirežissöör | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q479400|Rákoš]]'' | | |- | [[:d:Q12843457|Q12843457]] | ''[[:d:Q12843457|Növrəstə Yusifova]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaani NSV]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Snaiper]] (1952–2026) ♀ | [[Snaiper]] | [[Aserbaidžaani NSV]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q1324026|Q1324026]] | ''[[:d:Q1324026|Hans Günther van Allen]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[linnapea]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2974|Haan]]'' | | |- | [[:d:Q141746410|Q141746410]] | ''[[:d:Q141746410|Toluwanisings]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Laulja|laulja]], Christian minister (1985–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Nigeeria]] | [[Osuni osariik]] | | |- | [[:d:Q141753122|Q141753122]] | ''[[:d:Q141753122|Thomas H. Buxton]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], Latin teacher (1940–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q101444703|Latin teacher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2023662|Blowing Rock]]'' | ''[[:d:Q2374047|West Columbia]]'' | |- | [[:d:Q141778248|Q141778248]] | ''[[:d:Q141778248|Charmienne Harker]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1924–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q15453537|Q15453537]] | ''[[:d:Q15453537|Albert Raasch]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Saksamaa|sakslased]] keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Saarland Order of Merit | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q541681|Großenbrode]]'' | ''[[:d:Q642144|Molfsee]]'' | |- | [[:d:Q15982226|Q15982226]] | ''[[:d:Q15982226|Rita Vorperian]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Armeenia kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | | |- | [[:d:Q16657983|Q16657983]] | ''[[:d:Q16657983|Angelo Groppelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Itaalia|Itaalia]] kuulitõukaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]'' | [[Itaalia]] | [[Varese]] | [[Varese]] | |- | [[:d:Q198341|Q198341]] | ''[[:d:Q198341|Jorge Fernando Castro]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Argentina|Argentina]] poksija (1967–2026) ♂; WBA World Middleweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1026633|Caleta Olivia]]'' | ''[[:d:Q967746|Morón]]'' | |- | [[:d:Q2018364|Q2018364]] | ''[[:d:Q2018364|Vincent Denson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Chester]] | | |- | [[:d:Q2494817|Q2494817]] | ''[[:d:Q2494817|Michael Cremo]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], esseist (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q331380|Schenectady]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2848130|Q2848130]] | ''[[:d:Q2848130|André Ledran]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q242091|Carentan]]'' | | |- | [[:d:Q29359354|Q29359354]] | ''[[:d:Q29359354|I͡Uriĭ Perepletkin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, toimetaja (1938–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], Merited worker of culture of the Russian Federation, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Medal "For the Tapping of the Subsoil and Expansion of the Petrochemical Complex of Western Siberia" | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Hantõ-Mansiisk]] | [[Tjumen]] | |- | [[:d:Q31705888|Q31705888]] | ''[[:d:Q31705888|Cheruvayal Raman]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[India|India]] person (1952–2026) ♂ | | [[India]] | | | |- | [[:d:Q3286936|Q3286936]] | ''[[:d:Q3286936|Manuel Sanjulián]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Hispaania kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q109517242|comics creator]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Sitges]] | |- | [[:d:Q39391201|Q39391201]] | ''[[:d:Q39391201|Valerii Gromak]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Valgevene matemaatik | [[teadlane]]<br/>[[matemaatik]] | [[Valgevene NSV]]<br/>[[Valgevene]] | [[Mir (Valgevene)|Mir]] | | |- | [[:d:Q438492|Q438492]] | ''[[:d:Q438492|Michael Forest]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Lendur|lendur]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1953–2013) (1929–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>[[lendur]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q639259|Harvey]]'' | ''[[:d:Q211629|Sparks]]'' | |- | [[:d:Q4734776|Q4734776]] | ''[[:d:Q4734776|Alpay]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Türgi laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q131637411|Medical Park Antalya Hospital]]'' | ''[[:d:Q4822451|Cebeci Asri Cemetery]]'' |- | [[:d:Q4803701|Q4803701]] | ''[[:d:Q4803701|Asbjørn Eide]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Norra|norralased]] lawyer (jurist) in Norway, Director of Peace Research Institute Oslo (1933–2026) ♂; spouse of Wenche Barth Eide | ''[[:d:Q124479370|lawyer (jurist) in Norway]]'' | [[Norra]] | [[Vossi vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q526713|Q526713]] | ''[[:d:Q526713|Luigi Malice]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Itaalia maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | ''[[:d:Q54578|Brancaleone]]'' | |- | [[:d:Q5397778|Q5397778]] | ''[[:d:Q5397778|Pentti Mutikainen]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Soome muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Soome]] | [[Kesälahti vald]] | [[Hausjärvi vald]] | |- | [[:d:Q5750383|Q5750383]] | ''[[:d:Q5750383|Carlos Fredi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q518660|Las Rosas]]'' | ''[[:d:Q259498|Rafaela]]'' | |- | [[:d:Q5963415|Q5963415]] | ''[[:d:Q5963415|Stefan Lord]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Rootsi|rootslased]] darts player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q18574233|darts player]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q61597990|Q61597990]] | ''[[:d:Q61597990|Jack Kirksey]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q6742359|Q6742359]] | ''[[:d:Q6742359|Malcolm H. Wiener]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog (1935–2026) ♂; member of [[Kuninglik Kirjanduse, Ajaloo ja Muististe Akadeemia]] | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Qingdao Shi]]<br/>[[Hiina (maa)|Hiina]] | | |- | [[:d:Q87400372|Q87400372]] | ''[[:d:Q87400372|François-Marie Dermine]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Kanada|Kanada]] [[Teoloog|teoloog]] (1949–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Kanada]] | [[Saint-Hyacinthe]] | | |- | [[:d:Q8901496|Q8901496]] | ''[[:d:Q8901496|Martha Tilaar]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] äriinimene (1937–2026) ♀; honoris causa, Cultural Merit Star, Tatler 500 Indonesia; spouse of H.A.R. Tilaar | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4079521|Kebumen]]'' | | |- | [[:d:Q9374079|Q9374079]] | ''[[:d:Q9374079|Wiktor Legowicz]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Poola|poolakad]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], radio editor (1949–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta, Ostre Pióro; member of Stowarzyszenie Dziennikarzy Polskich, Stowarzyszenie Dziennikarzy Rzeczypospolitej Polskiej; child of Jan Legowicz | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]'' | [[Poola]] | [[Tomaszów Mazowiecki]] | | ''[[:d:Q2790054|Powązki Military Cemetery]]'' |- | [[:d:Q95147693|Q95147693]] | ''[[:d:Q95147693|Iva Opravilová]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1946–2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | | ''[[:d:Q2720391|Loděnice]]'' | | |- | [[:d:Q95450351|Q95450351]] | ''[[:d:Q95450351|Emil Tuma]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Botaanik|botaanik]] (1928–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[botaanik]] | [[Tšehhi]] | [[Nymburk]] | [[Rumburk]] | |- | [[:d:Q102168920|Q102168920]] | ''[[:d:Q102168920|Graham Keith Zelmer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Matemaatik|matemaatik]] (1939–2026) | [[matemaatik]] | | [[Winnipeg]] | | |- | [[:d:Q107319460|Q107319460]] | ''[[:d:Q107319460|Ian Robinson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] lifeguard, rahukohtunik (1935–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q111686770|Q111686770]] | ''[[:d:Q111686770|Jacob Hart]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Iisraeli arst | [[arst]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q113467443|Q113467443]] | ''[[:d:Q113467443|Dorothy Saxe]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Filantroop (1926–2026) ♀; Aileen Osborn Webb Award for Philanthropy; spouse of George Saxe | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | | ''[[:d:Q989282|Michigan City]]'' | ''[[:d:Q74195|Menlo Park]]'' | |- | [[:d:Q11738696|Q11738696]] | ''[[:d:Q11738696|Ken Friar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Islington]] | | |- | [[:d:Q12788330|Q12788330]] | ''[[:d:Q12788330|Ema Umek]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Sloveenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arhivaar]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q131862193|Q131862193]] | ''[[:d:Q131862193|Michal Novák]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Slovakkia]] | | | |- | [[:d:Q141718063|Q141718063]] | ''[[:d:Q141718063|Parvinder Singh Jhota]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[India|India]] aktivist, kabaddi player (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q2573916|Mansa]]'' | |- | [[:d:Q141734605|Q141734605]] | ''[[:d:Q141734605|María Asunción Milá]]'' | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Inimõiguste aktivist (1919–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | | [[Barcelona]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q141735233|Q141735233]] | ''[[:d:Q141735233|James Robertson (American prisoner)]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Vang|vang]] (1962–2026) ♂ | [[vang]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141738387|Q141738387]] | ''[[:d:Q141738387|Renaye Kramer]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Teatriprodutsent]] (1951–2026) ♀; spouse of David Kramer | [[Teatriprodutsent]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Worcester (LAV)|Worcester]] | [[Kaplinn]] | |- | [[:d:Q1438992|Q1438992]] | ''[[:d:Q1438992|Richard Gray]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] video game developer, video game designer (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|video game developer]]''<br/>''[[:d:Q18882335|video game designer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Haven]] | | |- | [[:d:Q1462590|Q1462590]] | ''[[:d:Q1462590|Friedrich Ulfers]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], kirjanduskriitik, Germanist (1934–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Gießen]] | | |- | [[:d:Q15131405|Q15131405]] | ''[[:d:Q15131405|Vasile Ionescu]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Rumeenia kirjanik | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2721618|Tulnici]]'' | | |- | [[:d:Q16093343|Q16093343]] | ''[[:d:Q16093343|Carlos Eduardo Jaramillo]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Ecuadori luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q944697|Loja]]'' | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q16535849|Q16535849]] | ''[[:d:Q16535849|Башкаленко, Александр Константинович]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Poliitik|poliitik]], [[Kuberner|kuberner]] (1961–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[poliitik]] | | [[Mahhatškala]] | | |- | [[:d:Q1674656|Q1674656]] | ''[[:d:Q1674656|Rita Klöpper]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q1702112|Q1702112]] | ''[[:d:Q1702112|Martina Arroyo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], sot­siaaltöötaja, muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Laulja|laulja]] (1936–2026) ♀; Kennedy Center Honors, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q18548229|Q18548229]] | ''[[:d:Q18548229|Timotei Stuparu]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q4847426|Țigănești]]'' | | |- | [[:d:Q1991461|Q1991461]] | ''[[:d:Q1991461|Nikolaus Gerhart]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Skulptor|skulptor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Schwabing Art Prize, Märkisch Scholarship for Fine Arts; member of Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[skulptor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Starnberg]] | | |- | [[:d:Q20029499|Q20029499]] | ''[[:d:Q20029499|Andrzej Kułakowski]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Poola|poolakad]] [[Arst|arst]] (1929–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Polonia Restituta, kuldne teeneterist (Poola), Commander of the Order of Polonia Restituta, Knight of the Order of Polonia Restituta | [[arst]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q20071647|Q20071647]] | ''[[:d:Q20071647|Yael Shaltieli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1946–2026) ♀ | | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1743479|Kiryat Tiv'on]]'' | | |- | [[:d:Q2141319|Q2141319]] | ''[[:d:Q2141319|Netinho]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Brasiilia laulja | [[laulja]] | [[Brasiilia]] | [[Bahia osariik]]<br/>''[[:d:Q1764163|Santo Antônio de Jesus]]'' | [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]] | |- | [[:d:Q2272893|Q2272893]] | ''[[:d:Q2272893|Sergei Predybaylov]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Venemaa|venelased]] käsipallur (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q815245|Belaya Glina]]'' | [[Astrahan]] | |- | [[:d:Q2898405|Q2898405]] | ''[[:d:Q2898405|Bernard Pagès]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Cahors]] | [[Nice]] | |- | [[:d:Q4357779|Q4357779]] | ''[[:d:Q4357779|Heikki Mälkiä]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Soome|soomlased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1958–2026) ♂; retired number | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Soome]] | [[Imatra linn]] | | |- | [[:d:Q4655067|Q4655067]] | ''[[:d:Q4655067|AVS Raju]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india ärimagnaat (1937–2026) ♂; Padma Shri in trade and industry | ''[[:d:Q911554|ärimagnaat]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q5181515|Q5181515]] | ''[[:d:Q5181515|Craig Symonds]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | ''[[:d:Q1493121|sõjaajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | | |- | [[:d:Q54861461|Q54861461]] | ''[[:d:Q54861461|Alan Mandell]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Filminäitleja, telesarjanäitleja (1927–2026) ♂; spouse of Elizabeth Heller Mandell | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q5622176|Q5622176]] | ''[[:d:Q5622176|Guy Conti]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | | |- | [[:d:Q6219124|Q6219124]] | ''[[:d:Q6219124|John Angus]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q6253388|Q6253388]] | ''[[:d:Q6253388|John Price]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], Member of the New South Wales Legislative Assembly, Deputy Speaker of the New South Wales Legislative Assembly (1939–2026) ♂; Member of the Order of Australia, Centenary Medal | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q14934892|Mayfield]]'' | | |- | [[:d:Q65218570|Q65218570]] | ''[[:d:Q65218570|Zoltán Telek]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ungari|Ungari]] kooliõpetaja, kujutav kunstnik (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Ungari]] | [[Balassagyarmat]] | | |- | [[:d:Q6554288|Q6554288]] | ''[[:d:Q6554288|Régine Mihal Friedman]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Iisrael|Iisrael]] film theorist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q17391605|film theorist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q68004638|Q68004638]] | ''[[:d:Q68004638|Georg Moesta]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Advokaat|advokaat]] (1963–2026) ♂ | [[advokaat]] | | ''[[:d:Q521148|Boppard]]'' | | |- | [[:d:Q7146900|Q7146900]] | ''[[:d:Q7146900|Pat Karney]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q7176039|Q7176039]] | ''[[:d:Q7176039|Peter Nagy]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Fotograaf|fotograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (active c. 1986) (1959–2026) ♂ | [[fotograaf]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bridgeport]] | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q73015764|Q73015764]] | ''[[:d:Q73015764|Salah Uddin Ahmed]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q739497|Q739497]] | ''[[:d:Q739497|Albert Houssiau]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Belgia|Belgia]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Liege, emeritus bishop (1924–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q210003|Halle]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q86001370|Q86001370]] | ''[[:d:Q86001370|Aqşin Ağkəmərli]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arst|arst]] (1960–2026); member of Union of Azerbaijani Writers | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[arst]] | | ''[[:d:Q765501|Shabestar]]'' | | |- | [[:d:Q87560598|Q87560598]] | ''[[:d:Q87560598|Helen Branswell]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Kanada|Kanada]] science journalist, medical journalist (fl. 1986–) (1956–2026) ♀; Nieman Fellowship | ''[[:d:Q17433421|science journalist]]''<br/>''[[:d:Q88208062|medical journalist]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q93224106|Q93224106]] | ''[[:d:Q93224106|Guido Mazzotta]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-10-13 | [[Teoloog|teoloog]], [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q96939532|Q96939532]] | ''[[:d:Q96939532|Peter Deicke]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Saksamaa|sakslased]] riding coach, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q42362934|riding coach]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q1061893|Q1061893]] | ''[[:d:Q1061893|Liu Changcheng]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hiina|Hiina]]-[[Saksamaa|sakslased]] võrkpallur, võrkpallitreener (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q20730881|võrkpallitreener]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Peking]] | | |- | [[:d:Q106247882|Q106247882]] | ''[[:d:Q106247882|Marialena Karmpouri]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q112394550|Q112394550]] | ''[[:d:Q112394550|Johannes Bircher]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Šveits|Šveits]] [[Arst|arst]] (1933–2026) ♂ | [[arst]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | ''[[:d:Q67294|Meikirch]]''<br/>[[Berni kanton]] | |- | [[:d:Q113821441|Q113821441]] | ''[[:d:Q113821441|Ori Goldberg]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], Middle East specialist (1975–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q100319837|Middle East specialist]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q1249880|Q1249880]] | ''[[:d:Q1249880|Rolf Nyhus]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Norra|norralased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], sports executive (1942–2026) ♂; Kongens fortjenstmedalje i gull, Medal of St. Hallvard, NIVs Ærespris | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q13119635|Q13119635]] | ''[[:d:Q13119635|Madhu Kambikar]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | India näitleja | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q223517|Ahilyanagar]]'' | | |- | [[:d:Q131731740|Q131731740]] | ''[[:d:Q131731740|Juan Rodríguez]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Advokaat|advokaat]] (†2026) ♂; child of Juan Rodríguez Lozano; spouse of María de la Purificación Zapatero | [[advokaat]] | [[Hispaania]] | [[León (Hispaania)|León]] | | |- | [[:d:Q136583413|Q136583413]] | ''[[:d:Q136583413|Henning Gleim]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Advokaat|advokaat]] (1942–2026) ♂ | [[advokaat]] | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q141724158|Q141724158]] | ''[[:d:Q141724158|Omar Ribeiro Thomaz]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane, antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Campinas]] | ''[[:d:Q18483037|São Paulo Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141737075|Q141737075]] | ''[[:d:Q141737075|Jomard Muniz de Britto]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1937–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[luuletaja]] | [[Brasiilia]] | [[Recife]] | [[Recife]] | |- | [[:d:Q141777161|Q141777161]] | ''[[:d:Q141777161|Horst Johanning]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Filminäitleja, teatrinäitleja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141902120|Q141902120]] | ''[[:d:Q141902120|Nancy Duckrey Washington]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], academic administrator (1939–2026) ♀; member of [[National Association for the Advancement of Colored People]], Delta Sigma Theta; child of Tanner Duckery | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q21281706|academic administrator]]'' | | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q1453423|Q1453423]] | ''[[:d:Q1453423|Kuroi Senji]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Jaapani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11668700|Takaido]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q16152025|Q16152025]] | ''[[:d:Q16152025|Gary Waddell]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Austraalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q47002|Carlton]]'' | | |- | [[:d:Q16174400|Q16174400]] | ''[[:d:Q16174400|Carl F. Bertelsen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | ''[[:d:Q6516476|Borøy]]'' | ''[[:d:Q10478161|Dypvåg Church]]'' |- | [[:d:Q20492347|Q20492347]] | ''[[:d:Q20492347|Garbi Losada]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hispaania|Hispaania]] teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (1959–2026) ♀; Donostia Theatre Award; member of Academia de las Artes Escénicas de España; notable work [[Dublinlased]], Manolito Gafotas, Maitasunaren ostean maitasuna, Ione, sube al cielo, Bi eta bat | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q492420|Getxo]]'' | | |- | [[:d:Q2118568|Q2118568]] | ''[[:d:Q2118568|RJ Mitte]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | ''[[:d:Q51693|Brownsville]]'' | |- | [[:d:Q27135021|Q27135021]] | ''[[:d:Q27135021|Sheana Davis]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Juustumeister, peakokk, haridustöötaja (1969–2026) ♀ | ''[[:d:Q19945412|Juustumeister]]''<br/>''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sonoma]] | | |- | [[:d:Q3154320|Q3154320]] | ''[[:d:Q3154320|Irene Mathyssen]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q28532974|community organizer]]'' | [[Kanada]] | [[London (Kanada)|London]] | [[London (Kanada)|London]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q3425724|Q3425724]] | ''[[:d:Q3425724|René-Pierre Signé]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174951|Chirac-Bellevue]]'' | | |- | [[:d:Q346895|Q346895]] | ''[[:d:Q346895|Jeffrey Goldstone]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Füüsik|füüsik]] (1933–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, Fellow of the American Physical Society, [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]], Mayhew Prize, [[Diraci medal (ICTP)|Diraci medal]], Guthrie Medal and Prize, Faraday Medal and Prize; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Ameerika Füüsikaselts]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q37145698|Q37145698]] | ''[[:d:Q37145698|Vitaliy Aleksandrovitsj Hilko]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] neurokirurg (1930–2026) ♂; Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, [[NSV Liidu riiklik preemia]]; member of [[Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q9385011|neurokirurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q3765309|Q3765309]] | ''[[:d:Q3765309|Giorgio Bracardi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], filminäitleja (1933–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q242618|Fiano Romano]]'' | ''[[:d:Q27426|Campo Verano]]'' |- | [[:d:Q57676613|Q57676613]] | ''[[:d:Q57676613|Roger Cooreman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Boom (Belgia)|Boom]] | ''[[:d:Q2936440|Antwerp University Hospital]]'' | |- | [[:d:Q5960050|Q5960050]] | ''[[:d:Q5960050|Zaynolabideen Ghorbani]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ulama]], Member of the Assembly of Experts, Member of the Islamic Consultative Assembly, Friday Prayer Leader in Lahijan, Friday Prayer Leader in Rasht (1933–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q5857114|Panchah]]'' | ''[[:d:Q569040|Lahijan]]'' | |- | [[:d:Q6696719|Q6696719]] | ''[[:d:Q6696719|Lucian Piane]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1980–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | | |- | [[:d:Q7045430|Q7045430]] | ''[[:d:Q7045430|Noah Musingku]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Paapua Uus-Guinea|Paapua Uus-Guinea]] [[Poliitik|poliitik]] (1964–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Bougainville]] | | |- | [[:d:Q7151780|Q7151780]] | ''[[:d:Q7151780|Paul Kimelman]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] motivational speaker, [[Biograaf|biograaf]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q15982858|motivational speaker]]''<br/>[[biograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q75359864|Q75359864]] | ''[[:d:Q75359864|Countess Alice Dessewffy]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Person (1984–2026) ♀; child of Count Aurel Edward Dessewffy de Csernek et Tarkeo, Maria-Theresia Emma Elisabeth Felicia Josefa Regina Prinzessin von Hohenau | | | | | |- | [[:d:Q95162675|Q95162675]] | ''[[:d:Q95162675|Pavel Půta]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], laulusõnade kirjutaja, [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], laulja-laulukirjutaja (1948–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q2136632|Pačejov]]'' | | |- | [[:d:Q95489693|Q95489693]] | ''[[:d:Q95489693|Václav Jirásek]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist, mine rescuer, rescuer (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q67100953|mine rescuer]]''<br/>''[[:d:Q17126809|rescuer]]'' | | [[Hronov]] | | |- | [[:d:Q98085355|Q98085355]] | ''[[:d:Q98085355|Felix Yanov-Yanovsky]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] [[Helilooja|helilooja]], filmimuusika helilooja, muusikapedagoog (1934–2026) ♂; Merited Art Worker of the Uzbek SSR | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | [[Taškent]] | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q100729647|Q100729647]] | ''[[:d:Q100729647|Gabriel Prieto]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Tšiili näitleja | [[näitleja]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q106806458|Q106806458]] | ''[[:d:Q106806458|Peter D. Thomas]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q111015168|Q111015168]] | ''[[:d:Q111015168|Nihat Ziyalan]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Türgi|Türgi]] [[Näitleja|näitleja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q12025679|Q12025679]] | ''[[:d:Q12025679|Jiří Štěpnička]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q123146710|Q123146710]] | ''[[:d:Q123146710|Stanisław Pawelczyk]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Poola|poolakad]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Tõlkija|tõlkija]], sinoloog (1935–2026) ♂; member of Union of Polish Youth | [[diplomaat]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Poola]] | [[Poola]] | | [[Powązki kalmistu]] |- | [[:d:Q123575933|Q123575933]] | ''[[:d:Q123575933|Murray Laugesen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Autor|autor]], public health physician, medical missionary (1935–2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order, Fellowship of the Royal College of Surgeons; spouse of Helen Glasgow | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q10334684|public health physician]]''<br/>''[[:d:Q123479789|medical missionary]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q12836236|Q12836236]] | ''[[:d:Q12836236|Ayaz Vəfalı]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1937–2026) ♂; Honored Culture Worker of the Azerbaijan SSR, Honored Art Worker of Azerbaijan; member of Union of Azerbaijani Writers | [[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4720052|Sabirabad]]'' | | |- | [[:d:Q13058386|Q13058386]] | ''[[:d:Q13058386|Nasima Khan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1959–) (1944–2026) ♀; notable work The Day Shall Dawn | [[näitleja]] | [[Bangladesh]] | [[Dhaka]]<br/>[[Briti Bengal]]<br/>[[Briti India]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q133626849|Q133626849]] | ''[[:d:Q133626849|Kamal Mitra Chenoy]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Politoloog (1950–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Delhi]] | | |- | [[:d:Q141709609|Q141709609]] | ''[[:d:Q141709609|Ina Klaassen]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] muuseumidirektor (1969–2026) ♀ | ''[[:d:Q22132694|muuseumidirektor]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q141712699|Q141712699]] | ''[[:d:Q141712699|Dauda Biu]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nigeeria|Nigeeria]] person (1964–2026) ♂ | | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q147975|Zaria]]'' | [[Abuja]] | |- | [[:d:Q141745749|Q141745749]] | ''[[:d:Q141745749|Mo Houliston]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1947–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141745795|Q141745795]] | ''[[:d:Q141745795|Barrie Paterson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], [[Raehärra]] (1937–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141787110|Q141787110]] | ''[[:d:Q141787110|Erlinda Villalobos]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141807435|Q141807435]] | ''[[:d:Q141807435|Yamilé Scheker]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, teatrilavastaja (fl. 1982–2026) (1957–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | | [[Santo Domingo]] | |- | [[:d:Q15726341|Q15726341]] | ''[[:d:Q15726341|Ēvalds Grabovskis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Läti|lätlased]] jäähokitreener, jäähokimängija, sporditeadlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]''<br/>''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Riia]] | | |- | [[:d:Q1576144|Q1576144]] | ''[[:d:Q1576144|Hanni Vanhaiden]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[balletitantsija]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q16259955|Q16259955]] | ''[[:d:Q16259955|Che Hongcai]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Hiina|Hiina]] [[Tõlkija|tõlkija]], keeleteadlane (1936–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Hiina]] | | [[Peking]] | |- | [[:d:Q17388891|Q17388891]] | ''[[:d:Q17388891|Cheryl Smith]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q15041977|rugby union coach]]''<br/>''[[:d:Q56117770|rugby union executive]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q7296972|Rawene]]'' | | |- | [[:d:Q18642957|Q18642957]] | ''[[:d:Q18642957|Meta Grosman]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]] kirjandusajaloolane (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | [[Ljubljana]] | |- | [[:d:Q2172899|Q2172899]] | ''[[:d:Q2172899|Rudolf Heinz]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q662505|Perl]]'' | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q2304308|Q2304308]] | ''[[:d:Q2304308|Henk van der Bijl]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Rotterdam]] | | |- | [[:d:Q2521449|Q2521449]] | ''[[:d:Q2521449|Wilma De Angelis]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Itaalia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q2623922|Q2623922]] | ''[[:d:Q2623922|Hiroshi Tsuchida]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1994–2026) (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>[[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q28870265|Q28870265]] | ''[[:d:Q28870265|Mario Graf Matuschka]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1931–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | [[Opole]] | | |- | [[:d:Q28870735|Q28870735]] | ''[[:d:Q28870735|Keith Ellis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q3167208|Q3167208]] | ''[[:d:Q3167208|Jean-Luc Mongrain]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Kanada ajakirjanik | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3170848|Q3170848]] | ''[[:d:Q3170848|Jean Borella]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filosoof|filosoof]], [[Teoloog|teoloog]] (1930–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[teoloog]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nancy]] | [[Nancy]] | |- | [[:d:Q3187752|Q3187752]] | ''[[:d:Q3187752|Juan Pablo Cárdenas Squella]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Tšiili ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Tšiili]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q4468742|Q4468742]] | ''[[:d:Q4468742|Aleksandr Ubykin]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q51296158|Q51296158]] | ''[[:d:Q51296158|Cristina Siscar]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5300674|Q5300674]] | ''[[:d:Q5300674|Doug Loft]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q213180|Maidstone]]'' | | |- | [[:d:Q56191855|Q56191855]] | ''[[:d:Q56191855|Christian Bussmann]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] lavastuskunstnik, theatre designer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''<br/>''[[:d:Q11613590|theatre designer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Saksa Riik]] | | |- | [[:d:Q5736892|Q5736892]] | ''[[:d:Q5736892|Tony Forsberg]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Rootsi|rootslased]] filmioperaator (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Rootsi]] | | ''[[:d:Q255019|Älvsjö]]'' | |- | [[:d:Q58058395|Q58058395]] | ''[[:d:Q58058395|Grant Heiken]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teadlane, [[Geoloog|geoloog]], President of International Association of Volcanology and Chemistry of the Earth's Interior (1942–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[geoloog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q59180390|Q59180390]] | ''[[:d:Q59180390|Ralph Hosack]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Poksija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | | | | |- | [[:d:Q96681757|Q96681757]] | ''[[:d:Q96681757|Rachna T. Shroff]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] onkoloog (†2026) ♀ | ''[[:d:Q16062369|onkoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108505377|Q108505377]] | ''[[:d:Q108505377|Musa Taimazov]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Venemaa|venelased]] Paralympic athlete (1984–2026) ♂; [[Sõpruse orden]] | ''[[:d:Q25439032|Paralympic athlete]]'' | [[Venemaa]] | [[Mahhatškala]] | | |- | [[:d:Q109492112|Q109492112]] | ''[[:d:Q109492112|Vladimir Baranov]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Venemaa näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Rjazan]] | | |- | [[:d:Q112420938|Q112420938]] | ''[[:d:Q112420938|Eva Kolárová]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Teatriteadlane (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q116754163|Q116754163]] | ''[[:d:Q116754163|Yulia Karpova]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] jäähokimängija, jäähokitreener (1984–2026) ♀; child of Sergei Karpov | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1300511|Q1300511]] | ''[[:d:Q1300511|Marcellino Daiji Tani]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Jaapan|Jaapan]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Saitama (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Jaapan]] | [[Takarazuka]] | [[Saitama]] | |- | [[:d:Q130397807|Q130397807]] | ''[[:d:Q130397807|Stevan Bakić]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-federal republic of yugoslavia-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]] (1967–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Serbia]] | [[Bar (Montenegro)|Bar]] | [[Subotica]] | |- | [[:d:Q130465492|Q130465492]] | ''[[:d:Q130465492|Yvette Mouttet]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Person (1929–2026) ♀; mèstre d’obro dóu Felibrige; spouse of Jacques Mouttet | | | | | |- | [[:d:Q137313882|Q137313882]] | ''[[:d:Q137313882|Roland Teubner]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q137669866|Q137669866]] | ''[[:d:Q137669866|Jack Hearn]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] martial arts teacher (1923–2026) ♂; British Empire Medal | ''[[:d:Q10833319|martial arts teacher]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q746096|North Shields]]'' | | |- | [[:d:Q139170623|Q139170623]] | ''[[:d:Q139170623|Bärbel Steinkemper]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Saksamaa|sakslased]] person, [[Linnapea|linnapea]] (1947–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | [[Bonn]] | |- | [[:d:Q141707818|Q141707818]] | ''[[:d:Q141707818|Natalia Perchevska]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q141708141|Q141708141]] | ''[[:d:Q141708141|Amir Khasru]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | India näitleja | [[näitleja]] | [[India]] | [[India]] | | |- | [[:d:Q141708379|Q141708379]] | ''[[:d:Q141708379|Larry Bertlemann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] surfer (1955–2026) ♂; notable work Bertlemann slide | ''[[:d:Q13561328|surfer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hilo]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q141745156|Q141745156]] | ''[[:d:Q141745156|Andrew Leiataua]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] raadiosaatejuht (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Taupo]] | |- | [[:d:Q18221406|Q18221406]] | ''[[:d:Q18221406|François Gerber]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Prantsusmaa jurist | [[jurist]]<br/>[[advokaat]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q1892648|Q1892648]] | ''[[:d:Q1892648|Ellen Meliesie]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Sõudja|sõudja]] (1963–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Zwolle]] | | |- | [[:d:Q1972279|Q1972279]] | ''[[:d:Q1972279|Wilfredo Gómez]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (1956–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Featherweight Champion, WBC World Super Bantamweight Champion, WBA World Super Featherweight Champion, The Ring World Junior Lightweight Champion, The Ring World Junior Featherweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Juan]] | | |- | [[:d:Q2159209|Q2159209]] | ''[[:d:Q2159209|Robert Williamson]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] molekulaarbioloog (1938–2026) ♂; King Faisal Prize in Medicine, Londoni Kuningliku Seltsi liige, Fellow of the Australian Academy of Science, Fellow of the Royal College of Physicians of London, Fellow of the Royal College of Pathologists, Austraalia ordeni ohvitser, Fellow of the Academy of Medical Sciences; member of [[Londoni Kuninglik Selts]] | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cleveland]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q25642373|Q25642373]] | ''[[:d:Q25642373|Иван Демьянович Ворона]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1930–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], géologue émérite de la RSFSR | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q1493180|Korop]]'' | | |- | [[:d:Q27921351|Q27921351]] | ''[[:d:Q27921351|Gernot Friedel]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Austria|Austria]] teatrilavastaja, telelavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q2841201|Q2841201]] | ''[[:d:Q2841201|Manuel Pereira]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Kuuba|Kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1948–2026) ♂; spouse of Zoé Valdés | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Kuuba]] | [[Havanna]] | [[México]] | |- | [[:d:Q3060990|Q3060990]] | ''[[:d:Q3060990|Eusi Kwayana]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Guyana poliitik | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q6705119|Lusignan]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q3195641|Q3195641]] | ''[[:d:Q3195641|Keven McDonald]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q43943402|Q43943402]] | ''[[:d:Q43943402|Abdul Latif Abu Hijleh]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Keemik|keemik]], leiutaja, teadlane, [[Professor|professor]], President of Birzeit University (1949–2026) ♂; member of Fulbright Scholarship, Palestinian National Library, Deutscher Akademischer Austauschdienst, Palestine Technical University; spouse of إيمان ناصر الدين | [[biokeemik]]<br/>[[keemik]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[professor]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Tulkarm]]'' | [[Rām Allāh]] | ''[[:d:Q126393311|مقبرة رام الله الجديدة]]'' |- | [[:d:Q47401780|Q47401780]] | ''[[:d:Q47401780|Moshe Hedaya]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Iisraeli rabi | [[rabi]] | [[Iisrael]] | [[Süüria]] | [[Elat]] | |- | [[:d:Q50205349|Q50205349]] | ''[[:d:Q50205349|Ren-Ke Li]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Teadlane (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | [[Harbin]] | [[Xi'an Shi]] | |- | [[:d:Q5496716|Q5496716]] | ''[[:d:Q5496716|Freddie Foreman]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kurjategija|kurjategija]] (1932–2026) ♂ | [[kurjategija]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1925802|Battersea]]'' | ''[[:d:Q2734390|West London]]'' | |- | [[:d:Q5958223|Q5958223]] | ''[[:d:Q5958223|Pierre Lindstedt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Rootsi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q748257|Dalarö]]'' | [[Norrtälje vald]] | |- | [[:d:Q60322716|Q60322716]] | ''[[:d:Q60322716|Karlheinz Kasper]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane (1933–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lipiany]] | | |- | [[:d:Q63859906|Q63859906]] | ''[[:d:Q63859906|Trevor Ryan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q14206163|Bellingen]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q6652304|Q6652304]] | ''[[:d:Q6652304|Yitzhak Berlovitz]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Pediaater|lastearst]] (1949–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | [[Iisrael]] | [[Vilnius]] | | |- | [[:d:Q6835150|Q6835150]] | ''[[:d:Q6835150|Michael W. Rice]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ärijuht (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1182166|Hanover]]'' | ''[[:d:Q868666|Hershey]]'' | |- | [[:d:Q7366922|Q7366922]] | ''[[:d:Q7366922|Rory Bourke]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1942–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cleveland]] | | |- | [[:d:Q7609093|Q7609093]] | ''[[:d:Q7609093|Stephen Dow Beckham]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q913266|Coos Bay]]'' | | |- | [[:d:Q79351288|Q79351288]] | ''[[:d:Q79351288|Imran Al-Omran]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1933–2026) ♂; member of Consultative Assembly of Saudi Arabia | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Saudi Araabia]] | [[Ar-Riyāḑ]] | [[Ar-Riyāḑ]] | |- | [[:d:Q86833339|Q86833339]] | ''[[:d:Q86833339|Hryhoriy Arkushyn]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], dialektoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q16880249|dialektoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4419422|Sylne]]'' | | |- | [[:d:Q899355|Q899355]] | ''[[:d:Q899355|Pierre Joliot]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | professor, Prantsusmaa | [[bioloog]]<br/>[[professor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[biokeemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q95770584|Q95770584]] | ''[[:d:Q95770584|Stefan Gohlke]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q96150720|Q96150720]] | ''[[:d:Q96150720|Franck Esnault]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q97768146|Farmers on medium-sized farms]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q96623525|Q96623525]] | ''[[:d:Q96623525|Jean-Max de Chavigny]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] windsurfer (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q617806|Schœlcher]]'' | | |- | [[:d:Q1019050|Q1019050]] | ''[[:d:Q1019050|Bärbel Sothmann]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16085|Neuruppin]]'' | | |- | [[:d:Q106807824|Q106807824]] | ''[[:d:Q106807824|John Klaricich]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] agricultural entrepreneur, [[Kirjanik|kirjanik]], looduskaitsja, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, kaumātua (1932–2026) ♂; Sir Kingi Ihaka Award, Companion of the Queen's Service Order, Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q3796984|agricultural entrepreneur]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''<br/>''[[:d:Q3814026|kaumātua]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q2023019|Omapere]]'' | | |- | [[:d:Q108838448|Q108838448]] | ''[[:d:Q108838448|Randi Bergundhaugen]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Norra|norralased]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Vestnes, deputy member of the Parliament of Norway (1964–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q488060|Vestnes Municipality]]'' | ''[[:d:Q12719400|Vestnes Church]]'' |- | [[:d:Q11874812|Q11874812]] | ''[[:d:Q11874812|Lasse Peltonen]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Soome muusik | [[muusik]] | [[Soome]] | [[Merikarvia vald]] | [[Ilmajoki vald|Ilmajoki]] | |- | [[:d:Q11969915|Q11969915]] | ''[[:d:Q11969915|Frank Matre]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Norra|norralased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Misjonär|misjonär]] (1936–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[misjonär]] | [[Norra]] | | [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]] | ''[[:d:Q19384691|Orelund kapell og gravlund]]'' |- | [[:d:Q12153923|Q12153923]] | ''[[:d:Q12153923|Valentyn Smyntyna]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Ukraina füüsik | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q540996|Vyshneve]]'' | | ''[[:d:Q13416784|2nd Christian Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1281257|Q1281257]] | ''[[:d:Q1281257|Eckard Heintz]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Szczecin]] | [[München]] | |- | [[:d:Q1355840|Q1355840]] | ''[[:d:Q1355840|Mike Ditka]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesaatejuht, pesapallimängija, ameerika jalgpalli mängija, äriinimene, American football coach, korvpallur, spordiajakirjanik, [[Sportlane|sportlane]], [[Treener|treener]] (fl. 1961–) (1939–2026) ♂; Pro Football Hall of Fame | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[treener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1131994|Carnegie]]'' | | |- | [[:d:Q135907533|Q135907533]] | ''[[:d:Q135907533|Elizabeth Fontan-Binoche]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Harfist|harfimängija]], muusikapedagoog (1926–2026) ♀ | [[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | ''[[:d:Q865745|La Colle-sur-Loup]]'' | |- | [[:d:Q137302037|Q137302037]] | ''[[:d:Q137302037|Mykhailo Illiashenko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] teatrilavastaja (1951–2026) ♂; Honored Artist of the Ukrainian SSR, Премія імені Марка Кропивницького | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4515230|Chekhivka]]'' | | |- | [[:d:Q138636529|Q138636529]] | ''[[:d:Q138636529|Olena Rybalko]]'' | data-sort-value="1917" | 1917-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arst|arst]] (1917–2026) ♀ | [[arst]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q141682356|Q141682356]] | ''[[:d:Q141682356|Rodney Muñoz]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1966–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141688195|Q141688195]] | ''[[:d:Q141688195|Josep Pinyol i Balasch]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], äriinimene, political analyst, independence activist, secretari nacional de l'Assemblea Nacional Catalana (1952–2026) ♂; member of Assemblea Nacional Catalana, Reagrupament | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q84681895|political analyst]]''<br/>''[[:d:Q11571698|independence activist]]'' | | ''[[:d:Q15602|Cornellà de Llobregat]]'' | | |- | [[:d:Q141691727|Q141691727]] | ''[[:d:Q141691727|Klaus Rader]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], racing automobile driver (1963–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Saksamaa]] | | [[Mallorca]] | |- | [[:d:Q141728502|Q141728502]] | ''[[:d:Q141728502|Álvaro Pava Angulo]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Laulja|laulja]] (1961–2026) ♂ | [[laulja]] | | [[Barranquilla]] | [[Monterrey]] | |- | [[:d:Q16434885|Q16434885]] | ''[[:d:Q16434885|Bäkir Bajachunow]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Kasahstani helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q21680731|ooperihelilooja]]''<br/>''[[:d:Q21680663|klassikalise muusika helilooja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q1705755|Q1705755]] | ''[[:d:Q1705755|Josef Settele]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Saksamaa|sakslased]] entomoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], lepidopteroloog, agricultural biologist (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q497294|lepidopteroloog]]''<br/>''[[:d:Q56677038|agricultural biologist]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502955|Marktoberdorf]]'' | | |- | [[:d:Q20069972|Q20069972]] | ''[[:d:Q20069972|Ivan Smiian]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Ukraina arst | [[arst]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2388859|Trostianets Raion, Sumy Oblast]]'' | [[Ternopil]] | |- | [[:d:Q2311574|Q2311574]] | ''[[:d:Q2311574|Jacques Proulx]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Kanada|Kanada]] person (1939–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler | | [[Kanada]] | ''[[:d:Q338345|Saint-Camille]]'' | | |- | [[:d:Q2375188|Q2375188]] | ''[[:d:Q2375188|Patrice Warrener]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Prantsusmaa kunstnik | [[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q2915775|Q2915775]] | ''[[:d:Q2915775|Federico l'Olandese Volante]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] radio DJ, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht, [[Diskor|diskor]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q10730252|radio DJ]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[diskor]] | [[Madalmaade Kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Deventer]] | ''[[:d:Q51835|Monopoli]]'' | |- | [[:d:Q3172266|Q3172266]] | ''[[:d:Q3172266|Jean Geney]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q901881|Mélisey]]'' | | |- | [[:d:Q335679|Q335679]] | ''[[:d:Q335679|James Lindesay-Bethune]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, põllumees, maaomanik, member of the House of Lords, Lord-in-waiting, Parliamentary Under-Secretary of State for Scotland (1955–2026) ♂; child of David Lindesay-Bethune, 15th Earl of Lindsay, Mary-Clare Horn; spouse of Diana Lindesay-Bethune, Countess of Lindsay | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q1483709|maaomanik]]'' | [[Suurbritannia]] | | [[London]] | |- | [[:d:Q3719862|Q3719862]] | ''[[:d:Q3719862|Eduardo Vilarete]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q209016|Santa Marta]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q4096486|Q4096486]] | [[Indra Briķe]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Läti näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Durbe]] | | |- | [[:d:Q4935056|Q4935056]] | ''[[:d:Q4935056|Bobby Gould]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3089341|Petrolia]]'' | | |- | [[:d:Q5806691|Q5806691]] | ''[[:d:Q5806691|Sven Hirdman]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Rootsi diplomaat | [[diplomaat]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q6030297|Q6030297]] | ''[[:d:Q6030297|Slađan Osmanagić]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Rootsi|rootslased]] raadiosaatejuht, soccer commentator (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1366909|soccer commentator]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q54771|Värnamo]]'' | [[Novi Sad]] | |- | [[:d:Q611512|Q611512]] | ''[[:d:Q611512|António Vitalino Fernandes Dantas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Portugal|Portugal]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Beja, titular bishop, auxiliary bishop (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q808977|Freguesia de Barros]]'' | [[Braga]] | |- | [[:d:Q6197746|Q6197746]] | ''[[:d:Q6197746|Jim Richards]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija, korvpallitreener (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7297896|Q7297896]] | ''[[:d:Q7297896|Ray Nilsson]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Australian rules football player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q75415630|Q75415630]] | ''[[:d:Q75415630|David Aykroyd]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1937–2026) ♂; child of George Aykroyd, Margaret Aykroyd; spouse of Lydia Huldine Beamish, Lavinia Mary Beasley | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q783073|Q783073]] | ''[[:d:Q783073|Chris Wickham]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7369807|Rossett]]'' | | |- | [[:d:Q97315315|Q97315315]] | ''[[:d:Q97315315|Omar Murtazaliev]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] karateka (fl. 1980–) (1963–2026) ♂; [[Venemaa teeneline treener]] | ''[[:d:Q9017214|karateka]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4468728|Ubra]]'' | | |- | [[:d:Q10332765|Q10332765]] | ''[[:d:Q10332765|Lee Siu-Hung]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1936–2026) ♂; child of Lee Sun-Fung, Yuet-ching Lee; spouse of Amy Wong | [[filmirežissöör]] | | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q1108540|Q1108540]] | ''[[:d:Q1108540|Colin Mackerras]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austraalia|Austraalia]] sinoloog (1939–2026) ♂; Fellow of the Australian Academy of the Humanities, Austraalia ordeni ohvitser | ''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q112431721|Q112431721]] | ''[[:d:Q112431721|Rainer Volz]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1950–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | | | | |- | [[:d:Q113454903|Q113454903]] | ''[[:d:Q113454903|Karl-Heinz Schulze]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | | [[Halle]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q1135673|Q1135673]] | ''[[:d:Q1135673|Dag Seierstad]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q11851653|Q11851653]] | ''[[:d:Q11851653|Anne-Lise Boge]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1778557|Knapstad]]'' | ''[[:d:Q141750378|Tomter gravkapell]]'' |- | [[:d:Q11924292|Q11924292]] | ''[[:d:Q11924292|El Gitano de Balaguer]]'' | data-sort-value="1966" | 1966 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hispaania helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11954776|Vilanova de la Sal]]'' | ''[[:d:Q696797|Balaguer]]'' | |- | [[:d:Q131430430|Q131430430]] | ''[[:d:Q131430430|Kristóf Kovács]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ungari|Ungari]] teatrilavastaja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], literary translator (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q141675189|Q141675189]] | ''[[:d:Q141675189|Jeff Cannonball]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja, [[Rokkmuusik|rock-muusik]] (fl. 2010–2024) (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>[[Rokkmuusik|rock-muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141689108|Q141689108]] | ''[[:d:Q141689108|Juarez Aparecido Pontes Fernandes]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesaatejuht (fl. 2000–) (1972–2026) ♂; notable work Tekpix | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Brasiilia]] | [[Brasiilia]] | [[Brasiilia]] | |- | [[:d:Q141751772|Q141751772]] | ''[[:d:Q141751772|Hans Kinigadner]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austria|Austria]] mootorrattasportlane (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141761539|Q141761539]] | ''[[:d:Q141761539|Anne-Marie Faure]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (†2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | | | | |- | [[:d:Q141905040|Q141905040]] | ''[[:d:Q141905040|Robert Trudel]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Person (†2026) | | | | [[Shawinigan]] | |- | [[:d:Q1578511|Q1578511]] | ''[[:d:Q1578511|Hans Aregger]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Šveitsi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[klarnetist]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q14570|Horw]]'' | | |- | [[:d:Q1581709|Q1581709]] | ''[[:d:Q1581709|Hans Peter Reutter]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂ | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ludwigshafen]] | [[Düsseldorf]] | |- | [[:d:Q15962282|Q15962282]] | ''[[:d:Q15962282|Dionysis Charitopoulos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Kreeka kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10355417|advertising person]]''<br/>''[[:d:Q4178004|publicist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[dramaturg]] | [[Kreeka]] | [[Pireus]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16512385|Q16512385]] | ''[[:d:Q16512385|Konstantinos Ailianos]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hellenic State-[[Hellenite kuningriik|hellenite kuningriik]]-[[Kreeka|kreeka]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Kirjanik|kirjanik]], ambassador of Greece to Poland (1943–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Phoenix, Honorary Ambassador | [[diplomaat]]<br/>[[kirjanik]] | ''[[:d:Q3013827|Hellenic State]]''<br/>[[Hellenite kuningriik]]<br/>[[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q16765399|Q16765399]] | ''[[:d:Q16765399|Vladimír Kopecký]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], klaasikunstnik, [[Skulptor|skulptor]], kujutav kunstnik, klaasipuhuja, kunstipedagoog (1931–2026) ♂; Cena ministerstva kultury za přínos v oblasti výtvarného umění | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]''<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1413824|klaasipuhuja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | | ''[[:d:Q1912504|Svojanov]]'' | | |- | [[:d:Q1717319|Q1717319]] | ''[[:d:Q1717319|Jürgen Jürgensen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q61820542|Inspecteur général des finances]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Rotenburg (Wümme)]] | |- | [[:d:Q17541481|Q17541481]] | ''[[:d:Q17541481|Mark Pryor]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, [[Advokaat|advokaat]], crime fiction writer (1967–2026) ♂; child of George Pryor, Virginia Anne Jones | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q10297252|crime fiction writer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hertfordshire]] | | |- | [[:d:Q18416493|Q18416493]] | ''[[:d:Q18416493|Ana María Arango]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Colombia näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q2475741|Q2475741]] | ''[[:d:Q2475741|Nana Patekar]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[India]] | ''[[:d:Q1924853|Murud]]'' | ''[[:d:Q5293802|Dona Paula]]'' | |- | [[:d:Q3205897|Q3205897]] | ''[[:d:Q3205897|L. Ian Macdonald]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog (1947–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3263940|Q3263940]] | ''[[:d:Q3263940|Hamid Lounaouci]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | riigiametnik, Alžeeria | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Alžeeria]] | [[Tizi Ouzou]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q3319856|Q3319856]] | ''[[:d:Q3319856|Xosé Manuel Beiras]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], member of the Parliament of Galicia, porte-parole du bloc nationaliste galicien (1936–2026) ♂; prix Trasalba, Guardó Aureli Argemí pels Drets dels Pobles; child of Manuel Beiras; spouse of Aurichu Pereira, Teresa García-Sabell Tormo | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Santiago de Compostela]] | ''[[:d:Q1615466|Brión]]'' | |- | [[:d:Q3526447|Q3526447]] | ''[[:d:Q3526447|Théodore Lamine]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariik]] [[Poliitik|poliitik]] (1942–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q593435|Mbaïki]]'' | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q4757135|Q4757135]] | ''[[:d:Q4757135|Andrew Goudie]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], president, emeriitprofessor (1945–2026) ♂; Mungo Park Medal, Founder’s Medal, [[Auliige|auliige]], David Linton Award; member of Royal Academy for Overseas Sciences | [[geograaf]]<br/>[[professor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5298846|Dorset County Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4898920|Q4898920]] | ''[[:d:Q4898920|Betty McGuire]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bridgeport]] | [[California]] | |- | [[:d:Q51880581|Q51880581]] | ''[[:d:Q51880581|József Getto]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1075423|Lapáncsa]]'' | | |- | [[:d:Q57585994|Q57585994]] | ''[[:d:Q57585994|Abdelghani El Mansouri]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Maroko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | |- | [[:d:Q6068301|Q6068301]] | ''[[:d:Q6068301|Sten Rentzhog]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Rootsi kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Rootsi]] | [[Uppsala]] | | |- | [[:d:Q60836936|Q60836936]] | ''[[:d:Q60836936|Marcin Nawrot]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Poola diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | ''[[:d:Q2790054|Powązki Military Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6237641|Q6237641]] | ''[[:d:Q6237641|John Hannam]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the 51st Parliament of the United Kingdom, member of the 50th Parliament of the United Kingdom, member of the 49th Parliament of the United Kingdom, member of the 48th Parliament of the United Kingdom, member of the 47th Parliament of the United Kingdom, member of the 46th Parliament of the United Kingdom, member of the 45th Parliament of the United Kingdom (1929–2026) ♂; [[Knight Bachelor]], honorary master's degree; spouse of Vanessa Irene Anson | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6380335|Q6380335]] | ''[[:d:Q6380335|Myles O'Connor]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Calgary]] | | |- | [[:d:Q6384201|Q6384201]] | ''[[:d:Q6384201|Keith Christmas]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1960–) (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1757774|Wivenhoe]]'' | | |- | [[:d:Q718288|Q718288]] | ''[[:d:Q718288|Henk Cornelisse]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hollandi jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q15117395|trekijalgrattur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q75341648|Q75341648]] | ''[[:d:Q75341648|Ann Bailey]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Person (1936–2026) ♀; child of Richard Bailey, Rosemary Freeman-Mitford; spouse of Peter Calver | | | | | |- | [[:d:Q7609623|Q7609623]] | ''[[:d:Q7609623|Stephen Jones]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Muusik|muusik]], teleprodutsent, [[Jurist|jurist]] (fl. 1975–) (1951–2026) ♂; member of Severed Heads | [[kunstnik]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[jurist]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q85673149|Q85673149]] | ''[[:d:Q85673149|Ekkehard Zeidler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q1807236|Lauchhammer-Mitte]]'' | | |- | [[:d:Q95253359|Q95253359]] | ''[[:d:Q95253359|Franz Armin Morat]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Kunstikoguja, kunstiajaloolane, kollektsionäär (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]'' | | ''[[:d:Q117878|Eisenbach]]'' | | |- | [[:d:Q975890|Q975890]] | ''[[:d:Q975890|Stephen A. Jarislowsky]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] financier, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1925–2026) ♂; Companion of the Order of Canada, Quebeci riikliku ordeni kavaler, Grand Officer of the National Order of Quebec, Lavali ülikooli audoktor | ''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Kanada]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q106866534|Q106866534]] | ''[[:d:Q106866534|Rachid Soualhi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Alžeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | [[Batna]] | | |- | [[:d:Q109486805|Q109486805]] | ''[[:d:Q109486805|Tone Ahlborg]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ämmaemand]] (1950–2026) ♀ | [[Ämmaemand]] | | | | |- | [[:d:Q11069918|Q11069918]] | ''[[:d:Q11069918|Peng Yu]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1934–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Hiina]] | [[Harbin]] | [[Zhuhai]] | |- | [[:d:Q11664731|Q11664731]] | ''[[:d:Q11664731|Akira Sudō]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1952–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q994472|Kosugi]]'' | | |- | [[:d:Q11789653|Q11789653]] | ''[[:d:Q11789653|Jakub Schwarz Trojan]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], protestantlik teoloog, [[Teoloog|teoloog]], ethicist, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Dekaan|dekaan]] (1927–2026) ♂; Order of Tomáš Garrigue Masaryk, participant in the resistance and resistance against communism; member of Committee for the Defense of the Unjustly Prosecuted, [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|Noorte Meeste Kristlik Ühing]]; spouse of Karla Trojanová | [[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]''<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q5403434|ethicist]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q11966880|Q11966880]] | ''[[:d:Q11966880|Eirik Skadsdammen]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Norra|norralased]] jäähokimängija (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q109499|Kongsvinger Municipality]]'' | ''[[:d:Q11987018|Lundersæter]]'' | ''[[:d:Q15138199|Vinger Church]]'' |- | [[:d:Q140158768|Q140158768]] | ''[[:d:Q140158768|Janina Rosińska]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Poola|poolakad]] pikamaajooksja, sprinter (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q140511849|Q140511849]] | ''[[:d:Q140511849|Enn Mälgand]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Eesti|eestlased]] [[Kriitik|kriitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1937–2026) ♂ | [[kriitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q141564171|Q141564171]] | ''[[:d:Q141564171|Maricarmen Abascal]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hispaania|Hispaania]] aktivist (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | ''[[:d:Q30253672|Hospital General Universitario Gregorio Marañón]]'' | |- | [[:d:Q141669135|Q141669135]] | ''[[:d:Q141669135|Verne Allison]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1936–2026) ♂; member of The Dells | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141680276|Q141680276]] | ''[[:d:Q141680276|Valery Tunis]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Valgevene jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Valgevene]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Odessa oblast]] | [[Puchavičy rajoon]] | |- | [[:d:Q1443512|Q1443512]] | ''[[:d:Q1443512|Frank Joseph Dewane]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, coadjutor bishop, apostolic administrator (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Green Bay]] | ''[[:d:Q7423233|Sarasota Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16495300|Q16495300]] | ''[[:d:Q16495300|Kara-Kuske Choodu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Tõva|tõva]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1936–2026) ♂; Honorary Blood Donor of Russia | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Tõva]] | ''[[:d:Q4406264|Samagaltay]]'' | | |- | [[:d:Q1745750|Q1745750]] | ''[[:d:Q1745750|Klaus Steinitz]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q18746147|Q18746147]] | ''[[:d:Q18746147|Lydie Roskovcová]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Füüsik|füüsik]], toimetaja, publitsist, synod curator, pasteur, curate, deputy, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1936–2026) ♀; Medaile vděčnosti; member of Farní sbor Českobratrské církve evangelické v Praze 6 - Střešovice, Synodal Council of the Evangelical Church of the Czech Brethren; child of Josef Bohumil Souček; spouse of Vladimír Roskovec | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q2925109|Q2925109]] | ''[[:d:Q2925109|Brice Tarvel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Prantsusmaa koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Reims]] | | |- | [[:d:Q30346423|Q30346423]] | ''[[:d:Q30346423|Oleg Glazunov]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1927–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Tööveterani medal]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Troitsk]] | [[Irkutsk]] | |- | [[:d:Q31180509|Q31180509]] | ''[[:d:Q31180509|Constantin Dram]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Republica Populară Română-[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|rumeenia sotsialistlik vabariik]]-[[Rumeenia|rumeenia]] kirjanduskriitik, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]] | ''[[:d:Q2685298|Romanian People's Republic]]''<br/>[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3878768|Războieni]]'' | [[Iași]] | |- | [[:d:Q31299351|Q31299351]] | ''[[:d:Q31299351|Saeed-ur-Rahman Azmi Nadvi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Kirjanik|kirjanik]], teadlane, [[Ulama]], [[Oraator|oraator]], Principal of Darul Uloom Nadwatul Ulama (1934–2026) ♂; Rashtrapati Award; member of International League of Islamic Literature | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Ulama]]<br/>[[oraator]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q493091|Mau]]'' | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q3169679|Q3169679]] | ''[[:d:Q3169679|Jean-Pierre Péroncel-Hugoz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | [[Aix-en-Provence]] | |- | [[:d:Q317706|Q317706]] | ''[[:d:Q317706|Klaus Bresser]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1936–2026) ♂; Order of Merit of Rhineland-Palatinate, Theodor Wolff award, Saure Gurke | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q326415|Q326415]] | ''[[:d:Q326415|Jim Knipfel]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q34144|Grand Forks]]'' | | |- | [[:d:Q3382718|Q3382718]] | ''[[:d:Q3382718|Piero De Benedictis]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Argentina laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Argentina]]<br/>[[Colombia]] | ''[[:d:Q52143|Gallipoli]]'' | ''[[:d:Q1134710|Italian Hospital of Buenos Aires]]'' | |- | [[:d:Q3497922|Q3497922]] | ''[[:d:Q3497922|Stefania Corna]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-11-05<br/>1991-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Itaalia|Itaalia]] võrkpallur (1990–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Bergamo]] | | |- | [[:d:Q3634690|Q3634690]] | ''[[:d:Q3634690|Barbara Spinelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♀; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; child of [[Altiero Spinelli]], Ursula Hirschmann | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q47499545|Q47499545]] | ''[[:d:Q47499545|Joan Piqué Vidal]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Advokaat|advokaat]], äriinimene (1933–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q15597|Castelldefels]]'' | |- | [[:d:Q4778061|Q4778061]] | ''[[:d:Q4778061|Anwar Shaikh]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Pakistan]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Karachi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5195734|Q5195734]] | ''[[:d:Q5195734|Curtis Flowers]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1970–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | |- | [[:d:Q56188234|Q56188234]] | ''[[:d:Q56188234|Пономарёва, Ольга Васильевна]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Laulja|laulja]], [[Koorijuht|koorijuht]], muusikapedagoog (fl. 1966–) (1934–2026) ♀; [[Tööveterani medal]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], Merited worker of culture of the Russian Federation, Government Prize of the Russian Federation | [[laulja]]<br/>[[koorijuht]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4305553|Mrykhovskij]]'' | ''[[:d:Q4305553|Mrykhovskij]]'' | |- | [[:d:Q57756458|Q57756458]] | ''[[:d:Q57756458|Miloslav Kopečný]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Třebíč]] | | |- | [[:d:Q62664977|Q62664977]] | ''[[:d:Q62664977|Roland Steitz]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Teadlane (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | ''[[:d:Q551751|Alsenz]]'' | | |- | [[:d:Q65199687|Q65199687]] | ''[[:d:Q65199687|Mohsen Khalil Araqi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1929–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q78196695|Q78196695]] | ''[[:d:Q78196695|Victor P. Salnikov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Venemaa jurist | [[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21194582|Колоярское муниципальное образование]]'' | | |- | [[:d:Q91512617|Q91512617]] | ''[[:d:Q91512617|Charley W Myles]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Teadlane, [[Füüsik|füüsik]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q584451|Bethesda]]'' | | |- | [[:d:Q94981323|Q94981323]] | ''[[:d:Q94981323|Nina Michelle]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Kanada|Kanada]] džässmuusik (1968–2026) ♀ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Kanada]] | [[Vancouver]] | | |- | [[:d:Q95332963|Q95332963]] | ''[[:d:Q95332963|Ulrich Bendele]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja (1949–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q105585246|Q105585246]] | ''[[:d:Q105585246|Benoît Roy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Kanada|Kanada]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Kanada]] | | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q106240558|Q106240558]] | [[Voldemar Lindström]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Eesti ajakirjanik ja meediajuht | ''[[:d:Q22976182|teleajakirjanik]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q112395074|Q112395074]] | ''[[:d:Q112395074|Gustáv Dianiška]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q115605150|Q115605150]] | ''[[:d:Q115605150|Nobuo Inaba]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Shizuoka prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q12081215|Q12081215]] | ''[[:d:Q12081215|Serhìj Baturyn]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ukraina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q1251679|Q1251679]] | ''[[:d:Q1251679|Bisera Alikadić]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Bosnia ja Hertsegoviina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q3042819|Podhum, Livno]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q1279715|Q1279715]] | ''[[:d:Q1279715|Kazuhiko Yamaguchi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Impressaario]] (1937–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Impressaario]] | [[Jaapan]] | [[Nagano prefektuur]] | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q1301739|Q1301739]] | ''[[:d:Q1301739|Michael Toch]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] Judaic scholar, medievalist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1946–2026) ♂; child of Josef Toch | ''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]''<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q131864643|Q131864643]] | ''[[:d:Q131864643|Manfred Stöhr]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Arst|arst]] (1939–2026) ♂ | [[arst]] | | [[Lindau]] | | |- | [[:d:Q13219740|Q13219740]] | ''[[:d:Q13219740|James L. Nelligan]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q745594|Wilkes-Barre]]'' | ''[[:d:Q773325|Spartanburg]]'' | |- | [[:d:Q137774454|Q137774454]] | ''[[:d:Q137774454|Shyam Chandra Srivastava]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[India|India]] paleobotanist (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q30059961|paleobotanist]]'' | [[India]] | | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q1383600|Q1383600]] | ''[[:d:Q1383600|Jacek Ziober]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Łódź]] | [[Łódź]] | |- | [[:d:Q138447669|Q138447669]] | ''[[:d:Q138447669|Emre Ballı]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Türgi|Türgi]] sports executive (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Türgi]] | [[Mersini provints]] | ''[[:d:Q122320|Çekmeköy]]'' | |- | [[:d:Q139125618|Q139125618]] | ''[[:d:Q139125618|Mathias Zirm]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Silmaarst, [[Arst|arst]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12013238|silmaarst]]''<br/>[[arst]] | | | | |- | [[:d:Q141672864|Q141672864]] | ''[[:d:Q141672864|María Abaddon]]'' | data-sort-value="1988" | 1988 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Peruu|Peruu]] kujutav kunstnik (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q141681952|Q141681952]] | ''[[:d:Q141681952|Elaine Moffat]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, community leader, rahukohtunik, esimees (1937–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order; member of Soroptimist International | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q141797231|Q141797231]] | ''[[:d:Q141797231|Lakshman de Abrew]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] general surgeon (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q127979448|general surgeon]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1424566|Q1424566]] | ''[[:d:Q1424566|Jean Manga-Onguéné]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Kameruni jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q28499602|Ngoulemekong]]'' | | |- | [[:d:Q15455644|Q15455644]] | ''[[:d:Q15455644|Paul Ferris]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] arms trafficker, [[Kirjanik|kirjanik]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q20706626|arms trafficker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q4923006|Blackhill]]'' | ''[[:d:Q20027879|Queen Elizabeth University Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1571442|Q1571442]] | ''[[:d:Q1571442|Volker Meid]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q228928|Q228928]] | ''[[:d:Q228928|Eva Marie Saint]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q263217|Q263217]] | ''[[:d:Q263217|Hans-Dieter Schmidt]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | [[Hannover]] | [[Meppen]] | |- | [[:d:Q27964815|Q27964815]] | ''[[:d:Q27964815|Susana Romano Sued]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Argentina kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Argentina]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q28053166|Q28053166]] | ''[[:d:Q28053166|Ila Arab Mehta]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja, [[Õpetaja|õpetaja]], romaanikirjanik (1938–2026) ♀; child of Gunvantrai Acharya | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Briti India]]<br/>[[India]] | [[Mumbai]] | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q4320677|Q4320677]] | ''[[:d:Q4320677|Nikolay Tevetkel]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ibressi rajoon]]<br/>''[[:d:Q13210683|Savka]]'' | [[Tšeboksarõ]] | |- | [[:d:Q5158000|Q5158000]] | ''[[:d:Q5158000|Con Purser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] jalgpallur (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austraalia]] | [[Collie]] | | |- | [[:d:Q5534510|Q5534510]] | ''[[:d:Q5534510|Geoffrey Chard]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1930–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[ooperilaulja]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q5947450|Q5947450]] | ''[[:d:Q5947450|Víctor Hugo Ayala]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Colombia laulja | [[laulja]] | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q61469261|Q61469261]] | ''[[:d:Q61469261|Ramesh Babaji Maharaj]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[India|India]] social activist (1938–2026) ♂; Padma Shri in social work | ''[[:d:Q8359428|social activist]]'' | [[India]] | [[Prajāga|Prayagraj]]<br/>''[[:d:Q2160037|United Provinces of Agra and Oudh]]''<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q712494|Barsana]]''<br/>''[[:d:Q1773422|Mathura district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q6831806|Q6831806]] | ''[[:d:Q6831806|Michael Kearns]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q7327889|Q7327889]] | ''[[:d:Q7327889|Richard Morecroft]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] telesaatejuht, uudisteankur (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q783570|Market Harborough]]'' | ''[[:d:Q764506|Jervis Bay]]'' | |- | [[:d:Q88172968|Q88172968]] | ''[[:d:Q88172968|Dumitru Caraman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q5062278|Mihail Kogălniceanu]]'' | [[Constanța]] | |- | [[:d:Q107294535|Q107294535]] | ''[[:d:Q107294535|Ali Fuat Diriker]]'' | data-sort-value="1918" | 1918-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Türgi|Türgi]]-[[Osmanite riik|osmanite riik]] ehitusinsener (1918–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Türgi]]<br/>[[Osmanite riik]] | [[İzmir]] | | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q108805238|Q108805238]] | ''[[:d:Q108805238|Günther Oehme]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Keemik|keemik]] (1938–2026) ♂ | [[keemik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Halle]] | [[Wuppertal]] | |- | [[:d:Q112996|Q112996]] | ''[[:d:Q112996|Johann Lippet]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Rumeenia kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wels]] | [[Heidelberg]] | |- | [[:d:Q113759578|Q113759578]] | ''[[:d:Q113759578|Franco Segala]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Katoliku preester (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | | ''[[:d:Q47133|Gazzo Veronese]]'' | ''[[:d:Q3642548|Borgo Trento]]'' | |- | [[:d:Q116796276|Q116796276]] | ''[[:d:Q116796276|Tadeusz Lutak]]'' | data-sort-value="1917" | 1917-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Poola|poolakad]]-[[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|galiitsia ja lodomeeria kuningriik]] [[Sõdur|sõdur]] (1917–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta, Armia Krajowa Cross, Army Medal for War 1939-45, Partisan Cross (Poland), Medal of Victory and Freedom 1945, Medal for Participation in the Defensive War of 1939 | [[sõdur]] | [[Poola]]<br/>[[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik]] | ''[[:d:Q393017|Żarnowa]]'' | [[Strzyżów]] | |- | [[:d:Q121287|Q121287]] | ''[[:d:Q121287|Hans Egloff]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q12158266|Q12158266]] | ''[[:d:Q12158266|Bohdan Strotsen]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1959–2026) ♂; member of Shevchenko Scientific Society | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]'' | [[Ternopil]] | ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]'' |- | [[:d:Q126298058|Q126298058]] | ''[[:d:Q126298058|Merrick Sanderson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] orthopedic surgeon, juhatuse liige, deputy chairperson (1942–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Surgeons | ''[[:d:Q16030727|orthopedic surgeon]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12805962|Q12805962]] | ''[[:d:Q12805962|Vlado Jug]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] jäähokimängija (1947–2026) ♂; Slovenian Hockey Hall of Fame | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Sloveenia]] | [[Jesenice]] | [[Poreč]] | |- | [[:d:Q131295866|Q131295866]] | ''[[:d:Q131295866|Boualem Boualem]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Alžeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Alžeeria]] | | | |- | [[:d:Q134688626|Q134688626]] | ''[[:d:Q134688626|Margaret Cousins]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, community leader, rahukohtunik, [[Raehärra]] (1949–2026) ♀; King's Service Medal; spouse of Jim Cousins | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141630156|Q141630156]] | ''[[:d:Q141630156|Mario Fernando Prado]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Colombia|Colombia]] kolumnist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Pianist|pianist]], publicist, [[Advokaat|advokaat]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q4178004|publicist]]''<br/>[[advokaat]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q141647907|Q141647907]] | ''[[:d:Q141647907|Alireza Sepahi]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitvang|poliitvang]] (†2026) ♂ | [[poliitvang]] | [[Iraan]] | | ''[[:d:Q118465000|Isfahan Central Prison]]'' | |- | [[:d:Q141648868|Q141648868]] | ''[[:d:Q141648868|Hesham Yahya]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1963–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q141661869|Q141661869]] | ''[[:d:Q141661869|Zulema Galperín]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja (fl. 1997–2026) (1936–2026) ♀; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141672631|Q141672631]] | ''[[:d:Q141672631|Charles Ellerbe]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1950–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Philadelphia]] | |- | [[:d:Q141673254|Q141673254]] | ''[[:d:Q141673254|Andrey Gradovich]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1956–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Venemaa]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141679969|Q141679969]] | ''[[:d:Q141679969|Allan Wallett]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q580973|Orange]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q141681898|Q141681898]] | ''[[:d:Q141681898|Roger Chambers]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Advokaat|advokaat]] (1940–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1749082|Q1749082]] | ''[[:d:Q1749082|Marlene Fuchs]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Euskirchen]] | [[Euskirchen]] | |- | [[:d:Q178891|Q178891]] | ''[[:d:Q178891|Lena Martell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht, [[Laulja|laulja]], saatejuht, poplaulja (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60723829|poplaulja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5645287|Hamiltonhill]]'' | | |- | [[:d:Q18613796|Q18613796]] | ''[[:d:Q18613796|Judith Akoschky]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Argentina|Argentina]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Õpetaja|õpetaja]], arranžeerija, esseist (1937–2026) ♀; [[Audoktor|audoktor]], Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q972442|Basavilbaso]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q197556|Q197556]] | [[Carlos Alberto Dias]] | data-sort-value="1967" | 1967-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Brasiilia]] | [[Brasília]] | [[Caruaru]] | |- | [[:d:Q20156220|Q20156220]] | ''[[:d:Q20156220|Bengt Widell]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Filmioperaator, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂; child of Gunny Widell | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[fotograaf]] | | ''[[:d:Q3427889|Katarina church parish]]'' | | |- | [[:d:Q21822551|Q21822551]] | ''[[:d:Q21822551|Coke Stevenson Reed]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | ''[[:d:Q974112|Lakeway]]'' | |- | [[:d:Q22912335|Q22912335]] | ''[[:d:Q22912335|Niamh O'Brien]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Tantsija|tantsija]] (†2026) ♀; spouse of [[Michael Flatley]] | [[tantsija]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q60554569|Kilbride]]'' | [[Dublin]] | ''[[:d:Q3776287|Mount Merrion]]'' |- | [[:d:Q2304738|Q2304738]] | ''[[:d:Q2304738|Ilie Datcu]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Türgi]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q25470390|Q25470390]] | ''[[:d:Q25470390|Nadalsyah]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1965–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q13094667|Lemo II]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q31098348|Q31098348]] | ''[[:d:Q31098348|László Károlyi]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ungari|Ungari]] äriinimene (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ungari]] | [[Fót]] | [[Fót]] | |- | [[:d:Q313489|Q313489]] | ''[[:d:Q313489|Jeffrey Archer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], ulmekirjanik, lastekirjanik (fl. 1976–2012), member of the House of Lords, member of the 46th Parliament of the United Kingdom, member of the 45th Parliament of the United Kingdom, member of the 44th Parliament of the United Kingdom (1940–2026) ♂; prix Polar international; child of William Archer, Lola Cook; spouse of Mary Archer | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q55607704|City of London Maternity Hospital]]'' | [[London]] | |- | [[:d:Q3144782|Q3144782]] | ''[[:d:Q3144782|Hélène Hazera]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]] | |- | [[:d:Q3308819|Q3308819]] | ''[[:d:Q3308819|Michel A. Duguay]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3311177|Q3311177]] | ''[[:d:Q3311177|Michel de Guillenchmidt]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]] (1941–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Officer of the National Order of Merit, Medal of youth, sports and community involvement, Auleegioni ordeni kavaler; spouse of Jacqueline de Guillenchmidt | [[jurist]]<br/>[[advokaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3351241|Q3351241]] | ''[[:d:Q3351241|Olivier Mourgue]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Insener|insener]], [[Disainer|disainer]], [[Kunstnik|kunstnik]] (active c. 1974) (1939–2026) ♂; René Gabriel Prize | [[insener]]<br/>[[disainer]]<br/>[[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1021309|Plouguiel]]'' | |- | [[:d:Q3470514|Q3470514]] | ''[[:d:Q3470514|Sam McDowell]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[The Villages]] | |- | [[:d:Q4355654|Q4355654]] | ''[[:d:Q4355654|Jim Bakker]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] televangelist, telesaatejuht (1940–2026) ♂; spouse of Tammy Faye Messner | ''[[:d:Q30107072|televangelist]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q952097|Muskegon]]'' | ''[[:d:Q898857|Branson]]'' | |- | [[:d:Q47995806|Q47995806]] | ''[[:d:Q47995806|Leone Glynn]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], commissioner (1931–2026) ♀ | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q524778|commissioner]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q4890121|Q4890121]] | ''[[:d:Q4890121|Benon Sevan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1937–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | | [[Nikosia]] | | |- | [[:d:Q5496741|Q5496741]] | ''[[:d:Q5496741|Freddie Jackson]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | | |- | [[:d:Q5516018|Q5516018]] | ''[[:d:Q5516018|Gabriele Sabatini]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[La Spezia]] | [[Pisa]] | |- | [[:d:Q5626506|Q5626506]] | ''[[:d:Q5626506|Göksel Arsoy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Türgi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Türgi]] | [[Kayseri]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q56306417|Q56306417]] | ''[[:d:Q56306417|Kalev Mutond]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1957–2026) ♂ | [[riigiametnik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q566824|Q566824]] | ''[[:d:Q566824|Lothar Milde]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kergejõustiklane (1934–2026) ♂; Patriotic Order of Merit in Bronze | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Halle]] | [[Halle]] | |- | [[:d:Q63117963|Q63117963]] | ''[[:d:Q63117963|Ali Murad Khan II of Khairpur]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, Mir of Khairpur (1933–2026) ♂; child of Faiz Muhammad Khan II of Khairpur, Queen Fareed-un-Nisa, Queen Mother of Khairpur; spouse of Princess Sadiqua of Bahawalpur | | [[Suurbritannia]] | [[Brighton]] | ''[[:d:Q868631|Sukkur]]'' | |- | [[:d:Q66712120|Q66712120]] | ''[[:d:Q66712120|Iris Bettray]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Teleprodutsent, [[Autor|autor]] (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[autor]] | | [[Emmerich]] | [[Garmisch-Partenkirchen]] | |- | [[:d:Q67355777|Q67355777]] | ''[[:d:Q67355777|Colin Wilson]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] poksija (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]]<br/>[[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | | |- | [[:d:Q6939203|Q6939203]] | ''[[:d:Q6939203|Murray De Laine]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[meremees]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q6943411|Q6943411]] | ''[[:d:Q6943411|Yehuda David]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]] (1953–2026) ♂; Independence Day (Israel) torchbearer | [[kirurg]] | [[Iisrael]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q77188|Q77188]] | ''[[:d:Q77188|Otto Rössler]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]], [[Filosoof|filosoof]], [[Keemik|keemik]] (1940–2026) ♂; member of Leibniz-Sozietät der Wissenschaften | [[biokeemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[keemik]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q8016393|Q8016393]] | ''[[:d:Q8016393|William Osorio]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | El Salvadori jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[El Salvador]] | [[San Salvador]] | | |- | [[:d:Q920167|Q920167]] | [[George Fenton]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, filmimonteerija, filmimuusika helilooja, [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]], bandleader (1949–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Music Composition for a Series (Original Dramatic Score), Classic Brit Awards, Briti impeeriumi ordu komandör | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bromley]] | [[London]] | |- | [[:d:Q108912347|Q108912347]] | ''[[:d:Q108912347|Rex Martin]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Ameerika Ühendriikide filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q286068|Marion]]'' | | |- | [[:d:Q111408971|Q111408971]] | ''[[:d:Q111408971|Neem Chandra Bhowmik]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Füüsik|füüsik]], [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Bangladesh to Nepal (1949–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q111894493|Q111894493]] | ''[[:d:Q111894493|Sibylle Havemann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-08<br/>1955-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♀; child of Robert Havemann | [[psühholoog]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Ida-Berliin]] | | |- | [[:d:Q112395511|Q112395511]] | ''[[:d:Q112395511|Barbara A. Bardes]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q113398846|Q113398846]] | ''[[:d:Q113398846|Andreas Kunz-Lübcke]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] piibliteadlane (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Zeitz]] | | |- | [[:d:Q1190052|Q1190052]] | ''[[:d:Q1190052|Denys Zacharopoulos]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Kreeka|Kreeka]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kunstiteoreetik, [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Kuraator|kuraator]] (1952–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[kuraator]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q1207028|Q1207028]] | ''[[:d:Q1207028|Devprasad John Ganawa]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q200340|Udaipur]]'' | |- | [[:d:Q1227797|Q1227797]] | ''[[:d:Q1227797|Dirk Böcker]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Lendur|lendur]], Bundeswehr Deputy Chief of Defence (1945–2026) ♂ | [[lendur]] | [[Saksamaa]] | [[Herten]] | | |- | [[:d:Q133230231|Q133230231]] | ''[[:d:Q133230231|Milan Antonič]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Arhivaar|arhivaar]], arranžeerija, [[Tantsija|tantsija]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[arhivaar]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[tantsija]] | [[Slovakkia]] | [[Petržalka]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q1336661|Q1336661]] | ''[[:d:Q1336661|Emil Poklitar]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12160124|Tatanir]]''<br/>[[Doonau delta]] | [[Saarbrücken]] | |- | [[:d:Q1363459|Q1363459]] | ''[[:d:Q1363459|Erwin Seifert]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q2295255|Smirnovo, Kaliningrad Oblast]]'' | | |- | [[:d:Q139162629|Q139162629]] | ''[[:d:Q139162629|Georg Bernhard]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, graafik, [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kunstnik]] | | [[Augsburg]] | | |- | [[:d:Q141638397|Q141638397]] | ''[[:d:Q141638397|Yosef Haguel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1946–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141641255|Q141641255]] | ''[[:d:Q141641255|Boris Kavashkin]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] fotoajakirjanik (1944–2026) | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141646028|Q141646028]] | ''[[:d:Q141646028|Messan Hilaire Locoh-Donou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Togo|Togo]] [[Arhitekt|arhitekt]], linnaplaneerija, [[Õpetaja|õpetaja]] (†2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141657915|Q141657915]] | ''[[:d:Q141657915|Major Jewel McDonald]]'' | data-sort-value="1915" | 1915-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] retail manager (1915–2026) ♂ | ''[[:d:Q3765090|retail manager]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2073632|Louisville]]'' | ''[[:d:Q2073632|Louisville]]'' | |- | [[:d:Q141669198|Q141669198]] | ''[[:d:Q141669198|Kirill Gasilin]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] moekunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kostüümikunstnik]] (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kasahhi NSV]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141727090|Q141727090]] | ''[[:d:Q141727090|Adela Rosenkranz]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q141744408|Q141744408]] | ''[[:d:Q141744408|Alan Royal]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Loomaarst|loomaarst]], teadlane, science administrator (1935–2026) ♂ | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q121867593|science administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q141826448|Q141826448]] | ''[[:d:Q141826448|Judy O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Laborant|laborant]], community leader (1935–2026) ♀; Queen's Service Medal; child of Allen Mills | [[laborant]]<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q6919326|Mount Albert]]'' | ''[[:d:Q2050563|Pāpāmoa Beach]]'' | |- | [[:d:Q14415016|Q14415016]] | ''[[:d:Q14415016|John W. Rudnicki]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Huntington]] | | |- | [[:d:Q15074592|Q15074592]] | ''[[:d:Q15074592|Leonid Teleshev]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Venemaa laulja | [[laulja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ulan-Ude]] | | |- | [[:d:Q1511659|Q1511659]] | ''[[:d:Q1511659|Gerhard Gribkowsky]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1958–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | [[Bremen]] | | |- | [[:d:Q15854039|Q15854039]] | ''[[:d:Q15854039|Werner Fischer]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] mineraloog, [[Õppejõud|õppejõud]], kristallograaf (1931–2026) ♂; Carl-Hermann-Medal | ''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]'' | [[Saksamaa]] | [[Jablonec nad Nisou]] | [[Emden]] | |- | [[:d:Q16332346|Q16332346]] | ''[[:d:Q16332346|Maria Roussea]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kreeka maalikunstnik (1929–2026) | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Kreeka]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | ''[[:d:Q141648670|Cemetery of Zakynthos]]'' |- | [[:d:Q1708292|Q1708292]] | ''[[:d:Q1708292|Joseph Yegba Maya]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Kamerun|Kamerun]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q7110091|Otélé]]'' | | |- | [[:d:Q23926182|Q23926182]] | ''[[:d:Q23926182|Jean-Claude Morice]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q60649436|Authon-du-Perche]]'' | | |- | [[:d:Q246401|Q246401]] | ''[[:d:Q246401|Yury Bunkov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Venemaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Venemaa]] | [[Stavropol]] | | |- | [[:d:Q25633487|Q25633487]] | ''[[:d:Q25633487|Gaber El Beltagy]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (†2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q2853804|Q2853804]] | ''[[:d:Q2853804|Antoine Ciosi]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1240733|Sorbo-Ocagnano]]'' | ''[[:d:Q1087818|Corbara]]'' | |- | [[:d:Q29549544|Q29549544]] | ''[[:d:Q29549544|Anastazja Pustelnik]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Nunn|nunn]] (1950–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q2175593|Dylągowa]]'' | | |- | [[:d:Q472915|Q472915]] | ''[[:d:Q472915|Callixte Mbarushimana]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Rwanda|Rwanda]] informaatik (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Rwanda]] | [[Ruhengeri]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q47452525|Q47452525]] | ''[[:d:Q47452525|Werner Hufenbach]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] teadlane, [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | | |- | [[:d:Q48570713|Q48570713]] | ''[[:d:Q48570713|Clément Atangana]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kameruni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[magistraat]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q30744648|Ekoumeyeck]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q5246206|Q5246206]] | ''[[:d:Q5246206|Dean Hawkes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Suurbritannia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q582066|Q582066]] | ''[[:d:Q582066|Ángel Arroyo]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Hispaania jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1618246|El Barraco]]'' | [[Ávila]] | |- | [[:d:Q61117034|Q61117034]] | ''[[:d:Q61117034|Gbob Raja Lawak]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 2011–) (1986–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q6138351|Q6138351]] | ''[[:d:Q6138351|James M. Adovasio]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog, [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science; member of American Anthropological Association, Society for American Archaeology, American Quaternary Association, American Association for the Advancement of Science, [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]], American Schools of Oriental Research, Phi Beta Sigma, Phi Beta Kappa Society, [[Sigma Xi]]; notable work Meadowcroft Rockshelter | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Youngstown]] | | |- | [[:d:Q6193189|Q6193189]] | ''[[:d:Q6193189|Sture Ström]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Rootsi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q953769|Bollnäs]]'' | ''[[:d:Q21667373|Stockholms Sofia]]'' | |- | [[:d:Q67983309|Q67983309]] | ''[[:d:Q67983309|Prince Waly]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q193370|Montreuil]]'' | | |- | [[:d:Q7343112|Q7343112]] | ''[[:d:Q7343112|Robert Corbin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Guyana poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>[[advokaat]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q741134|Linden]]'' | | |- | [[:d:Q76027067|Q76027067]] | ''[[:d:Q76027067|Timothy David Vaughan Bevan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Person (1939–2026) ♂; child of David John Vaughan Bevan, Hilary Evelyn Spicer Pakington; spouse of Jill Murrell, Penelope Edyth Lavers | | | | | |- | [[:d:Q782380|Q782380]] | ''[[:d:Q782380|Cheikh Hamidou Kane]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Senegali kirjanik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Senegal]] | ''[[:d:Q1151582|Matam]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q9262709|Q9262709]] | ''[[:d:Q9262709|Franciszek Marek]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q996831|Q996831]] | ''[[:d:Q996831|Magdolna Fazekas]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ungari|Ungari]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♀; spouse of László Meggyes | [[maalikunstnik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q831737|Kispest]]'' | | |- | [[:d:Q56660|Q56660]] | ''[[:d:Q56660|Amund Sjøbrend]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja (1952–2026) ♂; [[Oscar Mathiseni mälestuskarikas]]; member of Norwegian S'es | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q15143597|Slåstad]]'' | | |- | [[:d:Q101252604|Q101252604]] | ''[[:d:Q101252604|Sava Stefanović]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] korvpallur (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1050794|Q1050794]] | ''[[:d:Q1050794|Masako Watanabe]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♀; [[Tõusva Päikese orden]]; notable work Glass no Shiro | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q11437592|Q11437592]] | ''[[:d:Q11437592|Masayoshi Ōtaki]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Õpetaja|õpetaja]], jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1951–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q830133|Shimizu]]'' | ''[[:d:Q79385|Shimizu-ku]]'' | |- | [[:d:Q1150300|Q1150300]] | ''[[:d:Q1150300|Vladimir Gogoladze]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Gruusia|Gruusia]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] artistic gymnast, [[Sportlane|sportlane]] (1966–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>[[sportlane]] | [[Gruusia]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Thbilisi]] | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q115316358|Q115316358]] | ''[[:d:Q115316358|Colin Mantell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õppejõud|õppejõud]], obstetrician-gynecologist, emeriitprofessor (1939–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11828889|Q11828889]] | ''[[:d:Q11828889|Przemysław Branny]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Český Těšín]] | | |- | [[:d:Q12102446|Q12102446]] | ''[[:d:Q12102446|Дробот Іван Іванович]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q65354|Tarashcha Raion]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125303008|Q125303008]] | ''[[:d:Q125303008|Karl-Heinrich Buhse]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], Landrat (1932–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q514725|Landrat]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kiel]] | ''[[:d:Q492322|Heide]]'' | |- | [[:d:Q126689181|Q126689181]] | ''[[:d:Q126689181|Dafroza Gauthier]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Rwanda|Rwanda]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] keemiatehnoloog (1954–2026) ♀; member of Collectif des parties civiles pour le Rwanda; child of Suzana Mukamusoni; spouse of Alain Gauthier | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | [[Rwanda]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Butare]] | [[Reims]] | |- | [[:d:Q12678900|Q12678900]] | ''[[:d:Q12678900|Zenonas Kulys]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Leedu|leedulased]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Leedu]] | [[Biržai]] | | |- | [[:d:Q126974022|Q126974022]] | ''[[:d:Q126974022|Vladimir Khanan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (1945–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q130278605|Q130278605]] | ''[[:d:Q130278605|Pascualillo Coronado]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Peruu laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Peruu]] | ''[[:d:Q6320559|La Unión District]]'' | ''[[:d:Q3769630|Ate]]'' | |- | [[:d:Q13052271|Q13052271]] | ''[[:d:Q13052271|Artashes Aram]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Armeenia luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | ''[[:d:Q2531672|Katnaghbyur]]'' | | |- | [[:d:Q131301025|Q131301025]] | ''[[:d:Q131301025|Alain Prillard]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graveerija (1948–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q329439|graveerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Jura departemang]] | ''[[:d:Q660042|Cajarc]]'' | |- | [[:d:Q134463050|Q134463050]] | ''[[:d:Q134463050|Gonzalo Gratianus Muga Sada]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Wakil Bupati Nagekeo (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q24631161|Solo]]'' | ''[[:d:Q14144|Nagekeo]]'' | |- | [[:d:Q141608361|Q141608361]] | ''[[:d:Q141608361|Christopher Harrisson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Person (†2026) ♂; spouse of Brenda Page | | | ''[[:d:Q661529|Ripon]]'' | ''[[:d:Q5635123|HM Prison Aberdeen]]'' | |- | [[:d:Q141631063|Q141631063]] | ''[[:d:Q141631063|Sergey Mikhalyov]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q141633422|Q141633422]] | ''[[:d:Q141633422|Ellen Weber]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1930–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q141641747|Q141641747]] | ''[[:d:Q141641747|Moïse Kwasivi Fiadjoe]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Togo|Togo]] obstetrician-gynecologist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]'' | [[Togo]] | | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q141644494|Q141644494]] | ''[[:d:Q141644494|Александр Николаевич Костромин]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] mullateadlane, laulja-laulukirjutaja, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Õpetaja|õpetaja]], toimetaja, music editor (1951–2026) | ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6941738|music editor]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141645683|Q141645683]] | ''[[:d:Q141645683|Mad Sandhu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[India|India]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (†2026) | [[suunamudija]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | [[India]] | | [[Amritsar]] | |- | [[:d:Q141664276|Q141664276]] | ''[[:d:Q141664276|Bob Hitchcock]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Person (1929–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141667829|Q141667829]] | ''[[:d:Q141667829|Jean Deshayes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] association football executive, president (†2026) ♂ | ''[[:d:Q123197930|association football executive]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q17043964|Q17043964]] | ''[[:d:Q17043964|Valentina Gaevaya]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Valgevene koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q3702213|Danilovka]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q1807576|Q1807576]] | ''[[:d:Q1807576|Walther Ploos van Amstel]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] club DJ, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], traffic and transport expert, [[Ärikonsultant]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q10816969|club DJ]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q140288745|traffic and transport expert]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Eindhoven]] | | |- | [[:d:Q18414394|Q18414394]] | ''[[:d:Q18414394|Joël Manglou]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Réunion]] | | |- | [[:d:Q1878778|Q1878778]] | ''[[:d:Q1878778|Jan Roelof Kruithof]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kiiruisutaja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2543401|Ouwsterhaule]]'' | | |- | [[:d:Q1904266|Q1904266]] | ''[[:d:Q1904266|Martin Klingenberg]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂; Adolf Fick Prize, Otto Warburg Medal | [[biokeemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | | |- | [[:d:Q19908914|Q19908914]] | ''[[:d:Q19908914|Garri Popov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q20735821|Q20735821]] | ''[[:d:Q20735821|Sidney Offit]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baltimore]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q2435218|Q2435218]] | ''[[:d:Q2435218|Timothy Herbert]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kirurg|kirurg]] (1941–2026) ♂ | [[kirurg]] | [[Austraalia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q3107242|Q3107242]] | ''[[:d:Q3107242|Giovanni Lista]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Itaalia|Itaalia]] kunstiajaloolane, kunstikriitik, esseist, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[stsenarist]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q20390|Castiglione del Lago]]'' | | |- | [[:d:Q3131552|Q3131552]] | ''[[:d:Q3131552|Henri Maler]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] political activist, [[Dotsent|dotsent]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esimees (1946–2026) ♂; member of Acrimed, Union nationale des étudiants de France, Revolutionary Communist Youth (France); spouse of Odette Martinez-Maler | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[dotsent]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | | |- | [[:d:Q3495195|Q3495195]] | ''[[:d:Q3495195|Singeetam Srinivasa Rao]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q1708134|Gudur]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q4457057|Q4457057]] | ''[[:d:Q4457057|Roberto Tibiriçá]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dirigent|dirigent]] (1954–2026) ♂; member of Academia Brasileira de Música | [[dirigent]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q487909|Q487909]] | [[Anatoli Kašpirovski]] | data-sort-value="1939" | 1939-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], poksija, [[Arst|arst]], parapsühholoog, hypnotist, psühhoterapeut, telesaatejuht, [[Juutuuber]], riigiduuma liige (1939–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[YouTube'i loojaauhinnad]], Silver Play Button; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3363630|parapsühholoog]]''<br/>''[[:d:Q16746942|hypnotist]]''<br/>''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Juutuuber]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4438970|Stavnytsia]]'' | [[Moskva]] | ''[[:d:Q28064868|Pidlisne cemetery]]'' |- | [[:d:Q553626|Q553626]] | ''[[:d:Q553626|Dennis Hastert]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Treener|treener]], äriinimene, lobbyist, Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige, member of the Illinois House of Representatives, [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja esimees]] (1942–2026) ♂; Grand Cordon of the Order of the Rising Sun, Grand Cross of the Order of the Oak Crown, Dr. Nathan Davis Award for United States Representatives, Commander's Grand Cross of the Order of the Lithuanian Grand Duke Gediminas, honorary citizen of Vilnius | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q11986654|lobbyist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q22595|Aurora]]'' | ''[[:d:Q575061|Plano]]'' | |- | [[:d:Q59832084|Q59832084]] | ''[[:d:Q59832084|Daniel Toal]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Teadlane, roboticist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3437279|roboticist]]'' | | | | |- | [[:d:Q61751312|Q61751312]] | ''[[:d:Q61751312|Richard Schlüter]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Teoloog|teoloog]] (1943–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q65088473|Q65088473]] | ''[[:d:Q65088473|Wolfgang von Engelhardt]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Loomaarst|loomaarst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Autor|autor]] (1932–2026) ♂ | [[loomaarst]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[autor]] | | ''[[:d:Q6121160|Jaczów]]'' | | |- | [[:d:Q7127802|Q7127802]] | ''[[:d:Q7127802|Palle Rama Rao]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Insener|insener]], metallurg (1937–2026) ♂; Shanti Swarup Bhatnagar Prize for Science and Technology, Padma Shri in science & engineering, Padma Vibhushan in science & engineering, Padma Bhushan in science & engineering; member of [[India Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India]] | [[insener]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q7212182|Q7212182]] | ''[[:d:Q7212182|Chaim Adler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Iisrael|Iisrael]] hazzan (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1067977|hazzan]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q7346293|Q7346293]] | ''[[:d:Q7346293|Robert Kelker-Kelly]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Wichita]] | ''[[:d:Q963597|St. Peters]]'' | |- | [[:d:Q76146965|Q76146965]] | ''[[:d:Q76146965|David Ian Russell]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Denis Russell, Verena Henderson; spouse of Frances Marion Holt | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q77504083|Q77504083]] | ''[[:d:Q77504083|Victor A. Mikhailov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Venemaa jurist | [[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4280542|Manoylin]]'' | | |- | [[:d:Q86686604|Q86686604]] | ''[[:d:Q86686604|Донбаев, Жениш Бекбоевич]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q12824691|Keŋ-Aral]]'' | [[Talasi oblast]] | |- | [[:d:Q9697009|Q9697009]] | ''[[:d:Q9697009|Carlos Edgard Herrero]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] koomiksikunstnik (1944–2026) ♂; Prêmio Angelo Agostini for Master of National Comics, Troféu HQ Mix for Great Master | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q106613504|Q106613504]] | ''[[:d:Q106613504|Nikos Sevastopoulos]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q1568232|Tavros]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q118436015|Q118436015]] | ''[[:d:Q118436015|Aghdas Pourtorab]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♀ | [[muusik]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q122622103|Q122622103]] | ''[[:d:Q122622103|Matthew Posey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], teatrilavastaja, filminäitleja, teatrijuht (1958–2026) ♂; member of Ochre House Theater | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q138786875|Q138786875]] | ''[[:d:Q138786875|Osvaldo Sunkel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Tšiili majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q13058|Frutillar]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q139522510|Q139522510]] | ''[[:d:Q139522510|Renate Czommer]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Surveying engineer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♀ | ''[[:d:Q20919317|surveying engineer]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141626398|Q141626398]] | ''[[:d:Q141626398|Bruce Hansen]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Presbyterian minister, moderator (1943–2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q125692092|Presbyterian minister]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | | |- | [[:d:Q141657579|Q141657579]] | ''[[:d:Q141657579|Leif Amundsen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Norra|norralased]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Norra]] | [[Bergen]] | [[Bergen]] | ''[[:d:Q15964130|Åsane Church]]'' |- | [[:d:Q1455695|Q1455695]] | ''[[:d:Q1455695|Klaus Determann]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1941–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Stolzenau]] | | |- | [[:d:Q15120994|Q15120994]] | ''[[:d:Q15120994|Alberto Patishtán Gómez]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Mehhiko|Mehhiko]] social activist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q1784079|El Bosque Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q16733983|Q16733983]] | ''[[:d:Q16733983|Sudi Özkan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Türgi ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q106814738|casino owner]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q840258|Büyükçekmece]]'' |- | [[:d:Q16886167|Q16886167]] | ''[[:d:Q16886167|Toufique Imrose Khalidi]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | [[Bangladesh]] | | |- | [[:d:Q19518209|Q19518209]] | ''[[:d:Q19518209|J. C. Duncan]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Ameerika Ühendriikide poliitik | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2317128|Lyman]]'' | | |- | [[:d:Q19857861|Q19857861]] | ''[[:d:Q19857861|Gisela Jacobasch]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[biokeemik]]<br/>''[[:d:Q12304425|food scientist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q29364382|Q29364382]] | ''[[:d:Q29364382|Edorta Agirre]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂; member of Udako Euskal Unibertsitatea | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q3023410|Q3023410]] | ''[[:d:Q3023410|Denys Tremblay]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kanada kunstnik | [[kunstnik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q952269|Chicoutimi]]'' | | |- | [[:d:Q3141968|Q3141968]] | ''[[:d:Q3141968|Hubert Colin de Verdière]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Prantsusmaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Roubaix]] | | |- | [[:d:Q3261844|Q3261844]] | ''[[:d:Q3261844|Louis Erlo]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3360|7th arrondissement of Lyon]]'' | | |- | [[:d:Q3930615|Q3930615]] | ''[[:d:Q3930615|Ray Close]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Belfast]] | ''[[:d:Q2192709|Newtownards]]'' | |- | [[:d:Q461605|Q461605]] | ''[[:d:Q461605|Marjoe Gortner]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q1381391|evangelist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]] | |- | [[:d:Q4977100|Q4977100]] | ''[[:d:Q4977100|Bruce Baird]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Austraalia poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q5312743|Q5312743]] | ''[[:d:Q5312743|Duke Carlisle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, investment banker (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q2883465|investment banker]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q975843|Kaufman]]'' | ''[[:d:Q522530|Lockhart]]'' | |- | [[:d:Q5534162|Q5534162]] | ''[[:d:Q5534162|Geoff Hickson]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q648810|Crewe]]'' | | |- | [[:d:Q5800357|Q5800357]] | ''[[:d:Q5800357|Ricardo Soulé]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1950–2026) ♂; member of Vox Dei | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | |- | [[:d:Q6061949|Q6061949]] | ''[[:d:Q6061949|İoanna Kuçuradi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], ICDP commissioner and Vice president (1936–2026) ♀; Goethe Medal, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, honorary doctor of the University of Crete | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q8082558|Şişli Greek Orthodox Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6175204|Q6175204]] | ''[[:d:Q6175204|Jeff Van Note]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q656185|South Orange]]'' | | |- | [[:d:Q61788402|Q61788402]] | ''[[:d:Q61788402|Herbert A. Zwergel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Religious education teacher, [[Teoloog|teoloog]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q268190|religious education teacher]]''<br/>[[teoloog]] | | [[Alam-Frangimaa ringkond|Alam-Frangimaa]] | | |- | [[:d:Q6822669|Q6822669]] | ''[[:d:Q6822669|Metal Maniac]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja, elukutseline maadleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q368099|North Plainfield]]'' | | |- | [[:d:Q7425737|Q7425737]] | ''[[:d:Q7425737|Sass Jordan]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1982–) (1960–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Kanada]] | [[Birmingham]] | [[Kanada]] | |- | [[:d:Q8012278|Q8012278]] | ''[[:d:Q8012278|William Heseltine]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], party secretary, press secretary, ärijuht, courtier, Member of the Privy Council of the United Kingdom, Private Secretary to the Sovereign (1930–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, Centenary Medal, King's Service Order, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Companion of the Order of Australia, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order, Commander of the Royal Victorian Order, Member of the Royal Victorian Order | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q836971|party secretary]]''<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q1511216|courtier]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q94512500|Q94512500]] | ''[[:d:Q94512500|Irene H. Butter]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Autor|autor]] (1930–2026) ♀; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q95076872|Q95076872]] | ''[[:d:Q95076872|Zdeněk Sovák]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1950–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q977018|Q977018]] | ''[[:d:Q977018|Lyle Odelein]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1968–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2202363|Quill Lake]]'' | ''[[:d:Q1130573|Fox Chapel]]'' | |- | [[:d:Q983320|Q983320]] | ''[[:d:Q983320|Cesar Virata]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | autobiograaf, Filipiinid | ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[minister]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q32947888|pangajuht]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q62755|Kawit]]'' | | |- | [[:d:Q100804382|Q100804382]] | ''[[:d:Q100804382|Kendrick Hogans]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q100963275|Q100963275]] | ''[[:d:Q100963275|Mark Wulfemeyer]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q102270978|Q102270978]] | ''[[:d:Q102270978|Alexander Sizov]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Bui rajoon]] | [[Jaroslavl]] | |- | [[:d:Q104127777|Q104127777]] | ''[[:d:Q104127777|Kamil Pulec]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>[[ehitaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Prešov]] | | |- | [[:d:Q104523732|Q104523732]] | ''[[:d:Q104523732|Dan Amir]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Iisraeli matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | | |- | [[:d:Q107333658|Q107333658]] | ''[[:d:Q107333658|Andrew Bicknell]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kontrabassist|kontrabassist]] (1962–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[kontrabassist]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108093904|Q108093904]] | ''[[:d:Q108093904|Jowita Koncewicz]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Poola|poolakad]] [[Programmeerija|programmeerija]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1935–2026) ♀; member of Union of Polish Youth, [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]]; spouse of Wiesław Żelazko, Roman Krzemień | [[programmeerija]]<br/>[[tõlkija]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q4981891|Cmentarz Bródnowski]]'' |- | [[:d:Q110609001|Q110609001]] | ''[[:d:Q110609001|Lito Sousa]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Lendur|lendur]], teaduse populariseerija, [[Juutuuber]], blogija (1967–2026) ♂ | [[lendur]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q11398831|Q11398831]] | ''[[:d:Q11398831|Toshio Kamo]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jaapan|Jaapan]] politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11836307|Q11836307]] | ''[[:d:Q11836307|Dušan Uhlíř]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], non-fiction writer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; South Moravian Region Award, Egon Erwin Kisch Award, City of Brno Award; member of Klub autorů literatury faktu, Obec spisovatelů | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q120579516|Q120579516]] | ''[[:d:Q120579516|Pavel Dittrich]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Person (1957–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q124155126|Q124155126]] | ''[[:d:Q124155126|Glynn Simmons]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Vang|vang]] (†2026) ♂ | [[vang]] | | | | |- | [[:d:Q130223800|Q130223800]] | ''[[:d:Q130223800|Gilad Ben Shach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], radio editor, [[Helilooja|helilooja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1941–2026) ♂; child of Yehuda Ben Shach | [[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q131252904|Q131252904]] | ''[[:d:Q131252904|Horst Ziegelmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂ | [[füüsik]] | [[Saksamaa]] | [[Dresden]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q131675639|Q131675639]] | ''[[:d:Q131675639|Brooke Eby]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Internet celebrity (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q133539377|Q133539377]] | ''[[:d:Q133539377|Antonie Zacpalová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Näitleja|näitleja]], [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1935–2026) ♀; child of Antonín Zacpal | [[balletitantsija]] | | | | |- | [[:d:Q1355199|Q1355199]] | ''[[:d:Q1355199|Pauline Parker]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1938–2026) ♀; child of Herbert Rieper, Honorah Rieper | [[raamatukoguhoidja]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | | |- | [[:d:Q141633244|Q141633244]] | ''[[:d:Q141633244|E. T. Ezung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | [[India]] | |- | [[:d:Q141636701|Q141636701]] | ''[[:d:Q141636701|Marat Mambetov]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] airman (2001–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine, Order for Courage 2nd Class of Ukraine, Герой України з удостоєнням ордена «Золота Зірка», [[Ukraina kaitsmise eest|Ukraina Kaitsmise Eest]], [[Ukraina kangelane]], [[Mehisuse eest|Mehisuse Eest]] | ''[[:d:Q408832|airman]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2216819|Melitopol Raion]]'' | | |- | [[:d:Q141641635|Q141641635]] | ''[[:d:Q141641635|Blair Reeve]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] performance poet, lastekirjanik, haridustöötaja (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q107714046|performance poet]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q141648840|Q141648840]] | ''[[:d:Q141648840|Boris Marte]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Austria|Austria]] [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (active c. 2001) (1964–2026) ♂; child of Hans Marte | [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Austria]] | [[Bregenz]] | | |- | [[:d:Q141663566|Q141663566]] | ''[[:d:Q141663566|Dezső Pintér]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, president (1949–2026) ♂; Rózsa Ferenc Award, Pethő Sándor-díj, Sánta Kutya award; member of Association of Hungarian Journalists, Magyar Máltai Szeretetszolgálat | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q956790|Jákó]]'' | | |- | [[:d:Q141735293|Q141735293]] | ''[[:d:Q141735293|Hassan Jihad Ibn Kariem]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141795508|Q141795508]] | ''[[:d:Q141795508|Xián Martínez]]'' | data-sort-value="1996" | 1996 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Tantsija|tantsija]], koreograaf (1996–2026) ♂ | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Hispaania]] | [[Vigo]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141800354|Q141800354]] | ''[[:d:Q141800354|Siarhei Parkhats]]'' | data-sort-value="1976" | 1976 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Barista|barista]], Vabatahtlik, aktivist, muusikaajakirjanik (1976–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[barista]]<br/>''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]'' | [[Valgevene]] | [[Brest (Valgevene)|Brest]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q141871630|Q141871630]] | ''[[:d:Q141871630|דוד מושביץ]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], [[Direktor|direktor]] (1946–2026) ♂ | [[tegevdirektor]]<br/>[[direktor]] | | | | |- | [[:d:Q141880301|Q141880301]] | ''[[:d:Q141880301|Machiel Roets]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Muusik|muusik]] (†2026) ♂ | [[muusik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Harrismith]] | | |- | [[:d:Q14620454|Q14620454]] | ''[[:d:Q14620454|Sergey Kucherov]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Venemaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Venemaa]] | [[Tula]] | | |- | [[:d:Q1527403|Q1527403]] | ''[[:d:Q1527403|Gisela Marx]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1942–2026) ♀; Order of Merit of North Rhine-Westphalia | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q11052|Nümbrecht]]'' | | |- | [[:d:Q1530708|Q1530708]] | ''[[:d:Q1530708|Jakob Brechbühl]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Šveitsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q1547472|Q1547472]] | ''[[:d:Q1547472|Károly Kuna]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ungari näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q1605599|Q1605599]] | ''[[:d:Q1605599|Henning Wrede]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Saksamaa|sakslased]] classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arheoloog|arheoloog]], ordinary professor (1939–2026) ♂; Winckelmann-Medaille, Travel Scholarship of the German Archaeological Institute; member of Deutsches Archäologisches Institut, Mommsen Society | ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt Oderi ääres]] | | |- | [[:d:Q16105435|Q16105435]] | ''[[:d:Q16105435|Barry Murphy]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2080364|Consett]]'' | | |- | [[:d:Q16105961|Q16105961]] | ''[[:d:Q16105961|Simon Isaacs, 4th Marquess of Reading]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], aristokraat, member of the House of Lords (1942–2026) ♂; child of Michael Isaacs, 3rd Marquess of Reading, Margot Duke, Marchioness of Reading; spouse of Melinda Isaacs, Marchioness of Reading | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16191048|Q16191048]] | ''[[:d:Q16191048|Domènec Moli Serra]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], trükkal (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q175151|trükkal]]'' | [[Hispaania]] | [[Figueres]] | | |- | [[:d:Q17106304|Q17106304]] | ''[[:d:Q17106304|Oscar Reynert Olsen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Norra maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q10297163|Grefsen Church]]'' |- | [[:d:Q1725815|Q1725815]] | ''[[:d:Q1725815|Mario Eusebio Mestril Vega]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Kuuba katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | ''[[:d:Q643081|Nuevitas]]'' | [[Ciego de Ávila]] | ''[[:d:Q141550637|Cementerio General de Ciego de Ávila]]'' |- | [[:d:Q17521582|Q17521582]] | ''[[:d:Q17521582|Bettina Bonde]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16073|Itzehoe]]'' | | |- | [[:d:Q18608672|Q18608672]] | ''[[:d:Q18608672|Karel Zelenko]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Sloveenia maalikunstnik | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Celje]] | | |- | [[:d:Q18632149|Q18632149]] | ''[[:d:Q18632149|Robert Kururangi]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | | |- | [[:d:Q20057778|Q20057778]] | ''[[:d:Q20057778|Martin Jelínek]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Tšehhi sportlane | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Kutná Hora]] | | |- | [[:d:Q2071780|Q2071780]] | ''[[:d:Q2071780|Perry Mehrling]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q21486067|Q21486067]] | ''[[:d:Q21486067|Ingrid Wiener]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austria kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q21523307|Q21523307]] | ''[[:d:Q21523307|Josef Pšenička]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Botaanik|botaanik]], paleobotanist, paleontoloog, [[Kuraator|kuraator]], spordiajakirjanik (1973–2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q30059961|paleobotanist]]''<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | | [[Rokycany|Město Rokycany]] | | |- | [[:d:Q22692445|Q22692445]] | ''[[:d:Q22692445|Carsten Jonas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Saksamaa arhitekt | [[arhitekt]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q24286847|Q24286847]] | ''[[:d:Q24286847|Caryle Murphy]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hartford]] | | |- | [[:d:Q2638674|Q2638674]] | ''[[:d:Q2638674|Albert Rueprecht]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Austria näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Baden (Austria)|Baden]] | |- | [[:d:Q27430348|Q27430348]] | ''[[:d:Q27430348|Jan Mária Valt]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Krompachy]] | | |- | [[:d:Q27887690|Q27887690]] | ''[[:d:Q27887690|Dolors Oller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], president of PEN català (1942–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Hispaania]] | [[Girona]] | | |- | [[:d:Q2897563|Q2897563]] | ''[[:d:Q2897563|Bernard Boileau]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Belgia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | | |- | [[:d:Q29549433|Q29549433]] | ''[[:d:Q29549433|Antal Steer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q3082703|Q3082703]] | ''[[:d:Q3082703|Frank Mancuso, Sr.]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] studio executive (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q7628279|studio executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3159537|Q3159537]] | ''[[:d:Q3159537|Jacques Mazoyer]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1947–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3195054|Q3195054]] | ''[[:d:Q3195054|Ken Krawetz]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Legislative Assembly of Saskatchewan (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1099134|Canora]]'' | [[Regina]] | |- | [[:d:Q3296210|Q3296210]] | ''[[:d:Q3296210|Mary Louise Weller]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q4060019|Q4060019]] | ''[[:d:Q4060019|Alisa Aksyonova]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1931–2026) ♀; [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööveterani medal]], VDNKh gold medal, [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], Honoured Cultural Worker of the RSFSR, VDNKh silver medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Architecture State Prize of the RSFSR, Medal VDNKh, Russian Federation Presidential Certificate of Honour, Order of the Holy Princess Olga, Russian President's Prize in the field of education, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Награды Владимирской области | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3951105|Savino (urban locality), Savinsky District, Ivanovo Oblast]]'' | [[Vladimir]] | |- | [[:d:Q41674223|Q41674223]] | ''[[:d:Q41674223|Milton Windler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] flight controller (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q8563791|flight controller]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q342043|Hampton]]'' | | |- | [[:d:Q4760898|Q4760898]] | ''[[:d:Q4760898|Andy King]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4940150|Q4940150]] | ''[[:d:Q4940150|Gullan Bornemark]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Rootsi|rootslased]] [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 1952–) (1927–2026) ♀; Alice Tegnér Music Prize, Årets barn- och ungdomskörledare; child of Helge Bohlin; spouse of Valter Bornemark | [[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10531743|Härnösands domkyrkoförsamling]]'' | | |- | [[:d:Q5293743|Q5293743]] | ''[[:d:Q5293743|Don Wing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], barrister, President of the Tasmanian Legislative Council, Member of the Tasmanian Legislative Council (1938–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2169513|Ulverstone]]'' | ''[[:d:Q339527|Launceston]]'' | |- | [[:d:Q5519561|Q5519561]] | ''[[:d:Q5519561|Gamal Nkrumah]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ghana|Ghana]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1958–2026) ♂; child of [[Kwame Nkrumah]], Fathia Nkrumah | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ghana]]<br/>[[Egiptus]] | [[Accra]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5622734|Q5622734]] | ''[[:d:Q5622734|Göran Djupsund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Soome|soomlased]] politoloog (1952–2026) ♂; Statsrådet Mauritz Hallberg's prize | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q57538469|Q57538469]] | ''[[:d:Q57538469|Daisuke Ogawa]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1944–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the Rising Sun | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q5758916|Q5758916]] | ''[[:d:Q5758916|Caupolicán Peña]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3736|Carahue]]'' | | |- | [[:d:Q5761026|Q5761026]] | ''[[:d:Q5761026|Hilary McPhee]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austraalia kirjastaja | [[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q61069295|Q61069295]] | ''[[:d:Q61069295|Miklós Hidvégi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1951–2026) ♂; spouse of Marika Oszvald | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q612030|Q612030]] | ''[[:d:Q612030|Antônio Roberto Cavuto]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1649813|Espírito Santo do Pinhal]]'' | ''[[:d:Q32134218|Nova Lima]]'' | |- | [[:d:Q6169769|Q6169769]] | ''[[:d:Q6169769|Jean-Paul Defrang]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Luksemburgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Luksemburg]] | [[Luksemburg]] | | |- | [[:d:Q6303304|Q6303304]] | ''[[:d:Q6303304|Judith Blegen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1941–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lexington]] | | |- | [[:d:Q64010330|Q64010330]] | ''[[:d:Q64010330|Ion Bașa]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Jäähokimängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | [[Miercurea-Ciuc]] | | |- | [[:d:Q6403441|Q6403441]] | ''[[:d:Q6403441|Khwaja Zakauddin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1936–2026) ♂; Pride of Performance | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q33377|Jalandhar]]'' | | |- | [[:d:Q64755604|Q64755604]] | ''[[:d:Q64755604|Jorrit Nuijens]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q65204120|Q65204120]] | ''[[:d:Q65204120|Zenon Vrublevskyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1927–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q69311423|Q69311423]] | [[Christopher Moseley]] | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | briti keeleteadlane ja tõlkija | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[filoloog]] | | | | |- | [[:d:Q69350986|Q69350986]] | ''[[:d:Q69350986|Renée Lavaillante]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Kanada maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[keraamik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q6988239|Q6988239]] | ''[[:d:Q6988239|Neil Andrew]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q7960016|Waikerie]]'' | | |- | [[:d:Q7046242|Q7046242]] | ''[[:d:Q7046242|Nobutaka Tsutsui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q688576|maksunõustaja]]'' | [[Jaapan]] | [[Kawasaki]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q7086051|Q7086051]] | ''[[:d:Q7086051|Oleg Garin]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nahhodka]] | [[Habarovsk]] | |- | [[:d:Q717901|Q717901]] | ''[[:d:Q717901|Conrad Lant]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09<br/>2026-09-29<br/>2026-10-01<br/>2026 | Suurbritannia laulja | [[bassist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q76013416|Q76013416]] | ''[[:d:Q76013416|Antoine de Massy]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Person (1997–2026) ♂; child of Christian Louis de Massy, Cécile Gelabale | | | | [[Monaco]] | |- | [[:d:Q78170332|Q78170332]] | ''[[:d:Q78170332|Francis Duru]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]] | [[Nigeeria]] | [[Kamerun]] | | |- | [[:d:Q7931915|Q7931915]] | ''[[:d:Q7931915|Vincent M. Battle]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Teaneck]] | [[Beirut]] | |- | [[:d:Q84327084|Q84327084]] | ''[[:d:Q84327084|Marga Ingeborg Thome]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dekaan|dekaan]] (1942–2026) ♀; spouse of Erlingur | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dekaan]] | | ''[[:d:Q1262819|Löstertal]]'' | [[Seltjarnarnes]] | |- | [[:d:Q95145261|Q95145261]] | ''[[:d:Q95145261|Štěpánka Ranošová]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]] teatrinäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1926–2026) ♀; награда «За доблестный труд», Merited Artist of Czechoslovakia, Order of Labour (Czechoslovakia), Master Prix, Cena města Ostravy, Thalia Awards; spouse of Milan Koutný | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q846797|Mariánské Hory]]'' | | |- | [[:d:Q95154324|Q95154324]] | ''[[:d:Q95154324|Jaroslav Maryáš]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Geograaf|geograaf]] (1951–2026) ♂ | [[geograaf]] | | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q95164078|Q95164078]] | ''[[:d:Q95164078|Antonín Jirucha]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Filmioperaator (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | | [[Hradec Králové]] | | |- | [[:d:Q95311428|Q95311428]] | ''[[:d:Q95311428|Andreas Guski]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Slavist, Germanist, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q15976341|slavist]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Dresden]]<br/>[[Saksamaa]] | | |- | [[:d:Q95378916|Q95378916]] | ''[[:d:Q95378916|Milada Vondráčková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Germanist (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | | [[Tábor]] | | |- | [[:d:Q98506705|Q98506705]] | ''[[:d:Q98506705|Carl Berger]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Kanada ajaloolane | [[professor]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Kanada]] | | |- | [[:d:Q994984|Q994984]] | ''[[:d:Q994984|Bryan Davies, Baron Davies of Oldham]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q26769|Q26769]] | ''[[:d:Q26769|Biljana Plavšić]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], President of Republika Srpska, Serb member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1930–2026) ♀; Fulbright Scholarship, Order of the Republika Srpska | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Serbia]] | [[Tuzla]] | [[Belgrad]] | [[Banja Luka]] |- | [[:d:Q44195|Q44195]] | ''[[:d:Q44195|Dieter Glawischnig]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], džässmuusik, [[Muusik|muusik]], bandleader (1938–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Austria]] | [[Graz]] | | |- | [[:d:Q107719301|Q107719301]] | ''[[:d:Q107719301|Carole Fritz]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], prehistorian, teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], Director of Research at CNRS (1965–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q112549430|Q112549430]] | ''[[:d:Q112549430|Martin Mayrhofer]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Teoloog|teoloog]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Preester|preester]] (1942–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[preester]] | | | | |- | [[:d:Q11351025|Q11351025]] | ''[[:d:Q11351025|Lorna Morgan]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Modell|modell]], pornonäitleja (fl. 1999–) (1974–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q113617|Q113617]] | ''[[:d:Q113617|Andrea Kdolsky]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3332438|eriarstid]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q38383816|health economist]]''<br/>[[arst]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q136456171|Q136456171]] | ''[[:d:Q136456171|Verónica Luján]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Hispaania|Hispaania]] filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q138420979|Q138420979]] | ''[[:d:Q138420979|Shikira Nogami]]'' | data-sort-value="2007" | 2007-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (2007–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q26101|Kasugai]]'' | ''[[:d:Q141605374|Seitō-kan]]'' | |- | [[:d:Q141620069|Q141620069]] | ''[[:d:Q141620069|Omar Boutmazought]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Maroko laulja | [[laulja]]<br/>[[instrumentalist]] | [[Maroko]] | ''[[:d:Q1046653|Khemisset]]'' | | |- | [[:d:Q141642830|Q141642830]] | ''[[:d:Q141642830|Jerry Golod]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, tegevprodutsent (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Rancho Mirage]] | |- | [[:d:Q141646814|Q141646814]] | ''[[:d:Q141646814|Doug Weller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1942–2026) ♂ | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q141700670|Q141700670]] | ''[[:d:Q141700670|Kenichirō Katsura]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Jaapan|Jaapan]] animaator, character designer (1966–2026) ♂; notable work Macross 7, That Time I Got Reincarnated as a Slime, Fist of the North Star, Ranma ½, Synduality: Noir | ''[[:d:Q266569|animaator]]''<br/>''[[:d:Q1062952|character designer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16685800|Q16685800]] | ''[[:d:Q16685800|Éric Lenaerts]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Belgia koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Belgia]] | [[Brüssel]] | | |- | [[:d:Q1739024|Q1739024]] | ''[[:d:Q1739024|Kent Carter]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q131908|Hanover]]'' | | |- | [[:d:Q1745063|Q1745063]] | ''[[:d:Q1745063|Klaus Feldmann]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Saksamaa|sakslased]] mehaanikainsener, [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂; member of German Academy of Science and Engineering | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Göttingen]] | | |- | [[:d:Q18167636|Q18167636]] | ''[[:d:Q18167636|Adrian Rurawhe]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q19772737|political candidate]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q99540139|Whanganui Hospital]]'' | |- | [[:d:Q20606096|Q20606096]] | ''[[:d:Q20606096|K. L. Garg]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1943–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q2437071|Q2437071]] | ''[[:d:Q2437071|Jorge Kahwagi]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q247510|Q247510]] | ''[[:d:Q247510|Zélia Fonseca]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Brasiilia muusik | [[muusik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q628877|Itaúna]]'' | [[Heidelberg]] | |- | [[:d:Q2513293|Q2513293]] | ''[[:d:Q2513293|Esther Rantzen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Autor|autor]], saatejuht, teleprodutsent (fl. 1968–) (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu ohvitser, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Desmond Wilcox | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19784|Berkhamsted]]'' | ''[[:d:Q1972541|New Forest]]'' | |- | [[:d:Q2577467|Q2577467]] | ''[[:d:Q2577467|Paulien Cornelisse]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], kolumnist, cabaret performer, podcaster, telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1976–2026) ♀; Tollensprijs, Neerlands Hoop, Elle Literatuurprijs, Leids Cabaret Festival, TheaterAffichePrijs | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q15214752|cabaret performer]]''<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q2536586|Antoni van Leeuwenhoekziekenhuis]]'' | |- | [[:d:Q3093959|Q3093959]] | ''[[:d:Q3093959|Gabriel Serville]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Cayenne]] | [[Cayenne]] | |- | [[:d:Q3186651|Q3186651]] | ''[[:d:Q3186651|Joséphine Derenne]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1939–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q3190819|Q3190819]] | ''[[:d:Q3190819|Jérôme Bignon]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q33107301|Q33107301]] | ''[[:d:Q33107301|Gildas Simon]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]] (1940–2026) ♂; CNRS silver medal | [[geograaf]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q274806|Lesneven]]'' | [[Poitiers]] | |- | [[:d:Q35855532|Q35855532]] | ''[[:d:Q35855532|Françoise Mallison]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1940–2026) ♀; member of Académie des sciences d'outre-mer | [[ajaloolane]] | | [[Lyon]] | ''[[:d:Q240921|Anduze]]'' | |- | [[:d:Q3899406|Q3899406]] | ''[[:d:Q3899406|Peppino Mazzullo]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1926–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Messina]] | [[Messina]] | |- | [[:d:Q4558715|Q4558715]] | ''[[:d:Q4558715|Dominique Foata]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa matemaatik | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Damaskus]] | [[Strasbourg]] | |- | [[:d:Q458473|Q458473]] | ''[[:d:Q458473|Pat Saiki]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hilo]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q501209|Q501209]] | ''[[:d:Q501209|Andreas Wernet]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Saarbrücken]] | | |- | [[:d:Q51973853|Q51973853]] | ''[[:d:Q51973853|Ansgar Schwirtz]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Saksamaa|sakslased]] sporditeadlane (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5335847|Q5335847]] | ''[[:d:Q5335847|Eddie Belmonte]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džoki (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q511729|Santurce]]'' | | |- | [[:d:Q5873123|Q5873123]] | ''[[:d:Q5873123|Gabino Palomares]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko muusik | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20209177|Comonfort Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q59785473|Q59785473]] | ''[[:d:Q59785473|Karlo Pachulia]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Gruusia maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Khuthaisi]] | | |- | [[:d:Q6384007|Q6384007]] | ''[[:d:Q6384007|Keith B. McMullin]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Preester|preester]] (1941–2026) ♂ | [[preester]] | | ''[[:d:Q52472|St. George]]'' | | |- | [[:d:Q662044|Q662044]] | ''[[:d:Q662044|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19797|Bishop's Stortford]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q6986694|Q6986694]] | ''[[:d:Q6986694|Uriel Simon]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Iisrael|Iisrael]] piibliteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], Judaic scholar (1929–2026) ♂; Bialik Prize; child of Ernst Simon | ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q75616014|Q75616014]] | ''[[:d:Q75616014|Kenneth Patrick Bruce-Gardyne]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1933–2026) ♂; child of Evan Bruce-Gardyne, Joan McLaren; spouse of Angela Pauline Fane | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q76172434|Q76172434]] | ''[[:d:Q76172434|Lise Svanholm]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♀; Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Knight of the Order of the Dannebrog; child of Kjeld Andersen; spouse of Poul Svanholm; notable work Laurits Tuxen. Europas sidste fyrstemaler | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q76899015|Q76899015]] | ''[[:d:Q76899015|Vladimir M. Sherstyuk]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Venemaa jurist | [[professor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2627335|Krasnogorsky District]]'' | | |- | [[:d:Q78338713|Q78338713]] | ''[[:d:Q78338713|Jacques Derouard]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], esseist, [[Õppejõud|õppejõud]], humanities scholar (1950–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16727193|humanities scholar]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q1166096|Saint-Martin-du-Manoir]]'' | |- | [[:d:Q87405|Q87405]] | ''[[:d:Q87405|Josef Buchner]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Hagenberg im Mühlkreis]] | | |- | [[:d:Q95280953|Q95280953]] | ''[[:d:Q95280953|Georg Günther]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Publitsist, [[Arhivaar|arhivaar]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[arhivaar]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q95462028|Q95462028]] | ''[[:d:Q95462028|Vladimír Štrbák]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] füsioloog (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q963629|Nimnica]]'' | | |- | [[:d:Q11628|Q11628]] | [[Margaret Hamilton]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]], [[Insener|insener]], äriinimene, [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]], [[Giid|giid]], [[Tarkvarainsener]], systems engineer, [[Programmeerija|programmeerija]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], kooliõpetaja, Telefonioperaator (1936–2026) ♀; [[Presidendi Vabadusmedal]], Ada Lovelace Award, Computer History Museum Fellow, Washington Award, National Aviation Hall of Fame, Kataloonia Polütehnilise Ülikooli audoktor, honorary doctorate from Bard College, honorary doctor of the University of Michigan, Doctor of Science (honorary); spouse of Dan Lickly; notable work Universal Systems Language, [[Apollo navigatsiooniarvuti]] | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]]<br/>[[giid]]<br/>[[Tarkvarainsener]]<br/>''[[:d:Q1572123|systems engineer]]''<br/>[[programmeerija]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1261521|Telefonioperaator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2528064|Paoli]]'' | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q104635743|Q104635743]] | ''[[:d:Q104635743|Luděk Pelc]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Jäähokimängija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q105105675|Q105105675]] | ''[[:d:Q105105675|Falk von Wangelin]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-31<br/>1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Kostüümikunstnik]], theatre designer (1939–2026) ♂ | [[Kostüümikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11613590|theatre designer]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q1010829|Gola Dzierżoniowska]]'' | | |- | [[:d:Q10970573|Q10970573]] | ''[[:d:Q10970573|John Bröcheler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hollandi laulja | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | |- | [[:d:Q110463573|Q110463573]] | ''[[:d:Q110463573|Baha Abu-Laban]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1931–2026) ♂; Member of the Order of Canada | [[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | | [[Yafo]] | | |- | [[:d:Q11164108|Q11164108]] | ''[[:d:Q11164108|Joe Callanan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iirimaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2091065|Kilconnell]]'' | | |- | [[:d:Q120445838|Q120445838]] | ''[[:d:Q120445838|Veaceslav Madan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2392547|Cojușna]]'' | | |- | [[:d:Q123701219|Q123701219]] | ''[[:d:Q123701219|Jean-Jacques Nyenimigabo]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Burundi poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Burundi]] | | | |- | [[:d:Q123851325|Q123851325]] | ''[[:d:Q123851325|Juan Carlos Pagotto]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | ''[[:d:Q44236|La Rioja]]'' | |- | [[:d:Q124625982|Q124625982]] | ''[[:d:Q124625982|Harald Brenna]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra näitleja | [[näitleja]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q141600433|Q141600433]] | ''[[:d:Q141600433|Jhon Jairo Torres]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Colombia|Colombia]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Yopal (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1575575|Trinidad]]'' | ''[[:d:Q13591|Yopal]]'' | |- | [[:d:Q141612011|Q141612011]] | ''[[:d:Q141612011|Eduard Kostolanský]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Slovakkia|Slovakkia]] informaatik, informaticist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>''[[:d:Q108276191|informaticist]]'' | [[Slovakkia]] | ''[[:d:Q637148|Kátlovce]]'' | | |- | [[:d:Q141624126|Q141624126]] | ''[[:d:Q141624126|Juliette Willmann]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] mäesuusataja, vigursuusataja (1996–2026) ♀ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q18617021|vigursuusataja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | ''[[:d:Q141642460|Cerro Crestón]]'' | |- | [[:d:Q141625966|Q141625966]] | ''[[:d:Q141625966|Christian Bauer]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] kämmerer, [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q1795352|kämmerer]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[linnapea]] | [[Saksamaa]] | | ''[[:d:Q253003|Ebersberg]]'' | |- | [[:d:Q141682481|Q141682481]] | ''[[:d:Q141682481|Rafil Garifullin]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q141839174|Q141839174]] | ''[[:d:Q141839174|Christian Bauer]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1969–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | | ''[[:d:Q33439507|Grafing bei München]]'' | |- | [[:d:Q16197742|Q16197742]] | ''[[:d:Q16197742|Tay Baker]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur, head coach (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q852673|Hamilton]]'' | | |- | [[:d:Q16236349|Q16236349]] | ''[[:d:Q16236349|Courtney Meppen-Walter]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q47822|Bury]]'' | | |- | [[:d:Q16372426|Q16372426]] | ''[[:d:Q16372426|Pərviz Heydərov]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1972–2026) ♂; Taraggi Medal; member of Union of Azerbaijani Journalists | [[ajakirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q4809236|Çarxana]]'' |- | [[:d:Q1655214|Q1655214]] | ''[[:d:Q1655214|Jörg Splett]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], philosopher of religion (1936–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88114145|philosopher of religion]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q16963885|Q16963885]] | ''[[:d:Q16963885|Gilbert Bigio]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Haiti|Haiti]] [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene (1935–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Haiti]] | [[Port-au-Prince]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q18217495|Q18217495]] | ''[[:d:Q18217495|Stephen Kerley]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]'' | |- | [[:d:Q18744783|Q18744783]] | ''[[:d:Q18744783|Jean-Paul Baquiast]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], esseist, [[Peasekretär|peasekretär]] (1933–2026) ♂ | [[ametnik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | |- | [[:d:Q1986050|Q1986050]] | ''[[:d:Q1986050|Gonzalo Suárez]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Oviedo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q21064032|Q21064032]] | ''[[:d:Q21064032|Jan Jarboe Russell]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beaumont (Texas)|Beaumont]]<br/>[[Texas]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]]<br/>[[Texas]] | |- | [[:d:Q21229938|Q21229938]] | ''[[:d:Q21229938|Shi Wenbo]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Hiina|Hiina]] äriinimene (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hiina]] | [[Hiina]] | | |- | [[:d:Q24567660|Q24567660]] | ''[[:d:Q24567660|Nafer Durán]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Colombia helilooja | [[helilooja]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1441955|El Paso]]'' | ''[[:d:Q376903|Valledupar]]'' | |- | [[:d:Q26255929|Q26255929]] | ''[[:d:Q26255929|Oleksandr Lobanovsky]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1966–2026) ♂; décoration honorifique du Conseil régional de Kharkiv « gloire de Slobozhanskaya » | [[ettevõtja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | | |- | [[:d:Q30099256|Q30099256]] | ''[[:d:Q30099256|Susana Salerno]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q31793761|Q31793761]] | ''[[:d:Q31793761|Primitivo Evanán Poma]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Peruu kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2724103|Sarhua District]]'' | | |- | [[:d:Q3189890|Q3189890]] | ''[[:d:Q3189890|Julián García Vargas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q3290592|Q3290592]] | ''[[:d:Q3290592|Otto Sirgo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Mehhiko]]<br/>[[Kuuba]] | [[Havanna]] | ''[[:d:Q753891|San Miguel de Allende]]'' | |- | [[:d:Q3751823|Q3751823]] | ''[[:d:Q3751823|Frank Grønlund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q123197930|association football executive]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q60806432|Lillestrøm Municipality]]'' | ''[[:d:Q7592822|Lillestrøm Church]]'' |- | [[:d:Q390711|Q390711]] | ''[[:d:Q390711|Şükrü Ersoy]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q932886|Kadıköy]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q4003459|Q4003459]] | ''[[:d:Q4003459|Umberto Pizzi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q140255|Zagarolo]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q42499576|Q42499576]] | ''[[:d:Q42499576|Majella Cullinane]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], esseist (1975–2026) ♀; Robert Burns Fellowship | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Iirimaa]] | [[Limerick]] | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q4747944|Q4747944]] | ''[[:d:Q4747944|Amos Rapoport]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q5144713|Q5144713]] | ''[[:d:Q5144713|Colette Sénami Agossou Houeto]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | kirjanik, Benin | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | [[Porto-Novo]] | | |- | [[:d:Q52084366|Q52084366]] | ''[[:d:Q52084366|Gerhard Breloer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1934–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Recklinghausen]] | [[Münster]] | |- | [[:d:Q5545795|Q5545795]] | ''[[:d:Q5545795|George Waft]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Legislative Council of the Isle of Man, Member of the House of Keys (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q55669649|Q55669649]] | ''[[:d:Q55669649|Ludwig Frankmar]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Rootsi|rootslased]] gambamängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q19760296|gambamängija]]'' | [[Rootsi]] | [[Falun]] | | |- | [[:d:Q5571442|Q5571442]] | ''[[:d:Q5571442|Donald Bergagård]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q58334012|Q58334012]] | ''[[:d:Q58334012|Thomas Glashauser]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Aschheim (1975–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | ''[[:d:Q504880|Kirchheim bei München]]'' | |- | [[:d:Q6154272|Q6154272]] | ''[[:d:Q6154272|Janice Laking]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Barrie]] | [[Barrie]] | |- | [[:d:Q6201272|Q6201272]] | ''[[:d:Q6201272|Bengt Sändh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Rootsi|rootslased]] [[Trubaduur]], [[Autor|autor]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1938–2026) ♂ | [[Trubaduur]]<br/>[[autor]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6230784|Q6230784]] | ''[[:d:Q6230784|John Hoiles]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Australian rules football player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q6353410|Q6353410]] | ''[[:d:Q6353410|Sri Bhagavan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], spiritual teacher (1949–2026) ♂; spouse of Sri Amma | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]'' | [[India]] | [[Tamil Nadu]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q65046383|Q65046383]] | ''[[:d:Q65046383|Jalal Abdul-Rahman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iraagi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iraak]] | [[Iraak]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q7181914|Q7181914]] | ''[[:d:Q7181914|Phil Gifford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster, spordiajakirjanik (1947–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit; spouse of Glenda Hughes | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q75718203|Q75718203]] | ''[[:d:Q75718203|Simon William Alastair Whiteley]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1958–2026) ♂; child of Peter John Henry Whiteley, Lady Angela North; spouse of Winifred Wu | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q830786|Q830786]] | ''[[:d:Q830786|Ionel Haiduc]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rumeenia keemik | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]<br/>[[Rumeenia]] | [[Cluj-Napoca]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q87700808|Q87700808]] | ''[[:d:Q87700808|Christina Scheu]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Teadlane, materjaliteadlane (1965–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q21329070|materjaliteadlane]]'' | | [[Limburg an der Lahn]] | | |- | [[:d:Q990554|Q990554]] | ''[[:d:Q990554|Dagmar Stievermann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1955–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lüdenscheid]] | [[Köln]] | |- | [[:d:Q101603208|Q101603208]] | ''[[:d:Q101603208|Teodoro Gómez]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Honduras|Honduras]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, diocesan bishop, auxiliary bishop, apostolic administrator (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q109380168|Q109380168]] | ''[[:d:Q109380168|Eckhard Seeber]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] chauffeur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q216541|chauffeur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502714|Ohrdruf]]'' | [[Ludwigshafen]] | |- | [[:d:Q111133623|Q111133623]] | ''[[:d:Q111133623|Anton Viskup]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Helilooja|helilooja]], [[Dramaturg|dramaturg]] (1953–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[dramaturg]] | | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q115148377|Q115148377]] | ''[[:d:Q115148377|Damien Girard]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tours]] | | |- | [[:d:Q116856549|Q116856549]] | ''[[:d:Q116856549|Renate Wagner-Wittula]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Austria|Austria]] [[Autor|autor]] (1956–2026) ♀ | [[autor]] | [[Austria]] | [[Addis Abeba]] | | |- | [[:d:Q120268306|Q120268306]] | ''[[:d:Q120268306|Kureysh Sagov]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]] poksija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Venemaa]] | [[Nazran]] | | |- | [[:d:Q12103217|Q12103217]] | ''[[:d:Q12103217|Mykhailo Didyshyn]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Koduloolane|koduloolane]], etnograaf (1934–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | |- | [[:d:Q12349106|Q12349106]] | ''[[:d:Q12349106|Ida Bathó, F.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♀ | [[näitleja]] | | ''[[:d:Q713641|Sânpaul]]'' | | |- | [[:d:Q12393113|Q12393113]] | ''[[:d:Q12393113|Maxín Picallo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Skulptor|skulptor]] (1940–2026) ♂; notable work Encontro entre dous mundos, Monument to Antonio Palacios | [[skulptor]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q90388503|San Ildefonso, Troáns, Cuntis]]'' | [[Pontevedra provints]] | |- | [[:d:Q125209599|Q125209599]] | ''[[:d:Q125209599|Peter Korneli]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] ehitusinsener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Saksamaa]] | [[Głuszyca]] | [[Dresden]] | |- | [[:d:Q125263057|Q125263057]] | ''[[:d:Q125263057|Jean Phillips-Martinsson]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Lektor (1930–2026) ♀ | ''[[:d:Q9379869|lektor]]'' | | | | |- | [[:d:Q126012479|Q126012479]] | ''[[:d:Q126012479|Jaime Darío Espeleta]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Colombia|Colombia]] õpetlane, [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Representatives of Colombia (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q12850391|Q12850391]] | ''[[:d:Q12850391|Avaz Zeynalli]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024539|Aghberk]]'' | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q141604236|Kürdəxanı qəbiristanlığı]]'' |- | [[:d:Q137176615|Q137176615]] | ''[[:d:Q137176615|Petra Wünschová]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Psühhoterapeut (1974–2026) ♀ | ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]'' | | | | |- | [[:d:Q141595654|Q141595654]] | ''[[:d:Q141595654|Patrick André de Hillerin]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1974–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q5112770|Jurilovca]]'' | |- | [[:d:Q141598964|Q141598964]] | ''[[:d:Q141598964|Andrea Tempestini]]'' | data-sort-value="1986" | 1986 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1986–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | | [[Milano]] | |- | [[:d:Q141609552|Q141609552]] | ''[[:d:Q141609552|Ophir Sarid]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Raamatupidaja]], äriinimene, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1972–2026) ♂ | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[tegevdirektor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141610060|Q141610060]] | ''[[:d:Q141610060|Concepción Márquez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q141621633|Q141621633]] | ''[[:d:Q141621633|Kirsty Lay]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] modell, äriinimene (1962–2026) ♀ | ''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q15407315|Q15407315]] | ''[[:d:Q15407315|Jean-François Le Nail]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1945–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Officer of the National Order of Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France); child of François Le Nail | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Tarbes]] | |- | [[:d:Q15437183|Q15437183]] | ''[[:d:Q15437183|Gottfried Glöckner]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, arranžeerija, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q16262991|Q16262991]] | ''[[:d:Q16262991|Alain Gillot]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q4043|Fougères]]'' | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | |- | [[:d:Q16582893|Q16582893]] | ''[[:d:Q16582893|Norberto Crivelli]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69995|Sorengo]]'' | | |- | [[:d:Q1700292|Q1700292]] | ''[[:d:Q1700292|John Grover]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filmimonteerija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q151048|London Borough of Barnet]]'' | [[Buckinghamshire]] | |- | [[:d:Q1889653|Q1889653]] | ''[[:d:Q1889653|Manfred Letzerich]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wiesbaden]] | | |- | [[:d:Q20067536|Q20067536]] | ''[[:d:Q20067536|Кічковський Михайло Михайлович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Ukraina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q277170|Mizhhiria Raion]]'' | | |- | [[:d:Q26724223|Q26724223]] | ''[[:d:Q26724223|Pat Clohessy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Austraalia|Austraalia]] pikamaajooksja, keskmaajooksja, maratonijooksja, kergejõustikutreener (1933–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13382460|maratonijooksja]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q27558961|Q27558961]] | ''[[:d:Q27558961|Bethany Barratt]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]] (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beirut]] | | |- | [[:d:Q2851032|Q2851032]] | ''[[:d:Q2851032|Anne Claire Poirier]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrilavastaja (1932–2026) ♀; Prix Albert-Tessier, Quebeci riikliku ordeni kavaler, officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Performing Arts Award, Officer of the Order of Canada, Member of the Order of Canada | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Saint-Hyacinthe]] | [[Outremont]] | |- | [[:d:Q302098|Q302098]] | ''[[:d:Q302098|Gordon Johncock]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver (1936–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2544149|Hastings]]'' | ''[[:d:Q123630955|South Branch]]'' | |- | [[:d:Q354095|Q354095]] | ''[[:d:Q354095|Per Enflo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Rootsi|rootslased]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Pianist|pianist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>[[pianist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Rootsi]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q3917812|Q3917812]] | ''[[:d:Q3917812|Alyaksandr Yakabson]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Valgevene poliitik | [[poliitik]] | [[Valgevene]] | [[Gomel|Homiel]] | | |- | [[:d:Q4080638|Q4080638]] | ''[[:d:Q4080638|Shalva Bedoyev]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3649152|Monasteri]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4410117|Q4410117]] | ''[[:d:Q4410117|Yevgeny Sverdlov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1938–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], VA Engelhardt Gold Medal; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia|NSVL Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]], [[Euroopa Teaduste Akadeemia]], [[Leopoldina]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[biokeemik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Dnipro]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4988192|Q4988192]] | ''[[:d:Q4988192|Kathy Cornelius]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q5474627|Q5474627]] | [[Seela Sella]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | soome näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Soome]] | [[Tampere]]<br/>[[Soome]] | | ''[[:d:Q11862142|Helsinki Jewish cemetery]]'' |- | [[:d:Q57585974|Q57585974]] | ''[[:d:Q57585974|Ali Ben Dayan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Maroko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Casablanca]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q63982715|Q63982715]] | ''[[:d:Q63982715|Serge Cauvas]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa katoliku preester | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q244576|Campestre-et-Luc]]'' | | |- | [[:d:Q6544452|Q6544452]] | ''[[:d:Q6544452|Lieutenant Stitchie]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Jamaica muusik | [[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Spanish Town]] | [[Kingston]] | |- | [[:d:Q65972734|Q65972734]] | ''[[:d:Q65972734|Armando Vega]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] artistic gymnast (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3322283|Hurley]]'' | [[Dallas]] | |- | [[:d:Q6835467|Q6835467]] | ''[[:d:Q6835467|Michael Wynn-Jones]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1941–2026) ♂; spouse of Delia Smith | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1286223|South Wales]]'' | [[Ipswich]] | |- | [[:d:Q6964542|Q6964542]] | ''[[:d:Q6964542|Naoki Bandō]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Asahikawa]] | | |- | [[:d:Q7531880|Q7531880]] | ''[[:d:Q7531880|Siti Hasmah Mohamad Ali]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], autobiograaf (fl. 1955–2026), Spouse of the Prime Minister of Malaysia, Spouse of the Deputy Prime Minister of Malaysia (1926–2026) ♀; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia, Asia's Most Influential Malaysia, Order of the Star of Hornbill Sarawak, Order of Kinabalu, Order of Loyalty to the Royal House of Kedah; child of Mohd Ali bin Mohd Taib, Siti Khatijah Ahmad; spouse of [[Mahathir Mohamad]]; notable work My Name is Hasmah | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Malaisia]] | [[Klang]] | ''[[:d:Q12688183|National Heart Institute of Malaysia]]'' | [[Putrajaya]] |- | [[:d:Q783084|Q783084]] | ''[[:d:Q783084|Ayala]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Koomik|koomik]], [[Politseinik|politseinik]] (1956–2026) ♂; Hungarian Golden Cross | [[koomik]]<br/>[[politseinik]] | [[Ungari]] | [[Vásárosnamény]] | | |- | [[:d:Q9282943|Q9282943]] | ''[[:d:Q9282943|Guy Scarpetta]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | [[Pariis]] | |} {{Wikidata loendi lõpp}} aj4xo69qv1zjlgv91bv6uz9huwflrb9 Tux (Tirool) 0 507098 7261261 6336664 2026-10-29T06:36:42Z Kuriuss 38125 7261261 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:2041:45FB:338B:8365|aasta=2018|kuu=aprill}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2018}} {{linn | nimi = Tux | vapp = Wappen at tux.png | asendikaardi_pilt = Tux im Bezirk SZ.png | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Schwazi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Hintertux 2006.jpg|thumb|Tux]] '''Tux''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Tirool]]i liidumaal [[Schwazi ringkond|Schwazi ringkonnas]]. Vald asub 1281 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 111,1 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1937 inimest. == Geograafia == Tuxi vald katab kõrgema ja suurema osa [[Tuxertal]]ist, [[Zillertal]]i kõrvalorust, mis hargneb [[Mayrhofen]]i juures. Valla territoorium ulatub [[Olperer]]i (3476 m) jäätunud tipuni ja 2338 m kõrge [[Tuxer Joch]]i sadulani, mis jääb Zillertali ja [[Wipptal]]i vahele, ja mida kasutati rohkesti isegi eelajaloolisel ajal. Teised tähtsad tipud vallas on 3288 m kõrge [[Gefrorene-Wand-Spitzen]] ja 3231 m kõrge [[Hoher Riffler (Zillertali Alpid)|Hoher Riffler]]. Kõrgeimad majapidamised asuvad 1630 m kõrgusel. Tuxis on viis küla: Vorderlanersbach, Lanersbach, Juns, Madseit ja Hintertux. 25. jaanuaril 2005 nimetas liidumaa valitsus Lanersbachi ümber '''Tuxiks''', kuna, kuigi valda tervikuna kutsuti Tuxiks, ei olnud tegelikult selle nimega küla. Vorderlanersbach (1300 m) on esimene Finkenbergi maanteel asuv küla. Mäeküljel asuvad asundused Schöneben ja Gemais. Põllumajanduslik asula Gemais 1450 m kõrgusel on võetud kaitse alla, kuna sellel on ajalooline selgus ja arhitektuurilise stiili ühtsus, mis pärineb 17. sajandist. See arenes välja endisest ''Schwaighofist'' – Alpide piirkonnale tüüpilisest loomakasvatuse tüübist. Geiseljochi asundus 2292 m kõrgusel asub [[Inntal]]i teel, mis oli kunagi elav kaubatee [[Hall in Tirol]]i ja [[Innsbruck]]i turgudele. Vorderlanersbachist on ühetrossiline [[gondeltõstuk]] Rastkogeli suusapiirkonda, mis omakorda on seotud naabruses [[Penken]]i ja Eggalmi suusapiirkondadega. Lanersbach (1300 m) asub umbes 2 km Vorderlanersbachist edasi ning moodustab Tuxertali kultuurilise ja ärikeskuse. Lanersbach on nii Tuxi valla kui ka kirikukihelkonna keskus, mis on olemas 1891. aastast saati. Lanersbachi kihelkonnakirik ehitati 1686. aastal vanema gooti stiilis kiriku asemele ja ehitati 1750. aastal barokkstiilis ümber. Külast lõunas Höllensteini hütis (umbes 1800 m) on loodud väike talumuuseum. Köisteetõstuk viib Eggalmi suusa- ja matkapiirkonda. Juns (1400 m) on väljavenitatud kujuga küla umbes 2 km Lanersbachist edasi. Seal on mitu väikest hotelli ja eramut. Seal asub ka näidisveski, mida kasutati odravilja jahvatamiseks, mida alles paarkümmend aastat tagasi seal kasvatati. Kaks 5 km pikkust kelgurada laskuvad Höhlensteini hütist ja Grieralmi alpikarjamaalt ja lõpevad Junsis. Rajad on valgustatud. Madseit (1450 m) asub Junsi külast edasi ja on väike asula mitme hotelli, pansionaadi ja eramuga. Org aheneb pärast väikest asundust, Madseitbachi ja Tuxerbachi ühinemiskohas. Hintertux (1500 m) asub orus kõige kaugemal [[Hintertuxi liustik]]u jalamil (üks kõige populaarsemaid suviseid suusapiirkondi Austrias) ning seda ümbritsevad mäed ja liustikud. Seal on hotellid, külalistemajad ja hajali talumajapidamised. Kirik (''Kirche Maria Himmelfahrt'') valmis aastal 1952 eelmise kiriku asukohas, mis 1941. aastal õhku lasti. Hintertuxis on Euroopa kõrgeimad kuumaveeallikad{{lisa viide}} ja mitut liiki mineraalvee allikaid. [[Spannagelhaus]]i lähedal asub [[Spannageli koobas]], mis on üle 10 km pikk ja suurim looduslik koobas [[Kesk-Ida-Alpid]]es. Koobas on kaitsealune ja seda saab külastada vaid giidiga ekskursiooni osana. Tuxer Ferneri liustikul on aastaringne suusapiirkond suure arvu tõstukitega. Koht on paljude matkade ja Kõrg-Alpi retkede baasiks. Hintertuxi liustiku suusapiirkond (''Skigebiet Hintertuxer Gletscher'') kuulub [[Zillertal 3000]] suusapiirkonda ja on suusatajatele populaarne nii suvel kui ka talvel. Hintertuxis elab 178 inimest (2006). 1926. aastani kuulus see [[Schmirn]] am Brenneri valda. === Naabervallad === [[Finkenberg]], [[Hippach (Tirool)|Hippach]], [[Kolsassberg]], [[Navis]], [[Schmirn]], [[Schwendau]], [[Wattenberg]], [[Weerberg]] == Ajalugu == Tuxertali on esmamainitud 1280. aastal. Tuxertal avastati [[Esiaeg|esiajal]], nagu tõendavad erinevad leiud keskmisest [[Kiviaeg|kiviajast]]. Esimesed asukad orus olid arvatavasti [[breunid]], kes olid [[Reedid|reedi]] hõim ja asusid [[Wipptal]]is. Lamburid ja kaevurid asustasid samuti orgu, rännates Schmirni orust üle Tuxer Jochi ja harides seda metsadest puhastamisega. 889. aastal läks Tuxertal koos teiste Zillertali osadega [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburgi peapiiskopkonnale]]. 1280. aastal on ürikutes esmamainitud nime Tux (''Tukkes''). Algse viitega puhtale veele võeti mõiste kasutusele oru nimena. See tuleneb arvatavasti indo-germaani tüvest ''teg'', mis tähendab "jooksmist", "voolamist" või "ärasulamist". Esimesed talumajapidamised olid ''Schwaighof''-tüüpi ja pidid maksma mitterahalisi makse, näiteks kariloomadega. Kaugeim org Lanersbachi ja Hintertuxi vahel oli 1438. aastani [[Matrei am Brenner]]i ja hiljem [[Steinach am Brenner]]i kohtualluvuses. 1926. aastani kuulus Hintertux Schmirni valda. 1926. aastal liideti Hintertux Lanersbachi ja Lämperbichli kaevanduskontoriga (''Hauptmannschaft Lämperbichl''), moodustati Tuxi vald. == Majandus == === Põllumajandus === Tuxertali rohumaid ja karjamaid haritakse ka tänapäeval, ehkki enamik põllumajandusettevõtteid pakuvad ainult teiseseid sissetulekuallikaid. === Turism === Turism on oru kõige tähtsam majandusharu ning seal on rohkesti hotelle, restorane ja majutusettevõtteid. Suusaturismitööstusele on avatud kolm suusapiirkonda: esimene oli Eggalmi piirkond 1961. aastal; see ühendati 1968. aastal Hintertuxi liustikuga ja 1984. aastast Rastkogeliga, mis on 2001. aastast ühendatud Penkeni suusapiirkonnaga süstiktõstuki kaudu. 2000. aastatel kasvas tohutult tõstukitaristu võimekus. Hintertuxi liustikku on algusest peale opereeritud kui aastaringset suusapiirkonda. Piirkonna jaoks on sama oluline ka Tuxi suusapiirkondade ühinemine teistega Finkenbergi ja Mayrhofeni (Penkeni) suunal. Mayrhofeni järel on Tux teisel kohal ööbimiste poolest Zillertalis. === Magnesiiditehas === Aastatel 1927–1976 oli Tuxi magnesiidikaevandus, umbes 500 m Vorderlanersbachist kõrgemal, kõrgeim omataoliste hulgas Euroopas.{{lisa viide}} Avatud ja maa-aluses kaevanduses kaevandasid kuni 400 töölist [[magnesiit]]i. Erilised köisteed töölistele ja materjalile ühendasid tehase Lanersbachiga ja laadimisjaamaga Zillertalis Mayrhofeni juures. Schrofenalmis, umbes 500 m tehasest eemal, oli väike asula koos majutuse, kooli, toidukaupluse, kino ja muude rajatistega tehasetöölistele ja nende peredele. Kui tehas 1976. aastal suleti, lammutati see täielikult ja piirkond taaselustati. Alles jäid Püha Barbara kabel, ehitatud aastal 1947 Hubert Prachensky plaanide järgi, freskod tegi Max Weiler, ja kaks endist töölistemaja (''Schrofenhäuser''). == Transport == Tuxi pääseb Mayrhofenist maanteed pidi. Mayrhofeni jaamast [[Zillertali raudtee]]l kulgeb sinna bussiliin. Lähim Austria liiduraudtee jaam on [[Jenbachi raudteejaam|Jenbach]], mis on ka Zillertali raudtee lähtejaam. Tuxertalis on tasuta buss – ''Tuxer Sportbus'' –, mis sõidab päeva jooksul Vorderlanersbachi ja Hintertuxi vahet. Talvekuudel on ka täispiletiga Nightlineri buss kella kaheni öösel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://gemeinde-tux.at gemeinde-tux.at] * [http://www.sagen.at/doku/bergbau/magnesit_tux.html Tuxi magnesiidikaevandus – kaevandamine ja sulatamine Zillertalis] * [http://tux.at/en/ Tux-Finkenbergi turismiühingu veebileht] * [http://www.hintertux.at/ Hintertuxi suusapiirkonna veebileht] {{Schwazi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Tirooli liidumaa vallad]] kulk7onrecb4ieekvy5fhy7ttpvwy73 Vikipeedia:Meie fotograafid 4 512026 7261242 7246297 2026-10-29T02:47:17Z Kruusamägi 1530 + Janek Lass 7261242 wikitext text/x-wiki Erinevad [[Wikimedia]] projektid püsivad vabatahtlike kaastööliste najal, kes kirjutavad, täiendavad, toimetavad ja ajakohastavad artikleid, lisavad pilte ja teisi meediafaile, arendavad tarkvara, kureerivad linkandmeid või panustavad mõnel muul moel, et siinne vabade litsentside all jagatav sisu ajas järjest paraneks. See lehekülg loetleb mõningaid vabatahtlikke kaastöölisi Eestist, kelle panus fotolise sisu osas on kõige silmapaistvam. Siia on oodatud oma andmeid lisama iga Eesti vikifotograaf, kes on panustanud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse vähemalt ühe [[:commons:Commons:Featured pictures|eeskujuliku fotoga]] ning lisanud kokku üle 100 meediafaili. Nii on siia kirja saanud [[Aleksandr Abrosimov]], [[Maxim Bilovitskiy]], [[Kairi Kalmann]], [[Ivo Kruusamägi]], [[Jaan Künnap]], [[Janek Lass]], [[Ivar Leidus]], [[Janno Loide]], [[Taavi Niittee]], [[Vaido Otsar]], [[Kristian Pikner]], [[Olari Pilnik]], [[Virgo Siil]], [[Ireen Trummer]] ja [[Hiiumaa Mudeliklubi]]. Lisaks meie kohalike fotograafidele panustavad Wikimedia Commonsisse ka mitmed väljapaistvad fotograafid üle maailma nagu näiteks [[Didier Descouens]], [[Diego Delso]], [[Martin Falbisoner]], [[Joaquim Alves Gaspar]], [[David Iliff]], [[Johann Jaritz]], [[Michal Klajban]], [[Petar Milošević]], [[Basile Morin]], [[Reinhold Möller]], [[Dietmar Rabich]], [[Aleksandr Savin]], [[Charles Sharp]] ja [[Frank Schulenburg]]. == [[:commons:User:Aleksandr Abrosimov|Aleksandr Abrosimov]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Aleksandr Abrosimov]] on Eesti loodusfotograaf. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:Aleksandr Abrosimov (2016).jpg|250px|Aleksandr Abrosimov]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Nastik (Natrix natrix). 01.jpg|Nastik Kaberla Oja. 03.jpg|Kaberla oja Osmussaar. Lighthouse..jpg|Osmussaare pankrannik ja tuletorn Suur-Paljassaare. Päikeseloojang.jpg|Suur-Paljassaare rand Torm detsembris. Merivälja Muul.jpg|Merivälja muul Таллинн. 3.jpg|Tallinna sadam </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Bilovitskiy|Maxim Bilovitskiy]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Igapäevaselt olen hõivatud töö, reisimise ja youtube videode loomisega. Tee fotograafia valdkonda algas soovist jäädvustada loodusvaateid, linde ja muud sellist. Küll tekkis aga peagi tahe pildistada midagi ebatavalist ja efektset, mida tavalises elus nii lihtsalt ei kohtaks. Seega alustasin [[teadusfotograafia]]ga. Vikipeediat kasutan väga tihti ja pean seda äärmiselt mugavaks andmeressursiks, kust võib leida vajalikku ning huvipakkuvat informatsiooni ja seda mugavalt uurida. Ise sattusin aga Vikipeediasse panustama 2013. aastal läbi [[Vikipeedia:Teadusfoto 2013|teadusfoto konkursi]]. Kuna mul on arvukalt teaduspilte, sest mulle on meeldinud pildistada erinevaid asju, millega olen ülikoolis või keemiakatseid teostades kokku puutunud, siis oli millega osaleda. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|200px|Maxim Bilovitskiy]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Barking Dog Reaction.webm YBCO video.webm Sulfur crystals.webm Rayon synthesis.webm Potassium metal in water.webm </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Hiiumaamudeliklubi|Hiiumaa Mudeliklubi]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Hiiumaa Mudeliklubi]] on asutatud 16. jaanuaril 2009 ja alates 2013. aastast tegutseme ka [[aerofotograafia]] valdkonnas. Üldiselt on klubi eesmärk arendada ja propageerida lennu-, laeva-, auto- ja raketimudelismi alast tegevust. Klubi ruumid asuvad Kärdla Noorte Huvikeskuses. Klubi asutajad olid Andres Laanejõe, Teet Kitkas ja Kaius Kaibald. Esimesed pildid said Vikipeediasse lisatud 2013. aastal seoses WLMi ja HELP4 pildikogumisega. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [http://www.mudeliklubi.ee/ Kodulehekülg] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Lennusadam 2015.jpg|Tallinna vesilennukite angaarid Rohuküla sadam 2015.jpg|Rohuküla sadam Ruhnu kirikud.jpg|Ruhnu kirikud Püha kirik 2014.jpg|Püha kirik Saaremaal Kuressaare linnus õhust.jpg|Kuressaare linnus õhust Ringtee Kärdlas 2015 sügis.jpg|Ringtee Kärdlas </gallery> </div> |} == [[Kasutaja:Kairi Kalmann|Kairi Kalmann]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Olen lõpetanud ERKI disaini erialal ja Luua Metsanduskooli maastikuehituse erialal. Peamiselt kujundan ajakirju ja raamatuid. Küll aga pakub huvi ka loodusfotograafia ning iseäranis jäädvustan pärandkultuuri ning looduslikke pühapaiku. Koos Külle Kordemetsaga olen esinenud loodusfoto näitustel. Wikimedia Commonsisse lisasin oma esimese foto 2013. aastal. Vikipeedias olen seni auhinnalistele kohtadele jõudnud [[Wiki Loves Earth]] (2015) ja [[Wiki Loves Monuments]] (2015, 2024, 2025) pildivõistlustel. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:Kairi Kalmann.jpg|250px|Kairi Kalmann]] Foto: Ilme Parik </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Kallaste kalmistu.JPG|Kallaste kalmistu Vahastu kalmistu (1).jpg|Vahastu kalmistu Tsässon Podmotsa küla kalmistul.JPG|Tsässon Podmotsa küla kalmistul Saarnaki parn.JPG|Saarnaki pärn Pöide kirik vihmas.jpg|Pöide kirik vihmas Kullamaa rõngasrist, kiriku kõrval.jpg|Kullamaa rõngasrist </gallery> </div> |} == [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Olen pärit [[Kose]] alevikust Harju maakonnas ja elan [[Tartu]]s. Erialaselt olen õppinud [[geenitehnoloogia]]t, kuid selles valdkonnas ei tööta. Fotograafia on pigem harv hobi, aga kui juba pilte tegema satun, siis püüan ühtlasi miskit Vikipeediasse üles panna. Vikis olen tegev alates 2006. aastast. Samast ajast olen lisanud ka pilte, kuigi suurem aktiivsus algas selles osas kuskil 2012. aastast. Kuna eestikeelses Vikipeedias oli pildilist poolt õige vähe, siis hakkasin juba 2010 agaramalt pilte koguma (algul [[Vikipeedia:HELP|HELP kampaania]] raames, aga hiljem juba kõikvõimalike võistluste ja fotoretkedega seotult). See on suunanud ka minu enda tähelepanu enam pildilise poole juurde. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:Wikimania2016 Dschwen 30.jpg|250px|Ivo Kruusamägi]] [[Eri:E-kirja_saatmine/Kruusamägi|Saada kasutajale e-kiri]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Metsatee Mustoja maastikukaitsealal.JPG|Metsatee Mustoja maastikukaitsealal Lüübnitsa.JPG|Lüübnitsa küla Setomaa vallas Hommikune Inahamne järv (ver 2).JPG|Hommikune Inahamne järv Osmussaare edelanurk.JPG|Osmussaare edelanurk Tori Church in Estonia.jpg|Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik Tartu raudteejaama veetorn, 2010.JPG|Tartu raudteejaama veetorn </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Kynnap|Jaan Künnap]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Mingil ajahetkel mõtlesin, et mida teha vanemate piltidega, mis tehtud enne Vikipeedia asutamist. Kuidas neid inimesteni viia. Nii ma sellega tegelema hakkasin ja tänu Ivo Kruusamägile said 2015. aastal esimesed pildid üles. Tänaseks on neid juba üle 12&nbsp;000, aga ega ma sellega piirduda plaani. Mul on ka juhtunud, kus välismaalt kirjutatakse ja tänatakse, et olen mingi pildi Vikipeediasse üles pannud. Näiteks Jaapani saatkonnast tänati selle eest, et olin Junko Tabei pilte üles riputanud. Ja välismaa alpinistide tagasiside on olnud väga positiivne. [http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019] [https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020] [https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:Jaan Künnap.jpg|240px|Jaan Künnap]] [[Jaan Künnap]] on eesti alpinist ja fotograaf. </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Tõus 83.jpg|"Tõus" Ilmar Priimets 1985.jpg|Ilmar Priimets Junko Tabei, Jaapani alpinist 85.jpg|Junko Tabei Tasuja, päästelaev 1970.jpg|Päästelaev Tasuja Keila-Juga öös.jpg|Keila juga öös Rehvisõlm.jpg|Rehvisõlm </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Janeklass|Janek Lass]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Elan Rakveres ja mu igapäevatöö on seotud metallitööstusega. Vikipeediaga puutusin esimest korda kokku juba 2011. aastal Vikipeedia teadusfotokonkursi kaudu, kuid siis jõudsid siia lihtsalt mu konkursipildid ja ise ma Vikipeedias teadlikult ei tegutsenud. Pilte hakkasin Vikipeedia jaoks meelega üles laadima palju hiljem. Minu jaoks olulisimaks teemaks on saanud mikroorganismid, eriti need, kes elavad vees. Neist on head pildimaterjali väga vähe, seepärast püüan Vikipeediat täiendada oma mikroskoobifotodega. Jõudumööda kirjutan neist loomadest ka artikleid ja kasutan neis oma pilte. [https://wikimedia.ee/janek-lass-mikroskoop-on-uks-utlemata-ponev-riistapuu/ Janek Lass: “Mikroskoop on üks ütlemata põnev riistapuu”] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Janek Lass on Vikipeedia aasta fotograaf 2025 </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Vesilest (Hydrachnidia).jpg|Vesilest Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda).jpg|Karpvähilised Copepod2.jpg|Aerjalgne Simocephalus3.jpg|Ebakiivrik Snowflake (lumehelves).jpg|Lumehelves Beta-alaniini kristallid polariseeritud valguses.jpg|Beta-alaniini kristallid polariseeritud valguses </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Iifar|Ivar Leidus]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2022 </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Trifolium arvense - kassiristik Keilas.jpg|Kassiristik Keilas Bombus pascuorum (male) - Medicago x varia - Keila.jpg|Isane põldkimalane Aaspere mõisa tuuleveski 2013.jpg|Aaspere mõisa tuuleveski Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|Tartu Toomkiriku varemed Kose kirik suvi 2012.jpg|Kose kirik </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Amadvr|Janno Loide]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[:Fail:Interview with Janno Loide.webm|Intervjuu Janno Loidega]] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Pilt:WMEE Ida-Viru pildiretk 04.JPG|250px|Janno Loide]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Telleri kabel.jpg|Telleri kabel Jõesuu vaatetorn.jpg|Jõesuu vaatetorn Reomäe kiriku sisevaade.jpg|Reomäe kiriku sisevaade Lohusuu õigeusu kirik.jpg|Lohusuu õigeusu kirik Hommik Mukri rabas.jpg|Hommik Mukri rabas Mustoja.jpg|Mustoja </gallery> </div> |} == [[Kasutaja:Nielander|Taavi Niittee]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Olen pärit [[Tõrva]] linnast Valgamaalt, kus olen elanud kogu elu ning pole ka plaani kuhugi mujale surema minna. Hariduselt olen diplomiga metallide töötleja, kuid tehtud on päris erinevaid töid kiviraidurist ajakirjanikuni. Olen [[Tõrva astronoomiaklubi]] asutaja, selle peamine eestvedaja, harrastusastronoom ja astrofotograaf. Sukeldun pilvistel öödel ka mikroskoopia ja mikrofotograafia maailma. Aja võtan maha Tõrva Pubi Juudase korraldusmeeskonnas. Eestikeelse Vikipeediaga tegin tutvust suhteliselt selle alguses. Kirjutasin ja kirjutan ka praegu jõudumööda peamiselt Tõrvast ja selle lähiümbrusega seotust. Viimasel ajal olen proovinud leida aega võtta tõsiselt ette kõik astronoomiaga seonduv, sest tahe astronoomiat populariseerida on kuidagi loomuomane. Fotodest laen üles peamiselt enda astrofotosid ja vahel ka mikroskoopiafotosid. </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> [[Pilt:Taavi niittee.jpg|160px]] <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Eri:E-kirja_saatmine/Nielander|Saada kasutajale e-kiri]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Whirpool galaxy.jpg|M51 ehk Veekeerise galaktika Elephant trunk nebula.jpg|Elevandi Londi udukogu Iris nebula from Estonia.jpg|Iirise udukogu California nebula from Estonia.jpg|California udukogu Total lunar eclipse from Estonia.jpg|Täielik kuuvarjutus Horse head nebula tõrva.jpg|Hobusepea ja Leegi udukogud </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Olen pärit Võrumaalt, kus ka praegu elan ning infotehnoloogina töötan. Fotograafia on olnud minu hobiks alates kooliajast. Vikipeediale olen teinud kaastööd alates esimesest HELP pildikogumisest 2010. aastal. Alguses jäi lihtsalt silma, et suur osa Lõuna-Eesti loodust puudutavatest artiklitest on pildimaterjaliga katmata, hiljem on külastatavates paikades viki-piltide tegemine juba harjumuseks saanud. [http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafi-tiitli-sai-vaido-otsar/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2018] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Eri:E-kirja_saatmine/Vaido_Otsar|Saada kasutajale e-kiri]] [https://vaido.aminus3.com Fotoblogi] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Piusa koopad 2011 09.jpg|Piusa koopad Väimela Mäejärv 2011 09.jpg|Väimela Mäejärv Väimela Alajärv 2012 08.jpg|Väimela Alajärv Mooste mõisa auruveski 2013.jpg|Mooste mõisa auruveski Prohvet Eeliase kirik Vasknarvas 2014 01.jpg|Prohvet Eeliase kirik Vasknarvas Vaade Suure Munamäe vaatetornist 2013 02.jpg|Vaade Suure Munamäe vaatetornist </gallery> </div> |} == [[:commons:User:KristianPikner|Kristian Pikner]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Erialalt olen ehituspuusepp-palkmajaehitaja ja kui huvi puidutöö vastu on mul olnud juba lapsepõlvest saadik, siis fotohuvi lisandus hiljem ja üsna juhuslikult. Samas on see huvi järjest kasvanud ja nii olen püüdnud aina juurde õppida ning vaikselt tehnikaparki täiendada. Esimest korda jõudsin Vikipeediasse 2016. aastal läbi kampaania Head Eesti Looduse Pildid. Otsustasin konkursil osaleda ja saatsin sinna ligikaudu 100 fotot. Sealt alates olen järjepanu pilte lisanud, kui taas loodusfotode kohta küsitakse. Pean seda heaks viisiks oma töid läbi erinevate artiklite üle maailma jagada. [http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2017-kristian-pikner/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2017] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [https://www.facebook.com/KristianPiknerFotograafia Fotolehekülg] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Merisk - Eurasian oystercatcher - Haematopus ostralegus (1) copy.jpg|Meriskid Rebane (1).jpg|Rebane Sõmeri tuletorn.jpg|Sõmeri tuletorn Riiulpilv - Shelf cloud (2) copy.jpg|Riiulpilv Varblas Virmalised 18.03.15 (4).jpg|Virmalised Pärnu jõgi Sindis.jpg|Pärnu jõgi Sindis </gallery> </div> |} == [[:commons:User:OlariP|Olari Pilnik]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Olen Tartust pärit noormees, kellele meeldib jäädvustada hetki ja neid teistega jagada. Fotograafiaga hakkasin rohkem tegelema 2019, kui alustasin Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õpinguid fotograafia erialal. Tegelen nii foto- kui ka videograafiaga ning naudin kogu protsessi. [https://wikimedia.ee/olari-pilnik-vikifotoretkede-kaigus-olen-avastanud-palju-huvitavaid-kohti-kuhu-muidu-ehk-ei-satuks/ Intervjuu Olari Pilnikuga] [https://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2024-on-olari-pilnik/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2024] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [https://olaripilnik.com/ Kodulehekülg] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Kassari kabeliaed OlariPilnik-1.jpg Järva-Peetri kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg Peetri tuulik 4-OlariPilnik.jpg Pakri neem 5 - OlariPilnik.jpg Vergi sadam OlariPilnik-7.jpg Käsmu sadam OlariPilnik-2.jpg </gallery> </div> |} == [[Kasutaja:Sillerkiil|Virgo Siil]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Endast</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> Sattusin viki-ilma seoses ühe [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2020|teadusartiklite konkursiga]] ja kuna oli parasjagu vaba aega, hakkasin ka muid artikleid näppima ning artiklite illustratsiooninappus hakkas häirima. Üks pilt ei ütle tingimata rohkem kui tuhat sõna, aga kindlasti aitab see infot paremini talletada, isiku, koha, objekti või tegevuse konteksti selgitada. Ajakirjanikuna kasutasin tihti vikist leitud pilte, selle tagamõttega alustasin esmalt teadlaste piltide ja videomaterjali ülespanekuga, et me teadlased sõna otseses mõttes rohkem pildile pääseksid, hiljem lisandusid muud valdkonnad. Viki andis ka praktilise õigustuse pikalt meeles mõlkunud droonisoetus teoks teha, nii et viimase aasta olen aktiivselt viki tarvis Eesti kultuuri- ja loodusobjekte jäädvustanud. [https://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil/ Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021] </div> |style="width:250px;border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap">Kontakt</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> [[Fail:Loodusfotograafias läheb sageli vaja teleobjektiivi, õhtustes tingimustes ka statiivi. 2017. aastal Tartu lähistel Emajõe ääres..jpg|150px|Virgo Siil]] </div> |} {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Kakerdaja bog, september 2021 0786.jpg|Kakerdaja raba Ujujad Ohepalu järve kõrval asuvas laukas 2021. aasta juulis.jpg|Ujujad rabalaukas Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|Jääpüük Tartus Emajõel Kolu ökodukt Tartu maanteel 2021. aasta septembris.jpg|Kolu ökodukt Logging with Belarus MTZ-82-L in Estonia 2021.webm|Belarus MTZ-82-L metsatöödel Vetla vesiveski ja möldritalu ja saun (2021. aasta september).jpg|Vetla vesiveski ja möldritalu </gallery> </div> |} == [[:commons:User:Ireena|Ireen Trummer]] == {|cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:0 0 1em 0;width:100%" |style="border:1px solid #abd5f5;background:#f1f5fc;vertical-align:top"| <div style="border-bottom:1px solid #abd5f5;background:#d0e5f5;padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em;font-size:110%;font-weight:bold">Loomingu näiteid</div> <div style="border:0 solid #abd5f5;padding:0.4em 1em 0.3em 1em"> <gallery mode="packed"> Tarvasjõgi.jpg|Tarvasjõgi Händkakk 2014.JPG|Händkakk Jõhvnööbikud.JPG|Jõhvnööbikud Rabamurakad 2014.jpg|Rabamurakad Hauaneeme laht 2013.jpg|Hauaneeme laht Mähu kivid II.jpg|Mähu kivid </gallery> </div> |} == Vaata ka == * [[:commons:Commons:Meet our photographers|Meet our photographers]] (rahvusvaheline) * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[:Kategooria:Eesti vikifotograafid|Eesti vikifotograafid]] * [[Vikipedist]] * [[Vikipeedia:Meie vikipedistid|Meie vikipedistid]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] ep7o9gg73728wml4dpi7kqbw6q4w0lp Reet Bender 0 514675 7261002 7129704 2026-10-28T13:33:38Z Morel 26171 pilt 7261002 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reet Bender 2025.jpg|pisi|Reet Bender kõnelemas konverentsil "Heimat Revisited II. Baltisakslased pärast Teist maailmasõda: kodumaa, kohtumised, kodakondsus ja kokakunst", 28. november 2025. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Reet Bender''' (aastani 1997 '''Reet Kuiv'''; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on [[Eestlased|saksa]] [[filoloog]], [[kultuuriloolane]] ja [[tõlkija]]. ==Haridus== Reet Bender lõpetas 1993. aastal [[Tartu 10. Keskkool]]i<ref name="etbl"/> ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[saksa keel]]e ja [[Saksa kirjandus|kirjanduse]] erialal (''[[cum laude]]'').<ref name="ut1"/><ref name="ut2"/> DAAD stipendiaadina oli 1997/1997 [[Saksamaa]]l [[Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool|Erlangen-Nürnbergi ülikool]]is ja 1998 [[Marburgi ülikool]]is välissemestril. Aastatel 2000–2002 õppis ta Tartu ülikoolis [[Magistriõpe|magistriõppes]], kaitstes 2002. Tartu Ülikoolis filoloogiamagistri [[Magistritöö|töö]] "Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert – die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur".<ref name="etis"/> 2003. aastal astus Reet Bender Tartu Ülikooli saksa filoloogia [[doktorantuur]]i. 2009. aastal kaitses ta samas [[doktoritöö]] ([[PhD]]) "Oskar Masing und die Geschichte des Deutschbaltischen Wörterbuchs" ([https://dspace.ut.ee/handle/10062/11010 "Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamatu lugu"]; juhendajad saksa keeleteaduse [[dotsent]] [[Anne Arold]] ja ajalooprofessor [[Tiit Rosenberg]]). Aastatel 2009 ja 2014 täiendas Bender end [[Göttingeni ülikool]]is ning aastatel 2006, 2009 ja 2010 [[Marburgi Herderi instituut|Marburgi Herderi instituudis]].<ref name="etis"/> 2016. aastal sai ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi suulise tõlke ala[https://dspace.ut.ee/handle/10062/53501 l tööga] "Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust kuni tänapäevani. Lisandusi eesti tõlkeloole". ==Töökäik== Reet Bender töötab alates 2003. aastast [[Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž|Tartu Ülikooli germanistika osakonnas]]. 2018 valiti saksa keele ja kultuuri dotsendiks. Alates 2020 Tartu Ülikooli germanistika osakonna juhataja, alates 2022 Tartu Ülikooli germanistika professor. ===Teadustegevus=== Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[baltisaksa keel]] ja [[baltisaksa kultuur|kultuur]]; ajaloolised keelesuhted [[Baltikum]]is; baltisaksa [[leksikograafia]]; identiteedi ja keele suhestatus; mälupaigad, baltisaksa [[memuaristika]]; baltisaksa üliõpilaskeel ja -kultuur; eesti tõlkelugu.<ref name="etis" /> Üks [https://www.ester.ee/record=b4600897*est baltisaksa keele annoteeritud bibliograafia] (2016) koostajatest Ineta Balode, Dzintra Lele-Rozentale ja [[:de:Manfred_von_Boetticher|Manfred von Boetticheriga]]. Koos [https://www.etis.ee/CV/Kadi_K%C3%A4h%C3%A4r-Peterson Kadi Kähär-Petersoniga] koostanud [https://muuseum.tartu.ee/tartu-dorpat/ Saksa Tartu/Deutsches Dorpat] virtuaalkaardi enam kui 70 baltisaksa autori Tartu-aineliste tekstikatketega (2018). ===Baltisaksa sõnaraamat=== 2010. aastal asutati Tartu Ülikoolis [[Tartu Ülikooli baltisaksa sõnaraamatu töörühm|baltisaksa sõnaraamatu töörühm]], mille eesmärgiks oli [[Alfred Schönfeldt]]i (1935) sõnaraamatuarhiivi baasil [[Saksa keel|saksa]], eesti ja [[Läti keel|läti]] vastetega baltisaksa sõnaraamatu koostamine, lisamaterjaliga täiendamine ja väljaandmine. 2011-2018 tegutseti riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu" toel. Töörühma juhivad Reet Bender ja [https://www.etis.ee/CV/Anne_Arold/est Anne Arold]. <ref name="etbl"/><ref name="maa"/> [https://www.eki.ee/dict/bss/ Baltisaksa sõnaraamatu] esialgne, saksakeelne versioon jõudis avalikkuse ette 2019. ==Liikmesus== Reet Bender on [[Õpetatud Eesti Selts]]i, [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]]u, [[Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis]], [[Eesti Goethe Selts]]i ja [[Balti Ajaloo Komisjon|Balti Ajaloo Komisjoni]] liige.<ref name="etis"/> ==Tõlgitud raamatuid== *[[Eduard von Stackelberg]]. "Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused. Võidud ja kaotused". Tõlkinud Reet Bender. [[Eesti Päevaleht]] 2010. 288 lk. [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?175212] *Oswald Hartge. "Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895-1939". Tõlkinud Reet Bender. [https://muuseum.tartu.ee/ Tartu Linnamuuseum] 2021. 456 lk. *Vivat, crescat, floreat alma mater! Universitas Tartuensis 1632-2007. Koost. Indrek Ilomets, [[Toomas Hiio]], [[Mart Orav]]. [https://www.aastaraamat.ee/ Aasta Raamat] 2007. 367 lk. ==Isiklikku== Reet Benderi isa [[Mart Kuiv]] (1931–2000) oli [[agrotehnikateadlane]], kes on töötanud [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi]] [[ELVI erikonstrueerimisbüroo|erikonstrueerimisbüroo]] teadusdirektorina. Reet Benderi vanaisa Robert Sandberg (1906–1973) oli mööblitööstur Rakveres, aadressil Pikk 26. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="etbl">"[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:258668 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa. PDF. Artikkel "Bender, Reet"]. digar.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/CV/Reet_Bender/est Reet Bender]. etis.ee</ref> <ref name="ut1">[https://web.archive.org/web/20180722125513/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH02.HTM Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri: Bender, Reet]. ut.ee</ref> <ref name="ut2">[http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2000TY.html Tartu Ülikooli põhiõppe lõpetamine: Bender, Reet]. ut.ee</ref> <ref name="maa">[https://web.archive.org/web/20180722095726/https://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/baltisaksa-saksa-eesti-lati-sonaraamat Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat]. maailmakeeled.ut.ee</ref> <ref name="etis2">[https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0ff136b6-fff5-49b3-8040-dcaf157ea254 "Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/CV/Reet_Bender/est Reet Bender]. etis.ee *[https://www.ut.ee/OES/reet-bender-baltisaksa-malupaikadest/ Reet Bender baltisaksa mälupaikadest]. ut.ee *[https://arvamus.postimees.ee/1120112/reet-bender-keelest-ja-ajaloost Reet Bender: keelest ja ajaloost]. arvamus.postimees.ee, 30. jaanuar 2013 *Reet Bender. "[http://kjk.eki.ee/ee/issues/2014/3/473 Tartu baltisaksa tudengimälestustes]. [[Keel ja Kirjandus]], 2014 nr 3. kjk.eki.ee *Reet Bender. "[http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/8-9/959 Mõnda baltisaksa elulugudest ja mis seal sees leida võib]. Keel ja Kirjandus, 2017 nr 8–9. kjk.eki.ee {{JÄRJESTA:Bender, Reet}} [[Kategooria:Eesti saksa filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] pk69s0iy4sf3bqwtzhxy7cpq1hj3rml 7261003 7261002 2026-10-28T13:35:03Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261003 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reet Bender 2025.jpg|pisi|Reet Bender kõnelemas konverentsil "Heimat Revisited II. Baltisakslased pärast Teist maailmasõda: kodumaa, kohtumised, kodakondsus ja kokakunst", 28. november 2025. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Reet Bender''' (aastani 1997 '''Reet Kuiv'''; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on [[Eestlased|saksa]] [[filoloog]], [[kultuuriloolane]] ja [[tõlkija]]. ==Haridus== Reet Bender lõpetas 1993. aastal [[Tartu 10. Keskkool]]i<ref name="etbl"/> ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[saksa keel]]e ja [[Saksa kirjandus|kirjanduse]] erialal (''[[cum laude]]'').<ref name="ut1"/><ref name="ut2"/> DAAD stipendiaadina oli 1997/1997 [[Saksamaa]]l [[Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool|Erlangen-Nürnbergi ülikool]]is ja 1998 [[Marburgi ülikool]]is välissemestril. Aastatel 2000–2002 õppis ta Tartu ülikoolis [[Magistriõpe|magistriõppes]], kaitstes 2002. Tartu Ülikoolis filoloogiamagistri [[Magistritöö|töö]] "Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert – die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur".<ref name="etis"/> 2003. aastal astus Reet Bender Tartu Ülikooli saksa filoloogia [[doktorantuur]]i. 2009. aastal kaitses ta samas [[doktoritöö]] ([[PhD]]) "Oskar Masing und die Geschichte des Deutschbaltischen Wörterbuchs" ([https://dspace.ut.ee/handle/10062/11010 "Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamatu lugu"]; juhendajad saksa keeleteaduse [[dotsent]] [[Anne Arold]] ja ajalooprofessor [[Tiit Rosenberg]]). Aastatel 2009 ja 2014 täiendas Bender end [[Göttingeni ülikool]]is ning aastatel 2006, 2009 ja 2010 [[Marburgi Herderi instituut|Marburgi Herderi instituudis]].<ref name="etis"/> 2016. aastal sai ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi suulise tõlke ala[https://dspace.ut.ee/handle/10062/53501 l tööga] "Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust kuni tänapäevani. Lisandusi eesti tõlkeloole". ==Töökäik== Reet Bender töötab alates 2003. aastast [[Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž|Tartu Ülikooli germanistika osakonnas]]. 2018 valiti saksa keele ja kultuuri dotsendiks. Alates 2020 Tartu Ülikooli germanistika osakonna juhataja, alates 2022 Tartu Ülikooli germanistika professor. ===Teadustegevus=== Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[baltisaksa keel]] ja [[baltisaksa kultuur|kultuur]]; ajaloolised keelesuhted [[Baltikum]]is; baltisaksa [[leksikograafia]]; identiteedi ja keele suhestatus; mälupaigad, baltisaksa [[memuaristika]]; baltisaksa üliõpilaskeel ja -kultuur; eesti tõlkelugu.<ref name="etis" /> Üks [https://www.ester.ee/record=b4600897*est baltisaksa keele annoteeritud bibliograafia] (2016) koostajatest Ineta Balode, Dzintra Lele-Rozentale ja [[:de:Manfred_von_Boetticher|Manfred von Boetticheriga]]. Koos [https://www.etis.ee/CV/Kadi_K%C3%A4h%C3%A4r-Peterson Kadi Kähär-Petersoniga] koostanud [https://muuseum.tartu.ee/tartu-dorpat/ Saksa Tartu/Deutsches Dorpat] virtuaalkaardi enam kui 70 baltisaksa autori Tartu-aineliste tekstikatketega (2018). ===Baltisaksa sõnaraamat=== 2010. aastal asutati Tartu Ülikoolis [[Tartu Ülikooli baltisaksa sõnaraamatu töörühm|baltisaksa sõnaraamatu töörühm]], mille eesmärgiks oli [[Alfred Schönfeldt]]i (1935) sõnaraamatuarhiivi baasil [[Saksa keel|saksa]], eesti ja [[Läti keel|läti]] vastetega baltisaksa sõnaraamatu koostamine, lisamaterjaliga täiendamine ja väljaandmine. 2011-2018 tegutseti riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu" toel. Töörühma juhivad Reet Bender ja [https://www.etis.ee/CV/Anne_Arold/est Anne Arold]. <ref name="etbl"/><ref name="maa"/> [https://www.eki.ee/dict/bss/ Baltisaksa sõnaraamatu] esialgne, saksakeelne versioon jõudis avalikkuse ette 2019. ==Liikmesus== Reet Bender on [[Õpetatud Eesti Selts]]i, [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]]u, [[Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis]], [[Eesti Goethe Selts]]i ja [[Balti Ajaloo Komisjon|Balti Ajaloo Komisjoni]] liige.<ref name="etis"/> ==Tõlgitud raamatuid== *[[Eduard von Stackelberg]]. "Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused. Võidud ja kaotused". Tõlkinud Reet Bender. [[Eesti Päevaleht]] 2010. 288 lk. [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?175212] *Oswald Hartge. "Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895-1939". Tõlkinud Reet Bender. [https://muuseum.tartu.ee/ Tartu Linnamuuseum] 2021. 456 lk. *Vivat, crescat, floreat alma mater! Universitas Tartuensis 1632-2007. Koost. Indrek Ilomets, [[Toomas Hiio]], [[Mart Orav]]. [https://www.aastaraamat.ee/ Aasta Raamat] 2007. 367 lk. ==Isiklikku== Reet Benderi isa [[Mart Kuiv]] (1931–2000) oli [[agrotehnikateadlane]], kes on töötanud [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi]] [[ELVI erikonstrueerimisbüroo|erikonstrueerimisbüroo]] teadusdirektorina. Reet Benderi vanaisa Robert Sandberg (1906–1973) oli mööblitööstur Rakveres, aadressil Pikk 26. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="etbl">"[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:258668 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa. PDF. Artikkel "Bender, Reet"]. digar.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/CV/Reet_Bender/est Reet Bender]. etis.ee</ref> <ref name="ut1">[https://web.archive.org/web/20180722125513/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH02.HTM Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri: Bender, Reet]. ut.ee</ref> <ref name="ut2">[http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2000TY.html Tartu Ülikooli põhiõppe lõpetamine: Bender, Reet]. ut.ee</ref> <ref name="maa">[https://web.archive.org/web/20180722095726/https://www.maailmakeeled.ut.ee/et/osakonnad/baltisaksa-saksa-eesti-lati-sonaraamat Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat]. maailmakeeled.ut.ee</ref> <ref name="etis2">[https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0ff136b6-fff5-49b3-8040-dcaf157ea254 "Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/CV/Reet_Bender/est Reet Bender]. etis.ee *[https://www.ut.ee/OES/reet-bender-baltisaksa-malupaikadest/ Reet Bender baltisaksa mälupaikadest]. ut.ee *[https://arvamus.postimees.ee/1120112/reet-bender-keelest-ja-ajaloost Reet Bender: keelest ja ajaloost]. arvamus.postimees.ee, 30. jaanuar 2013 *Reet Bender. "[http://kjk.eki.ee/ee/issues/2014/3/473 Tartu baltisaksa tudengimälestustes]. [[Keel ja Kirjandus]], 2014 nr 3. kjk.eki.ee *Reet Bender. "[http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/8-9/959 Mõnda baltisaksa elulugudest ja mis seal sees leida võib]. Keel ja Kirjandus, 2017 nr 8–9. kjk.eki.ee {{JÄRJESTA:Bender, Reet}} [[Kategooria:Eesti saksa filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] q52wu90tb927u4za6ruulzh1l9ye4il Eelmäe 0 519215 7261419 6147408 2026-10-29T11:36:29Z ~2026-57654-92 240759 /* Nime kandjaid */ 7261419 wikitext text/x-wiki '''Eelmäe''' on [[Eesti]] [[perekonnanimi]]. Eestis oli seisuga 1. jaanuar 2018 perekonnanimi Eelmäe 51 mehel ja 61 naisel. Sellega oli Eelmäe perekonnanimede levikult meeste puhul 2016. ja naiste puhul 1833. kohal. Perekonnanimi on levinuim Põlva maakonnas.<ref>[https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/Eelmäe Perekonnanime Eelmäe statistika]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Nime kandjaid == * [[Andrus Eelmäe]], eesti näitleja (1956–) * [[August Eelmäe]], eesti kirjandusteadlane (1931–2020) * [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja (1927–2009) * [[Urmas Eelmäe]], eesti ajaloolane (1964–) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] skkru69xpjec2gipee86i1o437575bh Entechno 0 521480 7261095 6753888 2026-10-28T18:28:36Z Kitharodia 240720 7261095 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Entechno''' (või entehno, kr. έντεχνο, 'art song') on [[Kreeka muusika|Kreeka muusikas]] peamiselt kuid mitte ülekaalukalt orkestrimuusika suund, milles on kasutatud rahvaliku muusika, eriti [[Rembetiko|rebetika]] elemente. Esimesed silmapaistvad heliloojad olid 1950. aastatel selles stiilis alustanud [[Manos Hatzidakis|Mános Hatzidákis]] ja 1960. aastate alguses selles muusikat looma asunud [[Mikis Theodorakis|Míkis Theodorákis]], kes mõlemad olid klassikalise muusika hariduse saanud, nagu ka veidi hiljem liitunud [[Stavros Xarchakos|Stávros Xarchákos]], 1960. aastatel lisandusid mitmed heliloojad, kellel klassikalise muusika tausta ei olnud, ja keda peetakse pigem populaarmuusikalikuma [[neo kyma]] viljelejateks, nagu Stávros Kougioumtzís, Mános Loïzos, Dionýsis Savvópoulos, Dímos Moútsis, Mímis Pléssas, Thános Mikroútsikos jt. Laulusõnadena on kasutusel olnud tuntud luuletajate Giánnis Rítsose, Giórgios Seférise, Odysséas Elýtise, Iákovos Kambanéllise, Níkos Gátsose, Mános Eleftheríou jt. looming. Hatzidákis ja Savvópoulos on peamiselt ise oma teostele sõnad kirjutanud. Esitajad olid peamiselt tuntud lauljad * Háris Alexíou (laïkó-éntekhno) *[[Giorgos Dalaras|Giórgos Daláras]] (Ntaláras) * María Dimitriádi (1950-2009) *Adónis Kalogiánnis (Αντώνης Καλογιάννης) * María Farantoúri * Manólis Mitsías *[[Nana Mouskouri|Nána Mouskoúri]] Kaasaegse entechno esitajad on peale ülalpool mainitute veel * Elefthería Arvanitáki (contemporary laïkó) * Alkínoos Ioannídis (Küprose laulja) * Katsimíhas Brothers * Stamátis Kraounákis (laïkó and éntekhno composer and performer) * Lavréntis Mahairítsas * Savína Yannátou (Giannatou) * Sokrátis Málamas * Adonis Mitzelos * Thanássis Papakonstantínou * Níkos Papázoglou (1948-2011) * Alkístis Protopsálti (contemporary laïkó, éntekhno pop) * Tánia Tsanaklídou * Níkos Xydákis (composer and musician only) *Giánnis Haroúlis Peamised ''éntechno'' teosed on olnud järgmised:<br> (tooduna kronoloogilises järjestuses) * "''Exi laïkés zografiés''" ("Έξι λαϊκές ζωγραφιές", "''Six folk paintings''", Mános Hatzidákis, 1951) * ''"Epitafios"'' ("Επιταφιος", "''Epitaph''", "''Epitaaf''", Míkis Theodorákis, 1960, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"Epifánia averof"'' ("Επιφάνια αβέρωφ", Míkis Theodorákis, 1962, lyr. Giórgos Seféris) * ''"To tragoúdi tou nekroú aderfoú"'' ("Το τραγούδι του νεκρού αδερφού", "''Dead brother's song''", "''Surnud venna laul''", "''Laul surnud vennast''", Míkis Theodorákis, 1962) * ''"Mikrés Kykládes"'' ("Μικρές Κυκλάδες", "''Väikesed Kyklaadid''", Míkis Theodorákis, 1963, lyr. Odysséas Elýtis) * "''To áxion estí''" ("Το άξιον εστί", "''(See) On seda väärt''", Míkis Theodorákis, 1964, lyr. Odysséas Elýtis) * "''To hamógelo tis Dzokóndas''" ("''Το χαμόγελο της Τζοκόντας''", "''Gioconda's Smile''", "''Mona Lisa naeratus''", Mános Hatzidákis, 1965) * ''"Romiossýni"'' ("Ρωμιοσύνη", "''Kaasaegne Kreeka''", Míkis Theodorákis, 1966, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"Bállos"'' ("Μπάλλος", Dionýsis Savvópoulos, 1970) * ''"O megálos erotikós"'' ("Ο μεγάλος ερωτικός", "''Suur erootiline''", Mános Hatzidákis, 1972) * ''"18 lianotrágouda tis pikrís patrídas"'' ("18 λιανοτράγουδα της πικρής πατρίδας", "''Eighteen Short Songs of the Bitter Motherland''", Míkis Theodorákis, 1973, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"To megálo mas tsírko"'' ("Το μεγάλο μας τσίρκο", "''Our Great Circus", "Meie suur tsirkus",'' Stávros Xarchákos for the theatrical play of Iákovos Kambanéllis, 1974) * ''"Tetralogía"'' ("Τετραλογία", "''Tetraloogia''", Dímos Moútsis, 1975, lyr. Constantine P. Cavafy (Konstantínos P. Kaváfis), Kóstas Karyotákis, Yiánnis Rítsos and Giórgos Seféris) * ''"Stavrós tou nótou"'' ("Σταυρός του νότου", "''Southern Cross''", "''Lõunarist''") (Thános Mikroútsikos, 1979, lyr. Níkos Kavvadías) == Kaasaegne éntechno == Kaasaegne éntechno (ka ''entechno'') on éntechno vorm, mis kujunes välja 1980. aastatel ja tähistab enamasti seda, mida see mõiste tänapäeval kontekstis tähendab. Selle kümnendi jooksul moodustasid ansamblid nagu Termites (endine P.L.J. Band),<ref>“Pigame stin parousiasi tou vivliou 'Termites - To taxidi' - Documento” [Me osalesime raamatu 'Termites - Teekond' esitlusel - Documento]. www.documentonews.gr (kreeka keeles). 6. detsember 2024. Vaadatud 30. september 2026.</ref> koosseisus Lavrentis Machairitsas<ref>mousikogramma.gr. “O Notis Mavroudis grafei gia ton Lavrenti Machairitsa” [Notis Mavroudis kirjutab Lavrentis Machairitsasest]. mousikogramma.gr (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> ja Adonis Mitzelos {{ill|Adonis Mitzelos|el|Αντώνης_Μιτζέλος}},<ref>“Viografiko Kallitichni ANTONIS MITZELOS” [Artist Biograafia ANTONIS MITZELOS]. Ellinikosfm.com Radio (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> koos Nikos Portokaloglou ansambliga Fatme,<ref>“FATME - 1981”. TO VIMA (kreeka keeles). 13. jaanuar 2019. Vaadatud 30. september 2026.</ref> muusikalise tuumiku, mis nihutas kreeka laulu traditsioonilistest akustilistest või laïkó motiividest puhtalt elektrilise ja lääneliku heli poole.<ref>“TERMITES”. ADONIS MITZELOS AMETLIK VEEBILEHT. Vaadatud 30. september 2026.</ref> Selles raamistikus tunnustatakse Adonis Mitzelost tema panuse eest kreeka elektrilise heli kujundamisel oma kitarrikäsitluse, heliloomingu ja seadete kaudu, seda nii ansambliga Termites kui ka muusiku, seadja ja heliloojana<ref>“O Antonis Mitzelos milaiei gia ti synavlia ton Termiton ston Lykavitto to 1986” [Antonis Mitzelos räägib ansambli Termites kontserdist Lykabettusel 1986. aastal]. www.enikos.gr (kreeka keeles). 29. september 2021. Vaadatud 30. september 2026.</ref> osalemise kaudu arvukates kreeka diskograafia albumites. Samas heli uuenemise kontekstis lisandusid hiljem Nikos Papazoglou ja vennad Katsimichased, tuues sisse kogemusliku ja folk-rock stiili. Järgmisel kümnendil (1990. aastad) ilmus uus laulukirjutajate ja ansamblite põlvkond, nagu Alkinoos Ioannidis, Miltiadis Paschalidis, Pyx Lax ja Sokratis Malamas, kes jätkasid samas kunstilises mõtteviisis, kinnistades kaasaegse elektrilise entechno vormi. Selle varajase perioodi iseloomulikud näited on sellised laulud nagu "Skoni" (1984) ja "Poso se thelo" (1988)<ref>“TERMITES: 'Poso se thelo' - 1988”. TO VIMA (kreeka keeles). 27. jaanuar 2019. Vaadatud 30. september 2026.</ref> ansamblilt Termites, "San Star tou Sinema" (1985) Nikos Ziogalaselt, "Filaraki" Sofia Vossoult (1986), "Kaloferaki" ansamblilt Fatme (1986), samuti singel "Me to idio mako" (1991), mille muusika lõi Mitzelos ja sõnad Lina Nikolakopoulou Eleftheria Arvanitakile.<ref>“Me to idio mako - Greek Lyrics”. greeklyrics.gr (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> Elektrilise entechno muusika märkimisväärsed tervikteosed on järgmised:<ref>Kreeka kaasaegse muusika ülevaated ja diskograafia andmed.</ref> * ''I Amartoli Maria'' ("Patune Maarja") – Termites, kaastegev George Dalaras (1984)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Η ΑΜΑΡΤΩΛΗ ΜΑΡΙΑ - Δισκογραφία Γιώργου Νταλάρα |url=https://www.georgedalaras.com/album/i-amartoli-maria |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Γιώργος Νταλάρας |keel=el}}</ref> * ''Zesta Pota'' ("Soojad joogid") – Haris & Panos Katsimichas (1985) * ''Vgainoume apo to tounel'' ("Väljume tunnelist") – Fatme (1986) * ''Meno ektos'' ("Jään väljapoole") – Eleftheria Arvanitaki (1991) * ''Tis Meras kai tis Nychtas'' ("Päevast ja ööst") – Sokratis Malamas (1992) * ''O Ilios tou Cheimona Me Melancholei'' ("Talvepäike teeb mind melanhoolseks") – Pyx Lax (1993) * ''Pafsilypon'' ("Valuvaigisti") – Lavrentis Machairitsas (1996) * ''O Dromos, o Chronos kai o Ponos'' ("Tee, aeg ja valu") – Alkinoos Ioannidis (1997) * ''Kakes synitheies'' ("Halvad harjumused") – Miltiadis Paschalidis (1998) * ''Fylakas angelos'' ("Kaitseingel") – Adonis Mitzelos, sõnad Eleni Zioga, esitab Yiannis Kotsiras (1999)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=domianos |kuupäev=1999-02-11 |pealkiri=Φύλακας Άγγελος |url=https://kotsiras.gr/el/fylakas-aggelos/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Γιάννης Κότσιρας |keel=el}}</ref> == Vaata ka == * [[Néo kýma]] * [[Laïka|Laïkó]] * [[Rembetiko|Rebetiko]] * [[:en:Éntekhno|Entechno]] [[Kategooria:Kreeka muusika]] [[Kategooria:Muusikastiilid]] 141dhlt2m8iwe32om786wq6lo5xv060 7261096 7261095 2026-10-28T18:29:51Z Kitharodia 240720 /* Kaasaegne éntechno */ Added section about contemporary entechno, including notable works and references. 7261096 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Entechno''' (või entehno, kr. έντεχνο, 'art song') on [[Kreeka muusika|Kreeka muusikas]] peamiselt kuid mitte ülekaalukalt orkestrimuusika suund, milles on kasutatud rahvaliku muusika, eriti [[Rembetiko|rebetika]] elemente. Esimesed silmapaistvad heliloojad olid 1950. aastatel selles stiilis alustanud [[Manos Hatzidakis|Mános Hatzidákis]] ja 1960. aastate alguses selles muusikat looma asunud [[Mikis Theodorakis|Míkis Theodorákis]], kes mõlemad olid klassikalise muusika hariduse saanud, nagu ka veidi hiljem liitunud [[Stavros Xarchakos|Stávros Xarchákos]], 1960. aastatel lisandusid mitmed heliloojad, kellel klassikalise muusika tausta ei olnud, ja keda peetakse pigem populaarmuusikalikuma [[neo kyma]] viljelejateks, nagu Stávros Kougioumtzís, Mános Loïzos, Dionýsis Savvópoulos, Dímos Moútsis, Mímis Pléssas, Thános Mikroútsikos jt. Laulusõnadena on kasutusel olnud tuntud luuletajate Giánnis Rítsose, Giórgios Seférise, Odysséas Elýtise, Iákovos Kambanéllise, Níkos Gátsose, Mános Eleftheríou jt. looming. Hatzidákis ja Savvópoulos on peamiselt ise oma teostele sõnad kirjutanud. Esitajad olid peamiselt tuntud lauljad * Háris Alexíou (laïkó-éntekhno) *[[Giorgos Dalaras|Giórgos Daláras]] (Ntaláras) * María Dimitriádi (1950-2009) *Adónis Kalogiánnis (Αντώνης Καλογιάννης) * María Farantoúri * Manólis Mitsías *[[Nana Mouskouri|Nána Mouskoúri]] Kaasaegse entechno esitajad on peale ülalpool mainitute veel * Elefthería Arvanitáki (contemporary laïkó) * Alkínoos Ioannídis (Küprose laulja) * Katsimíhas Brothers * Stamátis Kraounákis (laïkó and éntekhno composer and performer) * Lavréntis Mahairítsas * Savína Yannátou (Giannatou) * Sokrátis Málamas * Adonis Mitzelos * Thanássis Papakonstantínou * Níkos Papázoglou (1948-2011) * Alkístis Protopsálti (contemporary laïkó, éntekhno pop) * Tánia Tsanaklídou * Níkos Xydákis (composer and musician only) *Giánnis Haroúlis Peamised ''éntechno'' teosed on olnud järgmised:<br> (tooduna kronoloogilises järjestuses) * "''Exi laïkés zografiés''" ("Έξι λαϊκές ζωγραφιές", "''Six folk paintings''", Mános Hatzidákis, 1951) * ''"Epitafios"'' ("Επιταφιος", "''Epitaph''", "''Epitaaf''", Míkis Theodorákis, 1960, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"Epifánia averof"'' ("Επιφάνια αβέρωφ", Míkis Theodorákis, 1962, lyr. Giórgos Seféris) * ''"To tragoúdi tou nekroú aderfoú"'' ("Το τραγούδι του νεκρού αδερφού", "''Dead brother's song''", "''Surnud venna laul''", "''Laul surnud vennast''", Míkis Theodorákis, 1962) * ''"Mikrés Kykládes"'' ("Μικρές Κυκλάδες", "''Väikesed Kyklaadid''", Míkis Theodorákis, 1963, lyr. Odysséas Elýtis) * "''To áxion estí''" ("Το άξιον εστί", "''(See) On seda väärt''", Míkis Theodorákis, 1964, lyr. Odysséas Elýtis) * "''To hamógelo tis Dzokóndas''" ("''Το χαμόγελο της Τζοκόντας''", "''Gioconda's Smile''", "''Mona Lisa naeratus''", Mános Hatzidákis, 1965) * ''"Romiossýni"'' ("Ρωμιοσύνη", "''Kaasaegne Kreeka''", Míkis Theodorákis, 1966, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"Bállos"'' ("Μπάλλος", Dionýsis Savvópoulos, 1970) * ''"O megálos erotikós"'' ("Ο μεγάλος ερωτικός", "''Suur erootiline''", Mános Hatzidákis, 1972) * ''"18 lianotrágouda tis pikrís patrídas"'' ("18 λιανοτράγουδα της πικρής πατρίδας", "''Eighteen Short Songs of the Bitter Motherland''", Míkis Theodorákis, 1973, lyr. Yiánnis Rítsos) * ''"To megálo mas tsírko"'' ("Το μεγάλο μας τσίρκο", "''Our Great Circus", "Meie suur tsirkus",'' Stávros Xarchákos for the theatrical play of Iákovos Kambanéllis, 1974) * ''"Tetralogía"'' ("Τετραλογία", "''Tetraloogia''", Dímos Moútsis, 1975, lyr. Constantine P. Cavafy (Konstantínos P. Kaváfis), Kóstas Karyotákis, Yiánnis Rítsos and Giórgos Seféris) * ''"Stavrós tou nótou"'' ("Σταυρός του νότου", "''Southern Cross''", "''Lõunarist''") (Thános Mikroútsikos, 1979, lyr. Níkos Kavvadías) == Kaasaegne éntechno == Kaasaegne éntechno (ka ''entechno'') on éntechno vorm, mis kujunes välja 1980. aastatel ja tähistab enamasti seda, mida see mõiste tänapäeval kontekstis tähendab. Selle kümnendi jooksul moodustasid ansamblid nagu Termites (endine P.L.J. Band),<ref>“Pigame stin parousiasi tou vivliou 'Termites - To taxidi' - Documento” [Me osalesime raamatu 'Termites - Teekond' esitlusel - Documento]. www.documentonews.gr (kreeka keeles). 6. detsember 2024. Vaadatud 30. september 2026.</ref> koosseisus Lavrentis Machairitsas<ref>mousikogramma.gr. “O Notis Mavroudis grafei gia ton Lavrenti Machairitsa” [Notis Mavroudis kirjutab Lavrentis Machairitsasest]. mousikogramma.gr (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> ja Adonis Mitzelos {{ill|Adonis Mitzelos|el|Αντώνης_Μιτζέλος}},<ref>“Viografiko Kallitichni ANTONIS MITZELOS” [Artist Biograafia ANTONIS MITZELOS]. Ellinikosfm.com Radio (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> koos Nikos Portokaloglou ansambliga Fatme,<ref>“FATME - 1981”. TO VIMA (kreeka keeles). 13. jaanuar 2019. Vaadatud 30. september 2026.</ref> muusikalise tuumiku, mis nihutas kreeka laulu traditsioonilistest akustilistest või laïkó motiividest puhtalt elektrilise ja lääneliku heli poole.<ref>“TERMITES”. ADONIS MITZELOS AMETLIK VEEBILEHT. Vaadatud 30. september 2026.</ref> Selles raamistikus tunnustatakse Adonis Mitzelost tema panuse eest kreeka elektrilise heli kujundamisel oma kitarrikäsitluse, heliloomingu ja seadete kaudu, seda nii ansambliga Termites kui ka muusiku, seadja ja heliloojana<ref>“O Antonis Mitzelos milaiei gia ti synavlia ton Termiton ston Lykavitto to 1986” [Antonis Mitzelos räägib ansambli Termites kontserdist Lykabettusel 1986. aastal]. www.enikos.gr (kreeka keeles). 29. september 2021. Vaadatud 30. september 2026.</ref> osalemise kaudu arvukates kreeka diskograafia albumites. Samas heli uuenemise kontekstis lisandusid hiljem Nikos Papazoglou ja vennad Katsimichased, tuues sisse kogemusliku ja folk-rock stiili. Järgmisel kümnendil (1990. aastad) ilmus uus laulukirjutajate ja ansamblite põlvkond, nagu Alkinoos Ioannidis, Miltiadis Paschalidis, Pyx Lax ja Sokratis Malamas, kes jätkasid samas kunstilises mõtteviisis, kinnistades kaasaegse elektrilise entechno vormi. Selle varajase perioodi iseloomulikud näited on sellised laulud nagu "Skoni" (1984) ja "Poso se thelo" (1988)<ref>“TERMITES: 'Poso se thelo' - 1988”. TO VIMA (kreeka keeles). 27. jaanuar 2019. Vaadatud 30. september 2026.</ref> ansamblilt Termites, "San Star tou Sinema" (1985) Nikos Ziogalaselt, "Filaraki" Sofia Vossoult (1986), "Kaloferaki" ansamblilt Fatme (1986), samuti singel "Me to idio mako" (1991), mille muusika lõi Mitzelos ja sõnad Lina Nikolakopoulou Eleftheria Arvanitakile.<ref>“Me to idio mako - Greek Lyrics”. greeklyrics.gr (kreeka keeles). Vaadatud 30. september 2026.</ref> Elektrilise entechno muusika märkimisväärsed tervikteosed on järgmised:<ref>Kreeka kaasaegse muusika ülevaated ja diskograafia andmed.</ref> * ''I Amartoli Maria'' ("Patune Maarja") – Termites, kaastegev George Dalaras (1984)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Η ΑΜΑΡΤΩΛΗ ΜΑΡΙΑ - Δισκογραφία Γιώργου Νταλάρα |url=https://www.georgedalaras.com/album/i-amartoli-maria |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Γιώργος Νταλάρας |keel=el}}</ref> * ''Zesta Pota'' ("Soojad joogid") – Haris & Panos Katsimichas (1985) * ''Vgainoume apo to tounel'' ("Väljume tunnelist") – Fatme (1986) * ''Meno ektos'' ("Jään väljapoole") – Eleftheria Arvanitaki (1991) * ''Tis Meras kai tis Nychtas'' ("Päevast ja ööst") – Sokratis Malamas (1992) * ''O Ilios tou Cheimona Me Melancholei'' ("Talvepäike teeb mind melanhoolseks") – Pyx Lax (1993) * ''Pafsilypon'' ("Valuvaigisti") – Lavrentis Machairitsas (1996) * ''O Dromos, o Chronos kai o Ponos'' ("Tee, aeg ja valu") – Alkinoos Ioannidis (1997) * ''Kakes synitheies'' ("Halvad harjumused") – Miltiadis Paschalidis (1998) * ''Fylakas angelos'' ("Kaitseingel") – Adonis Mitzelos, sõnad Eleni Zioga, esitab Yiannis Kotsiras (1999)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=domianos |kuupäev=1999-02-11 |pealkiri=Φύλακας Άγγελος |url=https://kotsiras.gr/el/fylakas-aggelos/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Γιάννης Κότσιρας |keel=el}}</ref> == Vaata ka == * [[Néo kýma]] * [[Laïka|Laïkó]] * [[Rembetiko|Rebetiko]] * [[:en:Éntekhno|Entechno]] [[Kategooria:Kreeka muusika]] [[Kategooria:Muusikastiilid]] 4f3pu646qi7y5l5d2d4eludtfb1ys2a T1 kaubanduskeskus 0 529115 7261032 7257647 2026-10-28T14:13:09Z MorsMe 217455 7261032 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=november}} {{Infokast hoone | nimi = T1 keskus | ehituse algus = 2015 | ehituse lõpp = 2018 | pilt = T1-Kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn.Okt.2022 2.jpg | avamine = 9. oktoober.2018 | maksumus = ligikaudu 90 miljonit eurot | korruseid = 5 | Lifte = 11 | kõrgus = 33,9 | töövõtja = AS Merko Eesti Ehitus. | arhitekt = Antonio Lavieri, Inge Sirkel-Suviste | pildiallkiri = Kaubanduskeskuse vaate Peterburi teest, oktoober 2022 }} [[Fail:T1 mall view from Ülemiste train station, October 2026.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste rongijaamast, oktoober 2026]] [[Fail:Mall of Tallinn.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste keskuse parklast, märts 2019]] [[Fail:T1 mall view from Peterburi highway, October 2026.jpg|pisi|Kaubandusekeskuse vaate Peterburi teest, oktoober 2026]] '''T1 keskus''' või '''T1''' (varem '''T1 Mall of Tallinn''') on [[2018]]. aasta oktoobris [[Tallinn]]as [[Ülemiste]]l [[Peterburi tee]] 2 avatud [[kaubanduskeskus]]. T1 paikneb [[Ülemiste kaubanduskeskus|Ülemiste]] ja [[Sikupilli kaubanduskeskus|Sikupilli]] kaubanduskeskuse vahel. Hoone katusel on merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv [[T1 vaateratas]].<ref name="põlvkonna">[https://web.archive.org/web/20181113142923/http://kasulik.delfi.ee/archive/uue-polvkonna-kaubanduskeskus-t1-mall-of-tallinn-avab-uksed-oktoobris?id=81834807 Uue põlvkonna kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn avab uksed oktoobris] Delfi, 23.04.2018 (sisuturundus)</ref> Kaubanduskeskuse turunduses on rõhutatud keskusega Eestisse jõudnud uute kaubamärkide arvukust: ligi 60 seas on parfümeeria- ja kosmeetikakaubamaja Douglas, rõivapoed Piazza Italia, Dixie, Intimissimi, Calzedonia, Brums ja Yamamay, Eesti rõivatootja [[Baltika]] uus poekett Verenni, aksessuaaribränd Mandarina Duck, kodukaupade ketid Miniso, Debenhams jt.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/07/10/vaata-millised-kaubamargid-toob-t1-eestisse Vaata, millised kaubamärgid toob T1 Eestisse] ÄP/Kaubandus.ee, 10. juuli 2018</ref><ref>[https://mood.ee/rubriik/t1-blogi/need-10-asja-jouavad-esimest-korda-eestisse-kui-kaubanduskeskus-t1-avab-sel-sugisel-uksed/ Need 10 asja jõuavad esimest korda Eestisse, kui kaubanduskeskus T1 avab oktoobris uksed] Mood.ee, 11. september 2018</ref> Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning [[tänavatoit|tänavatoidualad]].<ref name="põlvkonna"/> == Ajalugu == [[Fail:T1 Kaubanduskeskus.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse ehitus]] {{commonskat|T1 Shopping Centre}}Keskuse rajas AS [[Pro Kapital Grupp]], investeeringu maht oli 70 miljonit eurot.<ref name="põlvkonna" /> Ehitamist alustati 2015,<ref>[https://web.archive.org/web/20181127152025/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018</ref> hoone ehitas [[Merko|AS Merko Eesti Ehitus]].<ref>[https://web.archive.org/web/20181127194939/https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016</ref> Kaubanduskeskuse omanikfirmal AS Tallinna Moekombinaat tekkisid üsna pea rahalised raskused ja 2020. aastal läks firma [[Saneerimine|saneerimisele]].<ref>{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/92433603/t1-suurim-volausaldaja-tervitab-reedest-kohtuotsust-nuud-on-asjade-loomulik-kaik-pankrotimenetlus|pealkiri=T1 suurim võlausaldaja tervitab reedest kohtuotsust: nüüd on asjade loomulik käik pankrotimenetlus|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=1. veebruar 2021|vaadatud=26.02.2021}}</ref> 2. juunil 2021 läks AS Tallinna Moekombinaat [[Harju maakohus|Harju maakohtu]] otsusega [[pankrot]]ti ja AS Pro Kapital Grupp kaotas kontrolli tütarettevõtte üle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608233040/maakohus-kuulutas-valja-t1-keskuse-emafirma-pankroti|pealkiri=Maakohus kuulutas välja T1 keskuse emafirma pankroti|väljaanne=ERR.ee|aeg=2. juuni 2021|vaadatud=25. juulil 2021}}</ref> 28. juunil 2021 pani pankrotihaldur T1 kaubanduskeskuse [[oksjon|enampakkumisele]] alghinnaga 85 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1039832/pankrotihaldur-pani-t1-keskuse-85-miljoniga-oksjonile |pealkiri=Pankrotihaldur pani T1 keskuse 85 miljoniga oksjonile |väljaanne=Õhtuleht |aeg=28. juuli 2021 |vaadatud=30. juulil 2021}}</ref> Keskust püüti müüa ka 65-miljonilise alghinnaga, kuid ostja leiti lõpuks kolmandal katsel ja 55-miljonilise alghinnaga.<ref>[https://www.err.ee/1608429242/kolmas-oksjon-toi-t1-ostja "Kolmas oksjon tõi T1 ostja"] ERR, 8. detsember 2021</ref> Keskuse uus omanik teatas plaanist investeerida 16 miljonit eurot ning uuendada keskuse välisilmet ja avada raudteepoolsel küljel lisasissepääs.<ref>[https://www.err.ee/1608626272/t1-uus-omanik-ehitab-kaubanduskeskusele-lisasissepaasu "T1 uus omanik ehitab kaubanduskeskusele lisasissepääsu"] ERR, 10. juuni 2022</ref> Teisele korrusele koondati ''outlet''-poode ja kolmandale korrusele huviringe. Esimesel korrusel hakkas aga 2025. aasta märtsist tegutsema [[Lidl]]i supermarket.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2025/09/16/paarkummend-miljonit-ja-ulemiste-konkurent-votab-jalgu-alla-eksperdi-arvates-on-t1-oigel-teel "Paarkümmend miljonit ja Ülemiste konkurent võtab jalgu alla. Eksperdi arvates on T1 õigel teel"] Äripäev, 16. september 2025</ref> Ööl vastu 23. septembrit 2026 varastati T1 kaubanduskeskuse juveelipoest ehteid, esialgne kahju on 500 000 eurot.<ref>[https://www.postimees.ee/8552156/fotod-tallinnas-varastati-juveelipoest-poole-miljoni-euro-vaartuses-ehteid FOTOD ⟩ Tallinnas varastati juveelipoest poole miljoni euro väärtuses ehteid], Postimees, 24. september 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Ülemiste keskus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.t1tallinn.com/ www.T1Tallinn.com] — ametlik koduleht *[https://www.ehr.ee/xteeservice/viewer.aspx?xteeid=0&ehr=120648468 Hoone nr.120648468 ehr.ee] *https://novarc.ee/projekt/peterburi-tee-kaubanduskeskus/ *[https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/11/22/t1-kaasas-ehituseks-65-mln-eurot T1 kaasas ehituseks 65 miljont] ;Artiklid * [https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016 * [[Kristel Härma]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/13/t1-kaubanduskeskus-surub-end-jouga-turule T1 kaubanduskeskus surub end jõuga turule] Äripäev, 13. märts 2017 * [[Lennart Käämer]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/09/galerii-kaubamajade-uus-ajastu-algas-kokkuporkega Kaubamajade uus ajastu algas kokkupõrkega] Äripäev, 10. juuli 2018 * [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018 * [https://www.err.ee/865832/kaubanduskeskus-t1-avatakse-8-novembril Kaubanduskeskus T1 avatakse 8. novembril] ERR, 02.10.2018 * [[Siim Männik]] [https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/pildid-t1-keskus-on-avatud-aga-heal-juhul-poolvalmis/ PILDID: T1 keskus on avatud, aga heal juhul poolvalmis] Geenius, 9. november 2018 * [https://www.err.ee/1072819/harju-maakohus-algatas-t1-omaniku-saneerimismenetluse "Harju maakohus algatas T1 omaniku saneerimismenetluse"] ERR, 3. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1087530/volgades-t1-plaanib-keskusesse-buroopindade-lisamist "Võlgades T1 plaanib keskusesse büroopindade lisamist"] ERR, 8. mai 2020 * [https://www.err.ee/1124844/t1-emafirma-vaidlustab-saneerimismenetluse-lopetamise T1 emafirma vaidlustab saneerimismenetluse lõpetamise] ERR, 17.08.2020 * [https://www.adaur.ee/pro-kapital-grupp-as-tallinna-moekombinaat-vaidlustab-maakohtu-maaruse-saneerimiskava-osas/ Pro Kapital Grupp: AS Tallinna Moekombinaat vaidlustab Maakohtu määruse saneerimiskava osas] Adaur, 18.08.2020 * [https://www.err.ee/1608110644/t1-kaubanduskeskuse-omanik-viib-saneerimisvaidluse-riigikohtusse T1 kaubanduskeskuse omanik viib saneerimisvaidluse riigikohtusse] ERR, 15.02.2021 [[Kategooria:Tallinna kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] [[Kategooria:2018. aasta Eestis]] eyuau0e6wv0xb60e1ab42oega1z2y4u 7261107 7261032 2026-10-28T19:01:57Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7261107 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=november}} {{Infokast hoone | nimi = T1 keskus | ehituse algus = 2015 | ehituse lõpp = 2018 | pilt = T1-Kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn.Okt.2022 2.jpg | avamine = 9. oktoober.2018 | maksumus = ligikaudu 90 miljonit eurot | korruseid = 5 | Lifte = 11 | kõrgus = 33,9 | töövõtja = AS Merko Eesti Ehitus. | arhitekt = Antonio Lavieri, Inge Sirkel-Suviste | pildiallkiri = Kaubanduskeskuse vaate Peterburi teest, oktoober 2022 }} [[Fail:T1 mall view from Ülemiste train station, October 2026.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste rongijaamast, oktoober 2026]] [[Fail:Mall of Tallinn.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste keskuse parklast, märts 2019]] [[Fail:T1 mall view from Peterburi highway, October 2026.jpg|pisi|Kaubandusekeskuse vaate Peterburi teest, oktoober 2026]] '''T1 keskus''' või '''T1''' (varem '''T1 Mall of Tallinn''') on [[2018]]. aasta oktoobris [[Tallinn]]as [[Ülemiste]]l [[Peterburi tee]] 2 avatud [[kaubanduskeskus]]. T1 paikneb [[Ülemiste kaubanduskeskus|Ülemiste]] ja [[Sikupilli kaubanduskeskus|Sikupilli]] kaubanduskeskuse vahel. Hoone katusel on merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv [[T1 vaateratas]].<ref name="põlvkonna">[https://web.archive.org/web/20181113142923/http://kasulik.delfi.ee/archive/uue-polvkonna-kaubanduskeskus-t1-mall-of-tallinn-avab-uksed-oktoobris?id=81834807 Uue põlvkonna kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn avab uksed oktoobris] Delfi, 23.04.2018 (sisuturundus)</ref> Kaubanduskeskuse turunduses on rõhutatud keskusega Eestisse jõudnud uute kaubamärkide arvukust: ligi 60 seas on parfümeeria- ja kosmeetikakaubamaja Douglas, rõivapoed Piazza Italia, Dixie, Intimissimi, Calzedonia, Brums ja Yamamay, Eesti rõivatootja [[Baltika]] uus poekett Verenni, aksessuaaribränd Mandarina Duck, kodukaupade ketid Miniso, Debenhams jt.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/07/10/vaata-millised-kaubamargid-toob-t1-eestisse Vaata, millised kaubamärgid toob T1 Eestisse] ÄP/Kaubandus.ee, 10. juuli 2018</ref><ref>[https://mood.ee/rubriik/t1-blogi/need-10-asja-jouavad-esimest-korda-eestisse-kui-kaubanduskeskus-t1-avab-sel-sugisel-uksed/ Need 10 asja jõuavad esimest korda Eestisse, kui kaubanduskeskus T1 avab oktoobris uksed] Mood.ee, 11. september 2018</ref> Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning [[tänavatoit|tänavatoidualad]].<ref name="põlvkonna"/> == Ajalugu == [[Fail:T1 Kaubanduskeskus.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse ehitus]] {{commonskat|T1 Shopping Centre}}Keskuse rajas AS [[Pro Kapital Grupp]], investeeringu maht oli 70 miljonit eurot.<ref name="põlvkonna" /> Ehitamist alustati 2015,<ref>[https://web.archive.org/web/20181127152025/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018</ref> hoone ehitas [[Merko|AS Merko Eesti Ehitus]].<ref>[https://web.archive.org/web/20181127194939/https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016</ref> Kaubanduskeskuse omanikfirmal AS Tallinna Moekombinaat tekkisid üsna pea rahalised raskused ja 2020. aastal läks firma [[Saneerimine|saneerimisele]].<ref>{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/92433603/t1-suurim-volausaldaja-tervitab-reedest-kohtuotsust-nuud-on-asjade-loomulik-kaik-pankrotimenetlus|pealkiri=T1 suurim võlausaldaja tervitab reedest kohtuotsust: nüüd on asjade loomulik käik pankrotimenetlus|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=1. veebruar 2021|vaadatud=26.02.2021}}</ref> 2. juunil 2021 läks AS Tallinna Moekombinaat [[Harju maakohus|Harju maakohtu]] otsusega [[pankrot]]ti ja AS Pro Kapital Grupp kaotas kontrolli tütarettevõtte üle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608233040/maakohus-kuulutas-valja-t1-keskuse-emafirma-pankroti|pealkiri=Maakohus kuulutas välja T1 keskuse emafirma pankroti|väljaanne=ERR.ee|aeg=2. juuni 2021|vaadatud=25. juulil 2021}}</ref> 28. juunil 2021 pani pankrotihaldur T1 kaubanduskeskuse [[oksjon|enampakkumisele]] alghinnaga 85 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1039832/pankrotihaldur-pani-t1-keskuse-85-miljoniga-oksjonile |pealkiri=Pankrotihaldur pani T1 keskuse 85 miljoniga oksjonile |väljaanne=Õhtuleht |aeg=28. juuli 2021 |vaadatud=30. juulil 2021}}</ref> Keskust püüti müüa ka 65-miljonilise alghinnaga, kuid ostja leiti lõpuks kolmandal katsel ja 55-miljonilise alghinnaga.<ref>[https://www.err.ee/1608429242/kolmas-oksjon-toi-t1-ostja "Kolmas oksjon tõi T1 ostja"] ERR, 8. detsember 2021</ref> Keskuse uus omanik teatas plaanist investeerida 16 miljonit eurot ning uuendada keskuse välisilmet ja avada raudteepoolsel küljel lisasissepääs.<ref>[https://www.err.ee/1608626272/t1-uus-omanik-ehitab-kaubanduskeskusele-lisasissepaasu "T1 uus omanik ehitab kaubanduskeskusele lisasissepääsu"] ERR, 10. juuni 2022</ref> Teisele korrusele koondati ''outlet''-poode ja kolmandale korrusele huviringe. Esimesel korrusel hakkas aga 2025. aasta märtsist tegutsema [[Lidl]]i supermarket.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2025/09/16/paarkummend-miljonit-ja-ulemiste-konkurent-votab-jalgu-alla-eksperdi-arvates-on-t1-oigel-teel "Paarkümmend miljonit ja Ülemiste konkurent võtab jalgu alla. Eksperdi arvates on T1 õigel teel"] Äripäev, 16. september 2025</ref> Ööl vastu 23. septembrit 2026 varastati T1 kaubanduskeskuse juveelipoest ehteid, esialgne kahju on 500 000 eurot.<ref>[https://www.postimees.ee/8552156/fotod-tallinnas-varastati-juveelipoest-poole-miljoni-euro-vaartuses-ehteid FOTOD ⟩ Tallinnas varastati juveelipoest poole miljoni euro väärtuses ehteid], Postimees, 24. september 2026</ref> ==Vaata ka== *[[T1 Venue]] *[[Ülemiste keskus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.t1tallinn.com/ www.T1Tallinn.com] — ametlik koduleht *[https://www.ehr.ee/xteeservice/viewer.aspx?xteeid=0&ehr=120648468 Hoone nr.120648468 ehr.ee] *https://novarc.ee/projekt/peterburi-tee-kaubanduskeskus/ *[https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/11/22/t1-kaasas-ehituseks-65-mln-eurot T1 kaasas ehituseks 65 miljont] ;Artiklid * [https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016 * [[Kristel Härma]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/13/t1-kaubanduskeskus-surub-end-jouga-turule T1 kaubanduskeskus surub end jõuga turule] Äripäev, 13. märts 2017 * [[Lennart Käämer]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/09/galerii-kaubamajade-uus-ajastu-algas-kokkuporkega Kaubamajade uus ajastu algas kokkupõrkega] Äripäev, 10. juuli 2018 * [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018 * [https://www.err.ee/865832/kaubanduskeskus-t1-avatakse-8-novembril Kaubanduskeskus T1 avatakse 8. novembril] ERR, 02.10.2018 * [[Siim Männik]] [https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/pildid-t1-keskus-on-avatud-aga-heal-juhul-poolvalmis/ PILDID: T1 keskus on avatud, aga heal juhul poolvalmis] Geenius, 9. november 2018 * [https://www.err.ee/1072819/harju-maakohus-algatas-t1-omaniku-saneerimismenetluse "Harju maakohus algatas T1 omaniku saneerimismenetluse"] ERR, 3. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1087530/volgades-t1-plaanib-keskusesse-buroopindade-lisamist "Võlgades T1 plaanib keskusesse büroopindade lisamist"] ERR, 8. mai 2020 * [https://www.err.ee/1124844/t1-emafirma-vaidlustab-saneerimismenetluse-lopetamise T1 emafirma vaidlustab saneerimismenetluse lõpetamise] ERR, 17.08.2020 * [https://www.adaur.ee/pro-kapital-grupp-as-tallinna-moekombinaat-vaidlustab-maakohtu-maaruse-saneerimiskava-osas/ Pro Kapital Grupp: AS Tallinna Moekombinaat vaidlustab Maakohtu määruse saneerimiskava osas] Adaur, 18.08.2020 * [https://www.err.ee/1608110644/t1-kaubanduskeskuse-omanik-viib-saneerimisvaidluse-riigikohtusse T1 kaubanduskeskuse omanik viib saneerimisvaidluse riigikohtusse] ERR, 15.02.2021 [[Kategooria:Tallinna kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] [[Kategooria:2018. aasta Eestis]] 6g8ld5h7fapm1ovzopaposs4jw0xiit Maret Altnurme 0 530120 7261352 6459199 2026-10-29T09:20:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261352 wikitext text/x-wiki '''Maret Altnurme''' (sündinud [[17. märts]] [[1975]]<ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/>) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Maret Altnurme omandas 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]is ''[[baccalaureus artium]]i'' kraadi.<ref name="rkohus1"/> 14. veebruaril 2001 nimetas [[Vabariigi President|president]] [[Lennart Meri]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Maret Altnurme [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]] [[Tallinna Halduskohus|Tallinna Halduskohtusse]].<ref name="RT-2001"/> 30. detsembril 2014 kuulutati välja konkurss ühele [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] kohtuniku ametikohale. Kandideerisid [[Janar Jäätma]], [[Daimar Liiv]], [[Veiko Vaske]] ja Maret Altnurme ise.<ref name="rkohus2"/> Valituks osutus Maret Altnurme. 7. oktoobril 2015 nimetas [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Altnurme [[teise astme kohus|teise astme kohtunikuks]] alates 1. detsembrist 2015.<ref name="RT-2015"/> 2020. aasta seisuga töötab ta senini [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumis]].<ref name="tlnrk"/> 14. veebruaril 2020 toimunud [[kohtunike täiskogu]]l valiti Maret Altnurme [[Riigikohtu distsiplinaarkolleegium]]i liikmeks.<ref name="ktk-2020"/> == Tunnustus == * 2015 – [[Kohtu teravaim sulg]]<ref>[https://www.err.ee/530012/teravaima-sulega-kohtunikud-on-maret-altnurme-velmar-brett-ja-marika-leimann "Teravaima sulega kohtunikud on Maret Altnurme, Velmar Brett ja Marika Leimann"] ERR, 17. veebruar 2015</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-2001">[https://www.riigiteataja.ee/akt/84574 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2001 otsus nr 992 "M. Altnurme kohtunikuks nimetamine". Avaldamismärge: RTL 2001, 21, 285.]</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/309102015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 07.10.2015 otsus nr 678 "Kohtunikuks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 09.10.2015, 1.]</ref> <ref name="rkohus1">{{Netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-nimetas-ametisse-kolm-kohtunikku |pealkiri=Riigikohtu veebilehekülg (riigikohus.ee), "President nimetas ametisse kolm kohtunikku", 7. oktoober 2015. Pressiteade. |vaadatud=2018-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181206001745/https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-nimetas-ametisse-kolm-kohtunikku |arhiivimisaeg=2018-12-06 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rkohus2">Riigikohtu esimehe 07.09.2015 määrus nr 7-1/15-4.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 24.</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 24.</ref> <ref name="tlnrk">{{Netiviide |pealkiri=Eesti kohtute veebilehekülg. Tallinna Ringkonnakohtu kontaktandmed. |url=https://www.kohus.ee/et/tallinna-ringkonnakohus/kontaktandmed |vaadatud=2018-12-05 |arhiivimisaeg=2018-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181113171537/https://www.kohus.ee/et/tallinna-ringkonnakohus/kontaktandmed |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ktk-2020">[https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised/Lisa_nr_1_h%C3%A4%C3%A4letusprotokoll.pdf "Kohtunike XIX täiskogu omavalitsusorganite liikmete valimise hääletusprotokoll", punkt 7.]</ref> }} {{JÄRJESTA:Altnurme, Maret}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] tsumkt7jd44gkrdk0h9k4slbyfpttgz Sündinud 1970 0 535973 7261129 7239572 2026-10-28T19:43:19Z Sjur 66496 /* Veebruar */ 7261129 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1970}} ''Siin on loetletud [[1970]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sisukord paremale}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Paul Thomas Anderson]], ameerika filmirežissöör *[[4. jaanuar]] – [[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[7. jaanuar]] – [[Juha Jokela]], soome teatrilavastaja, näitekirjanik ja stsenarist * 7. jaanuar – [[Andy Burnham]], Suurbritannia poliitik *[[12. jaanuar]] – [[Indrek Hargla]], eesti kirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja -produtsent *[[27. jaanuar]] – [[Katrin Niglas]], eesti pedagoogikateadlane *[[28. jaanuar]] – [[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik *[[29. jaanuar]] – [[Heather Graham]], ameerika näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Siim Suursild]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane *[[31. jaanuar]] – [[Minnie Driver]], briti näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Arne Ansper]], Eesti informaatik ja programmeerija *[[9. veebruar]] – [[Sander Silm]], eesti ajakirjanik *[[20. veebruar]] – [[Arnold Sinisalu]], eesti kaitsepolitseinik, Eesti Kaitsepolitsei peadirektor *[[24. veebruar]] – [[Neil Sullivan]], Šotimaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Noureddine Morceli]], Alžeeria jooksja ==Märts== *[[2. märts]] – [[Erik Reinhold]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 2. märts – [[Irene Käosaar]], eesti haridustegelane *[[14. märts]] – [[Júnior Baiano]], Brasiilia jalgpallur *[[18. märts]] – [[Queen Latifah]], ameerika räppar ja näitleja *[[24. märts]] – [[Lara Flynn Boyle]], ameerika näitleja * 24. märts – [[Sharon Corr]], iiri muusik ([[The Corrs]]) * 24. märts – [[Imbi-Camille Rätsep]], eesti muusik *[[26. märts]] – [[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur *[[27. märts]] – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt * 27. märts – [[Kathalijne Buitenweg]], Hollandi poliitik * 27. märts – [[Marina Tširkova]], Eesti baleriin ja tantsuõpetaja ==Aprill== *[[6. aprill]] – [[Olaf Kölzig]], lõuna-aafriklasest [[NHL]]i [[jäähoki|jäähokimängija]] *[[14. aprill]] – [[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja *[[24. aprill]] – [[Jan Beltrán]], väliseesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. aprill]] – [[Andre Agassi]], Ameerika Ühendriikide tennisist * 29. aprill – [[Uma Thurman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. aprill]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja ==Mai== *[[15. mai]] – [[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur *[[16. mai]] – [[Gabriela Sabatini]], Argentina tennisist *[[22. mai]] – [[Naomi Campbell]], inglise supermodell *[[24. mai]] – [[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist * 24. mai – [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Jan van Steenbergen]], hollandi keeleteadlane, ajakirjanik, tõlkija ja tõlk * 3. juuni – [[Eve Paap]], eesti muusikaõpetaja ja kooridirigent *[[8. juuni]] – [[Julia Aug]], eesti päritolu Vene näitleja ja lavastaja * 8. juuni – [[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist *[[16. juuni]] – [[Ivi Jõudu]], eesti teadlane *[[19. juuni]] – [[Quincy Watts]], ameerika kergejõustiklane (400 m jooksja) *[[21. juuni]] – [[Märten Kross]], eesti muusik, kirjanik, kunstnik ja produtsent *[[25. juuni]] – [[Erki Nool]], eesti kümnevõistleja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Teemu Selänne]], soome hokimängija *[[8. juuli]] – [[Beck]], ameerika rokkmuusik *[[10. juuli]] – [[John Simm]], inglise filminäitleja *[[26. juuli]] – [[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja ==August== *[[1. august]] – [[David James]], inglise jalgpallur *[[5. august]] – [[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[10. august]] – [[Navitrolla]], eesti kunstnik *[[13. august]] – [[Alan Shearer]], inglise jalgpallur *[[23. august]] – [[River Phoenix]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. august]] – [[Claudia Schiffer]], saksa supermodell ==September== *[[8. september]] – [[Latrell Sprewell]], ameerika korvpallur * 8. september – [[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent *[[11. september]] – [[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja *[[12. september]] – [[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmilavastaja * 12. september – [[Eerik Jõks]], eesti muusikateadlane, laulja ja helilooja *[[18. september]] – [[Aisha Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, filmilavastaja ja saatejuht *[[25. september]] – [[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik ==Oktoober== * [[5. oktoober]] – [[Tord Gustavsen]], norra džässpianist * 5. oktoober – [[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja * 5. oktoober – [[Kirmen Uribe]], baski luuletaja, dramaturg, kirjanik ja esseist *[[8. oktoober]] – [[Matt Damon]], ameerika näitleja *[[9. oktoober]] – [[Annika Sörenstam]], [[rootsi]] [[golf|golfimängija]] *[[10. oktoober]] – [[Ilona Lepsalu]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[15. oktoober]] – [[Andres Tvauri]], eesti arheoloog *[[20. oktoober]] – [[Aapo Ilves]], eesti kirjanik * 20. oktoober – [[Toomas Toomsoo]], eesti arst * 20. oktoober – [[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane * [[22. oktoober]] – [[Winston Bogarde]], Hollandi jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Phillip Cocu]], Hollandi jalgpallur ==November== *[[10. november]] – [[Freddy Loix]], belgia rallisõitja * 10. november – [[Einike Soosaar]], eesti tekstiilikunstnik, disainer ja kujundaja *[[11. november]] – [[Sven Tali]], eesti [[ehtekunstnik]] ja fotograaf * 11. november – [[Niko Peleshi]], Albaania poliitik * 11. november – [[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog *[[12. november]] – [[Tonya Harding]], ameerika iluuisutaja *[[23. november]] – [[Oded Fehr]], Iisraeli näitleja ==Detsember== *[[6. detsember]] – [[Ene-Renate Pähkla]], eesti hambaarst ja arstiteadlane *[[8. detsember]] – [[Peep Päll]], eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog *[[11. detsember]] – [[Raul Kudre]], Eesti omavalitsustegelane ja orienteeruja *[[15. detsember]] – [[Michael Shanks]], kanada näitleja *[[18. detsember]] – [[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[19. detsember]] – [[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik *[[24. detsember]] – [[Larissa Netšeporuk]], eesti kergejõustiklane *[[31. detsember]] – [[Carlos Morales Quintana]], Hispaania arhitekt, Kreeka ja Taani printsessi Alexia abikaasa * 31. detsember – [[Katrin Aedma]], eesti koolitaja ja kirjanik * 31. detsember – [[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog 4qfwlu8qtb33xbzocvuz85wxdl7flv0 Luik (perekonnanimi) 0 537518 7260952 6374206 2026-10-28T12:13:36Z Juhan242 213253 /* Nime kandjaid */ 7260952 wikitext text/x-wiki '''Luik''' on eesti [[perekonnanimi]]. == Statistika == 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luik 1872 inimesel: 883 mehel ja 989 naisel. Perekonnanimede levikult oli Luik 17. kohal (meeste puhul 18. kohal ja naiste puhul 16. kohal). Kõige levinum oli see perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 14,67.<ref name="stat.ee">[[https://web.archive.org/web/20190530053453/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/LUIK Statistika]]. (vaadatud 23.02.2019)</ref> 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luik 1853 inimesel: 883 mehel ja 970 naisel. Perekonnanimede levikult oli Luik meeste puhul 17. kohal ja naiste puhul 17. kohal. Perekonnanimi Luik oli kõige levinum vanuserühmas 25–29 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 15,40. Nimi oli kõige sagedasem [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], kus seda kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 34,70 inimest.<ref name="stat.luik">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Luik Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 20.07.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus Eesti [[kihelkond]]ade 99 [[mõisavald|mõisavallas]] [[talupoeg]]adele nimeks Luik, Luigk, Luig, Luick (normaliseeritult Luik). Neist [[Tartumaa]]l 33 kohas, [[Viljandimaa]]l 16 kohas, [[Harjumaa]]l 13 kohas, teistes maakondades vähem.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Luik&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Luik.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aleksander Luik]], eesti sõjaväelane (1890–1963) *[[Aleksander Luik (kohtunik)]], eesti kohtunik (1896–1941) *[[Anne Luik]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane (1949–) *[[Arnold Luik]], eesti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1881–1935) *[[Eduard Luik]], eesti päritolu Venemaa mereväelane, kontradmiral (1966–) *[[Eve Luik]], eesti kunstnik (1949–) *[[Hans Luik]], eesti tõlkija, näitekirjanik ja kriitik (1927–2017) *[[Hans Luik (keemik)|Hans Luik]], eesti keemik (1954–) *[[Hans H. Luik]], eesti ärimees (1961–) *[[Heino Luik]], eesti looduskaitsja (1932–2007) *[[Helmuth Luik]], eesti maletaja (1928–2009) *[[Helve Luik]], eesti sotsiaaltöötaja (1942–2014) *[[Hilda Luik]], eesti raamatukoguhoidja (1927–2019) *[[Jaan Luik]], eesti kunstnik (1953–) *[[Jaan Luik (põllumees)|Jaan Luik]], eesti põllumees (1892–1942) *[[Jüri Luik]], eesti diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Karl Luik]], Tartu linnapea (1883–1948) *[[Karli Luik]], eesti arhitekt (1977–) *[[Leila Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Liina Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Lilian Luik]], eesti arst (1926–2023) *[[Lily Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Margus Luik]], eesti käija (1980–) *[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]], eesti jalgpallitegelane (1967–) *[[Markus Luik]], eesti näitleja (1981–) *[[Sulev Luik]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Terje Luik]], eesti filminäitleja, telerežissöör ja pedagoog (1941–) *[[Tõnu Luik]], eesti filosoof (1941–2019) *[[Viivi Luik]], eesti luuletaja (1946–) *[[Vilma Luik]], eesti näitleja (1959–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Luik|pere}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 4i4n5ocia1l5rmxmyi06aqnswchwxaf Jüri Ratase teine valitsus 0 545702 7261349 7260018 2026-10-29T09:10:18Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261349 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 50. valitsus|ametis=2019–2021|pilt=Jüri Ratase II valitsus.jpg|algus=29. aprill 2019|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Jüri Ratas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|valimised=[[2019. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIV Riigikogu]]|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=26. jaanuar 2021|järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}}'''Jüri Ratase teine valitsus''' oli [[29. aprill]]il [[2019]] ametisse astunud 50. [[Eesti valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas valitsuse ametisse 24. aprillil 2019 ja selle volitused jõustusid viis päeva hiljem ametivande andmisega [[XIV Riigikogu]] ees. 12. jaanuaril 2021 teatas meedia, et [[riigiprokuratuur]] esitas Keskerakonnale ja veel viiele inimesele kuriteokahtlustuse altkäemaksus.<ref name="Kuritegu" /> [[13. jaanuar]]il teatas [[Jüri Ratas]], et astub tagasi.<ref name="Tagasi" /> Ratase valitsus jätkas kuni [[Kaja Kallase esimene valitsus|uue valitsuse]] ametisse nimetamiseni 26. jaanuaril 2021. Harju maakohus mõistis 18. oktoobril 2023 Keskerakonna ja teised kohtualused õigeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks |url=https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks |vaadatud=2023-12-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>18. aprillil 2024 tühistas Tallinna ringkonnakohus eelneva Harju maakohtu õigeksmõistva otsuse ning tunnistas uue otsusega kohtualused süüdi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Ringkonnakohus mõistis Porto Franco kohtuasjas osalised süüdi {{!}} Eesti Kohtud |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-ringkonnakohus-moistis-porto-franco-kohtuasjas-osalised-suudi |vaadatud=2026-08-09 |väljaanne=www.kohus.ee}}</ref> 07. veebruaril 2025 jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse Porto Franco asjas muutmata {{!}} Riigikohus |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-ringkonnakohtu-otsuse-porto-franco-asjas-muutmata |vaadatud=2026-08-09 |väljaanne=www.riigikohus.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260117063541/https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-ringkonnakohtu-otsuse-porto-franco-asjas-muutmata |arhiivimisaeg=2026-01-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''15. aprill 2019<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (44) ! colspan="4" |Opositsioon (56) ! colspan="1" |Toetajad (1) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |45 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" | [[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''53''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''17. aprill 2019<br>Peaministrikandidaat Jüri Ratasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (56) ! colspan="3" |Opositsioon (45) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Jüri Ratas]]<br>([[Keskerakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''55''' | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (34)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10)<br> [[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |44 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |2 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''30. august 2019<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Jüri Ratasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (56) ! colspan="4" |Opositsioon (45) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Jüri Ratas]]<br>([[Keskerakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |40 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br>[[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (34)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10)<br>[[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''55''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jüri Ratas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mailis Reps]]''' |29. aprill 2019 |21. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Raivo Aeg]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Jüri Luik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |rowspan="2"|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Rene Kokk]]''' |29. aprill 2019 |7. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Rain Epler]]''' |12. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Arvo Aller]]''' |10. detsember 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Taavi Aas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |rowspan="4" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Marti Kuusik]]''' |29. aprill 2019 |30. aprill 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kert Kingo]]''' |16. mai 2019 |25. oktoober 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kaimar Karu]]''' |7. november 2019 |20. aprill 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Raul Siem]]''' |21. aprill 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Martin Helme]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |rowspan="2" |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Anneli Ott]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |rowspan="2" | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Helme]]''' |29. aprill 2019 |9. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Alar Laneman]]''' |18. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |[[Eesti rahvastikuminister|Rahvastikuminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Riina Solman]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Tanel Kiik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]] ''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |} ==Arvamusküsitlus== [[Kantar Emor]] viis enne valitsuse ametissekinnitamist, 10.–15. aprillil 1312 Eesti elaniku seas läbi küsitluse ministrikandidaatide sobivuse ja tuntuse teemal. Kõige sagedamini nimetati oma ametisse sobivaks Jüri Luike (60%), Tõnis Lukast (56%) ja Mailis Repsi (55%). Ministriks mittesobivateks kandidaatideks peeti kõige sagedamini Martin Helmet ja Mart Helmet – sellel seisukohal oli vastavalt 58% ja 53% vastajatest. Kõige vähem tuntud ministrikandidaadid olid Marti Kuusik (68% vastajatest ütles, et ei tea teda), Mart Järvik (66%), Rene Kokk (63%), Tanel Kiik (58%) ja Riina Solman (51%). Peaminister Jüri Ratast pidas ametikohale sobivaks 44%, mittesobivaks aga 37% vastajatest. Ühtlasi oli Ratas ministrikandidaat, kelle puhul inimesed kõige harvem ütlesid, et ei tea teda (4%).<ref name="Vähem" /><ref name="Sobivat" /> ==Eestikeelne kooliharidus== 10. septembril 2019 oli Riigikogus lõpphääletusel Reformierakonna algatatud eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon lükkas eelnõu tagasi.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/571a549d-3e09-4c1d-bafa-358c7e6dfbd8/riigikogu-otsus-ettepanek-vabariigi-valitsusele-eesti-alus--ja-koolihariduse-uhtseks-ja-eestikeelseks-muutmiseks/ Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. 10.09.2019.]</ref> Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimehe [[Mihhail Kõlvart]]i sõnul oli Keskerakonna otsus minna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga ainus võimalus säilitada venekeelne haridus Eestis.<ref>[https://www.err.ee/958233/kolvart-rohutan-koalitsioon-isamaa-ja-ekre-ga-oli-ainus-voimalus-sailitada-venekeelne-haridus. Kõlvart: rõhutan, koalitsioon Isamaa ja EKRE-ga oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus.] ERR 04.07.2019.</ref> ==Koroonapandeemia== Jüri Ratase teisel valitsusajal puhkes [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Esimene nakkusjuht Eestis registreeriti 27. veebruaril 2020. 12. märtsil kehtestas valitsus Eestis eriolukorra. Taastati piirikontroll, keelati avalikud kogunemised ja suleti suur osa asutusi. Koolid viidi kaugõppele ja soovitati kodus töötamist. Eriolukord kestis 17. mai õhtuni, aga osa piiranguid lõpetati juba varem, osa jäid edasi kehtima. Terviseamet lõpetas koroonapandeemiaga seotud hädaolukorra alles 2023. aasta mais. Viirusepuhangu esimene laine hakkas taanduma aprilli lõpus. Augustis hakkas nakatumiste arv uuesti kasvama ning ületas esimes puhangu nakatumiste arvu novembri lõpus. Vaktsineerimist alustati detsembri viimastel päevadel ja uued vaktsiinipartiid saabusid Eestisse järgmise aasta jaanuari keskel, aga augustis alanud nakatumiste arvu kasv kestis kuni järgmise aasta märtsi keskpaigani ja Eesti tõusis siis nakatumiste arvult elanike kohta maailmas esimeseks. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kuritegu">{{netiviide |pealkiri=Keskerakond, Korb, Kracht ja Teder said kahtlustuse kriminaalkuriteos |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608070894/keskerakond-korb-kracht-ja-teder-said-kahtlustuse-kriminaalkuriteos |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Tagasi">{{netiviide |pealkiri=Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608071380/juri-ratas-astub-peaministri-ametist-tagasi |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Vähem">[https://www.postimees.ee/6575862/uuring-oma-ametikohale-koige-vahem-sobivateks-peetakse-sise-ja-rahandusministrikandidaati Uuring: oma ametikohale kõige vähem sobivateks peetakse sise- ja rahandusministrikandidaati]. [[Postimees]], 23.04.2019</ref> <ref name="Sobivat">[https://www.emor.ee/pressiteated/kolm-koige-enam-oma-ametisse-sobivat-ministrikandidaati-on-juri-luik-tonis-lukas-ja-mailis-reps/ Kolm kõige enam oma ametisse sobivat ministrikandidaati on Jüri Luik, Tõnis Lukas ja Mailis Reps]. [[Kantar Emor]], 23.04.2019</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1159337/toomas-sildam-koalitsioon-muutuks-abieluhaaletusega-uhe-teema-valitsuseks "Toomas Sildam: koalitsioon muutuks abieluhääletusega ühe-teema-valitsuseks"] ERR, 15. november 2020 * [https://www.err.ee/1228414/raimond-kaljulaid-oluline-on-teada-selle-valitsuse-tegelikku-sunnilugu "Raimond Kaljulaid: oluline on teada selle valitsuse tegelikku sünnilugu"] ERR, 5. jaanuar 2020 * [https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks "Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks"] ERR, 18. oktoober 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=[[2019]]–[[2021]] |järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ratas 2]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] 96q7huejyoe8smno6d8pae2mqv77hq6 7261350 7261349 2026-10-29T09:11:29Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261350 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 50. valitsus|ametis=2019–2021|pilt=Jüri Ratase II valitsus.jpg|algus=29. aprill 2019|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Jüri Ratas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|valimised=[[2019. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIV Riigikogu]]|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=26. jaanuar 2021|järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}}'''Jüri Ratase teine valitsus''' oli [[29. aprill]]il [[2019]] ametisse astunud 50. [[Eesti valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas valitsuse ametisse 24. aprillil 2019 ja selle volitused jõustusid viis päeva hiljem ametivande andmisega [[XIV Riigikogu]] ees. 12. jaanuaril 2021 teatas meedia, et [[riigiprokuratuur]] esitas Keskerakonnale ja veel viiele inimesele kuriteokahtlustuse altkäemaksus.<ref name="Kuritegu" /> [[13. jaanuar]]il teatas [[Jüri Ratas]], et astub tagasi.<ref name="Tagasi" /> Ratase valitsus jätkas kuni [[Kaja Kallase esimene valitsus|uue valitsuse]] ametisse nimetamiseni 26. jaanuaril 2021. Harju maakohus mõistis 18. oktoobril 2023 Keskerakonna ja teised kohtualused õigeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks |url=https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks |vaadatud=2023-12-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>18. aprillil 2024 tühistas Tallinna ringkonnakohus eelneva Harju maakohtu õigeksmõistva otsuse ning tunnistas uue otsusega kohtualused süüdi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Ringkonnakohus mõistis Porto Franco kohtuasjas osalised süüdi {{!}} Eesti Kohtud |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-ringkonnakohus-moistis-porto-franco-kohtuasjas-osalised-suudi |vaadatud=2026-08-09 |väljaanne=www.kohus.ee}}</ref> 07. veebruaril 2025 jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse Porto Franco asjas muutmata {{!}} Riigikohus |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-ringkonnakohtu-otsuse-porto-franco-asjas-muutmata |vaadatud=2026-08-09 |väljaanne=www.riigikohus.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260117063541/https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-ringkonnakohtu-otsuse-porto-franco-asjas-muutmata |arhiivimisaeg=2026-01-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''15. aprill 2019<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (44) ! colspan="4" |Opositsioon (56) ! colspan="1" |Toetajad (1) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |45 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" | [[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''53''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |2 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |1 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''17. aprill 2019<br>Peaministrikandidaat Jüri Ratasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (56) ! colspan="3" |Opositsioon (45) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Jüri Ratas]]<br>([[Keskerakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''55''' | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (34)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10)<br> [[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |44 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |2 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''30. august 2019<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Jüri Ratasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (56) ! colspan="3" |Opositsioon (45) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Jüri Ratas]]<br>([[Keskerakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |40 | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" | [[Keskerakond]] (25)<br>[[EKRE]] (19)<br>[[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Reformierakond]] (34)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10)<br>[[Raimond Kaljulaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''55''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jüri Ratas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mailis Reps]]''' |29. aprill 2019 |21. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Raivo Aeg]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Jüri Luik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |rowspan="2"|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Rene Kokk]]''' |29. aprill 2019 |7. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Rain Epler]]''' |12. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Arvo Aller]]''' |10. detsember 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Taavi Aas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |rowspan="4" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Marti Kuusik]]''' |29. aprill 2019 |30. aprill 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kert Kingo]]''' |16. mai 2019 |25. oktoober 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kaimar Karu]]''' |7. november 2019 |20. aprill 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Raul Siem]]''' |21. aprill 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Martin Helme]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |rowspan="2" |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Anneli Ott]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |rowspan="2" | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Helme]]''' |29. aprill 2019 |9. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Alar Laneman]]''' |18. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |[[Eesti rahvastikuminister|Rahvastikuminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Riina Solman]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Tanel Kiik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]] ''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |} ==Arvamusküsitlus== [[Kantar Emor]] viis enne valitsuse ametissekinnitamist, 10.–15. aprillil 1312 Eesti elaniku seas läbi küsitluse ministrikandidaatide sobivuse ja tuntuse teemal. Kõige sagedamini nimetati oma ametisse sobivaks Jüri Luike (60%), Tõnis Lukast (56%) ja Mailis Repsi (55%). Ministriks mittesobivateks kandidaatideks peeti kõige sagedamini Martin Helmet ja Mart Helmet – sellel seisukohal oli vastavalt 58% ja 53% vastajatest. Kõige vähem tuntud ministrikandidaadid olid Marti Kuusik (68% vastajatest ütles, et ei tea teda), Mart Järvik (66%), Rene Kokk (63%), Tanel Kiik (58%) ja Riina Solman (51%). Peaminister Jüri Ratast pidas ametikohale sobivaks 44%, mittesobivaks aga 37% vastajatest. Ühtlasi oli Ratas ministrikandidaat, kelle puhul inimesed kõige harvem ütlesid, et ei tea teda (4%).<ref name="Vähem" /><ref name="Sobivat" /> ==Eestikeelne kooliharidus== 10. septembril 2019 oli Riigikogus lõpphääletusel Reformierakonna algatatud eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon lükkas eelnõu tagasi.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/571a549d-3e09-4c1d-bafa-358c7e6dfbd8/riigikogu-otsus-ettepanek-vabariigi-valitsusele-eesti-alus--ja-koolihariduse-uhtseks-ja-eestikeelseks-muutmiseks/ Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. 10.09.2019.]</ref> Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimehe [[Mihhail Kõlvart]]i sõnul oli Keskerakonna otsus minna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga ainus võimalus säilitada venekeelne haridus Eestis.<ref>[https://www.err.ee/958233/kolvart-rohutan-koalitsioon-isamaa-ja-ekre-ga-oli-ainus-voimalus-sailitada-venekeelne-haridus. Kõlvart: rõhutan, koalitsioon Isamaa ja EKRE-ga oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus.] ERR 04.07.2019.</ref> ==Koroonapandeemia== Jüri Ratase teisel valitsusajal puhkes [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Esimene nakkusjuht Eestis registreeriti 27. veebruaril 2020. 12. märtsil kehtestas valitsus Eestis eriolukorra. Taastati piirikontroll, keelati avalikud kogunemised ja suleti suur osa asutusi. Koolid viidi kaugõppele ja soovitati kodus töötamist. Eriolukord kestis 17. mai õhtuni, aga osa piiranguid lõpetati juba varem, osa jäid edasi kehtima. Terviseamet lõpetas koroonapandeemiaga seotud hädaolukorra alles 2023. aasta mais. Viirusepuhangu esimene laine hakkas taanduma aprilli lõpus. Augustis hakkas nakatumiste arv uuesti kasvama ning ületas esimes puhangu nakatumiste arvu novembri lõpus. Vaktsineerimist alustati detsembri viimastel päevadel ja uued vaktsiinipartiid saabusid Eestisse järgmise aasta jaanuari keskel, aga augustis alanud nakatumiste arvu kasv kestis kuni järgmise aasta märtsi keskpaigani ja Eesti tõusis siis nakatumiste arvult elanike kohta maailmas esimeseks. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kuritegu">{{netiviide |pealkiri=Keskerakond, Korb, Kracht ja Teder said kahtlustuse kriminaalkuriteos |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608070894/keskerakond-korb-kracht-ja-teder-said-kahtlustuse-kriminaalkuriteos |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Tagasi">{{netiviide |pealkiri=Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608071380/juri-ratas-astub-peaministri-ametist-tagasi |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Vähem">[https://www.postimees.ee/6575862/uuring-oma-ametikohale-koige-vahem-sobivateks-peetakse-sise-ja-rahandusministrikandidaati Uuring: oma ametikohale kõige vähem sobivateks peetakse sise- ja rahandusministrikandidaati]. [[Postimees]], 23.04.2019</ref> <ref name="Sobivat">[https://www.emor.ee/pressiteated/kolm-koige-enam-oma-ametisse-sobivat-ministrikandidaati-on-juri-luik-tonis-lukas-ja-mailis-reps/ Kolm kõige enam oma ametisse sobivat ministrikandidaati on Jüri Luik, Tõnis Lukas ja Mailis Reps]. [[Kantar Emor]], 23.04.2019</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1159337/toomas-sildam-koalitsioon-muutuks-abieluhaaletusega-uhe-teema-valitsuseks "Toomas Sildam: koalitsioon muutuks abieluhääletusega ühe-teema-valitsuseks"] ERR, 15. november 2020 * [https://www.err.ee/1228414/raimond-kaljulaid-oluline-on-teada-selle-valitsuse-tegelikku-sunnilugu "Raimond Kaljulaid: oluline on teada selle valitsuse tegelikku sünnilugu"] ERR, 5. jaanuar 2020 * [https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks "Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks"] ERR, 18. oktoober 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=[[2019]]–[[2021]] |järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ratas 2]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] 7uvgemd7i9eqgf2rekhhz7sbvp8west 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus 0 550429 7261033 7260388 2026-10-28T14:15:53Z Annikr 87690 /* Formaat */ 7261033 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus |nimi=Eurovisiooni lauluvõistlus 2020 |tunnuslause= "Open Up" | pilt = |finaali_toimumise_kuupäev= |esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev= |teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev= |toimumiskoht=[[Rotterdam Ahoy]], [[Rotterdam]], [[Holland]] |õhtujuhid={{plainlist| * [[Chantal Janzen]] * [[Edsilia Rombley]] * [[Jan Smit]] * [[Nikkie de Jager]] (internetis) }} |korraldaja={{Riigi ikoon|Holland}} [[AVROTROS]]<br>[[Nederlandse Publieke Omroep]] (NPO)<br>{{Riigi ikoon|Holland}} [[Nederlandse Omroep Stichting]] (NOS) |osalejate_arv=41 |osalejate_arv_poolfinaalis=35 |osalejate_arv_finaalis= |debüteerijad= |naasvad_riigid={{elv|Bulgaaria}}<br>{{elv|Ukraina}} | katkestajad ={{elv|Ungari}}<br>{{elv|Montenegro}} |hindamissüsteem=Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis. |võitja= |null punkti= |eesti_esindaja= [[Uku Suviste]] - "[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" |märkused= |eelmine=[[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] |järgmine=[[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] }} [[File:ESC 2020 Map.svg|pisi| {{Legend|#22b14c|Riigid, mis osalevad 2020. aastal}}{{Legend|#ffc20e|Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osale 2020. aastal}}]] '''2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' pidi olema 65. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Võistlus pidi toimuma [[Holland]]is [[Rotterdam]]is<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Louise LaFleur|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-to-host-eurovision-2020|pealkiri=Rotterdam to host Eurovision 2020!|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=30. august 2019|vaadatud=30.08.2019|keel=inglise keeles}}</ref> pärast riigi võitu [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aasta konkursil]] [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is lauluga "[[Arcade]]", mille esitas [[Duncan Laurence]]. See oleks olnud viies kord, kui Holland võõrustanuks Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimati toimus lauluvõistlus seal [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal. Eurovisioon on toimunud Hollandis veel aastatel [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]], [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] ja [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]]. 65. Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalid pidid toimuma 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2020. Võistlusel pidi osalema 41 riiki, sealhulgas [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], kes eelmisel lauluvõistlusel ei osalenud. Võistluselt pidid 2020. aastal ära jääma [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] ja [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/41-countries-eurovision-2020-rotterdam|pealkiri=41 countries will 'Open Up' at Eurovision 2020 in Rotterdam|väljaanne=eurovision.tv|aeg=13. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Üritus jäi ära [[Koroonapandeemia|2019.–2020. aasta koroonapandeemia]] tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-is-cancelled|pealkiri=Eurovision 2020 is cancelled|väljaanne=Eurovisionworld|aeg=18. märts 2020|vaadatud=18.03.2020}}</ref> == Asukoht == [[Pilt:Rotterdam Ahoy 2016.jpg|pisi|[[Rotterdam Ahoy]], 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse toimumiskoht Rotterdamis]] 2020. aasta konkursi korraldamise ettevalmistused algasid [[19. mai]]l [[2019]] kohe pärast seda, kui Holland oli 2019. aastal võitnud konkursi Tel Avivis. Konkursi korraldamise eest vastutav [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidu]] (EBU) tegevjuht [[Jon Ola Sand]] andis Hollandi ringhäälinguorganisatsioonile [[AVROTROS]]ile vajalikud dokumendid ja [[USB]]-[[Mälupulk|mälupulga]], mille abil sai alustada järgmise võistluse ettevalmistusi. AVROTROS oli valmis üritust korraldama koos tütarorganisatsiooni [[Nederlandse Omroep Stichting]]iga (NOS) ja ringhäälinguorganisatsiooni [[Nederlandse Publieke Omroep]]iga (NPO). === Toimumiskoht === [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]] sõnul olid mitmed [[linnapea]]d juba oma kohalike [[omavalitsus]]te nimel pakkumisi teinud, edastades talle tekstsõnumeid mõne [[Tund|tunni]] jooksul pärast Laurence'i võitu. Teised kandideerivad linnad olid [[Rotterdam]] ja [[Maastricht]]. 30. augustil 2019 teatati, et võistlus toimub [[Rotterdam]]is.<ref name=":0" /> == Formaat == === Visuaalne kujundus === 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse [[tunnuslause]] on "Open Up" ('avane').<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/open-up-slogan-eurovision-2020|pealkiri=Slogan revealed: ‘Open Up' to Eurovision 2020|väljaanne=eurovision.tv|aeg=24. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Logo avaldati 28. novembril 2019 ja selle on kujundanud [[CLEVER°FRANKE]]. Logo on abstraktne kujutis 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleva 41 riigi lipuvärvidest, mis on järjestatud riikide Eurovisiooni debüüdi aasta järgi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-2020-design-celebrates-65-years-of-eurovision-song-contest|pealkiri=Rotterdam 2020 design celebrates 65 years of Eurovision Song Contest|väljaanne=eurovision.tv|aeg=28. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> === Lavakujundus === 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse lavakujundus avaldati 2. detsembril 2019. See on inspireeritud võistluse tunnuslausest "Open Up" ja [[Holland]]i tüüpilisest tasasest maastikust. Lavakujunduse autor on Saksa lavakujundaja [[Florian Wieder]], kes on kujundanud ka [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011.]], [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012.]], [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015.]], [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017.]], [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018.]] ja [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e lavad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-stage-design-revealed-for-rotterdam|pealkiri=Eurovision 2020: Stage design revealed for Rotterdam|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=2. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> === Õhtujuhid === [[Fail:Eurovision-2020-hosts.png|250px|thumb|[[Chantal Janzen]], [[Jan Smit]] ja [[Edsilia Rombley]]]] Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhid pidid olema näitleja ja saatejuht [[Chantal Janzen]], laulja [[Edsilia Rombley]] ning laulja [[Jan Smit]]. [[Edsilia Rombley]] esindas Hollandit [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998.]] ja [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2020-presenters-chantal-janzen-edsilia-rombley-jan-smit|pealkiri=Introducing the Eurovision 2020 presenters!|väljaanne=eurovsion.tv|aeg=4. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> 10. veebruaril 2020 teatati, et lisaks otsesaadete õhtujuhtidele juhitakse õhtut ka Eurovisiooni veebikanalite kaudu ning et õhtujuht internetis on üks Hollandi tuntumaid juutuubereid ja meigikunstnikke [[NikkieTutorials]], kodanikunimega Nikkie de Jager.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/nikkietutorials-online-presenter-of-eurovision-2020|pealkiri=NikkieTutorials online presenter of Eurovision 2020|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=10. veebruar 2020|vaadatud=11.02.2020}}</ref> === Grupid === 28. jaanuaril 2020 toimus loosimine, millega selgitati välja, millised riigid osalevad esimeses ja millised teises poolfinaalis ning kas nad võistlevad vastavate poolfinaalide esimeses või teises pooles. Samuti loositi välja, millises poolfinaalis hääletavad suure viisiku riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia) ning korraldajariik. Riigid jaotati gruppidesse kümne eelneva aasta hääletamistavade põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, kellel on tavaks üksteise poolt hääletada. {| class="wikitable" !Grupp 1 !Grupp 2 !Grupp 3 !Grupp 4 !Grupp 5 |- | valign="top" | * {{elv|Albaania}} * {{elv|Austria}} * {{elv|Horvaatia}} * {{elv|Põhja-Makedoonia}} * {{elv|Serbia}} * {{elv|Sloveenia}} * {{elv|Šveits}} | valign="top" | * {{elv|Austraalia}} * {{elv|Eesti}} * {{elv|Island}} * {{elv|Norra}} * {{elv|Rootsi}} * {{elv|Soome}} * {{elv|Taani}} | valign="top" | * {{elv|Armeenia}} * {{elv|Aserbaidžaan}} * {{elv|Gruusia}} * {{elv|Moldova}} * {{elv|Ukraina}} * {{elv|Valgevene}} * {{elv|Venemaa}} | valign="top" | * {{elv|Bulgaaria}} * {{elv|Kreeka}} * {{elv|Küpros}} * {{elv|Malta}} * {{elv|Portugal}} * {{elv|Rumeenia}} * {{elv|San Marino}} | valign="top" | * {{elv|Belgia}} * {{elv|Iirimaa}} * {{elv|Iisrael}} * {{elv|Leedu}} * {{elv|Läti}} * {{elv|Poola}} * {{elv|Tšehhi}} |} == Osalevad riigid == [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) teatas 13. novembril 2019, et 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleb 41 riiki. [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] naasevad pärast [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]elt puudumist. [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] ja [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] eemaldusid 2020. aasta lauluvõistluselt.<ref name=":1" /> * {{Elv|Montenegro}} – Montenegro ringhääling [[RTCG|Radio i Televizija Crne Gore]] (RTCG) kinnitas septembris 2019 riigi osalemist 65. Eurovisiooni lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176988/montenegro-rtcg-confirms-preliminary-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Montenegro: RTCG confirms preliminary participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=24. september 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Novembris teatas RTCG aga, et nende osalemine pole võimalik,<ref>{{Netiviide|autor=Angelos Noutsos|url=https://escxtra.com/2019/11/08/%f0%9f%87%b2%f0%9f%87%aa-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=🇲🇪 Montenegro withdraws from Eurovision Song Contest 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=8. november 2020|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=23.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200123060913/https://escxtra.com/2019/11/08/%F0%9F%87%B2%F0%9F%87%AA-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|url-olek=ei tööta}}</ref> kuid RTCG peadirektor Božidar Šundić lükkas väite ümber.<ref>{{Netiviide|autor=Gallagher, Robyn|url=https://wiwibloggs.com/2019/11/09/montenegro-director-general-no-decision-eurovision-2020/245069/|pealkiri=Montenegro: In or out? RTCG Director-General says no decision has been made yet on Eurovision 2020|väljaanne=wiwibloggs|aeg=9. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Montenegrot ei olnud siiski lõplikus osalejate nimekirjas ja RTCG avaldas hiljem, et Montenegro eemaldus tagasihoidlike tulemuste ja finantsprobleemide tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177952/montenegro-rtcg-releases-a-statement-regarding-its-eurovision-withdrawal|pealkiri=Montenegro: RTCG releases a statement regarding its Eurovision withdrawal|väljaanne=ESCToday|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Rahaga, mis oli algselt mõeldud lauluvõistluse osavõtutasuks, osteti RTCG töötajatele uued autod.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.rtcg.me/magazin/muzika/259215/cg-ne-ide-na-eurosong-2020.html|pealkiri=CG ne ide na Eurosong 2020.|väljaanne=RTCG|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=montenegro keeles}}</ref> * {{Elv|Ungari}} – Ungari ringhääling [[Médiaszolgáltatás-támogató és Vagyonkezelő Alap]] (MTVA) teatas oktoobris 2019, et "A Dali", Ungari Eurovisiooni eelvooru alates aastast [[2012]], ei kasutata Ungari esindaja valimiseks 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele ning et "A Dal" peaks keskenduma rohkem [[Ungari muusika]]maailma toetamisele.<ref>{{Netiviide|autor=Deakin, Samuel|url=https://eurovoix.com/2019/10/25/hungary-withdraws-from-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Hungary: A Dal Dropped As Eurovision Selection Process, Withdrawal Possible?|väljaanne=Eurovoix|aeg=25. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Ametlikku põhjendust küll ei antud, aga Ungari eemaldus võistlusest [[LGBT]] vastase mõtteviisi tõusu ajal [[Ungarlased|ungarlaste]] ja MTVA juhtkonna seas; võistlust on nimetatud Ungari [[Paremäärmuslus|paremäärmusliku]] valitsuse jaoks "liiga geiks" – üks [[Viktor Orbán]]i pooldajast teleajakirjanik nimetas lauluvõistlust "homoseksuaalseks flotilliks" ning väitis, et lauluvõistlusel mitteosalemine teeks [[Ungarlased|ungarlaste]] vaimsele tervisele head.<ref>{{Netiviide|autor=Walker, Shaun; Garamvolgyi, Flora|url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2019/nov/27/hungary-pulls-out-of-eurovision-amid-rise-in-anti-lgbt-rhetoric|pealkiri=Hungary pulls out of Eurovision amid rise in anti-LGBTQ+ rhetoric|väljaanne=The Guardian|aeg=27. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Ungarit ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas. === Teised riigid === ==== EBU tegevliikmed ==== * {{Elv|Andorra}} – Andorra ringhääling [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] (RTVA) teatas märtsis 2019, et nad on valmis [[Kataloonia]] ringhäälinguga [[Televisió de Catalunya]] (TVC) Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisel koostööd tegema. Need ringhäälingud tegid koostööd ka aastal [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]], kui Andorra debüteeris.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/03/18/andorra-rtva-open-to-co-operation-with-catalan-broadcaster-regarding-eurovision-participation/|pealkiri=Andorra: RTVA Open To Co-operation With Catalan Broadcaster Regarding Eurovision Participation|väljaanne=Eurovoix|aeg=18. märts 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Mais 2019 kinnitas RTVA 2020. aasta lauluvõistlusel mitteosalemist.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176523/andorra-rtva-will-not-return-to-eurovision-in-2020/|pealkiri=Andorra: RTVA will not return to Eurovision in 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=26. juuni 2019|vaadatud=01.02.2020|arhiivimisaeg=|keel=inglise keeles}}</ref> Andorra valitsev erakond [[Demokraadid Andorra eest|Demokraadid Andorra Eest]] (Demòcrates per Andorra) teatas novembris 2019, et RTVA plaanib Eurovisiooni lauluvõistlusele naasta, kuid enne tuleb teha kulude hindamine. Andorra naasmist Eurovisiooni lauluvõistlusele on toetanud Andorra turismiministeerium ja paljud endised Andorra esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/11/20/andorra-rtva-to-return-to-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Andorra: Government Plans For RTVA's Return to Eurovision Song Contest|väljaanne=Eurovoix|aeg=20. november 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Bosnia ja Hertsegoviina}} – detsembris 2018 teatas Bosnia ringhäälingu [[Bosanskohercegovačka radiotelevizija]] (BHRT) juhataja Lejla Babović, et BHRT peamine eesmärk on lauluvõistlusele naasta, kuid 250 000–300 000 eurone osavõtutasu ja halb finantsjuhtimine teeb riigi osavõtu 2020. aasta võistlusel keeruliseks.<ref>{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|pealkiri=Bosnia & Herzegovina's "primary goal" is Eurovision comeback but 2020 return "difficult"|väljaanne=ESCXTRA|aeg=29. detsember 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=7.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190407182417/https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|url-olek=ei tööta}}</ref> Juulis 2019 kinnitas BHRT oma mitteosalemist. Põhjuseks nimetati EBU poolt ringhäälingu suure võla tõttu kehtestatud sanktsioonid.<ref>{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/07/09/bosnia-herzegovina-eurovision-2020/|pealkiri=Bosnia & Herzegovina: No Eurovision Return in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=9. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Luksemburg}} – kuna Luksemburg polnud lauluvõistlusel osalenud aastast [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]], oli 2019. aasta lauluvõistlusele naasmisele kasvav nõudlus. [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] Luksemburgi esindanud ja lauluvõistluse võitnud laulja [[Anne-Marie David]] ütles mais 2019, et ta toetab Luksemburgi naasmist 2020. aasta võistlusele. Samuti esitati fännide petitsioon võistlusel osalemiseks nii Luksemburgi ringhäälingule [[RTL Télé Lëtzebuerg]]ile (RTL), kui ka [[Luksemburgi Saadikutekoda|Luksemburgi Saadikutekotta]]. Petitsioonis väidetakse, et Luksemburgi mitteosalemise põhjenduseks toodud finantsprobleeme ja 150 000 euro suuruse osavõtutasu puudumist on raske uskuda, tuues võrdluseks väikeriigi [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]], mis on alates [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011. aastast]] igal aastal lauluvõistlusel osalenud. Varasematel aastatel on RTL mitteosalemist põhjendanud finantsprobleemidega. Samuti väideti, et pärast [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e suurenemist ja uue hääletussüsteemi kasutuselevõtmist oleks Luksemburgi edu ebatõenäoline.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/05/29/luxembourg-anne-marie-david-pushing-for-nations-eurovision-return/|pealkiri=Luxembourg: Anne-Marie David Pushing For Nation's Eurovision Return|väljaanne=Eurovoix|aeg=29. mai 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Juulis 2019 teatas RTL, et Luksemburg ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel, kuna see tekitaks ringhäälingule rahalise pinge, ja et nad keskenduvad muusika ja meelelahutuse asemel pigem uudissisule.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176967/luxembourg-rtl-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Luxembourg: RTL confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=23. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Monaco}} – Monaco ringhääling [[TMC (telekanal)|TMC]] kinnitas augustis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176986/monaco-tmc-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Monaco: TMC confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=6. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Slovakkia}} – Slovakkia ringhääling [[Rozhlas a televízia Slovenska]] (RTVS) teatas juunis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel [[Slovakid|slovakkide]] huvi puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/06/05/slovakia-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=Slovakia: No Return to the Eurovision Song Contest in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=5. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Türgi}} – EBU teatas septembris 2019, et Türgi ringhääling [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu]] (TRT) ei ole esitanud lauluvõistlusel osalemiseks vajalikke dokumente.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/09/22/turkey-trt-will-not-compete-in-eurovision-2020/|pealkiri=Turkey: TRT Will Not Compete in Eurovision 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> ==== EBU assotsieerunud liikmed ==== * {{Elv|Kasahstan}} – novembris 2018 teatas lauluvõistluse tegevjuht [[Jon Ola Sand]], et Kasahstani osavõttu lauluvõistlusel tuleb arutada võistluse referendirühmaga. Kasahstani ringhäälingut [[Habar|"Хабар" Агенттігі]]-t (Habar Agenttigi) on varem kutsutud [[laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele, kuid see ei mõjuta nende osavõttu emavõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/11/22/kazakhstan-eurovision-participation-needs-to-be-discussed/|pealkiri=Kazakhstan: Eurovision Participation 'Needs To Be Discussed'|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. november 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> EBU teatas septembris 2019, et neil ei olnud kavatsust Kasahstani 2020. aasta lauluvõistlusele kutsuda.<ref>{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|pealkiri=EBU: "No plans" to invite Kazakhstan to participate in Eurovision 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=6. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=16.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216024859/https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== EBU mitteliikmed ==== * {{Elv|Kosovo}} – Kosovo ringhäälingu [[Radio Televizioni i Kosovës]] (RTK) tolleaegne peadirektor Mentor Shala teatas juunis 2018, et RTK veel taotleb täielikku EBU liikmesust ja loodab 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerida.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/06/22/kosovo-rtk-to-push-for-full-ebu-membership-next-week/|pealkiri=Kosovo: RTK To Push for Full EBU Membership Next Week|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. juuni 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> EBU 82. Peaassambleel juunis 2019 hääletasid EBU liikmed [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITU) liikmesuse tühistamise vastu EBU-ga liitumise tingimusena, mistõttu RTK ei jõuaks 2020. aasta lauluvõistluse ajaks EBU-ga liituda.<ref>{{Netiviide|autor=Bird, Lisa|url=https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|pealkiri=No changes approved in EBU statutes: Kosovo cannot apply for full membership|väljaanne=ESCXTRA|aeg=28. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=29.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190629120354/https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|url-olek=ei tööta}}</ref> * {{Elv|Liechtenstein}} – Liechtensteini ringhääling [[1 FL TV]] teatas augustis 2019, et nad on välistanud 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerimise. Ringhääling on ka varem proovinud EBU liikmeks saada, kuid plaanid katkesid, kui ringhäälingu juhataja Peter Kölbel ootamatult suri. Samuti oleks ringhäälingul vaja EBU liikmeks saamise kulude katmiseks ja lauluvõistluse osavõtutasu maksmiseks Liechtensteini valitsuse toetust.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177028/liechtenstein-1-fl-tv-will-not-debut-in-eurovision-2020/|pealkiri=Liechtenstein: 1 FL TV will not debut in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=7. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> == Varem Eurovisioonil esinenud artistid == [[Pilt:Senhit.jpg|pisi|left|140px|Senhit]] [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] esindaja [[Vincent Bueno]] oli [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017. aastal]] [[Nathan Trent]]i taustalaulja. [[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] esindaja [[Vasil Garvanliev|Vasil]] oli [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[Tamara Todevska]] taustalaulja. [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsit]] esindava ansambli [[The Mamas]] liikmed Loulou Lamotte, Ashley Haynes ja Dinah Yonas Manna olid [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[John Lundvik]]i taustalauljad. [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] esindaja [[Stefania Liberakakis|Stefania]] esindas [[2016. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Holland]]it ansambli [[Kisses]] liikmena. [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] esindaja [[Destiny Chukunyere]] oli [[2015. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitja ning [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] oli ta [[Michela Pace]] taustalaulja. [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] esindaja [[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]] esines [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el koos [[Connect-R]]-i ja [[Arsenium]]iga, esitades laulu "Loca". [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige [[Sanja Vučić]] esindas oma riiki [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "Goodbye (Shelter)". [[Ksenija Knežević]], samuti ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige, oli [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]] oma isa, [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] esindaja [[Knez]]i taustalaulja. [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] esindaja [[Senit|Senhit]] esindas oma riiki [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "Stand By". == Poolfinaalid == [[File:ESC 2020 Semi-Finals.svg|pisi|{{legend|#D40000|Esimeses poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#FFAAAA|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad esimeses poolfinaalis}} {{legend|#000080|Teises poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#99CCFF|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad teises poolfinaalis}}]] === Esimene poolfinaal === * Pidi toimuma 12. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 17 riiki.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-whos-in-which-semi-final|pealkiri=Eurovision 2020: Who's in which Semi-final?|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=28. jaanuar 2020|vaadatud=28.01.2020}}</ref> * Pidi hääletama 20 riiki: osalevad riigid, Holland, Saksamaa ja Itaalia.<ref name=":2" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate "Eurovision Song Celebration 2020" raames.}} !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |1. |{{elv|Rootsi}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[The Mamas]] |"Move" |"Liiguta" |- |2. |{{elv|Valgevene}} |[[Valgevene keel|valgevene]] |[[VAL]] |"Da vidna" ("Да відна") |"Koiduni" |- |3. |{{elv|Austraalia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Montaigne (laulja)|Montaigne]] |"Don't Break Me" |"Ära murra mind" |- |4. |{{elv|Põhja-Makedoonia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Vasil Garvanliev|Vasil]] |"You" |"Sina" |- |5. |{{elv|Sloveenia}} |[[Sloveeni keel|sloveeni]] |[[Ana Soklič]] |"Voda" |"Vesi" |- |6. |{{elv|Leedu}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[The Roop]] |"On Fire" |"Põleb" |- |7. |{{elv|Iirimaa}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Lesley Roy]] |"Story of My Life" |"Minu elu lugu" |- |8. |{{elv|Venemaa}} |[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[hispaania keel]]es.}} |[[Little Big]] |"Uno" |"Üks" |- |9. |{{elv|Belgia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Hooverphonic]] |"Release Me" |"Vabasta mind" |- |10. |{{elv|Malta}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Destiny Chukunyere]] |"All of My Love" |"Kõik minu armastus" |- |11. |{{elv|Horvaatia}} |[[Horvaadi keel|horvaadi]] |[[Damir Kedžo]] |"Divlji vjetre" |"Metsikud tuuled" |- |12. |{{elv|Aserbaidžaan}} |[[Inglise keel|inglise]], [[Jaapani keel|jaapani]]{{efn|Laulus korrutatakse jaapanikeelset rida "[[Daimoku|南無妙法蓮華経]]" (''Namu Myōhō Renge Kyō''), tõlkes "Pühendan end [[Lootossuutra]]le".}} |[[Samira Efendi|Efendi]] |"Cleopatra" |"Kleopatra" |- |13. |{{elv|Küpros}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Sandro Nicolas]] |"Running" |"Jooksmine" |- |14. |{{elv|Norra}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ulrikke Brandstorp]] |"Attention" |"Tähelepanu" |- |15. |{{elv|Iisrael}} |[[Inglise keel|inglise]], [[Amhara keel|amhara]]{{efn|Laulus on ridu [[Heebrea keel|heebrea]], [[Araabia keel|araabia]] ja ka väljamõeldud keeles.}} |[[Eden Alene]] |"Feker Libi" ("ፍቅር ልቤ") |"Armastan südant" |- |16. |{{elv|Rumeenia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Roxen]] |"Alcohol You" |"Alkoholi sa" |- |17. |{{elv|Ukraina}} |[[Ukraina keel|ukraina]] |[[Go_A]] |"Solovey" ("Соловей") |"Ööbik" |} === Teine poolfinaal === * Pidi toimuma 14. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 18 riiki.<ref name=":2" /> * Pidi hääletama 21 riiki: osalevad riigid, Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia.<ref name=":2" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate "Eurovision Song Celebration 2020" raames.}} !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |1. |{{elv|Kreeka}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Stefania Liberakakis|Stefania]] |"Superg!rl" |"Supertüdruk" |- |2. |{{elv|Eesti}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Uku Suviste]] |"What Love Is" |"Mis on armastus" |- |3. |{{elv|Austria}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Vincent Bueno]] |"Alive" |"Elus" |- |4. |{{elv|Moldova}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]] |"Prison" |"Vangla" |- |5. |{{elv|San Marino}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Senit|Senhit]] |"Freaky!" |"Freaky!" |- |6. |{{elv|Tšehhi}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Benny Cristo]] |"Kemama" |"Kemama" |- |7. |{{elv|Serbia}} |[[Serbia keel|serbia]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Inglise keel|inglise]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}} |[[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] |"Hasta la vista" |"Nii kaua" |- |8. |{{elv|Poola}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Alicja Szemplińska]] |"Empires" |"Impeeriumid" |- |9. |{{elv|Island}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Gagnamagnið|Daði og Gagnamagnið]] |"Think About Things" |"Mõelge asjadele" |- |10. |{{elv|Šveits}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]] |[[Gjon's Tears]] |"Répondez-moi" |"Vasta mulle" |- |11. |{{elv|Taani}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ben & Tan]] |"Yes" |"Jah" |- |12. |{{elv|Albaania}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Arilena Ara]] |"Fall from the Sky" |"Kukkuda taevast" |- |13. |{{elv|Soome}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Aksel Kankaanranta|Aksel]] |"Looking Back" |"Tagasi vaatama" |- |14. |{{elv|Armeenia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Athena Manoukian]] |"Chains on You" |"Ketid sinu peal" |- |15. |{{elv|Portugal}} |[[Portugali keel|portugali]] |[[Elisa Silva|Elisa]] |"Medo de sentir" |"Hirm tunde ees" |- |16. |{{elv|Gruusia}} |[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}} |[[Thornike Kiphiani]] |"Take Me As I Am" |"Võtke mind sellisena nagu ma olen" |- |17. |{{elv|Bulgaaria}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Viktoria Georgieva|Victoria]] |"Tears Getting Sober" |"Pisarad lähevad kaineks" |- |18. |{{elv|Läti}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Samanta Tīna]] |"Still Breathing" |"Hingab endiselt" |} == Finaal == * Pidi toimuma 16. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 26 riiki.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/eurovision/2020|pealkiri=Eurovision 2020 Results: Voting & Points|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=|vaadatud=28.01.2020}}</ref> * Pidi hääletama kõik riigid.<ref name=":3" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |— |{{elv|Hispaania}} |[[Hispaania keel|hispaania]] |[[Blas Cantó]] |"Universo" |"Universum" |- |23 |{{elv|Holland}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Jeangu Macrooy]] |"Grow" |"Kasvada" |- |— |{{elv|Itaalia}} |[[Itaalia keel|itaalia]] |[[Diodato]] |"Fai rumore" |"Teha müra" |- |— |{{elv|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Tom Leeb]] |"The Best in Me" |"Parim minus" |- |— |{{elv|Saksamaa}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ben Dolic]] |"Violent Thing" |"Vägivaldne asi" |- |— |{{elv|Suurbritannia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[James Newman]] |"My Last Breath" |"Minu viimane hingetõmme" |} == Viited == {{viited}} == Märkused == {{märkused}} == Välislingid == {{commonskat|Eurovision Song Contest 2020|2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus}} * [http://www.eurovision.tv/ Ametlik koduleht] * [http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] * [http://menu.err.ee/k/eurovisioon ERR-i Eurovisiooni-teemaline veebileht] {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Rotterdam]] [[Kategooria:2020. aasta muusikas]] qy8zdteek5rc06p5epqks1cj0iatz93 Lusitaania 0 562173 7261159 6614871 2026-10-28T20:49:10Z Kent Wang 239163 /* Rooma provints */ Templo Romano de Évora from the northwest 80.jpg 7261159 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:944F:BC6D:A9FF:E93D|aasta=2019|kuu=juuli}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2019}} [[Pilt:Roman Empire - Lusitania (125 AD).svg|pisi|]] [[Pilt:Iberian Peninsula in 125-en.svg|pisi|Ibeeria poolsaar [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Lääne-[[Ibeeria poolsaar|Ibeeria]], [[keiserlik provints]] ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura)]] '''Lusitaania''' või '''Hispania Lusitana''' oli iidne [[Rooma provintsid|Rooma provints]] paigas, kus nüüd on [[Portugal]] ([[Douro]] jõest lõunas) ja Lääne-[[Hispaania]] (praegune autonoomne piirkond [[Extremadura]] ja osa [[Salamanca provints]]ist). See on saanud nime [[lusitaanid]]e järgi ([[protoindoeurooplased]]). Selle pealinn oli [[Emerita Augusta]] (tänane [[Mérida]]) ja see oli esialgu osa [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] ''[[Hispania Ulterior]]'' provintsist, enne kui sai omaette provintsiks [[Rooma keisririik|Rooma keisririigis]]. Esimesed roomlased asusid territooriumile umbes 2. sajandi keskpaigas eKr. Järgnes [[Lusitaania sõda|sõda Lusitaania hõimudega]] aastatel 155 – 139 eKr. Aastal 27 eKr loodi provints. == Nime päritolu == [[Lusitaanid]]e nimetuse etümoloogia (kelle järgi on nime saanud Rooma provints) on jäänud ebaselgeks. Populaarne etümoloogia seostas nime arvatava Rooma pooljumala [[Lusus]]ega, samas kui mõned varauusaja õpetlased on väitnud, et ''Lus'' oli keldi [[Lugus]]e vorm, millele järgnes teine (tõendamata) tüvi ''*tan-'', mis pidi tähendama "hõimu", teised aga tuletasid nime ''Lucisest'', iidsest rahvast, keda on mainitud [[Avienus]]e "[[Ora Maritima]]s" (4. sajand pKr), ja sõnast ''tan'' ([[Iraani keeled|iraani]] [[-stan]]) või sõnast ''tain'', mis tähendab "piirkonda" või "vete maad", tüvisõna, mis varem tähendas selle piirkonna vürsti või suveräänset kuberneri. Iidsed roomlased, nagu [[Plinius Vanem]] ("[[Naturalis historia]]") ja [[Marcus Terentius Varro|Varro]] (116–27 eKr, Pliniuse viidatud), spekuleerisid, et nimi ''Lusitaania'' oli Rooma päritolu, kuna Plinius ütles "lusum enim Liberi Patris aut lyssam cum eo bacchantium nomen dedisse Lusitaniae et Pana praefectum eius universae" [Lusitaania on nime saanud ''[[Lusus]]elt'', mis on seotud Bacchuse ja ''[[Lyssa]]ga'' tema [[Bakhandid|bakhantide]] hulgast, ja [[Paan]] on selle kuberner]. ''Lusus'' tõlgitakse tavaliselt "mäng" või "näidend", samas ''Lyssa'' on laenatud [[Kreeka keel|kreeka]] λυσσα, "hullus" või "raev", ja mõnikord isikustatud [[raev]]; hilisemate luuletajate jaoks saavad ''Lususest'' ja ''Lyssast'' [[Dionysos|Bacchuse]] loomulikud kaaslased (isegi lapsed). [[Luís Vaz de Camões]]i eepos ''[[Lusiaadid]]'' (1572), mis kujutab ''Lusust'' Lusitaania asutajana, laiendab neid ideid, millel pole seost moodsa etümoloogiaga. Oma teoses "Geograafia" vihjas antiikgeograaf [[Strabon]] (suri u. 24 pKr) muutuse toimumisele nime "Lusitaania" kasutamisel. Ta mainib Douro jõest põhjas elavat rahvarühma, keda kunagi kutsuti "lusitaanideks", kuid tema ajal kutsuti "kallakanideks". == Lusitaanid == [[Pilt:Iberia 300BC-en.svg|pisi|vasakul|Ibeeria poolsaar umbes aastal 300 eKr]] {{vaata|Lusitaanid}} Lusitaanid, kes olid [[Protoindoeurooplased|indoeurooplased]], kehtestasid end piirkonnas 6. sajandil eKr, kuid [[Ajaloolane|ajaloolased]] ja [[arheoloog]]id on nende [[etnogenees]]i osas endiselt kõhklevad. Mõned kaasaegsed autorid peavad neid põlisrahvaks, keda keltiseeriti kultuuriliselt ja võib-olla ka abielude kaudu. Arheoloog Scarlat Lambrino kaitses seisukohta, et lusitaanid olid [[lusoonid]]ega (hõim, kes asustas [[Ibeeria poolsaar|Ibeeria]] idaosa) seotud keldi päritolu hõimurühm. Mõni on väitnud, et mõlemad hõimud pärinesid Šveitsi mägedest. Teised väidavad, et tõendid osutavad sellele, et lusitaanid on Ibeeria põliselanike hõim, mis tekkis erinevate kohalike hõimude omavahelisest segunemisest. Esimene lusitaanide asustatud ala oli tõenäoliselt [[Douro]] org ja [[Beira Alta provints|Beira Alta]] piirkond (tänapäeva Portugal); [[Beira (Portugal)|Beiras]] jäid nad paigale, kuni võitsid [[keltikid|keltikeid]] ja teisi hõime, siis laienesid nad territooriumile, mis ulatus [[Estremadura provints (ajalooline)|Estremadurani]] enne [[Rooma vabariik|Rooma]] saabumist. == Sõda Rooma vastu == {{vaata|Lusitaania sõda}} [[Pilt:Conquista Hispania.svg|pisi|vasakul|Rooma Hispania-vallutus]] Lusitaane on esimest korda maininud [[Titus Livius]] (218 eKr) ja kirjeldanud neid kui [[kartaago]]laste jaoks võitlejaid; nendest on teatatud kui Rooma vastu võitlejatest aastal 194 eKr, mõnikord liidus [[Keltibeerid|keltibeeri]] hõimudega. Aastal 179 eKr tähistas [[preetor]] [[Lucius Postumius Albinus (konsul aastal 173 eKr)|Lucius Postumius Albinus]] [[Rooma triumf|triumfi]] lusitaanide üle, kuid aastal 155 eKr, esmalt Punicuse (Πουνίκου, arvatavasti kartaagolane) ja seejärel Cesaruse (Καίσαρος) juhtimisel, jõudsid lusitaanid [[Gibraltar]]ini. Siin võitis neid preetor [[Lucius Mummius Achaicus]]. Alates aastast 152 eKr oli Rooma vabariigil raskusi sõdurite värbamisega sõdadeks Hispanias, mida peeti eriti jõhkraks. Aastal 150 eKr organiseeris [[Servius Sulpicius Galba (konsul aastal 144 eKr)|Servius Sulpicius Galba]] võltsvaherahu. Kui lusitaanid tähistasid seda uut liitu, mõrvas ta neid, müües ellujäänud orjusse; see põhjustas uue mässu [[Viriathus]]e juhtimisel, kes tapeti pärast mitut katset aastal 139 eKr roomlaste poolt kinni makstud reeturite poolt, olles juhtinud edukat geriljakampaaniat Rooma ja selle kohalike liitlaste vastu. Aastal 137 eKr juhtis [[Decimus Junius Brutus Callaicus]] edukat kampaaniat lusitaanide vastu, jõudes põhjas [[Minho]] jõeni. Roomlastest saavutasid muid võite [[prokonsul]] Decimus Junius Brutus Callaicus ja [[Gaius Marius]] (valiti aastal 113 eKr), kuid ikkagi pidasid lusitaanid vastu pikas geriljasõjas; hiljem liitusid nad [[Quintus Sertorius]]e (renegaadist Rooma kindral) vägedega (umbes aastal 80 eKr) ning [[Julius Caesar]] pidas aastal 61-60 eKr nende vastu eduka kampaania, kuid neid ei suudetud lõplikult lüüa enne [[Augustus]]e valitsemisaega (umbes aastatel 28–24 eKr). == Rooma provints == [[Pilt:Hispania2c.JPG|pisi|Rooma Hispania [[Diocletianus]]e ajal (293 pKr); Lusitaania äärmises lääneservas]] [[Pilt:Centum Cellas.jpg|pisi|Torn [[Centum Cellas]]]] [[Pilt:Templo Romano de Évora from the northwest 80.jpg|pisi|[[Rooma tempel Évoras]]]] [[Pilt:Ruinas_Romanas_de_Milreu_2017_-_Templo.jpg|pisi|Rooma tempel [[Milreu]]s]] [[Pilt:Merida Roman Theatre2.jpg|pisi|[[Rooma teater (Mérida)]]]] === Jaotus Augustuse ajal (25–20 eKr) === Lusitaaniaga (ning [[Astuuria]] ja [[Gallaecia]]ga) lõpetas Rooma [[Ibeeria poolsaar]]e vallutamise, mille [[Augustus]] jaotas (25–20 eKr või 16–13 eKr) idas ja põhjas ''[[Hispania Tarraconensis]]'', edelas ''[[Hispania Baetica]]'' ja läänes ''Provincia Lusitana''. Algselt kuulusid Lusitaaniasse Astuuria ja Gallaecia territooriumid, kuid hiljem loovutati need uue ''Provincia Tarraconensis'' alluvusse ja esimesest sai ''Provincia Lusitaania et [[Vettoonid|Vettones]]''. Selle põhjapiir oli piki Douro jõge, samas idas läks piir läbi ''Salmantica'' ([[Salamanca]]) ja ''Caesarobriga'' ([[Talavera de la Reina]]) ''Anasi'' ([[Guadiana]]) jõeni. Aastatel 28-24 eKr rahustasid Augustuse sõjalised kampaaniad kogu Hispania Rooma võimu alla, rajati Rooma linnad, nagu ''Asturica Augusta'' ([[Astorga]]) ja ''Bracara Augusta'' ([[Braga]]) põhjas ning ''Emerita Augusta'' ([[Mérida]]) lõunas (asustati [[Legio V Alaudae]] ja [[Legio X Gemina]] [[leegion]]ite veteranidega). === Jaotus Diocletianuse ajal === [[Diocletianus]]e ajal säilitas Lusitaania oma piirid ja seda valitses ''[[praeses]]'', hiljem ''[[consularis]]''; lõpuks, aastal 298 pKr, ühendati see teiste provintsidega ja moodustati [[Hispaniate diötsees]]. == Nime pärand == Nagu paljude Euroopa maade Rooma nimedega, oli ja on ''Lusitaania'' sageli kasutatav [[Portugal]]i alternatiivnimena, eriti ametlikus või kirjanduslikus ja poeetilises kontekstis. 16. sajandi koloonia, millest sai lõpuks [[Brasiilia]], asutati esialgu kui "[[Uus-Lusitaania]]". Tavakasutuses on sellised mõisted nagu [[lusofoon]], tähendusega portugali keele rääkija, ja [[lusitaaniline]], mis viitab [[Portugalikeelsete Riikide Ühendus]]ele – kunagi [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali kolooniad]] ja nüüd iseseisvad riigid, jagades ikkagi ühist pärandit. Enne oma [[Prantsuse sissetung Portugali|sissetungi]] aastal 1807 tegi [[Napoleon I]] ettepaneku rajada Prantsuse toetatud [[Põhja-Lusitaania kuningriik]] kui üks Portugali järglasriike eeldusel, et sellise kampaania tulemuseks on prantslaste kerge võit. Provintsil oli ka kurikuulus nimekaim Põhja-Atladi ookeanilainer [[Lusitania]], mida torpedeeriti Saksa allveelaeva poolt aastal 1915. == Vaata ka == * [[Lusitaanid]] * [[Lusitaania mütoloogia]] * [[Lusitaania keel]] * [[Riiklik arheoloogiamuuseum (Portugal)]] * [[Emerita Augusta]] * [[Ofiússa]] * [[Portugal]] * [[Portugali ajalugu]] * [[Hispaania]] * [[Hispaania ajalugu]] * [[Ibeeria poolsaare Rooma-eelsete rahvaste loend]] * [[Hispania romaniseerimine]] * [[Balsa (Rooma linn)]] [[Kategooria:Vana-Rooma provintsid]] 8m04gxw7e6l2p1yqp7v44v7s2rhz76b Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Estonian Young Academy of Sciences 2 562891 7261224 7249237 2026-10-28T23:45:40Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7261224 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q31277931 Estonian Young Academy of Sciences] the National young academy for Estonia. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q31277931 } |section= |sort=P463/Q31277931/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q31277931/P580:Start date,P463/Q31277931/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Eva Näripea]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/19393164 19393164] | | | [[Fail:Näripea, Eva.IMG 6247.JPG|center|128px]] |- | [[Peeter Espak]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/315978267 315978267] | | | |- | [[Priit Purge]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/217557148 217557148] | | | |- | [[Jaan Aru]] | [https://orcid.org/0000-0003-3927-452X 0000-0003-3927-452X] | | [https://viaf.org/en/viaf/309727572 309727572] | | | [[Fail:Jaan-Aru.jpg|center|128px]] |- | [[Innar Liiv]] | [https://orcid.org/0000-0001-5236-0145 0000-0001-5236-0145] | | [https://viaf.org/en/viaf/283216770 283216770] | | | [[Fail:Innar Liiv.png|center|128px]] |- | [[Juhan Aru]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/856144647674737152115 856144647674737152115] | | | |- | [[Tuul Sepp]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/14145424168386790874 14145424168386790874] | | | [[Fail:Estonian researcher and author Tuul Sepp at the presentation of her book "Hakiordu" in Tartu (Estonia, February 2024).jpg|center|128px]] |- | [[Lili Milani]] | [https://orcid.org/0000-0002-5323-3102 0000-0002-5323-3102] | | [https://viaf.org/en/viaf/86431468 86431468] | | | [[Fail:Lili Milani 01.jpg|center|128px]] |- | [[Leho Tedersoo]] | [https://orcid.org/0000-0002-1635-1249 0000-0002-1635-1249] | [https://scholar.google.com/citations?user=fXemWp4AAAAJ fXemWp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29149542628100300997 29149542628100300997] | | | [[Fail:Leho Tedersoo 2018. aastal Tartu Ülikooli Keemia instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Hannes Tõnisson]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/130423758 130423758] | | | |- | [[Els Heinsalu]] | [https://orcid.org/0009-0004-9654-798X 0009-0004-9654-798X] | | [https://viaf.org/en/viaf/31149542571600300096 31149542571600300096] | | | [[Fail:Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Kärt Ojavee]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/306294562 306294562] | | | |- | [[Andra Siibak]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/122208525 122208525] | | | [[Fail:Andra Siibak 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q96471462|Anastasiya Astapova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9401-0909 0000-0002-9401-0909] | | [https://viaf.org/en/viaf/6152199169214281569 6152199169214281569] | | | [[Fail:Anastasiya Astapova.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q96471463|Helen Eenmaa]]'' | | | | | | |- | [[Monika Reppo]] | | | | 2025 | | [[Fail:Monika Reppo 2023.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} igsr9tebm5la564lthsvkmju5ypotep Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Young Academy of Sciences of Israel 2 562901 7261191 7252338 2026-10-28T22:51:11Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7261191 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/en/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98464707 98464707] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120554103 120554103] | | | [[Fail:Yonina Eldar - Technion 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5990-566X 0000-0002-5990-566X] | | [https://viaf.org/en/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/en/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q58781064|Moran Bercovici]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7803-4791 0000-0002-7803-4791] | | [https://viaf.org/en/viaf/8452156133220258430005 8452156133220258430005] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/en/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59676299|Iair Arcavi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7090-4898 0000-0001-7090-4898] | | [https://viaf.org/en/viaf/1524159035159301380006 1524159035159301380006] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003] | | | |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97942711 97942711] | 2019 | 2023 | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | [https://orcid.org/0009-0002-8995-7855 0009-0002-8995-7855] | | [https://viaf.org/en/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/en/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/en/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/en/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/en/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q102436398|Gil Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2409-2192 0000-0003-2409-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/183159032819001182913 183159032819001182913] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q130799022|Orly Lewis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/299254712 299254712] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q139666707|Yonatan Belinkov]]'' | | | | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 13q8c1afqii7uipni7dd8ony37ppd71 Henri Edmond Cross 0 568599 7261062 7202174 2026-10-28T15:10:18Z JackyM59 217845 /* Galerii */ Photograph updated 7261062 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Henri-Edmond Cross | Pilt = Henri-Edmond-Cross-Self-portrait.jpg | Pildisuurus = | Pildi info =Henri-Edmond Cross maalil "Autoportree sigariga" (1880) | Sünninimi = Henri-Edmond-Joseph Delacroix | Sünniaeg = [[20. mai]] [[1856]] | Sünnikoht = [[Douai]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = [[16. mai]] [[1910]] | Surmakoht = [[Saint-Clair]], Prantsusmaa | Rahvus =prantslane | Tegevusala =maalikunst, graafika, joonistamine | Kunsti õppinud =[[École des Beaux-Arts]] | Kunstivool =[[neoimpressionism]], [[divisionism]], [[puäntillism]] | Tuntud teoseid ="Mees paadiga" (<i>Homme à la barque</i>)<br>"Sinine paat" (<i>La barque bleue</i>, 1899)<br>"Pärastlõuna Pardigonis" (<i>Après-midi à Pardigon</i>, 1907) | Patroonid = | Mõjutatud =[[Claude Monet]] | Mõjutanud =[[Henri Matisse]],<br>[[André Derain]],<br>[[Henri Manguin]],<br>[[Charles Camoin]],<br>[[Albert Marquet]] | Auhinnad = | Kodulehekülg = |autogramm=Baigneuses dit aussi la joyeuse baignade Henri-Edmond Cross (signature).jpg}}[[Fail:Henri-edmond cross, madame hector france, 1891, 01.JPG|pisi|"''Madame'' Hector France'i portree" (1891; [[Orsay muuseum]])|alt=|268x268px]]'''Henri-Edmond Cross''' (sünninimi '''Henri-Edmond-Joseph Delacroix'''<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theartstory.org/artist/cross-henri-edmond/life-and-legacy/|pealkiri=Biography of Henri-Edmond Cross|väljaanne=The Art Story|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019}}</ref>; [[5. mai|20. mai]] [[1856]] [[Douai]], [[Prantsusmaa]] – [[16. mai]] [[1910]] Saint-Clair, Prantsusmaa) oli prantsuse [[Neoimpressionism|neoimpressionistlik]] kunstnik.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.henriedmondcross.org/|pealkiri=Henri Edmond Cross|väljaanne=Henriedmondcross.com|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191016074634/http://www.henriedmondcross.org/|url-olek=ei tööta}}</ref> Neoimpressionism tekkis 19. sajandi lõpus Prantsusmaal reaktsioonina [[Impressionism|impressionismi]] ebatäpsuse ja spontaansuse vastu. Neoimpressionistid lähtusid loomingus teaduslikust valguse- ja värvikasutusest.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/art/divisionism|pealkiri=Divisionism|väljaanne=Britannica|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref><ref name=":1" /> Cross suunas neoimpressionismi nn teist põlvkonda. Tal oli suur mõju [[Henri Matisse]]'ile ning ta mängis tähtsat rolli [[Fovism|fovismi]] kujunemises. == Elukäik == Henri-Edmond-Joseph Delacroix sündis 20. mail 1856 Prantsusmaa põhjaosas Douai linnas. Tema vanemad olid prantsuse seikleja Alcide Delacroix ja inglane Fanny Woollett<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://gw.geneanet.org/garric?lang=en&n=delacroix&oc=0&p=alcide|pealkiri=Alcide Delacroix|väljaanne=Geneanet|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019}}</ref> ning ta oli pere ainuke laps.<ref name=":2" /> Perekond elas Douais 1865. aastani ning kolis siis [[Belgia]] piiri lähedale [[Lille]]'i.<ref name=":2" /> Seal märkas tema vanaonu poeg dr Auguste Soins poisi kunstiannet ning rahastas joonistamis- ja maalimiskoolitust [[Akadeemiline kunst|akadeemilise]] kunstniku [[Carolus-Duran|Carolus-Durani]] juures.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.parisartstudies.com/index.php?option=com_content&task=view&id=452&Itemid=1|pealkiri=Henri Cross and the Neo-Impressionists|väljaanne=Parisandstudies.com|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200920113732/http://www.parisartstudies.com/index.php?option=com_content&task=view&id=452&Itemid=1|url-olek=ei tööta}}</ref> 1875. aastal suundus Cross [[Pariis|Pariisi]] ning õppis mõnda aega [[Realism (kunst)|realistist]] maalikunstniku ja graafiku [[François Bonvin|François Bonvini]] juures.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nationalgalleries.org/art-and-artists/artists/francois-bonvin|pealkiri=François Bonvin|väljaanne=National Galleries Scotland|aeg=|vaadatud=1. detsembril 2019}}</ref> 1878. aastal naasis ta Lille'i ning astus disaini- ja arhitektuurikooli (''Écoles Académiques de Dessin et d'Architecture''), kus teda juhendas maalikunstnik ja maaliõpetaja [[Alphonse Colas]]. 1881. aastal kolis ta taas Pariisi, kus hakkas õppima [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsis]] ja tegi koostööd teise Lille'ist pärit kunstniku [[Émile Dupont-Zipcy|Émile Dupont-Zipcyga]].<ref name=":2" /> === Varane periood === 1881. aastal keskendus ta maalimisele ja eksponeeris oma teoseid esimest korda [[Salong (Pariis)|Pariisi Salongis]].<ref name=":2" /> Ta muutis perekonnanime inglispäraseks Crossiks, et teda ei aetaks segamini [[Romantism|romantistliku]] maalikunstniku [[Eugène Delacroix]]'ga.<ref name=":3" /> Sellesse loomeaega jäävatest teostest ei paista silma ainuüksi akadeemiline ettevalmistus, vaid ka realistidest õpetajate sügav mõju: portreedes ja vaikeludes domineerib tume realistlik tonaalsus.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Russell T. Clement, Annick Houzé|pealkiri=Neo-impressionist painters: A sourcebook on Georges Seurat, Camille Pissarro, Paul Signac, Théo Van Rysselberghe, Henri Edmond Cross, Charles Angrand, Maximilien Luce, and Albert Dubois-Pillet|url=https://archive.org/details/neoimpressionist0000clem|aasta=1999|koht=Westport, Conn.|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=[https://archive.org/details/neoimpressionist0000clem/page/289 289]|isbn=0313303827}}</ref> 1882. aastal reisi Cross koos perega Lõuna-Prantsusmaale [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimes]]'i, kus tutvus [[Paul Signac]]i ja [[Claude Monet]]'ga. Seal ta hakkas maastikke maalima ja ta pildid muutusid üldiselt heledamaks nagu impressionistidel (seal loodud maalides on väga nähtav Monet' mõju).<ref name=":2" /> 1884. aastal oli Cross üks Sõltumatute Kunstnike Seltsi (''Société des Artistes Indépendants'') kaasasutajatest<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.henri-edmond-cross.com/|pealkiri=Henri-Edmond Cross|väljaanne=Art Directory|aeg=|vaadatud=12. jaanuaril 2022}}</ref><ref name=":2" /> ning 1891. aastal valiti ta selle asepresidendiks. Seltsi kaudu tutvus ta seltsi kaasasutaja ja neoimpressionismile aluse panija [[Georges Seurat|Georges Seurat']]<ref name=":4" /> ja teiste neoimpressionistidega. 1884. aasta mais võttis Cross osa Sõltumatute Kunstnike Salongi esimesest näitusest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.freeart.com/gallery/c/cross/crossbio.html|pealkiri=Henri-Edmond Cross (Delacroix) Biography|väljaanne=Freeart.com|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Kuigi Sõltumatute Kunstnike Seltsi seostati neoimpressionismiga, liikus Cross selle stiili poole astmeliselt. Ta värvipalett muutus impressionismile omaste värvidega töötades heledamaks ning ta maalis vabas õhus. 1880. aastate lõpus olid ta puhtad maastikumaalides tuntavad Monet' ja [[Camille Pissarro]] mõjud. 1887. aastal ta muutis oma nime veel kord – Henri-Edmond Crossiks, et teda ei aetaks segamini skulptor [[Henry Cross|Henry Crossiga]].<ref name=":3" /> 1891. aastal hakkas Cross maalima neoimpressionistlikus stiilis. Esialgu olid ta maalid [[Divisionism|divisionistlikud]]: värvid olid eraldatud üksikuteks täppideks, mis optiliselt segunevad.<ref name=":6" /> Selle näiteks on tema esimene pilt "''Madame'' Hector France'i portree" (1891), millel ta kujutas tulevast abikaasat Irma Clare'i.<ref name=":2" /> Hiljem eelistas ta neoimpressionistide seas kasutatavat [[Puäntillism|puäntillismi]], mille korral on rõhk täppidega vormi andmisel.<ref name=":6" /> Neoimpressionistidega ei olnud Cross seotud ainult joonistamise stiili kaudu. Sõltumatute Kunstnike Seltsi liikmed olid suuremas osas [[Anarhism|anarhistid]] ning Cross jagas nende ideid.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> 1896. aastal avaldas ta anarhistlikus ajakirjas Les Temps Nouveaux anonüümselt lito "Rändaja" ("L'Errant"), mis kujutab tee ääres istuvat meest, taamal inimesed, kes viskavad tulle riigi sümboleid.<ref>{{Netiviide|url=https://collection.blantonmuseum.org/objects-1/info?query=Portfolios%3D%22307%22%20and%20Creation_Place2%3D%22French%22&page=5|pealkiri=L'Errant (The Wanderer), from Les Temps nouveaux (The New Times)|väljaanne=Blanton Museum of Art|vaadatud=14. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220114111828/https://collection.blantonmuseum.org/objects-1/info?query=Portfolios%3D%22307%22%20and%20Creation_Place2%3D%22French%22&page=5|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kujutas ka stseene [[Utoopia|utoopilisest]] maailmast, mis anarhismi tulemusena sünnib. === Hilisemad teosed ja pärand === Cross oli 1883. aastast talvitunud Prantsusmaa lõunaosas, kuid 1891. aastaks kolis ta [[reuma]] tõttu püsivalt [[Le Lavandou]] lähedale Cabassoni.<ref name=":2" /> Hiljem kolis ta Saint-Clairi, kus veetis ülejäänud elu.<ref name=":3" /> 1892. aastal kolis tema parim sõber Signac tema lähedusse [[Saint-Tropez]]'sse. Saint-Tropez's võtsid kaks kunstnikku vastu külalisi, peamiselt kunstnikke. Cross kohtus teiste hulgas ka Henri Matisse'i ja [[André Derain|Andre Derainiga]].<ref name=":2" /> Nendel kohtumistel oli suur mõju Matisse'ile ning selle tulemusena ta maalis teose "Luxe, calme et volupté" (1904). <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/seni/hd_seni.htm#|pealkiri=Georges Seurat (1859–1891) and Neo-Impressionism|väljaanne=Metropolitan Museum|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Sellel pildil on nähtav puäntillismi mõju, kuid värv on tugevam.<ref>{{Netiviide|autor=Beth Harris, Steven Zucker|url=https://smarthistory.org/henri-matisse-luxe-calme-et-volupte/|pealkiri=Henri Matisse, Luxe, calme et volupté|väljaanne=Smarthistory.org|aeg=|vaadatud=30. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-12-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191210031508/https://smarthistory.org/henri-matisse-luxe-calme-et-volupte/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Henri Edmond Cross Hafenszene.jpg|pisi|"Sadamastseen" (u 1910)]] Saint-Tropez's tegelesid Signac ja Cross uue neoimpressionismi tehnika loomisega, mis sarnanes puäntillismiga, kuid kus kasutati laiemaid ja tugevamaid pintslitõmbeid, katmata lõuendit ühtlaselt,<ref name=":2" /> mille tulemusena tekkis omanäoline eraldatud värvide mosaiik. Seda nimetatakse neoimpressionismi teiseks põlvkonnaks, millel oli hiljem mõju fovismi<ref name=":5" /> ja [[Kubism|kubismi]] arengule.<ref name=":7"/> Lõuna-Prantsusmaal resideerides külastas Cross igal aastal Pariisi, kus ta teoseid eksponeeriti Sõltumatute Kunstnike Salongis.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Juan Á. López-Manzanares|url=https://www.museothyssen.org/en/collection/artists/cross-henri-edmond|pealkiri=Henri-Edmond Cross|väljaanne=Thyssen-Bornemisza Museo Nacional|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Tema esimene isikunäitus toimus 1905. aastal Druet' galeriis Pariisis,<ref name=":2" /><ref name=":3" /> kus eksponeeriti 30 maali ja 30 akvarelli.<ref>{{Raamatuviide|autor=Russell T. Clement, Annick Houzé|pealkiri=Neo-impressionist painters: A sourcebook on Georges Seurat, Camille Pissarro, Paul Signac, Théo Van Rysselberghe, Henri Edmond Cross, Charles Angrand, Maximilien Luce, and Albert Dubois-Pillet|url=https://archive.org/details/neoimpressionist0000clem|aasta=1999|koht=Westport, Conn.|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=[https://archive.org/details/neoimpressionist0000clem/page/293 293]|isbn=0313303827}}</ref> Viimased viis eluaastat olid väga viljakad: ta maalis palju ja edukalt (nii kunstiliselt kui ka rahaliselt) ning esines paljudel näitustel. Ta kolmas isikunäitus toimus Bernheimi galeriis, kust ta teoseid ostsid belgia kollektsionäär [[Octave Maus]] ja vene kollektsionäär [[Ivan Morozov]].<ref name=":3" /> Crossi vaevasid kogu elu terviseprobleemid. Juba 1880. aastate alguses tekkisid tal probleemid silmadega ja 1900. aastatel muutusid need tõsisemaks. Lisandus ka artriit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jane Turner, Martha Ward|pealkiri=The Grove dictionary of art: From Monet to Cézanne: Late 19th-century French artists|url=https://archive.org/details/grovedictionaryo00turn|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=St. Martin's Press|lehekülg=[https://archive.org/details/grovedictionaryo00turn/page/124 124]|isbn=0312229712}}</ref> 1909. aastal raviti Crossil Pariisis [[Vähk (haigus)|vähki]]. 1910. aasta jaanuaris naasis ta Saint-Clairi ning suri viis kuud hiljem, 16. mail 53 aasta vanuses.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Ta on maetud Le Lavandou kalmistule.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tombes-sepultures.com/crbst_1021.html|pealkiri=CROSS Henri-Edmond|väljaanne=Tombes Sépultures dans les Cimetières et Autres Lieux|vaadatud=14. jaanuaril 2022}}</ref> == Galerii == <gallery perrow="5"> Fail:Henri-Edmond Cross - The Evening Air - Google Art Project.jpg|"Õhtune õhk" ("L'Air du soir", 1893; [[Orsay muuseum]]) Fail:Henri-Edmond Cross, 1893, La ferme, soir (The farm, evening) oil on canvas, 65.0 x 92.0 cm, Private collection, Paris.JPG|"Farm, õhtu" ("La ferme, soir", 1893; erakogu) Fail:Henri Edmond Cross - Two Women by the Shore, Mediterranean - BF436 - Barnes Foundation.jpg|"Kaks naist kaldal, Vahemeri" ("Deux femmes au bord de la mer, Méditerranée", 1896; Barnes Foundationi kogu) Fail:Henri Edmond Cross - Sunset on the Lagoon, Venice - Google Art Project.jpg|"Päikeseloojang Veneetsia laguunis" ("Coucher de soleil sur la lagon venise", 1898–1903; Museum of Fine Arts [[Houston|Houstonis]]) Fail:Henri Edmond Cross - Regatta in Venice - 58.17 - Museum of Fine Arts.jpg|"Regatt Veneetsias" ("Carnaval Venice", 1903–1904; Museum of Fine Arts Houstonis) Fail:Henri Edmond Cross ponte san trovaso.JPG|"Ponte San Trovaso" (1902–1905; Kröller-Müller Museum [[Otterlo|Otterlos]]) Fail:Henri Edmond Cross - Kap Layet-um 1904.jpg|"Kap Layet" (1904; [[Grenoble]]'i muuseum) Fail:La fuite des nymphes.jpg|"Nümfide põgenemine" ("La Fuite des nymphes", 1906; Orsay muuseum) Fail:Henri Edmond Cross - Une clairière en Provence (Étude) - Google Art Project.jpg|"Provence'i lagendik (etüüd)" ("Une clairière en Provence (Étude)", 1906; [[Iisraeli Muuseum]]) Fail:Le Bois ou Nu sous bois par Henri-Edmond Cross.jpg|"Mets" ("Le Bois", 1906–1907; Musée de l'Annonciade Saint-Tropez's) Fail:Dormeuse nue dans la clairière, Cross.jpg|"Magav akt lagendikul" ("Dormeuse nue dans la clairière", 1907; Grenoble'i muuseum) Fail:Henri-Edmond Cross, 1908, Les cyprès à Cagnes, oil on canvas, 81 x 100 cm, Musée d'Orsay, Paris.jpg|"Küpressid Cagnes's" ("Les cyprès à Cagnes", 1908; Orsay muuseum) Fail:Bemberg Fondation Toulouse - Homme à la barque - Henri-Edmond Cross - Huile sur panneau.jpg|"Mees paadiga" ("Homme à la barque"; Fondation Bemberg) </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.henriedmondcross.org/the-complete-works.html Henri-Edmond Crossi teoste galerii]. ''Henry Edmond Cross. The Complete Works''. <small>(inglise keeles)</small> {{JÄRJESTA:Cross, Henri Edmond}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1910]] fa748vuglkvdh5pp9p45yqvp9sc3zc1 Julius Ennok 0 573085 7261126 7257939 2026-10-28T19:42:12Z ~2026-57446-96 240667 7261126 wikitext text/x-wiki '''Karl-Julius Ennok''' ([[22. september]] [[1899]] [[Kooraste vald (Kanepi kihelkond)|Kooraste vald]], Võrumaa – [[1. oktoober]] [[1944]] [[Läänemeri]]) oli Eesti politseinik. Ennok õppis [[Tartu Aleksandri gümnaasium]]is kuni 1916. aastani ja osales vabatahtlikuna [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[3. jalaväepolk|3. jalaväepolgu]] 1. roodu staabi kirjutajana 27.11.1918–14.12.1920. Pärast seda töötas 1. aprillist 1921 Võru [[kriminaalpolitsei]]s noorem-, vanemassistendi ja komissarina. 1934. aasta oktoobrist määrati [[Mustvee]] jaoskonna politseikomissariks, kus teenis 1940. aasta juulini. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal]] 1941. aastal oli [[metsavend]]ade juht [[Kooraste vald (Kanepi kihelkond)|Kooraste vallas]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni algul]] oli [[Võrumaa]] politsei ülem ning hiljem [[Eesti Julgeolekupolitsei]] ja SD poliitilise politsei teenistuses. 1. aprillist 1943 kuni 28. oktoobrini 1943 oli [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] juhataja. 1944 sügisel püüdis mootorpaadiga põgeneda Saaremaalt Rootsi, kuid hukkus tormisel merel.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19441202&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Julgeoleku politseiülem hukkunud. Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 2 detsember 1944]</ref> == Tunnustus == * 1928 – [[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu III klassi Valgerist]] * 1930 – [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend|Kotkaristi V klassi teenetemärk]] * 1938 – Kotkaristi IV klassi teenetemärk == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ennok, Julius}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1944]] [[Kategooria:Eesti Omavalitsus]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] sfsrvir0e5dfer0qye8bcwrnalmi5hz Trikonh 0 573635 7261404 6196522 2026-10-29T11:07:13Z Evlper 104506 7261404 wikitext text/x-wiki [[File:Trikonchos.gif|thumb|Trikonh-põhiplaan]] [[File:Sankt Maria im Kapitol (Flight over Cologne).jpg|thumb|Vaade ülalt Sankt Maria im Kapitoli kirikule Kölnis]] '''Trikonh''', ka '''''trikonchos''''' ([[kreeka keel]]est tri 'kolm' ja κόγχη konhe 'merikarp' apsiidi nõgusa lae järgi<ref>http://www.rdklabor.de/wiki/Dreikonchenplan</ref>) on [[kirikuarhitektuur]]is esinev põhiplaani tüüp, mille puhul on poolringikujulised [[apsiid]]id ka transepti otstes<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf Evelyn Zagorski. 4.–16. sajandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik. Magistriprojekt. Tartu, 2005. lk 19]</ref>. Trikonh esineb [[varakristlus|varakristlikes]] kirikuehitistes, näiteks [[Sünnikirik]]us [[Petlemm]]as 5. sajandist. Põhiplaani kohtab ka [[Armeenia]] arhitektuuris, tänaseks on need hooned säilinud varemetena. Esimene trikonh-kirik [[Saksamaa]] [[romaanika]]s oli [[Sankt Maria im Kapitol]] [[Köln]]is (11. sajand). 12. sajandil lisandub sellele [[Groß St. Martin]], 1200. aasta paiku [[Kölni St. Aposteln]]i kirik ja [[Kölni St. Andreas|St. Andreas]]e kirik, [[Bonni toomkirik]] ja veidi hiljem [[Neuss]]i St. Quirin ning [[Roermond]]i toomkirik. Trikonh esineb isegi veel Saksamaa gooti arhitektuuris, näiteks [[Marburg]]i Elisabethi kirikus (1235). == Vaata ka == * [[Tetrakonh]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.rdklabor.de/wiki/Dreikonchenplan Dreikonchenplan. - Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte] {{commonskat|}} [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] nswljh78oj4vrid8obznot3xlxfm7yz Plekktrumm (saade) 0 575747 7261071 7259820 2026-10-28T16:02:22Z Morel 26171 337 7261071 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade | nimi = "Plekktrumm" | logo = | tüüp = [[kultuurisaade]], [[vestlussaade]] | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | esimene_saade = 22. september 2014 | saatejuhid = [[Joonas Hellerma]] | režissöörid = Maire Radsin | toimetajad = Hedi Rosma (2014–2023)<br>Lisete Velt (2023–2025)<br>Katriin Lepik (2025–) | produtsent = Age Kraus (2014–2022)<br>Laura-Liisa Veiler (2022–) | asukoht = | eetriaeg = 21.30 [[ETV2]] (esmaspäeviti) | telekanal = [[ETV]] (kordus) | tunnuslause = | kodulehekülg = }} '''"Plekktrumm"''' on [[Eesti Televisioon]]i iganädalane [[kultuurisaade|kultuuriteemaline]] [[vestlussaade]], mida juhib [[Joonas Hellerma]]. Saade läks esimest korda eetrisse 22. septembril 2014 senise kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" asemel.<ref name="Müürileht" /> 2016. aastal võitis "Plekktrumm" [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] auhinna [[Kultuuri Tegu|Kultuuri Tegu 2016]].<ref name="QvFR7" /> 2017. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal pälvis Joonas Hellerma "Plekktrummi" eest auhinna kategoorias "Parim meessaatejuht".<ref>{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/395692/joonas-hellerma-efta-st-loodan-et-auhind-toorutmi-vaga-ei-koiguta |Pealkiri=Joonas Hellerma EFTA-st: loodan, et auhind töörütmi väga ei kõiguta |Autor=Rutt Ernits-Sups |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=13. märts 2017 |Kasutatud=30. jaanuar 2020}}</ref> == Saatekülalised<ref>{{Netiviide|url=https://jupiter.err.ee/1608145447/plekktrumm|pealkiri=Plekktrumm|väljaanne=Jupiter}}</ref> == '''1. hooaeg, 2014–2015''' {| class="wikitable" | | !Külaline |- |1 |1 |[[Mari Saat]] ja [[Pärt Uusberg]] |- |2 |2 |[[Mari-Liis Lill]] ja [[Ilmar Raag]] |- |3 |3 |Maria Juur ''alias'' [[Maria Minerva]] |- |4 |4 |[[Tiina Kirss]] |- |5 |5 |[[Urmas Nõmmik]] |- |6 |6 |[[Marju Lauristin]] |- |7 |7 |[[Tanel Veenre]] |- |8 |8 |[[Endel Talvik]] ja [[Mart Noorma]] |- |9 |9 |[[Birgit Püve]] ja [[Fred Jüssi]] |- |10 |10 |[[Jüri Reinvere]] |- |11 |11 |[[Paavo Piik]] |- |12 |12 |[[Kristian Steinberg]] |- |13 |13 |[[Maarja Vaino]] ja [[Marek Tamm]] |- |14 |14 |[[Andres Sevtšuk]] |- |15 |15 |[[Saale Kareda]] |- |16 |16 |[[Triinu Tamm]] |- |17 |17 |[[Elmo Nüganen]] |- |18 |18 |[[Kristjan Hallik]] |- |19 |19 |[[Vaiko Eplik]] |- |20 |20 |[[Kadri Liik]] |- |21 |21 |[[Lembit Peterson]] |- |22 |22 |[[Marju Lepajõe]] |- |23 |23 |[[Anneli Porri]] |- |24 |24 |[[Merle Karusoo]] |- |25 |25 |[[Anu Lamp]] ja [[Liivika Simmul]] |- |26 |26 |[[Orest Kormašov]] |- |27 |27 |[[Kadri Voorand]] |- |28 |28 |[[Indrek Saar]] |} '''2. hooaeg, 2015–2016''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |29 |1 |[[Jonas Tarm]] |- |30 |2 |[[Kadri Simm]] |- |31 |3 |[[Siiri Sisask]] |- |32 |4 |[[Tanja Muravskaja]] |- |33 |5 |[[Armin Kõomägi]] |- |34 |6 |[[Veiko Õunpuu]] |- |35 |7 |[[Tauri Tölpt]] |- |36 |8 |[[Tõnu Õnnepalu]] |- |37 |9 |[[Jaak Jõerüüt]] |- |38 |10 |[[Helena Tulve]] |- |39 |11 |[[Ülle Madise]] |- |40 |12 |[[Jaan Aru]] |- |41 |13 |[[Katariina Unt]] |- |42 |14 |[[David Vseviov]] |- |43 |15 |[[Neeme Raud]] |- |44 |16 |[[Ene-Liis Semper]] |- |45 |17 |[[Ivari Ilja]] |- |46 |18 |[[Marge Monko]] |- |47 |19 |[[Mari Kalkun]] |- |48 |20 |[[Margus Laidre]] |- |49 |21 |[[Tõnu Kaljuste]] |- |50 |22 |[[Raul Rebane]] |- |51 |23 |[[Liina Unt]] |- |52 |24 |[[Mihkel Kama]] |- |53 |25 |[[Galina Grigorjeva]] |- |54 |26 |[[Tiit Hennoste]] |- |55 |27 |[[Ringo Ringvee]] |- |56 |28 |[[Peeter Espak]] |- |57 |29 |[[Merit Kopli]] |- |58 |30 |[[Kristiina Poska]] |} '''3. hooaeg, 2016–2017''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |59 |1 |[[Nora Pärt]] |- |60 |2 |[[Rein Raud]] |- |61 |3 |[[Vallo Toomla]] |- |62 |4 |[[Toomas Paul]] |- |63 |5 |[[Jaak Johanson]] |- |64 |6 |[[Andres Noormets]] |- |65 |7 |[[Marju Kõivupuu]] |- |66 |8 |[[Airi Liimets]] |- |67 |9 |[[Margus Punab]] |- |68 |10 |[[Marika Vaarik]] |- |69 |11 |[[Mihkel Mutt]] |- |70 |12 |[[Heili Sepp]] |- |71 |13 |[[Viivi Luik]] |- |72 |14 |[[Kaido Ole]] |- |73 |15 |[[Jonatan Vseviov]] |- |74 |16 |[[Valdur Mikita]] |- |75 |17 |[[Mathura]] |- |76 |18 |[[Lili Milani]] |- |77 |19 |[[Maimu Berg]] |- |78 |20 |[[Anna Verschik]] |- |79 |21 |[[Mari-Liis Lill]] |- |80 |22 |[[Andres Laan]] |- |81 |23 |[[Aet Annist]] |- |82 |24 |[[Reelika Alunurm]] |- |83 |25 |[[Kristi Vinter]] |- |84 |26 |[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] |- |85 |27 |[[Kalle Kasemaa]] |- |86 |28 |[[Jaan Valsiner]] |} '''4. hooaeg, 2017–2018''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |87 |1 |[[Leelo Tungal]] |- |88 |2 |[[Andero Uusberg]] |- |89 |3 |[[Maria Kapajeva]] |- |90 |4 |[[Aare Ristikivi]] |- |91 |5 |[[Riho Grünthal]] |- |92 |6 |[[Asko Lõhmus]] |- |93 |7 |[[Jüri Engelbrecht]] |- |94 |8 |[[Annely Köster]] |- |95 |9 |[[Eva Koff]] |- |96 |10 |[[Uku Uusberg]] |- |97 |11 |[[Lea Tormis]] |- |98 |12 |[[Sulev Keedus]] |- |99 |13 |[[Juhan Maiste]] |- |100 |14 |[[Mati Sirkel]] |- |101 |15 |[[Erkki-Sven Tüür]] |- |102 |16 |[[Alari Allik]] |- |103 |17 |[[Kaido Kama]] |- |104 |18 |[[Kalevi Kull]] |- |105 |19 |[[Eda Ahi]] |- |106 |20 |[[Daniele Monticelli]] |- |107 |21 |[[Enn Tarvel]] |- |108 |22 |[[Sirje Helme]] |- |109 |23 |[[Riina Raudne]] |- |110 |24 |[[Anu Põldsam]] |- |111 |25 |[[Peeter Volkonski]] |- |112 |26 |[[Kaja Kunnas]] |- |113 |27 |[[Moonika Siimets]] |- |114 |28 |[[Indrek Neivelt]] |- |115 |29 |[[Kristjan Korjus]] |- |116 |30 |[[Andres Luure]] |} '''5. hooaeg, 2018–2019''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |117 |1 |[[Philippe Jourdan]] |- |118 |2 |[[Sławomira Borowska-Peterson]] |- |119 |3 |[[Lauri Vasar]] |- |120 |4 |[[Julia Laffranque]] |- |121 |5 |[[Aija Sakova]] |- |122 |6 |[[Tõnis Mägi]] |- |123 |7 |[[Milvi Martina Piir]] |- |124 |8 |[[Tuul Sepp]] |- |125 |9 |[[Reimo Sagor]] |- |126 |10 |[[Hagi Šein]] |- |127 |11 |[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]] |- |128 |12 |[[Martin Ehala]] |- |129 |13 |[[Marko Mäetamm]] |- |130 |14 |[[Doris Kareva]] |- |131 |15 |[[Timo Palo|Timo Palu]] |- |132 |16 |[[Risto Joost]] |- |133 |17 |[[Mikael Raihhelgauz]] |- |134 |18 |[[Frank Jüris]] |- |135 |19 |[[Mare Ainsaar]] |- |136 |20 |[[Tanel Toom]] |- |137 |21 |[[Hasso Krull]] |- |138 |22 |[[Tiit Aleksejev]] |- |139 |23 |[[ema Theofili]] |- |140 |24 |[[Kariina Laas]] |- |141 |25 |[[Diana Leesalu]] |- |142 |26 |[[Toomas Kiho]] |- |143 |27 |[[Vello Andres Pettai|Vello Pettai]] |- |144 |28 |[[Eva Piirimäe]] |- |145 |29 |[[Rasmus Puur]] |- |146 |30 |[[Malle Salupere]] |} '''6. hooaeg, 2019 (sügis)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |147 |1 |[[Janika Päll]] |- |148 |2 |[[Toomas Siitan]] |- |149 |3 |[[Max Richter]] |- |150 |4 |[[Laura Viidebaum]] |- |151 |5 |[[Eino Tubin]] |- |152 |6 |[[Toomas Paul]] |- |153 |7 |[[Luukas Kristjan Ilves]] |- |154 |8 |[[Peep Talving]] |- |155 |9 |[[Ilze Tālberga|Ilze Talberga]] |- |156 |10 |[[Heie Treier|Heie Marie Treier]] |- |157 |11 |[[David Ilmar Beecher]] |- |158 |12 |[[Madis Somelar]] |- |159 |13 |[[Pärt Uusberg]] |} '''7. hooaeg, 2020 (kevad)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |160 |1 |[[Martti Kalda]] |- |161 |2 |[[Katre Talviste]] |- |162 |3 |[[Lauri Mälksoo]] |- |163 |4 |[[Maarja Kruusmaa]] |- |164 |5 |[[Jaan Undusk]] |- |165 |6 |[[Ulrike Plath]] |- |166 |7 |[[Ester Oras]] |- |167 |8 |[[Juhani Salokannel]] |- |168 |9 |[[Irena Veisaitė]] |- |169 |10 |[[Naatan Haamer]] |- |170 |11 |[[Joosep Matjus]] |- |171 |12 |[[Juhan Aru]] |- |172 |13 |[[Tiina Intelmann]] |- |173 |14 |[[Jüri Talvet]] |- |174 |15 |[[Helen Sooväli-Sepping]] |} '''8. hooaeg, 2020 (sügis)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |175 |1 |[[Olari Elts]] |- |176 |2 |[[Tiina Saar-Veelmaa]] |- |177 |3 |Marina Kesler |- |178 |4 |[[Elen Lotman]] |- |179 |5 |[[Urve Uusberg]] |- |180 |6 |[[Sten Lassmann]] |- |181 |7 |[[Joonas Plaan]] |- |182 |8 |[[Karin Laansoo]] |- |183 |9 |[[Alar Kivilo]] |- |184 |10 |[[Indrek Park]] |- |185 |11 |[[Mihkel Oviir]] |- |186 |12 |[[Ain Lutsepp]] |- |187 |13 |[[Tiit Maran]] |- |188 |14 |[[Jaan Tammsalu]] |} '''9. hooaeg, 2021 (kevad)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |189 |1 |[[Ründo Mülts]] |- |190 |2 |[[Aveliina Helm]] |- |191 |3 |[[Indrek Ibrus]] |- |192 |4 |[[Kaupo Kikkas]] |- |193 |5 |[[Tarmo Soomere]] |- |194 |6 |[[Linda Kaljundi]] |- |195 |7 |[[Anna-Kaisa Oidermaa]] |- |196 |8 |[[Liisa Pakosta]] |- |197 |9 |[[Kristiina Ehin]] |- |198 |10 |[[Romet Vaino]] |- |199 |11 |[[Indrek Sammul]] |- |200 |12 |[[Berit Kaschan]] |- |201 |13 |[[Laurits Leedjärv]] |- |202 |14 |[[Märt-Matis Lill]] |- |203 |15 |[[Anu Säärits]] |- |204 |16 |[[Ilona Martson]] |} '''10. hooaeg, 2021 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |205 |1 |[[Alar Karis]] |- |206 |2 |[[Mehis Heinsaar]] |- |207 |3 |[[Kristin Kuutma]] |- |208 |4 |[[Rein Veidemann]] |- |209 |5 |[[Peeter Torop]] |- |210 |6 |[[Mihhail Gerts]] |- |211 |7 |[[Liina Lukas]] |- |212 |8 |[[Monika Luik]] |- |213 |9 |[[Martin Algus]] |- |214 |10 |[[Tiia Toomet]] |- |215 |11 |[[Anu Raud]] |- |216 |12 |[[Vaira Vīķe-Freiberga]] |} '''11. hooaeg, 2022 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |217 |1 |[[Krista Aru]] |- |218 |2 |[[Jan Kaus]] |- |219 |3 |[[Jüri Reinvere]] |- |220 |4 |[[Lemme Haldre]] |- |221 |5 |[[Kai Aareleid]] |- |222 |6 |[[Martin Saar (õpetaja)|Martin Saar]] |- |223 |7 |[[Marek Tamm]] |- |224 |8 |[[Elmo Nüganen]] |- |225 |9 |[[Paul-Eerik Rummo]] |- |226 |10 |[[Katrin Laur]] |- |227 |11 |[[Silvia Lotman]] |- |228 |12 |[[Kadri Kõusaar]] |- |229 |13 |[[Aaro Toomela]] |- |230 |14 |[[Anne Burghardt]] |- |231 |15 |[[Kalev Stoicescu]] |- |232 |16 |[[Ardo Ran Varres]] |} '''12. hooaeg, 2022 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |233 |1 |[[Sass Henno]] |- |234 |2 |[[Hans Christian Aavik]] |- |235 |3 |[[Liina Olmaru]] |- |236 |4 |[[Arne Merilai]] |- |237 |5 |[[Jaak Prints]] |- |238 |6 |[[Meelis Friedenthal]] |- |239 |7 |[[Rainer Sarnet]] |- |240 |8 |[[Kaisa Ling]] |- |241 |9 |[[Tiina Lokk]] |- |242 |10 |[[Anu Tali]] |- |243 |11 |[[Ilmar Raag]] |- |244 |12 |[[Ülar Ploom]] |} '''13. hooaeg, 2023 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |245 |1 |[[Juhan Kreem]] |- |246 |2 |[[Mingo Rajandi]] |- |247 |3 |[[Märt Väljataga]] |- |248 |4 |[[Taavi Tõnisson]] |- |249 |5 |[[Maria Mälksoo]] |- |250 |6 |[[Merike Sisask]] |- |251 |7 |[[Reet Hiiemäe]] |- |252 |8 |[[Marta Aliide Jakovski]] |- |253 |9 |[[Grete Arro]] |- |254 |10 |[[Anna Hints]] |- |255 |11 |[[Remo Savisaar]] |- |256 |12 |[[Gert Jervan]] |- |257 |13 |[[Kadri Tüür]] |- |258 |14 |[[Urmas Vaino]] |- |259 |15 |[[Maria Peterson]] |} '''14. hooaeg, 2023 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |260 |1 |[[Tauri Tölpt]] |- |261 |2 |[[Holger Marjamaa]] |- |262 |3 |[[Pille Kaisel]] |- |263 |4 |[[Mirjam Mesak]] |- |264 |5 |[[Jaak Prozes]] |- |265 |6 |[[Hille Hanso]] |- |266 |7 |[[Sven Mikser]] |- |267 |8 |[[Tõnno Jonuks]] |- |268 |9 |[[Tiit Ojasoo]] |- |269 |10 |[[Hannaliisa Uusma]] |- |270 |11 |[[Merike Kurisoo]] |- |271 |12 |[[Kati Lindström]] |- |272 |13 |[[Sten Heinoja]] |} '''15. hooaeg, 2024 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |273 |1 |[[Marius Peterson]] |- |274 |2 |[[Piret Jaaks]] |- |275 |3 |[[Andrus Kivirähk]] |- |276 |4 |[[Tambet Tuisk]] |- |277 |5 |[[Ly Seppel-Ehin]] |- |278 |6 |[[Katariina Sofia Päts]] |- |279 |7 |[[Ene Ergma]] |- |280 |8 |[[Marko Raat]] |- |281 |9 |[[Toivo Maimets]] |- |282 |10 |[[Hendrik Toompere juunior]] |- |283 |11 |[[Kaarel B. Väljamäe]] |- |284 |12 |[[Kadi Poll]] |- |285 |13 |[[Helen Eenmaa]] |- |286 |14 |[[Jüri-Mikk Udam]] |} '''16. hooaeg, 2024 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |287 |1 |[[Maarja Kangro]] |- |288 |2 |[[Tanar Kirs]] |- |289 |3 |[[Margus Laidre]] |- |290 |4 |[[Elis Hallik]] |- |291 |5 |[[Ene-Margit Tiit]] |- |292 |6 |[[Jaak Tomberg]] |- |293 |7 |[[Piret Raud]] |- |294 |8 |[[Cornelius Hasselblatt]] |- |295 |9 |[[Urmas Lüüs]] |- |296 |10 |[[Anne Lill]] |- |297 |11 |[[Jaan Tätte]] |} '''17. hooaeg, 2025 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |298 |1 |[[Toomas Hendrik Ilves]] |- |299 |2 |[[Krista Kumberg]] |- |300 |3 |[[Jaak Aru]] |- |301 |4 |[[Lilli Luuk]] |- |302 |5 |[[Mart Kangro]] |- |303 |6 |[[Kaur Riismaa]] |- |304 |7 |[[Marta Pulk]] |- |305 |8 |[[Siret Campbell]] |- |306 |9 |[[Mart Jüssi]] |- |307 |10 |[[Mart Saarma]] |- |308 |11 |[[Rahel Toomik]] |- |309 |12 |[[Kristjan Randalu]] |} '''18. hooaeg, 2025 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |310 |1 |[[Riina Roose]] |- |311 |2 |[[Paavo Järvi]] |- |312 |3 |[[Sirje Runge]] |- |313 |4 |[[Jaan Aru]] |- |314 |5 |[[Katri Aaslav-Tepandi]] |- |315 |6 |[[Toivo Tänavsuu]] |- |316 |7 |[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] |- |317 |8 |[[Kairi Look]] |- |318 |9 |[[Pille Varmann]] |- |319 |10 |[[Juhan Ulfsak]] |- |320 |11 |[[Maria Listra]] |- |321 |12 |[[Neeme Järvi]] |} '''19. hooaeg, 2026 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |322 |1 |[[Carolina Pihelgas]] |- |323 |2 |[[Krista Kaer]] |- |324 |3 |[[Eneli Kindsiko]] |- |325 |4 |[[Priit Võigemast]] |- |326 |5 |[[Tõnu Õnnepalu]] |- |327 |6 |[[Marju Lauristin]] |- |328 |7 |[[Maria Faust]] |- |329 |8 |[[Laur Kanger]] |- |330 |9 |[[Merle Karusoo]] |- |331 |10 |[[Sirje Olesk]] |- |332 |11 |[[Priit Põldma]] |- |333 |12 |[[Sirje Karis]] |} '''20. hooaeg, 2026 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |334 |1 |[[Alar Karis]] |- |335 |2 |[[Maarja Nuut]] |- |336 |3 |[[Ivo Volt]] |- |337 |4 |[[Signe Kivi]] |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Müürileht">{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/etv2-alustab-sugisel-uue-kultuurisaatega-plekktrumm/ |pealkiri=ETV2 alustab sügisel uue kultuurisaatega „Plekktrumm” |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=26. august 2014 |vaadatud=30. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="QvFR7">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/online-uudised/kultuuri-tegu-2016-on-etv2-kultuurisaade-plekktrumm/ |pealkiri=Kultuuri Tegu 2016 on ETV2 kultuurisaade “Plekktrumm” |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=7. november 2016 |vaadatud=30. jaanuar 2020}}</ref> }} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/seeria/plekktrumm/kultuur/31 "Plekktrummi" saated] [[ERR]]-i arhiivis *[https://jupiter.err.ee/1038768/plekktrumm "Plekktrummi" saated] [https://jupiter.err.ee/video Jupiteris] * [https://et-ee.facebook.com/plekktrumm/ "Plekktrumm"] [[Facebook]]is [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:2014]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] 50r28msuyluna7mepwz75330xu7wo9r Lääne kütid-korilased 0 576106 7261244 6444385 2026-10-29T02:49:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261244 wikitext text/x-wiki [[Fail:Cheddar_Man,_National_History_Museum,_London.jpg|pisi|Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis]] '''Lääne kütid-korilased''' on [[arheogeneetika]] termin, millega tähistatakse teatavat [[geen|geneetilise]] päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]] [[kütid-korilased|küttidest-korilastest]].<ref name="Anthony">[[David W. Anthony]] (2019). "Ancient DNA, Mating Networks, and the Anatolian Split". Raamatus: Serangeli, Matilde; Olander, Thomas (toim). [https://books.google.com/books?id=DHnEDwAAQBAJ Dispersals and Diversification: Linguistic and Archaeological Perspectives on the Early Stages of Indo-European]. BRILL. lk 21–54. ISBN 9004416196</ref> Lääne kütid-korilased olid koos [[Ida kütid-korilased|ida küttide-korilaste]] ja [[Skandinaavia kütid-korilased|Skandinaavia küttide-korilastega]] üks kolmest keskmise kiviaja [[Euroopa]] rahvastiku geneetilisest rühmast.<ref name="Anthony" /><ref name="Saag25">[[Lehti Saag]] (2019). [https://web.archive.org/web/20200926214751/https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/64633/saag_lehti.pdf?sequence=1&isAllowed=y The prehistory of Estonia from a genetic perspective: new insights from ancient DNA]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 25</ref> Lääne küttide-korilaste geneetiline komponent on määratletud [[Hispaania]] La Braña indiviidi ja [[Luksemburg]]i Loschbour'i indiviidi [[DNA]] alusel.<ref name="Saag25" /> Nende geneetilist komponenti on leitud [[Briti saared|Briti saartest]] ja [[Pürenee poolsaar]]est läänes kuni [[Läänemeri|Läänemere]] idaranniku, [[Balkani poolsaar]]eni ja [[Karpaadid|Karpaatideni]] idas.<ref name="Anthony" /><ref name="Saag25" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Geneetika]] [[Kategooria:Euroopa esiaeg]] qc0gfxy069pthonswdz9b4pa5xjnpq3 Viljo Heino 0 576383 7261223 7197292 2026-10-28T23:45:30Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7261223 wikitext text/x-wiki [[File:Viljo_Heino_1944.jpg|thumb|Viljo Heino (1944)]] '''Viljo Akseli Heino''' ([[1. märts]] [[1914]] [[Iitti vald|Iitti]] – [[15. september]] [[1998]] [[Tampere]]) oli [[soome]] pikamaajooksja. Ta sai [[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Oslo]]s 10 000 meetri jooksus kuldmedali ajaga 29.52,0. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} Ta on osa võtnud [[Talvesõda|Talvesõjast]] ja [[Jätkusõda|Jätkusõjast]]. {{JÄRJESTA:Heino, Viljo}} [[Kategooria:Soome pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1998]] lkn0hbxpf3sbx8qtw4lgaszaig3bmmm Maarja Johanna Mägi 0 589383 7261251 7260603 2026-10-29T05:32:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261251 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Maarja Johanna Mägi | pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg | pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | amet= draamanäitleja | tegev= 2020–... | auhinnad = {{Lihtloend| * '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023) * '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg) }}}} [[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (üks avastseenidest), 2020]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}</ref> == Looming == === Rollid Vanemuises === * Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi" (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] "Laul õnnest" (2020)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] "Head inimesed" (2020)<ref name=":0" /> * Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] "Inspektor tuleb" (2021)<ref name=":0" /> * laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] "[[1984 (Orwell)|1984]]" (2021)<ref name=":0" /> * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] "[[Punamütsike]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] "Niskamäe naised" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Constanze – [[Elmo Nüganen]] "[[Don Giovanni]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Näitlejad |url=https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/722/maarja-johanna-magi |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=eadb.enliit.ee}}</ref> * Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] "Galilei elu" (2021)<ref name=":0" /> * Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] "[[Tõrksa taltsutus]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] "[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – "Neljas õde" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] "Leopoldstadt" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "Side" (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> === Rollid mujal === * Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] "[[Väike prints]]" (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] "Vürst Gabriel" ([[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Renate Keerd]]/trupp "Valgete vete sina" (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] "Liiga palju armastust" (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed" (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> *osatäitja – "Nõudmiseni" ([[Tartu Uus Teater]], 2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *osatäitja – [[Erik Richard Salumäe]], [[Roos Lisette Parmas]] "Cervantoorium" ([[Tartu Uus Teater]], 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] "Preili Julie" ([[Karlova Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Reimo Sagor]]/trupp "VABA(n)DUS" ([[Tartu Uus Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Andreas Aadel]] "Club Paradise" (projekt "Hungerburg2024", [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}</ref> * osatäitja – "Lühkarid 1", "Lühkarid 2" ([[Kinoteater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251211184905/https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |arhiivimisaeg=2025-12-11 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1" /> * osatäitja – [[Ivar Põllu]] "Tapty1985. Laskumine orgu" ([[Tartu Uus Teater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * Ophelia – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] "amletH" ([[Teater Endla]], 2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}</ref> * Lumi – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] "Seisukoht" ([[Teater Ugala]], 2026)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> === Filmirollid === ====Apteeker Melchior==== [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"]] Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast", sh "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]", "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]", "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]") põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (aprill 2023)<ref> {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}</ref> ====Muud filmid==== *baaridaam – "Janu" (lühifilm, 2019) <ref>{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Marie – "Valge vale" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Mari – "Hüvastijätt" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Lipuvere Leena – "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}</ref> Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]]. *Aurora – "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Aurora" võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku "Aurora" jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – "Hüppajad" (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Telesarjad === * Kaitsja – Franz Malmsten "Viimasel piiril" (Ulm Production, 2026)<ref name=":1" /> * Evelin – "Rimakauhua ja rakkautta" (2026) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitleja Maarja Johanna Mägi poseerib beebikõhuga: midagi küpseb… |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1163507/naitleja-maarja-johanna-magi-poseerib-beebikohuga-midagi-kupseb |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * Luise – Kristo Veinberg "[[Luise ja Oliver]]" (ERR, 2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> * Liine – Ergo Kuld "[[Piloot (telesari)|Piloot]]" (Kassikuld, 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> ===Muusikavideod=== * Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos "Inglisillal"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}</ref> * Osalus The Lou Lousi muusikavideos "Imposer" == Tunnustus == * 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}</ref> * 2022 – Tartu noor kultuurikandja <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> * 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2023 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> * 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest "[[Apteeker Melchior]]i" filmitrioloogias)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref> * 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis "Aurora")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}</ref> * 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses "Nukumaja")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis "[[Aurora (film)| Aurora]]")<ref>https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/</ref> ==Isiklikku== Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis] *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel] * {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] qwr053b4bpwm58z7y2s60wzgj9ynx2m Diana Eerma 0 593268 7261011 6964371 2026-10-28T13:47:09Z Morel 26171 pilt 7261011 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Diana Eerma 2017.jpg|pisi|Diana Eerma 2017. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Diana Eerma''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1964]]) on eesti [[majandusteadlane]] ja õppejõud. Tema peamised uurimisteemad on [[konkurentsipoliitika]], riiklik reguleerimine ja infrastruktuuripoliitika, [[regionaalpoliitika]], riikide empiiriline võrdlevanalüüs ning ülikooli teaduskondade tegevuse sotsiaalse edukuse hindamine. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/627|pealkiri=Universitas Tartuensis. Diana Eerma – 50.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haridustee == Eerma on lõpetanud 1986. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ''[[cum laude]]'' ning 1999. aastal majandus- ja euroteaduskonna magistriõppe.{{lisa viide}} 2001. aastal sai ta [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolist]] New Yorgis rahvusvaheliste suhete magistrikraadi majanduspoliitika juhtimises. 2014. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktoriväitekirja "A Bookkeeping Approach to Social Accounting for a University Faculty: The Case of the University of Tartu" ("Raamatupidamislik käsitlus ülikooli teaduskonna sotsiaaltulemuse arvestuseks Tartu Ülikooli näitel", juhendajad Peter Joachim Friedrich ja [[Jüri Sepp]]). Eerma on end täiendanud Taani Haldusjuhtide Koolis (1996), [[Dalhousie Ülikool]]is Kanadas (1997), [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is Budapestis (2001), [[Joensuu Ülikool]]is Soomes (2003), [[Sofia ülikool|Sofia Ülikoolis]] Bulgaarias (2003), NISPAcee’s Bulgaarias (2004) ning Saksamaal Baieri Riigiraamatukogus ja München [[Universität der Bundeswehr München|Bundeswehri Ülikooli Raamatukogus]] (2013).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Diana_Eerma/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Diana Eerma.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Diana Eerma töötas aastatel 1986–1988 Elva Tarbijate Ühistu ökonomistina. 1988–1992 oli ta Valga Tarbijate Ühistu plaani- ja ökonoomikaosakonna juhataja ja 1992–1994 peaökonomist. 1994. aastast oli ta [[Valga maavalitsus|Valga Maavalitsuse]] maaosakonna peaspetsialist ning 1997–1999 välissuhete peaspetsialist. 2000. aasta juunist novembrini oli Eerma [[Washington]]is Maailmapanga konsultant. Aastatel 2002–2005 töötas ta [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)]] regionaalarengu ja turismivaldkonna eksperdina. Aastatel 2001–2006 ja 2010–2011 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur ning aastatel 2007–2008, 2010–2012 töötas ta majanduspoliitika lektorina. 2015. aastast on Diana Eerma [[Tartu Ülikool]]i [[majanduspoliitika]] dotsent. Ta on õpetanud külalisõppejõuna majanduspoliitika ja õigusökonoomika valdkonna ainekursusi [[Joensuu Ülikool]]is Soomes, [[Deustu Ülikool]]is Hispaanias ja Bratislava Majandusülikoolis Slovakkias. <ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Eerma on [[Eesti Majandusteaduse Selts|Eesti Majandusteaduse Seltsi]] liige. Aastatel 1997–2009 oli ta [https://www.teameurope.net/ Team Europe] Eesti liige, 2010. aastal oli ta [[Sihtasutus Archimedes|Sihtasutus Archimedese]] Erasmuse intensiivprogrammide hindamise ekspert. 2016. aastast on ta majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli juht. <ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.researchgate.net/profile/Diana_Eerma Diana Eerma ResearchGate'is] {{DEFAULTSORT:Eerma, Diana}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] nmslk6o56fkh18hjkuxjj2yes7uk933 7261041 7261011 2026-10-28T14:22:25Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 /* Välislingid */ 7261041 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Diana Eerma 2017.jpg|pisi|Diana Eerma 2017. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Diana Eerma''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1964]]) on eesti [[majandusteadlane]] ja õppejõud. Tema peamised uurimisteemad on [[konkurentsipoliitika]], riiklik reguleerimine ja infrastruktuuripoliitika, [[regionaalpoliitika]], riikide empiiriline võrdlevanalüüs ning ülikooli teaduskondade tegevuse sotsiaalse edukuse hindamine. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/627|pealkiri=Universitas Tartuensis. Diana Eerma – 50.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haridustee == Eerma on lõpetanud 1986. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ''[[cum laude]]'' ning 1999. aastal majandus- ja euroteaduskonna magistriõppe.{{lisa viide}} 2001. aastal sai ta [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolist]] New Yorgis rahvusvaheliste suhete magistrikraadi majanduspoliitika juhtimises. 2014. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktoriväitekirja "A Bookkeeping Approach to Social Accounting for a University Faculty: The Case of the University of Tartu" ("Raamatupidamislik käsitlus ülikooli teaduskonna sotsiaaltulemuse arvestuseks Tartu Ülikooli näitel", juhendajad Peter Joachim Friedrich ja [[Jüri Sepp]]). Eerma on end täiendanud Taani Haldusjuhtide Koolis (1996), [[Dalhousie Ülikool]]is Kanadas (1997), [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is Budapestis (2001), [[Joensuu Ülikool]]is Soomes (2003), [[Sofia ülikool|Sofia Ülikoolis]] Bulgaarias (2003), NISPAcee’s Bulgaarias (2004) ning Saksamaal Baieri Riigiraamatukogus ja München [[Universität der Bundeswehr München|Bundeswehri Ülikooli Raamatukogus]] (2013).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Diana_Eerma/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Diana Eerma.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Diana Eerma töötas aastatel 1986–1988 Elva Tarbijate Ühistu ökonomistina. 1988–1992 oli ta Valga Tarbijate Ühistu plaani- ja ökonoomikaosakonna juhataja ja 1992–1994 peaökonomist. 1994. aastast oli ta [[Valga maavalitsus|Valga Maavalitsuse]] maaosakonna peaspetsialist ning 1997–1999 välissuhete peaspetsialist. 2000. aasta juunist novembrini oli Eerma [[Washington]]is Maailmapanga konsultant. Aastatel 2002–2005 töötas ta [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)]] regionaalarengu ja turismivaldkonna eksperdina. Aastatel 2001–2006 ja 2010–2011 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur ning aastatel 2007–2008, 2010–2012 töötas ta majanduspoliitika lektorina. 2015. aastast on Diana Eerma [[Tartu Ülikool]]i [[majanduspoliitika]] dotsent. Ta on õpetanud külalisõppejõuna majanduspoliitika ja õigusökonoomika valdkonna ainekursusi [[Joensuu Ülikool]]is Soomes, [[Deustu Ülikool]]is Hispaanias ja Bratislava Majandusülikoolis Slovakkias. <ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Eerma on [[Eesti Majandusteaduse Selts|Eesti Majandusteaduse Seltsi]] liige. Aastatel 1997–2009 oli ta [https://www.teameurope.net/ Team Europe] Eesti liige, 2010. aastal oli ta [[Sihtasutus Archimedes|Sihtasutus Archimedese]] Erasmuse intensiivprogrammide hindamise ekspert. 2016. aastast on ta majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli juht. <ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.researchgate.net/profile/Diana_Eerma Diana Eerma ResearchGate'is] {{DEFAULTSORT:Eerma, Diana}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] eatygug1ofuw9fuis47llg1ynan3s31 Kaja Kallase esimene valitsus 0 599689 7261344 7259997 2026-10-29T09:03:11Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261344 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 51. valitsus | ametis = 2021–2022 | pilt = Kaja Kallase valitsus.jpg | algus = 26. jaanuar 2021 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Kersti Kaljulaid]]<br />[[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(kuni 3. juunini 2022)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(alates 3. juunist 2022)</small><br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]] <br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XIV Riigikogu]] | eelnev = [[Jüri Ratase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 18. juuli 2022 | järgnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] }}[[File:Eesti Vabariigi presidendi 26.01.2021 otsus nr 691.pdf|pisi|Vabariigi Presidendi 26.01.2021 otsus nr 691 valitsuse ametisse nimetamise kohta]] '''Kaja Kallase esimene valitsus''' oli 26. jaanuaril 2021 ametisse asunud 51. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi 14. juulil 2022. Uus, [[Kaja Kallase teine valitsus]] astus ametisse 18. juulil 2022. == Ajalugu == President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Kaja Kallas]]e peaministrikandidaadiks [[14. jaanuar]]il [[2021]].<ref name="RT-14012021"/><ref name="Pp1lX" /> Ametisse asudes oli ta esimene Eesti naispeaminister. Ministrikandidaadid ja koalitsioonileping kinnitati erakondade volikogudes [[24. jaanuar]]il 2021.<ref name="BKKht" /> Riigikogu andis Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks 25. jaanuaril 2021, poolt hääletas 70 saadikut ja vastu 30.<ref name="7Ro6Y" /> President Kersti Kaljulaid nimetas uue valitsuse eesotsas peaminister Kaja Kallasega ametisse 26. jaanuari hommikul kell 8.44, [[päikesetõus]]ul. Kell 10 andsid [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valitsuse ministrid [[Riigikogu]]s [[ametivanne|ametivande]].<ref>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii: president nimetas uue valitsuse ametisse], ERR</ref> [[Eesti riigisekretär|Riigisekretäri]] teadaande kohaselt astus valitsus ametisse pärast [[ametivanne|ametivande]] andmist kl 10.03.<ref name="RT-27012021-2"/> Kaja Kallase esimene valitsus võttis riigi juhtimise üle [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud eriolukorra ajal, kui pandeemia teise laine haigusjuhtude arv oli ületanud esimese laine haigestumisi ning oli kiirel kasvul, nii et märtsis tõusis Eesti nakatumiste suhtarvult maailmas esimeseks. Ka sai Kaja Kallase esimesele valitsusele osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Eesti aitas Ukrainat nii majanduslikult kui sõjaliselt ja võttis vastu Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke. Poole aastaga ületas Eestisse jäänud sõjapõgenike arv 50 000 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri.] ERR, 11. august 2022.</ref> 3. juunil 2022 tegi peaminister Kaja Kallas president [[Alar Karis|Alar Karisele]] ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit<ref name="valja">[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref>. President vabastas samal päeval ministrid ametist. Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]].<ref name="valja" /> Pikale veninud läbirääkimised ja täitmata ministrikohtadega valitsus said riigiõiguse spetsialistide kriitika osaliseks<ref name="adams">{{Cite news |last=Adams |first=Jüri |url=https://arvamus.postimees.ee/7545913/juri-adams-kaja-kallasel-puuduvad-volitused |title=Kaja Kallasel puuduvad volitused |work=Postimees |date=15. juuni 2022}}</ref><ref name="tupay">{{Cite news |last=Tupay |first=Paloma Krõõt |url=https://arvamus.postimees.ee/7553426/paloma-kroot-tupay-sisuline-oiguslik-vaidlus-ei-ole-tupik-vaid-naide-toimivast-oigusriigist |title=Sisuline õiguslik vaidlus ei ole tupik, vaid näide toimivast õigusriigist |work=Postimees |date=28. juuni 2022}}</ref><ref name="j6ks">{{Cite news |last=Jõks |first=Allar |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120030916/allar-joks-kallasele-antud-aeg-valitsuse-moodustamiseks-on-lohki-kus-on-presidendi-silmad |title=Kallasele antud aeg valitsuse moodustamiseks on lõhki. Kus on presidendi silmad? |work=Eesti Päevaleht |date=4. juuli 2022}}</ref><ref name="h3nni">{{Cite news |last=Hänni |first=Liia |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120032358/paeva-teema-liia-hanni-valitsuse-moodustamine-on-pohiseaduslikult-rajalt-eksinud |title=Valitsuse moodustamine on põhiseaduslikult rajalt eksinud |work=Delfi |date=7. juuli 2022}}</ref>, 8. juulil teatasid erakonnad, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele; paika jäi panna veel ministriportfellide jaotus<ref>[https://www.err.ee/1608652594/kolm-erakonda-joudsid-uues-koalitsioonis-kokkuleppele "Kolm erakonda jõudsid uues koalitsioonis kokkuleppele"] ERR, 8. juuli 2022</ref>, 14. juulil viis Kaja Kallas presidendile tagasiastumispalve; president tegi talle ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks<ref>[https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022.</ref>. Tagasiastumisel tõi Kallas valitsuse saavutustena välja järgneva: "Hoidsime pandeemia ajal ühiskonna avatuna ja lapsed koolis, aitasime inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla, investeerisime Eesti kaitsevõime tugevdamisse miljard eurot, saavutasime NATO-s idatiiva tugevdamise ning oleme olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Samuti viisime ellu PPA ja kaitseväe laevastike ühendamise, millest on seni aastakümneid vaid räägitud."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1066216/otseblogi-tana-selguvad-uued-ministrid-arvatavasti-saab-koha-valitsuses-riina-solman "OTSEBLOGI | Täna selguvad uued ministrid. Arvatavasti saab koha valitsuses Riina Solman"] Õhtuleht, 14. juuli 2022</ref> Uus valitsus ([[Kaja Kallase teine valitsus]]) astus ametisse 18. juulil 2022. ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''25. jaanuar 2021<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (59) ! colspan="3" |Opositsioon (31) ! colspan="2" |Toetajad (11) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''70''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br> [[Keskerakond]] (25) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (11) | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |30 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |0 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''12. juuni 2021<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (60) ! colspan="4" |Opositsioon (41) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |36 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br>[[Keskerakond]] (25) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[EKRE]] (19)<br>[[Isamaa]] (12)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''55''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |7 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Liina Kersna|'''Liina Kersna''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Maris Lauri|'''Maris Lauri''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tõnis Mölder|'''Tõnis Mölder''']] |26. jaanuar 2021 |18. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | style="background:#007557; " | |[[Erki Savisaar|'''Erki Savisaar''']] |18. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#007557; | |[[Anneli Ott|'''Anneli Ott''']] |26. jaanuar 2021 |3. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |[[Tiit Terik|'''Tiit Terik''']] |8. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |[[Taavi Aas|'''Taavi Aas''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Keit Pentus-Rosimannus|'''Keit Pentus-Rosimannus''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] | style="background:#007557; " | |[[Jaak Aab|'''Jaak Aab''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |[[Kristian Jaani|'''Kristian Jaani''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tanel Kiik|'''Tanel Kiik''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#007557; " | |[[Eva-Maria Liimets|'''Eva-Maria Liimets''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |} ==Arvamusküsitlused== Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumise teadet ja enne Kaja Kallase valitsuse ametisseastumist korraldatud arvamusküsitluste kohaselt eelistati kõige rohkem näha Reformierakonna ja Keskerakonna [[koalitsioon]]i. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut|MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi]] tellimusel [[Norstat]]i poolt 13.–14. jaanuaril läbi viidud 500 vastajaga (vähemalt 18-aastased [[Eesti kodanik]]ud) küsitlus näitas, et nende kahe partei koalitsiooni moodustamist soovis 35%, Reformierakonna, [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) koalitsiooni 23%, Keskerakonna, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) ja Isamaa koalitsiooni jätkumist 18%, Keskerakonna, EKRE ja SDE koalitsiooni 5% ning Reformierakonna ja EKRE koalitsiooni 2% inimestest. 18% ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstati küsitlus: loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[ERR]], 15. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.inst.ee/uudised/loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut]], 15. jaanuar 2021</ref> [[Kantar Emor]] küsitles vahemikus 14.–19. jaanuar 1312 Eesti elanikku vanuses 15–84 aastat. Neist 29% pooldas Reformierakonna ja Keskerakonna liitu, 17% Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu, 15% Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni jätkumist, 12% Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa liitu ning 8% mingit muud koalitsioonivarianti. 19% vastajatest ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.postimees.ee/7159593/uuring-enim-eelistatakse-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni Uuring: enim eelistatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Postimees]], 19. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-eelistavad-koige-enam-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni/ Eesti elanikud eelistavad kõige enam Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Kantar Emor]], 19. jaanuar 2021</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-14012021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/315012021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.01.2021 otsus nr 689 "Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks". Avaldamismärge: RT III, 15.01.2021, 1.]</ref> <ref name="RT-27012021-2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327012021004 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigisekretäri 26.01.2021 deklaratsioon "Ametisse astumise teadaanne". Avaldamismärge: RT III, 27.01.2021, 4.]</ref> <ref name="Pp1lX">{{Netiviide|autor=|url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/16402-689-kaja-kallase-maeaeramine-peaministrikandidaadiks/index.html|pealkiri=689. Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks|väljaanne=Presidendi Kantselei|aeg=15. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="BKKht">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taismahus-loe-milles-leppisid-kokku-voimuliitu-moodustavad-reformierakond-ja-keskerakond?id=92349193|pealkiri=TÄISMAHUS {{!}} Loe, milles leppisid kokku võimuliitu moodustavad Reformierakond ja Keskerakond|väljaanne=Delfi.ee|aeg=24. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="7Ro6Y">{{Netiviide|autor=Paal, Gunnar|url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/kaja-kallas-sai-riigikogu-toetuse-valitsuse-moodustamiseks/|pealkiri=Kaja Kallas sai Riigikogu toetuse valitsuse moodustamiseks|väljaanne=Riigikogu|aeg=25. jaanuar 2021|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210126132439/https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/kaja-kallas-sai-riigikogu-toetuse-valitsuse-moodustamiseks/|arhiivimisaeg=2021-01-26|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608073921/rein-raud-viis-pohjust-miks-vahim-halb-on-hetkel-voimalustest-parim "Rein Raud: viis põhjust, miks vähim halb on hetkel võimalustest parim"] ERR, 15. jaanuar 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2021–2022 |järgnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 1]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] e7l0lcj5143l4qo17rke9n65w4up5s4 7261348 7261344 2026-10-29T09:08:48Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261348 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 51. valitsus | ametis = 2021–2022 | pilt = Kaja Kallase valitsus.jpg | algus = 26. jaanuar 2021 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Kersti Kaljulaid]]<br />[[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(kuni 3. juunini 2022)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(alates 3. juunist 2022)</small><br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]] <br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XIV Riigikogu]] | eelnev = [[Jüri Ratase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 18. juuli 2022 | järgnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] }}[[File:Eesti Vabariigi presidendi 26.01.2021 otsus nr 691.pdf|pisi|Vabariigi Presidendi 26.01.2021 otsus nr 691 valitsuse ametisse nimetamise kohta]] '''Kaja Kallase esimene valitsus''' oli 26. jaanuaril 2021 ametisse asunud 51. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi 14. juulil 2022. Uus, [[Kaja Kallase teine valitsus]] astus ametisse 18. juulil 2022. == Ajalugu == President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Kaja Kallas]]e peaministrikandidaadiks [[14. jaanuar]]il [[2021]].<ref name="RT-14012021"/><ref name="Pp1lX" /> Ametisse asudes oli ta esimene Eesti naispeaminister. Ministrikandidaadid ja koalitsioonileping kinnitati erakondade volikogudes [[24. jaanuar]]il 2021.<ref name="BKKht" /> Riigikogu andis Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks 25. jaanuaril 2021, poolt hääletas 70 saadikut ja vastu 30.<ref name="7Ro6Y" /> President Kersti Kaljulaid nimetas uue valitsuse eesotsas peaminister Kaja Kallasega ametisse 26. jaanuari hommikul kell 8.44, [[päikesetõus]]ul. Kell 10 andsid [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valitsuse ministrid [[Riigikogu]]s [[ametivanne|ametivande]].<ref>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii: president nimetas uue valitsuse ametisse], ERR</ref> [[Eesti riigisekretär|Riigisekretäri]] teadaande kohaselt astus valitsus ametisse pärast [[ametivanne|ametivande]] andmist kl 10.03.<ref name="RT-27012021-2"/> Kaja Kallase esimene valitsus võttis riigi juhtimise üle [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud eriolukorra ajal, kui pandeemia teise laine haigusjuhtude arv oli ületanud esimese laine haigestumisi ning oli kiirel kasvul, nii et märtsis tõusis Eesti nakatumiste suhtarvult maailmas esimeseks. Ka sai Kaja Kallase esimesele valitsusele osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Eesti aitas Ukrainat nii majanduslikult kui sõjaliselt ja võttis vastu Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke. Poole aastaga ületas Eestisse jäänud sõjapõgenike arv 50 000 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri.] ERR, 11. august 2022.</ref> 3. juunil 2022 tegi peaminister Kaja Kallas president [[Alar Karis|Alar Karisele]] ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit<ref name="valja">[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref>. President vabastas samal päeval ministrid ametist. Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]].<ref name="valja" /> Pikale veninud läbirääkimised ja täitmata ministrikohtadega valitsus said riigiõiguse spetsialistide kriitika osaliseks<ref name="adams">{{Cite news |last=Adams |first=Jüri |url=https://arvamus.postimees.ee/7545913/juri-adams-kaja-kallasel-puuduvad-volitused |title=Kaja Kallasel puuduvad volitused |work=Postimees |date=15. juuni 2022}}</ref><ref name="tupay">{{Cite news |last=Tupay |first=Paloma Krõõt |url=https://arvamus.postimees.ee/7553426/paloma-kroot-tupay-sisuline-oiguslik-vaidlus-ei-ole-tupik-vaid-naide-toimivast-oigusriigist |title=Sisuline õiguslik vaidlus ei ole tupik, vaid näide toimivast õigusriigist |work=Postimees |date=28. juuni 2022}}</ref><ref name="j6ks">{{Cite news |last=Jõks |first=Allar |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120030916/allar-joks-kallasele-antud-aeg-valitsuse-moodustamiseks-on-lohki-kus-on-presidendi-silmad |title=Kallasele antud aeg valitsuse moodustamiseks on lõhki. Kus on presidendi silmad? |work=Eesti Päevaleht |date=4. juuli 2022}}</ref><ref name="h3nni">{{Cite news |last=Hänni |first=Liia |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120032358/paeva-teema-liia-hanni-valitsuse-moodustamine-on-pohiseaduslikult-rajalt-eksinud |title=Valitsuse moodustamine on põhiseaduslikult rajalt eksinud |work=Delfi |date=7. juuli 2022}}</ref>, 8. juulil teatasid erakonnad, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele; paika jäi panna veel ministriportfellide jaotus<ref>[https://www.err.ee/1608652594/kolm-erakonda-joudsid-uues-koalitsioonis-kokkuleppele "Kolm erakonda jõudsid uues koalitsioonis kokkuleppele"] ERR, 8. juuli 2022</ref>, 14. juulil viis Kaja Kallas presidendile tagasiastumispalve; president tegi talle ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks<ref>[https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022.</ref>. Tagasiastumisel tõi Kallas valitsuse saavutustena välja järgneva: "Hoidsime pandeemia ajal ühiskonna avatuna ja lapsed koolis, aitasime inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla, investeerisime Eesti kaitsevõime tugevdamisse miljard eurot, saavutasime NATO-s idatiiva tugevdamise ning oleme olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Samuti viisime ellu PPA ja kaitseväe laevastike ühendamise, millest on seni aastakümneid vaid räägitud."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1066216/otseblogi-tana-selguvad-uued-ministrid-arvatavasti-saab-koha-valitsuses-riina-solman "OTSEBLOGI | Täna selguvad uued ministrid. Arvatavasti saab koha valitsuses Riina Solman"] Õhtuleht, 14. juuli 2022</ref> Uus valitsus ([[Kaja Kallase teine valitsus]]) astus ametisse 18. juulil 2022. ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="14" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''25. jaanuar 2021<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (59) ! colspan="3" |Opositsioon (31) ! colspan="2" |Toetajad (11) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''70''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br> [[Keskerakond]] (25) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;" | | rowspan="5" | [[EKRE]] (19)<br> [[Isamaa]] (12) | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (11) | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |30 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |0 |- | colspan="14" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''12. juuni 2021<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (59) ! colspan="4" |Opositsioon (42) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |36 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (34)<br>[[Keskerakond]] (25) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | [[EKRE]] (19)<br>[[Isamaa]] (12)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (11) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''55''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |7 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Liina Kersna|'''Liina Kersna''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Maris Lauri|'''Maris Lauri''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tõnis Mölder|'''Tõnis Mölder''']] |26. jaanuar 2021 |18. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | style="background:#007557; " | |[[Erki Savisaar|'''Erki Savisaar''']] |18. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#007557; | |[[Anneli Ott|'''Anneli Ott''']] |26. jaanuar 2021 |3. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |[[Tiit Terik|'''Tiit Terik''']] |8. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |[[Taavi Aas|'''Taavi Aas''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Keit Pentus-Rosimannus|'''Keit Pentus-Rosimannus''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] | style="background:#007557; " | |[[Jaak Aab|'''Jaak Aab''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |[[Kristian Jaani|'''Kristian Jaani''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tanel Kiik|'''Tanel Kiik''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#007557; " | |[[Eva-Maria Liimets|'''Eva-Maria Liimets''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |} ==Arvamusküsitlused== Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumise teadet ja enne Kaja Kallase valitsuse ametisseastumist korraldatud arvamusküsitluste kohaselt eelistati kõige rohkem näha Reformierakonna ja Keskerakonna [[koalitsioon]]i. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut|MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi]] tellimusel [[Norstat]]i poolt 13.–14. jaanuaril läbi viidud 500 vastajaga (vähemalt 18-aastased [[Eesti kodanik]]ud) küsitlus näitas, et nende kahe partei koalitsiooni moodustamist soovis 35%, Reformierakonna, [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) koalitsiooni 23%, Keskerakonna, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) ja Isamaa koalitsiooni jätkumist 18%, Keskerakonna, EKRE ja SDE koalitsiooni 5% ning Reformierakonna ja EKRE koalitsiooni 2% inimestest. 18% ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstati küsitlus: loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[ERR]], 15. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.inst.ee/uudised/loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut]], 15. jaanuar 2021</ref> [[Kantar Emor]] küsitles vahemikus 14.–19. jaanuar 1312 Eesti elanikku vanuses 15–84 aastat. Neist 29% pooldas Reformierakonna ja Keskerakonna liitu, 17% Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu, 15% Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni jätkumist, 12% Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa liitu ning 8% mingit muud koalitsioonivarianti. 19% vastajatest ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.postimees.ee/7159593/uuring-enim-eelistatakse-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni Uuring: enim eelistatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Postimees]], 19. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-eelistavad-koige-enam-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni/ Eesti elanikud eelistavad kõige enam Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Kantar Emor]], 19. jaanuar 2021</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-14012021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/315012021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.01.2021 otsus nr 689 "Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks". Avaldamismärge: RT III, 15.01.2021, 1.]</ref> <ref name="RT-27012021-2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327012021004 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigisekretäri 26.01.2021 deklaratsioon "Ametisse astumise teadaanne". Avaldamismärge: RT III, 27.01.2021, 4.]</ref> <ref name="Pp1lX">{{Netiviide|autor=|url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/16402-689-kaja-kallase-maeaeramine-peaministrikandidaadiks/index.html|pealkiri=689. Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks|väljaanne=Presidendi Kantselei|aeg=15. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="BKKht">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taismahus-loe-milles-leppisid-kokku-voimuliitu-moodustavad-reformierakond-ja-keskerakond?id=92349193|pealkiri=TÄISMAHUS {{!}} Loe, milles leppisid kokku võimuliitu moodustavad Reformierakond ja Keskerakond|väljaanne=Delfi.ee|aeg=24. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="7Ro6Y">{{Netiviide|autor=Paal, Gunnar|url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/kaja-kallas-sai-riigikogu-toetuse-valitsuse-moodustamiseks/|pealkiri=Kaja Kallas sai Riigikogu toetuse valitsuse moodustamiseks|väljaanne=Riigikogu|aeg=25. jaanuar 2021|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210126132439/https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/kaja-kallas-sai-riigikogu-toetuse-valitsuse-moodustamiseks/|arhiivimisaeg=2021-01-26|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608073921/rein-raud-viis-pohjust-miks-vahim-halb-on-hetkel-voimalustest-parim "Rein Raud: viis põhjust, miks vähim halb on hetkel võimalustest parim"] ERR, 15. jaanuar 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2021–2022 |järgnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 1]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] 4w8k533k6j4t5tc5r0rvhmp0f11mner Biograafiad (Mu) 0 599949 7261427 7258717 2026-10-29T11:40:24Z Sendrasendra 225202 /* Mur */ 7261427 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mu)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mu". ==Mu== *[[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja (2002–) *[[Mu‘āwīyah I]], kaliif (602–680) ==Mua== *[[John Muafangejo]], Namiibia kunstnik (1943–1987) *[[Walid Muallem]], Süüria poliitik ja diplomaat (1941–2020) ==Mub== *[[Ḩusnī Mubārak]], Egiptuse poliitik (1928–2020) ==Muc== *[[Francesco Mucci]], Itaalia ametiühingutegelane (1952–) *[[Anna Maria Muccioli]], San Marino poliitik (1964–) *[[Martha Muchow]], saksa psühholoog (1892–1933) *[[Ernest Muçi]], Albaania jalgpallur (2001–) *[[Rihards Muciņš]], Läti diplomaat (1968–) *[[Johann Richard Mucke]], saksa teadlane (1846–1925) ==Mud== *[[Benjamin Franklin Mudge]], USA geoloog ja paleontoloog (1817–1879) *[[Johanna Mudist]], eesti kunstnik (1991–) *[[Peeter Mudist]], eesti kunstnik (1942–2013) *[[Muḩammad al-Muḑiyaḩkī]], Katari maletaja (1974–) *[[Mõhhailo Mudrõk]], ukraina jalgpallur (2001–) *[[Davith Mudžiri]], gruusia endine jalgpallur (1978–) ==Mue== *[[Otto Mueller]], saksa maalikunstnik (1874–1930) *[[Jules-Alexis Muenier]], prantsuse maalikunstnik (1863–1942) ==Mug== *[[Robert Mugabe]], Zimbabwe poliitik (1924–2019) *[[John Mugabi]], Uganda poksija (1940–) *[[Hando Mugasto]], eesti graafik (1907–1937) *[[Terese Adele Mugasto]], eesti laulja (1910–1960) *[[Aleksander Mugur]], eesti maadleja ja tõstja (1884–1975) *[[Roman Mugur]], Eesti poliitik (1950–) ==Muh== *[[Deniss Muhametdinov]], Venemaa jalgpallur (1994–) *[[Muḩammad]], Allahi saadik *[[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1990–) *[[Elijah Muhammad]], USA usutegelane (1897–1975) *[[Wallace Fard Muhammad]], USA usutegelane *[[Haxhi Muhaxheri]], Kosovo albaania kirjanik (1967–) *[[Voldemar Muhel]], eesti leksikograaf (1910–1983) *[[Vjatšeslav Muhhanov]], vene kosmoloog (1956–) *[[Konstantin Muhhin]], vene füüsik ja teaduskirjanik (1918–2016) *[[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]], Eesti iluuisutaja (1988–) *[[Vera Muhhina]], vene skulptor (1889–1953) *[[André Muhirwa]], Burundi poliitik (1920–2003) *[[Frederick Muhlenberg]], USA poliitik (1750–1801) ==Mui== *[[Aleksander Mui]], eesti kommunist (1900–1941) *[[Jakob Martin Muide]], eesti bibliograaf, raamatukoguhoidja, entsüklopedist ja tõlkija (1865–1942) *[[Lilly Muik]], eesti luuletaja (1906–1983) *[[Karen Muir]], LAVi ujuja (1952–2013) *[[Laura Muir]], Suurbritannia kergejõustiklane, keskmaajooksja (1993–) *[[Herbert Muischneek]], Eesti geodeet (1903–1966) *[[Johann Muischneek]], äriteenija (1883–1918) *[[Lembit Muiste]], eesti metsateadlane (1921–1994) *[[Marika Muiste]], eesti balletitantsija (1979–) *[[Anita Muižniece]], Läti õpetaja ja poliitik (1987–) ==Muj== *[[José Mujica]], Uruguay poliitik (1935–2025) ==Muk== *[[Chiaki Mukai]], jaapani arst ja endine JAXA astronaut (1952–) *[[Jan Mukařovský]], tšehhi kirjandusteadlane (1891–1975) *[[Rani Mukerji]], India näitlejanna (1978–) *[[Pranab Mukherjee]], India poliitik (1935–2020) *[[Rani Mukerji]], India näitleja (1978–) *[[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Romeo Mukk]], eesti külaliikumise edendaja (1948–) *[[Timo K. Mukka]], soome kirjanik (1944–1973) *[[Juhan Muks]], eesti maalikunstnik (1899–1983) *[[Eridadi Mukwanga]], Uganda poksija (1943–1998) ==Mul== *[[Álex Mula]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Inva Mula]], albaania ooperilaulja (1963–) *[[Antonella Mularoni]], San Marino poliitik (1961–) *[[Mulatu Teshome]], Etioopia poliitik (1957–) *[[Mbulaeni Mulaudzi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi keskmaajooksja (1980–2014) *[[Andrus Muld]], eesti laulja (1987–) *[[Margus Muld]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Urmas Muld]], Eesti sõjaväelane (1954–) *[[William Muld]], eesti füüsik (1914–1984) *[[Leho Muldre]], eesti orkestrijuht, metsasarvemängija ja muusikapedagoog (1940–) *[[Krista Mulenok]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist (1977–) *[[Edward Mulhare]], iiri näitleja ja telesaatejuht (1923–1997) *[[Harry Mulisch]], hollandi kirjanik (1927–2010) *[[Ülo-Ants Mullamaa]], eesti geofüüsik (1936–2020) *[[Eduard Mullart]], Eesti sõjaväelane (1898–1943) *[[Osvald Mullas]], Eesti sõjaväelane (1894–1975) *[[Larry Mullen, Jr.]], Iirimaa muusik (1961–) *[[Rodney Mullen]], rulasõitja (1966–) *[[Helgi Muller]], eesti luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik (1932–1971) *[[Hermann Muller]], Ameerika Ühendriikide geneetik (1890–1967) *[[Hilgard Muller]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1914–1985) *[[Gerry Mulligan]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1927–1996) *[[Aimee Mullins]], Ameerika Ühendriikide sportlane, näitleja, motivatsioonikõneleja ja modell (1975–) *[[Brian Mullooly]], Iiri poliitik (1935–) *[[Justo Mullor García]], hispaania katoliku vaimulik (1932–) *[[Viktorija Mullova]], vene viiuldaja (1959–) *[[Olli-Matti Multamäki]], Soome sõjaväelane (1948–2007) *[[Multatuli]], hollandi kirjanik (1820–1887) *[[Heinrich Multer]], eesti arst ja sõjaväelane (1884–1953) *[[Selma Multer]], eesti korvpallur, treener, spordijuht ja korvpallikohtunik (1928–2016) *[[Sari Multala]], Soome purjetaja ja poliitik (1978–) *[[Bakili Muluzi]], Malawi poliitik (1943–) ==Mum== *[[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter (2002–) *[[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja (1999–) *[[Kristi Mumm]], eesti õpetaja ja haridustegelane (1986–) *[[Liisa Lotta Mumm]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja inspireerija (1995–) *[[Marko Mumm]], eesti fotograaf (1971–) *[[Michael J. Mumma]], ameerika astrofüüsik *[[Tambet Mumma]], eesti muusikamänedžer (1974–) *[[Janne Mumme]], eesti kabetaja (1975–) *[[Albert F. Mummery]], Briti alpinist (1855–1895) ==Mun== *[[Jaan Muna (majandustegelane)|Jaan Muna]], eesti ettevõtja (1862–1936) *[[Jaan Muna]], eesti aktivist (1942–2023) *[[Külli Muna]], eesti maalikunstnik ja luuletaja (1960–2003) *[[Edvard Munch]], norra kunstnik (1863–1944) *[[Vincent Mundt]], Narva kullassepp *[[Marshall Munetsi]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Iker Muniain]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Mia Munier-Wroblewska]], saksa kirjanik (1882–1965) *[[Peeter Munitsõn]], endine eesti sulgpallur (1965–) *[[Kaj Munk]], taani näitekirjanik (1898–1944) *[[Paneeraq Siegstad Munk]], grööni vaimulik (1977–) *[[Mihály Munkácsy]], ungari kunstnik *[[E. Harold Munn]], USA haridus- ja karskustegelane ning poliitik (1903–1992) *[[Kathleen Munn]], Kanada kunstnik (1887–1974) *[[Olivia Munn]], USA näitleja, modell ja saatejuht (1980–) *[[Jakob Munner]], Eesti sõjaväelane (1895–1936) *[[Alice Munro]], Kanada ingliskeelne kirjanik (1931–2024) [[Víctor Muñoz]], Hispaania jalgpallur (2003–) *[[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja (1995–) *[[Antonio Muñoz Molina]], hispaania kirjanik (1956–) *[[Audrey Munson]], USA modell ja näitlejanna (1891–1996) *[[Sulley Muntari]], Ghana jalgpallur (1984–) *[[Alexandru Munteanu]], Moldova poliitik, ettevõtja ja majandusteadlane (1964–) *[[Muntelene]], Saaremaa maavanem *[[Rein Munter]], eesti keemik ja keskkonnateadlane (1936–) *[[Carl Munters]], rootsi leiutaja (1897–1989) *[[Axel Munthe]], rootsi arst ja inglis- ja rootsikeelne kirjanik (1857–1949) ==Mur== *[[Ferid Murad]], USA farmakoloog (1936–2023) *[[Murad II]] *[[Nadia Murad]], Saksamaal elav Iraagi jeziidi inimõigusaktivist (1993–) *[[Georgi Muradov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, riigitegelane ning diplomaat (1954–) *[[Kōji Murafushi]], Jaapani vasaraheitja (1974–) *[[Jun Murai]], jaapani arvutiteadlane (1955–) *[[Shinji Murai]], jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Haruki Murakami]], jaapani kirjanik (1949–) *[[Ryū Murakami]], jaapani kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (1952–2026) *[[Yukifumi Murakami]], jaapani odaviskaja (1979–) *[[Jaanus Murakas]], eesti ettevõtja (1968–) *[[Margus Murakas]], eesti autosõitja (1964–) *[[Ants Murakin]], eesti maalikunstnik (1892–1975) *[[Karl Murakin]], eesti kunstnik (1895–1980) *[[Franz Muralt]], eesti sõjaväelane (1881–1975) *[[Tomoko Muramatsu]], jaapani jalgpallur (1994–) *[[Pirjo Muranen]], soome suusataja (1981–) *[[Hiroto Muraoka]], Jaapani jalgpallur (1931–2017) *[[Murasaki Shikibu]], jaapani kirjanik (10.–11. sajand) *[[Mihhail Muraško]], Venemaa arst-günekoloog ja riigitegelane (1967–) *[[Joachim Murat (1920–1944)|Joachim Murat]], Murat' vürstliku perekonna pea (1920–1944) *[[Joachim Murat (1944)|Joachim Murat]], Murat' vürstliku perekonna pea (1944–) *[[Sayaka Murata]], jaapani kirjanik (1979–) *[[Ryōta Murata]], jaapani poksija (1986–) *[[Aleksandr Muratov]], vene arstiteadlane (1851–1918) *[[Radner Muratov]], tatari päritolu näitleja (1928–2004) *[[Kira Muratova]], ukraina filmilavastaja ja -stsenarist (1934–2018) *[[Romualdas Murauskas]], leedu poksija (1934–1979) *[[Konstantin Muraviev]], Bulgaaria poliitik (1893–1965) *[[Gennadi Muravin]], Eesti ja Soome tõlkija ja kunstnik (1931–2021) *[[Andrei Muravjov]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane (1806–1874) *[[Tatjana Muravjova]], Eesti poliitik (1949–) *[[Tanja Muravskaja]], Eesti fotokunstnik (1978–) *[[Pavlo Muravskõi]], ukraina dirigent (1914–2014) *[[Herbert Murd]], eesti muusik (1954–) *[[Julius Murd]], eesti töölisliikumise tegelane ja Eesti NSV rahvasaadik (1887–1976) *[[Meeta Murd]], eesti majandusteadlane (1928–1990) *[[Raivo Murd]], Eesti poliitik (1945–2019) *[[Jaan Murde]], Vabadussõja veteran (1892–1980) *[[Evi Murdla]], eesti raamatukogundustegelane (?–) *[[Allan Murdmaa]], eesti arhitekt (1934–2009) *[[Enn Murdmaa]], Eesti õpetaja ja poliitik (1874–1957) *[[Ivar Murdmaa]], Venemaa-Eesti geoloog (1931–2023) *[[Kai Murdmaa]], Venemaa füsikokeemik (1935–) *[[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (1938–2026) *[[Oskar Murdmaa]], eesti tarbegraafik ja kujunduskunstnik (1902–1944) *[[Peter Murdmaa]], eesti režissöör ja operaator (1974–) *[[Iris Murdoch]], iiri päritolu Suurbritannia kirjanik (1919–1999) *[[Rupert Murdoch]], Austraalia päritolu ettevõtja (1931–) *[[William Murdoch]], Titanicu vanemtüürimees (1873–1912) *[[Mari Murdvee]], eesti klassikaline filoloog, tõlkija, lavastaja, näitleja ja laulja (1959–2008) *[[Mart Murdvee]], eesti psühholoog ja õpetaja (1951–) *[[Mikk Murdvee]], eesti viiuldaja ja dirigent (1980–) *[[Niina Murdvee]], eesti viiuldaja ja viiulipedagoog (1950–) *[[Sergei Mureiko]], maadleja (1970–) *[[Anastase Murekezi]], Rwanda poliitik (1961–) *[[Hilje Murel]], eesti näitleja (1975–) *[[Madli Murel]], eesti ratsasportlane (1991–) *[[Fabiana Murer]], Brasiilia teivashüppaja (1981–) *[[Gheorghe Mureșan]], Rumeenia endine elukutseline korvpallur (1971–) *[[Jaan Muri]], eesti kooliõpetaja ja näitleja (1937–2014) *[[Luis Muriel]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Bartolomé Esteban Murillo]], hispaania maalikunstnik (1618–1682) *[[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik (1982–) *[[Jeison Murillo]], Colombia jalgpallur (1992–) *[[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur (1996–) *[[Natalja Murina]], Eesti näitleja (1979–) *[[Vedat Muriqi]], Kosovo jalgpallur (1994–) *[[Maarit Murka]], eesti kunstnik (1981–) *[[Frank Murkowski]], USA poliitik (1933–) *[[Ināra Mūrniece]], Läti poliitik ja ajakirjanik (1970–) *[[Mihhail Murnikov]], Eesti parteitegelane ja Nõukogude Liidu diplomaat (1928–2009) *[[Roberto Murolo]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja näitleja (1912–2003) *[[Sei Muroya]], jaapani jalgpallur (1994–) *[[Audie Murphy]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, näitleja ja laulukirjutaja (1925–1971) *[[Brittany Murphy]], USA näitleja ja laulja (1977–2009) *[[Chris Murphy]], Ameerika Ühendriikide jurist, kirjanik ja poliitik (1973–) *[[Cillian Murphy]], Iirimaa filminäitleja (1976–) *[[Eddie Murphy]], USA filminäitleja (1961–) *[[Jacob Murphy]], Inglismaa jalgpallur (1995–) *[[Jeffrie Murphy]], USA filosoof (1940–) *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija (1967–) *[[Joseph Murphy]], iiri päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik ja esoteerikaõpetlane (1898–1981) *[[Josh Murphy]], Inglismaa jalgpallur (1995–) *[[Mark Murphy]], USA džässlaulja (1932–2015) *[[Róisín Murphy]], Iirimaa laulja (1973–) *[[Ryan Murphy]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1995–) *[[William Parry Murphy]], USA arstiteadlane (1892–1987) *[[Prokop Murra]], Albaania kommunistlik riigitegelane (1921–2005) *[[Andy Murray]], Šoti tennisist (1987–) *[[Bill Murray]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1950–) *[[Chad Michael Murray]], USA näitleja (1981–) *[[Dave Murray]], inglise kitarrist ja laulukirjutaja (1956–) *[[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1929–2024) *[[Glenn Murray]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Hannah Murray]], inglise näitleja (1989–) *[[Joe Murray]], Ameerika Ühendriikide animaator (1961–) *[[Johan Andreas Murray]], rootsi botaanik ja arst (1740–1791) *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Sean Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Hugo Murre]], eesti teatridirektor (1924–2011) *[[Niina Murrik-Polonsky]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1897–1947) *[[Jaan Murro]], eesti ühiskonnategelane ja ajakirjanik (1903–1969) *[[Olly Murs]], inglise laulja ja saatejuht (1984–) *[[Muḩammad Mursī]], Egiptuse poliitik (1951–2019) *[[Jan Muršak]], sloveeni jäähokimängija (1988–) *[[Aniss Murtazin]], Eesti poksija ja treener (1939–2009) *[[Mart Murten]], eesti agronoom, II Riigiduuma liige (1875–?) *[[Wilma Murto]], soome teivashüppaja (1998–) *[[Veijo Murtomäki]], soome muusikateadlane ja muusikakriitik (1954–) *[[Ernst Muru]], Eesti sõjaväelane (1908–1935) *[[Jaan Muru]], eesti vaimulik (1900–1987) *[[Kai Muru]], eesti pediaater ja meditsiinigeneetik (1970–) *[[Kalev Muru]], eesti alpinist (1954–) *[[Karl Muru]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1927–2017) *[[Koit Muru]], eesti sulgpallitreener (1940–2000) *[[Mati Muru]], eesti raamatukogundustegelane ja õppejõud (1937–2017) *[[Mehis Muru]], eesti orienteeruja (1989–) *[[Toomas Muru]], eesti muuseumitöötaja (1960–2026) *[[Toomas Muru (maastikuarhitekt)|Toomas Muru]], eesti maastikuarhitekt (1970–) *[[Urmas Muru]], eesti arhitekt ja kunstnik (1961–) *[[Vello Muruma]], Eesti sõjaväelane (1903–1942) *[[Mati Murumaa]], eesti muusik ja näitleja (1947–) *[[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija (1985–) *[[Andrus Murumets]], eesti rammumees (1978–) *[[Olvi Murumets]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1895–1983) *[[Eino Muruste]], tantsuõpetaja (1939–) *[[Asser Murutar]], eesti sotsioloog (1934–2017) *[[Brigita Murutar]], eesti laulja (1997–) *[[Kati Saara Murutar]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1967–) ==Mus== *[[Ahmed Musa]], Nigeeria jalgpallur (1992–) *[[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Yunus Musah]], USA jalgpallur (2002–) *[[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis (1987–) *[[Joseph Muscat]], Malta poliitik (1974–) *[[Virve Muser]], eesti tantsujuht (1963–) *[[Yoweri Museveni]], Uganda poliitik (1944–) *[[Andrew Musgrave]], Suurbritannia murdmaasuusataja (1990–) *[[Kacey Musgraves]], USA laulja (1988–) *[[Pervez Musharraf]], Pakistani poliitik ja sõjaväelane (1943–2023) *[[Bogdan Musiał]], Saksa-Poola ajaloolane (1960–) *[[Jamal Musiala]], Saksamaa jalgpallur (2003–) *[[Elvy Musikka]], Ameerika Ühendriikide kanepiõiguste aktivist (1939–) *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Robert Musil]], Austria kirjanik (1880–1942) *[[Elon Musk]], USA ettevõtja ja leiutaja (1971–) *[[Olev Muska]], Austraalia eesti helilooja (1953–) *[[Edmund Muskie]], USA poliitik (1914–1996) *[[Julija Mussakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija (1982–) *[[Charlie Musselwhite]], Ameerika Ühendriikide muusik (1944–) *[[Ilja Mussin]], vene dirigent, pedagoog ja dirigeerimise teoreetik (1904–1999) *[[Platon Mussin-Puškin]], Venemaa riigitegelane (1698–1742) *[[Emil Musso]], Tartu raehärra (1857–1936) *[[Francesco Musso]], Itaalia poksija (1937–) *[[Guillaume Musso]], prantsuse kirjanik (1974–) *[[Juan Musso]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik (1883–1945) *[[Aadu Must]], eesti ajaloolane ja poliitik (1951–2023) *[[Ann Must]], eesti kirjanik (1953–) *[[Friedrich Must]], Eesti kohtunik (1896–1985) *[[Gustav Must]], eesti keeleteadlane (1908–1991) *[[Herbert Must]], Eesti kohtunik (1900–1942) *[[Hildegard Must]], eesti keeleteadlane (1913–1995) *[[Ivar Must]], Eesti helilooja (1961–) *[[Kullo Must]], eesti filmiprodutsent (1911–1987) *[[Mari Must]], eesti keeleteadlane (1920–2008) *[[Olev Must]], eesti psühholoog (1950–) *[[Raul Must]], eesti sulgpallur (1987–) *[[Ülle Must]], eesti raamatukoguhoidja ja teadusametnik (1952–) *[[Isa Mustafa]], Kosovo poliitik (1951–) *[[Besnik Mustafaj]], Albaania kirjanik ja endine poliitik (1958–) *[[Çingiz Mustafayev]], aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja (1991–) *[[Shkodran Mustafi]], Saksamaa jalgpallur (1992–) *[[Fargat Mustafin]], tatari rahvusest NSV Liidu maadleja (1950–) *[[Dave Mustaine]], USA muusik (1961–) *[[Erkki Mustakari]], eesti päritolu endine Soome teivashüppaja ja Vormel 1 sõitude telekommentaator (1946–) *[[Laine Mustasaar]], eesti laulja (1939–2014) *[[Evald Mustel]], eesti päritolu Venemaa astrofüüsik (1911–1988) *[[Kalmer Musting]], eesti käsipallitreener (1964–) *[[Andrei Mustonen]], Eesti jalgrattur (1984–) *[[Andres Mustonen]], eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent (1953–) *[[Nello Musumeci]], Itaalia poliitik (1955–) ==Muš== *[[Muš Nadii]], udmurdi luuletaja ja tõlkija (1976–) *[[Nikola Mušanov]], Bulgaaria poliitik (1872–1951) *[[Danielius Mušinskas]], leedu kirjanik (1951–) *[[Ivan Mušketov]], vene geograaf ja geoloog (1850–1902) *[[Zećira Mušović]], serbia päritolu Rootsi jalgpallur (1996–) ==Muz== *[[Mūzah bint Nāşir al-Misnid]], Katari emiiri abikaasa *[[Līna Mūze]], Läti odaviskaja (1992–) *[[Gundega Muzikante]], läti illustraator (1964–) *[[Adolphe Muzito]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1957–) *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Vladimir Muzõka]], eesti toksikoloog *[[Juri Muzõtšenko]], vene muusik (1987–) *[[Anna Muzõtšuk]], ukraina maletaja (1990–) *[[Marija Muzõtšuk]], ukraina maletaja (1992–) ==Muž== *[[Viktor Muženko]], Ukraina sõjaväelane (1961–) ==Mut== *[[Jordon Mutch]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Hermann Muthesius]], saksa arhitekt (1861–1927) *[[Bingu wa Mutharika]], Malawi poliitik (1934–2012) *[[Peter Mutharika]], Malawi poliitik (1940–) *[[Ornella Muti]], Itaalia näitleja (1955–) *[[Riccardo Muti]], itaalia dirigent (1941–) *[[Álvaro Mutis]], Colombia kirjanik (1923–2013) *[[Vitali Mutko]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Raiko Mutle]], eesti mängiv jalgpallitreener (1984–) *[[Artur Mutli]], Eesti sõjaväelane (1894–1970) *[[Jaanus Mutli]], Eesti poliitik (1974–) *[[Halil Mutlu]], Türgi tõstja (1973–) *[[Yoshinori Mutō]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Yūki Mutō]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Maria Mutola]], Mosambiigi kergejõustiklane (1972–) *[[Dikembe Mutombo]], Kongo päritolu USA korvpallur (1966–2024) *[[Eve Mutso]], eesti baleriin (1980–) *[[Karl Mutso]], Eesti sõjaväelane (1887–1941) *[[Margit Mutso]], eesti arhitekt (1966–) *[[Richard Mutso]], eesti majandustegelane *[[Aadu Mutsu]], eesti džässmuusik ja helilooja (1913–1993) *[[Marju Mutsu]], eesti graafik (1941–1980) *[[Mikk Mutsu]], eesti arhitekt (1970–) *[[Taavet Mutsu]], eesti teatritegelane ja kirjastaja (1880–1947) *[[Mutsuhito]], Jaapani keiser (1852–1912) *[[Anton Mutt]], eesti filmioperaator (1933–2003) *[[August Mutt]], eesti õpetaja (1903–1976) *[[Mihkel Mutt]], eesti kirjanik, kriitik, toimetaja ja publitsist (1953–) *[[Oleg Mutt]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1920–1986) *[[Paul Mutt]], Eesti omavalitsustegelane (1917–1968) *[[Victor Mutt]], eesti sõjaväelane ja diplomaat (1886–1942) *[[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]], eesti ja Rootsi biokeemik (1923–1998) *[[Jüri Muttika]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Edgar Muttikas]], Eesti notar (1901–1978) *[[Guido Muttikas]], eesti ujuja ja [[soomepoiss]] (1925–2007) *[[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (1979–) *[[Harry Mutvei]], eesti päritolu Rootsi geoloog, paleontoloog ja zooloog (1925–2024) ==Muu== *[[August Muuga]], eesti loomakasvatusteadlane *[[Guara Muuga]], eesti kunstnik (1925–) *[[Leili Muuga]], eesti maalikunstnik (1922–2016) *[[Elmar Muuk]], eesti keeleteadlane (1901–1941) *[[Illar Muul]], eesti bioloog, viroloog, troopikametsade uurija ja looduskaitsja (1938–2020) *[[Kalle Muuli]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Paul Muuli]], Eesti poliitik ja metsavend (1931–1997) *[[Rudolf Muus]], norra kirjanik (1862—1935) *[[Ingmar Muusikus]], eesti fotograaf (1971–) *[[Michael John Muuss]], levinud vabavaralise arvutiprogrammi Ping autor (1958–2000) ==Muw== *[[Muwenda Mutebi II]], Buganda kuningas (1955–) ==Muy== *[[Eadweard Muybridge]], inglise fotograaf (1830–1904) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mu, Biograafiad]] 83w907696h1nf25ic3aj1rx52stdllp Biograafiad (Bo) 0 601334 7261211 7258894 2026-10-28T23:22:41Z Metsavend 738 /* Bol */ 7261211 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bo". ==Bo== *[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999) *[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–) *[[B.o.B]], USA räppar (1988–) ==Boa== *[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) *[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–) ==Bob== *[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–) *[[Oscar Bobb]], Norra jalgpallur (2003–) *[[Michal Bobek]], tšehhi jurist (1977–) *[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–) *[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–) *[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912) *[[Jana Bobošíková]], Tšehhi saatejuht, toimetaja ja poliitik (1964–) *[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904) *[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813) *[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894) *[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) *[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933) *[[Sergei Bobrovski]], Venemaa jäähokimängija (1988–) ==Boc== *[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–) *[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375) *[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363) *[[Gino Boccasile]], itaalia illustraator (1901–1952) *[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805) *[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) *[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916) *[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–) *[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) *[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) *[[Tobiasz Bocheński]], Poola poliitik ja jurist (1987–) *[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930) *[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835) *[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856) *[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895) *[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769) *[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532) *[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa *[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876) *[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980) *[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948) *[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836) *[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947) *[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903) *[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710) *[[Ilir Boçka]], Albaania diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983) *[[Wilhelm Bockslaff]], baltisaksa arhitekt (1858–1945) *[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–) ==Bod== *[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–) *[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826) *[[Patrik Bodén]], endine Rootsi odaviskaja (1967–) *[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand) *[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) *[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923) *[[Alexander von Bodisco]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1795–1862) *[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) *[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) *[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020) *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015) *[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017) ==Boe== *[[Eric Boe]], Ameerika Ühendriikide katselendur, NASA astronaut ja endine õhuväelane (1964–) *[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536) *[[William E. Boeing]], ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja (1881–1956) *[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) *[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–) *[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) *[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525) ==Bog== *[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) *[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–) *[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957) *[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) *[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971) *[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) *[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–) *[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist (1959–) *[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) *[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) *[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882) *[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903) *[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–) *[[Boggie]], ungari laulja (1986–) *[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja (1963–) *[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962) *[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–) *[[Natalija Bogomolova]], vene mutifilmide kunstnik, animaator ja lavastaja (1940–2023) *[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004) *[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) *[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–) *[[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja kunstiajaloolane (1924–2026) ==Boh== *[[Andri Bohdan]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1976–) *[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–) *[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743) *[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009) *[[Christian Bohr]], taani füsioloog (1855–1911) *[[Ellen Bohr]], pankuri tütar, Niels Bohri ema (1860–1930) *[[Harald Bohr]], taani matemaatik (1887–1951) *[[Henrik Georg Bohr]], taani biofüüsik (1951–) *[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962) *[[Tomas Bohr]], taani füüsik (1953–) *[[Ivan Bohun]], ukraina kasakate väejuht (1618–1664) ==Boi== *[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615) *[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) *[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–) *[[Stefania Boiko]], Eesti laulja (2000–) *[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–) *[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711) *[[Nicolai Boilesen]], taani jalgpallur (1992–) *[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) *[[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1979–) *[[Pierre Boisguillebert]], prantsuse majandusteadlane (1646–1714) *[[Noëlle Boisson]], prantsuse filmimonteerija (1944–) *[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918) *[[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja (2004–) ==Boj== *[[Bojan]], vene laulik (11. sajand) *[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993) *[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018) *[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009) *[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919) ==Bok== *[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–) *[[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (1967–2026) *[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971) *[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) *[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) *[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) *[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880) *[[Duma Boko]], Botswana poliitik (1969–) *[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–) *[[Ilja Bokštein]], juudi rahvusest Venemaa ja Iisraeli luuletaja, kunstnik, esseist ja tõlkija (1937–1999) *[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–) ==Bol== *[[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja (2000–) *[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1964–2022) *[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958) *[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) *[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) *[[Félix Bolaños]], Hispaania jurist ja poliitik (1975–) *[[Yannick Bolasie]], Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallur (1989–) *[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919) *[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–) *[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988) *[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–) *[[Vladimir Bolea]], Moldova poliitik (1971–) *[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977) *[[Bolesław I Chrobry]] *[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536) *[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536) *[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543) *[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–) *[[Simón Bolívar]], Venezuela sõjaväe- ja poliitikategelane, Suur-Kolumbia ja Boliivia vabariigi rajaja (1783–1830) *[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitleja (1941–) *[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–) *[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) *[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917) *[[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (1937–2024) *[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) *[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913) *[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013) *[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013) *[[Flávio Bolsonaro]], Brasiilia jurist ja poliitik (1981–) *[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, 2019. aastast riigi president (1955–) *[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–) *[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–) *[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986) *[[Tiiu Bolzmann]], eesti päritolu pereterapeut ja konstellöör (1946–) *[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–) *[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–) *[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–) *[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906) *[[Dina Boluarte]], Peruu jurist ja poliitik (1962–) *[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) *[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860) ==Bom== *[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) *[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) *[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) *[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend *[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518) *[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur (1977–) *[[Tudor Bompa]], rumeenia endine sportlane ja treener (1932–) ==Bon== *[[Marcel Bon]], prantsuse mükoloog (1925–2014) *[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–) *[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) *[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839) *[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921) *[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846) *[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932) *[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–2025) *[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274) *[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005) *[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) *[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) *[[Oleksandr Bondarenko]], ukraina ajakirjanik ja maakaitseväe vabatahtlik (1977–2023) *[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–) *[[Boriss Bondarev]], Venemaa diplomaat (1980–) *[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979) *[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) *[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp *[[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1965–) *[[Arvind Borde]], India päritolu matemaatik (?–) *[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–) *[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–) *[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774) *[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–) *[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009) *[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980) *[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899) *[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–) *[[Bonifatius I]], paavst *[[Bonifatius II]], paavst (suri 532) *[[Bonifatius III]], paavst (suri 607) *[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615) *[[Bonifatius V]], paavst (suri 625) *[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896) *[[Bonifatius VIII]], paavst *[[Bonifatius IX]], paavst *[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) *[[Marinus Anton Donk]], hollandi mükoloog (1908–1972) *[[Aitana Bonmatí]], katalaani rahvusest Hispaania jalgpallur (1998–) *[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958) *[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947) *[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941) *[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011) *[[Guy Bonnet]], prantsuse laulja, helilooja ja laulukirjutaja (1945–2024) *[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–2026) *[[Stede Bonnet]], piraat *[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–) *[[Ange-Yoan Bonny]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2003–) *[[Bono]], iiri laulja (1960–) *[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja poliitik (1935–1998) *[[Edward de Bono]], konsultant (1933–) *[[Can Bonomo]], Türgi laulja (1987–) *[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973) *[[Aimé Bonpland]], prantsuse botaanik ja maadeuurija (1773–1858) *[[Jan de Bont]], hollandi filmilavastaja ja produtsent (1943–) *[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–) *[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–) ==Boo== *[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–) *[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864) *[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–) *[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna *[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865) ==Bop== *[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867) ==Boq== *[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) ==Bor== *[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) *[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) *[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488) *[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484) *[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal *[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013) *[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492 *[[Charles Borchardt]], baltisaksa fotograaf (1834–1892) *[[Uisenma Borchu]], mongoli päritolu Saksamaa filmilavastaja ja filminäitleja (1984–) *[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011) *[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) *[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) *[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–) *[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679) *[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706) *[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–) *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885) *[[Ian Borg]], Malta poliitik (1986–) *[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966) *[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825) *[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) *[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979) *[[Celso Borges]], Costa Rica jalgpallur (1988–) *[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986) *[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–) *[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012) *[[Gabriel Boric]], Tšiili poliitik (1986–) *[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968) *[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943) *[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943) *[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–) *[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012) *[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993) *[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) *[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–) *[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999) *[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–) *[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–2025) *[[Milan Borjan]], serbia päritolu Kanada jalgpallur (1987–) *[[Ilmar Bork]], eesti arhitekt, purjetaja ja jääpurjetaja (1927–2008) *[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936) *[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963) *[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009) *[[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Kévin Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–2023) *[[Anne Louise Bormann]], Taani jurist (1967–) *[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) *[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–) *[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995) *[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–) *[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991) *[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970) *[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–) *[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920) *[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798) *[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861) *[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777) *[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823) *[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887) *[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–) *[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) *[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825) *[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–) *[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) *[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Siegfried Borris]], saksa helilooja, muusikateadlane ja muusikapedagoog (1906–1987) *[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584) *[[Francesco Borromini]], itaalia arhitekt (1599–1667) *[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (1950–2024) *[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463) *[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–) *[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–) *[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–) *[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–) *[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–) *[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–) *[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–) *[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825) *[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–) *[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) *[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–) *[[Zsuzsanna Borvendég]], Ungari ajaloolane ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1974–) ==Bos== *[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–) *[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja (1485–1535) *[[Olivier Boscagli]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940) *[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516) *[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974) *[[Mauro Boselli]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018) *[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) *[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–) *[[Harald von Bosse]], baltisaksa arhitekt (1829–1894) *[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–) *[[Stine Bosse]], Taani ärijuht ja poliitik (1960–) *[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) *[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965) *[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017) *[[Ralph Boston]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (1939–2023) *[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–) *[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–) ==Boš== *[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–) *[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–) ==Boz== *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–) *[[Solomon Bozeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–) *[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–) ==Bož== *[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945) *[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) ==Bot== *[[Elīna Ieva Bota]], Läti kelgusõitja (2000–) *[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–2023) *[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) *[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876) *[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955) *[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006) *[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018) *[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957) *[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889) *[[Sven Botman]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–) *[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941) *[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–) *[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) *[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995) *[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–) ==Bou== *[[Ayyoub Bouaddi]], Maroko jalgpallur (2007–) *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija (1999–) *[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) *[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) *[[Hicham Boudaoui]], Alžeeria jalgpallur (1999–) *[[Boudicca]], ikeenide kuninganna *[[Jean Louis Émile Boudier]], prantsuse mükoloog (1828–1920) *[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–) *[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–) *[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) *[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811) *[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–) *[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) *[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–) *[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891) *[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) *[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014) *[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) *[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016) *[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994) *[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–) *[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978) *[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–) *[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–) *[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–) *[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–) *[[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (1996–2025) *[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) *[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–) *[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018) *[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja *[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) *[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943) *[[Eugène Bourdon]], prantsuse kellassepp ja leiutaja (1808–1884) *[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–) *[[Hubert Bourdot]], prantsuse mükoloog (1861–1937) *[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–) *[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925) *[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010) *[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935) *[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000) *[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018) *[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) *[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879) *[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931) *[[Charles du Bouzet]] *[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021) *[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–) *[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–2024) *[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016) *[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–) ==Bov== *[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) *[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) *[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992) *[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838) *[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004) ==Bow== *[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–) *[[Alan Bowen]], teadusloolane *[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956) *[[Stephen Bowen]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1964–) *[[Kenneth Bowersox]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002) *[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) *[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–2023) *[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990) ==Box== *[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–) ==Boy== *[[Renate Boy]], saksa kuulitõukaja (1939–2023) *[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) *[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779) *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) *[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997) *[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) *[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija (1993–) *[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–) *[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941) *[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) *[[John Boyega]], Suurbritannia näitleja ja produtsent (1992–) *[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) *[[Lynn Boylan]], Iirimaa poliitik (1976–) *[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–) *[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691) *[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–) *[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011) *[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) *[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) *[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]] 82bpg7gdky1rvumg7u72nxuew7mic7g Maria Saal 0 609773 7261263 7024506 2026-10-29T06:59:02Z Kuriuss 38125 7261263 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=mai|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Maria Saal | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = Wappen at maria-saal.png | lipp = | pindala = | elanikke = | laius = 46/41//N | pikkus = 14/21//E | asendikaardi_pilt = Maria Saal im Bezirk KL.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Klagenfurti maaringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Maria Saal''' (sloveeni: ''Gospa Sveta'') on vald ja alev [[Austria]] [[Kärnteni liidumaa]] [[Klagenfurti maaringkond|Klagenfurti ringkonnas]]. See asub ajaloolise [[Zollfeld]]i tasandiku (''Gosposvetsko polje'') idaosas, mis on [[Glan (Gurk)|Glani]] jõe lai org. Valla osad on Kading, Karnburg, Möderndorf, Possau ja St. Michael am Zollfeld. == Ajalugu == Zollfeldi org on [[Keldid|keldi]] hõimude piirkonda asumisest saati olnud kultuuriline ja poliitiline keskus. Kui nende [[Noricum]]i kuningriigist sai 15. aastal eKr [[Rooma riik|Rooma riigi]] provints, püstitas keiser [[Claudius]] [[Magdalensberg]]i jalamile provintsi pealinnaks [[Virunum]]i linna, kus künka otsas oli juba suurepärane keldi asula. Virunumist sai [[varakristlus]]e keskus 4. sajandi algul kui [[piiskopitool]] [[Aquileia patriarhaat|Aquileia patriarh]]i jurisdiktsiooni all. [[Pilt:Valvasor MARIA SAAL 1680 Kupferstich.jpg|thumb|left|Maria Saal [[Hertsogitool]]iga, [[Johann Weichard von Valvasor]]i gravüür, 1680]] Kui paganlikud [[Ida-Alpide slaavi asustus|slaavi hõimud]] rändasid 590. aasta paiku sellesse piirkonda, jäid nad paikseks Krnski Gradis (saksa: Karnburg) Virunumi lähedal, millest sai nende [[Karantaania]] vürstkonna halduskeskus. Seal toimus [[vürst]]ide ametisseseadmise rituaal [[Vürstikivi]]l, mis oli Virunumist pärit iidse Rooma [[Joonia order|joonia]] samba alus. Tseremooniat peeti keskajani välja sloveeni keele kohalikus murdes. Pärast seda, kui Baieri hertsog [[Odilo (Baieri)|Odilo]] umbes 743. aastal vasalliseeris Karantaania vürsti Boruti, täiendati rituaali saksakeelse tseremooniaga [[Hertsogitool]]il, kivist topelttroonil, mida võib siiani näha Maria Saali lähedal. Piirkonna teine [[ristiusustamine]] algas umves 767. aastal piiskopi [[Virgilius Salzburgist]] käe all. Tema misjonär [[Modestus (Karantaania)|Modestus]] lasi oma misjonitegevuse keskuseks ehitada Maria Saali / Gospa Svetasse esimese Maarja taevaminemise kiriku, Krnski Gradist / Karnburgist üle tasandiku. ''S. Maria ad Carantanumit'' on esmamainitud 860. aasta dokumendis, tõenäoliselt oli see väike puukirik, mis on ammu kadunud. Sellest piiskopikirikust – sugugi mitte toomkirikust selle sõna tänapäevases tähenduses – levitati [[kristlus]]t üle kogu Karantaania. Pärast seda, kui [[Karl Suur]] oli Baieri hertsogi [[Tassilo III]] 787. aastal lõplikult kukutanud, jäi Karnburg poliitiliseks keskuseks, kui Karantaaniast sai [[Frangi riik|Frangi riigi]] [[Mark (territoorium)|mark]]. [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] kuningas [[Arnulf Kärntenist]] († 899), tõenäoliselt lähedal [[Moosburg (Kärnten)|Moosburgis]] sündinud, ehitas sinna ''[[Pfalts|Kaiserpfalzi]]''. 893. aastal nimetas ta Baieri krahvi [[Luitpold (Baieri markkrahv)|Luitpoldi]] markkrahviks [[Kärnteni mark|Kärnteni margis]], kelle [[Luitpoldingid|Luitpoldingitest]] järglased valitsesid ka kui [[Baieri valitsejate loend|Baieri hertsogid]]. Kui keiser [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] kukutas hertsog [[Heinrich II (Baieri)|Heinrich II Riiaka]] ja eraldas 976. aastal Kärnteni lõpuks [[Baieri]]st, oli Karnburg ka [[Kärnteni hertsogkond|hertsogkonna]] poliitiline keskus, selle funktsiooni võttis hiljem üle hertsogilinn [[Sankt Veit an der Glan]] veidi põhja pool ja lõpuks 16. sajandil [[Klagenfurt]]i linn lõunas. [[Pilt:Maria Saal 22032007 01.jpg|thumb|]] [[Pilt:Maria Saal Kapuzinerstoeckl Dom und Dechantei W-Ansicht 03072017 0083.jpg|thumb|Maarja kirik]] == Kirik == Maria Saal on kuulus oma suure [[Palverännak|palverännu]]kiriku poolest, mis näib olevat ülemineku stiilis [[romaani stiil]]ilt [[gooti stiil]]ile. Romaani kirikust, mis oli ehitatud Modestuse ja tema järglaste piiskopikiriku asemele, pole palju säilinud. Praegune kindluskirikuhoone pärineb 15. sajandi keskpaigast ja on kõrggooti stiilis, rekonstrueeritud tegelikult pärast 1669. aasta suurt tulekahju 20 aasta jooksul. Pidades silmas kiriku eelkäijat, mis piiskop Modestuse kirikuna oli 8. sajandil Kärnteni religioosne keskus ja 945. aastani praktiliselt [[piiskopitool]], kutsutakse praegust kirikut rahva seas ikka veel "Dom" – "[[toomkirik]]", mida see muidugi kunagi olnud pole. Kiriku all olev [[Rooma riik|Rooma]] sarkofaag sisaldab väidetavalt Modestuse jäänuseid. Siiani on see aga suur [[palverännak]]ukoht nii saksa- kui ka sloveenikeelsetele kärntenlastele ja isegi Sloveenia kodanikele. === Kirikukellad === {| class="wikitable" |- ! Nr !! Valukoda !! Valuaasta !! Mass, kg !! Toon !! Läbimõõt !! Nimi |- | 1. || Mathias Landsmann || 1687 || 6608 || Fis° || 222 cm || Maria Saalerin |- | 2. || Grassmayr || 1925|| 2098 || cis' || || |- | 3. || Grassmayr || 1972|| 1310 || dis' || || |- | 4. || Lorenz Pez || 1670 || ~1100 || f' || || |- | 5. || Grassmayr || 1972|| 560 || gis' || || |- | 6. || Grassmayr || 1972|| 390 || b' || || |} == Tuntud inimesi == * [[Friedrich Welwitsch]] (1806–1872), botaanik * [[Felix Oschmautz]] (* 1999), kanuuslalomist == Sõpruslinnad == * [[Aquileia]] ([[Itaalia]]) * [[Forgaria nel Friuli]] ([[Itaalia]]) * [[Gornji Grad (Sloveenia)|Gornji Grad]] ([[Sloveenia]]) == Viited == {{viited}} {{Klagenfurti ringkonna vallad}} [[Kategooria:Kärnteni liidumaa vallad]] oj6197o76w12966wrr8e7ejlb7yish3 Tim Janson 0 613553 7261092 6490955 2026-10-28T18:16:26Z Vahtmeister 240700 Lisasin lavastatud näidendeid ning muutsin kooli nime korrektsemaks 7261092 wikitext text/x-wiki '''Tim Janson''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1969]]) on eesti dramaturg ja näitekirjanik. Ta lõpetas 1992. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] kultuuriteaduskonna režii erialal. == Lavastatud näidendid == *# '''"Ühes Eesti teises linnas"''', lavastaja Aili Teedla. Ugala (2008) *# '''"Kartulimoos ehk Chelsea Win"''', lavastaja Jaak Allik. Kuressaare Linnateater (2010) *# '''"Kartulimoos ehk Chelsea Win"''', lavastaja Agnė Dilytė. Kaunase Linna Kammerteater (2018) *# '''"Erik ja Anna"''', lavastaja Jaak Allik. Vene Teater (2020) *# '''"Erik ja Anna"''', lavastaja Jaak Allik, LendTeater (2024) *# "'''Erik ja Anna"''', lavastaja Stepan Pasichnyk. Tarass Ševtšenko nim. Harkivi Riiklik Draamateater (2025) *# '''„Proovime veel!“''', lavastaja Heiti Pakk. Tartu Linnateater (2026) *# '''„Erik ja Anna“''', lavastaja Dž. Dž. Džilindžers, Mihhail Tšehhovi nim. Riia Vene Teater (2026) {{JÄRJESTA:Janson,Tim}} [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] ao6ywatgr8xutejlojxfd6qoaqd5e8y 7261093 7261092 2026-10-28T18:24:32Z Vahtmeister 240700 7261093 wikitext text/x-wiki <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laas |eesnimi=Triin |kuupäev=2024-05-30 |pealkiri=Tim Janson - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit |url=https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/tim-janson/ |vaadatud=2026-10-28 |keel=et}}</ref>'''Tim Janson''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1969]]) on eesti dramaturg ja näitekirjanik. Ta lõpetas 1992. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] kultuuriteaduskonna režii erialal. == Lavastatud näidendid == *# '''"Ühes Eesti teises linnas"''', lavastaja Aili Teedla. Ugala (2008) *# '''"Kartulimoos ehk Chelsea Win"''', lavastaja Jaak Allik. Kuressaare Linnateater (2010) *# '''"Kartulimoos ehk Chelsea Win"''', lavastaja Agnė Dilytė. Kaunase Linna Kammerteater (2018) *# '''"Erik ja Anna"''', lavastaja Jaak Allik. Vene Teater (2020) *# '''"Erik ja Anna"''', lavastaja Jaak Allik, LendTeater (2024) *# "'''Erik ja Anna"''', lavastaja Stepan Pasichnyk. Tarass Ševtšenko nim. Harkivi Riiklik Draamateater (2025) *# '''„Proovime veel!“''', lavastaja Heiti Pakk. Tartu Linnateater (2026) *# '''„Erik ja Anna“''', lavastaja Dž. Dž. Džilindžers, Mihhail Tšehhovi nim. Riia Vene Teater (2026) {{JÄRJESTA:Janson,Tim}} [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 7odou89dlx3d2ljomtouxoud6o6g9sh Mehrəli Qasımov 0 623260 7261381 7021672 2026-10-29T10:34:12Z Farrux Dadasbayli 203808 /* */ 7261381 wikitext text/x-wiki '''Mehrali Suleyman oglu Gasimov''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]] [[Bakuu]]s) on [[Ukraina]] aukonsul [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaani Vabariigis]].<ref>[https://www.ukrhaber.com/blog/azerbaycanda-ukraynanin-ilk-fahri-konsoloslugu-acildi/#.YHt7vVX7TDc= Azerbaycan’da Ukrayna’nın ilk fahri konsolosluğu açıldı]</ref> == Elulugu == Mehrali Gasimov sündis 30. oktoobril 1993 Bakuus. Aastatel 2009–2013 omandas ta Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas bakalaureusekraadi rahvusvaheliste suhete erialal, 2013–2015 samas teaduskonnas magistrikraadi. Töötas aastatel 2009–2013 Ukrainas tegutsevas ettevõttes SOCAR Energy (müügiosakond), 2013–2015 SAP Azerbaijan (müügijuht), 2015–2020 DeGolyer & MacNaughton Corp. USA (asedirektor). Alates 2020. aastast töötab ta Ukraina välisministeeriumis (Ukraina aukonsul Aserbaidžaanis). See mängib erilist rolli paljude Ukraina ja Aserbaidžaani vaheliste strateegiliste, majanduslike ja kaubandusprojektide elluviimisel. Ta on Aserbaidžaani Ukraina keskuse asutaja.<ref>[https://www.ukrinform.net/rubric-polytics/3124510-ukraine-opens-first-honorary-consulate-in-azerbaijan.html= Ukraine opens first honorary consulate in Azerbaijan]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tunnustus == Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] korralduse kohaselt autasustati Gasimov Mehrali Suleyman oglu III järgu ordeniga "Teenete eest".<ref>{{Netiviide |url=https://report.az/xarici-siyaset/zelenski-azerbaycanlilari-teltif-edib/= |pealkiri=Zelenski azərbaycanlıları təltif edib |vaadatud=2022-02-01 |arhiivimisaeg=2023-07-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230728073954/https://report.az/xarici-siyaset/zelenski-azerbaycanlilari-teltif-edib/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.embassypages.com/ukraine-consulate-shamakhi-azerbaijan Ukrainian Honorary Consulate in Shamakhi, Azerbaijan] * [https://www.kyivpost.com/business-wire/the-first-honorary-consulate-of-ukraine-opens-in-azerbaijan.html The first Honorary Consulate of Ukraine opens in Azerbaijan] * [https://112.international/sport/ukraine-opens-its-first-honorary-consulate-in-azerbaijan-55955.html Ukraine opens its first honorary consulate in Azerbaijan] {{JÄRJESTA:Gasimov, Mehrali}} [[Kategooria:Aserbaidžaani inimesed]] [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] m03v5wv2eapex09dzlrf80c1rt5oa5i Tomáš Holeš 0 627524 7261265 6079981 2026-10-29T07:08:50Z Zafer 67816 Photo changed 7261265 wikitext text/x-wiki [[File:Tomáš Holeš SK Slavia Praha 20261019 (29) (cropped).JPG|pisi|Tomáš Holeš 2026. aastal [[Praha SK Slavia]] mängimas]] '''Tomáš Holeš''' (sündinud [[31. märts]]il [[1993]] [[Nové Město na Moravě]]s) on [[Tšehhi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Tšehhi kõrgliiga klubis [[Praha Slavia]] ja [[Tšehhi jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[FC Hradec Králové]]s, debüteerides Tšehhi kõrgliigas hooajal 2011–12. Aastatel 2017–2019 mängis ta Tšehhi kõrgliiga klubis [[FK Jablonec]]. 2019. aastal liitus ta Praha Slaviaga. Hooaegadel 2019–20 ja 2020–21 on ta klubiga tulnud Tšehhi meistriks. Tšehhi jalgpallikoondises tegi Holeš debüüdi 7. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 7. oktoobril [[sõprusmäng]]us [[Küprose jalgpallikoondis|Küprose]] vastu. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kaheksandikfinaalis 27. juunil lõi ta värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. == Saavutused == ;Praha Slavia *[[První liga|Tšehhi kõrgliiga]]: 2019–20, 2020–21 {{UEFA Euro 2020 Tšehhi koondis}} {{JÄRJESTA:Holeš, Tomaš}} [[Kategooria:Tšehhi jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] q5eeel6flpmn82jwpi3z27cpmnd7rb1 Siirdemetallid 0 628799 7261266 7028499 2026-10-29T07:09:09Z Kuriuss 38125 7261266 wikitext text/x-wiki '''Siirdemetallid''' ehk '''üleminekumetallid''' (inglise keeles [[:en:Transition_metal|''Transition metal'']]) on [[metallid]], mis kuuluvad [[Perioodilisustabel|perioodilisustabelis]] B-rühma.<ref>Tamm, L. (2014). ''Keemia õpik gümnaasiumile anorgaanilised ained.'' Maurus Kirjastus.</ref><ref name=":0">Aasmäe, M., Aru, L., Kraav, M., Rauk, H., Rõuk, A.-M., Saar, A., Sillaots, A. & Tampuu, A. (1995). Siirdemetallid. E. Varrak (Toim).  ''Eesti Entsüklopeedia, 8 RAI – SUM'' (lk 489). Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> '''Siirdemetallid''' on perioodilisussüsteemi kõrvalalarühmade metallid, mille aatomite [[Elektronkiht|elektronkihtidest]] sisemised, [[Orbitaal|''d-''alakihid]] täituvad alles pärast välimiste, [[Orbitaal|''s-''alakihtide]] täitumist. Vahel loetakse siirdemetallide hulka ka [[lantanoidid]] ja [[aktinoidid]].<ref name=":0" /> == Asukoht perioodilisustabelis == Siirdemetallid asuvad perioodilisustabelis IB–VIIIB rühmas. == Aatomi ehitus == [[Fail:Periodic table of the elements by Woravith Chansuvarn.jpg|pisi|''Elementide perioodilisustabel''|434x434px]] Siirdemetallide [[Aatom|aatomi ehitus]] on võrreldes A-rühma metallide omaga keerulisem. Enamikul B-rühma elementidel on väliskihil 2 [[Elektron|elektroni]]. Eranditeks on [[kroom]] (Cr), kuld (Au), [[hõbe]] (Ag) ja [[vask]] (Cu), mille [[Väliselektronkiht|väliskihil]] on ainult 1 [[elektron]].<ref name=":1">Katt, N., & Saar, M. (2018). Aatomi ehitus ja keemiliste elementide perioodilisussüsteem. ''Keemia õpik VIII klassile'' (lk 39). Maurus Kirjastus.</ref><ref name=":2">Rapla Ühisgümnaasium (2014). ''Keemia konspekt. Metallid.'' Käsikirjaline materjal.</ref> Elementide omadused määrab üldiselt väline [[elektronkiht]], kuna väliskihi elektronid osalevad keemilistes reaktsioonides. B-rühma ehk siirdemetallide korral on oluline ka eelviimane elektronkiht.<ref name=":1" /> Siirdemetalle nimetatakse [[D-elemendid|''d-''elementideks]] sellepärast, et B-rühma elementidel täituvad sisemised [[Aatomorbitaal|''d-''orbitaalid]] alles pärast seda, kui on täitunud väline [[Aatomorbitaal|''s-''orbitaal]].<ref name=":3">Tallinna Ülikool. (''s. a.''). ''Keemia põhiteadmised''. Salvestatud 3. aprill 2022, <nowiki>http://www.tlu.ee/~kertm/Keemia%20seminar/Keemia%20p%F5hiteadmised.pdf</nowiki></ref> [[Fail:ADOMAH periodic table - electron orbitals (polyatomic).svg|alt=Perioodilisustabel orbitaalide täitumisest|pisi|407x407px|Elementide orbitaalide ehituse jaotus]]'''[[Orbitaal]]''' on ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem. Orbitaale on 4: [[Aatomorbitaal|''s-, p-, d-'' ja ''f-''orbitaalid]]. ''s''-orbitaal mahutab endale maksimaalselt 2 elektroni, ''p''-orbitaal 6 elektroni, ''d''-orbitaal 10 elektroni ning ''f-''orbitaal 14 elektroni.<ref name=":4">Liiv, J. (2018). Tähtsamad metallid. E. Tempel. (Toim). ''Keemia õhtuõpik'' (lk 80–96). Hea Lugu.</ref> Näide Kroomi elektronskeem on [[Kroom|Cr]]+24|2)8)13)1). [[Elektronskeem|Elektronskeemi]] järgi koostatakse [[elektronvalem]] 1s<sup>2</sup> 2s<sup>2</sup> 2p<sup>6</sup> 3s<sup>2</sup> 3p<sup>6</sup> 3d<sup>5</sup> 4s<sup>1</sup> , aga ''d''-alakiht täidetakse viimasena seega on õige järjekord 1s<sup>2</sup> 2s<sup>2</sup> 2p<sup>6</sup> 3s<sup>2</sup> 3p<sup>6</sup> 4s<sup>1</sup>3d<sup>5</sup>.<ref name=":3" /><ref name=":5">Rapla Ühisgümnaasium (2014). ''Keemia konspekt. Elektronkatte ehitus.'' Käsikirjaline materjal.</ref> Elektronvalemi kirjutamine: 1s<sup>2</sup> 2s<sup>2</sup>2p<sup>6</sup> 3s<sup>2</sup> 3p<sup>6</sup> 3d<sup>5</sup> 4s<sup>2</sup> 4p<sup>6</sup> 4d<sup>10</sup> 5s<sup>2</sup> 5p<sup>6</sup> , aga tuleb arvestada, et ''d''-alakiht täidetakse viimasena. Järelikult on õige järjekord 1s<sup>2</sup> 2s<sup>2</sup> 2p<sup>6</sup> 3s<sup>2</sup> 3p<sup>6</sup> 4s<sup>2</sup> 3d<sup>5</sup> 4p<sup>6</sup> 5s<sup>2</sup> 4d<sup>10</sup> 5p<sup>6</sup> .<ref name=":3" /><ref name=":5" /> [[Fail:Scheme of Madelung Rule.jpg|pisi|270x270px|Elementide orbitaalide täitumise järjekord]] == Elementide oksüdatsiooniastmed ja nimetamine == Siirdemetallidel võib ühel elemendil olla mitu eri väärtusega [[Oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastet]], mis sõltub valemist, milles elementi kasutatakse. Nende oksüdatsiooniaste võib olla negatiivne, null või positiivne. Eriühendites võivad B-rühma metallide oksüdatsiooniastmed olla I–VIII. Näiteks valemis Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on Fe oksüdatsiooniaste III, ent valemis FeO on Fe oksüdatsiooniaste II.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kui siirdemetall moodustab mitu [[Oksiidid|oksiidi]], on madalama oksüdatsiooniastmega oksiid [[Aluseline oksiid|aluseline]], kõrgema astmega [[Happeline oksiid|happeline]] ning vahepealse astmega [[Amfoteerne oksiid|amfoteerne]].<ref name=":0" /> Siirdemetallide ehk B-rühma elementide nimetused peavad sisaldama järgmist teavet: [[Keemiline element|element]] + ([[oksüdatsiooniaste]]) + [[aineklass]]. Näiteks FeO – raud(II)oksiid, CuCl – vask(I)kloriid.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Omadused == Siirdemetallid on kõvad, tugevad ja haprad, värvusega hõbevalgest terashallini,<ref name=":6">Uustal, M. (2009). ''Siirdemetallid''. <nowiki>https://www.slideshare.net/merleke/siirdemetallid</nowiki></ref> ning kõrge [[Keemistemperatuur|keemis]]- ja [[Sulamistemperatuur|sulamistemperatuuriga]].<ref name=":0" /> === [[Elektrijuhtivus]] === Siirdemetallidest on kõige paremad [[Soojusjuhtivus|soojus]]- ja [[Elektrijuht|elektrijuhid]] [[hõbe]] (Ag), [[vask]] (Cu) ja [[kuld]] (Ag). Nende metallide väliskihil on ainult 1 elektron, mis tagab head omadused. Teised siirdemetallid, millel on väliskihil 2 elektroni, juhivad elektrit halvemini. Peamine probleem on nende kuumenemine [[Elektrivool|elektrivoolul]].<sup>[5]</sup> === Metallide plastilisus === Metallid on [[Plastsus|plastilisemad]], kui neis on suurem [[Metalliline side|metallilise sideme]] osatähtsus. Sellised metallid on väga pehmed, neid on võimalik kergesti töödelda. Enamikus siirdemetallides, mis on vähem aktiivsed, on suur osatähtsus [[Kovalentne side|kovalentsetel sidemetel]]. See tähendab, et siirdemetallides moodustavad kovalentseid sidemeid aatomite eelviimase kihi ''d''-alakihi elektronid, mistõttu on metallid üpris kõvad ja haprad. Kõige kõvem siirdemetall on [[kroom]] (Cr).<ref name=":7">Tamm, L. (2014). Metallide omadused. ''Keemia õpik gümnaasiumile anorgaanilised ained''. (lk 9–11). Maurus Kirjastus.</ref> === Metallide sulamistemperatuur === Metallide [[sulamistemperatuur]] sõltub [[Metalliline side|metallilise sideme]] osatähtsusest metallis. Metalliline side on küllaltki nõrk, selle tõttu on nendel elementidel sulamistemperatuur suhteliselt madal. Siirdemetallid on küllaltki [[rasksulavad]] ehk kõrge sulamistemperatuuriga. Eelkõige on rasksulavad 5. ja 6. perioodi rea keskel paiknevad B-rühma elemendid, kuna nendes on aatomitevaheliste kovalentsete sidemete osatähtsus väga suur. Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga element on [[volfram]] (W), lisaks on rasksulavad [[tantaal]] (Ta), [[nioobium]] (Nb), [[Molübdeen|molübdeem]] (Mo) ja [[raud]] (Fe). <ref name=":6" /><ref name=":7" /> IIB rühma elemendid moodustavad sulamistemperatuuri poolest erandid, kuna selle alarühma metallid ei käitu tüüpiliste siirdemetallidena. Näiteks [[Elavhõbe|elavhõbeda]] (Hg) sulamistemperatuur on –39 °C, mis teeb temast madalaima sulamistemperatuuriga metalli. <ref name=":7" /> {| class="wikitable" |+Metallide sulamistemperatuurid<ref name=":7" /> | |'''I A''' |'''II A''' |'''IIIB''' |'''IVB''' |'''VB''' |'''VIB''' |'''VIIB''' | colspan="3" |'''VIIIB''' |'''IB''' |'''IIB''' |'''IIIA''' |'''IVA''' |'''VA''' |- |'''2. periood''' |'''<big>Li</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Be</big>''' <small>1000–1500 °C</small> | | | | | | | | | | | | | |- |'''3. periood''' |'''<big>Na</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Mg</big>''' <small>500–1000 °C</small> | | | | | | | | | | |'''<big>Al</big>''' <small>500–1000 °C</small> | | |- |'''4. periood''' |'''<big>K</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Ca</big>''' <small>500–1000 °C</small> |'''<big>Sc</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Ti</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>V</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Cr</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Mn</big>''' <small>1000–1500 °C</small> |'''<big>Fe</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Co</big>''' <small>1000–1500 °C</small> |'''<big>Ni</big>''' <small>1000–1500 °C</small> |'''<big>Cu</big>''' <small>1000–1500 °C</small> |'''<big>Zn</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Ga</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Ge</big>''' <small>500–1000 °C</small> | |- |'''5. periood''' |'''<big>Rb</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Sr</big>''' <small>500–1000 °C</small> |'''<big>Y</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Zr</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Nb</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Mo</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Tc</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Ru</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Rh</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Pd</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Ag</big>''' <small>500–1000 °C</small> |'''<big>Cd</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>In</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Sn</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Sb</big>''' <small>500–1000 °C</small> |- |'''6. periood''' |'''<big>Cs</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Ba</big>''' <small>500–1000 °C</small> |'''<big>La</big>''' <small>500–1000 °C</small> |'''<big>Hf</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Ta</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>W</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Re</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Os</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Ir</big>''' <small>üle 2000 °C</small> |'''<big>Pt</big>''' <small>1500–2000 °C</small> |'''<big>Au</big>''' <small>1000–1500 °C</small> |'''<big>Hg</big>''' <small>kuni 100 °C</small> |'''<big>Tl</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Pb</big>''' <small>100–500 °C</small> |'''<big>Bi</big>''' <small>100–500 °C</small> |} === Metallide tihedus === Metallide [[Tihedus|tihedust]] mõjutab eelkõige elemendi [[aatommass]], aga olulised on ka [[aatomiraadius]] ja [[kristallvõre ehitus]]. Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, seetõttu metallide tihedused suurenevad samas suunas ehk rühmas ülevalt alla. [[Raskmetallid]] ehk suure [[Tihedus|tihedusega]] metallid on eelkõige siirdemetallid. Elemendid, millel on suurim tihedus paiknevad, 6. [[Periood (keemia)|perioodis]] B-rühmas. Kõige suurema tihedusega metall on [[osmium]] (Os), temale järgneb [[iriidium]] (Ir). Raskmetallid on veel [[kuld]] (Au), [[raud]] (Fe) jt siirdemetallid.<ref name=":7" /> {| class="wikitable" |+Metallide tihedused<ref name=":7" /> | |'''I A''' |'''II A''' |'''IIIB''' |'''IVB''' |'''VB''' |'''VIB''' |'''VIIB''' | colspan="3" |'''VIIIB''' |'''IB''' |'''IIB''' |'''IIIA''' |'''IVA''' |'''VA''' |- |'''2. periood''' |'''<big>Li</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Be</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> | | | | | | | | | | | | | |- |'''3. periood''' |'''<big>Na</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Mg</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> | | | | | | | | | | |'''<big>Al</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> | | |- |'''4. periood''' |'''<big>K</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ca</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Sc</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ti</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>V</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Cr</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Mn</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Fe</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Co</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ni</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Cu</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Zn</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ga</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ge</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> | |- |'''5. periood''' |'''<big>Rb</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Sr</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Y</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Zr</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Nb</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Mo</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Tc</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ru</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Rh</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Pd</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ag</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Cd</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>In</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Sn</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Sb</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |- |'''6. periood''' |'''<big>Cs</big>''' <small>kuni 2,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ba</big>''' <small>2,0–5,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>La</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Hf</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ta</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>W</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Re</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Os</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Ir</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Pt</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Au</big>''' <small>üle 15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Hg</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Tl</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Pb</big>''' <small>10,0–15,0 g/cm<sup>3</sup></small> |'''<big>Bi</big>''' <small>5,0–10,0 g/cm<sup>3</sup></small> |} === Metallide magnetilised omadused === Siirdemetallidest on [[Magnet|magnetilised]] omadused [[Raud|raual]] (Fe), lisaks [[Koobalt|koobaltil]] (Co) ja [[Nikkel|niklil]] (Ni) ning nende metallide [[Sulam|sulamitel]].<ref name=":7" /> == Kasutusalad == * [[Raud]] (Fe) – tööriistade valmistamine, laevade, lennukite, rongide ja autode ehitamine ning tööstusseadmete valmistamine * [[Vask]] (Cu) – elektrijuhtmed ja peenraha * [[Tsink]] (Zn) – katuseplekk, raudplekk * [[Nikkel]] (Ni) – elektripliitide, käekellade, raha ja triikraudade komponendid * [[Kroom]] (Cr) – elektripliitide, käekellade ja triikraudade komponendid * [[Kuld]] (Au) – ehted * [[Hõbe]] (Ag) – ehted * [[Volfram]] (W) – hõõgniit<ref name=":2" /> Siirdemetallidest kasutatakse kõige rohkem rauda, vaske ja tsinki.<ref name=":4" /> == Vaata ka == * [[d-elemendid|''d''-elemendid]] * [[Elektronvalem]] * [[Elektronskeem]] * [[Metallid]] * [[Orbitaal]] * [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|Perioodilisustabel]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Metallid]] pipkvn5fgeka0491lrf9kze8igny64m Kozatša Lopan 0 629765 7261112 7189264 2026-10-28T19:26:14Z Spokiyny 206340 /* */ 7261112 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kozatša Lopan | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Козача Лопань | pilt = Archangel Michael Church by Svitlana Uzkykh 2018 (04).jpg | pildiallkiri = Kirik 2018. aastal | lipp = Kozacha lopan prapor.png | lipu_link = [[Kozatša Lopani lipp]] | vapp = Kozacha lopan gerb.png | vapi_link = [[Kozatša Lopani vapp]] | pindala = | elanikke = 55 | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Kozatša Lopan''' ([[ukraina keel]]es Козача Лопань) on alev [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is. See asub [[Lopan]]i jõe ääres, [[Venemaa]] piirist umbes viie kilomeetri kaugusel. == Ajalgu == Alev langes pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sissetungi Vene vägede kätte. 11. septembril 2022 võtsid Ukraina väed alevi enda kontrolli alla.<ref>[https://lb.ua/society/2022/09/11/529056_ukrainski_viyskovi_zvilnili.html Українські військові звільнили Козачу Лопань на Харківщині] - Lb.ua, 11.09.2022 (vaadatud: 11.09.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harkivi oblast]] [[Kategooria:Ukraina alevid]] 9n13i8qivub7ev3dngbuuvf4jzy02rp Vene-Ukraina sõda 0 631822 7261110 7260609 2026-10-28T19:17:07Z Hannesvalk 176021 /* Lennuvahendid */ 7261110 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606811/videod-vene-propaganda-poolt-ulistatud-leegiheitjad-on-muutunud-oma-soduritele-suurimaks-surmaloksuks |pealkiri=VIDEOD - Vene propaganda poolt ülistatud leegiheitjad on muutunud oma sõduritele suurimaks surmalõksuks |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2025-08-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Supercam]], [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]]<ref>{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120610529/kui-ohtlik-on-venelaste-reaktiivdroon-geran-4 |pealkiri=Kui ohtlik on venelaste reaktiivdroon Geran-4? |url-access=subscription |eesnimi=Urmas |perekonnanimi=Glase |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=maaleht.delfi.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-5]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Banderol]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598898/venelased-proovivad-louna-ukraina-peal-oma-uut-raketti-kui-tosiseks-probleemiks-voib-kujuneda-banderol |pealkiri=Venelased proovivad Lõuna-Ukraina peal oma uut raketti. Kui tõsiseks probleemiks võib kujuneda Banderol? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Dan-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120609216/uuest-vene-raketist-raagitakse-juba-ette-hirmulugusid-kas-see-on-pohjendatud |pealkiri=Uuest Vene raketist räägitakse juba ette hirmulugusid. Kas see on põhjendatud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-09-08|vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Filin]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120620550/kassikakk-kas-venelaste-koige-uuem-rakett-on-ohtlik-imerelv-voi-lihtsalt-lendav-toru |pealkiri=KASSIKAKK - Kas venelaste kõige uuem rakett on ohtlik imerelv või lihtsalt lendav toru? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-10-27|vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|KN-24}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120601755/kim-jong-un-koondab-meedia-teatel-oma-raketivagesid-ukraina-vastu-mida-tal-kremlile-appi-saata-on |title=Kim Jong-un koondab meedia teatel oma raketivägesid Ukraina vastu. Mida tal Kremlile appi saata on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-08-05 |access-date=2026-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web| url=https://tehnika.postimees.ee/8522797/lisatud-vene-liugpommide-kirjeldused-putini-verine-rekord-ukrainale-heideti-juulikuus-8300-juhitavat-liugpommi |title=LISATUD VENE LIUGPOMMIDE KIRJELDUSED ⟩ Putini verine rekord: Ukrainale heideti juulikuus 8300 juhitavat liugpommi |url-access=subscription |author= |date=2026-08-06 |access-date=2026-08-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}}, [[STASH]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8518623/ukraina-vottis-reaktiivdroonide-vastu-kasutusse-uue-relva |pealkiri=Ukraina võttis reaktiivdroonide vastu kasutusse uue relva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T|SAMP/T}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]], [[Serval KUB]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8539193/ukrainas-katsetati-uut-elektroonilist-kilpi |pealkiri=Ukrainas katsetati uut elektroonilist «kilpi» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-03 |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250722171239/https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]<ref>[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026</ref>, [[E-300 Horõnych]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[P1-SUN]], [[P1-SUN JetKiller]], [[Vampire]], [[Shrike]], [[Thor Hammer]] | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref>, [[Hornet]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2|Hrim-2/Sapsan]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120369698/eksib-sihtmargist-vaid-paar-meetrit-kuhu-on-kadunud-araablaste-dollarite-eest-ehitatud-ukraina-raketimook |title=„Eksib sihtmärgist vaid paar meetrit.“ Kuhu on kadunud araablaste dollarite eest ehitatud Ukraina „raketimõõk“? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-10 |access-date=2025-04-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], | |- | | | |[[FP-7]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120614991/lendas-kuhugi-vopsikusse-mida-kujutab-endast-fp-7-rakett-mille-kasutamisest-zelenskoi-teatas |title=„Lendas kuhugi võpsikusse.“ Mida kujutab endast FP-7 rakett, mille kasutamisest Zelenskõi teatas? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-10-02 |access-date=2026-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-9]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606852/jamedam-ja-pikem-kui-venemaal-kuid-kas-ukraina-skandaalse-relvatootja-lubatud-rakettidest-saab-lopuks-asja |title=Jämedam ja pikem kui Venemaal. Kuid kas Ukraina skandaalse relvatootja lubatud rakettidest saab lõpuks asja? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-08-29 |access-date=2026-08-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Arenduses |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref>, [[MBDA Meteor]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120599625/sellest-voib-toesti-saada-mangumuutja-kas-eurooplaste-parim-rakett-toob-ukraina-ohusotta-oodatud-poorde |pealkiri=„Sellest võib tõesti saada mängumuutja.“ Kas eurooplaste parim rakett toob Ukraina õhusõtta oodatud pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-27 |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] etcf1khfxvmbcsm89hoipkxi8gysbav Mart Erik 0 637096 7261394 6942186 2026-10-29T10:57:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261394 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=september}} [[Fail:Mart Erik, Vihterpalu metsas, 2020.jpg|pisi|Mart Erik metsaretkel Vihterpalus, aprill 2020. Foto Ama Lehtmets]] '''Mart Erik''' (sündinud [[31. märts]]il [[1953]] [[Märjamaa]]l) on eesti metsamajanduse insener, kolmandat põlve metsamees. Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist metsamajanduse inseneri diplomiga 1976. aastal, asus ta tööle Vihterpalu [[metsaülem]]ana. Mart Erik on ettevõtja, metsandusvaldkonna nõustaja ja metsateemadel ajakirjanduses sõnavõtja. Ta on koostanud oma isa [[Ülo Erik|Ülo Eriku]] mälestuste raamatu "Ühed ERIKlised metsalood"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ülo Erik. Koostaja Mart Erik|pealkiri=Ühed ERIKlised metsalood|aasta=2018|koht=Tartu|kirjastus=Agentuur Neli|isbn=978-9949-88-303-5}}</ref> ja kirjutanud autorina raamatu "Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus"<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Erik|pealkiri=Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus.|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus KVART|isbn=978-9916-9644-0-8}}</ref>. Mart Erik on väärtkunsti koguja aastast 1988. Tema kogus on teoseid rohkem kui 70 autorilt.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Müürsepp |eesnimi=Piret |kuupäev=5. september 2022 |pealkiri=Mart Erik: tean, mida ma teen, ja olen õigel teel |url=https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/mart-erik-tean-mida-ma-teen-ja-olen-oigel-teel |vaadatud=26.02.2023 |väljaanne=RMK Loodusblogi}}</ref> Ta on asutanud koostöös [[Ivo Felt]]iga MTÜ Filmi Vargamäe<ref>{{Netiviide|url=http://www.filmivargamae.ee/et|pealkiri=Filmi Vargamäe külastuskeskus}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. [[Fail:Filmi Vargamäe avamine.png|pisi|Ivo Felt ja Mart Erik Filmi Vargamäe külastuskeskuse avamisel, 15.05.2019. Foto Laine Randjärv]] == Haridus == 1969 lõpetas [[Suure-Jaani Keskkool]]is<ref>{{Netiviide|url=https://www.sjg.edu.ee/|pealkiri=Suure-Jaani Gümnaasium}}</ref> 9 klassi. 1971 lõpetas [[Tartu 5. keskkool]]i<ref>{{Netiviide|url=https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/|pealkiri=Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased}}</ref> (praegu Tartu Tamme Gümnaasium) bioloogia-geograafia eriklassi (25. lend). 1976 lõpetas [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (EPA, praegu Eesti Maaülikool) Metsanduse- ja Maaparanduse teaduskonna, metsamajanduse insenerina.<ref name=":0" /> [[Fail:Mart Erik ja koer Naki, 1975.jpg|pisi|Mart Erik koer Nakiga Järvselja õppe-katsemetskonnas praktikal 1975. aasta kevadel. [Mart Eriku eraarhiiv]]] [[Fail:Mart Erik EMÜ aasta vilistlase tunnistus.jpg|pisi|Mart Erik, EMÜ 2022. aasta vilistlane. Foto Laine Randjärv]] [[Fail:EV President Alar Karis ja Mart Erik 2023.jpg|pisi|EV President Alar Karis tunnustas 2023.aastal Mart Erikut Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Foto Laine Randjärv]] == Töö == 1976–1983: [[Vihterpalu metskond|Vihterpalu metskonna]] metsaülem. 1983–1988: [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|ENSV MN Riiklik Plaanikomitee]] (''Gosplan''), metsamajanduse ja paberitööstuse osakonna juhataja, rasketööstuse osakonna juhataja asetäitja. 1988–1990: Disainistuudio MaDis tegevdirektor. 1990–1996: AS Media tegevdirektor. Asutas ja andis välja ärinädalalehte [[Kaubaleht]]. 1996–1997: [[Suure-Jaani metsamajand]]i tegevdirektor. 1997–2004: Ettevõtlustegevus: maa ja metsa müük ning puidu eksport Eestist, Lätist ja Venemaalt Soome, Rootsi ja Norrasse. Alates 2004: Kinnistu OÜ<ref>{{Netiviide|url=https://www.kinnistu.ee/|pealkiri=Kinnistu OÜ}}</ref> asutaja, omanik ja tegevjuht. * Kinnistu OÜ on Eestis ja Baltikumis metsa- ja põllumaade haldamisele keskendunud ettevõte, olles antud valdkonnas üks Eesti juhtivaid ettevõtteid, mis haldab üle 25 000 ha rahvusvahelistele fondidele kuuluvaid metsa- ja põllumaid. Üle 300 põllumehe on sõlminud Kinnistu OÜ-ga maade rendilepingud.<ref name=":0" /> === Muu erialase tegevusega seotu === 1994–1996: [[Eesti Metsaliit|Eesti Metsaliidu]] ([[Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit|Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu]] eelkäija) president. 1997–1998: Soome kontserni [[:fi:Enso-Gutzeit|Enso]] [hilisem nimi Stora Enso] konsultant Lätis, Leedus ja Valgevenes. Sadamate, raudteetranspordi ja puiduvarude uuringud. 1998–2003: 2500 hektari metsa ja põllumaa erastamiskonsultant. 2001: [[Sylvester]] grupi esindaja Hiinas, [[Macau]]s ja [[Hongkong]]is. 2012: BrokerAnt™ kaasasutaja. BrokerAnt<ref>{{Netiviide|url=https://brokerant.com/|pealkiri=BrokerAnt}}</ref> on veebipõhine kinnisvara müügi- ja üürnike haldamise tööriist kinnisvaramaaklerite ja müügiagentide jaoks. 2023: [https://ariregister.rik.ee/est/company/90015850/Sihtasutus-Artur-Nilsoni-Fond SA Artur Nilsoni Fond]. Nõukogu liige. [[Fail:Mart Erik Vihterpalus 2018.jpg|pisi|Mart Erik metsamatka juhina Vihterpalus, 2018. Foto Laine Randjärv]] == Tunnustus == 1978. aastal Väike looduskaitse märk, mille andis üle Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitseminister [[Heino Teder]]. 1982. aastal autasustati suure metsatulekahju (28.04.1982) lokaliseerimise eest [[Vihterpalu metsapõlengud|Vihterpalus]] medaliga “Vapruse eest tulekahjul”.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Erik |eesnimi=Mart |kuupäev=26. märts 2018 |pealkiri=Kuidas ma bensiiniga tulekahju kustutasin ja peaaegu kohtu alla sattusin. |url=https://www.kinnistu.ee/kuidas-ma-bensiiniga-tulekahju-kustutasin-ja-peaaegu-kohtu-alla-sattusin/ |vaadatud=26. veebruaril 2023 |väljaanne=Mart Eriku blogi, kinnistu.ee}}</ref> 2022. aastal 9. septembril valiti Eesti Maaülikooli aasta vilistlaseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMÜ. Aasta vilistlased. |url=https://www.emu.ee/et/vilistlasele/aasta-vilistlased/ |vaadatud=26. veebruaril 2023 |väljaanne=EMÜ koduleht |arhiivimisaeg=2023-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230226102305/https://www.emu.ee/et/vilistlasele/aasta-vilistlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2023. aastal pälvis Mart Erik [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid |vaadatud=26.02.2023 |väljaanne=president.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325051959/https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ |arhiivimisaeg=25.03.2023 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Isiklikku == Mart Eriku vanaisa [[Paul Erik]] VR I/3 oli Eesti metsaülem ja metsandustegelane ning kirjutas ajakirjale [[Eesti Mets]] palju artikleid. Tema isa [[Ülo Erik]] oli metsaülem, Suure-Jaani metsamajandi direktor ja [[Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Metsainstituudi]] rajaja. Isa vend [[Ain Erik]] oli metsaülem ning loodusõppe spetsialist. Ema [[Maie Erik]] oli looduskaitseinspektor Suure-Jaani ja Elva metsamajandites.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kartau |eesnimi=Mari |kuupäev=20. veebruar 2023 |pealkiri=Palju õnne! Teenetemärgi pälvisid nii metsakasvataja kui puidutöötleja |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120145356/palju-onne-teenetemargi-palvisid-nii-metsakasvataja-kui-puidutootleja |vaadatud= 26. veebruaril 2023 |väljaanne=Maalehe Metsaleht}}</ref> Aastast 2017 on tema elukaaslane [[Laine Randjärv]]. == Looming == * [[Fail:Mart Erik. Melomaani memuaarid..jpg|pisi|Mart Erik. Melomaani memuaarid.[https://rahvaraamat.ee/p/melomaani-memuaarid/2001920/et?search=melomaani+memuaarid]]]Mart Erik. Melomaani memuaarid. Kirjastus KVART, 2024. ISBN 978-9916-9644-6-0 ** VASTUKAJA raamatule: [https://kultuur.postimees.ee/8142357/melomaani-memuaarid-kuidas-komnoored-jimi-hendrixi-leinaseisakuks-pusti-kamandati Lauri Vahtre. Melomaani memuaarid. Kuidas komnoored Jimi Hendrixi leinaseisakuks püsti kamandati.] Postimees, 26.11.2024 * Mart Erik. ''House of'' KUNST. ''Fragmente Mart Eriku kunstikogust.'' Kunstikataloog, Kirjastus KVART, 2023. ISBN 978-9916-9644-2-2 * Mart Erik. Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus. Kirjastus KVART, 2022. ISBN 978-9916-9644-0-8 * Metsameeste hümn. [Mälestuste kogu - koduleht, loodud koostöös Hendrik Relvega, august 2019.]<ref>{{Netiviide|autor=Mart Erik, Hendrik Relve|url=https://metsameestehymn.ee/|pealkiri=Metsameeste hümn.}}</ref> [[Fail:Mart Raamat kaanepilt.png|pisi|Mart Erik. Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus esikaas. Kujundus Rein Seppius. ]] [[Fail:Kuuse-kooreüraskeid vaatlemas.jpg|pisi|Mart Erik metsaretkel kuuse-kooreüraskeid vaatlemas, suvel 2020. Foto Laine Randjärv]] == Artiklid == === Mart Erik autorina === * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120388910/banaanid-kartulite-vastu-metsade-vahel-aretatud-vaart-kartulisort-avas-defitsiidiajastul-monegi-ukse Banaanid kartulite vastu? Metsade vahel aretatud väärt kartulisort avas defitsiidiajastul mõnegi ukse.] Maaleht, 10.07.2025 * [https://www.err.ee/1609514725/mart-erik-magra-maja-sundroom-eesti-vabariigis Mägra maja sündroom Eesti Vabariigis.] Arvamus | ERR, 7.11.2024 * [https://www.err.ee/1609368944/mart-erik-roheimpeeriumi-vastus-metsaomanikele Roheimpeeriumi vastus metsaomanikele.] | Arvamus | ERR, 13.06.2024 * [https://www.err.ee/1609314456/mart-erik-kuidas-vanemate-patud-2030-aastal-laste-katte-nuheldi Kuidas vanemate patud 2030. aastal laste kätte nuheldi.] | Arvamus | ERR, 16.04.2024 * [https://www.err.ee/1609192198/mart-erik-olukorrast-kilpla-metsades-rebaseraadamine Olukorrast Kilpla metsades – rebaseraadamine.] [https://metsasauts.ee/olukorrast-kilpla-metsades-i-osa-rebaseraadamistest/ <nowiki>[Pildigalerii metsasauts.ee]</nowiki>] ERR, 12.12.2023 * [https://erametsaliit.ee/wp-content/uploads/2023/12/sinu-mets-2023-veeb.pdf Tuhandeaastasest põlismetsast.] Sinu Mets, nr 70, 12.2023, lk 16. * [https://www.err.ee/1609137668/mart-erik-johannese-ilmutus-aidu-karjaarides Johannese ilmutus Aidu karjäärides]. [https://metsasauts.ee/johannese-ilmutus-aidu-karjaaris/ <nowiki>[Pildigalerii metsasauts.ee]</nowiki>] ERR, 19.10.2023 * [https://arvamus.postimees.ee/7845306/mart-erik-pusimetsandus-on-kallis-ja-aeganoudev-hobi Püsimetsandus on kallis ja aeganõudev hobi.] PM, 31.08.2023 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/07/07/mart-erik-rahajoed-ja-pudrumaed-meie-metsades? Rahajõed ja pudrumäed meie metsades.] Äripäev, 07.07.2023 * [https://www.err.ee/1609018697/mart-erik-looduse-umberkujundamisest-hiiumaa-naitel Looduse "ümberkujundamisest" Hiiumaa näitel.] [https://metsasauts.ee/tihu-lugu/ <nowiki>[Pildigalerii metsasauts.ee]</nowiki>] ERR, 27.06.2023 ** VASTUKAJA artiklile 27.06.2023: [https://hiiuleht.ee/puntratants-ongu-raba-umber/ Tiit Maran | Puntratants Õngu raba ümber.] Hiiu Leht, 07.07.2023 * [https://www.kinnistu.ee/jommkarakas/ Jõmmkärakas igavaks muutunud metsasõjas.] Mart Eriku blogi, 2.03.2023 * [https://www.err.ee/1608884855/mart-erik-metsa-ei-saa-kasvatada-emotsiooni-pealt Metsa ei saa kasvatada emotsiooni pealt.] ERR, 14.02.2023 * [https://arvamus.postimees.ee/7643923/maa-ja-rahvas-mart-erik-laheneks-metsale-oige-moistuse-faktoriga Läheneks metsale õige mõistuse faktoriga.] MAA JA RAHVAS. Postimees, 9.11.2022 ** VASTUKAJA artiklile 9.11.2022: [https://arvamus.postimees.ee/7643896/maa-ja-rahvas-lauri-vahtre-pole-vaja-soda-kuni-viimase-polvepikkuse-kuuseistikuni Lauri Vahtre. Pole vaja sõda kuni viimase põlvepikkuse kuuseistikuni.] MAA JA RAHVAS. Postimees, 9.11.2022 * [https://www.err.ee/1608769279/mart-erik-rmk-raiemaht-on-kui-valimiseelne-kont RMK raiemaht on kui valimiseelne kont.] ERR, 28.10.2022 * [https://www.err.ee/1608668320/mart-erik-lulucf-votab-eesti-metsamajandusel-siiski-hinge-kinni LULUCF võtab Eesti metsamajandusel siiski hinge kinni.] ERR, 27.07.2022 * [https://www.err.ee/1608613741/mart-erik-uhe-runnaku-anatoomiast Ühe rünnaku anatoomiast.] ERR, 30.05.2022 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/02/08/vastukaja-kas-kuuse-kooreuraskid-on-nuud-isegi-lepikutesse-kolinud Kas kuuse-kooreüraskid on nüüd isegi lepikutesse kolinud?] Äripäev, 08.02.2022 * [https://www.kinnistu.ee/kust-ikka-tuleb-see-viha-metsameeste-vastu/ Kust ikka tuleb see viha metsameeste vastu?] Mart Eriku blogi, 11.01.2022 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95359647/lageraie-ei-valista-elurikkust-langil-esineb-liike-keda-mujalt-ei-leia Lageraie ei välista elurikkust, langil esineb liike, keda mujalt ei leia.] Maaleht Metsaleht, 13.12.2021 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95154459/innovatsioon-mis-on-juba-ammu-olemas-just-see-on-parim-viis-susinikku-siduda Innovatsioon, mis on juba ammu olemas. Just see on parim viis süsinikku siduda.] Maaleht Metsaleht, 25.11.2021 * [https://www.err.ee/1608286272/mart-erik-tselluloositehase-ehitamise-kava-sobib-uue-metsastrateegiaga Tselluloositehase ehitamise kava sobib uue metsastrateegiaga.] ERR, 23.07.2021 * [https://www.err.ee/1608082639/mart-erik-aitab-kraaklemisest-ja-tehkem-metsanduse-arengukava-valmis Aitab kraaklemisest ja tehkem metsanduse arengukava valmis.] ERR, 22.01.2021 * [https://www.err.ee/1147964/mart-erik-sellest-mustilisest-raiemahust Sellest müstilisest raiemahust.] ERR, 16.10.2020 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89453449/arvamus-sunnipaevapeo-asemel-peavad-metsamehed-hoopis-soda-pidama? ARVAMUS | Sünnipäevapeo asemel peavad metsamehed hoopis sõda pidama.] Maaleht, 05.04.2020 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89017593/opetlik-lugu-sellest-kuidas-hunt-pidi-lunastama-metsaulema-koera-patud? Õpetlik lugu sellest, kuidas hunt pidi lunastama metsaülema koera patud.] Maaleht, 26.02.2020 * [https://www.err.ee/1022639/mart-erik-loodusturismi-ja-metsaraiet-ei-pea-vastandama Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.] ERR, 10.01.2020 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86370325/kliimakangelased-kas-labidaga-metsas-voi-loosungiga-tanaval Kliimakangelased: kas labidaga metsas või loosungiga tänaval?] Kaasautorid: Mari Kartau, Mart Erik. Maaleht 31.05.2019 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/88090827/mart-erik-praegused-nn-polismetsad-kasvatas-noukaaegne-metsameeste-polvkond? Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.] Maaleht, 21.11.2019 * [https://www.err.ee/995974/mart-erik-susinikupomm-metsasojas-tekitab-segadust Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.] ERR, 25.10.2019 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/87470107/mart-erik-toota-puitu-poletades-elektrit-aga-loomulikult-see-on-moistlik-ja-roheline? Toota puitu põletades elektrit? Aga loomulikult! See on mõistlik ja roheline.] Eesti Päevaleht, 19.09.2019 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86331097/suur-lugu-eesti-mets-peegeldab-rahva-traagilist-ajalugu? Eesti mets peegeldab rahva traagilist ajalugu.] Maaleht, 30.05.2019 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/85696291/mart-erik-metsas-on-ikka-tool-kaidud-mitte-niisama-uitamas? Metsas on ikka tööl käidud, mitte niisama uitamas.] 28.03.2019 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84443863/vanaisa-jalgedes-tehtud-kaik-naitab-et-metsi-raiuti-ka-70-aastat-tagasi? Vanaisa jälgedes tehtud käik näitab, et metsi raiuti ka 70 aastat tagasi.] Maaleht 29.11.2018 * [https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/08/10/ulemere-maast-ja-metsast/ Ülemere maast ja metsast.] Saarte Hääl, 10.08.2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/06/27/mart-erik-tehasega-on-uhel-pool-mille-jargmiseks-votame Tehasega on ühel pool, mille järgmiseks võtame.] Äripäev, 27.06.2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/06/08/mart-erik-uhuumetsandus-kisub-metsa-poole Uhuumetsandus kisub metsa poole.] Äripäev, 08.06.2018 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82045245/eluvoora-kunstniku-mure-metsa-parast? Eluvõõra kunstniku mure metsa pärast.] Eesti Ekspress Areen 16.05.2018 ** VASTUKAJA 16.05.2018 artiklile: [https://www.err.ee/834080/meelis-oidsalu-mure-kui-vaatemang Meelis Oidsalu | Mure kui vaatemäng.] ERR, 24.05.2018. * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82650609/metsaulem-kuidas-ma-bensiiniga-tulekahju-kustutasin-ja-peaaegu-kohtu-alla-sattusin? Metsaülem: kuidas ma bensiiniga tulekahju kustutasin ja peaaegu kohtu alla sattusin.] Maaleht 15.06.2018 * [https://www.ohtuleht.ee/863837/vastukaja-milline-on-eesti-metsade-seis-tegelikult <nowiki>Vastukaja | Milline on Eesti metsade seis tegelikult. [Avalik kiri Facebooki sõbrale]</nowiki>]. Õhtuleht, 9.03.2018 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81089227/lageraie-ekvivalent-eesti-majanduses-ja-kultuuris? Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris.] Eesti Ekspress, 14.02.2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/12/04/mart-erik-plaanimajanduse-taassund-eestis Plaanimajanduse taassünd.] Äripäev 04.12.2017. * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/80034370/reklaamida-makarone-noukogude-inimesele-no-kuulge Reklaamida makarone nõukogude inimesele – no kuulge!] Maaleht 02.11.2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/23/mart-erik-metsa-kasvatataksegi-raiumiseks Metsa kasvatataksegi raiumiseks.] Äripäev, 23.08.2017 * [https://www.kinnistu.ee/varesed-eestimaa-omavahel-ara-jaganud/ Varesed on Eestimaa omavahel ära jaganud.] Mart Eriku blogi, 25.06.2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/06/06/mart-erik-laastu-antsust-rohelise-hamani? Laastu-Antsust rohelise hämani.] Äripäev 06.06.2017 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2014/12/10/vosas-peitub-energiasaak Võsas peitub energiasaak.] Äripäev 09.12.2014 === Intervjuud Mart Erikuga === * Mari Kartau. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120385302/metsaharidus-enam-rahanappuse-taha-ei-jaa Metsaharidus enam rahanappuse taha ei jää.] Maaleht, 28.06.2025. * [https://www.ohtuleht.ee/loodus/1093485/metsa-majandamata-jatmisest-head-nahka-ei-sunni Margo Pajuste. Metsa majandamata jätmisest head nahka ei sünni.] Eesti Mets, 9.10.2023 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/7757494/metsamees-tutvustab-oma-kunstikogu Metsamees tutvustab oma kunstikogu.] Tartu Postimees, 20.04.2023 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120145356/palju-onne-teenetemargi-palvisid-nii-metsakasvataja-kui-puidutootleja Mari Kartau. Palju õnne! Teenetemärgi pälvisid nii metsakasvataja kui puidutöötleja.] Maaleht. Metsaleht, 20.02.2023 * [https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/mart-erik-tean-mida-ma-teen-ja-olen-oigel-teel Piret Müürsepp. Mart Erik: tean, mida ma teen, ja olen õigel teel.] RMK Loodusblogi, 05.09.2022 * [https://edasi.org/90164/aimar-ventsel-mets-on-pika-vinnaga-asi/ Aimar Ventsel. Mets on pika vinnaga asi. Edasi.] 22.07.2021 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93489341/need-puud-kasvavad-lausa-silmnahtavalt-ja-on-raiekupsed-30-aastaselt Kristiina Viiron. Need puud kasvavad silmnähtavalt ja on raieküpsed 30-aastaselt.] Maaleht 24.05.2021 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86370103/video-maaleht-vordles-eri-vanuses-metsa-sama-vanade-inimestega Ivar Soopan. Maaleht võrdles eri vanuses metsa sama vanade inimestega.] Maaleht 02.06.2019 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83453459/mart-erik-voime-ju-metsi-kaitse-alla-votta-et-maanteel-soitjad-naeksid-kuidas-puud-surevad Ain Alvela. Mart Erik: võime ju metsi kaitse alla võtta, et maanteel sõitjad näeksid, kuidas puud surevad.] Maaleht 29.08. 2018 * [https://maaelu.postimees.ee/4031745/tont-metsas-valismaine-investeerimisfond Viio Aitsam. Tont metsas – välismaine investeerimisfond.] Maa Elu 02.03.2017 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75599217/metsaarimees-mart-erik-toetab-juba-30-aastat-kunsti? Kadri Karro. Metsaärimees Mart Erik toetab juba 30 aastat kunsti.] Eesti Ekspress Areen 14.09.2016 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/19/mart-erik-pankroti-pohjast-tagasi-metsaaris Marge Ugezene. Mart Erik pankroti põhjast tagasi äris.] Äripäev, 19.06.2015 === Kaastöö teadusartiklile === * Ain Raal ''et al.'' [https://www.mdpi.com/1424-8247/17/8/1013 Chemical Content and Cytotoxic Activity on Various Cancer Cell Lines of Chaga ''(Inonotus obliquus)'' Growing on ''Betula pendula'' and ''Betula pubescens.''] Pharmaceuticals '''2024''', 17(8), 1013, 01.08.2024 * [https://www.mdpi.com/2218-273X/12/9/1178 Rein Drenkhan ''et al.'' Comparative Analyses of Bioactive Compounds in Inonotus obliquus Conks Growing on Alnus and Betula.] Biomolecules, 25.08.2022 === Raadiosaated ja podcastid === * Maalehe podcast MINE METSA. Küsitles Reigo Ahven | [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120378871/vaata-ja-kuula-mart-erik-kui-metsa-kohta-sona-votad-voiksid-sellest-natuke-rohkem-teada Mart Erik: kui metsa kohta sõna võtad, võiksid sellest natuke rohkem teada.] 21.05.2025 * [https://vikerraadio.err.ee/1609110998/kabi-ei-kuku-mart-ja-ants-erik Käbi ei kuku... Mart ja Ants Erik.] ERR, 08.10.2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131562 Erki Berends. Kukul külas: Mart Erik.] KUKU, 10.07.2022 * [https://podcasts.google.com/feed/aHR0cHM6Ly9wb2RjYXN0Lmt1a3UucG9zdGltZWVzLmVlL3NhYXRlZC9mb29rdXNlcy9mZWVkLw/episode/aHR0cHM6Ly9yb3V0ZXIuZXVkZG4ubmV0L2VlNDhhNjA2Mjg3Y2Q2MmU0YmViYzU1NGJlOTg0ZjNhL2Z1bGwvZnVsbC9zaG93LWVwaXNvZGVzLzEyMDIwNy5tcDM_Yz04MDAwJmRkbnQ9OTQ3ZDVkMWU2Y2MzNGJjZWE4Nzk0ZmZhYjI5YWNmNTI5YzczNzZhNzNhZTQ3ZjYyZjAxNDRlMmQwNWYwNmI5OGJmMTMwZTkwZWU2YmJjZGU0OGZkZjRlZDdmOWNiYTA1YjdhOTcyZDBmOWI4ODJlNzhmMGNiNGEwMGVhZjUyYzY0ZTc5ZDIxM2MzZDlhM2ZjMmFhY2JhNGJkOTc3ZWQxNTExNDA4OTRlNmM1ZmNlMDk4NGNkOTA3NzAzY2UwNzlmYjdlNDQ0YjA1NGVkZDI4NzFjYjFhMDNlMDcxMTc3YzU4MGY2N2UyZDk2ZDc2NmE5ODJhOTkxNTQzYjE1M2FjZGFiZDQ3ODM5NjhiMDBlYjI4Y2E1ZjhlMzZjZTliY2Y1M2RhY2JiYTA5OTBlZDQ1MmI2MTA3Njk0MzQwNDUyMTM?sa=X&ved=0CAUQkfYCahcKEwiYr-vohK76AhUAAAAAHQAAAAAQGg Mihkel Kunnus. Kuku Fookuses: Metsast ja hobusega. Külas on kolmandat põlve metsamees Mart Erik.] KUKU Fookuses, 27.04.2022 * [https://arhiiv.err.ee/guid/96695 Lembit Lauri (intervjueerija). Kirjutamata memuaare Paul Erik.] Eetris 18.09.1977. PAS-3253 [''Saates esinevad Paul Eriku pojad Ülo (metsainstituudi direktor) ja Ain (Kurista Metsamajandi direktor) ning pojapoeg Mart (Vihterpalu metsaülem).''] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kinnistu.ee/blogi/ Mart Eriku blogi] * [https://metsasauts.ee/ Metsasäuts. Mart Eriku mõtteteri ja mõtisklusi metsast ja loodusest, lisatud fotod] {{JÄRJESTA:Erik, Mart}} [[Kategooria:Eesti metsandustegelased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] nnuk4gugm52ko6t392h8ud7rs9td012 Nikolai Erna 0 641349 7261254 6567149 2026-10-29T05:52:07Z Kuriuss 38125 7261254 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Erna''' ([[17. september]] [[1866]] [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]] – [[24. detsember]] [[1937]] [[Rakvere]]) oli raamatukaupmees, trükikojaomanik ja [[kirjastaja]]. Tema [[trükikoda]] asus kuni 1938. aastani [[Rakvere]] postkontoris. Nikolai Erna õppis [[Maaritsa]] kihelkonnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis ja aastatel 1883–1887 [[Tartu Õpetajate seminar|Tartu Õpetajate Seminaris]], mille lõpetas õpetaja kutsega. Aastatel 1888–1894 oli ta Rakveres [[köster-kooliõpetaja]]. Ta oli üks Rakvere laenu- ja hoiuühisuse asutajaid ning tegutses mitmes muusikaseltsis. 1891. aastal asutas ta Rakveres [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikal]] tänaval apteegi kõrvale raamatukaupluse ja 1895. aastal asutas ka trükikoja. 1899. aastal koliti pood Pikalt tänavalt lossi lähedale. 1904. aastal hakkas Erna seda poodi pidama [[Peterburi tänav (Rakvere)|Peterburi]] ja [[Lai tänav (Rakvere)|Laia tänava]] nurgal oma eramajas (majas nr 98). Ta võttis poes vastu ajalehetellimusi (1894, 1897–1899, 1900), reklaamis oma poodi Eesti Postimehes raamatumüügikuulutustega (1901) ning võimaldas pidada oma raamatupoes [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] abikontorit (1903), lisaks võttis vastu ja jagas Eesti põllu- ja käsitöö näituse teateid (1903). Ta trükkis palju [[Ernst Peterson-Särgava]] teoseid ja tegeles veidi ka kirjastamisega. 1906. aastast juhtis tema raamatukauplust õde Sophie Erna. Kauplus tegutses kuni 1940. aastani.<ref>{{Netiviide|url=https://data.taltech.ee/records/1xxx9-gqr92/files/DOKTORITOO%20Lisa%201%20I.doc?download=1|pealkiri=AERFELDT, Georg, raamatukaupmees}}</ref> [[Fail:Postmark_Eesti_Rakwere_10.jpg|pisi|144x144px|Nikolai Erna trükikojas trükitud Eesti esimene ületrükiga postmark (1918)]] Tema trükikojas trükiti 1918. aastal ka esimesed Eesti [[Postmark|postmargid]]. Pärast Eesti iseseisvumist ilmus Rakvere postkontori trükikotta [[ametnik]], kes tegi Nikolai Ernale teatavaks Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ja palus kohe Vene [[postmark]]idele trükkida pealetrükid, muutes need sedasi Eesti Vabariigi esimesteks markideks. Trükikojaomanik Nikolai Erna asus ise tööle ja tema trükkis pealetrükina Vene kahekopikalistele postmarkidele peale „Eesti (Rakwere)". Trükiti 10 ja 15 kopika<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.erm.ee/et/content/oma-riik-oma-mark-2-osa|pealkiri=Oma riik, oma mark 2. osa|väljaanne=Eesti Rahva Muuseum}}</ref> väärtusega marke. Esimesel päeval trükiti vaid 15 pealetrükiga marki ja umbes kümmekonnale [[Postkaart|postkaardile]]<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/17/33|pealkiri=Rakwere ajalooline trükikoda likwideerimisel|väljaanne=Postimees|aeg=17. veebruar 1938}}</ref> (10/3 kop ja 10/5 kop)<ref name=":0" />. Nikolai Erna surma järel päris trükikoja sisseseade tema [[õde]] Sophie. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Erna Nikolai}} [[Kategooria:Eesti trükikojad]] [[Kategooria:Trükkalid]] [[Kategooria:Eesti filateelia]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1866]] [[Kategooria:Surnud 1937]] 16qe4yxni4i6d3k1yqwa7cnavuxkg04 Siim Aimla Funk Band 0 642668 7261258 7239843 2026-10-29T06:11:31Z StenValdmaa 173402 Parandatud sõnastust ja diskograafiat; lisatud allikaviited, koosseisu ajaline täpsustus ja arvustuse õige kuupäev. 7261258 wikitext text/x-wiki '''Siim Aimla Funk Band''' on Eesti funk- ja džässansambel, mille asutas 2017. aastal [[Siim Aimla]].<ref name="nomme">[https://www.nommekultuur.ee/kalender/nomme-kultuurikeskus-77-siim-aimla-funk-band-feat-sofia-rubina-hunter/ Nõmme Kultuurikeskus 77: Siim Aimla Funk Band feat. Sofia Rubina-Hunter]. Nõmme Kultuurikeskus, 14. oktoober 2022. Vaadatud 29. oktoobril 2026.</ref> Ansambli repertuaaris on oluline osa Aimla omaloomingul. Debüütalbum „We Need to Talk” ilmus 2019. aastal ning sellel tegi lauljana kaasa [[Rita Ray]].<ref name="debuut">[https://siimaimlafunkband.bandcamp.com/album/we-need-to-talk We Need To Talk]. Siim Aimla Funk Band, Bandcamp. Vaadatud 29. oktoobril 2026.</ref> Teisel albumil „Blind Date” osalesid lauljatena Rita Ray, Sofia Rubina-Hunter, Marvi Vallaste, Eleryn Tiit, Kalle Sepp ja Viktoria Tolstoy.<ref name="muusika">Tiit Lauk. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/siim-aimla-funk-band-blinde-date Siim Aimla Funk Band. “Blinde Date” / S. Aimla]. ''[[Muusika (ajakiri)|Muusika]]'', 16. september 2022. Vaadatud 29. oktoobril 2026.</ref> == Koosseis == 2022. aasta kontserditutvustuses on nimetatud järgmine instrumentaalkoosseis:<ref name="nomme" /> * [[Siim Aimla]] – saksofon * Jason Hunter – trompet * [[Sten Valdmaa]] – tromboon * [[Artis Boriss]] – klahvpillid * [[Paul Daniel]] – kitarr * [[Roland Jairus]] – basskitarr * [[Karl-Juhan Laanesaar]] – trummid == Diskograafia == * „We Need to Talk” (2019)<ref name="debuut" /> * „Blind Date” (2021)<ref name="nomme" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.safunkband.ee Ansambli koduleht] * [https://www.facebook.com/safunkband Siim Aimla Funk Band Facebookis] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 1n80uynxvmtl67yhn1tdz5z7js2z0r7 Marie Reiman 0 647303 7261366 7032573 2026-10-29T10:04:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261366 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=august}} [[Fail:Marie Reiman.jpg|pisi|Marie Reiman (1918)]] '''Marie Reiman (Marie Anette Reimann)''' ([[11. detsember]] [[1878]] [[Suure-Jaani]] – [[10. august]] [[1963]] Suure-Jaani) oli üks [[Eesti naisliikumine|Eesti naisliikumise]] rajajaid ja esimesi Eesti naiste ajakirjade väljaandjaid. == Elulugu == Marie sündis Suure-Jaanis jõuka kaupmehe ja aktiivse kohaliku elu tegelase Karl Reimanni ning tema abikaasa Anna Marie Pauline (neiupõlves Sild) perekonnas. Karl Reimann oli üks [[Ilmatar (selts)|Laulu- ja Mänguseltsi Ilmatar]] asutajaid 1887. aastal ja 1903. aastal üks [[Suure-Jaani Vabatahtlik Tuletõrje Ühing|Suure-Jaani Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu]] asutajaid. Marie ema Pauline oli riigimees [[August Rei]] ema Maria õde. August Rei on ise öelnud, et "Tartu eesti rahvuslikes ringides hästi tuntud prl. Marie Reimanil oli näojoontes nii palju sarnasust minu emaga, et kui vahe olnuks mõne aasta võrra väiksem, siis oleks teda igaüks lugenud mu ema nooremaks õeks."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rei |eesnimi=August |pealkiri=Mälestusi tormiselt teelt |kirjastus=Eesti Päevaleht |aasta=2010 |isbn=978-9949-452-53-8 |leheküljed=14}}</ref> Marie Reimani nime võib näha mitmeti kirjutatuna. Millalgi 1920. aastatel hakkas ta enda toimetatavates ajakirjades [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitööleht]] ja [[Naiste Töö ja Elu]] enda eesnimeks märkima ''Mari'', samal ajal hakkas ta kasutama perekonnanimena ''Reiman'' (näiteks 1926. ja 1927. aasta Käsitöölehtedes ja 1924.–1927. aasta ajakirjades Naiste Töö ja Elu)<ref>Käsitööleht, 1926, Nr 12.</ref>. 1924. aasta ajakirja Naiste Töö ja Elu numbrites 1 ja 2 võib märgata segadust, kus vastutava toimetajana oli Marie Reimann kirjutatud kahe n-tähega, kuid ajakirjas artikli autorina Marie Reiman ühe n-tähega.<ref>Naiste Töö ja Elu, 1924. Nr 1 ja 2.</ref> Järgmistes 1924. aasta ajakirjanumbrites ja sealt edasi on vastutava toimetaja perekonnanimeks märgitud ''Reiman''. Eesnime ''Mari'' asemel hakkas ta aga hiljem jälle ''Mariet'' kasutama. ''Marie Reimani'' nime all tunti teda ka laiemalt. Sellist nimekasutust võib selgitada sellega, et rahvusliku mõtteviisi edendajana soovis ta vältida saksapärasust. Marie pere kodumajas Suure-Jaanis käis vilgas kultuurielu. Seal pidas kohalik mängu- ja lauluselts Ilmatar lauluharjutusi, tehti näitemänge, peeti pidusid. Samas seltskonnas liikus helilooja [[Artur Kapp]], kes oli Mariega samal aastal sündinud ning kellega ta oli koos koolis käinud. Artur kutsus Mariet "naabri Mariks" ning pühendas talle kui oma noorpõlvearmastusele Eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud "[[Metsateel]]" [[Karl Eduard Sööt|Karl-Eduard Söödi]] sõnadele (esivärsiga "Ma kõnnin hilisel õhtul …")<ref>Raide. Martti. Individuaalne stiil ja ajastu stiil Eesti lauluklassika interpretatsioonis: Artur Kapi "Metsateel" ja Mart Saare "Ta tuli …" salvestiste põhjal. Töö doktorikraadi taotlemiseks.  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010. Lk. 31</ref>. Artur Kapi õed Marie, Margot ja Linda olid Marie head sõbrannad.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jürisson |eesnimi=Johannes |pealkiri=Hüpassaare |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |leheküljed=57}}</ref> Marie ja Arturi sõpruskonda kuulus ka helilooja [[Mart Saar]], kes oli samuti nende kaasaegne ja pärit samast kandist, Suure-Jaani lähedalt [[Hüpassaare]]st. Marie Reimani vend oli [[Gustav Oskar Reimann]], kes oli arst ning tegutses sõjaväearstina ka [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. === Haridus === Marie õppis [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani kihelkonnas]] [[Taevere]] [[vallakool]]is, [[Blossfeldti erakool]]is ja [[Dumpfi tütarlastekool]]is [[Viljand]]is; lõpetas [[Alfred Grassi tütarlastekool|Alfred Grassi Kõrgema Eratütarlaste Kooli]] [[Tartu]]s 1898, kus õppis viis aastat. Hiljem õppis Tartus laulmist, maalimist, majapidamist ja käsitööd.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kleis |eesnimi=Richard |pealkiri=Eesti avalikud tegelased |aasta=1932 |koht=Tartu |leheküljed=268, 269}}</ref> === Tegevus Tartus === Reiman tegutses [[Põllutööleht|Põllutöölehe]] talituses 1909, oli [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitöölehe]], pärastise [[Naiste Töö ja Elu]] toimetaja 1911–1927, ühtlasi [[Tartu Naisseltsi Majapidamiskool]]i juhataja 1923–1925; [[Tartu Lasteaia Selts]]i üks asutajatest, hiljem kirjatoimetaja, raamatupidaja revident 1907. aastast, auliige 1926. aastast; [[Tartu Naisselts]]i üks asutajaid ja kirjatoimetaja 1907–1917, juhataja 1917. aastast; juhatuse liige [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punase Risti]] Tartu komitees, Tiisikuse vastu võitlemise Seltsis, osaühingus Kodukäsitöö 1927–1928 ja Tartu lastekodu Lastela hoolekogus; tegutses Tartu Pimedate Abiandmise seltsis, vaeste hoolekande alal, [[Eesti Rahva Muuseumi Selts]]is, Tartu [[Ühistöö]]s 1919–1920, Naisorganisatsioonide Liidus, [[Tartu Kodukaitse]]s jm; edendanud rahvuslikku käsitööd Käsitöölehe, kursuste ja näituste kaudu.<ref name=":0" /> ==== Tartu Naisselts ja esimesed naisteajakirjad ==== Ta tegi tihedat koostööd mõttekaaslase [[Jaan Tõnisson]]iga. Naisliikumise kujunemise ja arenemise taga oli just Jaan Tõnisson, kelle juhitavast [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i naiste käsitöökursusest tekkis esiti naisring, mille häälekandjaks oli alates 1906. aastast kord kuus ilmuv Käsitööleht (Põllutöölehe kaasanne). Seejärel loodi juba [[Tartu Naisselts]] (1907), kes võttis [[1911]] Eesti Põllumeeste Seltsilt üle Käsitöölehe välja andmise. Lehte täiendati Jaan Tõnissoni õhutusel ja lehe teoreetilise ja kirjandusliku osa nimeks pandi Naiste Töö ja Elu (kuni aastani 1915 Naesterahwa Töö ja Elu). Esimesel aastal ilmus kirjanduslik osa rohkem kaasandena Käsitöölehele. Hiljem kujunes peamiseks ajakirjaks [[Naiste Töö ja Elu]]. Aastat 1911, mil hakkas ilmuma [[Naisterahva Töö ja Elu]] loetakse aastaks, mil hakkab ilmuma Eestis esimene naiste häälekandja, nagu seda mõistetakse tänapäeval<ref name=":1">Tartu Naisselts 1907–1937. Koostajad Holberg, S. Paldrock, S. Reiman, M. Saral, E. Sööt, K. E. Tartu, Postimees. 1937. Lk. 22, 23.</ref>. Naisseltsi eesmärgiks sai Eesti käsitöökultuuri tõstmine ja rahvusliku maitse arendamine. Jaan Tõnissoni eestvedamisel ja toetusel hakkas Marie Reiman rajama [[Tartu Lasteaia Selts]]i (1905), mis avas sama aasta kevadel Eesti esimese rahvusliku suunitlusega lasteaia. 1910–1935 tegutses lasteaia juures ka vaeslaste varjupaik.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Reiman |eesnimi=Marie |kuupäev=21. detsember 1938 |pealkiri=Naiste tänuvõlg |leheküljed=2 |väljaanne=Postimees}}</ref> Tartu Naisseltsil oli roll ka Vabadussõjas, kui korjati ja valmistati sõtta minevatele väeosadele sooje riideid. Naisselts aitas sisse seada Eesti haigemaja ja sõjaväehaigemaja. Naisseltsi liikmetest oli moodustatud "öövalvurite kogu", kes käis abiks haavakliinikus kõige raskemate haigete ravimisel. Kui mõni sõdur suri, sai talle osaks lilleke ja naisseltsi "öövalvurid" sammusid leinarongkäigus. Edaspidi hoolitsesid naised langenud kangelaste haudade kordaseadmise eest. Naisseltsi liikmed hoolitsesid ka invaliidide eest ja organiseerisid nendele abi andmist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. märts 1937 |pealkiri=Tartu Naisselts 30-aastane |leheküljed=3 |väljaanne=Sakala}}</ref> Just Marie Reiman oli see, kes Tartu vabastamisel esimesena Eesti vägede sissemarssimisel öösel [[Tartu raekoda|Raekojas]] valmistas sõduritele suupisteid, kutsudes selleks appi mõnd Naisseltsi liiget.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=10. detsember 1938 |pealkiri=Marie Reiman 60-aastane |leheküljed=9 |väljaanne=Postimees}}</ref> ==== Tartu Naisseltsi Majapidamiskool ==== 1922. aastal asutati Naisseltsi juurde majapidamiskool. Tegevust alustati [[Tartu Linnavalitsus]]e antud endise rahvaköögi ruumides. Kuna [[Haridusministeerium]]il ei olnud veel kutsekoolidele kindlaid juhtnööre anda, töötasid [[Auguste Kaarna]] ja Marie Reiman ise välja kooli põhikirja, õppekavad, kodukorra ja tunniplaani. Marie kutsus ka oma sõprade kaudu Saksamaalt 1924. aastal koolile majapidamise õpetajaks [[Gertrud Lenski]]. Kuna välismaalasena ei saanud Lenski luba Eestis kooli juhtida, valiti Majapidamiskooli juhatajaks Marie Reiman.<ref name=":1" /> Kooli juhatajaks oli ta kuni 1925. aastani. === Erakondlik tegevus === Ilmselt Jaan Tõnissoni mõjutusel astus Marie Reiman [[Eesti Rahvaerakond]]a ning jõudis seeläbi [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]] (aastatel 1919–1924 ja 1925–1927). Ta oli ka rahvaerakonna Tartu osakonna juhatuse liige.<ref name=":0" /> === Elu pärast avalikust elust taandumist === Marie Reiman veetis vanaduspõlve Viljandimaal. 1935. aastast<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mäelo |eesnimi=Helmi |pealkiri=Eesti naine läbi aegade |kirjastus=Varrak |leheküljed=137,138}}</ref> elas ta perekonna talus [[Kõpu]] [[Vanaveski|Vanaveskil]], mida pidas tema vend Hans. Hans Reimann arreteeriti 1944. aastal koostöö pärast sakslastega ja saadeti 1945. aastal [[Karaganda oblast]]isse vangilaagrisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Memoriaal. Eesti kommunismiohvrid 1940-1991 |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Hans+Reiman&f=all |vaadatud=26. veebruaril 2023 |väljaanne=memoriaal.ee}}</ref> 1949. aastast elas Marie Suure-Jaanis oma venna Valteri tütre majas. Nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti Marie perekonnale kuulunud vara suures osas, ta ise pääses napilt Siberisse saatmisest. Marie Reiman suri 10. augustil 1963. == Tunnustus == * 1921 – [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti tänab 1919-2000 |kirjastus=Eesti Vabariigi Riigikantselei |aasta=2000 |leheküljed=291, 310}}</ref> * 1938 – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] (teenete eest seltskondliku iseteadvuse alal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid |vaadatud=26. veebruaril 2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325051959/https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ |arhiivimisaeg=2023-03-25 |url-olek=ei tööta}}</ref>) * [[Kaitseliidu Valgerist|Eesti Kaitseliidu III klassi Valgerist]] * Läti Invaliidide Valge Rist<ref>Marie Reimannile Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi annetamise toimik 30.11.1938–10.12.1938. ERA.989.1.719</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Reiman, Marie}} [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Suure-Jaani]] [[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1963]] ggltlhav843u3p8u49vqkxsava28c3d Sukeljahutus 0 650269 7261300 7139765 2026-10-29T07:42:48Z Kuriuss 38125 7261300 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} [[Fail:Single-server-immersion-cooling.jpg|pisi|336x336px|Üksiku serveri sukeljahutus]]'''Sukeljahutus''', tuntud ka kui vedelikkümblusjahutus (ing k ''Immersion cooling''), on arvutite, akude ja mootorite jahutamiseks kasutatav tehnika, mille puhul elektroonilised komponendid on sukeldatud osaliselt või täielikult elektrit mitte juhtivasse dielektrilisse vedelikku, nagu mineraalõli või tehisvedelikud. Sukeljahutus võimaldab luua energiasäästlikumaid süsteeme elektroonikaseadmete jahutamiseks, kuna vedelik juhib soojust palju tõhusamalt kui õhk. Lihtsam näide selleks on tavalise õhkjahutusega arvuti riistvara mineraalõlisse uputamine. Kuna õli ei ole elektrit juhtiv, siis ei kujuta see elektroonikale ohtu. Vedeliku valimisel ei saa lähtuda ainult selle soojusjuhtivusest. Keemiline kokkusobivus kiipide ja ülejäänud komponentidega on ülimalt oluline, mistõttu peetakse üldiselt kõige sobivamateks fluorosüsivesinikvedelikke (nt FC-72, FC-86, FC-77).<big><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chu |eesnimi=R. C. |perekonnanimi2=Simons |eesnimi2=R. E. |perekonnanimi3=Ellsworth |eesnimi3=M. J. |perekonnanimi4=Schmidt |eesnimi4=R. R. |perekonnanimi5=Cozzolino |eesnimi5=V. |kuupäev=2004 |pealkiri="Review of cooling technologies for computer products," |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/1388428 |vaadatud=16. aprill 2023 |väljaanne=IEEE}}</ref></big> == Eelised == === Väiksem kulu === Peamine eelis sukeljahutusel on selle väiksem energia kulu. Teatud tüüpi sukeljahutustes pole vaja ventilaatoreid ning soojus on hästi reguleeritud. Konventsionaalsed jahutusmeetodid vajavad palju ruumi. Sukeljahutus võimaldab serveri komponendid paigutada tihedamalt, mis võimaldab kaks sukeljahutusega süsteemi paigutada kohta, kuhu muidu mahuks ainult üks konventsionaalse jahutusega süsteem. Lisaks võimaldab sukeljahutus maha keerata või välja lülitada ruumide kliimaseadmeid. === Vähem seadmeid === Konventsionaalsed jahutusmeetodid toovad endaga kaasa vältimatuid seadmeid, mis toovad omakorda kaasa suurema elektrikasutuse. Sukeljahutus on lihtne ega vaja nõuetekohaseks toimimiseks keerukaid lisaseadmeid, mis aitab energiatarbimist, paigalduse ja hooldustööde kulusid vähendada. Sukeljahutus on kolm korda väiksem kui konventsionaalsete kliimaseadmetega jahutatud arvutiruum<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Research and optimization of thermophysical properties of sic oil-based nanofluids for data center immersion cooling |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0735193321007569 |ajakiri=International Communications in Heat and Mass Transfer |keel=en |aastakäik=131 |leheküljed=105863 |doi=10.1016/j.icheatmasstransfer.2021.105863 |issn=0735-1933}}</ref>. === Lihtne paigaldus ja hooldus === Süsteemipaigaldus on oluliselt lihtsam tänu süsteemi kompaktsusele. Süsteemi olemus vähendab selle hoolduse nõudeid, sest jahutamiseks kasutatakse kahjutut ja mittesüttivat vedelikku. Vedeliku kasutamisega lahendatakse ka tulekahju probleem. Suurim eelis on vedeliku torustiku, vedelikpistikute ja suletud kestade puudumine. Lihtne paigaldus ja hooldus tagavad töökindluse säilitamise ning aitavad vältida paigaldus- ja hooldustöödest tingitud energiatarbimise hüppeid. === Keskkonnasõbralikkus === Sukeljahutus tekitab väga vähe müra. Suured serveriruumid tekitavad palju müra ning tarbivad 40% rohkem energiat kui samaväärne sukeljahutusega süsteem<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pérez |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Pérez |eesnimi2=Sergio |perekonnanimi3=Moya |eesnimi3=José M. |perekonnanimi4=Arroba |eesnimi4=Patricia |kuupäev=2018 |toimetaja-perekonnanimi=Yin |toimetaja-eesnimi=Hujun |toimetaja2-perekonnanimi=Camacho |toimetaja2-eesnimi=David |toimetaja3-perekonnanimi=Novais |toimetaja3-eesnimi=Paulo |toimetaja4-perekonnanimi=Tallón-Ballesteros |toimetaja4-eesnimi=Antonio J. |pealkiri=Thermal Prediction for Immersion Cooling Data Centers Based on Recurrent Neural Networks |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-030-03493-1_51 |ajakiri=Intelligent Data Engineering and Automated Learning – IDEAL 2018 |keel=en |koht=Cham |väljaandja=Springer International Publishing |leheküljed=491–498 |doi=10.1007/978-3-030-03493-1_51 |isbn=978-3-030-03493-1}}</ref>. Lisaks ei vaja sukeljahutus külmutusaineid, nagu R22 ja R113, mis kahjustavad osoonikihti ja tugevdavad kasvuhooneefekti. === Stabiilne ja ühtlane temperatuur === Sukeljahutus võimaldab luua stabiilseid ja ühtlase temperatuuriga jahutuslahendusi. See on oluline, et tagada ühtlane soojuse jaotumine ja eraldumine väliskeskkonda ning vältida komponentide ülekuumenemist == Puudused == Sukeljahutus on energiasäästlikum, kuid üks suurim puudus on süsteemi kõrge seadmete ja paigalduse hind. Spetsiaalsed mahutid, jahutusvedelikud, pubmad, torustik ning muud seadmed võivad olla sukeljahutuse algseadistamisel väga kulukad. Täiendavalt tuleb valida riistvaraseadmed, mis on spetsiaalselt testitud sukeljahutuse süsteemiga sobilikuks. Sukeljahutuse lisakulud võivad hinnanguliselt ulatuda 130 000 - 280 000 euroni megavati kohta<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Technologies |eesnimi=D.-Central |kuupäev=2023-03-12 |pealkiri=The Benefits and Drawbacks of Immersion Cooling in Bitcoin Mining: 2023 Updated |url=https://d-central.tech/the-benefits-and-drawbacks-of-immersion-cooling-in-bitcoin-mining/ |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=D-Central |keel=en-US}}</ref>. Lisaks toob sukeljahutuse paigaldus kaasa uusi hooldusprobleeme. Jahutusvedelikku tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel vahetada. See nõuab eriteadmisi vedelikuga käitlemiseks. Vedelik võib muutuda elektrit juhtivaks, kui see saastub tolmu või muude aine osakestega. Võimalikud lekkeriskid võivad riistvara kahjustada või tekitada keskkonnaprobleeme. Vedeliku auru sissehingamine võib tekitada soovimatud tervisehäireid. Jahutussüsteemi keerukus võib tekitada raskuseid tõrgete leidmisel ja probleemide lahendamisel. Sukeljahutuse piiratud kättesaadavus muudab selle tavakasutajale raskesti kättesaadavaks ning toob esile mitmeid takistusi. Tarnijate ja tootjate nappus võib mitmekordistada komponentide hinda ning täiendava informatsiooni leidmine võib olla raskendatud. Ruumi ja asukoha sobilikkus on samuti väga oluline. Sukeljahutuse paigaldamisel tuleb jälgida, kas ruumi struktuur vastab süsteemi kriteeriumitele ning asukoht peab vastama keskkonnakriteeriumitele. == Kasutusvaldkonnad == === Päiksepaneelid. === Et vältida päikesepaneelide efektiivsuse vähenemist võib nende üks jahutusviis olla sukeljahutus. Päikesepaneelide elemendid võib sukeldada vette ühe sentimeetri sügavusele. See võimaldab neid aktiivselt jahutada. Päikesepaneelide sukeljahutus võib olla eriti efektiivne kõrge temperatuuriga piirkondades, kus paneelide ülekuumenemine võib olla aktuaalne probleem. Sukeljahutuse kasutamine päikesepaneelidega võib nende tootlust tõsta kuni 17%<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=juuni 2014 |pealkiri=PERFORMANCE OF A SOLAR PANEL WITH WATER IMMERSION COOLING TECHNIQUE |url=https://www.researchgate.net/publication/263448324_PERFORMANCE_OF_A_SOLAR_PANEL_WITH_WATER_IMMERSION_COOLING_TECHNIQUE |vaadatud=15. aprill 2023 |väljaanne=ResearchGate}}</ref>. === Andmekeskused. === Andmekeskused vajavad stabiilset jahutussüsteemi, et tagada soobiv töökindlus. Temperatuuri tõustes väheneb andmekeskuste arvutite ja serverite arvutuskiirus, mistõttu hakkavad seadmed tarvitama rohkem energiat sama töökoormuse juures. Sukeljahutus on energiatõhusam ja efektiivsem kui konventsionaalne jahutussüsteem. Sukeljahutus võimaldab ehitada kompaktsemaid andmekeskuseid, kus elektroonikaseadmed on tihedamalt koos ning vähendada andmekeskustes jahutusest tingitud müra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Araner |pealkiri=Immersion cooling for Data Center: some key advantages |url=https://www.araner.com/blog/immersion-cooling-for-data-center |vaadatud=2023-04-26 |väljaanne=www.araner.com |keel=en-us}}</ref> === Elektriautode akude jahutus. === Aku võimsus väheneb, kui seda kasutada kõrgetel temperatuuridel, sest kõrgetel temperatuuridel väheneb akude poorsus ja pooride ühenduvus, mis omakorda vähendab aku voolu ühtlust. Sama mõju on ka liiga jahedatel temperatuuridel. Oluline on hoida akut optimaalsel töötemperatuuril, ~20 °C. Sukeljahutus võimaldab paremini jahutada kogu akuelemendi pinda ja parandada temperatuuri ühtlust akuelemendis. == Ajalugu == 19. ja 20. sajandil algas sukeljahutuse süsteemi väljatöötamine Michael Faraday ja Joseph Henry poolt. Faraday leiutatud seade oli algeline trafo, mis suutis avada ja sulgeda ainult alalisvoolu, kuna sellel ajal polnud vahelduvvoolu. Esimene suletud südamikuga trafo ehitati 16. septembril 1884 M. Dery', O. Blathy' ja K. Zipernovski juhendamisel GANZi tehases. Elektrisüsteemide, eriti trafode, sukeldamist dielektrilisse vedelikku kasutati soojusjuhtimiseks enne 1887. aastat. 1899. aastal patenteeriti esimene süsteem, milles kasutati isolaatorina ja jahutusvedelikuna õli. Patendi esitas Richard Fleming.{{lisa viide}} 1966. aastal viis Oktay Sevgin, IBM-ist läbi esimesed uuringud, milles kasutati spetsiaalselt vedelaid dielektrikuid "arvutite" jahutamiseks. 1968. aastal patenteerisid C. Chu ja John H. Seely IBM'ist sukeljahutussüsteemi modulaarselt pakendatud komponentidele. 1980. aastate keskel hakkas mikroelektrooniliste komponentide jahutamine vedelikega tõsist tähelepanu köitma, kui IBM, Honeywell, Sperry-Univac, Control Data ja Hitatchi võtsid kasutusele kaudse vesijahutusega suurarvutid. 1995. aastal avaldati [[Cray T90]], mis kasutas ühe- või kahefaasilist sukeljahutusüsteemi soojuse eemaldamiseks. Kiipide suurenenud soojusomaduste tõttu hakkas sukeljahutus taas tähelepanu köitma. 2006. aastal asutati Hardcore Computer Inc, mis põhines mängimiseks mõeldud suletud šassii tüüpi personaalarvutite kontseptsioonil. 2009. aastal taaskäivitas Green Revolution Cooling avatud vannikümblusjahutuse kontseptsiooni tuues kaubanduslikud vannikümblussüsteemid HPC tööstusesse. 2010. aastal rajas Midas Green Technologies maailma esimese sukeljahutusega kaubandusliku andmekeskuse. 2011. aastal tõi Icetope turule esimese räki tüüpi šassiipõhise tehnoloogia, mis oli spetsiaalselt loodud andmekeskustes kasutamiseks. 2016. aastal lõi Asperitas esimese pumbata avatud vannikümblussüsteemi. Edasine krüptoboom oli peamine tegur sukeljahutuse süsteemi arengus, mille jooksul paljud krüptopõhised idufirmad täiendasid oluliselt sukeljahutuse süsteemi. 2019. aastal San Jose OCP tippkohtumisel kirjutati esimesed tööstusstandardid sukeljahutuse süsteemile.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pambudi |eesnimi=Nugroho Agung |perekonnanimi2=Sarifudin |eesnimi2=Alfan |perekonnanimi3=Firdaus |eesnimi3=Ridho Alfan |perekonnanimi4=Ulfa |eesnimi4=Desita Kamila |perekonnanimi5=Gandidi |eesnimi5=Indra Mamad |perekonnanimi6=Romadhon |eesnimi6=Rahmat |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=The immersion cooling technology: Current and future development in energy saving |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1110016822001557 |ajakiri=Alexandria Engineering Journal |keel=en |aastakäik=61 |üksiknumber=12 |leheküljed=9509–9527 |doi=10.1016/j.aej.2022.02.059 |issn=1110-0168}}</ref> == Erinevad sukeljahutuse tüübid == === Avatud vannikümblusjahutus === Avatud vannikümblusjahutus, hõlmab elektroonilise seadme sukeldamist avatud konteineri spetsiaalsesse dielektrilisse vedelikku. Jahutusvedelik puutub otseselt kokku elektroonikaseadmetega eemaldades soojuse ja hoides neid jahedana. Avatud süsteem võimaldab ka paremat soojuse hajumist. Süsteem töötab atmosfäärirõhuga ning seda saab täielikult sulgeda. Süsteem on avatav ülevalt, et tagada lihtne kättesaadavus komponentidele. See võimaldab tagada parema õhuvoolu ja vähendada jahutusvedeliku rõhku. Seadmed on kättesaadavamad ja lihtsamini hooldatavad, sest jahutusvedelikku on lihtne lisada ja asendada. Vannikümblusjahutus on üks populaarsemaid sukeljahutuse meetodeid elektroonikaseadmete jahutamisel, eriti andmekeskustes, kus soojuse hajutamine võib olla kriitilise tähtsusega. Vannikülmblusjahutusega kaasneb oht, et vedelik võib määrduda ning vedeliku väheneda aurustumise tõttu. === Ühefaasiline sukeljahutus === Ühefaasiline sukeljahutus on ringlev jahutussüsteem, kus vedelik ei kuumene keemiseni. Elektroonilised komponendid on uputatakse dielektrilisse vedelikku ning server paigutatakse vertikaalselt soojust juhtivasse dielektrilise vedelikuga jahutusvanni. Komponentide soojus kantakse üle vedeliku otsese kontaktiga, mida jahutatakse läbi jahutusvedeliku jaotusseadme soojusvaheti ja lõpuks juhitakse soojus jahutustorni kaudu väliskeskkonda. Ühefaasiline sukeljahutuse head omadused on: hea jahutusvõimekus, madala müratase, lihtne hooldus ning väiksem energiatarbimine. Ühefaasilist sukeljahutust saab kasutada erinevate elektroonikaseadmete ja komponentide jahutamiseks, nagu trafod, serverid, arvutid, andmekeskused ja paljud muud. [[Fail:Single-phase-immersion-cooling-diagram.png|618x618px|keskel|pisi|Ühefaasiline sukeljahutus]] === Kahefaasiline sukeljahutus === Kahefaasiline sukeljahutus on üks arenenumaid sukeljahutuse meetodeid. Sarnaselt ühefaasilisega on elektroonilised komponendid uputatud suletud kasti või spetsiaalsesse vedelikvanni. Vedeliku keemistemperatuur peab olema madalam kui elektroonikaseadmete töötamise temperatuur. Elektroonikakomponendi temperatuur ületab vedeliku aurustumise temperatuuri, mis võimaldab ümbritseval vedelikul keeda ja muutuda auruks, põhjustades seeläbi aineoleku muutumise vedelast olekust auruks ning seeläbi tõhusamalt eemaldada süsteemist soojust. Aur tõuseb üles ning kondenseerub vanni kohal oleval veepõhisel kondensaatoril ning seejärel tilgub tagasi vedelikuvanni. Kahefaasiline sukeljahutus on efektiivsem viis soojuse eemaldamiseks elektroonikaseadmetest ning see tagab parema kontrolli temperatuuri üle. Sellist meetodit on kasutatud aastakümneid näiteks trafode, veomuundurite, arvutussüsteemide ja klüstronite jahutamiseks. Peamiselt eelistatakse kahefaasilist sukeljahutust selle lihtsuse, töökindluse, võimsustiheduse ja jõudluse tõttu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuma |eesnimi=Phillip E. |kuupäev=veebruar 2010 |pealkiri=The merits of open bath immersion cooling of datacom equipment |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/5444305 |ajakiri=2010 26th Annual IEEE Semiconductor Thermal Measurement and Management Symposium (SEMI-THERM) |leheküljed=123–131 |doi=10.1109/STHERM.2010.5444305}}</ref> [[Fail:Two-phase-immersion-cooling-diagram.png|keskel|pisi|621x621px|Kahefaasiline sukeljahutus]] == Viited == <references /> __SISUKORDEES__ [[Kategooria:Tehnoloogia]] 6dcfbizs9zqa0wj1dfhycaj5dxahtnx Egert Belitšev 0 650356 7261076 7219197 2026-10-28T16:18:40Z Sillerkiil 58396 7261076 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:EgertBelitšev.jpg|alt=Pildil on Egert Belitšev, kes on Eesti piirivalve ja migratsioonivaldkonna kõrge politseiametnik|pisi|Egert Belitšev (2019)]] '''Egert Belitšev''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1984]]) on [[Eesti]] [[piirivalve]] ja migratsioonivaldkonna kõrge politseiametnik, aastast [[2023]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i (PPA) peadirektor. Egert Belitšev alustas avalikku teenistust [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]is migratsioonijärelevalve valdkonnas. Pärast PPA loomist jätkas ta Eesti migratsioonivaldkonna arendamist ja õigusloomes osalemist ning esindas Eestit [[Euroopa Liidu Nõukogu]] rände töögruppides. 2016. aastal sai temast justiits- ja siseasjade nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, [[Brüssel]]is. Belitšev vastutas piirivalve, tagasisaatmise ja politseikoostöö teemade eest, sh juhtrollis Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodil 2017. aasta teisel poolel. 2020. aasta 8. mail allkirjastas [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] siseminister [[Mart Helme]] PPA põhimääruse muudatuse, millega loodi ameti sees piirivalveosakond ning Egert Belitšev asus PPA peadirektori asetäitja ametikohale piirivalve alal. Egert Belitšev on viimastel aastatel juhtinud mitmete kriiside lahendamist. Ta vastutas [[COVID-19]] leviku tõkestamiseks kehtestatud piirikontrolli taastamise eest ja juhtis põgenikega seotud hädaolukorra lahendamist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni]] algusperioodil. Ta on olnud üks Eesti idapiiri väljaehitamise eestvedajaid.  Alates 24. märtsist 2023 täitis ta pärast [[Elmar Vaher]]i ametist kõrvaldamist [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i peadirektori ülesandeid. [[Kaja Kallase teine valitsus]] nimetas Egert Belitševi PPA peadirektori ametikohale alates 3. maist 2023. == Teenistuskäik == * 2006–2007 Kodakondsus- ja migratsiooniameti vaneminspektor, peainspektor * 2007–2010 Kodakondsus- ja migratsiooniameti migratsioonijärelevalve peaspetsialist * 2010–2016 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juhtivpiiriametnik * 2016–2018 Eesti esindus Euroopa Liidu juures, justiits- ja siseasjade nõunik * 2018-2018 PPA integreeritud piirihalduse büroo juhtivpiiriametnik * 2018–2020 PPA integreeritud piirihalduse büroo juht * 2020–2023 PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal * 2023– PPA peadirektor == Hariduskäik == * 2003 Saaremaa Ühisgümnaasium * 2011 Sotsiaalteaduste bakalaureus Õigusteadustes, Tartu Ülikool * 2013 Õigusteaduste magister, Tartu Ülikool == Teenistusastmed == * 2017 Politseikapten * 2020 Politseimajor * 2020 Politseikolonelleitnant * 2023 Politseikolonel == Isiklikku == Egert Belitšev on pärit Kuressaarest. Ta on abielus ja tal on kaks last. == Välislingid == * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120133528/ppa-uus-juht-egert-belitsev-turvalisust-ei-saa-luua-inimene-kes-ei-tunne-ennast-turvaliselt PPA uus juht Egert Belitšev: turvalisust ei saa luua inimene, kes ei tunne ennast turvaliselt – Eesti Päevaleht (delfi.ee)] * [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_02_2020_issuu/s/11411033 FOOKUS Egert Belitšev: Vajadus piiri kaitsta ei kao – Issuu] * [https://leht.postimees.ee/6971865/piirivalve-tagasitulek-piirivalvejuhiks-saab-egert-belitsev Piirivalve tagasitulek: piirivalvejuhiks saab Egert Belitšev (postimees.ee)] * [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30488/belitsev_egert.pdf Magistritöö: Alaealise kinnipidamine väljasaatmismenetluses] * [https://www.e-varamu.ee/item/UKXXDLSJTXQ2TZZMSSJBCKTBXXLAO6KO Bakalaureusetöö: Vabatahtlik tagasipöördumine Eestis naasmisdirektiivi rakendamisel] * [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_issuu_sygis2022/s/17361218 PIIRIEHITUS. Ehituslik meistriklass] {{JÄRJESTA:Belitšev, Egert}} [[Kategooria:Eesti politseijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] r2jugjahzp3xwkliv27nic5c3n1ni99 Kaja Kallase kolmas valitsus 0 650689 7261339 7259992 2026-10-29T08:56:02Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261339 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 53. valitsus | ametis = 2023–2024 | pilt = Kaja Kallas (crop).jpg | algus = 17. aprill 2023 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br>[[Isamaa Erakond|Isamaa]] | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | järgnev = [[Kristen Michali valitsus]] | lõpp = 23. juuli 2024 }} '''Kaja Kallase kolmas valitsus''' oli 53. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 17. aprillil 2023. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Eesti Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsuse moodustas Reformierakonna esimees [[Kaja Kallas]] [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 60 kohta. Kallase kolmanda valitsuse perioodi langes nn [[idavedude skandaal]]. 2023. aasta augustis selgus, et transpordiettevõte [[Stark Logistics]], mille üks osanikke oli Kallase abikaasa [[Arvo Hallik]], teeb vedusid marsruudil Eesti – Venemaa. <ref>[https://www.err.ee/1609071995/peaministri-abikaasale-osaliselt-kuuluv-ettevote-jatkab-vedusid-venemaale Aleksander Krjukov. Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale.] ERR 23.08.2023.</ref> Opositsioon süüdistas Kallast, et see ajab äri Venemaal. Käivitati massiline meediarünnak Kallase vastu ja nõuti tema tagasiastumist peaministri ametist. <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840016/urmas-reinsalu-kaja-kallase-silmakirjalikkus-teeb-eestile-habi URMAS REINSALU ⟩ Kaja Kallase silmakirjalikkus teeb Eestile häbi!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840133/mart-helme-erakondade-vahel-kaivad-juba-noupidamised-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma MART HELME ⟩ Erakondade vahel käivad juba nõupidamised. Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840314/juhtkiri-palume-selgitusi-peaminister JUHTKIRI ⟩ Palume selgitusi, peaminister!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://reporter.kanal2.ee/7840844/peaminister-kallas-magab-lahvatanud-skandaalist-olenemata-hasti-ja-tagasi-astuda-ei-kavatse Peaminister Kallas magab lahvatanud skandaalist olenemata hästi ja tagasi astuda ei kavatse.] Reporter 24.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841059/juhtkiri-kallase-aeg-on-labi JUHTKIRI ⟩ Kallase aeg on läbi.] Postimees 24.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841111/analuus-kas-ja-millal-lopeb-kaja-kallase-ametiaeg-eesti-peaministrina-ja-reformierakonna-juhina ANALÜÜS ⟩ Kas ja millal lõpeb Kaja Kallase ametiaeg Eesti peaministrina ja Reformierakonna juhina?] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841155/paevalehed-soovitavad-kaja-kallasel-tagasi-astuda Päevalehed soovitavad Kaja Kallasel tagasi astuda.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841333/keskerakond-alustab-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841374/martin-helme-vajame-erakorralist-istungit-koos-kapo-hinnanguga-kaja-kallase-tegevusele MARTIN HELME ⟩ Vajame erakorralist istungit koos KAPO hinnanguga Kaja Kallase tegevusele.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842049/galerii-reinsalu-isamaa-volikogul-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma Reinsalu Isamaa volikogul: Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841909/riho-terras-eesti-tosiseltvoetavus-on-kallase-tottu-saanud-tohutu-loogi RIHO TERRAS ⟩ Eesti tõsiseltvõetavus on Kallase tõttu saanud tohutu löögi.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842105/isamaa-volikogu-avaldus-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma ISAMAA VOLIKOGU AVALDUS ⟩ Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023. </ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842861/tanel-kiik-nouab-kaja-kallaselt-aru-millistel-tingimustel-laenasite-abikaasale-370-000-eurot Tanel Kiik nõuab Kaja Kallaselt aru: millistel tingimustel laenasite abikaasale 370 000 eurot?] Postimees 28.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7843127/jaak-madison-on-kolm-voimalust-kuidas-panna-kaja-kallas-vastutust-votma JAAK MADISON ⟩ On kolm võimalust, kuidas panna Kaja Kallas vastutust võtma.] Postimees 28.12.2023.</ref> Opositsiooni rünnakuga läksid kaasa [[ERR|Rahvusringhääling]] <ref>[https://www.err.ee/1609076390/postimees-ja-paevaleht-kaja-kallas-astugu-tagasi Postimees ja Päevaleht: Kaja Kallas astugu tagasi.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076693/keskerakond-alustab-riigikogus-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab riigikogus läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076984/kallas-kutsuti-erikomisjoni-ette-nii-presidendi-kantselei-kui-ka-stark-logisticsi-asjus Kallas kutsuti erikomisjoni ette nii presidendi kantselei kui ka Stark Logisticsi asjus.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609077721/reinsalu-isamaa-soovib-kaja-kallase-tagasiastumist Reinsalu: Isamaa soovib Kaja Kallase tagasiastumist.] ERR 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609088447/kallas-ei-osanud-komisjonile-oelda-millal-ta-novariale-laenu-andis Kallas ei osanud komisjonile öelda, millal ta Novariale laenu andis.] ERR 4.09.2023.</ref> ja ka president [[Alar Karis]], kui ütles 4. septembril 2023, et oleks skandaali puhkedes eelistanud peaministri tagasiastumist.<ref>[https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma.] ERR 4.09.2023.</ref> Stark Logisticsi üks klient oli Eesti firma [[AS Metaprint]], mis vaatamata peaministri korduvatele üleskutsetele lõpetada igasugune äritegevus Venemaal, jätkas ikkagi tegevust Venemaal. Valitsus oli keelanud koostöö Venemaaga riigile kuuluvatel ettevõtetel.<ref>[https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia.] ERR 23.08.2023.</ref> Kaja Kallas teatas, et tema abikaasal ei ole Venemaa ettevõtjatest kliente ning et ta ei tegele oma abikaasa ettevõtte äritegevusega ega puutu nende langetatud otsustesse.<ref>[https://www.postimees.ee/7841109/kaja-kallas-ei-nae-endal-abikaasa-skandaaliga-seost Tarvo Madsen. Kaja Kallas ei näe endal abikaasa skandaaliga seost.] Postimees 25.08.2023.</ref> Kaitsepolitseiameti hinnangul Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone ei rikkunud.<ref>[https://www.err.ee/1609077032/kapo-peaministri-abikaasaga-seotud-ettevotted-pole-sanktsioone-rikkunud Kapo: peaministri abikaasaga seotud ettevõtted pole sanktsioone rikkunud.] ERR 25.08.2023.</ref> [[Postimees]] uuris, kas peaministri kolleegid nõudsid 5. oktoobril 2023 Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel Hispaanias Granadas skandaali kohta selgitusi. Kallas teatas, et ei ole midagi küsitud, küll aga tundis ta tugevat toetust. "See on poliitika ja on arusaadav, et opositsioon oma tööd teeb," rääkis peaminister.<ref>[https://www.postimees.ee/7870389/tippkohtumisel-kolleegid-kallase-sonul-idavedude-skandaali-kohta-kriitikat-jaganud-ei-ole Tippkohtumisel kolleegid Kallase sõnul idavedude skandaali kohta kriitikat jaganud ei ole.] Postimees 6.10.2023.</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega oma teisel valitsusajal eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> Kallase kolmas valitsus lahkus ametist 23. juulil 2024, sest Kallas nimetati [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks. ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''12. aprill 2023<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="4" |Opositsioon (41) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''59''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (37)<br> [[Eesti 200]] (14)<br> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (9) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (17)<br>[[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaa]] (8) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |38 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |4 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''20. juuni 2023<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="4" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (37)<br> [[Eesti 200]] (14)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (9) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" | [[EKRE]] (17)<br>[[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaa]] (8)) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''57''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |9 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |17. aprill 2023 |1. aprill 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Madis Timpson]]''' |1. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]'''{{Ref|b|[b]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaalminister]] | rowspan="2" style="background:#E10600; " | |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] |17. aprill 2023 |16. aprill 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |29. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister|Majandus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Tiit Riisalo|'''Tiit Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Mart Võrklaev|'''Mart Võrklaev''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Keskkonnaministeerium]] * {{Märkus|b|[b]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Maaeluministeerium]] == Vaata ka == * [[Kaja Kallase esimene valitsus]] * [[Kaja Kallase teine valitsus]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608941486/loodav-voimuliit-avalikustas-koalitsioonileppe "Loodav võimuliit avalikustas koalitsioonileppe"] ERR, 8. aprill 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120174524/voimuliit-oli-noateral-kaja-kallas-ahvardas-valitsuse-teha-sotsideta "Võimuliit oli noateral: Kaja Kallas ähvardas valitsuse teha sotsideta"] Eesti Ekspress, 19. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2023–2024 |järgnev=[[Kristen Michali valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 3]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] ejwwe86jccc3qs1q6a2cmznto10qym2 7261343 7261339 2026-10-29T09:02:30Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261343 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 53. valitsus | ametis = 2023–2024 | pilt = Kaja Kallas (crop).jpg | algus = 17. aprill 2023 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br>[[Isamaa Erakond|Isamaa]] | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | järgnev = [[Kristen Michali valitsus]] | lõpp = 23. juuli 2024 }} '''Kaja Kallase kolmas valitsus''' oli 53. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 17. aprillil 2023. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Eesti Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsuse moodustas Reformierakonna esimees [[Kaja Kallas]] [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 60 kohta. Kallase kolmanda valitsuse perioodi langes nn [[idavedude skandaal]]. 2023. aasta augustis selgus, et transpordiettevõte [[Stark Logistics]], mille üks osanikke oli Kallase abikaasa [[Arvo Hallik]], teeb vedusid marsruudil Eesti – Venemaa. <ref>[https://www.err.ee/1609071995/peaministri-abikaasale-osaliselt-kuuluv-ettevote-jatkab-vedusid-venemaale Aleksander Krjukov. Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale.] ERR 23.08.2023.</ref> Opositsioon süüdistas Kallast, et see ajab äri Venemaal. Käivitati massiline meediarünnak Kallase vastu ja nõuti tema tagasiastumist peaministri ametist. <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840016/urmas-reinsalu-kaja-kallase-silmakirjalikkus-teeb-eestile-habi URMAS REINSALU ⟩ Kaja Kallase silmakirjalikkus teeb Eestile häbi!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840133/mart-helme-erakondade-vahel-kaivad-juba-noupidamised-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma MART HELME ⟩ Erakondade vahel käivad juba nõupidamised. Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840314/juhtkiri-palume-selgitusi-peaminister JUHTKIRI ⟩ Palume selgitusi, peaminister!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://reporter.kanal2.ee/7840844/peaminister-kallas-magab-lahvatanud-skandaalist-olenemata-hasti-ja-tagasi-astuda-ei-kavatse Peaminister Kallas magab lahvatanud skandaalist olenemata hästi ja tagasi astuda ei kavatse.] Reporter 24.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841059/juhtkiri-kallase-aeg-on-labi JUHTKIRI ⟩ Kallase aeg on läbi.] Postimees 24.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841111/analuus-kas-ja-millal-lopeb-kaja-kallase-ametiaeg-eesti-peaministrina-ja-reformierakonna-juhina ANALÜÜS ⟩ Kas ja millal lõpeb Kaja Kallase ametiaeg Eesti peaministrina ja Reformierakonna juhina?] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841155/paevalehed-soovitavad-kaja-kallasel-tagasi-astuda Päevalehed soovitavad Kaja Kallasel tagasi astuda.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841333/keskerakond-alustab-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841374/martin-helme-vajame-erakorralist-istungit-koos-kapo-hinnanguga-kaja-kallase-tegevusele MARTIN HELME ⟩ Vajame erakorralist istungit koos KAPO hinnanguga Kaja Kallase tegevusele.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842049/galerii-reinsalu-isamaa-volikogul-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma Reinsalu Isamaa volikogul: Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841909/riho-terras-eesti-tosiseltvoetavus-on-kallase-tottu-saanud-tohutu-loogi RIHO TERRAS ⟩ Eesti tõsiseltvõetavus on Kallase tõttu saanud tohutu löögi.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842105/isamaa-volikogu-avaldus-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma ISAMAA VOLIKOGU AVALDUS ⟩ Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023. </ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842861/tanel-kiik-nouab-kaja-kallaselt-aru-millistel-tingimustel-laenasite-abikaasale-370-000-eurot Tanel Kiik nõuab Kaja Kallaselt aru: millistel tingimustel laenasite abikaasale 370 000 eurot?] Postimees 28.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7843127/jaak-madison-on-kolm-voimalust-kuidas-panna-kaja-kallas-vastutust-votma JAAK MADISON ⟩ On kolm võimalust, kuidas panna Kaja Kallas vastutust võtma.] Postimees 28.12.2023.</ref> Opositsiooni rünnakuga läksid kaasa [[ERR|Rahvusringhääling]] <ref>[https://www.err.ee/1609076390/postimees-ja-paevaleht-kaja-kallas-astugu-tagasi Postimees ja Päevaleht: Kaja Kallas astugu tagasi.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076693/keskerakond-alustab-riigikogus-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab riigikogus läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076984/kallas-kutsuti-erikomisjoni-ette-nii-presidendi-kantselei-kui-ka-stark-logisticsi-asjus Kallas kutsuti erikomisjoni ette nii presidendi kantselei kui ka Stark Logisticsi asjus.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609077721/reinsalu-isamaa-soovib-kaja-kallase-tagasiastumist Reinsalu: Isamaa soovib Kaja Kallase tagasiastumist.] ERR 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609088447/kallas-ei-osanud-komisjonile-oelda-millal-ta-novariale-laenu-andis Kallas ei osanud komisjonile öelda, millal ta Novariale laenu andis.] ERR 4.09.2023.</ref> ja ka president [[Alar Karis]], kui ütles 4. septembril 2023, et oleks skandaali puhkedes eelistanud peaministri tagasiastumist.<ref>[https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma.] ERR 4.09.2023.</ref> Stark Logisticsi üks klient oli Eesti firma [[AS Metaprint]], mis vaatamata peaministri korduvatele üleskutsetele lõpetada igasugune äritegevus Venemaal, jätkas ikkagi tegevust Venemaal. Valitsus oli keelanud koostöö Venemaaga riigile kuuluvatel ettevõtetel.<ref>[https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia.] ERR 23.08.2023.</ref> Kaja Kallas teatas, et tema abikaasal ei ole Venemaa ettevõtjatest kliente ning et ta ei tegele oma abikaasa ettevõtte äritegevusega ega puutu nende langetatud otsustesse.<ref>[https://www.postimees.ee/7841109/kaja-kallas-ei-nae-endal-abikaasa-skandaaliga-seost Tarvo Madsen. Kaja Kallas ei näe endal abikaasa skandaaliga seost.] Postimees 25.08.2023.</ref> Kaitsepolitseiameti hinnangul Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone ei rikkunud.<ref>[https://www.err.ee/1609077032/kapo-peaministri-abikaasaga-seotud-ettevotted-pole-sanktsioone-rikkunud Kapo: peaministri abikaasaga seotud ettevõtted pole sanktsioone rikkunud.] ERR 25.08.2023.</ref> [[Postimees]] uuris, kas peaministri kolleegid nõudsid 5. oktoobril 2023 Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel Hispaanias Granadas skandaali kohta selgitusi. Kallas teatas, et ei ole midagi küsitud, küll aga tundis ta tugevat toetust. "See on poliitika ja on arusaadav, et opositsioon oma tööd teeb," rääkis peaminister.<ref>[https://www.postimees.ee/7870389/tippkohtumisel-kolleegid-kallase-sonul-idavedude-skandaali-kohta-kriitikat-jaganud-ei-ole Tippkohtumisel kolleegid Kallase sõnul idavedude skandaali kohta kriitikat jaganud ei ole.] Postimees 6.10.2023.</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega oma teisel valitsusajal eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> Kallase kolmas valitsus lahkus ametist 23. juulil 2024, sest Kallas nimetati [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks. ==Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''12. aprill 2023<br>Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="4" |Opositsioon (41) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (0) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''59''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (37)<br> [[Eesti 200]] (14)<br> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (9) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (17)<br>[[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaa]] (8) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |38 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |4 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="15" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''20. juuni 2023<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (60) ! colspan="4" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="1" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kaja Kallas]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (37)<br> [[Eesti 200]] (14)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (9) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" | [[EKRE]] (17)<br>[[Keskerakond]] (16)<br>[[Isamaa]] (8) | rowspan="5" | - | rowspan="5" | - |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''57''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |9 |- | colspan="15" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |17. aprill 2023 |1. aprill 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Madis Timpson]]''' |1. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]'''{{Ref|b|[b]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaalminister]] | rowspan="2" style="background:#E10600; " | |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] |17. aprill 2023 |16. aprill 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |29. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister|Majandus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Tiit Riisalo|'''Tiit Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Mart Võrklaev|'''Mart Võrklaev''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Keskkonnaministeerium]] * {{Märkus|b|[b]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Maaeluministeerium]] == Vaata ka == * [[Kaja Kallase esimene valitsus]] * [[Kaja Kallase teine valitsus]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608941486/loodav-voimuliit-avalikustas-koalitsioonileppe "Loodav võimuliit avalikustas koalitsioonileppe"] ERR, 8. aprill 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120174524/voimuliit-oli-noateral-kaja-kallas-ahvardas-valitsuse-teha-sotsideta "Võimuliit oli noateral: Kaja Kallas ähvardas valitsuse teha sotsideta"] Eesti Ekspress, 19. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2023–2024 |järgnev=[[Kristen Michali valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 3]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] 8sg54re5n97yo1g0w7sbkzej3vatwoc Eesti erakondade reitingud enne 2027. aasta valimisi 0 650949 7261063 7257963 2026-10-28T15:13:42Z Eluvend 240393 /* Erakonnaeelistused */ 7261063 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- | | | | | | | | | | | | | |- |12.–18. oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''11,8''' |'''14,5''' |'''23,0''' |1,4 |'''17,6''' |'''22,3''' |0 |'''6,9''' |0 |13,2 |- |1.–7.oktoober 2026 |899 |[https://www.err.ee/1610162194/turu-uuringud-keskerakond-tousis-suurima-toetusega-erakonnaks Turu-uuringud] |'''10''' |'''18''' |'''21''' |2 |'''14''' |'''19''' |0 |'''8''' |0 |12 |- |28.september –3.oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''13,6''' |'''14,9''' |'''22,2''' |1,1 |'''15,1''' |'''21,8''' | - |'''7,2''' |0,8 |14,7 |- |21.–27. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''14,2''' |'''19,1''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | - |'''7,7''' |0,9 |14,0 |- |14.–23. september 2026 |1535 |[https://www.err.ee/1610146477/emor-reformierakonna-ja-parempoolsete-toetus-pooras-tousule Kantar Emor] |'''14,5''' |'''13,0''' |'''16,9''' |1,9 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,8''' |– |'''9,6''' |1,1 |16,4 |- |14.–19. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''15,4''' |'''23,0''' |0,9 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA"|'''23,7''' | - |4,4 |0,8 |14,7 |- |7.–13. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,7''' |'''12,5''' | style="background:#D3F2D0" |'''23,3''' |1,6 |'''14,0''' |'''21,6''' | - |'''8,3''' |1,0 |16,3 |- |3.–7. september 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-september-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''16''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |0 |13 |- |31. august – 5. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,3''' |1,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''21,9''' | - |'''7,2''' |0,5 |15,7 |- |24.–29. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''11,8''' |'''20,4''' |1,5 |'''19,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,1''' | - |'''6,7''' |0,3 |15,0 |- |17.–23. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,3''' |'''11,3''' |'''23,6''' |1,5 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | - |'''7,5''' |0,7 |14,8 |- |11.–19. august 2026 |1502 |[https://www.err.ee/1610116069/emor-sotsid-tousid-keskerakonna-kannule Kantar Emor] |'''12,5''' |'''11,5''' |'''19,1''' |2,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA" |'''25,7''' |– |'''6,9''' |1,4 |15,0 |- |10.–15. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,9''' |'''21,2''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''22,3''' | - |'''7,9''' |1,3 |14,6 |- |6.–12. august 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-august-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''9''' |1 |12 |- |3.–9. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,8''' |'''21,5''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''29,9''' | - |4,4 |0,7 |13,6 |- |27. juuli – 2.august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,1''' |'''12,2''' |'''22,7''' |1,4 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |'''5,8''' |0,7 |15,5 |- |20.–26. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''12,9''' |'''23,1''' |1,2 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |'''5,2''' |1,2 |13,3 |- |13.–20. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''17,7''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''6,5''' |1,0 |14,4 |- |6.–16. juuli 2026 |1554 |[https://www.err.ee/1610087119/reformierakond-vordsustas-toetuse-ekre-ja-sotsiaaldemokraatidega Kantar Emor] |'''14,1''' |'''14,2''' |'''20,3''' |1,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,8''' |2,0 |16,0 |- |6.–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |4.–10. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''14,3''' |'''21,9''' |2,0 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''24,4''' | – |'''6,0''' |1,7 |13,7 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] frfdkup5rzzg06kyu793t8kq25rznyp 7261067 7261063 2026-10-28T15:19:01Z Eluvend 240393 /* Erakonnaeelistused */ 7261067 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- | | |Norstat |'''11,2''' |'''13,2''' |'''25,4''' |1,9 |'''16,3''' | | | | | |- |12.–18. oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''11,8''' |'''14,5''' |'''23,0''' |1,4 |'''17,6''' |'''22,3''' |0 |'''6,9''' |0 |13,2 |- |1.–7.oktoober 2026 |899 |[https://www.err.ee/1610162194/turu-uuringud-keskerakond-tousis-suurima-toetusega-erakonnaks Turu-uuringud] |'''10''' |'''18''' |'''21''' |2 |'''14''' |'''19''' |0 |'''8''' |0 |12 |- |28.september –3.oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''13,6''' |'''14,9''' |'''22,2''' |1,1 |'''15,1''' |'''21,8''' | - |'''7,2''' |0,8 |14,7 |- |21.–27. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''14,2''' |'''19,1''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | - |'''7,7''' |0,9 |14,0 |- |14.–23. september 2026 |1535 |[https://www.err.ee/1610146477/emor-reformierakonna-ja-parempoolsete-toetus-pooras-tousule Kantar Emor] |'''14,5''' |'''13,0''' |'''16,9''' |1,9 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,8''' |– |'''9,6''' |1,1 |16,4 |- |14.–19. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''15,4''' |'''23,0''' |0,9 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA"|'''23,7''' | - |4,4 |0,8 |14,7 |- |7.–13. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,7''' |'''12,5''' | style="background:#D3F2D0" |'''23,3''' |1,6 |'''14,0''' |'''21,6''' | - |'''8,3''' |1,0 |16,3 |- |3.–7. september 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-september-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''16''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |0 |13 |- |31. august – 5. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,3''' |1,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''21,9''' | - |'''7,2''' |0,5 |15,7 |- |24.–29. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''11,8''' |'''20,4''' |1,5 |'''19,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,1''' | - |'''6,7''' |0,3 |15,0 |- |17.–23. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,3''' |'''11,3''' |'''23,6''' |1,5 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | - |'''7,5''' |0,7 |14,8 |- |11.–19. august 2026 |1502 |[https://www.err.ee/1610116069/emor-sotsid-tousid-keskerakonna-kannule Kantar Emor] |'''12,5''' |'''11,5''' |'''19,1''' |2,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA" |'''25,7''' |– |'''6,9''' |1,4 |15,0 |- |10.–15. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,9''' |'''21,2''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''22,3''' | - |'''7,9''' |1,3 |14,6 |- |6.–12. august 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-august-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''9''' |1 |12 |- |3.–9. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,8''' |'''21,5''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''29,9''' | - |4,4 |0,7 |13,6 |- |27. juuli – 2.august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,1''' |'''12,2''' |'''22,7''' |1,4 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |'''5,8''' |0,7 |15,5 |- |20.–26. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''12,9''' |'''23,1''' |1,2 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |'''5,2''' |1,2 |13,3 |- |13.–20. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''17,7''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''6,5''' |1,0 |14,4 |- |6.–16. juuli 2026 |1554 |[https://www.err.ee/1610087119/reformierakond-vordsustas-toetuse-ekre-ja-sotsiaaldemokraatidega Kantar Emor] |'''14,1''' |'''14,2''' |'''20,3''' |1,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,8''' |2,0 |16,0 |- |6.–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |4.–10. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''14,3''' |'''21,9''' |2,0 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''24,4''' | – |'''6,0''' |1,7 |13,7 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] gj9bal5ns5buo45a1m7xhpfer396vh9 7261068 7261067 2026-10-28T15:48:15Z Eluvend 240393 /* Erakonnaeelistused */ 7261068 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |18.–25. oktoober 2026 |≥1000 |Norstat |'''11,2''' |'''13,2''' |'''25,4''' |1,9 |'''16,3''' |'''22,4''' |0 |'''5,4''' |0 |13,1 |- |12.–18. oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''11,8''' |'''14,5''' |'''23,0''' |1,4 |'''17,6''' |'''22,3''' |0 |'''6,9''' |0 |13,2 |- |1.–7.oktoober 2026 |899 |[https://www.err.ee/1610162194/turu-uuringud-keskerakond-tousis-suurima-toetusega-erakonnaks Turu-uuringud] |'''10''' |'''18''' |'''21''' |2 |'''14''' |'''19''' |0 |'''8''' |0 |12 |- |28.september –3.oktoober 2026 |≥1000 |[https://rk.kusitlus.com/embed/ Norstat] |'''13,6''' |'''14,9''' |'''22,2''' |1,1 |'''15,1''' |'''21,8''' | - |'''7,2''' |0,8 |14,7 |- |21.–27. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''14,2''' |'''19,1''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | - |'''7,7''' |0,9 |14,0 |- |14.–23. september 2026 |1535 |[https://www.err.ee/1610146477/emor-reformierakonna-ja-parempoolsete-toetus-pooras-tousule Kantar Emor] |'''14,5''' |'''13,0''' |'''16,9''' |1,9 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,8''' |– |'''9,6''' |1,1 |16,4 |- |14.–19. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''15,4''' |'''23,0''' |0,9 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA"|'''23,7''' | - |4,4 |0,8 |14,7 |- |7.–13. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,7''' |'''12,5''' | style="background:#D3F2D0" |'''23,3''' |1,6 |'''14,0''' |'''21,6''' | - |'''8,3''' |1,0 |16,3 |- |3.–7. september 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-september-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''16''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |0 |13 |- |31. august – 5. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,3''' |1,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''21,9''' | - |'''7,2''' |0,5 |15,7 |- |24.–29. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''11,8''' |'''20,4''' |1,5 |'''19,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,1''' | - |'''6,7''' |0,3 |15,0 |- |17.–23. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,3''' |'''11,3''' |'''23,6''' |1,5 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | - |'''7,5''' |0,7 |14,8 |- |11.–19. august 2026 |1502 |[https://www.err.ee/1610116069/emor-sotsid-tousid-keskerakonna-kannule Kantar Emor] |'''12,5''' |'''11,5''' |'''19,1''' |2,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA" |'''25,7''' |– |'''6,9''' |1,4 |15,0 |- |10.–15. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,9''' |'''21,2''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''22,3''' | - |'''7,9''' |1,3 |14,6 |- |6.–12. august 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-august-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''9''' |1 |12 |- |3.–9. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,8''' |'''21,5''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''29,9''' | - |4,4 |0,7 |13,6 |- |27. juuli – 2.august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,1''' |'''12,2''' |'''22,7''' |1,4 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |'''5,8''' |0,7 |15,5 |- |20.–26. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''12,9''' |'''23,1''' |1,2 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |'''5,2''' |1,2 |13,3 |- |13.–20. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''17,7''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''6,5''' |1,0 |14,4 |- |6.–16. juuli 2026 |1554 |[https://www.err.ee/1610087119/reformierakond-vordsustas-toetuse-ekre-ja-sotsiaaldemokraatidega Kantar Emor] |'''14,1''' |'''14,2''' |'''20,3''' |1,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,8''' |2,0 |16,0 |- |6.–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |4.–10. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''14,3''' |'''21,9''' |2,0 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''24,4''' | – |'''6,0''' |1,7 |13,7 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] 5atkirvswdhlg3lxxcmuw40v7f0teqz 2027. aasta Riigikogu valimised 0 650950 7261078 7260096 2026-10-28T16:20:25Z RRJest 170956 loosungid 7261078 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = jah | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | eelmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised | eelimine_aasta = 2023 | lahkuvad_liikmed = XV Riigikogu | valimiste_kuupäev = 7. märts 2027 | järgmised_valimised = 2031. aasta Riigikogu valimised | järgmine_aasta = 2031 | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2023–2027 | pildisuurus = 85px | pilt1 = Kristen Michal in 2024 (cropped).jpg | värv1 = FFE200 | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | juht1 = [[Kristen Michal]] | eelmised_valimised1 = 37 kohta, 31,2% | pilt2 = Martin Helme Cumbre de Madrid 8 de Febrero (3x4 cropped).jpg | värv2 = 0063AF | juht2 = [[Martin Helme]] | partei2 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | eelmised_valimised2 = 17 kohta, 16,1% | ametikoht = Peaminister | enne_valimisi = [[Kristen Michal]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pilt3 = Mihhail Kõlvart Pätsi monumendi avamisel. 2022 (cropped).jpg | värv3 = 007557 | juht3 = [[Mihhail Kõlvart]] | partei3 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | eelmised_valimised3 = 16 kohta, 15,3% | pilt4 = Kristina Kallas KF (cropped).jpg | värv4 = 2F2A95 | juht4 = [[Kristina Kallas]] | partei4 = [[Eesti 200]] | eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,3% | pilt5 = Jonatan Vseviov.jpg | värv5 = E10600 | partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] | eelmised_valimised5 = 9 kohta, 9,3% | kandidaat5 = [[Jonatan Vseviov]] | pilt6 = Leaders’ Retreat (54270740667) (cropped).jpg | värv6 = 009CE2 | juht6 = [[Urmas Reinsalu]] | partei6 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | eelmised_valimised6 = 8 kohta, 8,2% | juht5 = [[Lauri Läänemets]] }} '''2027. aasta Riigikogu valimised''' on [[XVI Riigikogu]] korralised [[valimised]], mis korraldatakse 2027. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2027 {{!}} Valimised Eestis |url=https://www.valimised.ee/et/riigikogu-valimised-2027 |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.valimised.ee}}</ref> Eelhääletus algab esmaspäeval, 1. märtsil. [[Valimispäev]] on pühapäev, 7. märts.<ref name=":1" /> [[Eesti president|Vabariigi President]] peab kuulutama välja valimised vähemalt kolm kuud enne valimispäeva. Pärast valimiste väljakuulutamist jaotab [[Vabariigi Valimiskomisjon]] [[Mandaat|mandaadid]] [[Valimisringkond|valimisringkondade]] vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimistoimingud ja tähtajad – Riigikogu valimine 2027 {{!}} Valimised Eestis |url=https://www.valimised.ee/et/riigikogu-2027/valimistoimingud-ja-tahtajad-riigikogu-valimine-2027 |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.valimised.ee}}</ref> == Kandidaadid == Riigikogu valimistel saab kandideerida hääletamisõiguslik [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanik]], kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks (21. jaanuar 2027. aastal) saanud 21-aastaseks. Kandideerimisõigust ei ole [[Sõjaväelane|tegevväelastel]] ja nendel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud [[Kuritegu|kuriteos]] ja kannavad [[Vangistus|vanglakaristust]]. Valimistel võivad osaleda erakonnad, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 7. detsembriks 2026. aastal ja ka üksikkandidaadid.<ref name=":1" /> == Osalevad erakonnad == === Eelmistel valimistel Riigikokku pääsenud erakonnad === * [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] läheb valimistele peaminister [[Kristen Michal]] juhtimisel. Erakonna seatud eesmärgiks on saada valimistel 20 kohta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-20 |pealkiri=Michal: 20 kohaga riigikogus saab olla poliitikas tegija |url=https://www.err.ee/1610171410/michal-20-kohaga-riigikogus-saab-olla-poliitikas-tegija |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] peaministrikandidaadiks on erakonna esimees [[Martin Helme]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Security check required |url=https://ekre.ee/ |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ekre.ee}}</ref> * [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]] juhib valimistele erakonna esimees [[Mihhail Kõlvart]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://keskerakond.ee/erakonnast/programm/ |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=Keskerakond |keel=et}}</ref> * [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] osalemine valimistel on erakordselt madala toetuse tõttu küsimärgi all. Mitmed erakonna tähtsamad nimed on teatanud, et hoiduvad valimistest, neist osad omakorda on soovitanud parteil üldse loobuda valimistel osalemisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Kallas: Eesti 200 ettevalmistused riigikogu valimistel osalemiseks käivad |url=https://www.err.ee/1610177029/kallas-eesti-200-ettevalmistused-riigikogu-valimistel-osalemiseks-kaivad |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] osaleb valimistel suure tõenäosusega täisnimekirjaga eesmärgiga võita valimised. Sotse esindab valimistel peaministriks pürgiv [[Jonatan Vseviov]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-22 |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] peaministrikandidaadiks on [[Urmas Reinsalu]]. Erakonna platvorm on tugevalt [[Konservatism|konservatiivne]] ja vastandub järeleandmatult [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsusele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esimees – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/esimees-2/ |vaadatud=2026-10-26 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-24 |pealkiri=Isamaa lubab sulgeda kliimaministeeriumi ja luua skandaalide uurimiskomisjoni |url=https://www.err.ee/1610176159/isamaa-lubab-sulgeda-kliimaministeeriumi-ja-luua-skandaalide-uurimiskomisjoni |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Fraktsioonitult Riigikogus esindatud erakonnad === * [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] osalevad valimistel [[Lavly Perling|Lavly Perlingu]] juhtimisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erakond Parempoolsed |url=https://www.parempoolsed.ee/ |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=Erakond Parempoolsed |keel=en-US}}</ref> * [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] otsustas 2026. aasta suve lõpul, et osalevad oma nimekirjaga valmistel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Jane Saluorg {{!}} |kuupäev=2026-09-11 |pealkiri=Riigikogu valimistele pürgivad väikeerakonnad vaevlevad suure kautsjoniga |url=https://www.err.ee/1610135944/riigikogu-valimistele-purgivad-vaikeerakonnad-vaevlevad-suure-kautsjoniga |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Parlamendivälised erakonnad === * [[KOOS Erakond|Erakonnal KOOS]] on olnud raskusi pangakonto loomisega ja seetõttu valimiskautsjoni tasumine ja valimistel osalemine on jäänud ebakinnitatuks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=Erakond Koos on endiselt hädas pangakonto saamisega |url=https://www.err.ee/1610139598/erakond-koos-on-endiselt-hadas-pangakonto-saamisega |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] lubavad minna valimistele vastu kuni 50-liikmelise nimekirjaga. Valimistele eelnenud sügisel kaalusid rohelised ja Eesti 200 liitumist, kuid idee nurjus, kuna ei saanud viimase erakonna toetust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Leetna, Hanneli Rudi {{!}} |kuupäev=2026-10-18 |pealkiri=Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised ei ühine |url=https://www.err.ee/1610169697/eesti-200-ja-eestimaa-rohelised-ei-uhine |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Leetna {{!}} |kuupäev=2026-10-18 |pealkiri=Soosaar: tõenäoliselt ei jäta Eestimaa Rohelised valimisi vahele |url=https://www.err.ee/1610169820/soosaar-toenaoliselt-ei-jata-eestimaa-rohelised-valimisi-vahele |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[Eesti Vasakliit|Vasakliit]] teatas 2026. oktoobris, et osalevad valimistel vasakpoolse platvormiga. Parteid on eelmistest valimistest rahastatud riigieelarvest igaaastaselt 30 000 euro väärtuses. Liikmete sõnul pole neil palju kandidaate ja seetõttu saavad kautsjonid makstud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Valner Väino {{!}} |kuupäev=2026-10-08 |pealkiri=Vasakliit osaleb riigikogu valimistel: võitleme töötajate õiguste eest |url=https://www.err.ee/1610160454/vasakliit-osaleb-riigikogu-valimistel-voitleme-tootajate-oiguste-eest |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakond|Eesti Rahvusliberaalide - Vabaerakonna]] osalemine valimistel otsustatakse juhatuse poolt tõenäoliselt novembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Jane Saluorg {{!}} |kuupäev=2026-09-11 |pealkiri=Riigikogu valimistele pürgivad väikeerakonnad vaevlevad suure kautsjoniga |url=https://www.err.ee/1610135944/riigikogu-valimistele-purgivad-vaikeerakonnad-vaevlevad-suure-kautsjoniga |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Valimisloosungid == {| class="wikitable" |+ !Erakond !Loosung !Teised loosungid |- |[[Eesti Reformierakond]] |[https://reform.ee/riigikogu-valimised-2027/valimisinfo/ Kindel suund on tulevik!] | |} ==Erakondade toetuse arvamusküsitlused== {{pikemalt|Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2023–2027}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.valimised.ee/et Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametlik va] [https://www.valimised.ee/et limiste info] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] 90a18ktc7rp1kgrcip8e4gyccq9ys86 Lukas Rupp 0 658053 7261240 6536218 2026-10-29T00:55:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261240 wikitext text/x-wiki [[File:Lukas rupp.jpg|pisi|Lukas Rupp 2015. aastal [[VfB Stuttgart|VfB Stuttgardi]] särgis]] '''Lukas Peter Rupp''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1991]] [[Heidelberg]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Kreeka kõrgliigaklubis [[Aris FC|Aris]]. Ta alustas klubikarjääri Saksamaa klubis [[Karlsruher SC]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa esiliigas hooajal 2009/10. Aastatel 2011–2014 kuulus ta Saksamaa kõrgliigaklubi [[Mönchengladbachi Borussia]] ridadesse. Hooaja 2011/12 teises pooles oli ta laenul Saksamaa esiliigaklubis [[SC Paderborn]]. 2014. aastal naasis ta Paderborni, kellega sõlmis nüüd püsiva lepingu. Paderborn oli 2014. aastal tõusnud esmakordselt Saksamaa kõrgliigasse. 22. novembril 2014 lõi Rupp mängus [[Dortmundi Borussia]] vastu oma esimese värava Saksamaa kõrgliigas. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2014–2015|2014/15]] lõi Rupp Saksamaa kõrgliigas kokku neli väravat, kuid Paderborn jäi liigas viimaseks ja langes tagasi esiliigasse. Hooajal 2015/16 mängis Rupp Saksamaa kõrgliigaklubis [[VfB Stuttgart]]. Seejärel liitus ta [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheimiga]], kuhu kuulus kuni 2019. aasta lõpuni. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Inglismaa esiliigaklubiga [[Norwich City]].<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/51099209|title=Lukas Rupp: Norwich sign German midfielder from Hoffenheim|work=BBC Sport |date=13 January 2020}}</ref> Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020/21]] mängis ta Norwich Cityga Inglismaa kõrgliigas. 2023. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Arisega.<ref>{{Cite web|url=https://www.sfina.gr/podosfairo/aris/pire-to-5-o-roup-pic/|title=Πήρε το 5 ο Ρουπ! (pic) - Sfina.gr|access-date=2023-07-17|archive-date=2023-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20230130202459/https://www.sfina.gr/podosfairo/aris/pire-to-5-o-roup-pic/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.arisfc.com.gr/index.php/gr/enimerosi/item/5-anakoinoseis/3367-o-lukas-rupp-ston-ari|title=Ο Lukas Rupp στον ΑΡΗ! - Ανακοινώσεις - News|website=www.arisfc.com.gr|archive-url=https://web.archive.org/web/20230330012655/https://www.arisfc.com.gr/index.php/gr/enimerosi/item/5-anakoinoseis/3367-o-lukas-rupp-ston-ari|archive-date=2023-03-30|access-date=2023-07-17|url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Rupp, Lukas}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]] [[kategooria:SC Paderborni mängijad]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] nxxftkfbq0stnew59uxkig4e5ifl8xz Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Bioloogia ja keemia teadusseminar 4 660929 7260958 7256258 2026-10-28T12:24:26Z Andrrohu 239687 7260958 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] # Anni Mäe [[Kasutaja:Anniimäe/Senolüüs]] # Kaia Runthal [[Kasutaja:Kaia.runthal/Mulla elurikkus]] # Alexandra Aava [[Kasutaja:AavaAlexandra/Une inerts]] # Kerolin Lahe [[Kasutaja:Kerolin_Lahe/Himaalaja_jalgleht]] # Teivi Kiik [[Kasutaja:Teivi.Kiik/Mõttekäigu aeglustumine]] # Henri Heinaste [[Kasutaja:HenriHein/Deamidatsioon]] #Antanas Kiltinavičius [[Kasutaja:Antanas_Kiltinavičius/Sambar_hirv]] # Triinu-Liisu Ismael [[Kasutaja:Triinu Ismael/XLD sööde]] # Aleks Andrejev [[Kasutaja:AleksAndrejev/Stepivaraan]] # Thea-Ly Malleus [[Kasutaja:Thea-Ly Malleus/Viroplasm]] # Marta Loo [[Kasutaja:Martaloo/QT45]] # Saskia Tork [[Kasutaja:Saskiatork/Nõmme allikad]] # Lisette Reisi [[Kasutaja:LisetteRe/Fükotsüaniin]] # Oliver Kallassalu [[Kasutaja:OliverKalla/Supervananejad]] # Janelle Taimre [[Kasutaja:Janelletaimre/Kleptoplastia]] # Andreas Rohumäe [[Kasutaja:Andrrohu/Hondurase valge-nahkhiir]] # Lisette Marie Tilk [[Kasutaja:Lisette Mar/Kõdusoomets]] # Rasmus Joann Raadla [[Kasutaja:JoannRaad9000/Inimsööja loomad]] # Anette Kipso [[Kasutaja:Keemik7962/Astaksantiin]] # Martin Kask [[Kasutaja:MartnKask/Seemnepank]] # Eliise Janson [[Kasutaja:Eliise Janson/Püütonlased]] # Kristi-Emilia Adamosn [[Kasutaja:KristiEmiliaA/tuhkur mudelorganismina]] # Rasmus Tiiman [[Kasutaja:Rtiiman/Nokk]] # Ketlin Sults [[Kasutaja:Ketlin.sults/Kummitusmetsad]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] a0rkb3q91tu4a0hoprw0wcl0d9c5z7b Marjinka lahing (2022–2023) 0 663058 7261377 7197520 2026-10-29T10:31:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261377 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{See Artikkel|käimasolevast lahingust|2015. aasta lahingu|Marjinka lahing (2015)}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Marjinka lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 17. märts 2022 | koht = [[Marjinka]], [[Donetski oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = Teadmata | väejuht2 = {{Riigi ikoon|Ukraina}} Oleksandr Starõna<ref name=SI2022>{{cite news|url=https://www.spiegel.de/international/world/starnya-s-mission-the-elite-ukrainian-soldiers-defending-the-donbas-a-54bde7bd-4c37-4bd0-9ae1-05272466cc3d|title=The Elite Ukrainian Soldiers Defending the Donbas|work=Spiegel International|date=10 May 2022 |language=en|last1=Sarovic |first1=Alexander }}</ref><br>{{Riigi ikoon|Ukraina}} Mõkola Davõdenko<ref name=SI2022 /> | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] [[File:Emblem of the Donetsk People's Militia.svg|20px]] [[Donbassi separatistid]] *[[File:SSI of the Sparta Battalion.svg|15px]] [[Sparta pataljon]] *100. brigaad **3. rügement *OBTF Kaskad *5. brigaad<ref name="auto">{{cite web | url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-january-16-2023 | title=Russian Offensive Campaign Assessment, January 16, 2023 }}</ref> [[Fail:Flag of the Russian Ground Forces.svg|20px]] [[Venemaa maaväed]] *[[File:42nd GMRD's insignia.jpg|15px]] [[42. kaardiväe mootorpüsside diviis]]<ref name="auto"/> *[[File:Great emblem of the 150th Motor Rifle Division.svg|15px]] [[150. motolaskurdiviis]]<ref name="auto"/> [[File:Flag of National Guard of the Russian Federation.svg|22px]] [[Venemaa Rahvuskaart]] *[[Fail:Flag_of_the_Chechen_Republic.svg|20px]] [[Kadõrovlased]]<ref name=Chech/> | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] *[[Fail:Ensign_of_the_Ukrainian_Ground_Forces.svg|20px]] [[Ukraina maavägi]] ** [[File:54th Separate Mechanized Brigade SSI (no tab).svg|15px]] [[54. mehhaniseeritud brigaad|54. brigaad]] * [[Ukraina dessantväed]] **[[File:79_ОДШБр_к.svg|15px]] [[79. üksik ründedessantbrigaad|79. brigaad]]<ref>{{cite web | url=https://www.thedefensepost.com/2023/01/24/battle-ukraine-marinka/ | title=Close Combat Marks 'Hellish' Battle at Ukraine's Marinka | date=24 January 2023 }}</ref> [[Fail:Ensign of the National Guard of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina rahvuskaart]] * [[File:AZOV logo.svg|15px]] [[Aasovi brigaad]] * [[File:Emblem of the Donbas Battalion.svg|15px]] [[Donbassi pataljon]] [[Gruusia leegion]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = Teadmata | kaotused2 = Teadmata | kaotused3 = Teadmata | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Marjinka lahing'''<ref>{{cite web|author=Deutsche Welle (www.dw.com) |url=https://www.dw.com/en/russia-ukraine-updates-heavy-fighting-reported-on-the-outskirts-of-donetsk/a-62708764 |title=Russia-Ukraine updates: Heavy fighting reported on the outskirts of Donetsk &#124; News &#124; DW &#124; 04.08.2022 |publisher=DW |date= |access-date=2022-08-08}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.cbsnews.com/news/russia-assault-2-cities-ukraine-donetsk-region-bakhmut-avdiivka/ |title=Russia begins new assault on 2 cities in Ukraine's Donetsk region |publisher=CBS News |date=1927-09-18 |access-date=2022-08-08}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.voanews.com/a/russian-forces-begin-assault-on-two-eastern-ukraine-cities/6689795.html |title=Russia Begins Fresh Assault in Eastern Ukraine |publisher=Voanews.com |date= |access-date=2022-08-08}}</ref> oli [[Marjinka]] linnas toimunud lahing [[Venemaa relvajõud]]ude ja [[Ukraina relvajõud]]ude vahel. Linna pommitamine intensiivistus 17. veebruarist 22. veebruarini 2022, kui Venemaa tunnustas [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]-i iseseisvana, ja lahingud algasid linnas 17. märtsil.<ref name=":1" /> 2022. aasta novembriks oli suur osa linnast hävinud, tsiviilelanikke ei olnud alles ja lahingutest jäi alles vähe hooneid.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> 2015. aasta juunis toimus [[Marjinka lahing (2015)|Marjinkas ühepäevane lahing]], mis oli esimene tõsine konflikt pärast veebruaris [[Minski kokkulepped#Teine Minski kokkulepe|Minski II lepingu]] allkirjastamist, kus Ukraina väed hoidsid tagasi DRV-d ründamast.<ref name="BBC12FEB">{{Cite news |date=12 February 2015 |title=Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 |access-date=12 February 2015}}</ref> ==Eellugu== Marjinka esialgne pommitamine algas 17. veebruaril, kui DRV väed vigastasid abitöötajat.<ref name="auto1">{{Cite web |date=2022-02-18 |title=Ukraine: Shelling Residential Areas Puts Civilians at Risk |url=https://www.hrw.org/news/2022/02/18/ukraine-shelling-residential-areas-puts-civilians-risk |access-date=2022-12-14 |website=Human Rights Watch |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine crisis: Marinka hopes for peace but does not expect miracles |url=https://news.sky.com/story/ukraine-crisis-marinka-hopes-for-peace-but-does-not-expect-miracles-12544742 |access-date=2022-12-14 |website=Sky News |language=en}}</ref>Pommitamine algas umbes kell 9.30 ja lõppes kell 14.30, kokku toimus umbes 20 plahvatust.<ref name="auto1"/> Pommitamised intensiivistusid [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa invasioonile]] eelnenud päevadel, tappes kaks Ukraina sõdurit ja vigastades veel neli.<ref>{{Cite web |last=Cookman |first=Liz |title='They shoot, we hide': Life amid shelling on Ukraine's front line |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/2/20/eastern-ukraine-front-line-civilians-shelling-russia |access-date=2022-12-14 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> ==Lahing== 30.-31. märtsil kustutasid Ukraina päästeteenistused linnas Vene vägede [[Valge fosforiga laskemoon|valge fosforiga laskemoona]] tõttu alguse saanud "kümneid tulekahjusid".<ref name=":1">{{cite web |title=Invaders use phosphorous munitions in Marinka |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3444095-invaders-use-phosphorous-munitions-in-marinka.html |access-date=27 April 2022 |website=ukrinform.net}}</ref> Aprilli keskel, [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingu]] alguses, alustasid Vene ja DRV väed pealetungioperatsioone, alustades mitmeid rünnakuid Marjinkale.<ref>{{Cite news |title=Ukraine Defiant As Russia Launches Massive Offensive In East |url=https://www.rferl.org/a/russia-offensive-donbas-ukraine-zelenskiy/31810386.html |access-date=2022-12-14 |website=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref> 17. aprillil sai Vene vägede linna pommitamise järel kaks inimest surma ja neli vigastada.<ref>{{cite web |title=На Донеччині за день від рук окупантів загинуло двоє мирних мешканців, – Кириленко |url=https://www.rbc.ua/ukr/news/donetskoy-oblasti-den-ruk-okkupantov-pogibli-1650223866.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419202340/https://www.rbc.ua/ukr/news/donetskoy-oblasti-den-ruk-okkupantov-pogibli-1650223866.html |archive-date=19 April 2022 |access-date=2022-04-19 |website=РБК-Украина |language=ru |publication-date=}}</ref> Kaks päeva hiljem, 19. aprillil saavutasid Ukraina väed pärast eelmisel päeval toimunud ebaõnnestunud Venemaa rünnakut Marjinka üle täieliku kontrolli.<ref name=":0">{{cite web |title=Українські військові відновили контроль над Мар'їнкою на Донбасі |url=https://www.rbc.ua/ukr/news/ukrainskie-voennye-vosstanovili-kontrol-marinkoy-1650386590.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419202337/https://www.rbc.ua/ukr/news/ukrainskie-voennye-vosstanovili-kontrol-marinkoy-1650386590.html |archive-date=19 April 2022 |access-date=2022-04-19 |website=РБК-Украина |language=ru |publication-date=}}</ref><ref>{{Cite web |last=Midttun |first=Hans Petter |date=April 18, 2022 |title=Russo-Ukrainian war, day 54: Ukrainian counteroffensive in Kharkiv Oblast, all EU ports closed for Russian ships |url=https://euromaidanpress.com/2022/04/18/ukrainian-counteroffensive-in-kharkiv-oblast-eu-ports-closed-for-russian-ships/ |access-date=December 13, 2022 |website=Euromaidan Press}}</ref> Ukraina väed tõrjusid Venemaa rünnakud linnale 23., 25. ja 26. aprillil.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Russian troops attempt to speed up the offensive in eastern Ukraine – General Staff |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3465674-russian-troops-attempt-to-speed-up-the-offensive-in-eastern-ukraine-general-staff.html |access-date=2022-12-14 |website=www.ukrinform.net |language=en |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211192213/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3465674-russian-troops-attempt-to-speed-up-the-offensive-in-eastern-ukraine-general-staff.html |url-status=dead }}</ref> Pärast [[Mariupoli piiramine|Mariupoli piiramise]] lõppu teatas [[Institute for the Study of War|ISW]] 20. mail, et Vene ja DRV väed suunasid oma jõupingutused ümber Marjinka poole, eraldades pärast Mariupoli piiramise lõppu rohkem vägesid.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 21 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-21 |website=Critical Threats}}</ref> Terve mai jooksul vahetus Lõuna-Marjinka lahingute intensiivistumisel kontroll Ukraina ja Venemaa vahel.<ref>{{Cite news |date=2022-05-21 |title=Dodging shells, mines and spies: On the front with Ukraine's snipers |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/05/21/ukraine-donbas-maryinka-snipers/ |access-date=2022-12-14 |newspaper=Washington Post |language=en}}</ref> Venemaa 25. juunil toimunud edasised rünnakud tõrjus Ukraina tagasi.<ref>{{Cite web |title=Ukraine Army repulses all offensive and assault actions near Pokrovske, New York and Marinka |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3515087-ukraine-army-repulses-all-offensive-and-assault-actions-near-pokrovske-new-york-and-marinka.html |access-date=2022-12-14 |website=www.ukrinform.net |language=en |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211151044/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3515087-ukraine-army-repulses-all-offensive-and-assault-actions-near-pokrovske-new-york-and-marinka.html |url-status=dead }}</ref> [[Venemaa kaitseministeerium]] väitis 3. juulil, et Ukraina [[54. mehhaniseeritud brigaad]] on Marjinkas toimunud kokkupõrgete käigus kaotanud "rohkem kui 60% oma isikkoosseisust ja varustusest", kuigi neid väiteid ei suudetud kontrollida.<ref>{{cite web |date=3 July 2022 |title=Report of the Ministry of Defense of the Russian Federation on the progress of the special military operation on the territory of Ukraine |url=https://liveuamap.com/en/2022/23-may-incendiary-ammunition-used-in-maryinka |work=Telegram}}</ref> Võitlused intensiivistusid juuli lõpust augusti alguseni, alustades Venemaa ebaõnnestunud rünnakuga Marjinkale 11. juulil.<ref>{{Cite web |title=Ukraine's Armed Forces repulse another offensive near Marinka, forcing Russians to flee |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3526831-ukraines-armed-forces-repulse-another-offensive-near-marinka-forcing-russians-to-flee.html |access-date=2022-12-14 |website=www.ukrinform.net |language=en}}</ref> Veel kaks rünnakut toimusid 30. juulil ja 1. augustil, kuid vähese eduga.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian army repulses invaders' attack on Pisky and Avdiyivka in Donetsk Oblast |url=https://news.yahoo.com/ukrainian-army-repulses-invaders-attack-095300193.html |access-date=2022-12-14 |website=news.yahoo.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine's Armed Forces neutralize Russian recon group near Mazanivka, prevent enemy advance towards Marinka |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3541547-ukraines-armed-forces-neutralize-russian-recon-group-near-mazanivka-prevent-enemy-advance-towards-marinka.html |access-date=2022-12-14 |website=www.ukrinform.net |language=en}}</ref> 5. augustil väitsid DRV ja Wagneri väed, et kontrollivad poolt Marjinkast.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 5 |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-5 |website=Critical Threats |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002091746/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-5 |archive-date=2022-10-02 |access-date=2023-10-15 |url-status=dead}}</ref> Vene väed ründasid Marjinkat uuesti 25. augustil, kuid ei saavutanud edu.<ref>{{Cite web |title=Russo-Ukraine War - 25 August 2022 |url=https://www.globalsecurity.org/military/world/war/russo-ukraine-2022-08-25.htm |access-date=2022-12-14 |website=www.globalsecurity.org}}</ref> Terve augusti jooksul saavutasid Vene väed Marjinkas üha suuremaid edusamme.<ref>{{Cite web |title=Enemy advancing toward Marinka and Pisky – Ukraine's General Staff |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3547924-enemy-advancing-toward-marinka-and-pisky-ukraines-general-staff.html |access-date=2022-12-14 |website=www.ukrinform.net |language=en |archive-date=2022-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221214054601/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3547924-enemy-advancing-toward-marinka-and-pisky-ukraines-general-staff.html |url-status=dead }}</ref> ISW teatas, et Marjinka rindejoon jäi kogu septembri jooksul suures osas seisma.<ref>{{cite web |author=Deutsche Welle (www.dw.com) |date= |title=Russia-Ukraine updates: Heavy fighting reported on the outskirts of Donetsk &#124; News &#124; DW &#124; 04.08.2022 |url=https://www.dw.com/en/russia-ukraine-updates-heavy-fighting-reported-on-the-outskirts-of-donetsk/a-62708764 |access-date=2022-08-08 |publisher=DW}}</ref> Oktoobris näitasid geolokatsiooniga kaadrid, et Vene väed olid edasi liikunud ümber maantee C051101 Marjinkast põhja pool.<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 19 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-october-19 |access-date=2023-02-06 |website=Critical Threats}}</ref> Alates novembri algusest hoogustus taas võitlused ja venemeelsed allikad väitsid, et linnas on saavutatud marginaalset edu, kuigi visuaalseid tõendeid ei esitanud.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, November 22. (n.d.). Retrieved December 1, 2022 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-november-22}}</ref> 13. detsembriks kontrollisid Vene-DRV väed 70% Marjinkast, Ukraina väed aga linna läänepoolset poolt alates Družba tänavast.<ref name="auto2">{{Cite web |title=Мар'їнка на 70% окупована росіянами. Українські захисники продовжують утримувати частину міста |url=https://kuma.city/articles/254811/marinka-na-70-okupovana-rosiyanami-ukrainski-zahisniki-prodovzhuyut-utrimuvati-chastinu-mista |access-date=2022-12-14 |website=Кумa.City |language=uk}}</ref> Isehakanud DRV president [[Denis Pušilin]] väitis, et Vene väed võtavad "peagi" kontrolli Marjinka üle.<ref>{{Cite web |title=Donetsk pro-Russian authorities say they will «soon» take control of the town of Marinka |url=https://www.msn.com/en-in/news/world/donetsk-pro-russian-authorities-say-they-will-%C2%ABsoon%C2%BB-take-control-of-the-town-of-marinka/ar-AA15d0OW |access-date=2022-12-14 |website=MSN |language=en-IN}}</ref> [[Donetski oblasti kuberner]] [[Pavlo Kõrõlenko]] teatas 22. detsembril, et Marjinka ja seda ümbritsevad alad on "elamiskõlbmatud" ning "pole säilinud ühtki maja".<ref>{{Cite news |title=«Немає жодного вцілілого будинку» – Кириленко про Мар'їнку, Красногорівку, Авдіївку |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-avdiyivka-obstrily-kyrylenko/32186204.html |access-date=2023-01-09 |website=Радіо Свобода |date=20 December 2022 |language=uk |last1=Свобода |first1=Радіо }}</ref> 24. detsembril väitis Venemaa kaitseministeerium, et on saavutanud edu Marjinkas, kuigi Ukraina väed on linna keskuses sügavalt juurdunud. Ukraina väitis, et tõrjus Vene rünnakud Marjinkas.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-12-27 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=2022-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> 2023. aasta jaanuaris väitsid intervjueeritud Ukraina sõdurid, et võitlus Marjinkas oli "põrgulik" ja suur osa lahingutest toimus 10–20 meetri kaugusel.<ref name=":2">{{Cite web |last=AFP |first=Staff Writer With |date=2023-01-24 |title=Close Combat Marks 'Hellish' Battle at Ukraine's Marinka |url=https://www.thedefensepost.com/2023/01/24/battle-ukraine-marinka/ |access-date=2023-02-01 |website=The Defense Post |language=en-US}}</ref> Kuna suur osa linnast on hävinud, toimuvad võitlused rusude, majapidamisesemete ja keldrites.<ref name=":2" /> Pressikolonel [[Jaroslav Tšepurnõi]] teatas, et [[79. üksik ründedessantbrigaad]] kandis Marjinkas paiknevatest Ukraina üksustest "kõige rohkem kaotusi".<ref name=":2" /> 1. veebruaril väitis Ukraina, et on tekitanud "märkimisväärseid kaotusi" Venemaa rünnakul Marjinka suunas.<ref>{{Cite web |title=Paratroopers repel enemy assault on several positions near Marinka |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3662086-paratroopers-repel-enemy-assault-on-several-positions-near-marinka.html |access-date=2023-02-01 |website=www.ukrinform.net |language=en |archive-date=2023-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230201015657/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3662086-paratroopers-repel-enemy-assault-on-several-positions-near-marinka.html |url-status=dead }}</ref> 8. veebruaril selgitas Vitali Kiselevi endine siseministri asetäitja, et 150. motoriseeritud laskurdiviisi elemendid kindlustavad positsioone Lääne-Marjinka osades.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2023-02-09 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=2022-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> Ukraina kindralstaabi andmetel intensiivistusid kokkupõrked 2. veebruaril kolmeteistkümne kahetunnise lahinguga Marjinkas.<ref>{{Cite web |title=Situation in Donbas difficult, 13 armed conflicts near Marinka Defense Forces |url=https://news.yahoo.com/situation-donbas-difficult-13-armed-102642995.html |access-date=2023-02-14 |website=news.yahoo.com |language=en-US}}</ref> 21. veebruaril löödi Marjinka lähedal veel Vene vägede rünnakuid tagasi.<ref>{{Cite web |title=Paratroopers show how they repelled night assault of occupiers near Marinka |url=https://news.yahoo.com/paratroopers-show-repelled-night-assault-134115704.html |access-date=2023-02-22 |website=news.yahoo.com |language=en-US}}</ref> Briti kaitseministeeriumi analüüs väitis, et Venemaa talvise pealetungi tagajärjed olid Marjinkas ebaselged, hoolimata "oluliste ressursside kulutamisest" saavutati vaid minimaalne edu.<ref name=":5">{{Cite web |last=Kika |first=Thomas |date=2023-04-10 |title=Russia sacrifices resources for "minimal" gains in city with key road: U.K. |url=https://www.newsweek.com/russia-sacrificing-resources-minimal-gains-marinka-1793449 |access-date=2023-04-16 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Vene meedia teatas aprillis, et Venemaa armee tõrjus Ukraina väed tagasi Marjinka lääneservale, kus jätkuvad kokkupõrked.<ref>{{Cite web |title=Positions of Russian troops improved in Ugledar, Maryinka directions — DPR head|url=https://tass.com/defense/1602849|access-date=2023-04-09 |website=tass.com |language=en-US}}</ref> 15. aprillil 2023 avaldas Ukraina kindral [[Oleksandr Tarnavskõi]] video kuuest vangistatud Vene sõdurist Marjinka lähedal.<ref>{{Cite web |title=Tavriia Group of Forces releases video showing Russian prisoners of war captured near Marinka |url=https://news.yahoo.com/tavriia-group-forces-releases-video-151924120.html |access-date=2023-04-16 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> 24. mail ütles [[Ukraina kindralstaap]], et Marjinka jääb sõja ajal käimasolevate kokkupõrgete üheks epitsentriks.<ref>{{cite news|url=https://www.yahoo.com/lifestyle/bakhmut-marinka-remain-epicentre-hostilities-035306427.html|title=Bakhmut and Marinka remain in epicentre of hostilities – General Staff|work=Yahoo! News|date=23 May 2023|access-date=3 June 2023}}</ref> 31. mail teatas Ukrainas sõdivate tšetšeeni [[Kadõrovlased|kadõrovlaste]] vägede juht [[Ramzan Kadõrov]], et tema väed viidi üle Marjinka rindele, sealhulgas "Akhmati" eriüksus ja "Sever-Akhmati" eriotstarbeline rügement.<ref name=Chech>{{cite news|url=https://euromaidanpress.com/2023/06/01/kadyrovs-troops-likely-ordered-to-pick-up-where-wagner-left-off-isw/|work=Euromaidan Press|title=Kadyrov’s troops likely ordered to pick up where Wagner left off – ISW|date=1 June 2023|access-date=3 June 2023}}</ref> Juunis Marjinka rindel viibinud Ukraina sõdurid väitsid, et vene sõdurid ületasid ukrainlasi inimjõu osas 4:1 ja suurtükiväe osas 6:1.<ref name="every-bloc">{{Cite news |last=Gettleman |first=Jeffrey |last2=O’Reilly |first2=Finbarr |date=2023-06-13 |title=Every Block Is Another Battle: Ukraine’s Latest Eastern Stand |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2023/06/13/world/europe/ukraine-russia-war-marinka.html |access-date=2023-06-16 |issn=0362-4331}}</ref> Enamik lahinguid toimus lähedalt ja keldrites.<ref name="every-bloc" /> 14. juulil 2023 teatati, et Ukraina väed vallutasid venelaste käes oleva positsiooni Avdijivka–Donetski liinil Marjinka lähedal asuvates "Zverinetsi" kindlustustes.<ref name="ISW July 14">{{cite web |last1=Bailey |first1=Riley |last2=Hird |first2=Karolina |last3=Mappes |first3=Grace |last4=Wolkov |first4=Nicole |last5=Evans |first5=Angelica |last6=Harward |first6=Christina |last7=Clark |first7=Mason |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 14, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-14-2023 |website=[[Institute for the Study of War]] |access-date=15 July 2023 |archive-date=2023-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230724211139/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-14-2023 |url-status=dead }}</ref> ==Humanitaarmõju== Kogu Marjinka hävis lahingutes.<ref name="auto2"/><ref>{{Cite web |last=ІА «Вчасно» |date=2022-09-01 |title=ВІДЕО. Від міста майже нічого не лишилося: зруйновану Мар'їнку показали з висоти пташиного польоту — ІА «Вчасно» |url=https://vchasnoua.com/donbass/73610-video-vid-mista-maizhe-nichoho-ne-lyshylosia-zruinovanu-marinku-pokazaly-z-vysoty-ptashynoho-polotu |access-date=2023-01-09 |website=vchasnoua.com |language=uk-ua}}</ref><ref name=":5" /> 2022. aasta maiks hävis täielikult Marjinka linnaväljak, osaliselt sulas sealse kiriku kullatud kuppel ja hävis Marjinka kultuurikeskus.<ref>{{Cite news |last=Sarovic |first=Alexander |date=2022-05-10 |title=Staryna's Mission: The Elite Ukrainian Soldiers Defending the Donbas |language=en |work=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/international/world/starnya-s-mission-the-elite-ukrainian-soldiers-defending-the-donbas-a-54bde7bd-4c37-4bd0-9ae1-05272466cc3d |access-date=2022-12-14 |issn=2195-1349}}</ref> Linna algkool, Marjinka kool nr.1 ja lähedal asuv noortekeskus hävisid millalgi enne 15. aprilli 2022, püsti oli vaid üks sein.<ref name=":3">{{Cite web |title="Рускій мір" прийшов до школи у Мар'їнці: фото до та після |url=https://apostrophe.ua/ua/news/politics/regional-policy/2022-12-28/russkij-mir-prishel-v-shkolu-v-marinke-foto-do-i-posle/287144 |access-date=2023-01-09 |website=Апостроф |language=uk}}</ref><ref>{{Cite news |title=Мар'їнка: ситуація в місті, що неподалік Донецька, зараз (фотосвідчення) |url=https://www.radiosvoboda.org/a/foto-viyna-maryinka/31805044.html |access-date=2023-01-09 |website=Радіо Свобода |language=uk |last1=Нужненко |first1=Сергій }}</ref> Politseiülem Artem Stšus väitis, et kõik linna hooned on kannatada saanud.<ref name=":6">{{Cite web |last=Ankel |first=Sophia |title=Before-and-after photos show how Russia's invasion reduced a Ukrainian city to a post-apocalyptic wasteland |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-marinka-photos-before-after-destroyed-putin-russia-war-2023-3 |access-date=2023-04-16 |website=Business Insider |language=en-US}}</ref> 3. novembril 2022 väitis Ukraina, et evakueeris Marjinka tsiviilelanikkonna, kokku umbes 9400 inimest enne sõda.<ref name=":4">{{Cite web |title=Civilians evacuated from Marinka, Donetsk Oblast |url=https://news.yahoo.com/civilians-evacuated-marinka-donetsk-oblast-021220292.html |access-date=2022-12-14 |website=news.yahoo.com |language=en-US}}</ref> Evakueerimistööd tegi Ukraina parameedikute rühmitus White Angels.<ref>{{Cite web |title=Евакуаційні групи "Білих янголів" запрацювали на всій лінії бойових дій Донеччини |url=https://kuma.city/articles/256171/evakuacijni-grupi-bilih-yangoliv-zapracyuvali-na-vsij-linii-bojovih-dij-donechchini |access-date=2023-01-09 |website=Кумa.City |language=uk}}</ref> Seda kinnitas Stšus, kes väitis, et linnas elamine on võimatu.<ref name=":6" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] mvyig3hciyqsg3ezqkwpw7atyxsc8x6 Karvanööbik (perekond) 0 667690 7261087 6889466 2026-10-28T17:58:47Z Svencapoeira 67038 7261087 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karvanööbik | värvus = seened | pilt = Karvanööbik.jpg | pildi_seletus = [[Karvanööbik]] ''Crinipellis scabella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Nööbikulised]] ''Marasmiaceae'' | perekond = '''Karvanööbik''' ''Crinipellis'' }} '''Karvanööbik''' (''Crinipellis'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Crinipellis scabella'' – [[karvanööbik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122470}} [[Kategooria:Nööbikulised]] 2a052j3cwd5tv97luphprxjc31823hl Maksim Katz 0 669427 7261304 7131104 2026-10-29T07:45:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261304 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Максим Кац 2020 crop.jpg|pisi|Maksim Kats (2020)]] '''Maksim Jevgenjevitš Katz''' ([[vene keel]]es '''Максим Евгеньевич Кац'''; eesti keeles ka '''Maksim Kats'''; sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1984]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[poliitik]] ja videoblogija. Venemaa kuulutas ta oktoobris 2022 tagaotsitavaks ja 24. augustil 2023 mõistis Moskva Basmannõi kohus ta tagaselja kaheksaks aastaks vangi. == Elulugu == Seitsmeaastaselt kolis ta koos perega [[Iisrael]]i, kust naasis Venemaale 17-aastaselt. Õppis kolmes Venemaa ülikoolis, kuid jättis need lõpetamata. Venemaale naastes asus äri ajama. Tegi ekskursioone Moskva oblastist Moskvasse, digitaliseeris videolinte ja koordineeris müügiautomaatide paigaldamist.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=I86E8yR8Pv0</ref> Hiljem hakkas professionaalseks pokkerimängijaks, tulles Las Vegase turniiri võitjaks Hold'emi kategoorias pokkeri mitteametlikel maailmameistrivõistlustel. 2007. aastal tuli esimeseks ja ainsaks Venemaa ametlikuks spordipokkeri meistriks.<ref>https://web.archive.org/web/20200616164255/https://echo.msk.ru/programs/razbor_poleta/1299334-echo/</ref> <ref>https://www.mk.ru/editions/daily/article/2007/12/07/66011-chempionat-rossii-po-sportivnomu-pokeru.html</ref> 2016. aastal oli ta kolmeteistkümne venelase seas, kes said Briti valitsuselt Cheveningi stipendiumi. Stipendium võimaldab erinevate valdkondade juhivõimega inimestel läbida magistriõpinguid mõnes Briti ülikoolis. Katz astus [[Glasgow' Ülikool]]i sotsiaal- ja poliitikateaduste teaduskonna magistriõppesse, spetsialiseerudes linnajuhtimisele ja avalikule poliitikale.<ref>https://web.archive.org/web/20180923005903/https://www.pressreader.com/uk/the-scotsman/20171129/282656097771404</ref> 2013. aastal oli ta Moskva linnapeavalimistel [[Aleksei Navalnõi]] valimisstaabi juhataja asetäitja. 2014. aastal käivitas Ukraina sündmuste taustal projekti "Anti-propaganda – uudiste analüüs", mille raames postitas erinevatele Interneti-platvormidele Venemaa televisiooni uudisteteadete analüüsi valeinfo teemal.<ref>{{Netiviide |url=https://www.the-village.ru/city/city/140785-maksim-kats-zapustil-proekt-antipropaganda |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220122152246/https://www.the-village.ru/city/city/140785-maksim-kats-zapustil-proekt-antipropaganda |arhiivimisaeg=2022-01-22 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kuu aega pärast [[Boriss Nemtsov]]i mõrva, pärast seda, kui võimud otsustasid mälestussamba tema surmapaigal likvideerida, aitas ta mälestussamba taastamisele, viies esmalt pärast likvideerimist isiklikult sinna lilli ja seejärel korraldades projekti, mis võimalik tellida lilli mõrvapaigale kõikjalt riigist, et vabatahtlikud paneksid need mälestusmärgi juurde.<ref>https://ovd.info/articles/2019/02/23/istoriya-nemcova-mosta-cvety-napadeniya-zaderzhaniya-i-moroz</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20170301161726/https://www.kp.ru/daily/26360/3242857/</ref> 2016. aasta septembris astus opositsioonierakonda [[Jabloko]].<ref>https://maxkatz.livejournal.com/564530.html</ref> 7. veebruaril 2017 arvati ta erakonnasisese võimuvõitluse tulemusena erakonnast välja.<ref>https://www.ng.ru/politics/2017-02-28/1_6937_mitrohin.html</ref> 13. aprillil 2018 tühistas Jabloko föderaalbüroo tema väljaviskamise otsuse.<ref>https://web.archive.org/web/20180921042036/https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5ad0f0a79a79470e175fa043</ref> 1. detsembril 2018 valiti ta Moskva Looderajooni Jabloko kohaliku filiaali esimeheks.<ref>https://mosyabloko.ru/events/20181203_1</ref> 2019. aastal juhtis Peterburi linnaduuma valimiste ajal Jabloko peakorterit. Valimiste tulemusena sai linnaduumasse 99 erakonna esindajat (varem oli erakonnal Peterburi linnaduumas 0 saadikut).<ref>https://www.yabloko.ru/regnews/Spb/2019/09/16-0</ref> 21. veebruaril 2020 arvati ta "Jabloko" föderaalbüroo otsusega koos viieteistkümne toetajaga taas erakonnast välja süüdistades teda erakonnasiseses opositsioonis.<ref>https://www.rbc.ru/politics/21/02/2020/5e4fe2979a7947e88d35ddb8</ref> 10. augustil 2020 hakkas avaldama oma YouTube'i kanalil videoid Valgevene valimisjärgsetest protestidest. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse saavutas tema YouTube'i kanal veelgi suurema populaarsuse, tellijate arv kasvas 913 000 inimeselt 25. veebruaril 2022 2 miljonini 6. jaanuaril 2024.<ref>https://socialblade.com/youtube/user/maxkatz1/monthly</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse kolis ta Iisraeli. 22. juulil 2022 kuulutas Venemaa justiitsministeerium ta välisagendiks.<ref>https://web.archive.org/web/20220722192111/https://meduza.io/news/2022/07/22/ilyu-yashina-i-maksima-katsa-ob-yavili-inostrannymi-agentami</ref> 29. oktoobril 2022 kandis Venemaa siseministeerium ta föderaalsesse tagaotsitavate nimekirja, kuid artiklit, mille alusel ta tagaotsitavate nimekirja pandi, siseministeeriumi veebisaidil ei olnud.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/5644579</ref> 5. detsembril 2022 määras Horoševski rajoonikohus talle tagaselja trahvi, kuna ta ei olnud märkinud end välisagendiks. See oli esimene kord, kui üksikisik sai sellise trahvi.<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/638dd7539a7947d941d370b0</ref> 23. märtsil 2023 andis Moskva Basmannõi rajoonikohus tagaselja välja tema vahistamiskäsu "Vene armee kohta käivate võltsingute levitamise eest."<ref>https://meduza.io/news/2023/03/23/sud-v-moskve-zaochno-arestoval-maksima-katsa-po-delu-o-feykah-ob-armii</ref> 24. augustil 2023 mõistis Moskva Basmannõi kohus talle tagaselja Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi sõjalist tsensuuri käsitleva artikli 207.3 alusel 8 aasta pikkuse vangistuse üldrežiimiga koloonias koos nelja-aastase veebisaitide haldamise keeluga.<ref>https://www.rfi.fr/ru/%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D1%8F/20230824-%D0%B2-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%B2%D0%B5-%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%82%D0%B8%D0%BA%D0%B0-%D0%BC%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%B8%D0%BC%D0%B0-%D0%BA%D0%B0%D1%86%D0%B0-%D0%B7%D0%B0%D0%BE%D1%87%D0%BD%D0%BE-%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B8%D0%BB%D0%B8-%D0%BD%D0%B0-8-%D0%BB%D0%B5%D1%82-%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D0%B8-%D0%B7%D0%B0-%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B5%D0%BE-%D0%BF%D1%80%D0%BE-%D1%83%D0%B1%D0%B8%D0%B9%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0-%D0%B6%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%B9-%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9-%D0%B1%D1%83%D1%87%D0%B8</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/user/maxkatz1 YouTube kanal] {{JÄRJESTA:Kats, Maksim}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 64pu5s2z2yeb51gksjb8ikexhkwlutb Läänemere loomastik 0 669840 7261245 6888108 2026-10-29T02:55:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261245 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} [[File:BalticSea March2000 NASA-S2000084115409.png|thumb|Läänemeri satelliidifotol 2000. aasta märtsis]] '''Läänemere loomastiku''' all mõistetakse [[Läänemeri|Läänemeres]] elavaid või eluviisilt Läänemerega seotud [[mereloom|loomi]]. Läänemere väikese [[soolsus]]e tõttu elab meres nii merelise kui ka [[Magevee-elustik|mageveelise]] päritoluga organisme. [[HELCOM]]-i 2020. aasta aruandes on Läänemere loomastikku arvatud 2043 liiki [[Selgrootud|selgrootuid]] (sisse pole arvestatud [[Pelaagilised organismid|pelaagilist]] [[loomhõljum]]it), 242 [[Kalad|kala]]liiki, 159 [[Veelind|veelinnuliiki]] ja viis [[Imetajad|imetaja]]liiki (viimaste hulka pole arvatud eksikülalisi).<ref name="helcom" /> == Üldised jooned == Läänemerd peetakse maailma suuruselt teiseks [[Sisemeri|sisemereks]].{{lisa viide}} Võrreldes tüüpilise soolsusega meredega iseloomustab Läänemere loomastikku siinse eraldatuse ja [[Riimvesi|riimveelisuse]] tõttu suhteline liigivaesus. Kuna Läänemeri tekkis pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], siis ei ole mere suhtelise nooruse tõttu [[Geokronoloogiline skaala|geoloogilisel ajaskaalal]] Läänemeres kujunenud ka oma [[endeem]]seid liike. Paljud siinsed liigid elavad pidevas harjumatust soolsusest ja temperatuurist põhjustatud [[stress]]is, mistõttu on kasvult väiksemad, arengult aeglasemad ja nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suur. Merelist päritolu liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres on enamasti korrelatsioonis vee soolsusega. Seetõttu on rohkem liike mere suurema soolsusega lõunaosas<ref name="helcom" />. Kõige liigivaesemateks piirkondadeks on Läänemere keskosa sügavamad alad, idaosas liikide arvukuses kindlat mustrit pole<ref name="loodusveeb" />. Liigirikkaimad piirkonnad Läänemeres on [[Põhjameri|Põhjamerega]] piirnevad [[Kattegat]], [[Suur-Belt]] ja [[Øresund]] (kuni 1791 liiki) ning [[Kieli laht]] (kuni 1000 liiki). Eesti vetest on liigirikkaim Soome laht, mille liigirikkus on võrreldav [[Mecklenburgi laht|Mecklenburgi lahe]] ja [[Arkona meri|Arkona merega]] Läänemere lõunaosas (kuni 800 liiki). Silmatorkavalt liigivaesed (kuni 300 liiki) on [[Lääne-Gotlandi bassein]], [[Liivi laht]], [[Gdański laht]] ja Rootsi ja Eesti vahele jääv Läänemere keskosa, kuni 400 liigiga on [[Põhjalaht]], [[Kvarken]], [[Ahvenameri]] ja [[Ida-Gotlandi bassein]]<ref name="helcom" />. Läänemere elustiku peamine mõjutaja on [[kliima]], kuid järjest enam mõjutab merd ka [[valgla]]s elavate inimeste tegevus. Elustikku on muutnud väärtuslike kalavarude [[ülepüük]], vee [[Eutrofeerumine|eutrofeerumist]] tekitavate toitesoolade ([[väetis]]ejäägid) ning [[Keskkonnaohtlik aine|keskkonnaohtlike ainete]] merrejuhtimine. Praegu on takistatud lõhe looduslik paljunemine (suur osa lõhepüükidest põhineb kasvatatud noorjärkudel) ning tursa ja väärtuslike rannikukalade varu juurdekasv on häiritud. Mereimetajate arvukus on vähenenud väga palju ja nende populatsiooni säilitamiseks on nad kaitse all. Samuti mõjutab ohtlik inimtegevus merelinde. == Kujunemine == [[File:Platichthys solemdali 2.jpg|thumb|Läänemere lest (''Platichthys solemdali'')]] Läänemere loomastik on kujunenud koos mere kujunemisega ja eri liigid lisandunud selle eri ajajärkudel. [[Joldiameri|Joldiamerre]] rännanud liikide järglased on riimveelised ja merelised [[glatsiaalrelikt]]id, hilisemad tulnukad on merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Läänemeres pole mere suhtelise nooruse tõttu oma endeemseid loomaliike<ref name="ents" />, ainsaks hiljuti leitud erandiks on 2018. aastal [[Kudemine|kudemisstrateegia]] erinevuse alusel uueks liigiks eristatud [[läänemere lest]] (''Platichthys solemdali'')<ref>[https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmars.2018.00225/full Platichthys solemdali sp. nov. (Actinopterygii, Pleuronectiformes): A New Flounder Species From the Baltic Sea. - Frontiers in Marine Science, Volume 5 - 2018]</ref>, kes elutseb ainult Läänemeres.<ref>[https://novaator.err.ee/846068/soomlased-kirjeldasid-esimest-ainult-laanemeres-elavat-kalaliiki Soomlased kirjeldasid esimest ainult Läänemeres elavat kalaliiki. - err.ee]</ref> Läänemere elustik täieneb pidevalt uute liikidega. Võrreldes HELCOM-i 2012. aasta Läänemere liikide nimekirjaga on 2020. aasta nimekirja lisatud 145 selgrootute liiki ja kaks [[Kalad|kala]]liiki, [[Linnud|linnuliikidest]] lisati nimekirja 33 [[Pesitsemine|pesitsejat]] ja 69 [[Talvitumine|talvitujat]]<ref name="helcom" />. Uute liikide sisseränne on kiirenenud, sest neid tuuakse väljapoole nende levikupiire laevade [[ballast|ballastveega]]. Uute liikide lisandumine mere [[ökosüsteem]]i on probleemne, sest võib põhjustada suuri ökosüsteemide muutusi. == Liigid == === Selgrootud === [[File:The-Kinematics-of-Swimming-and-Relocation-Jumps-in-Copepod-Nauplii-pone.0047486.s004.ogv|thumb|''[[Temora longicornis]]'']] [[File:Daphnia cucullata 142771045.jpg|thumb|[[Järve kiivrik]] (''Daphnia cucullata'')]] [[File:Macoma balthica (habitus).jpg|thumb|''[[Macoma balthica]]'']] [[File:Vandmaend.jpg|thumb|[[Meririst]]]] {{vaata|Läänemere selgrootute loend}} HELCOM-i 2020. aasta aruandes on Läänemere loomastikku arvatud 2043 liiki selgrootuid (nimestikus puuduvad [[Pelaagilised organismid|pelaagilise]] [[zooplankton]]i liigid ja [[mikrobentos|mikro-]] ning [[meiobentos]]e liigid). Üksnes merelise päritoluga on Läänemere loomastikus [[karikloomad]] (''Scyphozoa'') kahe liigiga, [[kammloomad]] (''Ctenophora'') kuue liigiga<ref>{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9e266e1c-29f4-4cc5-9b27-16638a0cc4ae/content |pealkiri=M. Metsla. Meduuside ja kammloomade levik ning puhangud Läänemeres ning teistes riimveelistes ökosüsteemides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2013 |vaadatud=2024-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240206125128/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9e266e1c-29f4-4cc5-9b27-16638a0cc4ae/content |arhiivimisaeg=2024-02-06 |url-olek=ei tööta}}</ref>, [[siilussid]] (''Kinorhyncha''), [[keraskärssussid]] (''Priapulida'') kahe liigiga ja [[hulkharjasussid]] (''Polychaeta'') 359 liigiga. Ülejäänud rühmad, nagu [[hüdraloomad]] (''Hydrozoa''), [[rõngussid]] (''Annelida''), [[sammalloomad]] (''Bryozoa''), [[limused]] (''Mollusca''), [[lülijalgsed]] (''Arthropoda'') jt on riimvee- või mageveeliigid, kes taluvad ka väiksemat soolsust. Eesti mereala selgrootuid oli 2012. aasta seisuga tuvastatud 22 selgrootute klassist kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad neist olid [[vähilaadsed]] (''Crustacea''), [[keriloomad]] (''Rotatoria'') ja [[putukad]] (''Insecta'') vastavalt 119, 100 ja 63 liigiga<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mereselgrootud Eesti mereselgrootud. - Eesti Entsüklopeedia]</ref>. Eesti vete [[zooplankton]]is domineerivad merelised ja riimveelised [[aerjalalised]]: avamerel on levinumad [[ebahormik]] (''Pseudocalanus elongatus''), [[koodik]] (''Temora longicornis''), [[tavaline tömbik]] (''Acartia bifilosa'') ja [[tiib-ahaskoodik]] (''Eurytemora affinis''), suvel [[vesikirbulised]] (''[[Bosmina coregoni maritima]]'', ''[[Evadne nordmanni]]'' ja perekonna ''[[Podon]]'' liigid) ning [[keriloomad]] ''[[Synchaeta baltica]]'', ''[[Synchaeta monopus]]'' jt. Soome ja Liivi lahes, kus zooplanktoni produktsioon on suurem kui avameres, on ülekaalus riimveelised liigid ''Acartia bifilosa'' ja ''Eurytemora affinis''; lahtede rannavööndis mageveeliigid keriloomad ''[[Keratella quadrata]]'', ''[[Keratella cochlearis]]'' ja vesikirbulistest [[järve kiivrik]] ''[[Daphnia cucullata]]'', ''[[Daphnia cristata]]'', [[suvine hõljursõudik]] (''Mesocyclops leuckarti'') jt. Lahtede süvavees on reliktset aerjalalist ''[[Limnocalanus grimaldii]]''<ref name="ents" />. [[Kõrveraksed|Kõrveraksetest]] on Eesti vetes esindatud vaid mõned [[Hüdraloomad|hüdraloomade]] liigid ja [[karikloomad|karikloomadest]] on tavaline, vahel massiline [[meririst]] (''Aurelia aurita''). 21. sajandil on faunasse tulnukatena lisandunud mitu uut kammloomaliiki, sealhulgas [[ameerika kammloom]] ja ''[[Mertensia ovum]]''. [[Zoobentos|Põhjaloomastik]] on Eesti merealal esindatud 92 taksoniga<ref>G. Martin, K. Torn. Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine. - TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn, 2018</ref>. Ka zoobentose produktsioon on Liivi ja Soome lahes suurem kui avameres. Eesti merevetes domineerivad [[balti lamekarp|balti lamekarbi]] (''Macoma balthica'') kooslused, avameres ja [[Soome laht|Soome lahes]] on ka [[Söödav rannakarp|söödava rannakarbi]] (''Mytilis edulis'') ja [[küürakas harjaslabalane|küüraka harjaslabalase]] (''Pontoporeia femorata'') [[biotsönoos]]e ning Liivi lahes [[tavaline harjaslabalane|tavalise harjaslabalase]] (''Pontoporeia affinis'') ja [[Merikilk|merikilgi]] (''Saduria entomon'') kooslusi<ref name="ents" />. Karpidest esineb Eesti merealal veel [[liiva-uurikkarp]] (''Mya arenaria''), [[südakarp]] (''Cerastoderma sp'') ja [[rändkarp]] (''Dreissena polymorpha''). Mere ökosüsteemides on oluline roll põhjalähedastes veekihtides vabalt liikuvatel [[Lõhkjalalised|lõhkjalalistel]], nagu [[mere kuulmiksaba]] (''Mysis mixta''), [[reliktne kuulmiksaba]] (''Mysis relicta''), [[uuskuulmiksaba]] (''Neomysis integer'') jt<ref name="ents" />. Merevee [[eutrofeerumine]] on põhjustanud põhjaelustiku koosseisu muutusi. Sügavatel aladel oleneb zoobentose seisund vee hapnikusisaldusest: süvavee [[stagnatsioon]]i perioodil hävib ta hapnikupuuduse tõttu, kuid pärast soolase hapnikurikka vee juurdevoolu koloniseeritakse sügavad alad uuesti<ref name="ents" />. === Kalad === {{vaata|Läänemere kalad}} [[File:Sprattus sprattus.jpg|thumb|Euroopa kilu (''Sprattus sprattus''), mille alamliik on ''Sprattus sprattus balticus'']] [[File:Platichthys flesus Vääna-Jõesuu in Estonia.jpg|thumb|Lest (''Platichthys flesus'') Vääna-Jõesuu rannikumeres]] [[File:Räim.JPG|thumb|Püütud räimed]] HELCOM-i 2020. aasta aruandes on Läänemere loomastikku arvatud 242 kalaliiki. Läänemere väike soolsus võimaldab seal elada magevetest pärit kalaliikidel, kuid osa kalastikust moodustavad ka [[Atlandi ookean]]ist pärit liigid. Läänemeres elavad ookeanikalad on sageli väiksemad kui nende [[ookean]]ides elavad liigikaaslased, nii nagu [[räim]] (''Clupea harengus membras'') on [[Atlandi heeringas|heeringa]] (''Clupea harengus'') väikesekasvuline [[alamliik]], ning mõned Läänemeres elavad kalaliigid ei saa mere liiga väikese soolsuse tõttu siin järglasi. Lisaks leidub Läänemeres ka [[Siirdekalad|siirdekalu]], kes rändavad kudema merest mageveekogudesse või vastupidi. Eesti aladel elab Läänemeres 32 liiki merekalu, 10 liiki siirdekalu ja 26 liiki mageveekalu. Merekaladest on arvukaimad ja majanduslikult olulisimad räim ja [[kilu]] (''Sprattus sprattus balticus''). [[Tursk|Tursa]] (''Gadus morhua'') arvukus suureneb ajal, mil Atlandi vee sissevoolu tõttu on soolsus Eesti merevees tavalisest suurem, muul ajal on arvukuselt kolmandal kohal [[lest]] (''Platichthys flesus'') ja [[tuulehaug]] (''Belone belone''), ka [[merisiig]] ja vähemal arvul [[kammeljas]]. Teised tavalised merekalad on [[ogalik]] (võib sigida ka magevees), [[emakala]], [[merihärg]], [[nolgus]], [[väike tobias]] ja [[madunõel]]. Väiksema levikuga on [[pisimudil]], [[must mudil]], [[väike mudil]], [[suurtobias]], [[merivarblane]], [[pullukala]] ja [[merinõel]]. Paljudest neist liikidest toituvad röövkalad. Harvad on [[võikala]], [[nelipoiseluts]], [[suttlimusk]], [[kirju mudil]], [[meripühvel]] ja [[raudkiisk]], eksikülalised Läänemeres on [[anšoovis]], [[mõõkkala]], [[pollak]], [[makrell]], [[soomuslest|soomus-]] ja [[Atlandi merilest|merilest]]<ref name="merekalad" />. Siirdekalade liike elab Eesti merealal 10. [[Anadroomsed kalad]], kes tulevad kudema merest jõkke, on [[sõõrsuud]]est [[merisutt]] ja [[jõesilm]], kaladest [[atlandi tuur]], [[lõhe]], [[vinträim]] (teada varasemast, praegusest puuduvad andmed), [[meriforell]], osa [[Merisiig|merisiia]] asurkonnast ja [[vimb]]. [[Meritint]] võib kudeda nii jões kui jõe läheduses magestunud lahes. Mageveest merre rändaja ([[katadroomsed kalad]]) on Eestis [[angerjas]]. Lisaks päris mere- ja siirdekaladele elavad [[Rannikumeri|rannikumeres]] ka mageveekalad, kuid riimvees sigivad neist siiski vähesed ([[ahvenlased|ahvenlaste]] sugukonna liigid, [[haug]], [[Karplased|karplastest]] [[säinas]] ja [[nurg]])<ref name="merekalad" />. Läänemere olulised püügikalad on räim (kudeaja järgi eristatakse kevad- ja sügisräime, sügisene on vähearvukas), kilu, lest ja tursk, kes on ka levinud ja arvukad kalaliigid. Kilu ja räim kuuluvad mõlemad pelaagiliste kalade hulka ja neid püütakse enamasti [[traal]]idega ja nad moodustavad Eesti kaubanduslikel eesmärkidel püütava kala saagist üle 90%. [[Lõhe]], [[ahven]], [[koha]] ja lest on aga Eestis olulised väikesemahulise kohaliku rannapüügi jaoks.<ref name="loodusveeb" /> === Merelinnud === [[File:Valgepõsk laglede lennuparv.jpg|thumb|[[Valgepõsk-lagle]]de parv [[Puise poolsaar]]el]] [[File:Somateria mollissima male female.jpg|thumb|Isas- ja emashahk]] Läänemerega kui elukeskkonnaga on seotud palju linnuliike, enamuses [[Kurvitsalised|kurvitsaliste]] ja [[Hanelised|haneliste]] seltsidesse kuuluvad linnud. Samuti kulgevad üle Läänemere olulised [[Ränne (zooloogia)|lindude rändeteed]]. Läbirändajatest on eriti arvukad [[aul]], kelle isendite koguhulk rändel võib olla mitu miljonit, samuti [[sinikael-part]], [[valgepõsk-lagle]] ja [[rabahani]], kõiki üle 100 000 isendi<ref name="ents" />. Läänemere linnustikku iseloomustab ookeaniliste linnuliikide täielik puudumine ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Samas kompenseerib mereliikide arvu vähesust [[siseveekogu]]de liikide lisandumine eriti mere kirde- ja põhjaosas, nii et Läänemere linnustikku ei saa ühelgi viisil nimetada liigivaeseks. HELCOM-i 2020. aasta nimestikku on kantud nii pesitsevad merelinnud, kes olid ka eelmises nimestikus, kui ka uue rühmana nimestikku lisatud talvituvad linnuliigid. Merelindudeks loeti seal liigid, kes pesitsesid eelistatult rannikul ja sisemaal vaid erandina, samuti liigid, kes on rannikul arvukamad kui sisemaal, ja lõpuks liigid, kes asustavad tüüpiliselt rannikuga seotud elukeskkondi nagu [[Abajas|abajad]], [[padur|padurad]], [[Luide|luited]] ja [[Skäär|skäärid]].<ref name="helcom" /> Läänemere ala on nimestikus jagatud riikide järgi. Pesitsejate ja talvitujate nimestik on dokumendis eraldi ja liigid neis kattuvad osaliselt. Kokku on nimestikus 159 linnuliiki, kellest 90 on pesitsejad, neist 33 uut. Talvituvad liigid lisati HELCOM-i aruandesse esmakordselt, kuna leiti, et osa nende elutsüklist on merega tugevalt seotud ning seega nad vastavad nimestiku koostamise tingimustele. Talvituvaid linnuliike lisati nimestikku kokku 69.<ref name="helcom" /> Pesitsejate liikide üldarv on suurim Läänemere Eesti vetes – 67 liiki, järgnevad Saksamaa 62 liigiga ja Rootsi 57 liigiga. Taani pesitsejate nimestikust arvati välja vihitaja. Eesti nimestik on lisatud liikide arvult teisel kohal. Talvituvate lindude liikide arvult on esikohal Saksamaa 51 ja 50 liigiga vastavalt Macklenburgi ja Schleswig-Holsteini vetes, järgnevad Poola 35 liigiga ja Soome 34 liigiga. Kõige arvukamalt on pesitsejate nimestikus esindatud [[Hanelised|haneliste]] selts (''Anseriformes'') 24 liigiga, [[Kurvitsalised|kurvitsaliste]] selts (''Charadriiformes'') 39 liigiga ja [[värvulised]] (''Passeriformes'') 14 liigiga.<ref name="helcom" /> Merelindudest pesitsejatest on tuntuim tüüpiline merelind [[hahk]], eriti mere kesk- ja põhjaosas. Ta pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul ning on seetõttu arvukas Soome ja Rootsi ranniku [[skäär]]ides. Eesti vetes pesitseb hahk ainult [[Vaika saared|Vaika]] kaljusaarekestel [[Saaremaa]] lääneranniku lähedal. [[Pütilised|Pütilisi]] (''Podicipediformes'') on pesitsejate hulgas neli liiki, [[Pelikanilised|pelikanilistest]] (''Pelecaniformes'') on oma leviala jõudsalt laiendanud [[kormoran]], kullilistest pesitseb kolm liiki [[merikotkas]], [[kalakotkas]] ja [[roo-loorkull]].<ref name="helcom" /> Talvitujate nimestikus on arvukaimad hanelised 31 liigiga, kurvitsalised 18 liigiga, pütilised nelja liigiga ja Läänemerel üksnes talvituvad [[kaurilised]] (''Gaviiformes'') nelja liigiga. === Mereimetajad === [[Fail:Malusi hülged 03.jpg|pisi|Hallhüljes [[Malusi saared|Malusi saarte]] juures]] Läänemere loomastiku hulka loetakse HELCOM-i nimekirja järgi järgmised imetajad<ref name="helcom" />: * [[Hallhüljes]] (''Halichoerus grypus'') * [[Randal]] (''Phoca vitulina'') * [[Viigerhüljes]] (''Pusa hispida botnica'') * [[Pringel]] (''Phocoena phocoena'') * [[Saarmas]] (''Lutra lutra'') Läänemerre on eksikülalistena sattunud [[vaalalised]] [[laiksilm-delfiin]] (''Tursiops truncatus''), [[küürvaal]] (''Megaptera novaeangliae'') ja [[valgevaal]] (''Delphinapterus leucas'') ning [[valgekoondelfiin]] (''Lagenorhynchus albirostris''). == Võõrliigid Läänemeres == [[File:Muschel mit Seepoken, Usedom.JPG|thumb|[[Tõruvähid|Tõruvähkidega]] kaetud karp [[Usedomi saar|Usedomi saarel]]]] Kalanduses sissetoodud võõrliikide kõrval (nt hävinud asurkonna taastamine, töönduskala toidubaasi rikastamine sissetoodud liikidega) on olemas võõrliikide juhuslik [[bioinvasioon|invasioon]], mis toimub peamiselt [[laevandus]]e vahendusel, laevade [[ballastvesi|ballastvee]] mahutites ja [[laev|laeva korpuse]] pealispinnal. Samuti saavad võõrliigid levida tehislike [[kanal]]ite kaudu või [[Kalakasvandus|kasvandustest]], aga järjest enam ka seoses [[akvaarium]]i- ja muu eluskala kaubandusega. Tänapäeval on seoses laevanduse arenguga (suuremad ja puhtamad ballastveemahutid, kiiremad laevad, uued sadamad) võõrliikide invasioon kiirenenud ja kasvanud.<ref name="hindamine" /> 2022. aastaks oli Läänemeres kokku registreeritud üle 200 võõrliigi, kellest elujõulisi [[asurkond]]i moodustab umbes kolmandik<ref>[https://novaator.err.ee/1608815383/uuring-voorliikide-moju-laanemerele-on-vorreldav-kliimamuutustega Juhan Hellerma. Uuring: võõrliikide mõju Läänemerele on võrreldav kliimamuutustega. - Novaator. err.ee. 9.12.2022]</ref>, 2023. aasta seisuga on teada 223<ref name="kliimamin" />. Ajavahemikus 2016–2021 leiti Läänemerest HELCOM-i andmetel 13 uut tulnukliiki, enamus neist mitmesugused vähiliigid jt selgrootud, kuid ka kaks kalaliiki. Suur osa selle ajavahemiku võõrliikide leide tehti Läänemere lääneosast, aga nii [[hulkharjasuss]] [[ogajas tolmuhari]] (''Laonome xeprovala'') kui ka [[ida-lontmudil]] (''Proterorhinus nasalis'') on leitud Eesti vetes (eelnenud seireperioodil, 2011–2016, leiti 12 uut liiki)<ref>[https://indicators.helcom.fi/indicator/non-indigenous-species/ Non-indigenous species. HELCOM indicators. - HELCOM]</ref>. Läbi aegade on Eesti merevetest leitud vähemalt 32 võõrliiki (mikroorganismide kohta info puudub).<ref name="hindamine" /> Kolmeteistkümnest võõrkalaliigist toodi töönduslike kalavarude rikastamise eesmärgil 1960. ja 1970. aastatel sisse kaheksa liiki ([[gorbuuša]], [[keta]], [[kisutš]], [[vikerforell]], [[Siberi tuur]], [[Vene tuur]], [[sterlet]] ja [[beluuga]]), kuid ükski neist ei moodusta elujõulisi populatsioone sobimatute paljunemistingimuste tõttu. Töönduslikus koguses populatsiooniga liigid on [[hõbekoger]] (Liivi lahes) ja [[ümarmudil]] (Muuga lahes).<ref name="hindamine" /> Planktilised võõrliigid on aerjalaline ''[[Acartia tonsa]]'', vesikirp ''[[Cercopagis pengoi]]'', [[tavaline tõruvähk]] ''Balanus improvisus'' (planktilised on vastsed) ja [[Virgiinia keeritsuss]] ''Marenzelleria neglecta'' (vastsed). Pelaagilised on ka tulnukatest [[kammloomad]] [[ameerika kammloom]] (''Mnemiopsis leidyi'') ja ''[[Mertensia ovum]]''. Bentilistest selgrootutest on võõrliigid ''Balanus improvisus'', [[liiva-uurikkarp]] ''Mya arenaria'', Virgiinia keeritsuss ''Marenzelleria neglecta'', [[rändtigu]] ''Potamopyrgus antipodarum'', [[vööt-kirpvähk]] ''Gammarus tigrinus'', [[garneel]] ''[[Palaemon elegans]]'' ja Põhja-Ameerika päritolu [[Harrise mudakrabi]] ''Rhithropanopeus harrisii''. [[Hiina villkäppkrabi]] ''Eriocheir sinensis'' arvukus on 2010. ja 2011. aastal oluliselt vähenenud.<ref name="hindamine" /> === Võõrliikide seire === 2000. aastatel töötati välja Läänemere bioloogilise reostuse indeks (BPL). Eesti merevesi võib selle määramise metoodika alusel (skaalal nullist neljani: 0 – mõju ei ole; 4 – oluline ja suur mõju) jagada kahte ossa. Liivi ja Soome lahe BPL indeksi väärtus on 3 ning Väinamere ja Läänemere avaosa BPL väärtus on 2. Liivi lahes on mõõdetava mõjuga 12 võõrliiki ja Soome lahes 18 võõrliiki. Võõrliikidest kõige mõjutatavamad piirkonnad on Läänemere idaosa lahed (Soome laht ja Liivi laht) ja [[säärlõugas|säärlõukad]] ([[Kura säärlõugas]] ja [[Visla säärlõugas]]), mille BPL=3. Ülejäänud Läänemere osad on ühe palli võrra paremas seisus.<ref name="hindamine" /> === Meetmed === Kõige olulisem võõrliike käsitlev rahvusvaheline lepe on rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon – BWM (''International Convention for the Control and Management of Ships' Ballast Water and Sediments''). Ballastvee konventsiooni põhieesmärk on vähendada võõrliikide levimist laevade ballastvee mahutite kaudu. Peale laevaomanike ja laeva lipuriikide paneb konventsioon kohustusi ka sadamatele.<ref>H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref> Võõrliikide leviku piiramiseks on laevad hiljemalt 2024. aasta septembrist kohustatud oma ballastvett puhastama. Eesti ühines ballastvete kasutamise rahvusvahelise kokkuleppega 2018. aastal. Kokkuleppe kohaselt tuleb laeva ballastvett puhastada ning selleks peavad laevadel olema puhastusseadmed. Ballastvee käitlemise nõuded kohalduvad kõikidele rahvusvahelisi reise tegevatele laevadele, millel on ballastveemahutid.<ref name="kliimamin" /> Nõude puhul võetakse arvesse konkreetset piirkonda või piirkondi, mille vahel laev liigub. Juhul kui laevad liiguvad ühes merepiirkonnas ja kindlate sadamate vahel, ei pea alati ballastvett puhastama ning laevadele antakse sellekohane vabastus kohaliku fauna hindamise alusel (näiteks kui Tallinna ja Helsingi sadamate lähedasel merealal elutsevad sarnased liigid, mis ei kujuta endast mingit ohtu ei Eesti ega Soome merealadele, siis pole ballastvett vaja puhastada).<ref name="kliimamin" /> == Vaata ka == * [[Läänemere taimestik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="helcom">[https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/12/BSEP174.pdf HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies. - Baltic Marine Environment Protection Commission]</ref> <ref name="ents">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_loomastik Läänemere loomastik. - Eesti Entsüklopeedia]</ref> <ref name="loodusveeb">[https://loodusveeb.ee/et/themes/meri/laanemere-elustik Läänemere elustik. - Loodusveeb]</ref> <ref name="merekalad">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_merekalad Eesti merekalad. - Eesti Entsüklopeedia]</ref> <ref name="hindamine">TÜ Eesti Mereinstituut. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine. Aruanne EL-i merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8-st tulenevate riiklike kohustuste täitmiseks. Tallinn, august 2012</ref> <ref name="kliimamin">[https://kliimaministeerium.ee/uudised/voorliikide-levimisele-ballastveega-pannakse-piir A. Aaslaid. Võõrliikide levimisele ballastveega pannakse piir. - Kliimaministeerium, 24.04.2023]</ref> }} == Kirjandus == *[[Evald Ojaveer|Ojaveer, Evald]]. "Läänemeri. Ökosüsteemid ja elusvarud, nende hindamine ning haldamine". [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], Tallinn 2014. ISBN 978-9985504253 * [[Georg Martin|G. Martin]], [[Kaire Torn|K. Torn]]. "Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine". [[TÜ Eesti Mereinstituut]]. Tallinn, 2018 == Välislingid == * [https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/12/BSEP174.pdf HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies] Baltic Marine Environment Protection Commission * [https://novaator.err.ee/647203/lugeja-kusib-miks-laanemere-elustik-nii-uskumatult-igav-on Lugeja küsib: miks Läänemere elustik nii uskumatult igav on?] ERR, Novaator, 7. detsember 2017 [[Kategooria:Läänemere elustik]] mmryl67ydppm1ce9sini6kuy6d9z9fw Külmutusvagun 0 669963 7261275 6771112 2026-10-29T07:27:34Z Kuriuss 38125 7261275 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Paljassaare sadam 73.jpg|pisi|Külmutusvaguni laadimine [[Paljassaare sadam]]as (1973), foto autor: [[Jaan Künnap]]]] '''Külmutusvagun''' ([[Inglise keel|ingl. k.]] ''reefer boxcar; reefer wagon'') on [[soojusisolatsioon]]iga kinnine [[vagun]], mis on ette nähtud külmutatud toiduainete ([[liha]], [[Kala (toit)|kala]] jms) või külmarežiimil kergriknevate [[kaup]]ade veoks.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordisõnastik |aasta=2021 |isbn=9789916960059}}</ref> Külmutusvagunitega saavutatakse kaupade külmutatuna säilitamiseks vajalikud temperatuurid. Külmutusvagunid jaotatakse lähtuvalt külmutusseadme võimsusest ja tootlikkusest A-, B- ja C-klassi. Välistemperatuuril +30 °C peavad kaupa täis laaditud A-klassi vagunis külmutusseadmed tagama temperatuuri vahemikus +12 kuni 0 °C, B-klassi vagunis vahemikus +12 kuni –10 °C ja C-klassi vagunis +12 kuni – 20 °C.<ref name=":0" /> Külmutusvaguni [[sein]]ad, [[uks]]ed, [[põrand]] ja [[lagi]] sisaldavad termoisolatsioonmaterjali. Vagunid on varustatud autonoomse jõuallika ja [[Külmutusseade|külmutusseadmega]], või saadakse külmutusseadmete käigushoidmiseks [[elektrienergia]]t spetsiaalselt vagunilt, mis varustab elektrienergiaga mitut külmutusvagunit.<ref name=":0" /> Üks Baltikumi suuremaid ja ainulaadsemaid külmutusvaguni depoosid asus kuni 1990. aastate lõpuni Valgas (vt [[Valga depoo]]).{{lisa viide}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Vagunid]] pwflcf7f3dybtw6p32gmpxsjjp051jn Ivangorodi lään 0 671095 7261326 7102146 2026-10-29T08:30:23Z Amherst99 15496 /* */ 7261326 wikitext text/x-wiki [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|Ivangorodi lään (''Ivanogorods lähn'') Ingerimaal]] [[Pilt:Jaanilinna kindlus.jpg|pisi|Lääni keskus, vaade [[Jaanilinna linnus]]ele Narvast]] '''Ivangorodi lään''' ([[rootsi keel]]es ''Ivangorods län'') oli haldusüksus [[Rootsi Ingeri]]s. Ivangorodi lääni kuulusid endise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] Novgorodi [[Šeloni viiendik]]u Petrovskoj pogost ning [[Narva]]st ja [[Ivangorod]]ist ida pool asuv piirkond, kuhu kuulus ka [[Kosemkina kihelkond]] ning [[Narvusi]] ehk Suuri-Narvusi ehk Kosemkina küla.<ref>Kasper Kepsu, [https://core.ac.uk/download/pdf/20125763.pdf Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet], Helsingfors 2014, s. 120</ref> 1646. aastal liideti, kuninganna Kristiina poolt 1646. aasta 1. juulil allakirjutatud resolutsiooniga, seni iseseisev Ivangorod Narvaga. == Ivangorodi asehaldurid == * 1581–1582 [[Arvid Stålarm]], Ivangorodi asehaldur * 1584, [[Hans Eriksson Brinkkalast]], Ivangorodi asehaldur<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. ''Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor''. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://books.google.ee/books?id=qIouAAAAYAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=poll&f=false s. 34]</ref> * 1588–1590 [[Karl Henriksson Horn]] [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva]] ja Ivangorodi asehaldur * 1615–1621 [[Anders Eriksson Hästehufvud]] (1577–1657), 1617. aastast ka Jama ja [[Jama lään]]i asehaldur<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/H%C3%A4stehufvud_nr_132 Anders Eriksson, Slottsloven på Narva 1615. Ståthållare på Ivangorod 1615-11-10, tillika över Jama och dess län 1617. Hästehufvud nr 132], www.adelsvapen.com</ref> * 1626–1629 [[Nils Assersson Mannersköld]], [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva]], Ivangorodi, [[Jama lään|Jama]], [[Koporje lään|Koporje]] asehaldur ja Ingerimaa kuberner<ref>Liisi Taimre, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TaimreLiisi_Rootsi_Vene_TUNA2012_1.pdf Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel], Tuna 1/2012, lk 7</ref> * 1645, Casper Koskull, Ivangorodi asehaldur (rootsi ''ståthållare på Ivangorod'') == Ivangorodi lääni maaülemad == * 1646–1650 Hans Drake (surnud 1653), [[Koporje lään|Koporje]], [[Jama lään|Jama]] ja Ivangorodi lääni ning [[Virumaa]] [[Alutaguse kihelkond#Alutaguse uusajal|Alutaguse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230131114720/https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=17632 Hans Drake, Arméofficer, Landshövding], Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se</ref> [[maaülem]] Narvas * 1651 Hans Hulshorst aadeldatud 1646 ([[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1647 nr 363 all), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maaülem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hulshorst_nr_363 Hans Hulshorst, adlad Hulshorst, Överstelöjtnant 1640. Adlad 1646 (introd. 1647 under nr 363). Slottshauptman på Visborg å Gotland 1646-08-30. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1651. Hulshorst nr 363], www.adelsvapen.com</ref> * 1652 Erik Oxe (1596–1672), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maaülem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Oxe_nr_103#TAB%206 Erik Oxe, Född 1596. Jämte brodern introd. 1625 under nr 73, vilket sedan ändrades till 103. Slottshauptman på Kalmar 1639. Landshövding i Nylands och Tavastehus län 1648. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1652. Avsked 1655-05-05. Död 1672]</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Ivangorods län'' s. 667-671 [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] 28rjdz6i8wxl2stenhhlyrbrfhqq190 Koporje lään 0 671260 7261310 7259076 2026-10-29T07:53:21Z Amherst99 15496 /* */ 7261310 wikitext text/x-wiki [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|Koporje lään (''Capurie lähn'') Ingerimaal]] '''Koporje lään''' ([[rootsi keel]]es ''Koporje län'') oli haldusüksus [[Rootsi Ingeri]]s, [[Ingerimaa kubermang]]us. [[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Ingerimaa pogostid, 1676]][[Pilt:Koporye.gif|pisi|[[Koporje linnus]] 17. sajandil]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel sõlmitud [[Stolbovo rahuleping]]u alusel [[1617]]. aastal, loovutas Moskva tsaaririik Koporje, Orehhovo ja Käkisalmi maakonnad Rootsi kuningriigile, mis kuulusid järgnevalt [[Ingerimaa kubermang]]u ja [[Käkisalmi lään]]ina [[Rootsi Ingeri]] koosseisu. Koporje lään piirnes läänesuunal Ingerimaa kubermangu [[Ivangorodi lään]]i, põhjasuunal [[Soome laht|Soome lahe]], idasuunal [[Nöteborgi lään]]i ja lõunasuunal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] Novgorodi aladega. Koporje lääni [[Vadjamaa]]l ja [[Ingeri|Ingermaa]]l kuulusid<ref>Kasper Kepsu, [https://core.ac.uk/download/pdf/20125763.pdf Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet], Helsingfors 2014, s. 120</ref><ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Koporje län'' s. 677</ref>: * [[Toldoskoj pogost]], kuhu kuulus ka [[Kattila kihelkond]]<ref name=":0">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=39&ocr=true s. 33], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]], * Västra-Kargalskoj pogost ehk [[Kargalsvästra pogost]], kuhu kuulus ka [[Soikkola kihelkond]], * Östra-Kargalskoj pogost ehk Kargalsöstra pogost, kuhu kuulus ka [[Klopitsa kihelkond]]<ref name=":0" /> ja [[Kaprio kihelkond]] ja mõisad Vuissakka jt, * [[Samoskoj pogost]], kuhu kuulusid ka [[Hevaa kihelkond]]<ref name=":0" /> ja [[Serepetta kihelkond|Novabura kihelkond]], * [[Dätelinskoj pogost]], * [[Kipinskoj pogost]] (soome k. Kuippina), * Ratsinskoj/[[Rasinskoj pogost]]<ref>Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, 2020, s. 17</ref>, kuhu kuulus ka [[Unaditsa kihelkond]], kus ka Velkotta (Welkotta) jt. mõisad * [[Grigorovskoj pogost]] (soome k. Leskoj), kus ka [[Ilješi|Ilisia]] (Ilies) jt. mõisad * Däglinskoj/[[Deglinskoj pogost]] (soome k. Tääkkeli<ref>[https://web.archive.org/web/20071027153910/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&ID=6042&TYPE=HTML&LANG=FI Tääkkeli], hiski.genealogia.fi (vaadatud 14.01.2026)</ref>), kuhu kuulus ka [[Spankkova kihelkond|Tääkeli (rootsi k. Deglina)]] ja [[Skuoritsa kihelkond]]<ref name=":0" />, ka Staitza (Staissa), [[Hatsina]] jt. mõisad * [[Esdilitskoj pogost]], * [[Saretskoj pogost]] (soome k. Saaritsa), kuhu kuulus ka [[Kupanitsa kihelkond]], * [[Oseretskoj pogost]] (soome k. Oseritsa), * [[Sdilidskoj pogost]] (soome k. Dillitsä), kuhu kuulus ka [[Koprina kihelkond]], *[[Suidovskoj pogost]] (soome k. Suida), * [[Gräsinsoj pogost]] (soome k. Rääsina), Grigorovskoj pogosti põhjaosas<ref>Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30</ref> * [[Orlinsoj pogost]], Grigorovskoj pogosti edelaosas. Rootsi valitsusaja alguses 1583. aastal jagati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] Novgorodi [[Vadja viiendik]]u alad Ingerimaa ja Vadjamaa foogtkondadeks. Ingeri foogtkonda kuulusid: Kargalskoj, Samoskoj, Kipinskoj, Dätelinskoj pogost ja Vadja foogtkonda: Grigorovskoj, Oseretskoj, Saretskoj, Däglinskoj, Sdilidskoj, Suidovskoj, Orlinsoj, Gräsinsoj pogost<ref> Inkerin pogostit, Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30</ref>. == Koporje asehaldurid == * 1583– [[Svante Stålarm]], [[Koporje linnus]]e ja lääni asehaldur * 1614–1618 Joachim Berendes (1575–1623 Riia), Koporje lääni asehaldur, 1611. aastast Viiburi asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PT20 lk 519]</ref> * 1620–1636 [[Bogislaus von Rosen]], [[Koporje asehaldur|Koporje]] ja [[Jama asehaldur]] * 1626–1629 [[Nils Assersson Mannersköld]], [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva]], [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]], Koporje{{lisa viide}} asehaldur ja Ingerimaa kuberner<ref>Liisi Taimre, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TaimreLiisi_Rootsi_Vene_TUNA2012_1.pdf Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel], Tuna 1/2012, lk 7</ref> == Koporje lääni maavanemad == * 1646–1650 Hans Drake (surnud 1653), Koporje, [[Jama lään|Jama]] ja [[Ivangorodi lään]]i ning Virumaa [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230131114720/https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=17632 Hans Drake, Arméofficer, Landshövding], Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se</ref> [[maavanem]] Narvas * 1651 Hans Hulshorst aadeldatud 1646 ([[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1647 nr 363 all), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maavanem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hulshorst_nr_363 Hans Hulshorst, adlad Hulshorst, Överstelöjtnant 1640. Adlad 1646 (introd. 1647 under nr 363). Slottshauptman på Visborg å Gotland 1646-08-30. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1651. Hulshorst nr 363], www.adelsvapen.com</ref> * 1652 Erik Oxe (1596–1672), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maavanem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Oxe_nr_103#TAB%206 Erik Oxe, Född 1596. Jämte brodern introd. 1625 under nr 73, vilket sedan ändrades till 103. Slottshauptman på Kalmar 1639. Landshövding i Nylands och Tavastehus län 1648. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1652. Avsked 1655-05-05. Död 1672]</ref> [[1710]]. aastal nimetati Põhjasõjas vallutatud [[Ingerimaa kubermang]] ümber rajatud Peterburi linna järgi [[Peterburi kubermang]]uks. [[1719]]. aastal tsaar [[Peeter I]] korraldusel läbi viidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati [[Peterburi kuberneride loend|kubernerid]] ning [[Peterburi kubermang]] moodustati 11 provintsist ja 39 linnast: [[Kotlin]]i saar [[Kroonlinn]]aga, [[Schlüsselburg]], [[Koporje maakond|Koporje]] ja [[Jamburgi maakond]] kuulusid kubermangu [[Peterburi provints]]i. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Koporje län'' s. 676-682 *Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30 [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] ori6agij03ooebeegge0n8x27pwauw6 7261323 7261310 2026-10-29T08:26:56Z Amherst99 15496 /* Koporje lääni maavanemad */ 7261323 wikitext text/x-wiki [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|Koporje lään (''Capurie lähn'') Ingerimaal]] '''Koporje lään''' ([[rootsi keel]]es ''Koporje län'') oli haldusüksus [[Rootsi Ingeri]]s, [[Ingerimaa kubermang]]us. [[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Ingerimaa pogostid, 1676]][[Pilt:Koporye.gif|pisi|[[Koporje linnus]] 17. sajandil]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel sõlmitud [[Stolbovo rahuleping]]u alusel [[1617]]. aastal, loovutas Moskva tsaaririik Koporje, Orehhovo ja Käkisalmi maakonnad Rootsi kuningriigile, mis kuulusid järgnevalt [[Ingerimaa kubermang]]u ja [[Käkisalmi lään]]ina [[Rootsi Ingeri]] koosseisu. Koporje lään piirnes läänesuunal Ingerimaa kubermangu [[Ivangorodi lään]]i, põhjasuunal [[Soome laht|Soome lahe]], idasuunal [[Nöteborgi lään]]i ja lõunasuunal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] Novgorodi aladega. Koporje lääni [[Vadjamaa]]l ja [[Ingeri|Ingermaa]]l kuulusid<ref>Kasper Kepsu, [https://core.ac.uk/download/pdf/20125763.pdf Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet], Helsingfors 2014, s. 120</ref><ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Koporje län'' s. 677</ref>: * [[Toldoskoj pogost]], kuhu kuulus ka [[Kattila kihelkond]]<ref name=":0">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=39&ocr=true s. 33], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]], * Västra-Kargalskoj pogost ehk [[Kargalsvästra pogost]], kuhu kuulus ka [[Soikkola kihelkond]], * Östra-Kargalskoj pogost ehk Kargalsöstra pogost, kuhu kuulus ka [[Klopitsa kihelkond]]<ref name=":0" /> ja [[Kaprio kihelkond]] ja mõisad Vuissakka jt, * [[Samoskoj pogost]], kuhu kuulusid ka [[Hevaa kihelkond]]<ref name=":0" /> ja [[Serepetta kihelkond|Novabura kihelkond]], * [[Dätelinskoj pogost]], * [[Kipinskoj pogost]] (soome k. Kuippina), * Ratsinskoj/[[Rasinskoj pogost]]<ref>Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, 2020, s. 17</ref>, kuhu kuulus ka [[Unaditsa kihelkond]], kus ka Velkotta (Welkotta) jt. mõisad * [[Grigorovskoj pogost]] (soome k. Leskoj), kus ka [[Ilješi|Ilisia]] (Ilies) jt. mõisad * Däglinskoj/[[Deglinskoj pogost]] (soome k. Tääkkeli<ref>[https://web.archive.org/web/20071027153910/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&ID=6042&TYPE=HTML&LANG=FI Tääkkeli], hiski.genealogia.fi (vaadatud 14.01.2026)</ref>), kuhu kuulus ka [[Spankkova kihelkond|Tääkeli (rootsi k. Deglina)]] ja [[Skuoritsa kihelkond]]<ref name=":0" />, ka Staitza (Staissa), [[Hatsina]] jt. mõisad * [[Esdilitskoj pogost]], * [[Saretskoj pogost]] (soome k. Saaritsa), kuhu kuulus ka [[Kupanitsa kihelkond]], * [[Oseretskoj pogost]] (soome k. Oseritsa), * [[Sdilidskoj pogost]] (soome k. Dillitsä), kuhu kuulus ka [[Koprina kihelkond]], *[[Suidovskoj pogost]] (soome k. Suida), * [[Gräsinsoj pogost]] (soome k. Rääsina), Grigorovskoj pogosti põhjaosas<ref>Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30</ref> * [[Orlinsoj pogost]], Grigorovskoj pogosti edelaosas. Rootsi valitsusaja alguses 1583. aastal jagati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] Novgorodi [[Vadja viiendik]]u alad Ingerimaa ja Vadjamaa foogtkondadeks. Ingeri foogtkonda kuulusid: Kargalskoj, Samoskoj, Kipinskoj, Dätelinskoj pogost ja Vadja foogtkonda: Grigorovskoj, Oseretskoj, Saretskoj, Däglinskoj, Sdilidskoj, Suidovskoj, Orlinsoj, Gräsinsoj pogost<ref> Inkerin pogostit, Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30</ref>. == Koporje asehaldurid == * 1583– [[Svante Stålarm]], [[Koporje linnus]]e ja lääni asehaldur * 1614–1618 Joachim Berendes (1575–1623 Riia), Koporje lääni asehaldur, 1611. aastast Viiburi asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PT20 lk 519]</ref> * 1620–1636 [[Bogislaus von Rosen]], [[Koporje asehaldur|Koporje]] ja [[Jama asehaldur]] * 1626–1629 [[Nils Assersson Mannersköld]], [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva]], [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]], Koporje{{lisa viide}} asehaldur ja Ingerimaa kuberner<ref>Liisi Taimre, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TaimreLiisi_Rootsi_Vene_TUNA2012_1.pdf Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel], Tuna 1/2012, lk 7</ref> == Koporje lääni maavanemad == * 1646–1650 Hans Drake (surnud 1653), Koporje, [[Jama lään|Jama]] ja [[Ivangorodi lään]]i ning Virumaa [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230131114720/https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=17632 Hans Drake, Arméofficer, Landshövding], Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se</ref> [[maavanem]] Narvas * 1651 Hans Hulshorst aadeldatud 1646 ([[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1647 nr 363 all), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maavanem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hulshorst_nr_363 Hans Hulshorst, adlad Hulshorst, Överstelöjtnant 1640. Adlad 1646 (introd. 1647 under nr 363). Slottshauptman på Visborg å Gotland 1646-08-30. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1651. Hulshorst nr 363], www.adelsvapen.com</ref> * 1652 Erik Oxe (1596–1672), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maavanem<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Oxe_nr_103#TAB%206 Erik Oxe, Född 1596. Jämte brodern introd. 1625 under nr 73, vilket sedan ändrades till 103. Slottshauptman på Kalmar 1639. Landshövding i Nylands och Tavastehus län 1648. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1652. Avsked 1655-05-05. Död 1672]</ref> [[1710]]. aastal nimetati Põhjasõjas vallutatud [[Ingerimaa kubermang]] ümber rajatud Peterburi linna järgi [[Peterburi kubermang]]uks. [[1719]]. aastal tsaar [[Peeter I]] korraldusel läbi viidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati [[Peterburi kuberneride loend|kubernerid]] ning [[Peterburi kubermang]] moodustati 11 provintsist ja 39 linnast: [[Kotlin]]i saar [[Kroonlinn]]aga, [[Schlüsselburg]], [[Koporje maakond|Koporje]] ja [[Jamburgi maakond]] kuulusid kubermangu [[Peterburi provints]]i. ==Vaata ka== *[[Koporje linnus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Koporje län'' s. 676-682 *Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30 [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] e68tbedc2lcfxslqwkrk9as3z4fc6tk Peter Friedrich von Meyer 0 671372 7261137 7260160 2026-10-28T19:54:53Z Kuriuss 38125 7261137 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович'' ja ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantidega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 4h9hy9g92qkqvox8jvybz96ypyrb5hb 7261186 7261137 2026-10-28T22:39:53Z Kapa1964 208720 7261186 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович'' ja ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantidega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 6roxikd4grd0jf1xt29u0x11hp2n8d6 7261187 7261186 2026-10-28T22:41:57Z Kapa1964 208720 7261187 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович'' ja ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantidega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] d9vy6kut2m8o8pbqo38js7nfexenxth 7261222 7261187 2026-10-28T23:44:37Z Kapa1964 208720 7261222 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – pärast 1816; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер, фон'', ka ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi kavaler (20.05.1808). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] jeeyv6qfnrzabuv4cgoa1y667cxiwrr 7261226 7261222 2026-10-28T23:48:19Z Kapa1964 208720 7261226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – pärast 1816; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер, фон'', ka ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>; [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi kavaler (20.05.1808). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 7i498ynega5blvr5622zv1h8hxkz5ki 7261227 7261226 2026-10-28T23:50:45Z Kapa1964 208720 7261227 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, porutšik (1785–1787); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – pärast 1816; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер, фон'', ka ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>; [[Püha Georgi orden|Püha Georgi ordeni 4. klassi]] kavaler (20.05.1808). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] b41hbvff64mzg13vb3ogiej3ksmh5o3 7261229 7261227 2026-10-28T23:56:41Z Kapa1964 208720 7261229 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, teenistuses alates 1779, porutšik (1785–1789); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1796).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – pärast 1816; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер, фон'', ka ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>; [[Püha Georgi orden|Püha Georgi ordeni 4. klassi]] kavaler (20.05.1808). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] o890df3amf9kexwjyzhiwtzy9b18squ 7261230 7261229 2026-10-28T23:57:41Z Kapa1964 208720 7261230 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782; [[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (juuli 1753, Kiviloo – veebruar 1788, Võduvere). *Sophia Helena von Meyer (august 1755, Kiviloo – enne 1798, [[Inju mõis|Inju]]) – ⚭ (19. detsember 1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] oma esimese nõo leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830); abielust sündisid kolm poega ja tütar. *Anna Elisabeth von Meyer (oktoober 1757, Kiviloo – ?). *Ewa Charlotte von Meyer (detsember 1763, Kiviloo – 15. juuni 1827, Tallinn) – ⚭ (10. juuli 1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga, lahutatud; abielust sündisid kaks tütart ja poeg. *[[Carl Adolph von Meyer]] (25. märts 1767, Kiviloo – pärast 1797) – Vene sõjaväelane, teenistuses alates 1779, porutšik (1785–1789); [[:ru:Казанский 9-й драгунский полк|Kaasani kürassiiride rügemendi]] [[rittmeister]] (1789–1795); [[:ru:Санкт-Петербургский драгунский полк|Peterburi tragunirügemendi]] kapten (1795–1797).<ref name="Kaasani rügement"/><ref name="Peterburi rügement"/> ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga; abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?). *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (4. november 1768, Kiviloo – pärast 1802) – Vene sõjaväelane (major); ⚭ (19. detsember 1791) Charlotte Helene Euphrosine von Smitteniga (1775–1855), lahutatud; abielust sündis tütar Anna Charlotta Euphrosina (26. detsember 1793, [[Kadrina kihelkond]]). *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Kiviloo – pärast 1816; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер, фон'', ka ''Василий Петрович Мейер'') – Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett (alates 28.02.1786)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>; [[Püha Georgi orden|Püha Georgi ordeni 4. klassi]] kavaler (20.05.1808). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Kaasani rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Kaasani kürassiiride rügemendi nimekiri, skann nr 8118. Kirje nr 455: ротмистр Мейер, Карл; astus rügementi 1789. aastal ja viidi 1795. aastal rügemendist üle.</ref> <ref name="Peterburi rügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''. Peterburi tragunirügemendi nimekiri, skann nr 9002. Kirje nr 686: капитан Мейер, Карл; astus rügementi 1795. aastal ning oli rügemendi nimekirjas 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816."> [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 741yt3iyh2r91c166p8irjw6lld7hy3 Jama lään 0 674981 7261325 7115715 2026-10-29T08:29:00Z Amherst99 15496 /* */ 7261325 wikitext text/x-wiki [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|Jama lään (''Jamo lähn'') Ingerimaal]] '''Jama lään''' ([[rootsi keel]]es ''Jama län'') oli haldusüksus [[Rootsi Ingeri]]s. [[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Opolje, Vrudskoj pogostid 1676]] [[Ingeri kubermang]]u Jama lään piirnes läänesuunal [[Ivangorodi lään]]i, kirdesuunal [[Koporje lään]]i, idasuunal [[Nöteborgi lään]]iga. Rootsi Ingeri Jama lääni keskuseks oli Jama ja [[Jamburgi kindlus|Jama linnus]]. Jama lääni kuulusid: *[[Jamburgi kindlus|Jama linnus]] * [[Opolje pogost]], koos [[Kingissepp|Jamaga]], kuhu kuulus ka [[Novasolkka kihelkond]], * [[Jastrebinskoj pogost]] ja [[kabel]] [[Poritsa]]s * [[Vrudskoj pogost]], kuhu kuulus ka [[Moloskovitsa kihelkond]]<ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Jama län'' s. 672</ref><ref>Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30</ref>. == Jama asehaldurid == *1615, Detleff von Tiesenhausen (1548–1635), Jama asehaldur<ref>Tiesenhausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=414 seite 397]</ref> * 1617–1621, [[Anders Eriksson Hästehufvud]], Jama ja Jama lääni asehaldur<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/H%C3%A4stehufvud_nr_132 Anders Eriksson, Slottsloven på Narva 1615. Ståthållare på Ivangorod 1615-11-10, tillika över Jama och dess län 1617. Hästehufvud nr 132], www.adelsvapen.com</ref> * 1620–1636 [[Bogislaus von Rosen]], [[Koporje asehaldur|Koporje]] ja [[Jama asehaldur]] * 1626–1629 [[Nils Assersson Mannersköld]], [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva]], [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], Jama, [[Koporje lään|Koporje]]{{lisa viide}} asehaldur ja Ingerimaa kuberner<ref>Liisi Taimre, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TaimreLiisi_Rootsi_Vene_TUNA2012_1.pdf Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel], Tuna 1/2012, lk 7</ref> == Jama lääni maaisandad == * 1646–1650 Hans Drake (surnud 1653), [[Koporje lään|Koporje]], Jama ja [[Ivangorodi lään]]i ning [[Virumaa]] [[Alutaguse kihelkond#Alutaguse uusajal|Alutaguse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230131114720/https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=17632 Hans Drake, Arméofficer, Landshövding], Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se</ref> [[maaisand]] Narvas == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Jama län'' s. 672-676 *Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 30 [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] dd03w83e53cf2lzpu9hzmcua5vtrcdy Kristen Michali valitsus 0 678563 7261333 7259982 2026-10-29T08:42:50Z AstroTasku 123864 /* Valitsuse moodustamine */ 7261333 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 54. valitsus | ametis = Ametis | pilt = | algus = 23. juuli 2024 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (kuni 11. märtsini 2025) | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br/>[[Isamaa Erakond|Isamaa]]<br/>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (alates 11. märtsist 2025) | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah }} '''Kristen Michali valitsus''' on 54. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 23. juulil 2024. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti 200]]. Kuni 11. märtsini 2025 kuulus valitsusse ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=Sotsid visati valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1609628483/sotsid-visati-valitsusest-valja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valitsuse moodustas Reformierakonna juhatuse liige [[Kristen Michal]] peaminister [[Kaja Kallas]]e tagasiastumise järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 52 kohta (37 saadikut Reformierakonna fraktsioonist, 13 saadikut Eesti 200 fraktsioonist ja 2 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, kes on Reformierakonna liikmed). 10. augustil 2026 teatati, et [[Kalev Stoicescu]] lahkub Eesti 200-st ja [[Meelis Kiili]] lahkub Reformierakonnast, millega võimuliidule jääb Riigikogus 50 häält ehk vähemus.<ref>[https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse "Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse"] ERR, 10. august 2026</ref> == Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. juuli 2024<br>Peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (66) ! colspan="5" |Opositsioon (32) ! colspan="1" |Toetajad (2) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''64''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (39)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br> [[Eesti 200]] (13) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (11)<br>[[Isamaa]] (9)<br> [[Keskerakond]] (7)<br>[[ERK]] (3)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Leo Kunnas]] | rowspan="5" | [[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]] | rowspan="5" | [[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |10 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''10. oktoober 2026<br>Umbusalduse avaldamine Vabariigi Valitsusele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="6" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="2" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (38)<br> [[Eesti 200]] (12) | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#FA6100;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Isamaa]] (11)<br>[[Keskerakond]] (10)<br>[[EKRE]] (9)<br>[[Parempoolsed]] (1)<br>[[ERK]] (1)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Varro Vooglaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | <br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br>[[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]]<br>[[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |0 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" style="background:#ADADAD;" |'''62''' |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiits- ja Digiministeerium]]''' |- |[[Eesti justiits- ja digiminister|Justiits- ja digiminister]] | style="background:#2F2A95; " | |'''[[Liisa Pakosta|Liisa-Ly Pakosta]]''' |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Martin Herem]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]''' |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Yoko Alender |'''Yoko Alender''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti kliimaminister|Energeetika- ja keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt |'''Andres Sutt''']] |25. märts 2025 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Erkki Keldo]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Vladimir Svet|'''Vladimir Svet''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |[[Kuldar Leis|'''Kuldar Leis''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja tööstusminister|Majandus- ja tööstusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Erkki Keldo|'''Erkki Keldo''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Liina Vahtras]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2"|[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Hendrik Johannes Terras |'''Hendrik Johannes Terras''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Igor Taro|'''Igor Taro''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Karmen Joller|'''Karmen Joller''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://valitsus.ee/koalitsioonilepe-2024-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2024–2027 (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200)] *[https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond, Eesti 200)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2024– |järgnev=–}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Michali esimene]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] tswytwj2u7txeixx2ap32rdjf1yym94 7261334 7261333 2026-10-29T08:43:19Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261334 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 54. valitsus | ametis = Ametis | pilt = | algus = 23. juuli 2024 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (kuni 11. märtsini 2025) | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br/>[[Isamaa Erakond|Isamaa]]<br/>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (alates 11. märtsist 2025) | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah }} '''Kristen Michali valitsus''' on 54. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 23. juulil 2024. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti 200]]. Kuni 11. märtsini 2025 kuulus valitsusse ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=Sotsid visati valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1609628483/sotsid-visati-valitsusest-valja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valitsuse moodustas Reformierakonna juhatuse liige [[Kristen Michal]] peaminister [[Kaja Kallas]]e tagasiastumise järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 52 kohta (37 saadikut Reformierakonna fraktsioonist, 13 saadikut Eesti 200 fraktsioonist ja 2 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, kes on Reformierakonna liikmed). 10. augustil 2026 teatati, et [[Kalev Stoicescu]] lahkub Eesti 200-st ja [[Meelis Kiili]] lahkub Reformierakonnast, millega võimuliidule jääb Riigikogus 50 häält ehk vähemus.<ref>[https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse "Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse"] ERR, 10. august 2026</ref> == Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. juuli 2024<br>Peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (66) ! colspan="5" |Opositsioon (32) ! colspan="1" |Toetajad (2) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''64''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (39)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br> [[Eesti 200]] (13) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (11)<br>[[Isamaa]] (9)<br> [[Keskerakond]] (7)<br>[[ERK]] (3)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Leo Kunnas]] | rowspan="5" | [[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]] | rowspan="5" | [[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |10 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''10. oktoober 2026<br>Umbusalduse avaldamine Vabariigi Valitsusele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="6" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="2" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (38)<br> [[Eesti 200]] (12) | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#FA6100;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Isamaa]] (11)<br>[[Keskerakond]] (10)<br>[[EKRE]] (9)<br>[[Parempoolsed]] (1)<br>[[ERK]] (1)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Varro Vooglaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | <br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br>[[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]]<br>[[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |0 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" style="background:#ADADAD;" |'''62''' |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiits- ja Digiministeerium]]''' |- |[[Eesti justiits- ja digiminister|Justiits- ja digiminister]] | style="background:#2F2A95; " | |'''[[Liisa Pakosta|Liisa-Ly Pakosta]]''' |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Martin Herem]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]''' |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Yoko Alender |'''Yoko Alender''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti kliimaminister|Energeetika- ja keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt |'''Andres Sutt''']] |25. märts 2025 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Erkki Keldo]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Vladimir Svet|'''Vladimir Svet''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |[[Kuldar Leis|'''Kuldar Leis''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja tööstusminister|Majandus- ja tööstusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Erkki Keldo|'''Erkki Keldo''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Liina Vahtras]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2"|[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Hendrik Johannes Terras |'''Hendrik Johannes Terras''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Igor Taro|'''Igor Taro''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Karmen Joller|'''Karmen Joller''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://valitsus.ee/koalitsioonilepe-2024-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2024–2027 (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200)] *[https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond, Eesti 200)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2024– |järgnev=–}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Michali esimene]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] 2rzjyeorx294mzyvi06o9y1224q93uw 7261337 7261334 2026-10-29T08:47:15Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261337 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 54. valitsus | ametis = Ametis | pilt = | algus = 23. juuli 2024 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (kuni 11. märtsini 2025) | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br/>[[Isamaa Erakond|Isamaa]]<br/>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (alates 11. märtsist 2025) | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah }} '''Kristen Michali valitsus''' on 54. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 23. juulil 2024. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti 200]]. Kuni 11. märtsini 2025 kuulus valitsusse ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=Sotsid visati valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1609628483/sotsid-visati-valitsusest-valja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valitsuse moodustas Reformierakonna juhatuse liige [[Kristen Michal]] peaminister [[Kaja Kallas]]e tagasiastumise järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 52 kohta (37 saadikut Reformierakonna fraktsioonist, 13 saadikut Eesti 200 fraktsioonist ja 2 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, kes on Reformierakonna liikmed). 10. augustil 2026 teatati, et [[Kalev Stoicescu]] lahkub Eesti 200-st ja [[Meelis Kiili]] lahkub Reformierakonnast, millega võimuliidule jääb Riigikogus 50 häält ehk vähemus.<ref>[https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse "Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse"] ERR, 10. august 2026</ref> == Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. juuli 2024<br>Peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (66) ! colspan="5" |Opositsioon (32) ! colspan="1" |Toetajad (2) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''64''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (39)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br> [[Eesti 200]] (13) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (11)<br>[[Isamaa]] (9)<br> [[Keskerakond]] (7)<br>[[ERK]] (3)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Leo Kunnas]] | rowspan="5" | [[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]] | rowspan="5" | [[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |10 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''10. oktoober 2026<br>Umbusalduse avaldamine Vabariigi Valitsusele'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="6" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="2" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (38)<br> [[Eesti 200]] (12) | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#FA6100;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Isamaa]] (11)<br>[[Keskerakond]] (10)<br>[[EKRE]] (9)<br>[[Parempoolsed]] (1)<br>[[ERK]] (1)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Varro Vooglaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | <br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br>[[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]]<br>[[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''0''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |62 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiits- ja Digiministeerium]]''' |- |[[Eesti justiits- ja digiminister|Justiits- ja digiminister]] | style="background:#2F2A95; " | |'''[[Liisa Pakosta|Liisa-Ly Pakosta]]''' |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Martin Herem]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]''' |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Yoko Alender |'''Yoko Alender''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti kliimaminister|Energeetika- ja keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt |'''Andres Sutt''']] |25. märts 2025 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Erkki Keldo]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Vladimir Svet|'''Vladimir Svet''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |[[Kuldar Leis|'''Kuldar Leis''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja tööstusminister|Majandus- ja tööstusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Erkki Keldo|'''Erkki Keldo''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Liina Vahtras]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2"|[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Hendrik Johannes Terras |'''Hendrik Johannes Terras''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Igor Taro|'''Igor Taro''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Karmen Joller|'''Karmen Joller''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://valitsus.ee/koalitsioonilepe-2024-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2024–2027 (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200)] *[https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond, Eesti 200)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2024– |järgnev=–}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Michali esimene]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] 93m1b1b0dhhxcpxul55rxnqy0hb38k0 7261338 7261337 2026-10-29T08:50:09Z AstroTasku 123864 /* Umbusaldamine */ 7261338 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 54. valitsus | ametis = Ametis | pilt = | algus = 23. juuli 2024 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (kuni 11. märtsini 2025) | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br/>[[Isamaa Erakond|Isamaa]]<br/>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (alates 11. märtsist 2025) | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah }} '''Kristen Michali valitsus''' on 54. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 23. juulil 2024. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti 200]]. Kuni 11. märtsini 2025 kuulus valitsusse ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=Sotsid visati valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1609628483/sotsid-visati-valitsusest-valja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valitsuse moodustas Reformierakonna juhatuse liige [[Kristen Michal]] peaminister [[Kaja Kallas]]e tagasiastumise järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 52 kohta (37 saadikut Reformierakonna fraktsioonist, 13 saadikut Eesti 200 fraktsioonist ja 2 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, kes on Reformierakonna liikmed). 10. augustil 2026 teatati, et [[Kalev Stoicescu]] lahkub Eesti 200-st ja [[Meelis Kiili]] lahkub Reformierakonnast, millega võimuliidule jääb Riigikogus 50 häält ehk vähemus.<ref>[https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse "Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse"] ERR, 10. august 2026</ref> == Valitsuse moodustamine== === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="16" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. juuli 2024<br>Peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon (66) ! colspan="5" |Opositsioon (32) ! colspan="1" |Toetajad (2) ! colspan="1" |Erapooletud (1) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''64''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (39)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br> [[Eesti 200]] (13) | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[EKRE]] (11)<br>[[Isamaa]] (9)<br> [[Keskerakond]] (7)<br>[[ERK]] (3)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Leo Kunnas]] | rowspan="5" | [[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]] | rowspan="5" | [[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |10 |- | colspan="16" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ===Umbusaldamine=== {| class="wikitable" | colspan="17" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''10. oktoober 2026<br>Umbusalduse avaldamine peaminister Kristen Michalile'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik täielik enamus |- ! colspan="2" |Peaminister ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon (50) ! colspan="6" |Opositsioon (34) ! colspan="1" |Toetajad (0) ! colspan="2" |Erapooletud (17) |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Kristen Michal]]<br>([[Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" |34 | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#2F2A95;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Reformierakond]] (38)<br> [[Eesti 200]] (12) | rowspan="5" style="background:#009CE2;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#0063AF;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#FA6100;width:2px;"| | rowspan="5" style="background:#CFA14A;width:2px;"| | rowspan="5" |[[Isamaa]] (11)<br>[[Keskerakond]] (10)<br>[[EKRE]] (9)<br>[[Parempoolsed]] (1)<br>[[ERK]] (1)<br>[[Kalle Grünthal]]<br>[[Varro Vooglaid]] | rowspan="5" | - | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" | <br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (14)<br>[[Tõnis Mölder]]<br>[[Enn Eesmaa]]<br>[[Kersti Sarapuu]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" style="background:#FFBAB8;" |'''0''' |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |62 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |5 |- | colspan="17" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' ❌ Tagasi lükatud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiits- ja Digiministeerium]]''' |- |[[Eesti justiits- ja digiminister|Justiits- ja digiminister]] | style="background:#2F2A95; " | |'''[[Liisa Pakosta|Liisa-Ly Pakosta]]''' |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Martin Herem]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]''' |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Yoko Alender |'''Yoko Alender''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti kliimaminister|Energeetika- ja keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt |'''Andres Sutt''']] |25. märts 2025 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Erkki Keldo]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Vladimir Svet|'''Vladimir Svet''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |[[Kuldar Leis|'''Kuldar Leis''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja tööstusminister|Majandus- ja tööstusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Erkki Keldo|'''Erkki Keldo''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Liina Vahtras]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2"|[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Hendrik Johannes Terras |'''Hendrik Johannes Terras''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Igor Taro|'''Igor Taro''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Karmen Joller|'''Karmen Joller''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://valitsus.ee/koalitsioonilepe-2024-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2024–2027 (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200)] *[https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond, Eesti 200)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2024– |järgnev=–}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Michali esimene]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] dhnzk70wmeq6cfmbxdv0qx6rulrn875 Rein Heiduk 0 683447 7261359 7226772 2026-10-29T09:42:44Z Robert Treufeldt 9117 7261359 wikitext text/x-wiki '''Rein-Mihhail Heiduk''' ([[5. aprill]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. november]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.<ref name="eka"/> Ta lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1954. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[arhitektuur]]i erialal.<ref name="eka" /> Heiduk oli aastatel 1965–1983 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is projekti peaarhitekt ja 1983–1992 [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Ehituskomitee]] arhitektuuritalituse osakonnajuhataja. ==Looming== Tema projekti järgi on ehitatud ratsionalistlikus laadis karkasshooneid; *1965 [[Pärnu]] kauplus "Silla" *[[Jõhvi kontserdimaja]] *[[Toompuiestee]] 11a, Tallinn *1979 Tallinna siseasjade salitsus ja Mererajooni siseasjade osakond, Lubja 4 ja 6, Tallinn *1993 skulptor [[Vambola Mets]]a ja Heiduki koostöös algsete kavandite järgi taastatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas]], mille lõi 1927. aastal [[Ferdi Sannamees]] ja mis hävitati 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.<ref name="eka" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=VE: Heiduk, Rein-Mihhail - kultuurihoone arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-heiduk-rein-mihhail-kultuurihoone-arhitekt/ |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=www.virumaa.ee}}</ref> ==Liikmesus== *1961 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]]<ref name="eka" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eka">[[EKABL]], lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbBG2ay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Heiduk, Rein}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1992]] sar0xbfle73rng5k8q4bwwq0wyhs337 7261362 7261359 2026-10-29T09:52:53Z Robert Treufeldt 9117 /* Looming */ 7261362 wikitext text/x-wiki '''Rein-Mihhail Heiduk''' ([[5. aprill]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. november]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.<ref name="eka"/> Ta lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1954. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[arhitektuur]]i erialal.<ref name="eka" /> Heiduk oli aastatel 1965–1983 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is projekti peaarhitekt ja 1983–1992 [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Ehituskomitee]] arhitektuuritalituse osakonnajuhataja. ==Looming== Tema projekti järgi on ehitatud ratsionalistlikus laadis karkasshooneid; *1965 [[Pärnu]] kauplus "Silla" *1978 [[Jõhvi kultuuripalee "Oktoober"]] *[[Toompuiestee]] 11a, Tallinn *1979 Tallinna siseasjade valitsus ja Mererajooni siseasjade osakond, Lubja 4 ja 6, Tallinn *1993 skulptor [[Vambola Mets]]a ja Heiduki koostöös algsete kavandite järgi taastatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas]], mille lõi 1927. aastal [[Ferdi Sannamees]] ja mis hävitati 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.<ref name="eka" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=VE: Heiduk, Rein-Mihhail - kultuurihoone arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-heiduk-rein-mihhail-kultuurihoone-arhitekt/ |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=www.virumaa.ee}}</ref> ==Liikmesus== *1961 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]]<ref name="eka" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eka">[[EKABL]], lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbBG2ay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Heiduk, Rein}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1992]] gf6uomdwcv924i2lu6nmjw64xfp1sxo 7261363 7261362 2026-10-29T09:55:36Z ~2026-57654-92 240759 /* Välislingid */ 7261363 wikitext text/x-wiki '''Rein-Mihhail Heiduk''' ([[5. aprill]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. november]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.<ref name="eka"/> Ta lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1954. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[arhitektuur]]i erialal.<ref name="eka" /> Heiduk oli aastatel 1965–1983 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is projekti peaarhitekt ja 1983–1992 [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Ehituskomitee]] arhitektuuritalituse osakonnajuhataja. ==Looming== Tema projekti järgi on ehitatud ratsionalistlikus laadis karkasshooneid; *1965 [[Pärnu]] kauplus "Silla" *1978 [[Jõhvi kultuuripalee "Oktoober"]] *[[Toompuiestee]] 11a, Tallinn *1979 Tallinna siseasjade valitsus ja Mererajooni siseasjade osakond, Lubja 4 ja 6, Tallinn *1993 skulptor [[Vambola Mets]]a ja Heiduki koostöös algsete kavandite järgi taastatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas]], mille lõi 1927. aastal [[Ferdi Sannamees]] ja mis hävitati 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.<ref name="eka" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=VE: Heiduk, Rein-Mihhail - kultuurihoone arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-heiduk-rein-mihhail-kultuurihoone-arhitekt/ |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=www.virumaa.ee}}</ref> ==Liikmesus== *1961 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]]<ref name="eka" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eka">[[EKABL]], lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbBG2ay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Heiduk, Rein}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 0jkigbr83dazt4l6x5974ldhpkl27ff 7261368 7261363 2026-10-29T10:05:11Z Robert Treufeldt 9117 /* Looming */ 7261368 wikitext text/x-wiki '''Rein-Mihhail Heiduk''' ([[5. aprill]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. november]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.<ref name="eka"/> Ta lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1954. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[arhitektuur]]i erialal.<ref name="eka" /> Heiduk oli aastatel 1965–1983 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is projekti peaarhitekt ja 1983–1992 [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Ehituskomitee]] arhitektuuritalituse osakonnajuhataja. ==Looming== Tema projekti järgi on ehitatud ratsionalistlikus laadis sõrestikhooneid: *1965 [[Pärnu]] kauplus "Silla" *1978 [[Jõhvi kultuuripalee "Oktoober"]] (lammutati 2004) *[[Toompuiestee]] 11a, Tallinn *1979 Tallinna siseasjade valitsus ja Mererajooni siseasjade osakond, Lubja 4 ja 6, Tallinn (lammutati 2014) *1993 skulptor [[Vambola Mets]]a ja Heiduki koostöös algsete kavandite järgi taastatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas]], mille lõi 1927. aastal [[Ferdi Sannamees]] ja mis hävitati 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.<ref name="eka" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=VE: Heiduk, Rein-Mihhail - kultuurihoone arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-heiduk-rein-mihhail-kultuurihoone-arhitekt/ |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=www.virumaa.ee}}</ref> ==Liikmesus== *1961 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]]<ref name="eka" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eka">[[EKABL]], lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbBG2ay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Heiduk, Rein}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 3z5if6ud65rn6blekfforx8vulwhzun 7261401 7261368 2026-10-29T11:06:32Z Robert Treufeldt 9117 /* Looming */ 7261401 wikitext text/x-wiki '''Rein-Mihhail Heiduk''' ([[5. aprill]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. november]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.<ref name="eka"/> Ta lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1954. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[arhitektuur]]i erialal.<ref name="eka" /> Heiduk oli aastatel 1965–1983 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is projekti peaarhitekt ja 1983–1992 [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Ehituskomitee]] arhitektuuritalituse osakonnajuhataja. ==Looming== Tema projekti järgi on ehitatud ratsionalistlikus laadis sõrestikhooneid. *1965 [[Pärnu]] kauplus "Silla" *1965–1967 5-korruseline kooperatiivelamu "Olümpia", kaasautor [[Voldemar Herkel]]. [[Toompuiestee]] 11a, Tallinn *[[Tallinna Miilitsa Erikeskkool]]i uus hoone (lammutati 2021) *1978 [[Jõhvi kultuuripalee "Oktoober"]] (lammutati 2004) *1979 Tallinna siseasjade valitsus ja Mererajooni siseasjade osakond, Lubja 4 ja 6, Tallinn (lammutati 2014) *1981 [[Pirita Lillekasvatuse Näidisovhoos]]i aiandi teenindushoone (praegu Viimsi vallamaja) *1986 [[Värska Keskkool]]i uus hoone *1993 skulptor [[Vambola Mets]]a ja Heiduki koostöös algsete kavandite järgi taastatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas]], mille lõi 1927. aastal [[Ferdi Sannamees]] ja mis hävitati 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.<ref name="eka" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=VE: Heiduk, Rein-Mihhail - kultuurihoone arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-heiduk-rein-mihhail-kultuurihoone-arhitekt/ |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=www.virumaa.ee}}</ref> ==Liikmesus== *1961 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]]<ref name="eka" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eka">[[EKABL]], lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbBG2ay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Heiduk, Rein}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 77avlsg9t94h5817qeindnf1nuwjpn9 Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine 0 683814 7261174 6838728 2026-10-28T21:24:11Z Kruusamägi 1530 7261174 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = | kujutis = Novi Sad railway station canopy collapse.jpg | pildilaius = 240px | pildiallkiri = Varikatuse rusud | riik = [[Serbia]] | koht = [[Novi Sad]] | koordinaadid = {{koord|NS=45.265556|EW=19.829444|tüüp=maamärk|tekst=/|nimi=/|artikkel=/}} | kuupaev = {{algusaeg|2024|11|1}} | kellaaeg = 11:56 ([[Kesk-Euroopa aeg|CET]]) | liik = 35 meetri pikkuse betoonist varikatuse kukkumine allolevatele inimestele | pohjus=struktuuririke | hukkunuid = 16 (sh üks 31. III 2025 surnu) | vigastatuid = 2 | arreteerituid = | vastutus = | karistus = | jarelmid = 2. november kuulutati üleriigiliseks [[leinapäev]]aks | kahju = | varakahju = | asendikaart2 = {{Kaart|lat=45.265556 |long=19.829444 |zoom=13 |laius=270|kõrgus=260|marker=jah|raamita=jah|align=center|tekst=|objektid={{Kaart/Marker|45.265556, 19.829444 |värv=#2D81CC |tähis=rail}} }} | kirje = Asend [[Novi Sad]]is | commons = Novi Sad railway station canopy collapse }} '''Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine''' toimus 2024. aasta 1. novembri keskpäeval. [[Novi Sad]]i [[Novi Sadi raudteejaam|peamise raudteejaama]] varikatuse purunemise tagajärjel hukkus 16 inimest, sealhulgas mitu alaealist.<ref name="guardian" /> Varing vallandas massimeeleavalduste laine, mis levis üle kogu Serbia; meeleavaldusi õhutas rahulolematus ka muude probleemidega, sealhulgas valitsuse korruptsiooni ja meediasensuuriga. [[Pilt:Železnička stanica Novi Sad (cropped).jpg|pisi|tühi|Vaade raudteejaama peasissekäigule 2024. aasta augustis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="guardian">{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2024/nov/01/roof-collapse-serbia-train-station-novi-sad |title=Roof collapse kills at least 14 people at Serbian train station |trans-title=Serbia rongijaamas hukkus katuse sissevarisemise tagajärjel vähemalt 14 inimest |publisher=[[TheGuardian.com]] |date=2024-11-01 |access-date=2024-11-02 |website=theguardian.com |language=en |quote=“We hope this will be the final number: 14 people have died. Of these, we have been unable to identify five individuals,” the [[Serbia president|Serbian president]], [[Aleksandar Vučić]], said hours after the incident.}}</ref> }} [[Kategooria:2024]] [[Kategooria:Varingud]] cbjvcd50jmagpz6960jvd4kg3t3iuqs Marcel Grossmanni auhind 0 687005 7261341 6794348 2026-10-29T09:00:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261341 wikitext text/x-wiki [[File:ETH-BIB-Grossmann, Marcel (1878-1936)-Portrait-Portr 01239.tif (cropped).jpg|pisi|200px|[[Marcel Grossmann]]]] '''Marcel Grossmanni auhind''' ([[inglise keel]]es ''Marcel Grossmann Awards'') on [[Rahvusvaheline Relativistliku Astrofüüsika Keskus|Rahvusvahelise Relativistliku Astrofüüsika Keskuse]] (peakorter [[Rooma]]s) [[teadusauhind]], mida antakse välja iga kolme aasta järel silmapaistvate [[gravitatsioon|gravitatsiooni-]] ja [[astrofüüsika]]alaste uuringute eest. Igal väljaandmise korral valitakse auhinna saamiseks üks kuni kaks institutsiooni ja kaks kuni kuus teadlast. Auhind on nimetatud [[Šveits]]i matemaatiku, [[ETH Zürich]]i professori [[Marcel Grossmann]]i (1878–1936) järgi. Esimest korda jagati auhindu 1985. aastal. Auhinnasaajate seas on ka [[Jaan Einasto]], kellele anti Marcel Grossmanni auhind "teedrajava panuse eest [[tumeaine]] ja [[kosmiline võrgustik|kosmilise võrgustiku]] avastamisel ning teadustöö edendamise eest ajaloolises [[Tartu Observatoorium]]is".<ref name="e21"/> ==Laureaate== *1985 – [[Abdus Salam]] *1985 – [[Vatikani observatoorium]] *1988 – [[John Archibald Wheeler]] *1991 – [[Stephen Hawking]] *1994 – [[Subrahmanyan Chandrasekhar]] *1994 – [[Space Telescope Science Institute]] *1997 – [[Francis Everitt]] *1997 – [[Tullio Regge]] *2000 – [[Roger Penrose]] *2000 – [[Riccardo Giacconi]] *2006 – [[George Coyne]] *2006 – [[Roy Kerr]] *2009 – [[Jaan Einasto]] *2009 – [[Institut des hautes études scientifiques]] *2012 – [[Vladimir Belinski]] ja [[Issaak Halatnikov]] *2015 – [[Yang Zhenning]] *2015 – [[Tsung Dao Lee]] *2015 – [[Sachiko Tsuruta]] *2015 – [[Yakov Sinai]] *2015 – [[Martin Rees]] *2015 – [[Euroopa Kosmoseagentuur]] *2018 – [[Shing Tung Yau]] *2018 – [[Rašid Sjunjajev]] *2021 – [[Steven Weinberg]] *2021 – [[Gerardus 't Hooft]] *2021 – [[Max Planki Maavälise Füüsika Instituut]] *2021 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut]] *2021 – [[Teadustootmiskoondis Lavotškin]] *2024 – [[Victoria Kaspi]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://web.archive.org/web/20251209192136/https://www.icra.it/MG/awards/Welcome.htm#12th 12th Marcel Grossmann Meeting, July 12 - 18 2009, Paris, France]. icra.it.</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.icra.it/mg/awards/ Koduleht] [[Kategooria:Astrofüüsika]] [[Kategooria:Teadusauhinnad]] r3hc7suvr70vnv6nol6o7yszjeg3550 Marianne Bachmeier 0 687458 7261364 7141483 2026-10-29T10:00:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261364 wikitext text/x-wiki '''Marianne Bachmeier''' ([[3. juuni]] [[1950]] [[Sarstedt]], [[Alam-Saksi|Alam-Saksimaa]] – [[17. september]] [[1996]] [[Lübeck]], [[Schleswig-Holstein]]) oli sakslanna, kes tappis 1981. aastal kohtusaalis oma tütre mõrvari. Bachmeier sündis Sarstedtis. Tema vanemad olid konservatiivsed ja sügavalt usklikud põgenikud [[Ida-Preisimaa|Ida-Preisimaalt]]. Isa oli endine [[Relva-SS|Relva-SS-i]] liige, ta oli range ja vägivaldne ning käis tihti kodulähedases baaris alkoholi joomas. Bachmeieri kodune elu polnud õnnelik, isa muutus pärast joomist veel agressiivsemaks. Kui ta vanemad lahutasid ja ema uuesti abiellus, ei saanud ta läbi ka oma kasuisaga, keda ta pidas diktaatorlikuks. Ema viskas tütre kodust välja.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Haas |eesnimi=Nicole E. |perekonnanimi2=de Keijser |eesnimi2=Jan W. |perekonnanimi3=Bruinsma |eesnimi3=Gerben J. N. |kuupäev=2012-12-01 |pealkiri=Public support for vigilantism: an experimental study |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s11292-012-9144-1 |ajakiri=Journal of Experimental Criminology |keel=en |aastakäik=8 |üksiknumber=4 |lehekülg=387–413 |doi=10.1007/s11292-012-9144-1 |issn=1572-8315}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1984-01-01 |pealkiri=Countdown mit Annas Mutter |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/politik/countdown-mit-annas-mutter-a-a39b6348-0002-0001-0000-000013508111 |vaadatud=2025-01-14 |issn=2195-1349}}</ref> Bachmeier jäi esimest korda rasedaks 16-aastaselt 1966. aastal ning andis lapse ära. 18-aastaselt jäi ta uuesti rasedaks ja loobus pärast sündi ka sellest lapsest. Vahetult enne teise lapse sündi Bachmeierit vägistati.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=okaybliss |kuupäev=2024-01-13 |pealkiri=Did Marianne Bachmeier go to jail? Her crime detailed |url=https://www.okaybliss.org/marianne-bachmeier-life/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=OkayBliss |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1972. aastal töötas Bachmeier [[Tipasa baar|Tipasa baaris]], olles samal ajal sealse omanikuga suhtes. Ta jäi uuesti rasedaks ja sünnitas 14. novembril 1972 tütre Anna, keda kasvatas üksikemana. Ta võttis Anna tihti töö juurde kaasa, töötas hilisööni ja magas seejärel pärastlõunani, mistõttu oli laps päeval palju omaette. Anna magas tihti baaris, kui ema pidutses. Bachmeier oli teadlik oma problemaatilisest elust ja oli kaalunud ka Anna loovutamist, mida ta siiski ei teinud.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Der Fall Bachmeier - Keine Zeit für Tränen {{!}} filmportal.de |url=https://www.filmportal.de/film/der-fall-bachmeier-keine-zeit-fuer-traenen_fd745d13d87d4404b9e09c8f658f2d5e |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=www.filmportal.de}}</ref> Bachmeieri sõbrad on kirjeldanud, et ta kohtles Annat kui väikest täiskasvanut, ja eeldas juba alates lapse varasest east, et tütar saab mitmete asjadega ise hakkama.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=NDR |pealkiri=Marianne Bachmeier: Eine Mutter übt Selbstjustiz und tötet 1981 den mutmaßlichen Mörder ihrer Tochter |url=https://www.ndr.de/geschichte/chronologie/Der-Fall-Marianne-Bachmeier-Rache-einer-verzweifelten-Mutter,mariannebachmeier101.html |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=www.ndr.de |keel=de}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=deutschlandfunk.de |kuupäev=2006-03-06 |pealkiri=Rache im Gerichtssaal |url=https://www.deutschlandfunk.de/rache-im-gerichtssaal-100.html |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Deutschlandfunk |keel=de}}</ref> Kui Anna oli seitsmeaastane, tekkis tal emaga tüli ja ta otsustas 5. mail 1980 kooli mitte minna. 35-aastasne lihunik [[Klaus Grabowski]], kelle kodus oli ta varem käinud kassidega mängimas, röövis Anna.<ref name=":4">{{Uudiseviide |kuupäev=2008-03-02 |pealkiri=Kalenderblatt: 2.3.1983 |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/geschichte/kalenderblatt-2-3-1983-a-946693.html |vaadatud=2025-01-14 |issn=2195-1349}}</ref><ref name=":3" /> Grabowski vägistas Annat ja kägistas ta siis oma kihlatu sukkpükstega surnuks. Seejärel sidus mees tema surnukeha kinni ja pani kasti, mille ta jättis kanali kaldale. Grabowski kihlatu andis ta politseile üles.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1982-01-03 |pealkiri=»Ich schäme mich, ich schäme mich so« |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/wirtschaft/ich-schaeme-mich-ich-schaeme-mich-so-a-0a0d4aad-0002-0001-0000-000014333678 |vaadatud=2025-01-14 |issn=2195-1349}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-31 |pealkiri=Mother who got her revenge by firing seven shots in front of packed courtroom |url=https://www.unilad.com/news/marianne-bachmeier-courtroom-shooting-891905-20221231 |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=UNILAD |keel=en}}</ref> Grabowski oli juba varem kahe tüdruku seksuaalse ahistamise eest süüdi mõistetud. 1973. aastal oli ta proovinud kuueaastast tüdrukut kägistada, mille eest mõisteti talle aastane tingimisi karistus. 1976. aastal oli ta vabatahtlikult läbinud keemilise [[Kastratsioon|kastratsiooni]], kuid Anna kohtuprotsessi käigus avastati, et ta oli parasjagu läbimas [[hormoonravi]], et kastratsiooni tagasi pöörata.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1982-11-07 |pealkiri=»Ohne kollegiale Rücksichtnahme« |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/politik/ohne-kollegiale-ruecksichtnahme-a-08b42e36-0002-0001-0000-000014354287 |vaadatud=2025-01-14 |issn=2195-1349}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-29 |pealkiri=Marianne Bachmeier's Revenge - "I did it for you Anna" |url=https://www.buggedspace.com/marianne-bachmeier/ |vaadatud=2025-01-14 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230326144156/https://www.buggedspace.com/marianne-bachmeier/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Pärast vahistamist väitis mees, et Anna oli proovinud talt raha välja pressida, ähvardades ahistamisest emale rääkida, ja ta oli Anna tapnud, kuna kartis vanglasse tagasiminekut.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ishak |eesnimi=Natasha |kuupäev=2021-02-02 |pealkiri=Meet The German 'Revenge Mother' Who Shot Her Daughter's Killer In The Middle Of His Trial |url=https://allthatsinteresting.com/marianne-bachmeier |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=All That's Interesting |keel=en-US}}</ref> Grabowski kohtuprotsess toimus [[Lübeck|Lübecki]] ringkonnakohtu kohtusaalis 157. 6. märtsil 1981 kella 10 ajal, kohtuprotsessi kolmandal päeval, võttis Bachmeier sinna salaja kaasa püstoli (22-kaliibrise [[Beretta]] 70), millega sihtis Grabowskit ja tulistas teda seitse korda.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Pistole" |url=https://www.museen-nord.de/Object/DE-MUS-482219/lido/2011VK227 |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Museen Schleswig-Holstein & Hamburg |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250124021900/https://www.museen-nord.de/Object/DE-MUS-482219/lido/2011VK227 |arhiivimisaeg=2025-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kuus lasku olid tabavad ja Grabowski hukkus peaaegu kohe. Bachmeier pani seejärel relva käest ja alistus vastupanu osutamata.<ref name=":2" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |kuupäev=2014-02-06 |pealkiri=The Nazi murder law that still exists |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/magazine-26047614 |vaadatud=2025-01-14}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2021-03-06 |pealkiri=Rache einer Mutter: Als Marianne Bachmeier den Mörder ihrer Tochter tötete |url=https://www.express.de/panorama/beruehmter-kriminalfall-marianne-bachmeier-toetet-mann-im-gericht-37558 |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=EXPRESS |keel=de}}</ref> Juhtum kutsus esile suure kõmu, televisioon nii üle kogu riigi kui ka välismaalt tuli Lübeckisse reportaaže tegema. Bachmeier müüs oma eluloo 100 000 marga eest ajakirjale [[Stern]] ja kasutas saadud raha oma kohtukulude katteks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Helbing |eesnimi=Britta |kuupäev=2008 |pealkiri=Geistiges Eigentum an Straftaten — Die Vermarktung von Straftaten |url=https://www.jstor.org/stable/23429781 |ajakiri=Zeitschrift für Rechtspolitik |aastakäik=41 |üksiknumber=8 |lehekülg=267–268 |issn=0514-6496}}</ref> Ta sai inimestelt toetavaid kirju, lisaks kinke ja lilli. Samas arvavasid mõned inimesed endiselt, et omakohut ei tohiks soosida.<ref name=":0" /><ref>{{Viide |perekonnanimi=KG |eesnimi=imfernsehen GmbH & Co |pealkiri=Aufgeklärt – Spektakuläre Kriminalfälle Folge 1: Wenn Frauen töten: Marianne Bachmeier |kuupäev=2024-09-22 |url=https://www.fernsehserien.de/aufgeklaert-spektakulaere-kriminalfaelle/folgen/01-wenn-frauen-toeten-marianne-bachmeier-1152912 |keel=de |vaadatud=2025-01-14}}</ref> Pärast eluloo avaldamist hakkas laialt levima ka info, et ta oli oma kahest vanemast lapsest loobunud. See muutis mõneti avalikku arvamust ja teda ei nähtud enam nn süütu emana. Sellest hoolimata säilis tal palju avalikke poolehoidjaid.<ref name=":2" /><ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Rache der Marianne Bachmeier - Sendungs A bis Z - ARD {{!}} Das Erste |url=https://www.daserste.de/information/reportage-dokumentation/die-grossen-kriminalfaelle/sendung/2006/die-rache-der-marianne-bachmeier-wdr-100.html |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=www.daserste.de |keel=de}}</ref> 2. novembril 1982 süüdistati Bachmeierit algselt mõrvas, kuid Lübecki peaprokurör [[Klaus-Dieter Schulz]] võttis süüdistuse tagasi.<ref name=":5" /> 2. märtsil 1983 mõisteti Bachmeier süüdi tapmises ja ebaseaduslikus relva omamises. Talle mõisteti kuueaastane vanglakaristus, kuid ta vabastati pärast kolme aastat.<ref name=":6" /><ref name=":4" /> 1985. aastal abiellus Bachmeier ühe õpetajaga. 1988. aastal kolisid nad [[Lagos|Lagosesse]] [[Nigeeria|Nigeerias]], kus tema abikaasa hakkas õpetama kohalikus saksa koolis. Nad lahutasid 1990. aastal ja Bachmeier kolis [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]], kus ta töötas Palermos [[Hospiits|hospiitsis]].<ref name=":3" /><ref name=":7" /><ref name=":2" /> 1994. aastal andis Bachmeier intervjuu [[Deutschlandfunk|Deutschlandfunkile]], samal avaldas kirjastus [[Schneekluth]] välja tema autobiograafia. 21. septembril 1995 andis ta intervjuu [[Erste]] jutusaates [[Fliege|"Fliege"]], kus tunnistas, et oli tapnud Grabowski, et ta ei saaks Anna kohta valesid levitada. Ta ei avaldanud teo pärast kahetsust.<ref name=":1" /> Juunis 1996 diagnoositi Bachmeieril [[kõhunäärmevähk]], mispeale ta läks Saksamaale tagasi. Vahetult enne surma palus ta [[Norddeutscher Rundfunk|Norddeutscher Rundfunki]] reporteril Lukas Maria Böhmeril dokumenteerida oma elu viimased hetked. Sellest tehti film "Marianne Bachmeieri aeglane surm" ("Das langsame Sterben der Marianne Bachmeier").<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Böhmer |eesnimi=Lukas M |kuupäev=1996 |pealkiri=Das langsame Sterben der Marianne Bachmeier |url=https://www.youtube.com/watch?v=LhXBn5xvNNU |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Youtube}}</ref> 17. septembril 1996 suri Marianne Bachmeier 46-aastaselt Lübecki haiglas kõhunäärmevähki. Ta maeti Lübecki [[Burgtori kalmistu|Burgtori kalmistule]] oma tütre kõrvale.<ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bachmeier, Marianne}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 1996]] dcywom2dyfupvkvnohy4ssrqyg4o4b9 Alexandra Eala 0 691128 7261109 7224786 2026-10-28T19:16:47Z Lakambinifactchecker 240722 7261109 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alex Eala (2024 US Open) 02 (cropped).jpg|pisi|Eala 2024. aasta US Openil]] '''Alexandra "Alex" Maniego Eala''' (sündinud [[23. mai]]l [[2005]] [[Quezon City]]s) on esimene Filipiinide profitennisist, kes on võitnud WTA tuuritaseme üksikmängu tiitli<ref>{{Netiviide |pealkiri=TENNIS: Alex Eala wins first WTA singles title |url=https://www.myparaluman.ph/sports-1/tennis-alex-eala-wins-first-wta-singles-title |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Paraluman News |keel=en}}</ref>. Ta saavutas oma karjääri kõrgeima üksikmängu edetabelikoha, '''maailma 29.''' märtsis 2026. Noorteklassis oli ta ITF maailma edetabelis kõrgeimal kohal 2. Ta võitis '''2022. aasta USA lahtiste tüdrukute üksikmängu tiitli''', mis oli Filipiinide esimene juunioride suure slämmi üksikmängu võit.<ref>{{cite web|last=Dioquino|first=Delphin|date=September 11, 2022|title=History for PH as Alex Eala captures US Open girls' singles crown|url=https://www.rappler.com/sports/final-results-alex-eala-lucie-havlickova-us-open-september-10-2022/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20241112124732/https://www.rappler.com/sports/final-results-alex-eala-lucie-havlickova-us-open-september-10-2022/|archive-date=November 12, 2024|access-date=August 27, 2025|website=Rappler}}</ref> == Professionaalne karjäär == Ta muutus professionaaliks 2020. aastal.<ref name="Rappler2020">{{cite news |last=Go |first=Beatrice |date=5. märts 2020 |title=Alex Eala jõuab Tuneesia profiturniiri teise ringi |url=https://www.rappler.com/sports/253498-alex-eala-advances-2nd-round-tunisia-pro-tournament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220805140546/https://www.rappler.com/sports/253498-alex-eala-advances-2nd-round-tunisia-pro-tournament/ |archive-date=5. august 2022 |access-date=31. august 2025 |work=Rappler}}</ref> Ta võitis oma esimese profitiitli Hispaanias 2021. aastal,<ref>{{cite web |date=5. jaanuar 2021 |title=Eala, 15, pälvib Nádali kiituse pärast esimese ITF-i profitiitli võitmist |url=https://www.itftennis.com/en/news-and-media/articles/eala-15-earns-praise-from-nadal-after-winning-first-itf-pro-title/ |access-date=12. jaanuar 2026 |publisher=ITF Tennis}}</ref> millele järgnes teine tiitel Tais 2022. aastal.<ref>{{cite news |last=Javier |first=Nikole |date=31. jaanuar 2023 |title=Alex Eala langeb välja Thailand Openilt |url=https://mb.com.ph/2023/01/31/alex-eala-crashes-out-of-thailand-open/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230131093722/https://mb.com.ph/2023/01/31/alex-eala-crashes-out-of-thailand-open/ |archive-date=31. jaanuar 2023 |access-date=15. september 2025 |work=Manila Bulletin}}</ref> 2023. aastal lisas ta tiitlid Yeclas ja Roehamptonis,<ref name="it">{{cite web |title=Eala ITF titles |url=https://www.itftennis.com/en/players/alexandra-eala/800511432/phi/wt/s/titles/#pprofile-info-tabs |access-date=5. oktoober 2025 |publisher=ITF Tennis}}</ref> ning oma suurima ITF-i trofee Vitoria‑Gasteizis 2024. aastal.<ref name="it" /> 2025. aastal jõudis ta Miami Openi poolfinaali,<ref>{{cite news |last=Futterman |first=Matthew |date=28. märts 2025 |title=Alexandra Eala pöörane teekond Miamis lõpeb poolfinaali kaotusega Jessica Pegulale |url=https://www.nytimes.com/athletic/6237760/2025/03/28/alexandra-eala-miami-open-semifinals/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20250726113931/https://www.nytimes.com/athletic/6237760/2025/03/28/alexandra-eala-miami-open-semifinals/ |archive-date=26. juuli 2025 |access-date=1. september 2025 |work=The New York Times}}</ref> oli Eastbourne’is finalist,<ref>{{cite news |last=Clarito |first=Ariel Ian |date=28. juuni 2025 |title=Alex Eala jääb südantlõhestavas finaalis napilt alla, Maya Joint võidab Eastbourne Openi |url=https://www.rappler.com/sports/tennis-match-results-alex-eala-maya-joint-wta-eastbourne-open-final-june-28-2025/ |access-date=28. juuni 2025 |work=Rappler}}</ref> ning võitis oma esimese WTA 125 tiitli Guadalajaras.<ref>{{cite news |last=Agcaoili |first=Lance |date=7. september 2025 |title=Alex Eala võidab esimese WTA tiitli, triumfeerib Guadalajara 125 Openil |url=https://sports.inquirer.net/638686/alex-eala-clinches-first-wta-title-rules-guadalajara-125-open |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907061944/https://sports.inquirer.net/638686/alex-eala-clinches-first-wta-title-rules-guadalajara-125-open |archive-date=7. september 2025 |access-date=7. september 2025 |newspaper=Philippine Daily Inquirer}}</ref> Ta osales ka Prantsuse lahtistel ja USA lahtistel, jõudes teise ringi nii üksikmängus kui ka paarismängus.<ref name="Laro">{{Cite web |title=Alexandra Eala WTA Matches |url=https://www.wtatennis.com/players/330332/alexandra-eala/matches |access-date=3. november 2025 |website=Women's Tennis Association}}</ref> 2026. aastal jõudis ta Wimbledoni neljandasse ringi,<ref>{{cite news |date=4. juuli 2026 |title=Alex Eala jõuab Wimbledoni neljandasse ringi |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/7/4/alex-eala-dethrones-defending-champion-iga-swiatek-advances-to-wimbledon-fourth-round-2254 |work=ABS-CBN News}}</ref> võitis Birmingham WTA 125,<ref>{{cite web |title=Alex Eala võidab WTA 125 Birmingham Openi tiitli |url=https://www.gmanetwork.com/news/sports/othersports/990549/alex-eala-wins-wta-125-birmingham-open-after-outlasting-nikola-bartunkova-in-thriller/story/ |access-date=7. juuni 2026 |website=GMA News Online}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Alex Eala breaks 'Czech curse,' captures 2026 Birmingham Open |url=https://www.myparaluman.ph/top-story/alex-eala-breaks-czech-curse-captures-2026-birmingham-open |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=Paraluman News |keel=en}}</ref> ning jõudis poolfinaali Berliinis ja Aucklandis.<ref>{{cite news |date=21. juuni 2026 |title=Alex Eala kampaania Berliini Openil lõpeb |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/6/21/alex-eala-s-berlin-open-campaign-ends-in-loss-to-linda-noskov-0118 |work=ABS-CBN News}}</ref><ref name="AucklandSingles">{{cite news |last=Satumbaga-Villar |first=Krystel |date=10. jaanuar 2026 |title=Alex Eala kaotab Aucklandi poolfinaalis Hiina rivaalile |url=https://mb.com.ph/2026/01/10/alex-eala-succumbs-to-chinese-rival-in-auckland-semis |access-date=10. jaanuar 2026 |work=The Manila Bulletin}}</ref> Ta jõudis neljandasse ringi Indian Wellsis ja Miamis,<ref>{{cite news |date=11. märts 2026 |title=Alex Eala langeb Indian Wellsist välja |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/3/11/tennis-alex-eala-bows-out-of-indian-wells-with-loss-to-linda-noskov-1231 |work=ABS-CBN News}}</ref> ning veerandfinaali Dubais ja Abu Dhabis.<ref>{{cite news |date=19. veebruar 2026 |title=Alex Eala langeb Dubai veerandfinaalis |url=https://onesports.ph/more-sports/article/41325/alex-eala-succumbs-to-world-no-4-coco-gauff-in-dubai-quarterfinals-1 |website=onesports.ph}}</ref><ref>{{cite news |last=Gasgonia |first=Dennis |date=5. veebruar 2026 |title=Alex Eala langeb Abu Dhabi veerandfinaalis Venemaa mängija Alexandrova vastu |url=https://www.abs-cbn.com/sports/2026/2/5/alex-eala-bows-out-of-abu-dhabi-quarterfinals-in-loss-to-russia-s-alexandrova-2244 |work=ABS-CBN News}}</ref> Tema liivahooaeg sisaldas kolmandat ringi Itaalia Openil ja teist ringi Madridis.<ref>{{cite news |date=10. mai 2026 |title=Alex Eala langeb Itaalia Openilt |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/5/10/tennis-alex-eala-bows-out-of-italian-open-with-loss-to-rybakina-2341 |work=ABS-CBN News}}</ref><ref>{{cite news |last=Caramoan |first=Miguel Alfonso |date=24. aprill 2026 |title=Alex Eala kaotab Mutua Madrid Openil teises ringis Elise Mertensile |url=https://www.espn.ph/tennis/story/_/id/48579925/alex-eala-suffers-second-round-defeat-elise-mertens-mutua-madrid-open |access-date=24. aprill 2026 |work=ESPN.com}}</ref> Muruväljakutel jõudis ta paarismängus Bad Homburgi veerandfinaali, Queen’s Clubi teise ringi ning mängis paarismängu Wimbledonis.<ref>{{cite news |date=25. juuni 2026 |title=Alex Eala–Venus Williamsi duo langeb Bad Homburg Openi paarismängust |url=https://sports.inquirer.net/683552/alex-eala-venus-williams-tandem-exits-bad-homburg-open-doubles |website=INQUIRER.net}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reyes |first=Kate M. |date=10. juuni 2026 |title=Alex Eala kaotab taas sõbrale Iva Jovicile Queen’s Clubil |url=https://www.spin.ph/tennis/alex-eala-loses-to-pal-iva-jovic-yet-again-at-queen-s-club-a5019-20260610 |access-date=10. juuni 2026 |website=Spin.ph |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Castillejo |first=Dyan |date=3. juuli 2026 |title=Eala ja Bartunkova jäävad Birmingham Openi paarismängus napilt alla |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/6/1/tennis-eala-bartunkova-fall-short-in-birmingham-open-doubles-2000 |access-date=3. juuli 2026}}</ref> Juulis saavutas ta oma karjääri kõrgeima edetabelikoha – nr 28.<ref name="Sengupta-20262">{{Cite web |last=Dioquino |first=Delfin |date=13. juuli 2026 |title=Alex Eala naaseb kodumaale uue karjääri kõrgeima edetabelikohaga |url=https://www.rappler.com/people/athletes/alex-eala-ranking-july-13-2026/ |access-date=13. juuli 2026 |website=Rappler |language=en-US}}</ref> == Viited == {{reflist}} == Välislingid == *[https://www.wtatennis.com/players/330332/name Alexandra Eala WTA veebilehel] *[https://www.itftennis.com/en/players/alexandra-eala/800511432/phi/wt/s/overview/ Alexandra Eala ITF-i veebilehel] *[https://www.tennisabstract.com/cgi-bin/player.cgi?p=AlexandraEala Alexandra Eala Tennis Abstract veebilehel] {{JÄRJESTA:Eala, Alexandra}} [[Kategooria:Tennisistid]] [[Kategooria:Filipiinide sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] ef01rzno86e83giyena9qzw30et1jsg Portugali arhitektuur 0 693767 7261160 7159807 2026-10-28T20:50:45Z Kent Wang 239163 /* Vanaaeg */ Templo Romano de Évora from the northwest 80.jpg 7261160 wikitext text/x-wiki [[File:Santa Maria de Belém sul Tago - panoramio (cropped) (cropped).jpg|thumb|[[Belémi torn]], 15. sajand]] [[File:Sintra - Palacio da Pena (20332995770) (cropped) (cropped).jpg|thumb|[[Pena palee]] [[Sintra]]s]] [[File:Banco de Portugal (Madeira) (cropped).jpg|thumb|Banco de Portugal Funchalis Madeiral]] '''Portugali arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis on loodud nii tänapäeva [[Portugal]]i territooriumil [[Pürenee poolsaar]]el, [[Assoorid]]el ja [[Madeira]]l kui ka [[Portugali koloniaalarhitektuur]]i, mida leidub Portugali endistes [[Koloonia|asumaades]] pärandina [[Portugali koloniaalimpeerium]]i perioodist. Portugali arhitektuuri nagu muud portugali kultuurigi on mõjutanud [[Esiaeg|esiajast]] peale eri rahvad ja kultuurid, kes on kas asustanud Portugali territooriumi või olnud portugallastega kontaktis riigi ajaloo jooksul: nende hulgas on [[galiitslased]], [[lusitaanlased]], [[keltibeerid]], [[roomlased]], [[sueebid]], [[läänegoodid]], [[maurid]], [[Goa]] ja [[Macau]] elanikud, [[kristangid]] ja paljud teised. Portugali koloniaalarhitektuuri leidub endistes asumaades [[Brasiilia]]s ja [[Uruguay]]s [[Ameerika]]s, [[Angola]]s, [[Cabo Verde]]s, [[São Tomé ja Príncipe]]s, [[Benin]]is, [[Ghana]]s, [[Guinea-Bissau]]s, [[Zimbabwe]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis]] ja [[Maroko]]s [[Aafrika]]s ning [[Hiina]]s, [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Malaisia]]s ja [[Timor]]il [[Aasia]]s. Portugali arhitektuuris on [[neoliitiline arhitektuur|neoliitiline]], keldi ja [[Vana-Rooma arhitektuur|Rooma]] periood, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] [[eelromaanika]] ja [[mauri arhitektuur]]i periood, [[romaanika]] ja [[Gooti arhitektuur|gootika]]. Eripärane on Portugali [[hilisgootika]] [[manuelism]]; Portugali [[renessanssarhitektuur]] lähtus rohkem klassikalistest vormidest, samuti [[Manerismi arhitektuur|manerism]] ja [[Barokkarhitektuur|barokk]]. 18. sajandi Portugalis sündis [[Pombali stiil]], 19. sajandi [[historitsism]]is tekkis [[uusmanuelism]] ja 20. sajandi keskpaigas ''[[Português Suave]]''. Tuntumad arhitektid on 15. ja 16. sajandil [[Diogo de Arruda]], 17. sajandil [[João Antunes]], 18. sajandil [[Eugénio dos Santos]] ja [[Carlos Mardel]], 19. sajandil [[José Luis Monteiro]], 20. sajandil [[Raul Lino]], [[Cassiano Branco]] ja [[Fernando Távora]]. Tuntumad tänapäeva arhitektid on [[Gonçalo Byrne]], [[Eduardo Souto de Moura]] , [[António Maria Braga]], [[João Carrilho da Graça]] ja [[Álvaro Siza Vieira]]. == Perioodid == === Esiaeg === [[File:Anta no Monte da Ordem I.jpg|thumb|Dolmen Alentejos]] Portugali varaseimad ehitised on [[neoliitikum]]i [[Megaliitehitis|megaliitehitised]]. Sisemaal on arvukalt [[dolmen]]eid (portugali keeles ''antas'' või ''dólmens''), [[tumulus]]i (''mamoas'') ja [[menhir]]e. Eriti rikas megaliitiliste mälestiste poolest on [[Alentejo]] piirkond, näiteks asub [[Évora]] lähedal dolmen [[Anta Grande do Zambujeiro]]. Menhire leidub nii üksikult kui ka kiviringide või [[kromlehh]]idena. [[Almendrese kromlehh]] Évora lähedal on oma ligi 100 menhiriga Pürenee poolsaare suurim. === Vanaaeg === [[File:Citania briteiros casa 2.jpg|thumb|Maja kindlustatud külas Guimarãese lähedal]] [[File:Ponte Romana1.jpg|thumb|Rooma sild [[Chaves]]es (''Aquae Flaviae'')]] [[File:Templo Romano de Évora from the northwest 80.jpg|thumb|Rooma tempel [[Évora]]s]] [[Taguse jõgi|Taguse jõe]] ääres on [[kalkoliitikum]]is olnud [[Keldid|keltide]] kindlustatud külad, näiteks [[Vila Nova de São Pedro]] [[Cartaxo]] lähedal ja [[Castro de Zambujal]] [[Torres Vedras]]e lähedal. Kivimüüride ja tornidega ümbritsetud külad olid asustatud aastatel umbes 2500–1700 eKr, kaitstuna tolleaegsete konfliktide eest. Umbes 6. sajandist eKr hakkas Põhja-Portugalis ja naaberriigis [[Galicia |Galicia]]s arenema keltide [[castro-kultuur]] (''cultura castreja''). Seda piirkonda iseloomustasid mägikindlustega külad (nimega ''citânias'' või ''cividades''), mis enamasti eksisteerisid ka [[Rooma riik|Rooma]] võimu all, kuni piirkond liideti [[Gallaecia]] provintsiga. Märkimisväärsemad on [[Citânia de Sanfins]] [[Paços de Ferreira]] lähedal, [[Citânia de Briteiros]] ja [[Citânia de Sabroso]] [[Guimarães]]i lähedal ning [[Cividade de Terroso]] [[Póvoa do Varzim]]i lähedal. Kaitseotstarbega mägikindlused ehitati kõrgemale maastikule ja need olid ümbritsetud kivimüüride rõngastega (Terrosol oli kolm müürirõngast). Kindlustes olevad majad on umbes 3,5–5 meetrit pikad, enamasti ümmargused, mõned ristkülikukujulised, kivist ja õlgkatusega, mis toetus hoone keskel asuvale puitpostile. Külade tänavad on üsna korrapärased, mis viitab mingisugusele tsentraalsele korraldusele. Mõnesse neist, näiteks Briteirosesse ja Sanfinsi, ehitati saunad. Rooma ajal alates [[2. sajand eKr|2. sajandist eKr]] arenes arhitektuur märkimisväärselt. Vallutatud asulad ja külad moderniseeriti sageli [[Rooma]] eeskujul ja neisse ehitati [[foorum]], tänavaid, [[Amfiteater|amfiteatreid]], [[Tempel|templeid]], saunasid, [[akvedukt]]e ja muid avalikke hooneid. Linnade ja teiste asulate ühendamiseks ehitati Rooma perioodil teede ja sildade võrgustik. [[Gallaecia provints]]i pealinn oli [[Braga]] (''Bracara Augusta'') ja seal on tänaseni säilinud avalike saunade, avaliku [[purskkaev]]u [[Fonte do Ídolo]] ja teatri jäänused. Évoras on hästi säilinud Rooma tempel, mis oli arvatavasti pühitsetud keiser [[Augustus|Augustuse]] kultusele. Rooma sild ületab [[Tâmega jõgi|Tâmega jõe]] [[Chaves]]i linna (''Aquae Flaviae'') juures. [[Lissabon]]is (''Olissipo'') on Alfama linnaosas teatri varemed. Rooma küla kõige paremini säilinud varemed on [[Coimbra]] lähedal asuv [[Conimbriga]]. Sealsetel väljakaevamistel avastati linnamüürid, saunad, foorum, akvedukt, amfiteater ja keskklassi majad (''[[insula]]e''), samuti luksuslikud häärberid (''domus''), mille siseõued on kaunistatud [[mosaiik]]idega. Teine oluline väljakaevatud Rooma küla on [[Miróbriga]] [[Santiago do Cacém]]i lähedal, kus on hästi säilinud Rooma tempel, saunad, sild ja Portugalis teadaoleva ainsa Rooma [[hipodroom]]i jäänused. Sisemaal rajasid jõukad roomlased [[villa]]sid ehk [[maaviljelus]]ega seotud maamaju. Paljudes villades olid saunad ning need olid kaunistatud mosaiikide ja maalidega. Olulised paigad on [[Pisõesi Rooma villa]] [[Beja]] lähedal, [[Torre de Palma]] [[Monforte]] lähedal ja [[Centum Cellas]] (Torre de Centocelas) [[Belmonte]] lähedal. Viimases on hästi säilinud eluhoone juurde kuulunud kolmekorruselise torni varemed. === Varakeskaeg === [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|São Frutuoso de Montélios]] [[File:PM 33274 P Lourosa.jpg|thumb|Lourosa São Pedro kirik]] Rooma võim [[Hispania provints|Hispanias]] lõppes [[Germaanlased|germaani]] rahvaste [[sueebid]]e ja [[Läänegoodid|läänegootide]] sissetungidega alates [[5. sajand]]ist. Läänegootide perioodist (umbes 580–770) on säilinud väga vähe hooneid ja enamik neist on järgnevatel sajanditel ümber ehitatud. Tuntud näide on väike [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabel]] Braga lähedal, mis oli osa 7. sajandil ehitatud läänegootide kloostrist. Hoonel on [[Kreeka rist]]i põhiplaan ristkülikukujuliste harude ja keskse kupliga ja sel on selged mõjutused [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi]] hoonetest, näiteks [[Galla Placidia mausoleum]]ist [[Ravenna]]s. Pärast 711. aastat, mauride valitsuse perioodil Ibeeria poolsaarel mõjutasid tulevase Portugali territooriumil ehitamist [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuur]] ja [[mosaraabia kunst]]. Tuntuim sellest perioodist on [[Oliveira do Hospital]]i lähedal asuv [[Lourosa São Pedro kirik|São Pedro de Lourosa kirik]], mille ehitusajana on raidkirjas 912. aasta. See on [[basiilika]], millel on kolm [[hoburaudkaar]]tega eraldatud löövi, läänes [[narteks]] ja kesklöövisa hoburaudkaarsed aknad. Teised eelromaani kirikud, mida peetakse Astuuria ja mosaraabia arhitektuurist mõjutatuks, on basilikaalne [[São Pedro de Balsemão]] [[Lamego]] lähedal ja [[Nazaré São Gião kirik|São Gião kirik]] [[Nazaré]] lähedal. Mõlema siseruumid on pikuti jaotatud tüüpiliste hoburaudkaartega. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]] [[Kategooria:Portugali arhitektuur| ]] r5r6gjira2l668vvz7e51iboj7iiow0 Kanna (ilutaim) 0 695784 7261279 7053522 2026-10-29T07:31:37Z Kuriuss 38125 7261279 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Fail:Canna lily plant.jpg|alt=|pisi|Kanna '''[[Taksonoomia]]'''Riik: Plantae Selts: [[Ingverilaadsed]] Sugukond: CannaceaePerekond: Canna ]] '''Kanna''' (''Canna'') kuulub kannaliste (''Cannaceae'') sugukonda, kus on umbes 20 liiki. Pärineb Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] troopilistelt aladelt. Eestis on levinud taim konteinerites ja amplites. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Mariann |eesnimi=Mariann |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=Kanna - Aiasõber |url=https://aiasober.ee/kanna/ |vaadatud=2025-06-16 |väljaanne=aiasober.ee |keel=et}}</ref> == Iseloomulikud tunnused == Kasvab 60–80 cm kõrguseks, kasvuhoones võib ka meetrini jõuda. On erksate õite ja ilusa lehestikuga taim, mille lehestik ja õievärvus on väga varieeruvad. Tegu on hästi külmaõrna taimega. Taimel on maadligi roomav [[risoom]], mis on paksenenud mugulalt.<ref name=":0" /> Soojemas kliimas õitseb juunist oktoobrini, kuid meil augustist septembrini. Õitseb suve jooksul mitu korda ning üks õis kestab nädal aega enne kui ära närtsib.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=How to Grow Tropical Cannas Anywhere |url=https://www.thespruce.com/growing-cannas-1402837 |vaadatud=2025-06-17 |väljaanne=The Spruce |keel=en}}</ref> == Kasvatamine == Koduaias vajab ta huumusrikast mulda ja pidevat väetamist. <ref name=":2" /> Samuti vajab kasvamiseks palju päikest, vett ja sooja ilma ning tuulevarjulist kasvukohta.<ref name=":0" /> Aeda on mõistlik kanna istutada alles mai lõpus, kuna selleks ajaks on möödunud suur öökülmaoht, mis neid kahjustada võiks. Kanna võib ka potis kasvada, kuid selleks on mõistlik kasutada suurt, vähemalt 20 cm läbimõõduga potti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Canna Lily: Growing and Caring for Canna Lily {{!}} BBC Gardeners World Magazine |url=https://www.gardenersworld.com/how-to/grow-plants/how-to-grow-cannas/ |vaadatud=2025-06-16 |väljaanne=www.gardenersworld.com |keel=en-GB}}</ref> Kui potis kasvatada on lihtsam neid ümber tõsta, et uusi aktsente luua ja ka talvituma tuua.<ref name=":0" /> == Talvitumine == Ületalve hoidmiseks on vaja kanna risoomid üles kaevata pärast esimesi öökülmi. Üleskaevatud risoome tuleks hoida 5–10 °C ruumis niiske turbaga täidetud kastis. Enne kasti panekut on vaja varred tagasi lõigata, et jääks alles 20–25 cm tüügas. Märtsis või aprillis võib kanna risoomi jagada, kuid igale risoomi jupile tuleks jätta kaks kolm elujõulist punga.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2018-09-13 |pealkiri=Õrnad õitsejad külma eest varjule |url=https://maaelu.postimees.ee/6403920/ornad-oitsejad-kulma-eest-varjule |vaadatud=2025-06-16 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref> Aeg-ajalt tuleks kast üle vaadata ja kui muld on kuiv, siis tuleks kasti kasta, et see läbi ei kuivaks ega liiga märg poleks. == Hooldus == Kuivanud õied tuleks välja lõigata õitsemissõlme kohalt, et taim liiga palju energiat ei raiskaks, vaid keskenduks õitsemisele.<ref name=":1" /> Kannasid on vaja korrapäraselt väetada või siis kasutada pikaajalise toimega väetist. Enne peenrasse istutamist võib istutusauku panna hobusesõnnikut, mis neid väetaks ja ka lisasoojust pakuks.<ref name=":0" /> == Haigused ja kahjurid == Neid ohustavad mitmed kahjurid ja haigused. Sagedasemad haigused on bakteriaalne lehemädanik, lehelaiskus ja -rooste. Sagedased kahjurid on nälkjad ja teod, Jaapani mardikad.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barnett |eesnimi=Tonya |perekonnanimi2=Features |eesnimi2=Nikki Tilley last updated in |kuupäev=2010-09-07 |pealkiri=Canna Lily: Complete Plant Care And Growing Guide |url=https://www.gardeningknowhow.com/ornamental/bulbs/canna/canna-lily-care.htm |vaadatud=2025-06-16 |väljaanne=Gardening Know How |keel=en}}</ref> Vähese hoolduse, kastmise, väetamise puhul või kasvades kasvuhoones või siseruumides võib kannasid ohustama tulla kedriklest, millest saab vabaneda spetsiaalsete preparaatide abil. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ingverilaadsed]] dlexa4poabmgdcrvszc8xc7uuhi62d6 Kõige väärtuslikum mängija 0 696711 7261434 7098463 2026-10-29T11:50:33Z Amherst99 15496 /* */ 7261434 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[Meeskonnaspordiala|Meeskondlikes spordialades]] on '''kõige väärtuslikuma mängija''' ([[inglise keel|inglise keeles]]: ''most valuable player'' ehk '''MVP''') auhind tunnustus, mis antakse tavaliselt üksikisikule (või mitmele isikule viigi korral), kelle individuaalne sooritus on olnud parim kogu liigas, kindlal võistlusel või konkreetses meeskonnas. Selle auhinna eesmärk on tunnustada üksikisiku panust meeskondliku pingutuse sees ning tõsta esile mängija silmapaistvat taset, eeskujulikku käitumist ja/või erakordsust teiste kaaslaste taustal. Mõistel võib olla erinev tähendus sõltuvalt kontekstist, milles seda kasutatakse. Näiteks "liiga MVP" tähendab kogu liiga väärtuslikumat mängijat ehk mängijat, kelle sooritus on olnud parim võrreldes kõigi teiste liigas osalejatega. Samamoodi tähendab "meeskonna MVP" mängijat, kelle panus oma meeskonda on olnud suurim. Paljudes spordialades antakse MVP auhindu ka konkreetsete mängude põhjal – seda nimetatakse sageli mängu parim mängija auhinnaks. See on eriti levinud tähtsate mängude, näiteks meistrivõistluste finaalide puhul. Näiteks finaalseeria jooksul antakse tihti välja "finaali MVP" auhind mängijale, kes on olnud finaalides kõige väärtuslikum. Jäähokimängija [[Wayne Gretzky]] on nimetatud MVP-ks rohkem kordi kui ükski teine sportlane kolme ülejäänud suurema Põhja-Ameerika profiliiga ([[Major League Baseball|MLB]], [[NBA]] ja [[NFL]]) ajaloos. Ta võitis MVP auhinna rekordilised üheksa korda, neist kaheksa järjestikust hooaega. [[Barry Bonds]] on teisel kohal, olles võitnud MVP tiitli seitsmel korral pesapalli MLB Rahvusliigas (Ameerika Liigas antakse samuti MVP auhind). 1930. aastani tohtisid pesapallurid auhinna võita vaid ühe korra, mis piiras näiteks [[Babe Ruth|Babe Ruthi]] võimalusi. [[Kareem Abdul-Jabbar]] võitis NBA MVP auhinna kuuel korral ja [[Michael Jordan]] viiel korral. Peyton Manning on NFL-is saanud MVP tiitli samuti viis korda. Ainult viiel muul mängijal on rohkem kui kaks NFL-i MVP auhinda: [[Jim Brown]], [[Johnny Unitas]], [[Brett Favre]], [[Tom Brady]] ja [[Aaron Rodgers]]. == Valimisprotsess == Üldiselt antakse MVP auhindu pärast mitmeastmelist valimisprotsessi. Enamikus profispordiliigades valitakse esmalt mängijate üldhulgast nominendid ehk finalistid, kelle hulgast otsustatakse regulaarhooaja soorituste põhjal lõplik võitja. Seda protsessi viiakse tavaliselt läbi [[Hääletus|hääletuse]] teel, kus hääletajateks on tavaliselt teised mängijad, [[spordiajakirjandus|meedia]] liikmed ja/või [[Treener|treenerid]]. Protsessi üksikasjad erinevad liigiti. Mõned tuntumad spordialad, kus antakse MVP auhindu, on [[pesapall]], [[korvpall]], [[jalgpall]], [[jäähoki]], [[Lakross|lakross]], [[käsipall]] ja [[ragbi]]. == Jäähoki == [[NHL]]-liigas toimub MVP auhinna hääletus regulaarhooaja lõpus [[Professional Hockey Writers' Association]] ('''PHWA''') liikmete poolt, kes järjestavad oma viis parimat kandidaati punktisüsteemi 10–7–5–3–1 alusel. Kolm finalisti nimetatakse välja ning trofee antakse üle NHL-i auhindade jagamise tseremoonial pärast play-off faasi. Viimane auhinna saaja on [[Nathan MacKinnon]] klubist [[Colorado Avalanche]]. [[Kategooria:Spordiauhinnad]] 7qotxyjdwcusgm4hqu9gzph563cj2j4 7261437 7261434 2026-10-29T11:51:59Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Kõige väärtuslikuma mängija]] ümbersuunamise [[Kõige väärtuslikum mängija]] asemele 7261434 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[Meeskonnaspordiala|Meeskondlikes spordialades]] on '''kõige väärtuslikuma mängija''' ([[inglise keel|inglise keeles]]: ''most valuable player'' ehk '''MVP''') auhind tunnustus, mis antakse tavaliselt üksikisikule (või mitmele isikule viigi korral), kelle individuaalne sooritus on olnud parim kogu liigas, kindlal võistlusel või konkreetses meeskonnas. Selle auhinna eesmärk on tunnustada üksikisiku panust meeskondliku pingutuse sees ning tõsta esile mängija silmapaistvat taset, eeskujulikku käitumist ja/või erakordsust teiste kaaslaste taustal. Mõistel võib olla erinev tähendus sõltuvalt kontekstist, milles seda kasutatakse. Näiteks "liiga MVP" tähendab kogu liiga väärtuslikumat mängijat ehk mängijat, kelle sooritus on olnud parim võrreldes kõigi teiste liigas osalejatega. Samamoodi tähendab "meeskonna MVP" mängijat, kelle panus oma meeskonda on olnud suurim. Paljudes spordialades antakse MVP auhindu ka konkreetsete mängude põhjal – seda nimetatakse sageli mängu parim mängija auhinnaks. See on eriti levinud tähtsate mängude, näiteks meistrivõistluste finaalide puhul. Näiteks finaalseeria jooksul antakse tihti välja "finaali MVP" auhind mängijale, kes on olnud finaalides kõige väärtuslikum. Jäähokimängija [[Wayne Gretzky]] on nimetatud MVP-ks rohkem kordi kui ükski teine sportlane kolme ülejäänud suurema Põhja-Ameerika profiliiga ([[Major League Baseball|MLB]], [[NBA]] ja [[NFL]]) ajaloos. Ta võitis MVP auhinna rekordilised üheksa korda, neist kaheksa järjestikust hooaega. [[Barry Bonds]] on teisel kohal, olles võitnud MVP tiitli seitsmel korral pesapalli MLB Rahvusliigas (Ameerika Liigas antakse samuti MVP auhind). 1930. aastani tohtisid pesapallurid auhinna võita vaid ühe korra, mis piiras näiteks [[Babe Ruth|Babe Ruthi]] võimalusi. [[Kareem Abdul-Jabbar]] võitis NBA MVP auhinna kuuel korral ja [[Michael Jordan]] viiel korral. Peyton Manning on NFL-is saanud MVP tiitli samuti viis korda. Ainult viiel muul mängijal on rohkem kui kaks NFL-i MVP auhinda: [[Jim Brown]], [[Johnny Unitas]], [[Brett Favre]], [[Tom Brady]] ja [[Aaron Rodgers]]. == Valimisprotsess == Üldiselt antakse MVP auhindu pärast mitmeastmelist valimisprotsessi. Enamikus profispordiliigades valitakse esmalt mängijate üldhulgast nominendid ehk finalistid, kelle hulgast otsustatakse regulaarhooaja soorituste põhjal lõplik võitja. Seda protsessi viiakse tavaliselt läbi [[Hääletus|hääletuse]] teel, kus hääletajateks on tavaliselt teised mängijad, [[spordiajakirjandus|meedia]] liikmed ja/või [[Treener|treenerid]]. Protsessi üksikasjad erinevad liigiti. Mõned tuntumad spordialad, kus antakse MVP auhindu, on [[pesapall]], [[korvpall]], [[jalgpall]], [[jäähoki]], [[Lakross|lakross]], [[käsipall]] ja [[ragbi]]. == Jäähoki == [[NHL]]-liigas toimub MVP auhinna hääletus regulaarhooaja lõpus [[Professional Hockey Writers' Association]] ('''PHWA''') liikmete poolt, kes järjestavad oma viis parimat kandidaati punktisüsteemi 10–7–5–3–1 alusel. Kolm finalisti nimetatakse välja ning trofee antakse üle NHL-i auhindade jagamise tseremoonial pärast play-off faasi. Viimane auhinna saaja on [[Nathan MacKinnon]] klubist [[Colorado Avalanche]]. [[Kategooria:Spordiauhinnad]] 7qotxyjdwcusgm4hqu9gzph563cj2j4 Erki Kasemets 0 705288 7260949 7256395 2026-10-28T12:06:39Z Binnye 240680 portreefoto lisamine 7260949 wikitext text/x-wiki [[Fail:Erki Kasemets 2025.jpg|pisi|Erki Kasemets]] '''Erki Kasemets''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1969]]) on eesti kunstnik. Kasemets on lõpetanud põhikooli [[Tallinna 1. Keskkool]]is ja keskkooli [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Ta õppis [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[joonestamine|joonestamist]] ja [[kunstiõpetus]]t. Ta lõpetas [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[lavastuskunst]]i [[bakalaureus]]eõpingud 1995<ref>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-ba/ Kunstiakadeemia stsenograafia eriala lõpetanute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> ja sai 1996. aastal [[magistrikraad]]i tööga "Etenduskeskkonna kujundamise võimalusi polügoonteatris"<ref name=magister>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-vilistlased/ Kunstiakadeemia stsenograafia erialal magistrikraadi kaitsnute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. Ta oli esimene, kes Tallinna Kunstiülikoolis sel erialal magistrikraadi kaitses, ja järgmine tuli alles 2002. aastal.<ref name=magister/> 2017 kaitses ta [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[filosoofiadoktor]]i väitekirja<ref>[https://www.artun.ee/et/akadeemia/vilistlased/phd/ Kunstiakadeemias kaitstud doktorikraadid] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> "Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater"<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/93762 Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimisviis = Outside the ordinary: party, garbage and polygon theatre. Bricolage as a creative and research method] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. [[2002]]. aastal pälvis ta [[Konrad Mäe preemia]]. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali, installatsiooni ja üldkompositsiooni ning töötanud aastatel 2007–2012 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] peakunstnikuna.<ref>[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/erki-kasemets Erki Kasemets] KKEK (vaadatud 5. detsembril 2025)</ref> [[2024]]. aasta sügisel avati [[Kumu]] Kunstimuuseumi [[aatrium]]is Kasemetsa joogipakenditest [[installatsioon]] "LIFE-FILE" (1989–2024).<ref>ERR. Neit-Eerik Nestor. [https://kultuur.err.ee/1609529689/galerii-kumus-avati-erki-kasemetsa-joogipakenditest-installatsioon Kumus avati Erki Kasemetsa joogipakenditest installatsioon]. 24. november 2024. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Kasemets, Erki}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] lvphcmynu80kablp4c0hmvx7nat999u 7260953 7260949 2026-10-28T12:14:04Z Binnye 240680 lisasin teise foto ateljeega 7260953 wikitext text/x-wiki [[Fail:Erki Kasemets 2025.jpg|pisi|Erki Kasemets]] '''Erki Kasemets''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1969]]) on eesti kunstnik. Kasemets on lõpetanud põhikooli [[Tallinna 1. Keskkool]]is ja keskkooli [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Ta õppis [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[joonestamine|joonestamist]] ja [[kunstiõpetus]]t. Ta lõpetas [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[lavastuskunst]]i [[bakalaureus]]eõpingud 1995<ref>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-ba/ Kunstiakadeemia stsenograafia eriala lõpetanute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> ja sai 1996. aastal [[magistrikraad]]i tööga "Etenduskeskkonna kujundamise võimalusi polügoonteatris"<ref name=magister>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-vilistlased/ Kunstiakadeemia stsenograafia erialal magistrikraadi kaitsnute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. Ta oli esimene, kes Tallinna Kunstiülikoolis sel erialal magistrikraadi kaitses, ja järgmine tuli alles 2002. aastal.<ref name=magister/> 2017 kaitses ta [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[filosoofiadoktor]]i väitekirja<ref>[https://www.artun.ee/et/akadeemia/vilistlased/phd/ Kunstiakadeemias kaitstud doktorikraadid] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> "Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater"<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/93762 Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimisviis = Outside the ordinary: party, garbage and polygon theatre. Bricolage as a creative and research method] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. [[2002]]. aastal pälvis ta [[Konrad Mäe preemia]]. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali, installatsiooni ja üldkompositsiooni ning töötanud aastatel 2007–2012 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] peakunstnikuna.<ref>[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/erki-kasemets Erki Kasemets] KKEK (vaadatud 5. detsembril 2025)</ref> [[2024]]. aasta sügisel avati [[Kumu]] Kunstimuuseumi [[aatrium]]is Kasemetsa joogipakenditest [[installatsioon]] "LIFE-FILE" (1989–2024).<ref>ERR. Neit-Eerik Nestor. [https://kultuur.err.ee/1609529689/galerii-kumus-avati-erki-kasemetsa-joogipakenditest-installatsioon Kumus avati Erki Kasemetsa joogipakenditest installatsioon]. 24. november 2024. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> [[Fail:Erki Kasemets ateljees 2025.jpg|pisi|525x525px|Erki Kasemets oma ateljees]] == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Kasemets, Erki}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] phn3dw3lekmu5kyaohn1doz36fh0k1r In memoriam 2026 0 706690 7261015 7260926 2026-10-28T13:51:25Z Juhan121 25066 /* Oktoober */ 7261015 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92) * 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74) * 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93) * 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) * 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63) * 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35) * 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90) *[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95) * 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88) * 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57) *[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82) * 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67) * 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60) *[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96) * 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90) * 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85) * 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82) * 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77) * 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48) * 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46) *[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86) * 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83) * 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69) * 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61) *[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94) * 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86) *[[28. oktoober]] – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80) [[Kategooria:2026]] 61hwevjjy3y1zljvq5e2risdtw4txbu 7261139 7261015 2026-10-28T19:59:14Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7261139 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92) * 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74) * 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93) * 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) * 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63) * 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35) * 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90) *[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95) * 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88) * 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57) *[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82) * 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67) * 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60) *[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96) * 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90) * 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85) * 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82) * 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77) * 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48) * 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46) *[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86) * 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83) * 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69) * 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61) *[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94) * 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86) *[[28. oktoober]] – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80) * 28. oktoober – [[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (59) [[Kategooria:2026]] oll3ls073yyja1rqgog9ms0jol8rviy 7261347 7261139 2026-10-29T09:04:43Z Metsavend 738 /* Oktoober */ 7261347 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92) * 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Ryū Murakami]], Jaapani kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (74) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74) * 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93) * 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) * 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63) * 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35) * 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90) *[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95) * 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88) * 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57) *[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82) * 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67) * 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60) *[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96) * 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90) * 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85) * 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82) * 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77) * 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48) * 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46) *[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86) * 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83) * 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69) * 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61) *[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94) * 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86) *[[28. oktoober]] – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80) * 28. oktoober – [[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (59) [[Kategooria:2026]] jry6mhy65070n38b4furjyo7smarzy7 Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel 0 713452 7261182 7259936 2026-10-28T21:40:22Z Kalle 51 7261182 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] === Naised === == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] c8p1tl9286d4z2agpdyh3ut8rjypmws 7261269 7261182 2026-10-29T07:16:26Z Kalle 51 7261269 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] === Naised === == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] 7x5ihs391atewpctp8orp1x1rozv0ln 7261293 7261269 2026-10-29T07:37:25Z Kalle 51 /* Medalitabel */ 7261293 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062749/http://sports123.com/vol/results/mo-1980.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] === Naised === == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] 63wg724hzd5itu3zanatds7765i5p4l 7261308 7261293 2026-10-29T07:51:52Z Kalle 51 7261308 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] === Naised === == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] 8faqjrdn1fv32v6z8upssc06igjgb73 7261320 7261308 2026-10-29T08:13:18Z Kalle 51 7261320 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]]|| align=center| ('''15:3''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:11''', 11:15, '''15:3''', '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| align=center| (8:15, '''15:12''', 10:15, '''15:4''', '''15:12''')||align=center| |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|( 9:15, '''15:12''', '''15:13''', '''15:13''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:3''', '''15:1''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|(13:15, '''15:4''', '''15:12''', '''15:3''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:2''', '''15:6''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:9''', 14:16, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center| (13:15, 18:20, '''17:15''', '''15:11''', '''15:5''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center|('''15:2''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |} === Naised === == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] sdeqbxgxvsepxwqtml8w9rqyq76s7jo 7261332 7261320 2026-10-29T08:42:32Z Kalle 51 7261332 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]]|| align=center| ('''15:3''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:11''', 11:15, '''15:3''', '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| align=center| (8:15, '''15:12''', 10:15, '''15:4''', '''15:12''')||align=center| |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|( 9:15, '''15:12''', '''15:13''', '''15:13''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:3''', '''15:1''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|(13:15, '''15:4''', '''15:12''', '''15:3''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:2''', '''15:6''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:9''', 14:16, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center| (13:15, 18:20, '''17:15''', '''15:11''', '''15:5''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center|('''15:2''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |} == Väljalangemismängude voor == 9.-10. koha selgitamisel väljalangemismänge ei peetud. Alagrupi 5. koha omanikud mängisid 9. ja 10. koha nimel. === Mäng 9.–10. kohale === {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[8. september|30. juuli]] || align=center|11:00 || align=right| '''[[Itaalia]]... [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:2''', '''15:1''', '''15:4''')||align=center|- |} === Mängud kohtadele 5.–8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koha mäng |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |30. juuli|{{PisiLipp|Kuuba}} |2|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |3 |30. juuli| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0| {{PisiLipp|Brasiilia}} |3 <!-- final --> |1. august|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|2|{{PisiLipp|Brasiilia}}|3 <!-- third place --> |1. august|{{PisiLipp|Kuuba}}|3|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}''' ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center| ('''14:16''', '''11:15''', '''9:15''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| [[Kuuba]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| (15:12, 15:5, '''12:15''', '''14:16''', '''2:15''')||align=center|- |} ==== Mäng 7. kohale ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]] || align=center|14:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| (14:16, '''15:7''', '''15:10''', '''15:6''')||align=center|- |} ==== Mäng 5. kohale ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]] || align=center|15:30 || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' || align=center| (16:14, '''9:15''', 15:8, '''10:15''', '''8:15''')||align=center|- |} === Mängud kohtadele 1.–4. === ==== Mäng 3. kohale ==== ==== Finaal ==== == Lõplik paremusjärjestus == === Naised === ==== A- alagrupp ==== ==== B- alagrupp ==== == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] t9jb8bgn6dd3b1pme7accohrd0evwjl 7261336 7261332 2026-10-29T08:45:39Z Kalle 51 /* Väljalangemismängude voor */ 7261336 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *[[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Kuuba}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||4||0 ||12:1 ||221:172||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' || 4 ||3 ||1||10:5|| 215:138 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kuuba}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||1||3 ||9:8 ||215:196 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 0:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3||4 ||1||3 ||8:8 ||189:177 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] |0:3|| 1:3|| 0:3|| '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||1||3 ||0:12 ||23:180 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|19:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| align=center| ('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:10''', 13:15, '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| align=center| (8:15, '''15:5''', 10:15, '''15:8''', '''15:7''')||align=center| |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', 6:15, '''15:8''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|19:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15:12''', '''15:5''', '''15:7''') ||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center|('''15:2''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center| ('''15:11''', 13:15, 2:15, '''16:14''', '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] [[Itaalia]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', 6:15, '''15:9''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|- |} ==== B-alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4||3||1 ||11:5 ||193:122||'''7''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 171:149 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' || 4 ||2||2 ||6:9 ||181:178 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 1:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''||4 ||2||2 ||6:11 ||180:230 ||'''6''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] |0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||4:11 ||145:191 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080212085515/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1980x.html Volleyball Olympic Games 1980 at Moskva] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="175" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="340" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]]|| align=center| ('''15:3''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |- | align=center|17:30 || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:11''', 11:15, '''15:3''', '''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| align=center| (8:15, '''15:12''', 10:15, '''15:4''', '''15:12''')||align=center| |- | align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|( 9:15, '''15:12''', '''15:13''', '''15:13''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:3''', '''15:1''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|(13:15, '''15:4''', '''15:12''', '''15:3''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:1''', '''15:2''', '''15:6''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15:9''', 14:16, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center| (13:15, 18:20, '''17:15''', '''15:11''', '''15:5''') ||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center|('''15:2''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|- |} == Väljalangemismängude voor == 9.-10. koha selgitamisel väljalangemismänge ei peetud. Alagrupi 5. koha omanikud mängisid 9. ja 10. koha nimel. === Mäng 9.–10. kohale === {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[8. september|30. juuli]] || align=center|11:00 || align=right| '''[[Itaalia]]... [[Pilt:Olympic flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Libya_(1977–2011,_2-3).svg|24px|Liibüa]] [[Liibüa]] || align=center| ('''15:2''', '''15:1''', '''15:4''')||align=center|- |} === Mängud kohtadele 5.–8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koha mäng |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |30. juuli|{{PisiLipp|Kuuba}} |2|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |3 |30. juuli| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0| {{PisiLipp|Brasiilia}} |3 <!-- final --> |1. august|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|2|{{PisiLipp|Brasiilia}}|3 <!-- third place --> |1. august|{{PisiLipp|Kuuba}}|3|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}''' ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center| ('''14:16''', '''11:15''', '''9:15''')||align=center|- |- | align=center|19:30 || align=right| [[Kuuba]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| (15:12, 15:5, '''12:15''', '''14:16''', '''2:15''')||align=center|- |} ==== Mäng 7. kohale ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]] || align=center|17:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| (14:16, '''15:7''', '''15:10''', '''15:6''')||align=center|- |} ==== Mäng 5. kohale ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. august]] || align=center|20:20 || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Brasiilia}}''' || align=center| (16:14, '''9:15''', 15:8, '''10:15''', '''8:15''')||align=center|- |} === Mängud kohtadele 1.–4. === ==== Mäng 3. kohale ==== ==== Finaal ==== == Lõplik paremusjärjestus == === Naised === ==== A- alagrupp ==== ==== B- alagrupp ==== == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] * [[http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1980.html Tulemused Men Volleyball XXII Olympic Games Moscow (URS) 1980 - 20-31.07]] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1980.html Tulemused Women Volleyball XXII Olympic Games 1980 Moskva (URS) - 21-29.07] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] fqild82ogay87ois00u0s8tmxy59xdf Martin Niel 0 717700 7261415 7180259 2026-10-29T11:34:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261415 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Niel | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu linnapea]] | ametiajaalgus = 1774 | ametiajalõpp = 1780 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Pärnu raad|Pärnu rae]] liige | ametiajaalgus2 = 1774 | ametiajalõpp2 = 1781 | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1726|10|3}} | sünnikoht = [[Lübeck]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1789|3|18|1726|10|3}} | surmakoht = [[Pärnu]] | rahvus = | partei = | abikaasa = Christina Friederica Haller | vanemad = Johann Christian Niel, Christina Elisabeth Ziegler | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Martin Niel''' (3. oktoober 1726 [[Lübeck]] – 18. märts 1789 [[Pärnu]]) oli [[Pärnu]] [[Pärnu raad|rae]] liige ja [[Asehalduskord|asehalduskorra]] ajal [[Pärnu linnapea]] ehk ''Stadthaupt''.<ref name="laakmann">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content |pealkiri=Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797 |autor=Heinrich Laakmann |väljaandja=J. G. Krüger |koht=Tartu |aasta=1936 |lehekülg=59 |vaadatud=24. juuni 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260624220342/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content |arhiivimisaeg=2026-06-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Elukäik == Niel oli pärit [[Lübeck]]ist. Enne [[Pärnu]] kodanikuks saamist töötas ta Pärnu [[raeliige|raeliikme]] [[Hans Diedrich Schmidt]]i [[raamatupidaja]]na. Ta sai Pärnu [[kodanik]]uks 28. detsembril 1753.<ref name="laakmann" /> Aastatel 1770–1774 oli Niel [[Pärnu Suurgild]]i [[oldermann]].<ref name="laakmann" /> == Pärnu linnapea == Martin Niel oli aastatel 1774–1780 [[Pärnu linnapea]] ehk ''Stadthaupt''. Samal ajal kuulus ta aastatel 1774–1781 [[Pärnu raad]]i.<ref name="laakmann" /> ''Stadthaupt'' oli [[Asehalduskord|asehalduskorra]] ajal kasutatud ametinimetus. Pärnu linnapeade loendis on Nieli ametiaeg märgitud aastatele 1774–1781.<ref name="laakmann" /> == Isiklikku == Martin Nieli isa oli [[kaupmees]] Johann Christian Niel ja ema Christina Elisabeth Ziegler.<ref name="laakmann" /> 27. jaanuaril 1754 abiellus ta Christina Friederica Halleriga. Tema abikaasa isa [[Johann Friedrich Haller]] oli [[Pärnu Eliisabeti kirik|Pärnu Eliisabeti koguduse]] [[pastor]]. Martin Nielil ja Christina Friederica Halleril oli kümme last.<ref name="laakmann" /> Tema laste hulka kuulusid Christian Martin Niel, Didrich Johann Niel, Agatha Luisa Niel, Anna Dorothea Niel, Cornelius Nicolaus Niel, Eugenius Niel, Christoph Friedrich Niel ja Catharina Amalie Niel.<ref name="laakmann" /> == Vaata ka == * [[Pärnu linnapea]] * [[Pärnu raad]] * [[Pärnu Suurgild]] * [[Hans Diedrich Schmidt]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Niel, Martin}} [[Kategooria:Pärnu linnapead]] [[Kategooria:Pärnu rae liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1726]] [[Kategooria:Surnud 1789]] ibsfa5mf8kiyyk9d0m902rhyh9nieig Peter Pedak 0 719676 7261034 7250934 2026-10-28T14:16:04Z ~2026-57536-44 240703 7261034 wikitext text/x-wiki {{Toimetada}}'''Peter Pedak''' (sündinud [[28. august|28. augustil]] [[1981]]) on Eesti koolijuht, diplomaat ja kultuuritegelane. Alates 2018. aastast on ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Tallinna Prantsuse Lütseumi]] diktaator. == Haridus ja varasem tegevus == Peter Pedak lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1999. aastal (19. lend) ning töötas [[Eesti Välisministeerium|Välisministeeriumis]] diplomaadina. Ta on tegutsenud kultuurikorraldajana{{lisa viide}} ja on olnud pikka aega seotud muusikaeluga{{lisa viide}}, sealhulgas ooperilauljate tegevuse toetamisega{{lisa viide}}. == Tegevus koolijuhina == 20. augustist 2018 on Peter Pedak Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor. Koolijuhina on Pedak kaitsnud humanitaarhariduse ja kultuuriväärtuste rolli ühiskonnas. Tema juhtimisperioodil, 2018. aasta sügisel, avati kooli uus spordihoone. Temalt ilmub haridus- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning tal on ajakirjas [[Edasi.org|Edasi]] oma püsirubriik "Kooliõpetaja kolumn". Ta on esinenud lektorina ka raadiosaates "[[Ööülikool]]" (loeng "Kooli igavesed dilemmad", 2024). == Ühiskondlik tegevus ja tunnustus == * Alates 2021. aastast on ta [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] SA nõukogu liige. * 2025. aastal pälvis ta [[Estonia Selts|Estonia Seltsilt]] tiitli "Estonia sõber". == Teosed == * "Margarita Voites. Imet tabades" (Tallinn: Hotger, 2010). ISBN 9789985994542 == Välislingid == * [https://err.ee Ööülikool. Peter Pedak: Kooli igavesed dilemmad] ERR, 2024 * [https://edasi.org Peter Pedaku autorilehekülg ja kolumnid] väljaandes Edasi {{JÄRJESTA:Pedak, Peter}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 2h09s5mgo3py4jmvjvsqd771twf6bk0 7261037 7261034 2026-10-28T14:19:45Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palu 240699 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7261034|7261034]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-57536-44|~2026-57536-44]] ([[User talk:~2026-57536-44|arutelu]]) 7261037 wikitext text/x-wiki {{Toimetada}}'''Peter Pedak''' (sündinud [[28. august|28. augustil]] [[1981]]) on Eesti koolijuht, diplomaat ja kultuuritegelane. Alates 2018. aastast on ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Tallinna Prantsuse Lütseumi]] direktor. == Haridus ja varasem tegevus == Peter Pedak lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1999. aastal (19. lend) ning töötas [[Eesti Välisministeerium|Välisministeeriumis]] diplomaadina. Ta on tegutsenud kultuurikorraldajana{{lisa viide}} ja on olnud pikka aega seotud muusikaeluga{{lisa viide}}, sealhulgas ooperilauljate tegevuse toetamisega{{lisa viide}}. == Tegevus koolijuhina == 20. augustist 2018 on Peter Pedak Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor. Koolijuhina on Pedak kaitsnud humanitaarhariduse ja kultuuriväärtuste rolli ühiskonnas. Tema juhtimisperioodil, 2018. aasta sügisel, avati kooli uus spordihoone. Temalt ilmub haridus- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning tal on ajakirjas [[Edasi.org|Edasi]] oma püsirubriik "Kooliõpetaja kolumn". Ta on esinenud lektorina ka raadiosaates "[[Ööülikool]]" (loeng "Kooli igavesed dilemmad", 2024). == Ühiskondlik tegevus ja tunnustus == * Alates 2021. aastast on ta [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] SA nõukogu liige. * 2025. aastal pälvis ta [[Estonia Selts|Estonia Seltsilt]] tiitli "Estonia sõber". == Teosed == * "Margarita Voites. Imet tabades" (Tallinn: Hotger, 2010). ISBN 9789985994542 == Välislingid == * [https://err.ee Ööülikool. Peter Pedak: Kooli igavesed dilemmad] ERR, 2024 * [https://edasi.org Peter Pedaku autorilehekülg ja kolumnid] väljaandes Edasi {{JÄRJESTA:Pedak, Peter}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4chfbmxopkvgb2hvfe9vevelnsbgyqm Kasutaja:Funktsionalism-modernism/liivakast 2 720294 7261130 7257422 2026-10-28T19:44:38Z Funktsionalism-modernism 231916 7261130 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.<ref name=":1" details="246-247" /> == Bohnsacki maja == Bohnsacki maja oli 17. sajandil ehitatud barokk stiilis elumaja [[Pärnu vanalinn|Pärnu vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänaval]]. Hoone hävis 1944. aastal. Asukoht jääb tänapäeval [[Jakobsoni park|Jakobsoni parki]]. == Ajalugu == Hoone valmis 1700. aastal ja selle lasi ehitada Pärnu [[raehärra]] Jürgen Bohnsack.<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olander |eesnimi=Aare |pealkiri=Pärnu kadunud vaated |kirjastus=Tänapäev |aasta=2020 |isbn=9789949858118 |lehekülg=388}}</ref><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aija |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pärnu enne esimest ilmasõda |perekonnanimi2=Vunk |eesnimi2=Aldur |kirjastus=Pärnu Muuseum SA |aasta=2019 |isbn=9789949904563 |lehekülg=42}}</ref> 1699. aastal tulid välismaalt [[Academia Gustavo-Carolina|Pärnusse ülikooli]] Jacob Вajer ja Friedrich Radelloff, kes saatsid ühe sõduri neile öömaja otsima, kuid keelduti andmast kui kuuldi, et tegu on väljamaalastega. Seetõttu otsustasid nad ise öömaja otsida ja teesklesid, et on kaupmehed ja said toa Bohnsacki majja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1999 |isbn=9985400852 |lehekülg=104-105}}</ref> Jürgen Bohnsack suri 1710. aastal katku tõttu ning maja pärandati ta pojale Johann Bohnsackile.<ref name=":4" /> Tulekahju?<ref>{{Netiviide |pealkiri=EAA.1001.1.3425: Akte in Sachen betreffend den Brand der Behausung fer Witwe des Polizeibürgermeisters Bohnsack, geb. G. H. Büncken · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250526017&ru=7C2zpB |vaadatud=2026-09-30 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == Narva vaekoda == Narva vaekoda oli 18. sajandil ehitatud [[vaekoda]] (kaalukoda) [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänaval]] [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja platsi]] ääres. Hoone [[Märtsipommitamine Narvas|hävis]] 1944. aastal. == Ajalugu == Narva vaekoda ehitati 1740-ndatel ja selle projekteeris arhitekt [[Franciscus Ludwig von Franckenberg]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Carl |kuupäev=1933 |pealkiri=Narva. Vaekoda (1740ndate I p) Rüütli 16, raekoja plats |url=http://hdl.handle.net/10062/69123 |keel=et}}</ref><ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karling |eesnimi=Sten |pealkiri=Narva: eine baugeschichtliche Untersuchung |kirjastus=Wahlström & Widstrand |aasta=1936 |koht=Stockholm |lehekülg=365-367 |keel=de}}</ref> Hoone uhke fassaad varjas tagasihoidliku hoonet.<ref name=":6" />Teise korruse fassaadil oli neli pilastrit ja nurgalaienditega barokkaknad. Fassaadi tipus oli profileeritud [[Karniis|karniisiga]] kolmnurkviil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrejeva |eesnimi=Svetlana |pealkiri=Narva vanadel fotodel: Fotosid Narva Muuseumi kogust |perekonnanimi2=Ivask |eesnimi2=Merike |perekonnanimi3=Tamjärv |eesnimi3=Maret |perekonnanimi4=Ploom |eesnimi4=Triin |perekonnanimi5=Randviir |eesnimi5=Tiina |kirjastus=Tänapäev |aasta=2006 |isbn=9985623991}}</ref> Vana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjaeesti19331219.1.3&srpos=6&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Sama?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alutaguse Teataja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=alutaguseteataja19331219.1.3&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Jälle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjakodu19331219.1.3&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Taastamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 22 märts 2013 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp20130322.2.8.1&srpos=17&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> juba on See <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri aprill 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202504.2.16&srpos=15&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1460. aastal põles vaekoda <ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 27 august 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjakodu19270827.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (pole vist vaja panna) Vaekoda kuulus Narva Linnale.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri detsember 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202512.2.16&srpos=16&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1924. aastal värviti ning renoveeriti Narva [[Narva raekoda|raekoja]], vaekoja ja [[Narva börsihoone|börsihoone]] fassaadid. Kasutati aga erksaid toone, mis tekitasid pettumust kunstnike ja arheoloogide seas.<ref name=":5" /> Kirjeldus seest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti Narva uudised 15 oktoober 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uenu19371015.1.2&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+kaalumaja------------ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ka tähtis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vana Tallinn detsember 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVvanatln202212.2.5.5&srpos=17&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hävingu mainimine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2004-03-06 |pealkiri=Täna möödub 60 aastat Narva pommitamisest |url=https://www.err.ee/417856/tana-moodub-60-aastat-narva-pommitamisest |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Häving<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pilt |url=https://ajapaik.ee/photo/120896/purustatud-narva-vaade-kaalukoda-1946-1947/}}</ref> 2022. aastal korraldas Narva Linnavalitsus hanke Narva vaekoja asukoha arheoloogiliste uuringutega kindlaks tegemiseks, ehitise konstruktsioonide hindamiseks ja auditi teostamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narvas asunud hoone (Narva kaalukoda, sõjaeelse aadressiga Rüütli tänav 16) maa-aluste konstruktsioonide asukoha ja seisukorra välja selgitamiseks arheoloogilise uuringu ja ehitise auditi teostamine |url=https://holt.ee/public-procurement/24489 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Holt |väljaandja=Holt |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanketeade 77 |url=https://www.narva.ee/hanked-2022a-2-poolaasta-alates-juulikuust#hanketeade-nr-77-li}}</ref> 2035+. aastate Narva linna üldplaneeringus on kavandatud hoone osalist taastada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Narva Linnavalitsus |kuupäev=29 jaanuar 2026 |pealkiri=Narva üldplaneeringu seletuskiri |url=https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/kehtestatavad/2026_Narva_UP_seletuskiri.pdf |lehekülg=53}}</ref> == Johann Stäel von Holsteini maja == [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holsteini]] maja oli 17. sajandil ehitatud elamu [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] aadressil [[Koidu tänav (Narva)|Koidu]] 3 Hoone lasi ehitada [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holstein]]. Hoone hävis 1944. aastal. [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holsteini]] == Ajalugu == 1957. aasta Portaal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Muinsuskaitseamet |pealkiri=t |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14003}}</ref> == Välislingid == * [https://dspace.ut.ee/items/d7b02e88-14a7-4203-8ab7-bfd3156e02f5 Narva. Koidu tn 3, Stael von Holsteini maja (1670)] * [https://www.muis.ee/museaalview/2454179 Narva. Koidu 3, J. S. Holsteini maja seinal puidust epitaaf] * [https://www.muis.ee/museaalview/2478165 Narva, Koidu tn 3 maja portaal] * [https://www.muis.ee/museaalView/1317959 Stael von Holsteini maja trepikoda] == Muu == [https://www.muis.ee/museaalview/992802 Piimapukk piimapukki peatuses] Scholbachi maja (raekoja kõrval)<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-07-13 |pealkiri=ВИДЕО {{!}} Пустырь за Нарвской ратушей раскрывает свои тайны: дом пастора - gazeta.ee |keel=ru-RU |väljaanne=gazeta.ee - Новости Нарвы и всей Эстонии: пишем ответственно, читается с интересом |url=https://gazeta.ee/narva/video-pustyr-za-narvskoj-ratushej-raskryvaet-svoi-tajny-dom-pastora/ |vaadatud=2026-10-11}}</ref> Kolhoosi sovh. keskuste hooned artikkel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-06-18 |pealkiri=Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku? |url=https://www.muurileht.ee/kas-kolhooside-ja-sovhooside-keskushoonetel-on-tulevikku/ |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Narva pilte<ref>{{Netiviide |pealkiri=Старая Нарва - Фотоальбом - Нарва. Осколки истории. |url=https://tellis.ucoz.ru/photo/staraja_narva/40-12 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=tellis.ucoz.ru}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=Old Narva in Miniature |url=http://old.narva.ee/index.php?lang=en&cont=gallery&mode=user&action=view&id=pank&page=5 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=old.narva.ee}}</ref> Makett vaekotta?<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-11-18 |pealkiri=Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus |url=https://arvamus.postimees.ee/6456653/toomas-kiho-vana-narva-makett-ja-tegelikkus |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> Põdrangu<ref>{{Netiviide |pealkiri=linnad ja märgid: 137: Põdrangu sovhoosi keskusehoone |url=https://katkestuste-linn.blogspot.com/2011/04/137-podrangu-sovhoosi-keskusehoone.html |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=linnad ja märgid}}</ref> Natuke kasu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 7 juuni 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp19910607.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Muidu huvitavast inimesest (Narva jm) TÄHTIS: Narva ajaloo uurimise ajalugu jm: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KaljundiJevgeni_Kas_kataloog_TUNA1999_4.pdf Narva https://www.folklore.ee/tagused/sites/default/files/2025-07/tagus91veeb.pdf Mälumäng Narva<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2024-07-06 |pealkiri=Mälumäng: tuntud ja tundmatu Narva |url=https://www.vara.ee/malumang-tuntud-ja-tundmatu-narva/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1Л<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-2П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tähtis: <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-9 põhjalik<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-4<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-5<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-432-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 U 1 ja 2<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stalinistlik maja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/76115407/stalinistlik-maja |vaadatud=2026-10-22 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Sillamäe<ref>[https://register.muinas.ee/file/architecture/1535.pdf SILLAMÄE KESKLINNA MUINSUSKITSEALA EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs"</ref>Narva naasmis vrk<ref>[[David_Vseviov]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/VseviovDavid_Endiste_narvakate_TUNA2001_2.pdf Endiste narvakate mõistatus], Tuna 2001, nr 2</ref> Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == Mis on mis == Hollandi klassitsismi on nimetatud ka hollandi barokkiks. [[Barokk-klassitsism|Barokk-klassitsimi]] artiklis on nimetatud, et seda on mõjutanud [[palladianism]]. Saksa keelses barokk-klassitsismi artikklis on hollandi klassitsimi nimetatud barokk-klassitsimi variandiks. Hollandi hollandi klassitsismi artiklis on kirjutatud, et stiil ei ole barokk-klassitsism. Hollandi palladianismi artiklis on nimetatud, et põhja hollandis on see stiil. Hollandi klassitsism nagu hollandi vikis: barokki ja mannerismi segu. Mannerismi arhitektuuris pole? ja sarnaneb palladianismiga, seguneb ka barokki ja renessansiga Palladianism ja klassitsism-barokki ei sa eristada sarnasuste tõttu. 1.Palladianism 2.Barokk-klassitsim 3.Hollandi-klassitsism Palladianism ja renessans on ka seotud 1.Renessans 2.Mannerism 3n22ngh4utteq2rg5pb9rw0ee7ka909 Djamel Sedjati 0 720652 7261200 7227213 2026-10-28T22:57:57Z Sjur 66496 7261200 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Djamel Sedjati | pilt = DjamelSedjati 800m JO2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Djamel Sedjati [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1999|05|03}} | sünnikoht = [[Tiaret]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = | spordiklubi = Club Atletismo Intec-Zoiti | treener = Amar Benida | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} }} '''Djamel Sedjati''' ([[araabia keel]]es جمال سجاتي; sündinud [[3. mai]]l [[1999]] [[Tiaret]]is) on [[Alžeeria]] [[keskmaajooks]]ja, kelle põhiala on [[800 meetri jooks]]. Ta võitis [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is 800 meetri jooksus [[Emmanuel Korir]]i järel hõbemedali. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is diskvalifitseeriti ta 800 meetri jooksu finaalis rajajoone ületamise tõttu. 2024. aasta [[Pariis]]i [[Teemantliiga]] etapil jooksis Sedjati Alžeeria rekordi 1.41,56, millega tõusis kõigi aegade edetabelis [[David Rudisha]] ja [[Wilson Kipketer]]i järel kolmandaks. [[Monaco]] etapil parandas ta rekordit veelgi, joostes 1.41,46. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el otsisid Prantsusmaa antidopinguametnikud olümpiakülas läbi Sedjati ja tema treeneri Amar Benida toad<ref name="is">{{Cite web |title=Dopingratsia olympiakylässä – kohteena sensaatiojuoksija |url=https://www.is.fi/yleisurheilu/art-2000010623327.html |access-date=1 September 2026 |website=is.fi}}</ref>. Tõendeid dopingutarvitamisest ei leitud ning sportlane lubati starti. Finaalis jooksis ta 1.41,50, kuid jäi [[Emmanuel Wanyonyi]] ja [[Marco Arop]]i järel kolmandaks. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta Emmanuel Wanyonyi järel hõbemedali 1.41,90-ga. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.14,36''' || [[11. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Sasolburg]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.41,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.13,94''' || [[10. juuli]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.46,28''' || [[8. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sabadell]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{JÄRJESTA:Sedjati, Djamel}} [[Kategooria:Alžeeria keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 3lw750ec995amadl08gbu11ia9cwm1i Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...) 0 720779 7261136 7260767 2026-10-28T19:52:48Z Hannesvalk 176021 /* 27. oktoober */ 7261136 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober (sõja 1700. päev) === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 21. oktoober === [[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026</ref> Kremli teatel on Venemaa "põhimõtteliselt valmis" osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.<ref>[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 22. oktoober === Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu. === 23. oktoober === Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026</ref> ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026</ref> === 24. oktoober === Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.<ref>[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026</ref> Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu. Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026</ref> Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.<ref>[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026</ref> === 25. oktoober === Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026</ref> [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026</ref> === 26. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026</ref> === 27. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026</ref> [[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026</ref> [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026</ref> === 28. oktoober === Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] kdyt32ecjfissp1x807du82sszbff5u Lucas Beraldo 0 721743 7261233 7247287 2026-10-29T00:06:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6) 7261233 wikitext text/x-wiki [[Fail:Beraldo asse psg 2425.png|pisi|Lucas Beraldo Paris Saint-Germaini särgis (2025)]] '''Lucas Lopes Beraldo''' (tuntud kui '''Lucas Beraldo'''; sündinud [[24. november|24. novembril]] [[2003]] [[Piracicaba]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib keskkaitsja ja vasakkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Beraldo sündis Brasiilias [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] Piracicabas. Jalgpallimängimist alustas ta 2016. aastal [[União Agrícola Barbarense Futebol Clube|União Barbarense]] noortesüsteemis. 2017. aastal liitus ta oma sünnilinna klubiga [[EC XV de Novembro (Piracicaba)|XV de Piracicaba]] ning 2020. aastal [[São Paulo FC]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|title=Lucas Beraldo signs for Paris Saint-Germain until 2028|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=1 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250208200515/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|archive-date=2025-02-08|url-status=dead}}</ref> São Paulo noortesüsteemis kujunes vasakujalgsest Beraldost üks klubi hinnatumaid kaitsemängijaid. 2021. aastal jõudis ta São Paulo U20-meeskonnaga Brasiilia U20 meistrivõistluste finaali.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-express-paris-saint-germain-2023-2024|title=Beraldo Express!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=1 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20240207160249/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-express-paris-saint-germain-2023-2024|archive-date=2024-02-07|url-status=dead}}</ref> São Paulo esindusmeeskonnas debüteeris Beraldo 26. mail 2022 [[Copa Sudamericana]] alagrupimängus Peruu klubi [[Ayacucho FC]] vastu. São Paulo võitis kohtumise 1:0.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|title=Lucas Beraldo signs for Paris Saint-Germain until 2028|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=1 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250208200515/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|archive-date=2025-02-08|url-status=dead}}</ref> [[Campeonato Brasileiro Série A|Brasiilia kõrgliigas]] debüteeris ta 21. juulil 2022 kohtumises [[SC Internacional]]i vastu. Hooaja jooksul sai ta kõrgliigas väljakule kolmes kohtumises. 2023. aastal sai Beraldost São Paulo põhikoosseisu regulaarne liige. Brasiilia kõrgliigas pidas ta 24 kohtumist ja lõi ühe värava. Kõigis võistlussarjades kogunes talle hooaja jooksul 48 kohtumist.<ref>[https://fbref.com/en/players/b8aedf06/Lucas-Beraldo Lucas Beraldo]. FBref. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Samal aastal aitas Beraldo São Paulo esimest korda klubi ajaloos [[Copa do Brasil]]i võitjaks. Finaalis kohtuti kahe mängu kokkuvõttes [[CR Flamengo|Flamengoga]]. São Paulo võitis avamängu [[Maracanã staadion]]il 1:0 ja mängis koduses korduskohtumises 1:1 viiki, võites finaali kokkuvõttes 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.forbes.com/sites/josephosullivan/2023/09/26/sao-paulo-are-champions-in-brazil/|title=São Paulo Are Champions In Brazil|publisher=Forbes|language=en|date=26 September 2023|access-date=24 September 2026}}</ref> Kokku pidas Beraldo São Paulo esindusmeeskonnas 52 ametlikku kohtumist ja lõi ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|title=Lucas Beraldo signs for Paris Saint-Germain until 2028|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=1 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250208200515/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|archive-date=2025-02-08|url-status=dead}}</ref> 1. jaanuaril 2024 siirdus Beraldo Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]], kellega sõlmis lepingu 2028. aasta juunini. Meedia andmetel maksis PSG tema eest São Paulole ligikaudu 20 miljonit eurot. Pariisis sai ta esialgu särginumbriks 35.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|title=Lucas Beraldo signs for Paris Saint-Germain until 2028|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=1 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250208200515/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-signs-for-paris-saint-germain-until-2028|archive-date=2025-02-08|url-status=dead}}</ref> Vaid kaks päeva pärast klubiga liitumist debüteeris Beraldo PSG eest Prantsusmaa superkarikamängus [[Toulouse FC]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest [[Milan Škriniar]]i asemele ning PSG võitis 2:0. Sellega võitis Beraldo juba oma esimeses kohtumises uue klubiga karika.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-makes-paris-debut-paris-saint-germain-toulouse-fc-trophee-des-champions-2023-2024|title=Lucas Beraldo makes Paris debut|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=3 January 2024|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20240103221810/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/lucas-beraldo-makes-paris-debut-paris-saint-germain-toulouse-fc-trophee-des-champions-2023-2024|archive-date=2024-01-03|url-status=dead}}</ref> [[Ligue 1|Prantsusmaa kõrgliigas]] debüteeris Beraldo 28. jaanuaril 2024, kui kuulus algkoosseisu 2:2 viigimängus [[Stade Brestois 29|Bresti]] vastu. [[UEFA Meistrite Liiga]]s debüteeris ta 14. veebruaril 2024 kaheksandikfinaali avamängus [[Real Sociedad]]i vastu. Beraldo mängis vasakkaitsjana kõik 90 minutit ning PSG võitis 2:0. Esimese värava lõi Beraldo PSG eest 13. märtsil 2024 Prantsusmaa karikavõistluste veerandfinaalis [[OGC Nice]]'i vastu. Ta lõi PSG kolmanda värava ja Pariisi klubi võitis 3:1.<ref>[https://www.lequipe.fr/Football/match-direct/coupe-de-france/2023-2024/psg-nice-live/633682 PSG 3–1 Nice]. L'Équipe, 13.3.2024. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Esimese liigavärava lõi ta 21. aprillil 2024, kui PSG alistas [[Olympique Lyonnais]]' 4:1. Beraldo tegi kohtumise kuuendal minutil seisuks 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.eurosport.com/football/ligue-1/2023-2024/paris-saint-germain-v-olympique-lyonnais-ligue-1-live_sto10108034/story.shtml|title=Paris Saint-Germain 4-1 Lyon: Goncalo Ramos strikes fine double as PSG take step closer to Ligue 1 title|publisher=Eurosport|language=en|date=21 April 2024|access-date=24 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 pidas Beraldo PSG eest kõigis võistlussarjades 24 kohtumist ja lõi kaks väravat. Prantsusmaa kõrgliigas osales ta 13 kohtumises. PSG tuli hooajal Prantsusmaa meistriks ja võitis Prantsusmaa karikavõistlused. 25. mail 2024 kuulus Beraldo algkoosseisu Prantsusmaa karikafinaalis Lyon'i vastu ning mängis kõik 90 minutit. PSG võitis finaali 2:1. Hooajal 2024/25 sai Beraldo PSG kaitseliinis regulaarselt mänguaega nii keskkaitsja kui ka vasakkaitsjana. 22. novembril 2024 lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas värava Toulouse'i vastu. [[João Neves]] viis PSG esimesel poolajal juhtima ja Beraldo suurendas 84. minutil eduseisu 2:0-le. PSG võitis kohtumise 3:0.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/relentless-paris-topple-toulouse-and-power-on-match-report-paris-saint-germain-toulouse-fc-ligue-1-2024-2025|title=Relentless Paris topple Toulouse and power on!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=22 November 2024|access-date=24 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooajal 2024/25 pidas Beraldo PSG eest 38 ametlikku kohtumist.<ref>[https://www.psg.fr/en/players/lucas-beraldo Lucas Beraldo]. Paris Saint-Germain. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Prantsusmaa kõrgliigas mängis ta 25 kohtumises ja lõi ühe värava. PSG võitis sel hooajal teist aastat järjest Prantsusmaa meistritiitli ja Prantsusmaa karika. Klubi jõudis esimest korda ajaloos ka [[UEFA Meistrite Liiga]] võiduni. 31. mail 2025 Münchenis peetud finaalis alistas PSG [[Milano Internazionale]] 5:0. Beraldo jäi finaalis varumängijate pingile. 2025. aasta suvel osales Beraldo PSG-ga [[2025. aasta klubide jalgpalli maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]]. Ta mängis turniiril viies kohtumises. PSG jõudis finaali, kus kaotas [[Chelsea FC]]-le 0:3. Hooajal 2025/26 jätkas Beraldo PSG koosseisus. 27. septembril 2025 lõi ta kodumängus [[AJ Auxerre]]'i vastu kohtumise avavärava. Beraldo suunas 54. minutil [[Senny Mayulu]] söödust palli väravasse.<ref>[https://fbref.com/en/players/b8aedf06/goallogs/dom_lg/Lucas-Beraldo-Goal-Log Lucas Beraldo – Goal Log]. FBref. Vaadatud 24.9.2026.</ref> 25. aprillil 2026 tegi Beraldo ühe oma resultatiivsema mängu PSG eest, kui Pariisi klubi alistas võõrsil [[Angers SCO]] 3:0. Beraldo lõi 52. minutil PSG teise värava ja andis väravasöödu [[Senny Mayulu]]le. Tegemist oli tema esimese väravasööduga PSG särgis.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/stats-facts-a-look-back-at-the-win-in-angers-paris-saint-germain-ligue-1-2025-2026|title=Stats & Facts: A look back at the win in Angers|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Beraldo Prantsusmaa kõrgliigas 20 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu.<ref>[https://fbref.com/en/stathead/player_comparison.cgi?comp_type=by_type&dom_lg=1&p1yrfrom=2025-2026&p2yrfrom=2025-2026&player_id1=7c3ed041&player_id2=b8aedf06&request=1&show_form=1&sum=0 Lucas Beraldo – 2025/26 Ligue 1 statistics]. FBref. Vaadatud 24.9.2026.</ref> PSG tuli hooajal kolmandat korda järjest Prantsusmaa meistriks ja jõudis teist aastat järjest Meistrite Liiga finaali. 30. mail 2026 Budapestis peetud Meistrite Liiga finaalis kohtus PSG [[Arsenal FC|Arsenaliga]]. Normaalaeg ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga. Beraldo sekkus kohtumise lõpus vahetusest ja realiseeris PSG viienda penalti. Seejärel eksis Arsenali [[Gabriel Magalhães]], mistõttu PSG võitis penaltiseeria 4:3 ja tuli teist hooaega järjest Euroopa meistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/pr-choosing-continuity|title=Choosing continuity|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> 2025. aasta detsembris võitis Beraldo PSG-ga ka [[FIFA Intercontinental Cup]]i ning 2025. ja 2026. aastal [[UEFA superkarikas|UEFA superkarika]]. 2026. aasta septembris pikendas Paris Saint-Germain Beraldoga lepingut 2031. aasta juunini. PSG teatel oli ta selleks ajaks osalenud klubi eest 91 ametlikus kohtumises ning võitnud muu hulgas kolm Prantsusmaa meistritiitlit ja kaks Meistrite liigat.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/pr-choosing-continuity|title=Choosing continuity|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Beraldo on esindanud Brasiiliat nii noorte- kui ka A-koondises. 2022. aasta juunis debüteeris ta [[Brasiilia U20 jalgpallikoondis|Brasiilia U20-koondises]] 4:1 võidumängus Ecuadori vastu. Samal aastal võitis ta Brasiilia U20-koondisega [[Espírito Santo]]s toimunud rahvusvahelise U20 turniiri.<ref>{{cite web|url=https://www.saopaulofc.net/caio-patryck-e-beraldo-conquistam-o-torneio-internacional-sub-20/|title=Caio, Patryck e Beraldo conquistam o Torneio Internacional Sub-20|publisher=São Paulo FC|language=pt|date=18 June 2022|access-date=24 September 2026}}</ref> Septembris 2022 kandis Beraldo [[sõprusmäng]]us Usbekistani vastu Brasiilia U20-koondise kaptenipaela. [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia A-koondisse]] kutsuti Beraldo esimest korda 2024. aasta märtsis peatreener [[Dorival Júnior]]i esimesse koosseisu sõprusmängudeks Inglismaa ja Hispaania vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.cbf.com.br/selecao-brasileira/noticias/selecao-masculina/dorival-junior-anuncia-primeira-convocacao-pela-selecao-brasileira|title=Dorival Júnior anuncia primeira convocação pela Seleção Brasileira|publisher=Brasiilia Jalgpalliliit|language=pt|date=1 March 2024|access-date=24 September 2026}}</ref> A-koondises debüteeris Beraldo 23. märtsil 2024 [[Wembley staadion]]il [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja mängis kõik 90 minutit. Brasiilia võitis kohtumise [[Endrick]]i väravast 1:0. Kolm päeva hiljem mängis Beraldo samuti kõik 90 minutit 3:3 viigimängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu [[Santiago Bernabéu staadion]]il. 12. juunil kuulus ta algkoosseisu 1:1 viigimängus [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu. 2024. aasta suvel kuulus Beraldo Brasiilia koondisse [[2024. aasta Copa América|Copa Américal]] Ameerika Ühendriikides. Brasiilia jõudis veerandfinaali, kuid Beraldo turniiril väljakule ei pääsenud.<ref>[https://fbref.com/en/players/b8aedf06/matchlogs/2024/c685/summary/Lucas-Beraldo-Match-Logs Lucas Beraldo – 2024 Copa América]. FBref. Vaadatud 24.9.2026.</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Beraldo pidanud Brasiilia A-koondises viis kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/lucas-beraldo/nationalmannschaft/spieler/872171/verein/3439/plus/0 Lucas Beraldo – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 24.9.2026.</ref> == Isiklikku == Beraldo isa André Beraldo oli samuti jalgpallur ja mängis keskkaitsjana.<ref>{{cite web|url=https://ge.globo.com/futebol/times/sao-paulo/noticia/2023/09/20/familia-beraldo-produz-zagueiros-e-sorvetes-conheca-a-origem-do-jovem-destaque-do-sao-paulo.ghtml|title=Família Beraldo produz zagueiros e sorvetes; conheça a origem do jovem destaque do São Paulo|publisher=ge|language=pt|date=20 September 2023|access-date=24 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[São Paulo FC]] *[[Copa do Brasil]]: 2023 ;[[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] *[[Ligue 1|Prantsusmaa meister]]: [[Ligue 1 hooaeg 2023–2024|2023/24]], [[Ligue 1 hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] *[[Prantsusmaa jalgpalli karikavõistlused|Prantsusmaa karikas]]: 2023/24, 2024/25 *[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]]: 2023, 2024, 2025 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2024–2025|2024/25]], [[UEFA Meistrite Liiga 2025–2026|2025/26]] *[[UEFA superkarikas]]: 2025, 2026 *[[FIFA Intercontinental Cup]]: 2025 *[[Klubide jalgpalli maailmameistrivõistlused|Klubide maailmameistrivõistlused]]: teine koht 2025 ;Brasiilia U20-koondis *Torneio Internacional Sub-20 do Espírito Santo: 2022 ;Individuaalsed *Troféu Mesa Redonda hooaja sümboolne koosseis: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.psg.fr/en/players/lucas-beraldo Lucas Beraldo] Paris Saint-Germaini kodulehel *[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250193442--lucas-beraldo/ Lucas Beraldo] UEFA kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/lucas-beraldo/profil/spieler/872171 Lucas Beraldo] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Beraldo, Lucas}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] 5v6te7ig1j5v0gzfk4g1d5ndva65u5l Sündinud 1978 0 722007 7261080 7245348 2026-10-28T16:26:23Z Sjur 66496 /* August */ 7261080 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1978]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1978}} == Jaanuar == * [[3. jaanuar]] – [[Sten Teppan]], eesti ajakirjanik * [[7. jaanuar]] – [[Steven-Hristo Evestus]], eesti advokaat * [[10. jaanuar]] – [[Tanel Tein]], eesti poliitik * [[25. jaanuar]] – [[Volodõmõr Zelenskõi]], Ukraina president * [[28. jaanuar]] – [[Gianluigi Buffon]], Itaalia jalgpallur == Veebruar == * [[2. veebruar]] – [[Andres Mähar]], eesti näitleja * [[7. veebruar]] – [[Ashton Kutcher]], USA näitleja * [[25. veebruar]] – [[Maian Kärmas]], eesti helilooja * [[26. veebruar]] – [[Tom Beck]], saksa näitleja * [[27. veebruar]] – [[Kristi Hunt]], eesti jurist == Märts == * [[13. märts]] – [[Margus Grosnõi]], eesti näitleja * [[14. märts]] – [[Pieter van den Hoogenband]], Hollandi ujuja * [[16. märts]] – [[Markus Teeäär]], eesti laulja * [[26. märts]] – [[Kerli Veski]], eesti diplomaat == Aprill == * [[15. aprill]] – [[Luis Fonsi]], Puerto Rico laulja * [[18. aprill]] – [[Elo Mõttus-Leppik]], eesti ajakirjanik * [[19. aprill]] – [[James Franco]], USA näitleja == Mai == * [[7. mai]] – [[Fred Krieger]], eesti ettevõtja * [[10. mai]] – [[Kenan Thompson]], USA näitleja == Juuni == * [[5. juuni]] – [[Nick Kroll]], USA näitleja * [[11. juuni]] – [[Remo Savisaar]], eesti loodusfotograaf * [[16. juuni]] – [[Erki Savisaar]], eesti poliitik == Juuli == * [[2. juuli]] – [[Jüri Ratas]], eesti poliitik * [[11. juuli]] – [[Indrek Sarrap]], eesti kontrabassimängija * [[12. juuli]] – [[Kristiina Poska]], eesti dirigent == August == * [[13. august]] – [[Kristiina Heinmets]], eesti telesaatejuht * [[16. august]] – [[Elina Danijeljan]], Armeenia maletaja * [[22. august]] – [[James Corden]], briti näitleja, koomik * [[23. august]] – [[Kobe Bryant]], USA korvpallur * [[26. august]] – [[Hestrie Cloete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja == September == * [[2. september]] – [[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik * [[6. september]] – [[Peeter Helme]], eesti kirjanik * 6. september – [[Priit Volmer]], eesti ooperilaulja * [[14. september]] – [[Carmen Kass]], eesti modell * [[21. september]] – [[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja * [[23. september]] – [[Anthony Mackie]], USA näitleja * [[25. september]] – [[Tambet Tasuja]], eesti filmimonteerija * [[26. september]] – [[Marianne Kütt]], eesti näitleja == Oktoober == * [[14. oktoober]] – [[Usher]], USA laulja, näitleja * [[20. oktoober]] – [[Marek Sadam]], eesti laulja * [[26. oktoober]] – [[Peeter Rästas]], eesti näitleja * [[27. oktoober]] – [[John Capel]], USA sprinter * [[31. oktoober]] – [[Eero Epner]], eesti kunstiteadlane == November == * [[5. november]] – [[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik * [[7. november]] – [[Rio Ferdinand]], inglise jalgpallur * 7. november – [[Ülo Krigul]], eesti helilooja * [[17. november]] – [[Tom Ellis]], Walesi näitleja * 17. november – [[Rachel McAdams]], Kanada näitleja == Detsember == * [[2. detsember]] – [[Alo Kõrve]], eesti näitleja * [[4. detsember]] – [[Martin Villig]], eesti ettevõtja * [[5. detsember]] – [[Gea Kangilaski]], eesti poliitik * [[8. detsember]] – [[Ian Somerhalder]], USA näitleja * [[18. detsember]] – [[Katie Holmes]], USA näitleja * [[28. detsember]] – [[John Legend]], USA laulja [[Kategooria:Sündinud 1978]] [[Kategooria:Sündinute loendid]] tvpb9gg894l9ovx7vmmxhoqszlfvu04 103 (Harju bussiliin) 0 722287 7260990 7250062 2026-10-28T13:16:26Z MorsMe 217455 7260990 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[SEBE]]|algpeatus=Estonia 2|lõpppeatus=Kallavere|number=103|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/19502-1/map]|eelmine liin=102|eelmine=102 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/map]|uuendus=7. oktoober 2026|pilt=103buss.jpg|läbi=Ülemiste, Lagedi, Loo, Muuga, Maardu|avati=|suleti=|järgmine=104 (Harju bussiliin)|järgmine liin=104}} '''103''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Teatri väljak|Tallinna]] ja [[Maardu]] vahel, läbides [[Ülemiste]], [[Lagedi]], [[Loo]] ja [[Muuga aedlinn|Muuga]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimus kõigil päeval. Väljumised toimuvad 7-12 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2011 | |Estonia - Ülemiste - Lagedi - Loo - Muuga - Maardu | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Tallinn - Ülemiste - Lagedi - Loo - Muuga - Maardu !Maardu - Muuga - Loo - Lagedi - Ülemiste - Tallinn |- | ;;;; Estonia 2 ;;;; Tornimäe ;;;; Keskturg ;;;; Bussijaam ;;;; Sossimägi ;;;; Ülemiste jaam ;;;; Dvigatel ;;;; Kesk-Sõjamäe ;;;; Orto ;;;; Tubaka ;;;; Suur-Sõjamäe ;;;; Ruunaoja ;;;; Raudbetooni ;;;; Lennuradari ;;;; Ülejõe ;;;; Raadiojaama tee ;;;; Lagedi ;;;; Lagedi kool ;;;; Lohu ;;;; Lagedi mõis ;;;; Loo ;;;; Loo tee ;;;; Iru elektrijaam ;;;; Iru küla ;;;; Ämmamägi ;;;; Iru ;;;; Ristaia ;;;; Käära ;;;; Muuga aedlinn ;;;; Pirnipuu puiestee ;;;; Kardheina tee ;;;; Kabelikivi ;;;; Uus-Muuga ;;;; Maardu veehoidla ;;;; Kroodi oja ;;;; Lepalinnu ;;;; Vana-Muuga tee ;;;; Mäeotsa ;;;; Kallavere kauplus ;;;; Nurga ;;;; Kallavere | ; Kallavere ; Kallavere kauplus ; Orumetsa ; Vana-Muuga tee ; Lepalinnu ; Kroodi oja ; Maardu veehoidla ; Uus-Muuga ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Iru ; Ämmamägi ; Iru küla ; Iru elektrijaam ; Loo tee ; Loo ; Lagedi mõis ; Lohu ; Lagedi kool ; Lagedi ; Raadiojaama tee ; Ülejõe ; Lennuradari ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Ülemiste jaam ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia 1 ;; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == <references /> [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Maardu]] 56ev23o7vdesg35lv54iypyqco2vcrw Bütsantsi arhitektuur 0 722621 7261420 7260175 2026-10-29T11:36:38Z Evlper 104506 /* Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat */ 7261420 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning vikkelkuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline [[tetrakonh]] (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), [[Néa Moní klooster|Nea Moni]] ('uus klooster') [[Chíose saar]]el (1045) ja [[Daphni klooster]] Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] [[File:Kariye.JPG|thumb|Chora Lunastaja kirik ja ''[[parekklesion]]'']] [[File:Church of the Twelve Apostles, Thessaloniki, full.JPG|thumb|Thessaloniki Apostlite kirik]] [[File:Akdamar kirche.jpg|thumb|Aghtamari kirik Armeenias]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. ==== Ehitised ==== Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] qnjypakdhpelfkftns0qrc2w6jieh5h Mall:Bütsantsi arhitektuur 10 722673 7260970 7256486 2026-10-28T12:44:38Z Evlper 104506 7260970 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Bütsantsi arhitektuur | päis = [[Bütsantsi arhitektuur]] | grupp1 = Periodiseering | loend1 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|Varane Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) (527–843)|Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453)|Hiline Bütsantsi arhitektuur]] }} | grupp2 = Ruumitüübid | loend2 = {{rõhtloend| * [[Basiilika]] ** [[Kolmekirikubasiilika]] * [[Ümarkirik]] * [[Tsentraalehitis]] * [[Kuppelbasiilika]] * [[Ristkuppelkirik]] }} | grupp3 = Ruumiosad | loend3 = {{rõhtloend| * [[Narteks]] * [[Naos]] * [[Kliiros]] * [[Bema]] ** ''[[diakonikon]]'' ** ''[[prothesis]]'' ** [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]] * [[Apsiid]] * ''[[Synthronon]]'' * ''[[Templon]]'' * [[Ikonostaas]] * ''[[Parekklesion]]'' * [[Arkaad]] * ''[[matroneum]]'' }} | grupp4 = Ehituselemendid | loend4 = {{rõhtloend| * [[Kuppel]] ** [[Vikkel (arhitektuur)|Vikkel]] ** [[Nurgatromp]] ** [[Tambuur]] * [[Võlv]] ** [[Silindervõlv]] ** [[Ristvõlv]] * [[Ümarkaar]] * [[Sammas]] * [[Piilar]] ** [[Ristpiilar]] * [[Talum]] * [[Kapiteel]] ** [[Korvkapiteel]] ** [[Kotkakapiteel]] ** [[Talumkapiteel]] }} | grupp5 = Arhitektid | loend5 = {{rõhtloend| * [[Anthemios Trallesest]] * [[Isidoros Mileetosest]] * [[Isidoros Noorem]] * [[Stephonos Ailast]] * [[Trdat (arhitekt)]] }} | grupp6 = Seotud artiklid | loend6 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi kunst]] ** [[Ikoon]] ** [[Mosaiik]] ** [[Kärgsulatis|Cloisonné]] ** [[Fresko]] * [[Ikonoklasm Bütsantsis]] * [[Bütsantsi arhitektuur Serbias]] * [[Armeenia kirikuarhitektuur]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur]] ** [[Petr Miloneg]] ** [[Theophanes Kreeklane]] * [[Sitsiilia romaanika]] * [[Uusbütsantsi stiil]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> awfh0a9vi2ddzndhyjf85zm8d6kt7v7 Kasutaja:Ketlin.sults/Kummitusmetsad 2 722674 7261402 7253444 2026-10-29T11:06:53Z Ketlin.sults 239307 Esialgne tekst ja mõned viited 7261402 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ghost forest in Nags Head Woods, North Carolina - KG (51) (37946258775).jpg|pisi|272x272px|Põhja Carolina Nags Head Woods kummitusmets]] '''Kummitusmets''' (''[[ghost forest]]'') on rannikualade ökosüsteem, kus suur osa puudest on surnud ja nende paljastunud tüved seisavad püsti. Kummitusmets tekib, kui merevee tase tõuseb või maapind vajub, võimaldades soolasel veel tungida sügavamale maismaale. Üleujutused ning pinnase [[sooldumine]] põhjustab puude suremist. [https://sjclimate.news/2386/features/phantom-trees-of-cape-may-county/ 1] === Tekke põhjused === Kummitusmetsade tekke peamisteks põhjusteks on keskkonnamuutused, mis võimaldavad soolasel ookeaniveel tungida rannikualade metsadesse. Peamine tõukejõud on globaalsest soojenemisest tingitud meretaseme tõus, mille mõju võib märgatavalt võimendada kohalik maapinna vajumine ja setete tihenemine – selline protsess esineb näiteks Mississippi [[Delta|jõe deltas]], suurendades rannikualade üleujutusohtu. Sellele lisanduvad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tugevad tormid, ning intensiivsed kuivusperioodid, mis vähendavad maismaalt tulevat magevee voolu. [https://oceanservice.noaa.gov/facts/ghost-forest.html 3] Kohalikud tingimused, sealhulgas pinnamood, jõgede [[veerežiim]] ja tormid, mõjutavad otseselt seda, kui kiiresti merevesi metsaalale tungib. Kui soolane vesi jõuab metsa alla, häirib see pinnase keemilist tasakaalu ja puude juurestiku võimet vett omastada, mürgitades puud ning jättes maastikule püsivalt püstised surnud tüved. [https://sjclimate.news/2386/features/phantom-trees-of-cape-may-county/ 1] Puude hukkumine kummitusmetsades ei ole tingitud ühekordsest vee alla jäämisest, vaid järkjärgulisest [[Keskkonnastress|keskkonnastressist]], mida põhjustab soolase vee sissetung (''[[saltwater intrusion]]''). [[doi:10.1088/1748-9326/aba136|2]] ==== '''Soolasisalduse järsk tõus pinnases ja põhjavees''' ==== Meretaseme tõustes või tormide käigus maismaale jõudnud ookeanivesi muudab rannikualade pinnasevee ja pinnase soolasemaks. Enamik rannikualade metsa puuliike ei ole kohanenud kõrge soolase kontsentratsiooniga. ==== '''Osmootne stress ja vee kättesaamatus''' ==== Pinnasesse tungiv sool muudab vee- ja toitainete tasakaalu. Kõrge soolasisalduse tõttu tekib osmootne stress – puu juured ei suuda enam keskkonnast vett omastada, kuigi tegemist on ülejootuse või niiske keskkonnaga (füsioloogiline põud). ==== '''Iooniline mürgistus''' ==== Soolas sisalduvad ioonid (eriti naatrium ja kloor) satuvad puu kudedesse ning hakkavad kahjustama puu rakutasandi protsesse, pärssides fotosünteesi ja elutähtsate ensüümide tööd. ==== '''Järkjärguline hukkumine ja luustumine ("kummituslik" ilme)''' ==== Esmalt hukkuvad tundlikumad puuliigid ja nooremad taimed. Puude elutegevuse aeglustudes peatub toitainete ja vee transport, lehed varisevad ning oksad kuivavad. Kuigi protsess ise võib toimuda kiiresti, laguneb puit aeglaselt – surnud puutüved jäävad aastateks või aastakümneteks püstisesse asendisse, moodustadeski iseloomuliku kummitusmetsa. === '''Ökoloogilised mõjud''' === Kummitusmetsade kujunemine muudab rannikualade elupaiku. Metsapuude kadumine mõjutab liike, kes sõltuvad puudest toitumis-, pesitsus- või varjepaigana. Muutuda võivad ka mulla omadused, valgusolud, veerežiim ja orgaanilise aine lagunemine. Kummitusmetsade tekkega kaasnevad ulatuslikud muutused kohalikes ökosüsteemides, mõjutades nii süsinikuringet, elupaiku kui ka maastiku üldist ilmet. Kui rannikumetsad puutuvad merepinna tõusu tõttu korduvalt kokku soolase veega, muudab see järk-järgult nende elukeskkonda. Metsa taandumine muudab oluliselt piirkonna süsinikutasakaalu. Puud seovad kasvades atmosfäärist süsinikku ja talletavad seda oma biomassis. Kui mets sureb ja puud lagunevad, väheneb elusates puudes hoitava süsiniku kogus. Metsa asendumine märgalaga ei tähenda tingimata kogu ökosüsteemi kadumist. Soolalembesed taimed ja märgaladega seotud loomaliigid võivad leida uutes tingimustes sobiva elupaiga. Rannikumärgalad võivad talletada süsinikku pinnases ning pakkuda muid ökoloogilisi funktsioone. Seetõttu sõltub kummitusmetsade kujunemise kogumõju sellest, milline oli algne ökosüsteem ja milliseks uus elupaik kujuneb. === '''Seos kliimamuutustega''' === Kummitusmetsade levik on otsene ja nähtav märk kliimamuutuste tagajärjel toimuvast rannikualade ümber kujunemisest. Globaalsest soojenemisest tingitud merepinna tõus ja sagedasemad tormid toovad madalatele rannikualadele üha enam soolast vett, mis tungib pinnasesse ja põhjavette. Puud ei ole kohanenud pikaajalise soolastressiga, mistõttu aeglustub nende elutegevus järk-järgult ja tulemuseks on ulatuslik puude suremine. See protsess on rannikualade jaoks üleminekuetapp metsa ja merealade vahel. Ökoloogid hoiatavad, et nende muutuste täielikku ulatust ja pikaajalist mõju on tagantjärele sageli keeruline hinnata puude täieliku suremise ja maastiku vahetumise aeglase protsessi tõttu. 3aigt4u2tb1hespx10vyj794h0bj71d Sididae 0 722832 7261038 7260547 2026-10-28T14:19:53Z Sendrasendra 225202 7261038 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Sididae'' | värvus = loomad | pilt = Kalda-kammjalg (Sida crystallina).jpg | pildi_seletus = [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') Lääne-Virumaalt Neeruti järvest | pildi_laius = 240 px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Vähid]] ''Crustacea'' | klass = [[Lõpusjalgsed]] ''Branchiopoda'' | selts = [[Vesikirbulised]] ''Cladocera'' | alamselts = ''[[Ctenopoda]]'' | sugukond = '''''Sididae''''' | sugukonna_autor = Baird, 1850 }} '''''Sididae''''' on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] seltsi kuuluv [[vähid|vähkide]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]].<ref name="WoRMS">{{Netiviide |pealkiri=Sididae Baird, 1850 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=106263 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sididae |url=https://www.gbif.org/species/7643 |väljaanne=GBIF |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> == Perekonnad == [[World Register of Marine Species]] tunnustab 2026. aasta oktoobri seisuga sugukonnas nelja perekonda kokku 6 liigiga:<ref name="WoRMS" /> * ''Diaphanosoma'' <small>Fischer, 1850</small> * ''Latona'' <small>Straus, 1820</small> * ''Penilia'' <small>Dana, 1852</small> * [[Kammjalg]] (''Sida'') <small>Straus, 1820</small> == Eestis == Eesti elurikkuse andmebaasis [[eElurikkus]] on sugukonnast Eestist 2026. aasta oktoobri seisuga 4 liiki ja 187 kirjet:<ref>{{Elurikkus|13190}}</ref> * ''[[Diaphanosoma brachyurum]]'' * [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') * ''[[Latona setifera]]'' * ''[[Limnosida frontosa]]'' == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria}} * {{EElurikkus|13190}} [[Kategooria:Vesikirbulised]] skvckkhfgiz5b5yqh1jjz3y5tbyn535 7261218 7261038 2026-10-28T23:36:13Z Kruusamägi 1530 7261218 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Sididae'' | värvus = loomad | pilt = Kalda-kammjalg (Sida crystallina).jpg | pildi_seletus = [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') Lääne-Virumaalt Neeruti järvest | pildi_laius = 240 px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Vähid]] ''Crustacea'' | klass = [[Lõpusjalgsed]] ''Branchiopoda'' | selts = [[Vesikirbulised]] ''Cladocera'' | alamselts = ''[[Ctenopoda]]'' | sugukond = '''''Sididae''''' | sugukonna_autor = Baird, 1850 }} '''''Sididae''''' on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] seltsi kuuluv [[vähid|vähkide]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]].<ref name="WoRMS">{{Netiviide |pealkiri=Sididae Baird, 1850 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=106263 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sididae |url=https://www.gbif.org/species/7643 |väljaanne=GBIF |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> == Perekonnad == [[World Register of Marine Species]] tunnustab 2026. aasta oktoobri seisuga sugukonnas kaheksat perekonda ja kokku 70 liiki:<ref name="WoRMS" /> * ''Diaphanosoma'' <small>Fischer, 1850</small> * ''Latona'' <small>Straus, 1820</small> * ''Latonopsis'' <small>G. O. Sars, 1888</small> * ''Limnosida'' <small>G. O. Sars, 1862</small> * ''Penilia'' <small>Dana, 1852</small> * ''Pseudosida'' <small>Herrick, 1884</small> * ''Sarsilatona'' <small>Korovchinsky, 1985</small> * [[Kammjalg]] (''Sida'') <small>Straus, 1820</small> == Eestis == Eesti elurikkuse andmebaasis [[eElurikkus]] on sugukonnast Eestist 2026. aasta oktoobri seisuga 4 liiki ja 187 kirjet:<ref>{{Elurikkus|13190}}</ref> * ''[[Diaphanosoma brachyurum]]'' * [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') * ''[[Latona setifera]]'' * ''[[Limnosida frontosa]]'' == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria}} * {{EElurikkus|13190}} [[Kategooria:Vesikirbulised]] anpvha57uftfppzk67ctelg7mny7kdz Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel 0 723039 7261057 7259065 2026-10-28T14:46:01Z Kalle 51 7261057 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:1988年夏季オリンピックエンブレム.png|50px|Seoul 1988]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]], [[Seoul]] |- |colspan="2" |'''17. september - 2. oktoober |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1984]]''' | '''[[Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Lõuna-Korea]]s [[Seoul]]is toimus 17. septembrist - 2. oktoobrini. See oli oümpiamängude ajaloo 7. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis. == Kvalifikatsioon == Meeste võistlusel kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus automaatselt korraldajamaana ja USA tiitlikaitsjana. [[Bulgaaria]] tuli valitseva [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] teise koha omanikuna ja [[Nõukogude Liit]] 1985. aasta maailmameistrivõistluste finalistina. [[Tuneesia]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Prantsusmaa]] (Euroopa) ja Brasiilia (Lõuna-Ameerika) kvalifitseerusid mandri-valikturniiride kaudu. [[Argentina]], [[Rootsi]] ja [[Holland]] võitsid kvalifikatsiooniturniirid. [[Itaalia]] asendas [[Kuuba]]t, kes mänge boikoteeris. Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda. Lõuna-Korea võõrustajana. [[Hiina]] 1986. aasta maailmameistrina. Jaapan 1987. aasta Aasia meistrivõistluste teise koha omanikuna (Lõuna-Korea järel). [[Peruu]] 1987. aasta Lõuna-Ameerika meistrina. [[Brasiilia]] 2. koht 1988. aasta olümpiakvalifikatsioonis (Aafrika koondise asemel). [[USA]] 1987. aasta Pan-Ameerika teise koha omanikuna ([[Kuuba]] asemel). [[NSVL]] 1988. aasta olümpiavalikmängude võitjana. [[Ida-Saksamaa]] 1987. aasta Euroopa meistrina. == Võistluste formaat == Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheteistkümnenda koha nimel. Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheksanda koha nimel. == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1988. aasta suveolümpiamängud|Seoul 1988]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||1||1||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||1||0||0||1 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Peruu}}||0||1||0 ||1 |- |rowspan=2|4.||align=left|{{PisiLipp|Argentina}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Alagruppide koosseisud == === Mehed === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Rootsi}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Argentina}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Jaapan}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Tuneesia}} *{{PisiLipp|USA}} {{veerud-lõpp}} === Naised === {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' *{{PisiLipp|Jaapan}} *{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|NSVL}} {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' *{{PisiLipp|Brasiilia}} *{{PisiLipp|Hiina}} *{{PisiLipp|Peruu}} *{{PisiLipp|USA}} {{veerud-lõpp}} == Tulemused == === Mehed === ==== A- alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Rootsi}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:0''' || 5||4||1 ||14:4 ||248:190||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 2:3 || 5 ||4 ||1||14:7|| 296:225 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Rootsi}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 2:3 || '''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:11 ||220:262 ||'''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 1:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||7:9 ||190:194 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3|| 0:3|| '''3:2'''|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||7:11 ||203:222 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |0:3|| '''3:2'''||2:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||5:14 ||200:264 ||'''6''' |} ==== B- alagrupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Argentina}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tuneesia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||4||1 ||15:3 ||263:155||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Argentina}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 2:3 || 5 ||3 ||2||11:7|| 219:211 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3|| '''3:0'''||bgcolor=Silver|X||1:3 || '''3:1''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||222:190 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||202:183 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |0:3|| 1:3|| 1:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||5:12 ||182:225 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tuneesia}} |0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||101:225 ||'''5''' |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/seoul-1988/results/volleyball Seoul 1988 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/22/sports/VVO Volleyball at the 1988 Summer Olympics] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1988Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1988. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] hu0wxw6vathujr5fu0rl9nv3zuo81o1 Tiibeti keel 0 723100 7260955 7260937 2026-10-28T12:16:59Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7260955 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] s6ams701za49t42i1vihtbb80g9o0ri 7261115 7260955 2026-10-28T19:35:17Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7261115 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] aoycylhr1q2u5ig9w7uvxwlaofitdq8 7261118 7261115 2026-10-28T19:37:15Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7261118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. november 2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] 6zmw50a7i1gh7o87qi47nywtq7e5l4m 7261120 7261118 2026-10-28T19:38:03Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7261120 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. 11.2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] 7zesupz7g2ck8sr1hszpo2s36zb6byj 7261127 7261120 2026-10-28T19:42:43Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7261127 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Vaata ka== *[[Bhutani keeled]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. 11.2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] pmbbmherplrznh3l5xcj2w6rod31j2e 7261133 7261127 2026-10-28T19:48:27Z Sendrasendra 225202 7261133 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]; varasemate keelekujude kohta vaata artikleid [[Vanatiibeti keel]] ja [[Klassikaline tiibeti keel]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Vaata ka== *[[Bhutani keeled]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. 11.2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] adpjwkk4f01zmljtisaiwe92p8vyqnl 7261143 7261133 2026-10-28T20:16:58Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7261143 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]; varasemate keelekujude kohta vaata artikleid [[Vanatiibeti keel]] ja [[Klassikaline tiibeti keel]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Vaata ka== *[[Bhutani keeled]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Melvyn C. Goldstein. ''English–Tibetan Dictionary of Modern Tibetan'', California University Press 1984. ** Melvyn C. Goldstein. Ngawangthondup Narkyid. ''English–Tibetan Dictionary of Modern Tibetan'', Dharamsala: Library of Tibetan Works & Archives 1986. *Losang Thonden. ''Modern Tibetan Language'', 2 kd, 1986. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Melvyn C. Goldstein. ''Essentials of Modern Literary Tibetan: A Reading Course and Reference Grammar'', 1991. *D. Jeffery. ''An Introduction to Tibetan Grammar'', 1992. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Jonathan Samuels. ''Colloquial Tibetan'', 2014. *Nicolas Tournadre. ''The Tibetic languages and their classification'', 2014. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. 11.2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] 3o04jjfcqz41co2qt77n7dmyk4m88nr 7261145 7261143 2026-10-28T20:20:41Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7261145 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]; varasemate keelekujude kohta vaata artikleid [[Vanatiibeti keel]] ja [[Klassikaline tiibeti keel]]}} {{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s | rääkijad = 6 miljonit | keelkond = [[Hiina-Tiibeti keeled]]<br>&nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[tiibeti keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tiibeti keel''' | riik = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]]) | keelehoole = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]] | kood 1 = bo | kood 2 = bod (T), tib (B) | kood 3 = bod }} '''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''<ref>Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).</ref> on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.<ref name="DeLancey 2017">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.</ref> Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas. Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.<ref>[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.</ref> [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on "kakskeelse hariduse" poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.<ref>[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref> Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.<ref>[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.</ref> Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92">Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.</ref> Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).<ref name="Konchok Gelek 2017 p.91-92"/> Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.<ref>Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.</ref> Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.<ref>Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]</ref><ref name="jermay reynolds 2012">Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.</ref> == Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus == Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi. [[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.<ref>Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.</ref> 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.<ref name="chutai">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]</ref> === Õiguslik staatus === [[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.<ref name="verf1982">[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.</ref> 1987. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)</ref> 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则</ref> 2002. aastal võeti vastu "Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta".<ref>西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定</ref><ref name="guiding">[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.</ref><ref name="fazhan">[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.</ref> Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.<ref name="fazhan" /><ref name="chutai" /> Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:<ref>བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;<br />[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&columnid=139&columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.<br />|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.</ref> === Kirjaoskus === Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).<ref>Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.</ref> Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.<ref>[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.</ref> === Koolisüsteem === ==== Tiibet ==== 1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.</ref><ref name="fazhan" /> ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.<ref name="chutai" /> 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.<ref name="chutai" /> Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.<ref name="fazhan" /><ref>Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.</ref> 2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.<ref>Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.</ref> Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.<ref>Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.</ref> Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.<ref>Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]</ref> Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.<ref>June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.</ref> ===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel ===== Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.<ref name="whitepaper2023">[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.</ref> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.<ref name="whitepaper2025">[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.</ref> Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.<ref name="HRW2020">[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.</ref><ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.</ref> [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.<ref>[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.</ref> 2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi "laste kõne ühtlustamise kava" (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.<ref>[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans "Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.</ref> [[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.<ref>[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.</ref> 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.<ref name="HRW2025">[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.</ref> Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.<ref name="HRW2025"/> Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati juba 2021. aastal.<ref>[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025</ref> Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.<ref>[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.</ref> 2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.<ref>[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.</ref> Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.<ref>[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.</ref> 12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu "Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse" (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.<ref>[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.</ref> Seaduse järgi vähemuskeeli "austatakse ja kaitstakse", kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.<ref name="RFA2026">[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.</ref><ref>[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.</ref> Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.<ref name="RFA2026" /> ==== Pagulased Indias ==== India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.<ref>Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.</ref> [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.<ref>Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.</ref> === Meedia === 2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke<ref>Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ ("Kevadvihm") [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ ("Kuuvalgus") [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.</ref> ja üleriigilisi<ref>Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ ("Tibetoloogia Hiinas").</ref> tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.<ref name="fazhan" /> 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.<ref name="whitepaper2025" /> Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.<ref>Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].</ref> Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.<ref name="fazhan" /> ===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle=== 2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: "Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.</ref> Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et "teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada" ja "kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida".<ref>Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'', 2000, lk 31–36.</ref> 2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.<ref>Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.</ref> ==Kiri== {{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}} Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.<ref name="Britannica">Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]</ref> See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.<ref>Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.</ref> Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].<ref>David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. </ref> Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]]. Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C<sub>1</sub>C<sub>2</sub>)C<sub>3</sub>(C<sub>4</sub>)V(C<sub>5</sub>C<sub>6</sub>).<ref>Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.</ref> Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud. {| class="wikitable" |+ !Asukoht !C<sub>1</sub> !C<sub>2</sub> !C<sub>3</sub> !C<sub>4</sub> !V !C<sub>5</sub> !C<sub>6</sub> |- !Nimetus |Eesliide |Ülatäht |Juurtäht |Alatäht |Täishäälik |Järelliide |Teine järelliide |- !Lubatud tähed |<big>ག ད བ མ འ</big> |<big>ར ལ ས</big> |mis tahes kaashäälik |<big>ཡ ར ལ ཝ</big> |mis tahes täishäälik |<big>ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས</big> |<big>ད ས</big> |} == Fonoloogia == [[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.<ref>Lim 2018: 12.</ref> [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud<ref>Denwood 1999: 75.</ref> ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.<ref>Denwood 1999: 71.</ref> Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.<ref name="Zhang_2024">Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]</ref> Sõna sees võivad esineda "fossiilsed konsonandid": need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.<ref name="Zhang_2024" /> Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].<ref>Chang, Chang 1968.</ref><ref>DeLancey 2003: 271.</ref> Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.<ref name="Zhang_2024" /> [[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,<ref>Lim 2018: 34</ref> leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.<ref>DeLancey 2003: 272.</ref> === Kaashäälikud === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ class="nowrap" | [[Konsonant]][[foneem]]id ! ! [[Labiaal]]id ! [[Alveolaar]]id ! [[Retrofleks]]id ! [[Alveopalataal]]id ! [[Palataliseeritud velaar]]id ! [[Velaar]]id ! [[Glotaal]]id |- ! [[Nasaal]]id | /m/ | /n/ | | /ɲ/ | | /ŋ/ | |- ! [[Klusiil]]id | /pʰ/ /p/ | /tʰ/ /t/ | | | /kʲʰ/ /kʲ/ | /kʰ/ /k/ | /ʔ/ |- ! [[Afrikaat|Afrikaadid]] | | /tsʰ/ /ts/ | /tʂʰ/ /tʂ/ | /tɕʰ/ /tɕ/ | | | |- ! [[Frikatiiv]]id | | /s/ | /ʂ/ | /ɕ/ | | | /h/ |- ! [[Poolvokaal]]id | /w/ | /ɹ/ | | /j/ | | | |- ! [[Lateraal]]id | | /l̥/ /l/ | | | | | |} # Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata. # Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.<ref name="Zhang_2024" /> # Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).<ref name="Zhang_2024" /> [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ]. === Täishäälikud === Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.<ref name="Gong_2020">Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.</ref> Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:<ref>Tournadre, Dorje 2003, lk 35.</ref> {| class=wikitable style=text-align:center |+ class="nowrap" | [[Vokaal]][[foneem]]id ! ! [[Eesvokaal]]id ! [[Keskvokaal]]id ! [[Tagavokaal]]id |- ! [[Kõrge vokaal|Kõrged]] | /i/ /y/ | | /u/ |- ! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]] | /e/ /ø/ | | /o/ |- ! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]] | /ɛ/ | | |- ! [[Madal vokaal|Madalad]] | | /a/ | |} Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.<ref name="Zhang_2024" /> Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' ("lootosejalg", 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid. Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.<ref name="Zhang_2024" /> Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed. Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega. Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 55.</ref> Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.<ref>Tournadre, Dorje 2003: 56.</ref> Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/. === Toonid === Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.<ref name="Zhang_2024" />) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.<ref name="Zhang_2024" /> Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.<ref name="g447">P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor & Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.</ref> Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.<ref name="Zhang_2024" /> Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon. ==Morfoloogia== === Nimisõnad ja asesõnad === Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho''). On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.<ref>Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.</ref> Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi. Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').<ref>[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.</ref> Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong''). Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid. ===Arvsõnad ja numbrid=== Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.<ref>[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.</ref><ref>[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.</ref> See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],<ref name="TD2003">Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.</ref> mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.<ref>Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.</ref><ref>[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.</ref> ==== Numbrid ==== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti numbrid | ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩ |- style="text-align:center;" ! [[Devanaagari numbrid]] | ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९ |- style="text-align:center;" ! [[Bengali numbrid]] | ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯ |- style="text-align:center;" ! [[Araabia numbrid]] | 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 |} ==== Põhiarvud ja -arvsõnad ==== Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.<ref name="Waddell1911">Waddell, de Lacouperie 1911: 920.</ref> Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.<ref name="Waddell1911" /> {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus |- | 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor |- | 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩] |- | 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥] |- | 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥] |- | 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧] |- | 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥] |- | 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨] |- | 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧] |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨] |- | 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧] |} ===== Suuremad arvud ===== {|class="wikitable" ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu |- | 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk |- | 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi |- | 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum |- | 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi |- | 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga |- | 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk |- | 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün |- | 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay |- | 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu |- | 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu |- | 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk |- | 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju |- | 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk |- | 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju |- | 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk |- | 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju |- | 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk |- | 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu |- | 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk |- | 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju |- | 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk |- | 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju |- | 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk |- | 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju |- | 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk |- | 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya |- | 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi |- | 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong |- | 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün |- | 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri |- | 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya |- | 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa |- | 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur |- | 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum |- | 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po |- | 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig |- | 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po |} 20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).<ref name="TD2003" /> Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.<ref name="TD2003" /> Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.<ref name="TD2003" /> Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis. {| class="wikitable" |- ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]] ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega ! ! Tiibeti kirjapilt ! [[Wylie transliteratsioon]] ! Araabia numbritega |- |གཅིག |gcig |1 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག |nyi shu rtsa gcig |21 | |བཞི་བརྒྱ |bzhi brgya |400 |- |གཉིས |gnyis |2 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས |nyi shu rtsa gnyis |22 | |ལྔ་བརྒྱ |lnga brgya |500 |- |གསུམ |gsum |3 | |ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ |nyi shu rtsa gsum |23 | |དྲུག་བརྒྱ |drug brgya |600 |- |བཞི |bzhi |4 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི |nyi shu rtsa bzhi |24 | |བདུན་བརྒྱ |bdun brgya |700 |- |ལྔ |lnga |5 | |ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ |nyi shu rtsa lnga |25 | |བརྒྱད་བརྒྱ |brgyad brgya |800 |- |དྲུག |drug |6 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག |nyi shu rtsa drug |26 | |དགུ་བརྒྱ |dgu brgya |900 |- |བདུན |bdun |7 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན |nyi shu rtsa bdun |27 | |སྟོང |stong |1000 |- |བརྒྱད |brgyad |8 | |ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད |nyi shu rtsa brgyad |28 | |ཁྲི |khri |(ühik) 10 000 |- |དགུ |dgu |9 | |ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ |nyi shu rtsa dgu |29 | | | | |- |བཅུ |bcu |10 | |སུམ་ཅུ |sum cu |30 | |སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག |sum cu so gcig |31 |- |བཅུ་གཅིག |bcu gcig |11 | |བཞི་བཅུ |bzhi bcu |40 | |བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག |bzhi bcu zhe gcig |41 |- |བཅུ་གཉིས |bcu gnyis |12 | |ལྔ་བཅུ |lnga bcu |50 | |ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག |lnga bcu nga gcig |51 |- |བཅུ་གསུམ |bcu gsum |13 | |དྲུག་ཅུ |drug cu |60 | |དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག |drug cu re gcig |61 |- |བཅུ་བཞི |bcu bzhi |14 | |བདུན་ཅུ |bdun cu |70 | |བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག |bdun cu don gcig |71 |- |བཅོ་ལྔ |bco lnga |15 | |བརྒྱད་ཅུ |brgyad cu |80 | |བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག |brgyad cu gya gcig |81 |- |བཅུ་དྲུག |bcu drug |16 | |དགུ་བཅུ |dgu bcu |90 | |དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག |dgu bcu go gcig |91 |- |བཅུ་བདུན |bcu bdun |17 | |བརྒྱ |brgya |100 | |བརྒྱ་དང་གཅིག |brgya dang gcig |101 |- |བཅོ་བརྒྱད |bco brgyad |18 | |བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ |brgya dang lnga bcu |150 | | | | |- |བཅུ་དགུ |bcu dgu |19 | |ཉིས་བརྒྱ |nyis brgya |200 | | | | |- |ཉི་ཤུ |nyi shu |20 | |སུམ་བརྒྱ |sum brgya |300 | | | | |- | | | | | | | | |འབུམ |'bum |(ühik) 100 000 |- | | | | | | | | |ས་ཡ |sa ya |(ühik) 1 000 000 (miljon) |- | | | | | | | | |བྱེ་བ |bye ba |(ühik) 10 000 000 |- | | | | | | | | |དུང་ཕྱུར |dung phyur |(ühik) 100 000 000<ref>[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.</ref> |- | | | | | | | | |ཐེར་འབུམ |ther 'bum |(ühik) 1 000 000 000 (miljard) |} ==== Järgarvsõnad ==== [[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').<ref name="TD2003" /> {|class="wikitable" |- ! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon |- | 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥] |- | 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa |- | 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa |- | 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa |- | 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa |- | 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa |- | 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa |- | 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa |- | 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa |- | 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa |} ==== Murrud ==== [[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks<ref name="bableStone" />]] Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.<ref name="bableStone">[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.</ref> {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Tiibeti murrunumbrid | ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲ |- style="text-align:center;" ! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi) | -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5 |} ===Tegusõna=== Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed. Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').<ref name="Tournadre_1991">Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]</ref> Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.<ref name="Tournadre_1991" /> Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu. Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].<ref name="Tournadre_1991" /> [[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.<ref name="DeLancey_1985">Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]</ref> See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.<ref>Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.</ref> Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.<ref>Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.</ref> Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi: * väitev modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus * allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu * kogemuslik egofooriline modaalsus * harjumuslik või üldistav väitev modaalsus * järelduslik modaalsus * tahteline egofooriline modaalsus * tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus * vastuvõttev egofooriline modaalsus * tunnistuslik modaalsus Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.<ref>Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.</ref> {| class="wikitable" ! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik |- ! Isiklik ehk egofooriline | V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod |- ! Faktuaalne | V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red |- ! Tunnistuslik ehk sensoorne | – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag |} Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.<ref name="TL2014">Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.</ref> Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.<ref>Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.</ref> Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).<ref name="TL2014" /> == Süntaks ja sõnajärg == Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.<ref>Scott DeLancey. "Optional" "Ergativity" in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.</ref><ref>Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.</ref> [[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. [[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:<ref>Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]</ref> * omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]]; * [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes; * [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab; * [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad. Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.<ref>[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.</ref><ref>[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.</ref> == Registrid == Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. * ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.<ref name="Kellner_2018">Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]</ref> * ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.<ref>Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.</ref><ref>Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]</ref> * ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').<ref name="Kellner_2018" /> * ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.<ref name="Kellner_2018" /> Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks "rahvakeel" (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud. Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti. Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.<ref name="Kellner_2018" /> == Uurimislugu == 18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased. [[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega<ref>Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.</ref> ja kujundas ka hilisemas teoses "Alphabetum Tibetanum" kasutatud tiibeti tähetüübid.<ref name="Tricycle">Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]</ref> [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses "[[Alphabetum Tibetanum]]" (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.</ref> Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.<ref name="Tricycle" /> Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu "Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English" ja samal aastal tiibeti keele grammatika "A Grammar of the Tibetan Language". Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.<ref>Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.</ref> [[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.<ref>Waddell, de Lacouperie 1911, 919.</ref> Jäschke avaldas muu hulgas teosed "A Short Practical Grammar of the Tibetan Language" (1865), "A Tibetan–English Dictionary" (1881) ja "Tibetan Grammar" (1883). [[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika "Grammatik der tibetischen Sprache" ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu "Tibetisch-deutsches Wörterbuch". Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest "[[Rgya cher rol pa]]", mis on "[[Lalitavistara-sūtra]]" tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika "Grammaire de la langue tibétaine".<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.</ref> Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema "Tibetische Studien" (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.<ref>Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.</ref><ref>Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]</ref> [[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose "A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language". India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid "Tibbati Bal-Siksha" (1933), "Pathavali" (3 kd, 1933), "Tibbati Vyakaran" (1933) ja "Tibbat May Budh Dharm" (1948). Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).<ref>[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.</ref><ref>武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.</ref> Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi "A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)" (1964), Goldsteini ja Nornangi "Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect" (1970), Tournadre'i ja Dorje "Manual of Standard Tibetan" (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki "The Tibetic Languages" (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.<ref>Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.</ref> == Tekstinäide == [[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:<ref>[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.</ref> འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན། '' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin'' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ==Vaata ka== *[[Bhutani keeled]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Kye-Lang, Brit. Lahoul 1865. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. **[[Heinrich August Jäschke]]. ''A short practical grammar of the Tibetan language, with special reference to the spoken dialects'', Hardinge Simpole: London 2004, 1-84382-077-3. *Heinrich August Jäschke. ''Romanized Tibetan and English dictionary'', Kye-Lang 1866. * Heinrich August Jäschke. ''A Tibetan–English dictionary, with special reference to the prevailing dialects: To which is added an English-Tibetan vocabulary'', Unger Brothers (T. Grimm): London 1881. * Heinrich August Jäschke. ''Tibetan grammar'', Trübner & co. 1883. * Graham Sandberg. ''Hand-book of colloquial Tibetan: A practical guide to the language of Central Tibet'', Thacker, Spink & Co.: Calcutta, 1894. *[[Sarat Chandra Das]]. ''Tibetan–English Dictionary (with Sanskrit Synonyms)'', Calcutta 1902. **Sarat Chandra Das. ''Tibetan-English dictionary, Delhi: [[Motilal Banarsidass]] 2004, ISBN 81-208-1713-3. *Waddell, Lawrence Austine, Albert Terrien de Lacouperie. ''Tibet. § Language''. – Chisholm, Hugh (toim). ''Encyclopædia Britannica'', 11. trükk, kd 26, 11. trükk, Cambridge University Press 1911, lk 919–921. [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Tibet Veebis.] *Theos C. Bernard. ''A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language'', Tibetan Text Society: Santa Barbara, CA 1946. *Kun Chang, Betty Shefts. ''A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)''. University of Washington Press 1964. *Kun Chang, Betty Shefts Chang. Vowel harmony in spoken Lhasa Tibetan. – ''Bulletin of the Institute of History and Philology'', 1968, kd 40, lk 53–124. *Melvyn C. Goldstein, Nawang L. Nornang. ''Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect''. University of Washington Press 1970. *Melvyn C. Goldstein. ''English–Tibetan Dictionary of Modern Tibetan'', California University Press 1984. ** Melvyn C. Goldstein. Ngawangthondup Narkyid. ''English–Tibetan Dictionary of Modern Tibetan'', Dharamsala: Library of Tibetan Works & Archives 1986. *Losang Thonden. ''Modern Tibetan Language'', 2 kd, 1986. *Hajime Kitamura, Yasuhiko Nagano. 現代チベット語分類辞典, 汲古書院 1990. *Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14(1), lk 93–107. *Melvyn C. Goldstein. ''Essentials of Modern Literary Tibetan: A Reading Course and Reference Grammar'', 1991. *D. Jeffery. ''An Introduction to Tibetan Grammar'', 1992. *Teresa Kunkel Kopp. ''Verbalizers in Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Texas: Arlington 1998. *[[Philip Denwood]]. ''Tibetan'', John Benjamins Publishing Company: Amsterdam 1999, ISBN 978-90-272-3803-0. *Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A Beginning Textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies: Peking 2000. *Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François, (toim). ''La Pluralité'', Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.] *Scott DeLancey. ''The Sino-Tibetan Languages'', Routledge: London 2003, kd 270–288, ptk: Lhasa Tibetan. *Stephen Hodge. ''An Introduction to Classical Tibetan'', Orchid Press 2003, ISBN, 974-524-039-7. *[[Nicolas Tournadre]], Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan''. [[Snow Lion Publications]] 2003, ISBN 1-55939-189-8. *Izumi Hoshi. 現代チベット語動詞辞典 (ラサ方言). Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003. *Michael Hahn. Foundational Questions of Tibetan Morphology. – ''The Tibet Journal'', 2008, kd 33, nr 2, lk 3–19. *Sangye Tandar Naga. Some Reflections on the Mysterious Nature of Tibetan Language. – Roberto Vitali (toim). ''The Tibet Journal'', 2010: 34–35 (3-2: The Earth Ox Papers): 561–566. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Scott DeLancey. "Optional" "ergativity" in Tibeto-Burman languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, 34(2), lk 9–20. *Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54. *Jonathan Samuels. ''Colloquial Tibetan'', 2014. *Nicolas Tournadre. ''The Tibetic languages and their classification'', 2014. *Norbert Francis. Review of 'Becoming Bilingual in School and Home in Tibetan Areas of China: Stories of Struggle'. – ''China Review International'', 2018, kd 25, nr 1, lk 48–53. *Lim Keh Sheng. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan'', doktoritöö, University of Ottawa, 2018. *Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262. *Nicolas Tournadre. The Tibetic languages and their classification. – Thomas Owen-Smith, Nathan W. Hill (toim). ''Trans-Himalayan Linguistics'', De Gruyter Mouton 2014. *Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – Graham Thurgood, Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge 2017, lk 385–403 (1. trükk 2003, lk 270–288). *Lauren Gawne, Nathan W. Hill (toim). ''Evidential Systems of Tibetan Languages''. De Gruyter Mouton 2017. *Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – ''Anfangsgeschichten / Origin Stories'', Wilhelm Fink 2018, lk 381–402. *Keh Sheng Lim. ''Tonal and Intonational Phonology of Lhasa Tibetan''. Doktoritöö, University of Ottawa 2018. *Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese''. Cambridge University Press 2019. *China's "Bilingual Education" Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat. – Human Rights Watch, 4. märts 2020. [https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat Veebis.] *Xun Gong. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43(2), lk 225–254. *Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, 46(2), lk 290–327. *Nicolas Tournadre, Hiroyuki Suzuki. ''The Tibetic Languages: An Introduction to the Family of Languages Derived from Old Tibetan'', LACITO-Publications, Villejuif 2023, 1151 lk, ISBN 978-2-490768-08-0. [https://lacito.cnrs.fr/en/the-tibetic-languages-2/ Veebis.] *Yubin Zhang. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] ==Välislingid== *[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *[https://tenzintharpa.com/wp-content/uploads/2017/09/STB-Mobile.pdf Spoken Tibetan Basis] *CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements. – The State Council of the People's Republic of China, 10. 11.2023. *Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper. – ECNS (China News Service), 28.3.2025. [https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Veebis.] *"Start with the Youngest Children": China's Use of Preschools to "Integrate" Tibetans. – Human Rights Watch, 4.5.2026. [https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans Veebis.] [[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]] [[Kategooria:Tiibet]] 1043yy872fxg9wrenvd0r05hdocowcg Serbia Progressiivne Partei 0 723141 7261176 7260657 2026-10-28T21:27:54Z Kruusamägi 1530 link fix 7261176 wikitext text/x-wiki :''Serbia Kuningriigis tegutsenud erakonna kohta vaata artiklit [[Serbia Progressiivne Partei (Serbia Kuningriik)]].'' {{Infokast partei | nimi = Serbia Progressiivne Partei | nimi_keeles = Српска напредна странка | logo = Serbian Progressive Party logo.svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = President | juht = [[Miloš Vučević]] | peasekretär = | asutamine = 2008 ({{aega tagasi|2008}}) | lõpetamine = | peakorter = [[Belgrad]] | ideoloogia = [[Populism]] <br/> [[Parempopulism]] <br/> [[Serbia rahvuslus]] <br/> [[Neoliberalism]] | spekter = [[Tsentrism|Tsenter]] kuni [[paremäärmuslus|paremäärmus]] | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1 = | kohti2_kus = | kohti2 = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid = 700 000 (2024) | loosung = | värvid = {{värviruut|#242970}} [[Sinine]] | meediakanal = | kodulehekülg = [https://sns.org.rs/ www.sns.org.rs] | värvus = #242970 | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] | valimisblokk = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp = Flag of the Serbian Progressive Party.svg | lipp_suurus = }} '''Serbia Progressiivne Partei''' ([[serbia keel]]es Српска напредна странка, ''Srpska napredna stranka'' ('''SNS''')) on [[Serbia]] [[erakond]]. See oli võimul aastatel 2012–2026. Erakonna vaateid on kirjeldatud [[populism|populistlike]], [[Laiahaardepartei|laiahaardeliste]], [[tsentrism|tsentristlike]], [[Parempoolsus|parempoolsete]] ja [[paremäärmuslus|paremäärmuslikena]]. Politoloogide hinnangul ei ole Progressiivsel Parteil eriti kindlat ideoloogilist joont, üldiselt on partei ajanud [[reaalpoliitika]]t ning populismi teostanud läbi [[rahvuslus]]e ja [[autoritaarsus]]e. Ametlikult toetab SNS [[Serbia võimalik Euroopa Liiduga liitumine|Serbia liitumist Euroopa Liiduga]]. Majanduslikult on SNS [[neoliberaalsus|neoliberaalne]]. Erakond on propageerinud kokkuhoiupoliitikat, turumajandusreforme, erastamist, majandusvabadust ning reforminud palku, pensioneid ja tööõigust. Samuti võeti vastu eriseadus [[Belgradi rannakvartal]]i jaoks. SNS on [[Euroopa Rahvapartei]] assotseerunud liige ja [[Rahvusvaheline Demokraatia Liit|Rahvusvahelise Demokraatia Liidu]] liikmespartei. SNS on toetanud [[serbia rahvuslus]]t, [[Viktor Orban]]i ja [[Vladimir Putin]]it. Vaatlejate hinnangul tegid demokraatia, ajakirjandusvabadus ja kodanikuõigused SNS-i ajal Serbias vähikäiku. Aastal 2024 oli SNS-l umbes 700 000 liiget ehk see oli üks [[Euroopa]] suurimaid erakondi. Erakonna president on aastast 2023 [[Miloš Vučević]] ning tegelik juht [[Aleksandar Vučić]]. == Ajalugu == Progressiivse Partei asutasid aastal 2008 paremäärmuslikust [[Serbia Radikaalne Partei|Radikaalsest Parteist]] välja astunud [[Aleksandar Vučić]] ja [[Tomislav Nikolić]]. Esimesed neli aastat tegutseti [[Demokraatlik Partei (Serbia)|Demokraatliku Partei]] opositsioonina. SNS kogus kiiresti populaarsust ning taotles efektiivsemat korruptsioonivastast võitlust. [[2012. aasta Serbia presidendivalimised|Aastal 2012 valiti]] Nikolić [[Serbia president|Serbia presidendiks]] ning SNS-i hakkas tema asemel juhtima Vučić. Samal ajal moodustas SNS koalitsiooni [[Serbia Sotsialistlik Partei|Sotsialistliku Parteiga]] (SPS). [[2014. aasta Serbia parlamendivalimised|Aastal 2014 valiti]] Vučić [[Serbia peaminister|peaministriks]]. [[2017. aasta Serbia presidendivalimised|Aastal 2017 valiti]] Vučić presidendiks. Pärast valimisi toimusid [[2017. aasta Serbia meeleavaldused|Vučići-vastased meeleavaldused]], samal ajal sai peaministriks parteitu poliitik [[Ana Brnabić]], kes hiljem liitus SNS-ga. Opositsioon [[2018.–2020. aasta Serbia meeleavaldused|avaldas SNS-i vastu meelt]] ka aastatel 2018–2020, [[2020. aasta Serbia parlamendivalimistel|2020. aasta valimistel]] sai SNS [[Serbia parlament|parlamendis]] enamuse, kui opositsioon valimisi boikoteeris. Aastal 2021 ühines SNS-ga erakond [[Serbia Patriootlik Liit]]. Aastatel 2021–2022 [[2021.–2022. aasta Serbia keskkonnameeleavaldused|toimusid meeleavaldused]] SNS-i keskkonnapoliitika vastu. Vučić [[2022. aasta Serbia üldvalimised|valiti teiseks ametiajaks]] aastal 2022, jätkus ka koalitsioon SNS-SPS. Aasta hiljem toimunud [[2023. aasta Serbia parlamendivalimistel|parlamendivalimistel]] oli SNS-i esinumber [[Miloš Vučević]], tema asemel sai erakonna juhiks Vučić. Aastatel 2024–2026 toimusid [[2024.–2026. aasta Serbia korruptsioonivastased meeleavaldused|korruptsioonivastased meeleavaldused]]. Septembris 2026 astus Vučić presidendiametist tagasi ning riigipeaks sai taas Brnabić. Oktoobris 2026 toimunud [[2026. aasta Serbia parlamendivalimised|erakorralistel valimistel]] kaotas SNS valimisliidule [[Üliõpilaste nimekiri]], millega lõpes erakonna 14 aastat kestnud võimuperiood. ==Välislingid== * [https://sns.org.rs/ Koduleht] [[Kategooria:Serbia parteid]] s2trp5lkb3dvqoj84m7pnzq55q5op7i Arutelu:Sididae 1 723163 7261042 7260779 2026-10-28T14:22:30Z Sendrasendra 225202 7261042 wikitext text/x-wiki {{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin: * ''Latonopsis'' <small>G. O. Sars, 1888</small> * ''Limnosida'' <small>G. O. Sars, 1862</small> * ''Pseudosida'' <small>Herrick, 1884</small> * ''Sarsilatona'' <small>Korovchinsky, 1985</small> :[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET) :Tänan ülevaatamise eest. Vaatasin asja veel kord üle ja mulle tundub, et erinevus tuleb WoRMS-i lehe vaikefiltrist. Sididae lehel näitab WoRMS vaikimisi ainult mereliike, sellepärast on seal "Direct children (4)" ja 6 liiki. Kui panna "Display" valikust kõik elupaigad peale, siis on sugukonnas 8 tunnustatud perekonda: ''Diaphanosoma'', ''Latona'', ''Latonopsis'', ''Limnosida'', ''Penilia'', ''Pseudosida'', ''Sarsilatona'' ja ''Sida'', kokku 70 tunnustatud liiki. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET) ::See oli tõesti väga hästi ära peidetud menüüvalik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:24 (EET) ::Artiklis on välja kuulutatud kuus perekonda ja loetletud on neli. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 16:22 (EET) 68stbpuxtgkou8o30ft39q1r52hoe4h 7261219 7261042 2026-10-28T23:37:59Z Kruusamägi 1530 7261219 wikitext text/x-wiki {{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin: * ''Latonopsis'' <small>G. O. Sars, 1888</small> * ''Limnosida'' <small>G. O. Sars, 1862</small> * ''Pseudosida'' <small>Herrick, 1884</small> * ''Sarsilatona'' <small>Korovchinsky, 1985</small> :[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET) :Tänan ülevaatamise eest. Vaatasin asja veel kord üle ja mulle tundub, et erinevus tuleb WoRMS-i lehe vaikefiltrist. Sididae lehel näitab WoRMS vaikimisi ainult mereliike, sellepärast on seal "Direct children (4)" ja 6 liiki. Kui panna "Display" valikust kõik elupaigad peale, siis on sugukonnas 8 tunnustatud perekonda: ''Diaphanosoma'', ''Latona'', ''Latonopsis'', ''Limnosida'', ''Penilia'', ''Pseudosida'', ''Sarsilatona'' ja ''Sida'', kokku 70 tunnustatud liiki. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET) ::See oli tõesti väga hästi ära peidetud menüüvalik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:24 (EET) ::Artiklis on välja kuulutatud kuus perekonda ja loetletud on neli. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 16:22 (EET) :::Ei. Kirjas oli kuus liiki neljast perekonnast. :::Panin nüüd vahepeal eemaldatud info tagasi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 01:37 (EET) 20ho7q7rv9g20lvhkah9hrsrop6lvtm Arutelu:Mõisaküla Metsa tiik 1 723166 7260989 7260562 2026-10-28T13:16:09Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7260989 wikitext text/x-wiki Ei ole üheselt tuvastatav, et millisest tiigist on jutt. Samuti ei näi Maa-ameti kaardil, et sealsetel tiikidel oleks isegi ametlikke nimesid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 21:08 (EET) :Täpselt samal teemal on artikkel [[Mõisaküla Poiste tiik]]. Kui see ei ole ametlik nimi, siis me ei saa tõendamatuse tõttu artiklit teha. Kahtlen ka info tõepärasuses. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 15:16 (EET) 1g14wcwaeoep87ehz6y0rq6ucdlzb58 7261217 7260989 2026-10-28T23:33:12Z Kruusamägi 1530 7261217 wikitext text/x-wiki Ei ole üheselt tuvastatav, et millisest tiigist on jutt. Samuti ei näi Maa-ameti kaardil, et sealsetel tiikidel oleks isegi ametlikke nimesid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 21:08 (EET) :Täpselt samal teemal on artikkel [[Mõisaküla Poiste tiik]]. Kui see ei ole ametlik nimi, siis me ei saa tõendamatuse tõttu artiklit teha. Kahtlen ka info tõepärasuses. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 15:16 (EET) ::Kustutasin selle teise artikli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 01:33 (EET) svcmutc0hrihj445zdbomxifof1jcqh 74. ekspeditsioon 0 723177 7261238 7260811 2026-10-29T00:30:44Z Kruusamägi 1530 7261238 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = 74. ekspeditsioon <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = A SpaceX Dragon cargo spacecraft approaches the International Space Station (iss074e0586357).jpg | pildiallkiri = [[Dragon 2]] jaamale lähenemas | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = ISS-i ekspeditsioon | operaator = [[NASA]] / [[Roskosmos]] | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 229 päeva, 5 tundi ja 21 minutit <!--Ekspeditsiooni andmed--> |kosmosejaam = [[Rahvusvaheline kosmosejaam]] |algusaeg = 9. detsember 2025 |lõppaeg = 26. juuli 2026 |saabumislaev = [[SpaceX Crew-11]]<br/>[[Sojuz MS-28]]<br/>[[SpaceX Crew-12]]<br/>[[Sojuz MS-29]] |lahkumislaev = SpaceX Crew-11<br/>Sojuz MS-28 <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3–10 | meeskonnaliikmed = {{Unbulleted list | '''73./74. ekspeditsioon''': | [[Zena Cardman]] | [[Michael Fincke]] | [[Kimiya Yui]] | [[Oleg Platonov]] | [[Sergey Kud-Svertškov]] | [[Sergei Mikajev]] | [[Christopher Williams]] | '''74./75. ekspeditsioon''': | [[Jessica Meir]] | [[Jack Hathaway]] | [[Sophie Adenot]] | [[Andrei Fedjajev]] | [[Pjotr Dubrov]] | [[Anna Kikina]] | [[Anil Menon]] }} | kosmosejalutuskäike = 3 | kosmosejalutuskäikude_kestus = 20 tundi 27 minutit | meeskonna_foto = <!--ilma eesliiteta "Pilt:"/"Fail:"--> | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = <!--pildiallkiri--> | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|ekspeditsioonid]] | eelnev_missioon = [[73. ekspeditsioon]] | järgnev_missioon = [[75. ekspeditsioon]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = ISS Expedition 74 Patch.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''74. ekspeditsioon''' oli [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] (ISS) 74. alaline meeskond. Ekspeditsioon algas 9. detsembril 2025, mil startis [[Sojuz MS-27]] ja [[NASA]] astronaut [[Michael Fincke]] võttis üle ISS-i juhtimise. See lõppes 26. juulil 2026.<ref name="Expedition" /> Ekspeditsiooni ajal jätkati ISS-is tehtavaid ulatuslikke teadusuuringuid mitmetes valdkondades, sealhulgas [[bioloogia]]s, [[füsioloogia]]s, [[füüsika]]s ja [[materjaliteadus]]es. Samuti tegelesid meeskonnaliikmed kosmosejaama süsteemide hooldamise ja ajakohastamisega. ==Meeskond== {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan=2 |Lend ! rowspan=2 |Astronaut !74a !74b !74c !74d |- !9. detsember 2025–14. jaanuar 2026 !14. jaanuar–14. veebruar 2026 !14. veebruar–14. juuli 2026 !14–26. juuli 2026 |- ! rowspan="3" |[[Sojuz MS-28]] | [[Sergey Kud-Svertškov]], [[Roskosmos]]<br />teine kosmoselend |Lennuinsener | colspan="3" |Komandör |- | [[Sergei Mikajev]], Roskosmos<br />esimene kosmoselend | colspan="4" |Lennuinsener |- | [[Christopher Williams]], [[NASA]]<br />esimene kosmoselend | colspan="4" |Lennuinsener |- ! rowspan="4" |[[SpaceX Crew-11]] | [[Zena Cardman]], NASA<br />esimene kosmoselend |Lennuinsener | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |- | [[Michael Fincke]], [[NASA]]<br />neljas ja viimane kosmoselend |Komandör | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |- | [[Kimiya Yui]], [[JAXA]]<br />teine kosmoselend |Lennuinsener | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |- | [[Oleg Platonov]], Roskosmos<br />esimene kosmoselend |Lennuinsener | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |- ! rowspan="4" |[[SpaceX Crew-12]] | [[Jessica Meir]], NASA<br />teine kosmoselend | colspan="2" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas | colspan="2" |Lennuinsener |- | [[Jack Hathaway]], NASA<br />esimene kosmoselend | colspan="2" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas | colspan="2" |Lennuinsener |- | [[Sophie Adenot]], [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]]<br />esimene kosmoselend | colspan="2" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas | colspan="2" |Lennuinsener |- | [[Andrei Fedjajev]], Roskosmos<br />teine kosmoselend | colspan="2" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas | colspan="2" |Lennuinsener |- ! rowspan="3" |[[Sojuz MS-29]] | [[Pjotr Dubrov]], Roskosmos<br />teine kosmoselend | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |Lennuinsener |- | [[Anna Kikina]], Roskosmos<br />teine kosmoselend | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |Lennuinsener |- | [[Anil Menon]], NASA<br />esimene kosmoselend | colspan="3" style="background:grey; color:white;" |Ei viibinud jaamas |Lennuinsener |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Expedition">{{netiviide |pealkiri=Expedition 74 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission/expedition-74/ |vaadatud=2026-10-28}}</ref> }} [[Kategooria:Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonid]] [[Kategooria:2025]] [[Kategooria:2026]] l1fvszbtrgtb581y2jndt4tsxv3deyf Arutelu:Rando Allikmets 1 723178 7261053 7260813 2026-10-28T14:38:15Z Sendrasendra 225202 7261053 wikitext text/x-wiki Andmed peaksid olema täpsemad. Näiteks ''astus ta kohe ülikooli Moskvas'' – mis ülikooli konkreetselt? Moskvas on ju mitu ülikooli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 09:37 (EET) :Ta õppis Moskva riikliku ülikooli bioloogiateaduskonas. Mälu järgi. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 16:38 (EET) 2ux60tvkco96ydvgj2bm1cehr6oliyk Saqqārah 0 723182 7260997 7260861 2026-10-28T13:25:29Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Saqqara]] pealkirja [[Saqqārah]] alla 7260861 wikitext text/x-wiki '''Memphis''' asub Kairost veidi lõunas ja oli Egiptuse esimeseks pealinnaks umbes 2900 enne Kristust kuni Keskmise Kuningriigini 2040 eKr, mil sai pealinnaks Teeba ehk tänase nimetusega Luxor. Saqqara on Memphise vaaraode-kuningate matmispaik. '''Djoser''' (2650-2575 eKr) oli esimene vaarao, kes kasutas kive püramiidide ehitamisel. [[Fail:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg|pisi|179x179px|Saqqara Memphis Egypt]] [[Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]] [[Fail:DJOSER20250813 073103087KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]] '''Unas''' (2465-2325 eKr) valitses 5. dünastia ajal. Unase püramiidis on esmakordselt kasutatud tekste seintel, mis pidid hingel aitama liikuda teispoolsuses. Unas püramiidi kõrgus on ajas aga kahanenud arvatavasti põhjusel, et kohalikud on vanadel aegadel taaskasutanud püramiidi ehitusmaterjale. [[Fail:UNAS20250813 072529806KristineJustus.jpg|pisi|Unas püramiid]] Püramiidideni viib mumifitseeritava vaarao viimane teekond. [[Fail:DJOSER20250813 073651011KristineJustus.jpg|pisi|Djoser püramiid]] [[Fail:SAQQARA20250813 081159682KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]] Püramiide Saqqara kompleksis ümbritsevad aga vaarao kaaskondlaste, sh näiteks arstid, õlitajad, lihunikud jms kaunite seinamaaingutega ruumid. 5xbaac3ipzb3l2qafy732388jx0jx1l 7261020 7260997 2026-10-28T14:00:57Z Sendrasendra 225202 7261020 wikitext text/x-wiki '''Saqqārah'' on osa [[Memphis]]e nekropolist. Seal asuvad arvukad [[Vana-Egiptus]]e kuningate ja nende kaaskondlaste hauad ning püramiidid. [[Džoser]]i valitsemisajal (umbes 27. sajand eKr, [[3. dünastia]]) ehitati Saqqārah'sse [[Džoseri püramiid]] – [[astmikpüramiid]], [[egiptuse püramiidid|püramiid]] ja üks esimesi täielikult kivist [[monumentaalehitis]]i. [[Pilt:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg|pisi|Saqqārah' nekropol Memphise lähedal]] [[Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJustus.jpg|pisi]] [[Fail:DJOSER20250813 073103087KristineJustus.jpg|pisi| [[Džoseri astmikpüramiid]]]] [[5. dünastia]] viimase vaarao [[Unas]]e (umbes 24. sajand eKr) Saqqārah's asuva püramiidi maa-aluse matmiskambri seintele raiuti esimest korda püramiiditekstid – usulised tekstid, mille eesmärk oli aidata surnud vaaraol jõuda edukalt teispoolsusse ja saavutada jumalik seisund. Püramiid on aja jooksul oma algsest kõrgusest kaotanud. Selle lagunemisele on kaasa aidanud ehitise kahjustumine ja kivimaterjali kasutamine hilisematel aegadel. [[Pilt:UNAS20250813 072529806KristineJustus.jpg|pisi|[[Unase püramiid]] Saqqārah's]] Püramiidide ja hauakambrite juurde viisid matusetseremoonia käigus vaarao viimase teekonna osad. [[Pilt:DJOSER20250813 073651011KristineJustus.jpg|pisi|Džoseri astmikpüramiid]] [[Fail:SAQQARA20250813 081159682KristineJustus.jpg|pisi|Saqqārah' nekropol Memphise lähedal]] Saqqārah' püramiide ümbritsevad hauakambrid, kuhu maeti vaaraode kaaskondlasi, sealhulgas kõrgeid ametnikke, arste ja teisi õukonnaga seotud inimesi. Paljude hauakambrite seinu kaunistavad igapäevaelu kujutavad reljeefid ja maalid, mis annavad teavet Vana-Egiptuse ühiskonna ja tööelu kohta. 1g49f6qregkrurivjsxs6teq3re71r2 7261022 7261020 2026-10-28T14:02:17Z Sendrasendra 225202 7261022 wikitext text/x-wiki '''Saqqārah''' on osa [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]e nekropolist. Seal asuvad arvukad [[Vana-Egiptus]]e kuningate ja nende kaaskondlaste hauad ning püramiidid. [[Džoser]]i valitsemisajal (umbes 27. sajand eKr, [[3. dünastia]]) ehitati Saqqārah'sse [[Džoseri püramiid]] – [[astmikpüramiid]], [[egiptuse püramiidid|püramiid]] ja üks esimesi täielikult kivist [[monumentaalehitis]]i. [[Pilt:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg|pisi|Saqqārah' nekropol Memphise lähedal]] [[Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJustus.jpg|pisi]] [[Fail:DJOSER20250813 073103087KristineJustus.jpg|pisi| [[Džoseri astmikpüramiid]]]] [[5. dünastia]] viimase vaarao [[Unas]]e (umbes 24. sajand eKr) Saqqārah's asuva püramiidi maa-aluse matmiskambri seintele raiuti esimest korda püramiiditekstid – usulised tekstid, mille eesmärk oli aidata surnud vaaraol jõuda edukalt teispoolsusse ja saavutada jumalik seisund. Püramiid on aja jooksul oma algsest kõrgusest kaotanud. Selle lagunemisele on kaasa aidanud ehitise kahjustumine ja kivimaterjali kasutamine hilisematel aegadel. [[Pilt:UNAS20250813 072529806KristineJustus.jpg|pisi|[[Unase püramiid]] Saqqārah's]] Püramiidide ja hauakambrite juurde viisid matusetseremoonia käigus vaarao viimase teekonna osad. [[Pilt:DJOSER20250813 073651011KristineJustus.jpg|pisi|Džoseri astmikpüramiid]] [[Fail:SAQQARA20250813 081159682KristineJustus.jpg|pisi|Saqqārah' nekropol Memphise lähedal]] Saqqārah' püramiide ümbritsevad hauakambrid, kuhu maeti vaaraode kaaskondlasi, sealhulgas kõrgeid ametnikke, arste ja teisi õukonnaga seotud inimesi. Paljude hauakambrite seinu kaunistavad igapäevaelu kujutavad reljeefid ja maalid, mis annavad teavet Vana-Egiptuse ühiskonna ja tööelu kohta. qtnm7ltvtx7vjntue1cvbzbh2hmdc7c 7261235 7261022 2026-10-29T00:15:38Z Kruusamägi 1530 7261235 wikitext text/x-wiki [[Fail:DJOSER20250813 073103087KristineJustus.jpg|pisi| [[Džoseri astmikpüramiid]]]] '''Saqqārah''' on osa [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]e [[nekropol]]ist. Seal asuvad arvukad [[Vana-Egiptus]]e kuningate ja nende kaaskondlaste hauad ning püramiidid. [[Džoser]]i valitsemisajal (umbes 27. sajand eKr, [[3. dünastia]]) ehitati Saqqārah'sse [[Džoseri püramiid]] – [[astmikpüramiid]], [[egiptuse püramiidid|püramiid]] ja üks esimesi täielikult kivist [[monumentaalehitis]]i. [[5. dünastia]] viimase vaarao [[Unas]]e (umbes 24. sajand eKr) Saqqārah's asuva püramiidi maa-aluse matmiskambri seintele raiuti esimest korda püramiiditekstid – usulised tekstid, mille eesmärk oli aidata surnud vaaraol jõuda edukalt teispoolsusse ja saavutada jumalik seisund. Püramiid on aja jooksul oma algsest kõrgusest kaotanud. Selle lagunemisele on kaasa aidanud ehitise kahjustumine ja kivimaterjali kasutamine hilisematel aegadel. [[Pilt:UNAS20250813 072529806KristineJustus.jpg|pisi|[[Unase püramiid]] Saqqārah's]] Püramiidide ja hauakambrite juurde viisid matusetseremoonia käigus vaarao viimase teekonna osad. [[Pilt:DJOSER20250813 073651011KristineJustus.jpg|pisi|Džoseri astmikpüramiid]] Saqqārah' püramiide ümbritsevad hauakambrid, kuhu maeti vaaraode kaaskondlasi, sealhulgas kõrgeid ametnikke, arste ja teisi õukonnaga seotud inimesi. Paljude hauakambrite seinu kaunistavad igapäevaelu kujutavad reljeefid ja maalid, mis annavad teavet Vana-Egiptuse ühiskonna ja tööelu kohta. <gallery> Pilt:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg| Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJustus.jpg| Fail:SAQQARA20250813 081159682KristineJustus.jpg| </gallery> {{koord}} khsdok86f4vmghwjp4iqbr7swnnckqy Digor 0 723185 7260977 7260900 2026-10-28T12:56:19Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Digor (Kars)]] pealkirja [[Digor]] alla 7260900 wikitext text/x-wiki [[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]] '''Digor''' ([[Kurdi keel|kurdi]] Dîxor, [[Armeenia keel|armeenia]] Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provints]]is [[Ida-Anatoolia]]s [[Türgi]]s. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. Linnas on 2304 elanikku (2022).<ref name=tuik>{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}</ref> Linnast on pärit [[Kurdid|kurdi]] [[poliitik]] [[Mahmut Alınak]] (snd 1952)<ref>[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for "insulting the President". - ANF News]</ref>. == Vaata ka == *[[Tekori basiilika]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Türgi linnad]] 57genmfc8n26sdye1f03uksbnyhgjt6 7260981 7260977 2026-10-28T13:01:18Z Sendrasendra 225202 7260981 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; spordiala kohta vaata artiiklit [[Digor (spordiala)]]}} [[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]] '''Digor''' ([[Kurdi keel|kurdi]] Dîxor, [[Armeenia keel|armeenia]] Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provints]]is [[Ida-Anatoolia]]s [[Türgi]]s. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. Linnas on 2304 elanikku (2022).<ref name=tuik>{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}</ref> Linnast on pärit [[Kurdid|kurdi]] [[poliitik]] [[Mahmut Alınak]] (snd 1952)<ref>[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for "insulting the President". - ANF News]</ref>. == Vaata ka == *[[Tekori basiilika]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Türgi linnad]] 06lct9ta4e6r19l80wjysgtai12i453 7261237 7260981 2026-10-29T00:28:22Z Kruusamägi 1530 7261237 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; spordiala kohta vaata artiiklit [[Digor (spordiala)]]}} [[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]] '''Digor''' ([[Kurdi keel|kurdi]] Dîxor, [[Armeenia keel|armeenia]] Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provints]]is [[Ida-Anatoolia]]s [[Türgi]]s. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. Linnas on 2304 elanikku (2022).<ref name=tuik>{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}</ref> Linnast on pärit [[Kurdid|kurdi]] [[poliitik]] [[Mahmut Alınak]] (sündinud 1952)<ref>[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for "insulting the President". - ANF News]</ref>. Asula lähistel asuvad [[Tekori basiilika]] varemed. See Armeenia kirik rajati 5. sajandil. == Vaata ka == *[[Tekori basiilika]] == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Türgi linnad]] 1craw81uffn36f32dn9eycjo7lsgxz6 Digor (Kars) 0 723190 7260978 2026-10-28T12:56:19Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Digor (Kars)]] pealkirja [[Digor]] alla 7260978 wikitext text/x-wiki #suuna [[Digor]] fjdqst8auvumawn7ffmjb73vjxhuc0t Gruusia kirikuarhitektuur 0 723192 7260993 2026-10-28T13:24:05Z Evlper 104506 Uus lehekülg: 'Gruusia kirikuarhitektuur hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Ju...' 7260993 wikitext text/x-wiki Gruusia kirikuarhitektuur hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud järgisid Rooma-pärase basiilika põhiplaani. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. See asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] sw4vf6dq3urgp4j0r08q47uw2900767 7260995 7260993 2026-10-28T13:24:40Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7260995 wikitext text/x-wiki Gruusia kirikuarhitektuur hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Ehitised == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud järgisid Rooma-pärase basiilika põhiplaani. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. See asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] kkmj0jyy7c1j677zd6dt8mw62vsbmiy 7260996 7260995 2026-10-28T13:25:10Z Evlper 104506 7260996 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Ehitised == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud järgisid Rooma-pärase basiilika põhiplaani. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. See asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] o5faf9q7cav7db2eq2oexfi1molpzpn 7261113 7260996 2026-10-28T19:32:08Z Evlper 104506 /* Ehitised */ 7261113 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani, näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppell asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Transepti ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud Batškovo klooster), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud Ivironi klooster) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistus kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] dbciw4tq0d18km2m8esyabcz8hhb9tz 7261117 7261113 2026-10-28T19:36:42Z Evlper 104506 /* Viited */ 7261117 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna. Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani, näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppell asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Transepti ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud Batškovo klooster), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud Ivironi klooster) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistus kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] 8g176isq98g38wmtsgdgi42wscysp12 7261119 7261117 2026-10-28T19:37:49Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7261119 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis 4. sajandil kristluse vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani, näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppell asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Transepti ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud Batškovo klooster), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud Ivironi klooster) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistus kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] iw0kj0bldlmgdk5q8rchybqkxrs6z8d 7261124 7261119 2026-10-28T19:41:03Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7261124 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani, näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika Uplistsijes. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppell asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Transepti ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud Batškovo klooster), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud Ivironi klooster) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistus kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] 3n91rll0anvutdt640yskz2vasbpqte 7261128 7261124 2026-10-28T19:42:46Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7261128 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab Gruusias traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. == Ajaloost == Gruusia kirikuarhitektuur on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast Armeeniat teine ​​riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii Justinianuse-järgsele Bütsantsi arhitektuurile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani, näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika [[Uplistsihhe]]s. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja tambuurile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppel asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. Transepti ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud Batškovo klooster), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud Ivironi klooster) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistus kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] 1qnhp93m83bnc64j0uo0klvac912b89 7261215 7261128 2026-10-28T23:30:02Z Kruusamägi 1530 7261215 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolmelöövilise basiilika põhiplaani (näiteks Bolnisi kirik ja Antšišhati basiilika). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks Avani kirik (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika [[Uplistsihhe]]s. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist silindervõlvidega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv koonilise kivikatusega kaetud kuppel. Madala kupliga kirikud on näiteks Jvari, Kvetera ja Ateni kirikud. Kuppel asus keskkohal põhiplaanis, mis võis olla ristkülik, ruudukujuline, ristikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja Ikortas). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud apsiide flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas raiddekoor, interjööre aga kaunistavad Bütsantsi traditsioonist lähtuvad freskod. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal Thbilisis asuv Püha Kolmainu katedraal. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] qlbu38ap6bdzp4sa2gq855mqnvjag70 7261351 7261215 2026-10-29T09:17:16Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7261351 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani (näiteks [[Bolnisi Sioni kirik|Bolnisi kirik]] ja [[Antšišhati basiilika]]). 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, näiteks [[Avani kirik]] (6. sajand), või olid ühelöövilised. Sel perioodil kujunes ka [[kolmekirikubasiilika]] tüüp: märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]] (6. sajandi algus), mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandist pärinev kolmelööviline basiilika [[Uplistsihhe]]s. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Madala kupliga kirikud on näiteks [[Jvari kloostrikirik|Jvari]], [[Kvetera kirik|Kvetera]] ja Ateni kirikud. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas [[raiddekoor]], interjööre aga kaunistavad [[Bütsantsi kunst|Bütsantsi traditsioonist]] lähtuvad [[fresko]]d. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] sozbr9r6z5fezp2ain203plkddg97e6 7261365 7261351 2026-10-29T10:03:06Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7261365 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned: * Varase perioodi (4.–6. sajand) kirikuil on basilikaalne ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad tsentraalehitisel põhinevad eri põhiplaanid, alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik kõrgele tambuurile toetuva koonilise katusega. * Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid hoolikalt tahutud liivakivi-, lubjakivi-, tuff- või basaltkvaadritest, pidamaks vastu maavärinatele ja karmile ilmastikule. * Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest viilkatustest, mis koos toetavad keskset tambuuri. * Fassaade katavad omavahel tervikuks seotud petikud ja petikarkaadid, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu. * Detailselt teostatud raiddekoor stiliseeritud taimemotiividest ja põimornamendist, milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja portaalide ümber leiab sageli kaunistataud ristikujutisi. * Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud. * Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi ikoonitraditsioonil põhibevad freskod. == Ehitisetüübid == Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani (näiteks Thbilisi vanim kirik [[Antšišhati basiilika]]<ref>[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd ANCHISKHATI BASILICA]</ref>) ja vanim kolmekirikubasiilika [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Jvari klooster|Jvari kloostri]] peakirik, või olid ühelöövilised, nagu kirikud [[Jvari]]s, [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]]. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Madala kupliga kirikud on näiteks [[Jvari kloostrikirik]], [[Kvetera kirik]] ja [[Ateni Sioni kirik]]. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas [[raiddekoor]], interjööre aga kaunistavad [[Bütsantsi kunst|Bütsantsi traditsioonist]] lähtuvad [[fresko]]d. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] qlv354tjbvc7myr41zd6f4rm5axlphg 7261369 7261365 2026-10-29T10:09:09Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7261369 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned: * Varase perioodi (4.–6. sajand) kirikuil on basilikaalne ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad [[tsentraalehitis]]el põhinevad eri põhiplaanid; alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik kõrgele [[tambuur]]ile toetuva koonilise katusega. * Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid hoolikalt tahutud [[liivakivi]]-, [[lubjakivi]]-, [[tuff]]- või [[basalt]][[kvaader|kvaadritest]], pidamaks vastu [[maavärin]]atele ja karmile ilmastikule. * Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu Armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri. * [[Fassaad]]e katavad omavahel tervikuks seotud [[petik]]ud ja [[petikarkaad]]id, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu. * Massiivseid seinu kaunistab detailselt teostatud raiddekoor stiliseeritud taimemotiividest ja põimornamendist, milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide ümber leiab sageli kaunistatud [[Rist (kristlus)|rist]]ikujutisi. * Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud. * Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi [[ikoon]]itraditsioonil põhinevad freskod. == Ehitisetüübid == Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani (näiteks Thbilisi vanim kirik [[Antšišhati basiilika]]<ref>[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd ANCHISKHATI BASILICA]</ref>) ja vanim kolmekirikubasiilika [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Jvari klooster|Jvari kloostri]] peakirik, või olid ühelöövilised, nagu kirikud [[Jvari]]s, [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]]. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Madala kupliga kirikud on näiteks [[Jvari kloostrikirik]], [[Kvetera kirik]] ja [[Ateni Sioni kirik]]. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Mõnes kirikus – näiteks [[Jvari klooster|Jvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas [[raiddekoor]], interjööre aga kaunistavad [[Bütsantsi kunst|Bütsantsi traditsioonist]] lähtuvad [[fresko]]d. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] n5ce7n56y656xcwyg0tkihn6gmp2pdt 7261372 7261369 2026-10-29T10:17:35Z Evlper 104506 /* Ehitisetüübid */ 7261372 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned: * Varase perioodi (4.–6. sajand) kirikuil on basilikaalne ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad [[tsentraalehitis]]el põhinevad eri põhiplaanid; alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik kõrgele [[tambuur]]ile toetuva koonilise katusega. * Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid hoolikalt tahutud [[liivakivi]]-, [[lubjakivi]]-, [[tuff]]- või [[basalt]][[kvaader|kvaadritest]], pidamaks vastu [[maavärin]]atele ja karmile ilmastikule. * Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu Armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri. * [[Fassaad]]e katavad omavahel tervikuks seotud [[petik]]ud ja [[petikarkaad]]id, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu. * Massiivseid seinu kaunistab detailselt teostatud raiddekoor stiliseeritud taimemotiividest ja põimornamendist, milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide ümber leiab sageli kaunistatud [[Rist (kristlus)|rist]]ikujutisi. * Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud. * Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi [[ikoon]]itraditsioonil põhinevad freskod. == Ehitisetüübid == [[File:ჯვრის მამათა მონასტერი.jpg|thumb|Džvari kloostri peakirik Bütsantsi-pärase madala kupliga]] Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani (näiteks Thbilisi vanim kirik [[Antšišhati basiilika]]<ref>[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd ANCHISKHATI BASILICA]</ref>) ja vanim kolmekirikubasiilika [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Džvari klooster|Džvari kloostri]] peakirik, või olid ühelöövilised, nagu kirikud [[Džvari]]s, [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]]. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Madala kupliga kirikud on näiteks [[Džvari kloostrikirik]], [[Kvetera kirik]] ja [[Ateni Sioni kirik]]. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Mõnes kirikus – näiteks [[Džvari klooster|Džvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas [[raiddekoor]], interjööre aga kaunistavad [[Bütsantsi kunst|Bütsantsi traditsioonist]] lähtuvad [[fresko]]d. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] p7xim0tbspxtu8ivdq3eydi049uwqlv 7261375 7261372 2026-10-29T10:24:36Z Evlper 104506 /* Ehitisetüübid */ 7261375 wikitext text/x-wiki '''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi. See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.<ref>[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]</ref> Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimusid mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines Aasiast laenatud vormidega; see avaldas hiljem mõju nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgsele [[Bütsantsi arhitektuur]]ile kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuurile. == Üldised jooned == [[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]] Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned: * Varase perioodi (4.–6. sajand) kirikuil on basilikaalne ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad [[tsentraalehitis]]el põhinevad eri põhiplaanid; alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik kõrgele [[tambuur]]ile toetuva koonilise katusega. * Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid hoolikalt tahutud [[liivakivi]]-, [[lubjakivi]]-, [[tuff]]- või [[basalt]][[kvaader|kvaadritest]], pidamaks vastu [[maavärin]]atele ja karmile ilmastikule. * Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu Armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri. * [[Fassaad]]e katavad omavahel tervikuks seotud [[petik]]ud ja [[petikarkaad]]id, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu. * Massiivseid seinu kaunistab detailselt teostatud raiddekoor stiliseeritud taimemotiividest ja põimornamendist, milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide ümber leiab sageli kaunistatud [[Rist (kristlus)|rist]]ikujutisi. * Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud. * Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi [[ikoon]]itraditsioonil põhinevad freskod. == Ehitisetüübid == [[File:ჯვრის მამათა მონასტერი.jpg|thumb|Džvari kloostri peakirik Bütsantsi-pärase madala kupliga]] Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani (näiteks Thbilisi vanim kirik [[Antšišhati basiilika]]<ref>[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd ANCHISKHATI BASILICA]</ref>) ja vanim kolmekirikubasiilika [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Džvari klooster|Džvari kloostri]] peakirik, või olid ühelöövilised, nagu [[Džvari väike kirik|väike kirik]] Džvari kloostrikiriku põhjaküljel, kirikud [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]]. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Madala kupliga kirikud on näiteks [[Džvari kloostrikirik]], [[Kvetera kirik]] ja [[Ateni Sioni kirik]]. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Gruusias 9. sajandil kujunenud ehitisetüüpi on nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku stiiliks. [[Transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Mõnes kirikus – näiteks [[Džvari klooster|Džvari kloostris]] – on siseruum lahendatud tetrakonhina, samas kui väliskuju on ruudukujuline ning nurkades paiknevad lisaruumid. 7. sajandiks hakkasid kirikutes esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid. Neile kirikutele on iseloomulikud kivisse raiutud keerukas [[raiddekoor]], interjööre aga kaunistavad [[Bütsantsi kunst|Bütsantsi traditsioonist]] lähtuvad [[fresko]]d. Sama plaani järgi ehitatakse tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]. Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster). == Ehitised == UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaatide hulka kanti 2007. aastal järgnevad kirikud: * [[Alaverdi katedraal]] * [[Ananuri]] * David Gareja kloostrid ja erakla * Peainglite kirik ja Gremi kuninglik torn * [[Kvetera kirik]] * [[Nikortsminda katedraal]] * [[Samtavisi katedraal]] * Vardzia-Khertvisi {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019] [[Kategooria:Gruusia arhitektuur]] 2dvoaclrso4fxyj03dhu59ucy3yqf9b Saqqara 0 723193 7260998 2026-10-28T13:25:29Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Saqqara]] pealkirja [[Saqqārah]] alla 7260998 wikitext text/x-wiki #suuna [[Saqqārah]] 5io5z6x4axpcprokmrezl3opipgnkkm Mihhail Kazakov 0 723194 7261005 2026-10-28T13:38:20Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Mihhail Iljitš Kazakov''' ([[vene keel]]es '''Казаков, Михаил Ильич'''; 26. september/[[9. oktoober]] [[1901]] Velikuša küla, [[Vologda kubermang]] – [[25. detsember]] [[1979]] [[Moskva]]) – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväejuht, [[armeekindral]] (1955) ja [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978). == Elulugu == Sündis suures talupoja peres, isa oli endine [[Balti laevastik]]u meremees. Venelane. Lõpetas kihelkonnakooli ja kaheaastase...' 7261005 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Iljitš Kazakov''' ([[vene keel]]es '''Казаков, Михаил Ильич'''; 26. september/[[9. oktoober]] [[1901]] Velikuša küla, [[Vologda kubermang]] – [[25. detsember]] [[1979]] [[Moskva]]) – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväejuht, [[armeekindral]] (1955) ja [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978). == Elulugu == Sündis suures talupoja peres, isa oli endine [[Balti laevastik]]u meremees. Venelane. Lõpetas kihelkonnakooli ja kaheaastase maakooli. Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni osales aktiivselt Nõukogude võimu kehtestamises Vologda kubermangus. Ta oli Revolutsioonikomitee liige ja toidusalga võitleja, seejärel töötas maaõpetajana. VKP(b) liige alates augustist 1919. === Kodusõda === Juulis [[1920]] kutsuti ta [[Punaarmee]]sse. Teenis 3. reservrügemendis poliitilise ohvitserina (Punaarmee sõdur, kes vastutas oma üksuses propagandatöö eest, samuti rügemendikomissari abi). Septembrist novembrini [[1920]] võitles ta kodusõja lõunarindel 46. laskurdiviisi koosseisus: 136. laskurbrigaadi komissari ametnikuna ja Punaarmee sõdurina 407. laskurrügemendis. Ta võitles kindral [[Pjotr Wrangel]]i vägede vastu Põhja-Taurias ja [[Krimm]]is. Seejärel osales ta lahingutes ataman [[Nestor Mahno]] vägede vastu. === Sõdadevaheline periood === Pärast kodusõda teenis ta poliittöötajana 46. laskurdiviisis ja 3. Krimmi laskurdiviisis: alates juulist 1921 oli ta roodu poliitiline instruktor, jaanuarist [[1922]] 21. laskurpolgu abisõjakomissar, märtsist 1922 19. laskurpolgu sõjakomissar ja seejärel 7. laskurrügemendi parteiorganisaator. [[1924]]. aasta suvel viidi ta üle Punaste Kasakate 2. ratsaväediviisi, kus ta teenis 8. ratsaväerügemendi komissarina, diviisi poliitilise osakonna instruktor-informaatorina ning alates detsembrist 1924 rügemendi abikomandörina logistika alal. [[1927]]. aastal lõpetas ta [[Novotšerkassk]]is ratsaväe juhtkonna täiendkoolituse kursuse. Kohe pärast lõpetamist suunati ta akadeemiasse. [[1931]]. aastal lõpetas ta [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|M. V. Frunze nimelise Punaarmee sõjaväeakadeemia]] ja määrati [[Žitomir]]is asuva Ukraina NSV Rahvakomissaride Nõukogu järgi nimetatud 2. ratsaväekorpuse operatiivosakonna ülemaks. Alates märtsist [[1936]] sai temast sama korpuse 5. ratsaväediviisi 29. ratsaväerügemendi ülem-komissar. Oktoober [[1936]] – juuli [[1937]] – [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia]] esimese lennu õpilane. Õppis kuulsal "Marssalide kursusel" (1937. aasta lennust lõpetas neli tulevast Nõukogude Liidu marssalit, kuus armee kindralit, kaheksa kolonelkindralit ja üks admiral); peaaegu kõik teised lõpetajad said kindraliteks). 1937. aastal vabastati ta sellest akadeemiast ennetähtaegselt. Juunis [[1937]] määrati ta [[Kesk-Aasia sõjaväeringkond|Kesk-Aasia sõjaväeringkonna]] staabiülema asetäitjaks. Alates aprillist [[1938]] sai temast Kesk-Aasia sõjaväeringkonna staabiülem. === Teine maailmasõda === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses (juunis [[1941]]) vastutas ta ringkonna kõige lahinguvalmis üksuste rindele saatmise ja uute üksuste formeerimise eest. [[1941]]. aasta augustis määrati ta ringkonna vägedest moodustatud 53. eraldiseisva armee staabiülemaks. Ajavahemikul augustist septembrini 1941 paigutati armee [[Iraan]]i ja koos [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] üksustega kehtestas see kontrolli Iraani põhjapiirkondade üle, et takistada selle osalemist sõjas [[Saksamaa]] poolel. Jaanuaris [[1942]] saadeti ta rindele ja määrati [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] staabiülemaks. Rindel toimus suuresti ebaõnnestunud Bolhovi pealetungioperatsioon, kuid seejärel kaotati Wehrmachti pealetung Voronežile operatsiooni Blau algfaasis juunis 1942. Alates juulist 1942 sai temast uue [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] staabiülem, kus ta osales 1942. aasta juulis [[Stalingrad]]i lähenemiste lahingutes. Jaanuaris ja veebruaris 1943 paistis ta silma Ostrogožski-Rossoshanski ja Voroneži-Kastornoje pealetungioperatsioonides. Veebruaris [[1943]] määrati kindral ta [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] 69. armee ülemaks, mis koos teiste rinde armeedega vabastas [[Harkov]]i Harkovi pealetungioperatsiooni käigus. Peaaegu kohe pärast seda sai Voroneži rinne aga oma võimete ülehindamise ja vaenlase kehva luure tõttu raske lüüasaamise ning selle väed olid sunnitud Harkovi 1943. aasta märtsis maha jätma. 69. armee üksused lükati 150 kilomeetrit tagasi (vt [[Harkovi kolmas lahing]]). Pärast seda vabastati Kazakov iseseisvatest juhtimiskohustustest ja määrati [[1943]]. aasta märtsis reservrinde (2. formatsiooni) abikomandöriks. Alates 1943. aasta juunist pidas ta sama ametikohta Stepirindel, kus osales [[Kurski lahing]]us. Alates 1943. aasta juulist sai temast Brjanski rinde (pärast selle ümbernimetamist oktoobris 1943 2. Balti rindeks) asekomandör. Ta paistis silma Orjoli ja Brjanski pealetungioperatsioonides. 1944. aasta jaanuarist kuni sõja lõpuni juhtis ta 10. kaardiväe armeed 2. Balti ja Leningradi rindel. Selle armee eesotsas tõestas ta end eduka väejuhina, tegutsedes Baltimaade keerulistes loodustingimustes (metsad, sood ja arvukad veekogud). Armee saavutas märkimisväärset edu 1944. aasta Režitsa-Dvina, Madona ja Riia pealetungioperatsioonides. Oktoobrist 1944 kuni maini 1945 blokeerisid armeeüksused koos teiste rindeüksustega [[Kuramaa lahingud|Kuramaa gruppi]] ja tegid mitu katset seda hävitada, kuid need katsed ebaõnnestusid ebapiisavate jõudude tõttu. Vaenlase väed lükati tagasi vaid paarkümmend kilomeetrit, kuid nad jätkasid enesekaitset kuni Saksamaa üldise alistumiseni, andes alla alles [[9. mai]]l [[1945]]. === Sõjajärgne aeg === Esimesel aastal pärast sõda jätkas ta armee juhtimist. Alates veebruarist [[1946]] sai temast [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] ülema asetäitja. Alates veebruarist [[1947]] sai temast Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabiülem. Alates [[1949]]. aastast teenis ta [[Lõuna-Uurali sõjaväeringkond|Lõuna-Uurali sõjaväeringkonna]] abiülemana. Novembrist 1950 kuni juunini 1952 oli ta [[Odessa sõjaväeringkond|Odessa sõjaväeringkonna]] staabiülem. Maist [[1953]] kuni jaanuarini [[1956]] juhtis ta [[Uurali sõjaväeringkond]]a. [[1956]]. aastal oli ta maavägede lahinguväljaõppe ülemjuhataja asetäitja. Sama aasta novembris määrati ta Lõuna väegrupi esimeseks ülemaks, mis saadeti pärast 1956. aasta [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumist kiireloomuliselt [[Ungari]]sse. Alates oktoobrist [[1960]] juhtis ta [[Leningradi sõjaväeringkond]]a. Alates oktoobrist [[1965]] oli ta Varssavi pakti riikide ühendatud relvajõudude staabiülem. Aastast [[1968]] kuni surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peainspektorite grupi sõjaväeinspektor-nõunik. NSVL Ülemnõukogu 2. (1946–1950) ja 4.–7. kokkukutsumise (alates 1954) saadik. [[NLKP Keskkomitee]] liikmekandidaat aastatel 1961–1971. Erinevatel aegadel oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei ja Usbekistani Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ning NLKP Leningradi ja Taškendi linnakomiteede büroode liige. Ta on mitmete memuaaride autor. Ta oli [[Sergei Bondartšuk]]i filmi "Nad võitlesid oma riigi eest" peasõjaline konsultant. [Allikat pole 2428 päeva kohta täpsustatud] Ta elas [[Moskva]]s. Ta oli abielus. Tema poeg teenis alates [[1941]]. aastast Teises maailmasõjas jalaväe leitnandina. Tema noorem vend võitles samuti lahingus ja langes [[1942]]. aastal. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Kazakov, Mihhail}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 36lwd7rnzfn7i8ms47vrtfy13kgd20h 7261007 7261005 2026-10-28T13:40:09Z Juhan121 25066 /* Kodusõda */ 7261007 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Iljitš Kazakov''' ([[vene keel]]es '''Казаков, Михаил Ильич'''; 26. september/[[9. oktoober]] [[1901]] Velikuša küla, [[Vologda kubermang]] – [[25. detsember]] [[1979]] [[Moskva]]) – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväejuht, [[armeekindral]] (1955) ja [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978). == Elulugu == Sündis suures talupoja peres, isa oli endine [[Balti laevastik]]u meremees. Venelane. Lõpetas kihelkonnakooli ja kaheaastase maakooli. Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni osales aktiivselt Nõukogude võimu kehtestamises Vologda kubermangus. Ta oli Revolutsioonikomitee liige ja toidusalga võitleja, seejärel töötas maaõpetajana. VKP(b) liige alates augustist 1919. === Kodusõda === Juulis [[1920]] kutsuti ta [[Punaarmee]]sse. Teenis 3. reservrügemendis poliitilise ohvitserina (Punaarmee sõdur, kes vastutas oma üksuses propagandatöö eest, samuti rügemendikomissari abi). Septembrist novembrini [[1920]] võitles ta kodusõja lõunarindel 46. laskurdiviisi koosseisus: 136. laskurbrigaadi komissari ametnikuna ja Punaarmee sõdurina 407. laskurrügemendis. Ta võitles kindral [[Peter von Wrangel]]i vägede vastu Põhja-Taurias ja [[Krimm]]is. Seejärel osales ta lahingutes ataman [[Nestor Mahno]] vägede vastu. === Sõdadevaheline periood === Pärast kodusõda teenis ta poliittöötajana 46. laskurdiviisis ja 3. Krimmi laskurdiviisis: alates juulist 1921 oli ta roodu poliitiline instruktor, jaanuarist [[1922]] 21. laskurpolgu abisõjakomissar, märtsist 1922 19. laskurpolgu sõjakomissar ja seejärel 7. laskurrügemendi parteiorganisaator. [[1924]]. aasta suvel viidi ta üle Punaste Kasakate 2. ratsaväediviisi, kus ta teenis 8. ratsaväerügemendi komissarina, diviisi poliitilise osakonna instruktor-informaatorina ning alates detsembrist 1924 rügemendi abikomandörina logistika alal. [[1927]]. aastal lõpetas ta [[Novotšerkassk]]is ratsaväe juhtkonna täiendkoolituse kursuse. Kohe pärast lõpetamist suunati ta akadeemiasse. [[1931]]. aastal lõpetas ta [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|M. V. Frunze nimelise Punaarmee sõjaväeakadeemia]] ja määrati [[Žitomir]]is asuva Ukraina NSV Rahvakomissaride Nõukogu järgi nimetatud 2. ratsaväekorpuse operatiivosakonna ülemaks. Alates märtsist [[1936]] sai temast sama korpuse 5. ratsaväediviisi 29. ratsaväerügemendi ülem-komissar. Oktoober [[1936]] – juuli [[1937]] – [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia]] esimese lennu õpilane. Õppis kuulsal "Marssalide kursusel" (1937. aasta lennust lõpetas neli tulevast Nõukogude Liidu marssalit, kuus armee kindralit, kaheksa kolonelkindralit ja üks admiral); peaaegu kõik teised lõpetajad said kindraliteks). 1937. aastal vabastati ta sellest akadeemiast ennetähtaegselt. Juunis [[1937]] määrati ta [[Kesk-Aasia sõjaväeringkond|Kesk-Aasia sõjaväeringkonna]] staabiülema asetäitjaks. Alates aprillist [[1938]] sai temast Kesk-Aasia sõjaväeringkonna staabiülem. === Teine maailmasõda === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses (juunis [[1941]]) vastutas ta ringkonna kõige lahinguvalmis üksuste rindele saatmise ja uute üksuste formeerimise eest. [[1941]]. aasta augustis määrati ta ringkonna vägedest moodustatud 53. eraldiseisva armee staabiülemaks. Ajavahemikul augustist septembrini 1941 paigutati armee [[Iraan]]i ja koos [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] üksustega kehtestas see kontrolli Iraani põhjapiirkondade üle, et takistada selle osalemist sõjas [[Saksamaa]] poolel. Jaanuaris [[1942]] saadeti ta rindele ja määrati [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] staabiülemaks. Rindel toimus suuresti ebaõnnestunud Bolhovi pealetungioperatsioon, kuid seejärel kaotati Wehrmachti pealetung Voronežile operatsiooni Blau algfaasis juunis 1942. Alates juulist 1942 sai temast uue [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] staabiülem, kus ta osales 1942. aasta juulis [[Stalingrad]]i lähenemiste lahingutes. Jaanuaris ja veebruaris 1943 paistis ta silma Ostrogožski-Rossoshanski ja Voroneži-Kastornoje pealetungioperatsioonides. Veebruaris [[1943]] määrati kindral ta [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] 69. armee ülemaks, mis koos teiste rinde armeedega vabastas [[Harkov]]i Harkovi pealetungioperatsiooni käigus. Peaaegu kohe pärast seda sai Voroneži rinne aga oma võimete ülehindamise ja vaenlase kehva luure tõttu raske lüüasaamise ning selle väed olid sunnitud Harkovi 1943. aasta märtsis maha jätma. 69. armee üksused lükati 150 kilomeetrit tagasi (vt [[Harkovi kolmas lahing]]). Pärast seda vabastati Kazakov iseseisvatest juhtimiskohustustest ja määrati [[1943]]. aasta märtsis reservrinde (2. formatsiooni) abikomandöriks. Alates 1943. aasta juunist pidas ta sama ametikohta Stepirindel, kus osales [[Kurski lahing]]us. Alates 1943. aasta juulist sai temast Brjanski rinde (pärast selle ümbernimetamist oktoobris 1943 2. Balti rindeks) asekomandör. Ta paistis silma Orjoli ja Brjanski pealetungioperatsioonides. 1944. aasta jaanuarist kuni sõja lõpuni juhtis ta 10. kaardiväe armeed 2. Balti ja Leningradi rindel. Selle armee eesotsas tõestas ta end eduka väejuhina, tegutsedes Baltimaade keerulistes loodustingimustes (metsad, sood ja arvukad veekogud). Armee saavutas märkimisväärset edu 1944. aasta Režitsa-Dvina, Madona ja Riia pealetungioperatsioonides. Oktoobrist 1944 kuni maini 1945 blokeerisid armeeüksused koos teiste rindeüksustega [[Kuramaa lahingud|Kuramaa gruppi]] ja tegid mitu katset seda hävitada, kuid need katsed ebaõnnestusid ebapiisavate jõudude tõttu. Vaenlase väed lükati tagasi vaid paarkümmend kilomeetrit, kuid nad jätkasid enesekaitset kuni Saksamaa üldise alistumiseni, andes alla alles [[9. mai]]l [[1945]]. === Sõjajärgne aeg === Esimesel aastal pärast sõda jätkas ta armee juhtimist. Alates veebruarist [[1946]] sai temast [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] ülema asetäitja. Alates veebruarist [[1947]] sai temast Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabiülem. Alates [[1949]]. aastast teenis ta [[Lõuna-Uurali sõjaväeringkond|Lõuna-Uurali sõjaväeringkonna]] abiülemana. Novembrist 1950 kuni juunini 1952 oli ta [[Odessa sõjaväeringkond|Odessa sõjaväeringkonna]] staabiülem. Maist [[1953]] kuni jaanuarini [[1956]] juhtis ta [[Uurali sõjaväeringkond]]a. [[1956]]. aastal oli ta maavägede lahinguväljaõppe ülemjuhataja asetäitja. Sama aasta novembris määrati ta Lõuna väegrupi esimeseks ülemaks, mis saadeti pärast 1956. aasta [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumist kiireloomuliselt [[Ungari]]sse. Alates oktoobrist [[1960]] juhtis ta [[Leningradi sõjaväeringkond]]a. Alates oktoobrist [[1965]] oli ta Varssavi pakti riikide ühendatud relvajõudude staabiülem. Aastast [[1968]] kuni surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peainspektorite grupi sõjaväeinspektor-nõunik. NSVL Ülemnõukogu 2. (1946–1950) ja 4.–7. kokkukutsumise (alates 1954) saadik. [[NLKP Keskkomitee]] liikmekandidaat aastatel 1961–1971. Erinevatel aegadel oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei ja Usbekistani Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ning NLKP Leningradi ja Taškendi linnakomiteede büroode liige. Ta on mitmete memuaaride autor. Ta oli [[Sergei Bondartšuk]]i filmi "Nad võitlesid oma riigi eest" peasõjaline konsultant. [Allikat pole 2428 päeva kohta täpsustatud] Ta elas [[Moskva]]s. Ta oli abielus. Tema poeg teenis alates [[1941]]. aastast Teises maailmasõjas jalaväe leitnandina. Tema noorem vend võitles samuti lahingus ja langes [[1942]]. aastal. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Kazakov, Mihhail}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 0f8tbh69o6wm26sr5bszvkgrf88wpz6 7261208 7261007 2026-10-28T23:17:59Z Kruusamägi 1530 7261208 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mikhail Ilyich Kazakov.png|pisi|Mihhail Kazakov]] '''Mihhail Iljitš Kazakov''' ([[vene keel]]es '''Казаков, Михаил Ильич'''; 26. september/[[9. oktoober]] [[1901]] Velikuša küla, [[Vologda kubermang]] – [[25. detsember]] [[1979]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväejuht, [[armeekindral]] (1955) ja [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978). == Elulugu == Sündis suures talupoja peres, isa oli endine [[Balti laevastik]]u meremees. Venelane. Lõpetas kihelkonnakooli ja kaheaastase maakooli. Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i osales aktiivselt Nõukogude võimu kehtestamises Vologda kubermangus. Ta oli Revolutsioonikomitee liige ja toidusalga võitleja, seejärel töötas maaõpetajana. VKP(b) liige alates augustist 1919. === Kodusõda === Juulis 1920 kutsuti ta [[Punaarmee]]sse. Teenis 3. reservrügemendis poliitilise ohvitserina (Punaarmee sõdur, kes vastutas oma üksuses propagandatöö eest, samuti rügemendikomissari abi). Septembrist novembrini 1920 võitles ta [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] lõunarindel 46. laskurdiviisi koosseisus: 136. laskurbrigaadi komissari ametnikuna ja Punaarmee sõdurina 407. laskurrügemendis. Ta võitles kindral [[Peter von Wrangel]]i vägede vastu Põhja-Taurias ja [[Krimm]]is. Seejärel osales ta lahingutes ataman [[Nestor Mahno]] vägede vastu. === Sõdadevaheline periood === Pärast kodusõda teenis ta poliittöötajana 46. laskurdiviisis ja 3. Krimmi laskurdiviisis: alates juulist 1921 oli ta roodu poliitiline instruktor, jaanuarist 1922 21. laskurpolgu abisõjakomissar, märtsist 1922 19. laskurpolgu sõjakomissar ja seejärel 7. laskurrügemendi parteiorganisaator. 1924. aasta suvel viidi ta üle Punaste Kasakate 2. ratsaväediviisi, kus ta teenis 8. ratsaväerügemendi komissarina, diviisi poliitilise osakonna instruktor-informaatorina ning alates detsembrist 1924 rügemendi abikomandörina logistika alal. 1927. aastal lõpetas ta [[Novotšerkassk]]is ratsaväe juhtkonna täiendkoolituse kursuse. Kohe pärast lõpetamist suunati ta akadeemiasse. 1931. aastal lõpetas ta [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|M. V. Frunze nimelise Punaarmee sõjaväeakadeemia]] ja määrati [[Žitomir]]is asuva Ukraina NSV Rahvakomissaride Nõukogu järgi nimetatud 2. ratsaväekorpuse operatiivosakonna ülemaks. Alates märtsist 1936 sai temast sama korpuse 5. ratsaväediviisi 29. ratsaväerügemendi ülem-komissar. Oktoobrist 1936 kuni juulini 1937 oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia]] esimese lennu õpilane. Õppis kuulsal "Marssalide kursusel" (1937. aasta lennust lõpetas neli tulevast [[Nõukogude Liidu marssal]]it, kuus armee kindralit, kaheksa kolonelkindralit ja üks admiral); peaaegu kõik teised lõpetajad said kindraliteks). 1937. aastal vabastati ta sellest akadeemiast ennetähtaegselt. Juunis 1937 määrati ta [[Kesk-Aasia sõjaväeringkond|Kesk-Aasia sõjaväeringkonna]] staabiülema asetäitjaks. Alates aprillist 1938 sai temast Kesk-Aasia sõjaväeringkonna staabiülem. === Teine maailmasõda === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses (juunis [[1941]]) vastutas ta ringkonna kõige lahinguvalmis üksuste rindele saatmise ja uute üksuste formeerimise eest. [[1941]]. aasta augustis määrati ta ringkonna vägedest moodustatud 53. eraldiseisva armee staabiülemaks. Ajavahemikul augustist septembrini 1941 paigutati armee [[Iraan]]i ja koos [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] üksustega kehtestas see kontrolli Iraani põhjapiirkondade üle, et takistada selle osalemist sõjas [[Saksamaa]] poolel. Jaanuaris [[1942]] saadeti ta rindele ja määrati [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] staabiülemaks. Rindel toimus suuresti ebaõnnestunud Bolhovi pealetungioperatsioon, kuid seejärel kaotati Wehrmachti pealetung Voronežile operatsiooni Blau algfaasis juunis 1942. Alates juulist 1942 sai temast uue [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] staabiülem, kus ta osales 1942. aasta juulis [[Stalingrad]]i lähenemiste lahingutes. Jaanuaris ja veebruaris 1943 paistis ta silma Ostrogožski-Rossoshanski ja Voroneži-Kastornoje pealetungioperatsioonides. Veebruaris [[1943]] määrati kindral ta [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] 69. armee ülemaks, mis koos teiste rinde armeedega vabastas [[Harkov]]i Harkovi pealetungioperatsiooni käigus. Peaaegu kohe pärast seda sai Voroneži rinne aga oma võimete ülehindamise ja vaenlase kehva luure tõttu raske lüüasaamise ning selle väed olid sunnitud Harkovi 1943. aasta märtsis maha jätma. 69. armee üksused lükati 150 kilomeetrit tagasi (vt [[Harkovi kolmas lahing]]). Pärast seda vabastati Kazakov iseseisvatest juhtimiskohustustest ja määrati [[1943]]. aasta märtsis reservrinde (2. formatsiooni) abikomandöriks. Alates 1943. aasta juunist pidas ta sama ametikohta Stepirindel, kus osales [[Kurski lahing]]us. Alates 1943. aasta juulist sai temast Brjanski rinde (pärast selle ümbernimetamist oktoobris 1943 2. Balti rindeks) asekomandör. Ta paistis silma Orjoli ja Brjanski pealetungioperatsioonides. 1944. aasta jaanuarist kuni sõja lõpuni juhtis ta 10. kaardiväe armeed 2. Balti ja Leningradi rindel. Selle armee eesotsas tõestas ta end eduka väejuhina, tegutsedes Baltimaade keerulistes loodustingimustes (metsad, sood ja arvukad veekogud). Armee saavutas märkimisväärset edu 1944. aasta Režitsa-Dvina, Madona ja Riia pealetungioperatsioonides. Oktoobrist 1944 kuni maini 1945 blokeerisid armeeüksused koos teiste rindeüksustega [[Kuramaa lahingud|Kuramaa gruppi]] ja tegid mitu katset seda hävitada, kuid need katsed ebaõnnestusid ebapiisavate jõudude tõttu. Vaenlase väed lükati tagasi vaid paarkümmend kilomeetrit, kuid nad jätkasid enesekaitset kuni Saksamaa üldise alistumiseni, andes alla alles [[9. mai]]l [[1945]]. === Sõjajärgne aeg === Esimesel aastal pärast sõda jätkas ta armee juhtimist. Alates veebruarist 1946 sai temast [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] ülema asetäitja. Alates veebruarist 1947 sai temast Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabiülem. Alates 1949. aastast teenis ta [[Lõuna-Uurali sõjaväeringkond|Lõuna-Uurali sõjaväeringkonna]] abiülemana. Novembrist 1950 kuni juunini 1952 oli ta [[Odessa sõjaväeringkond|Odessa sõjaväeringkonna]] staabiülem. Maist 1953 kuni jaanuarini 1956 juhtis ta [[Uurali sõjaväeringkond]]a. 1956. aastal oli ta maavägede lahinguväljaõppe ülemjuhataja asetäitja. Sama aasta novembris määrati ta Lõuna väegrupi esimeseks ülemaks, mis saadeti pärast 1956. aasta [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumist kiireloomuliselt [[Ungari]]sse. Alates oktoobrist 1960 juhtis ta [[Leningradi sõjaväeringkond]]a. Alates oktoobrist 1965 oli ta [[Varssavi pakt]]i riikide ühendatud relvajõudude staabiülem. Aastast 1968 kuni surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peainspektorite grupi sõjaväeinspektor-nõunik. NSVL Ülemnõukogu 2. (1946–1950) ja 4.–7. kokkukutsumise (alates 1954) saadik. [[NLKP Keskkomitee]] liikmekandidaat aastatel 1961–1971. Erinevatel aegadel oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei ja Usbekistani Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ning NLKP Leningradi ja Taškendi linnakomiteede büroode liige. Ta on mitmete memuaaride autor. Ta oli [[Sergei Bondartšuk]]i filmi "Nad võitlesid oma riigi eest" peasõjaline konsultant. [Allikat pole 2428 päeva kohta täpsustatud] == Isiklikku == Ta elas [[Moskva]]s. Ta oli abielus. Tema poeg teenis alates 1941. aastast Teises maailmasõjas jalaväe leitnandina. Tema noorem vend võitles samuti lahingus ja langes 1942. aastal. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Kazakov, Mihhail}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1979]] kkv3j5pfvc3nzekslyl16aqb6mwl8q2 Keshet 12 0 723195 7261023 2026-10-28T14:05:38Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Telekanal | nimi = Keshet 12 | logo = Keshet12 2018.svg | alustas = 2017 ({{aega tagasi|2017}}) | omanik = [[Keshet Media Group]] | formaat = [[1080i]] [[Kõrglahutusega televisioon|HDTV]] | loosung = | riik = {{pisilipp|Iisrael}} | leviala = [[Iisrael]] | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = Tel...' 7261023 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Keshet 12 | logo = Keshet12 2018.svg | alustas = 2017 ({{aega tagasi|2017}}) | omanik = [[Keshet Media Group]] | formaat = [[1080i]] [[Kõrglahutusega televisioon|HDTV]] | loosung = | riik = {{pisilipp|Iisrael}} | leviala = [[Iisrael]] | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = [[Tel Aviv]], [[Iisrael]] | tütarkanalid = | koduleht = [https://www.mako.co.il/tv www.mako.co.il] }} '''Keshet 12''' ([[heebrea keel]]es 12 קשת) on [[Iisrael]]i [[telekanal]]. See kuulub ettevõttele [[Keshet Media Group]], mis lasi kanali eetrisse 2017. aastal samal ajal suletud [[Kanal 2 (Iisrael)|Kanal 2]] asemele. ==Vaata ka== * [[Hevrat HaHadashot]] ==Välislingid== * [https://www.mako.co.il/tv Koduleht] [[Kategooria:Telekanalid]] [[Kategooria:Iisrael]] bl7q27gkhag5o1dtwav1b07tuw7t1p3 Kanal 12 (Iisrael) 0 723196 7261024 2026-10-28T14:06:15Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Keshet 12]] 7261024 wikitext text/x-wiki #suuna [[Keshet 12]] a7ui0c7f3gxjd7jw11yufp55rwgdq15 Cessna Citation Sovereign 0 723197 7261040 2026-10-28T14:22:08Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast õhusõiduk | nimi = Cessna Citation Sovereign | omakeelne nimi = | logo = | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = Cessna Citation Sovereign Rafael Luiz (14725958464).jpg | pildi allkiri = | pildi suurus = | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Ärilennuk]] | tootja = [[Cessna]] | disainer = | esmalend = 2002 | kasutusele = | kasutusest maha = | hetkeseis = |...' 7261040 wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk | nimi = Cessna Citation Sovereign | omakeelne nimi = | logo = | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = Cessna Citation Sovereign Rafael Luiz (14725958464).jpg | pildi allkiri = | pildi suurus = | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Ärilennuk]] | tootja = [[Cessna]] | disainer = | esmalend = 2002 | kasutusele = | kasutusest maha = | hetkeseis = | põhikasutaja = ''[[Cessna Citation Sovereign#Kasutajad|Loend]]'' | muud kasutajad = | aasta = 2004–2021 | programmi maksumus = | ühe maksumus = | arendatud = [[Cessna Citation Excel]] | edasiarendus = [[Cessna Citation Latitude]] | variandid = | toodanguarv = | meeskond = 2 | reisijaid = 12 | pikkus = 19,4 m | tiivaulatus = 22 m | tiivapindala = 50,4 m<sup>2</sup> | tühimass = 8,3 t | stardimass = 14 t | mootor = 2 [[turboventilaatormootor]]it [[Pratt & Whitney Canada PW300|Pratt & Whitney Canada PW306D]] | kiirus = 980 km/h | reisikiirus = 850 km/h | lennulagi = 14 km | lennukaugus = 5900 km | relvastus = }} '''Cessna Citation Sovereign''' on [[ärilennuk]], mida tootis aastatel 2004–2021 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ettevõte [[Cessna]]. Sovereign kuulub [[Cessna Citation]]i seeriasse. See avalikustati 1998. aastal, esmalend toimus aastal 2002 ning kasutusse jõudis lennuk aastal 2004. Sovereigni konstrueerimiseks pikendati [[Cessna Citation Excel]]i keret, võimsam mootor [[Pratt & Whitney Canada PW300|Pratt & Whitney Canada PW306C]] annab mudelile lennukauguseks 5900 km. Aastal 2013 hakati valmistama edasiarendust Sovereign+. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Jaapan}} * {{pisilipp|Mehhiko}} * {{pisilipp|Paraguay}} ==Vaata ka== * [[Cessna Citation]] * [[Cessna Citation Excel]] * [[Cessna Citation Latitude]] * [[Cessna Citation X]] * [[Learjet 60]] * [[Embraer Legacy 450/500 ja Praetor 500/600]] * [[Gulfstream G100]] * [[Hawker 800]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] 9dq2kdu3ktud9ypu8tj7gbegvm7cds8 Koonus-vesinutt 0 723198 7261083 2026-10-28T17:26:45Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Koonus-vesinutt | pilt = Koonus-vesinutt.jpg | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = Koonus-vesinutt ''Hygrocybe conicoides'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygr...' 7261083 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koonus-vesinutt | pilt = Koonus-vesinutt.jpg | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = Koonus-vesinutt ''Hygrocybe conicoides'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Vesinutt]] ''Hygrocybe'' | liik = '''Koonus-vesinutt''' ''Hygrocybe conicoides'' | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Koonus-vesinutt''' (''Hygrocybe conicoides'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneliik]]. Seen kasvab rohtunud randades. == Välislingid == * {{Elurikkus|151365}} [[Kategooria:Limanutilised]] m6dqfri4r7yxdxsquusfbvt0i8p8vmg T1 Venue 0 723199 7261084 2026-10-28T17:26:57Z MorsMe 217455 Uus lehekülg: '{{Infokast hoone | nimi = T1 Venue | pilt = T1 Venue Concert hall, October 2026.jpg | avamine = oktoober 2024 | aadress = Peterburi tee 2 | asukoht = [[Tallinn]], [[Lasnamäe]], [[Ülemiste]], [[T1 kaubanduskeskus|T1 keskus]] | vundamendi pindala = 2215 m² }} '''T1 Venue''' on kontserdihall [[Tallinn|Tallinnas]], [[T1 kaubanduskeskus|T1 kaubanduskeskuses]]. Konserdihall avati oktoobril 2024 3. korrusel == Viited == <references /> == Välislingid == * https://t1venue.e...' 7261084 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone | nimi = T1 Venue | pilt = T1 Venue Concert hall, October 2026.jpg | avamine = oktoober 2024 | aadress = Peterburi tee 2 | asukoht = [[Tallinn]], [[Lasnamäe]], [[Ülemiste]], [[T1 kaubanduskeskus|T1 keskus]] | vundamendi pindala = 2215 m² }} '''T1 Venue''' on kontserdihall [[Tallinn|Tallinnas]], [[T1 kaubanduskeskus|T1 kaubanduskeskuses]]. Konserdihall avati oktoobril 2024 3. korrusel == Viited == <references /> == Välislingid == * https://t1venue.ee — ametlik koduleht [[Kategooria:Eesti kontserdimajad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa ehitised]] hlodsj4ru3m3u7mv03tm19gn2xevn4t Karvanööbik 0 723200 7261088 2026-10-28T18:02:09Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Karvanööbik | värvus = seened | pilt = Karvanööbik.jpg | pildi_seletus = Karvanööbik ''Crinipellis scabella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Nööbikulised]] ''Marasmiaceae'' | perekond = [[Karvanööbik_perekond|Karvanööbik]] ''Crinipellis'' | liik = '''Karvanööbik''...' 7261088 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karvanööbik | värvus = seened | pilt = Karvanööbik.jpg | pildi_seletus = Karvanööbik ''Crinipellis scabella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Nööbikulised]] ''Marasmiaceae'' | perekond = [[Karvanööbik_perekond|Karvanööbik]] ''Crinipellis'' | liik = '''Karvanööbik''' ''Crinipellis scabella'' }} '''Karvanööbik''' (''Crinipellis scabella'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab [[rand-luidekaer]]al. ==Välislingid== * {{elurikkus|142815}} [[Kategooria:Nööbikulised]] 4myaj2w3fgf55x5hyt2u7dta7lgl6l9 7261089 7261088 2026-10-28T18:03:42Z Svencapoeira 67038 7261089 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karvanööbik | värvus = seened | pilt = Karvanööbik.jpg | pildi_seletus = Karvanööbik ''Crinipellis scabella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Nööbikulised]] ''Marasmiaceae'' | perekond = [[Karvanööbik_(perekond)|Karvanööbik]] ''Crinipellis'' | liik = '''Karvanööbik''' ''Crinipellis scabella'' }} '''Karvanööbik''' (''Crinipellis scabella'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab [[rand-luidekaer]]al. ==Välislingid== * {{elurikkus|142815}} [[Kategooria:Nööbikulised]] qwufv0l2wa6px2fq540m8zqofnpahs2 Üliõpilaste nimekiri 0 723201 7261116 2026-10-28T19:35:46Z Tähetolm 228536 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1382437057|Student List]]" tõlkimisel 7261116 wikitext text/x-wiki '''Üliõpilaste nimekiri''' ([[Serbia keel|Serbia keeles]]: Студентска листа, ''Studentska lista''',''''' lüh. '''SL''') on Serbia valimisnimekiri, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine tekkis korruptsioonivastaste protestide põhjustel, pärast [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemist]] 2024. aasta novembris. 2025. aasta mais pärast seda, kui tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi, avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosoleku (pleenumite) poolt. Üliõpilaste nimekiri võitis 2026. aasta Serbia parlamendivalimistel enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest. <ref name="Telegraf RIK 8135">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="RIK results 2026">{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref> 250 kohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.<ref name="CeSID final">{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Telegraf 96">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Nova Vučić concedes">{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}</ref> [[Kategooria:Serbia parteid]] [[Kategooria:CS1 allikad serbia keeles (sr)]] tl5l9cvmis1h9ur3kee2uhjar2esure 7261134 7261116 2026-10-28T19:49:27Z Tähetolm 228536 7261134 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Üliõpilaste nimekiri | juht = Puudub | asutamine = 9 september 2026 | ideoloogia = Reformism, Anti-korruptsioon | nimi_keeles = Студентска листа – Студенти побеђују <br> Studentska lista – Studenti pobeđuju }} '''Üliõpilaste nimekiri''' ([[Serbia keel|Serbia keeles]]: Студентска листа, ''Studentska lista''',''''' lüh. '''SL''') on Serbia valimisnimekiri, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine tekkis korruptsioonivastaste protestide põhjustel, pärast [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemist]] 2024. aasta novembris. 2025. aasta mais pärast seda, kui tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi, avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosoleku (pleenumite) poolt.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Serbia president Vučić tunnistas kaotust parlamendivalimistel |url=https://www.err.ee/1610176828/serbia-president-vu-i-tunnistas-kaotust-parlamendivalimistel |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Üliõpilaste nimekiri võitis 2026. aasta Serbia parlamendivalimistel enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest. <ref name="Telegraf RIK 8135">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="RIK results 2026">{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref> 250 kohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.<ref name=":1" /><ref name="CeSID final">{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Telegraf 96">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Nova Vučić concedes">{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}</ref> [[Kategooria:Serbia parteid]] [[Kategooria:CS1 allikad serbia keeles (sr)]] e5kjkdo765roxtb1jfo9asqvzqmjmm7 7261147 7261134 2026-10-28T20:32:14Z Juhan121 25066 7261147 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Üliõpilaste nimekiri | juht = Puudub | asutamine = 9 september 2026 | ideoloogia = Reformism, Anti-korruptsioon | nimi_keeles = Студентска листа – Студенти побеђују <br> Studentska lista – Studenti pobeđuju }} '''Üliõpilaste nimekiri''' ([[Serbia keel|Serbia keeles]]: Студентска листа, ''Studentska lista''',''''' lüh. '''SL''') on Serbia valimisnimekiri, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine tekkis korruptsioonivastaste protestide põhjustel, pärast [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemist]] 2024. aasta novembris. 2025. aasta mais pärast seda, kui tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi, avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosoleku (pleenumite) poolt.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Serbia president Vučić tunnistas kaotust parlamendivalimistel |url=https://www.err.ee/1610176828/serbia-president-vu-i-tunnistas-kaotust-parlamendivalimistel |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Üliõpilaste nimekiri võitis 2026. aasta Serbia parlamendivalimistel enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest. <ref name="Telegraf RIK 8135">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="RIK results 2026">{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref> 250 kohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.<ref name=":1" /><ref name="CeSID final">{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Telegraf 96">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Nova Vučić concedes">{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Serbia parteid]] [[Kategooria:CS1 allikad serbia keeles (sr)]] m4yrh0jk5xgh0tidmtrwqklqlbqym35 7261161 7261147 2026-10-28T20:51:29Z Tähetolm 228536 7261161 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Üliõpilaste nimekiri | juht = Puudub | asutamine = 9 september 2026 | ideoloogia = Reformism, Anti-korruptsioon | nimi_keeles = Студентска листа – Студенти побеђују <br> Studentska lista – Studenti pobeđuju | värvus = Carmine | kodulehekülg = {{URL|https://studenti.org.rs}} | kohti1 = {{Koostis|0|250|#960018}} <!-- Muutke, kui tulemused on ametlikult väljas, värv on paigas --> | kohti1_kus = Rahvuskogus }} '''Üliõpilaste nimekiri''' ([[Serbia keel|Serbia keeles]]: Студентска листа, ''Studentska lista''',''''' lüh. '''SL''') on Serbia valimisnimekiri, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine tekkis korruptsioonivastaste protestide põhjustel, pärast [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemist]] 2024. aasta novembris. 2025. aasta mais pärast seda, kui tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi, avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosoleku (pleenumite) poolt.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Serbia president Vučić tunnistas kaotust parlamendivalimistel |url=https://www.err.ee/1610176828/serbia-president-vu-i-tunnistas-kaotust-parlamendivalimistel |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Üliõpilaste nimekiri võitis 2026. aasta Serbia parlamendivalimistel enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest.<ref name="Telegraf RIK 8135">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="RIK results 2026">{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref> 250 parlamendikohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.<ref name=":1" /><ref name="CeSID final">{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Telegraf 96">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Nova Vučić concedes">{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Serbia parteid]] [[Kategooria:CS1 allikad serbia keeles (sr)]] 5x4npm9l0caobkt48vnbgylkes2vwxu 7261175 7261161 2026-10-28T21:26:46Z Kruusamägi 1530 7261175 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Üliõpilaste nimekiri | juht = Puudub | asutamine = 9. september 2026 | ideoloogia = reformism, korruptsioonivastasus | nimi_keeles = Студентска листа – Студенти побеђују <br> Studentska lista – Studenti pobeđuju | värvus = Carmine | kodulehekülg = {{URL|https://studenti.org.rs}} | kohti1 = {{Koostis|0|250|#960018}} <!-- Muutke, kui tulemused on ametlikult väljas, värv on paigas --> | kohti1_kus = Rahvuskogus }} '''Üliõpilaste nimekiri''' ([[serbia keel]]es: Студентска листа, ''Studentska lista'', lüh. '''SL''') on valimisnimekiri [[Serbia]]s, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine sai alguse 2024. aasta novembris toimunud [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemise]] järel alanud korruptsioonivastastest protestidest. Tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi ning 2025. aasta mais avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosolekutel.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Serbia president Vučić tunnistas kaotust parlamendivalimistel |url=https://www.err.ee/1610176828/serbia-president-vu-i-tunnistas-kaotust-parlamendivalimistel |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Üliõpilaste nimekiri võitis [[2026. aasta Serbia parlamendivalimised|2026. aasta Serbia parlamendivalimistel]] enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest.<ref name="Telegraf RIK 8135">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="RIK results 2026">{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref> 250 parlamendikohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.<ref name=":1" /><ref name="CeSID final">{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Telegraf 96">{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}</ref><ref name="Nova Vučić concedes">{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Serbia parteid]] kxcj195fnlxpg3esrujsinksh74mtdo Tetratsioon 0 723202 7261144 2026-10-28T20:20:13Z ~2026-44228-93 235348 Uus lehekülg: 'Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud noolt...' 7261144 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math> või vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math>. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse '''superjuur''' ja '''superlogaritm'''. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. an2095arfperxll14mxaxayrvfz2055 7261146 7261144 2026-10-28T20:21:12Z ~2026-44228-93 235348 7261146 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math> või vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math>. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] ja [[superlogaritm]]. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. 81g4t5b8rd33gma88vujg2p2tpkj31z 7261148 7261146 2026-10-28T20:34:16Z ~2026-44228-93 235348 7261148 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]b</math>. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] ja [[superlogaritm]]. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. dc7n7f0ysxngol5pm01smto5tf5hp7q 7261149 7261148 2026-10-28T20:35:05Z ~2026-44228-93 235348 7261149 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] ja [[superlogaritm]]. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. 2tegyi34464n783ztorve1nt7u1r7sg 7261152 7261149 2026-10-28T20:41:55Z ~2026-44228-93 235348 7261152 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. Lihtttekstis kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] ja [[superlogaritm]]. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. l3pvduwup0hhenwkxheulrsc0z0gbr8 7261153 7261152 2026-10-28T20:42:33Z ~2026-44228-93 235348 7261153 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] ja [[superlogaritm]]. Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. s6wdczi1c3c9hewpwebycx2sarruqsh 7261163 7261153 2026-10-28T20:57:06Z ~2026-44228-93 235348 7261163 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] (<math>\sqrt[n]{x}_s</math> või <math>\sqrt[4]{x}_s</math>) ja [[superlogaritm]] (<math>\operatorname{slog}_ax</math> või <math>\log^4_ax</math>). Need on tetratsioooniga sarnaselt konstrueeritud analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. d7qoymf14ofnix3c8d6kvqxbgu9a1z7 7261164 7261163 2026-10-28T20:59:27Z ~2026-44228-93 235348 7261164 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] (<math>\sqrt[n]{x}_s</math> või <math>\sqrt[4]{x}_s</math>) ja [[superlogaritm]] (<math>\operatorname{slog}_ax</math> või <math>\log^4_ax</math>). Need on tetratsioooni pöördtehtena analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. rld3gt8k4xyxo3qfiebotvtb4nayfhc 7261166 7261164 2026-10-28T21:00:07Z ~2026-44228-93 235348 7261166 wikitext text/x-wiki Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni ''kõrgus'' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni ''alus'', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] (<math>\sqrt[n]{x}_s</math> või <math>\sqrt[4]{x}_s</math>) ja [[superlogaritm]] (<math>\operatorname{slog}_ax</math> või <math>\log^4_ax</math>). Need on tetratsiooni pöördtehetena analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. 8whoedxon7vr2ho4wpiqi80wd0371d9 7261169 7261166 2026-10-28T21:11:07Z ~2026-44228-93 235348 7261169 wikitext text/x-wiki '''Tetratsioon''' ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreeka keelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni '''kõrgus''' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni '''alus''', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] (<math>\sqrt[n]{x}_s</math> või <math>\sqrt[4]{x}_s</math>) ja [[superlogaritm]] (<math>\operatorname{slog}_ax</math> või <math>\log^4_ax</math>). Need on tetratsiooni pöördtehetena analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. 8q5ovo6ftzgg90ujtpb88oxszxwb9ib 7261202 7261169 2026-10-28T23:00:01Z Kruusamägi 1530 7261202 wikitext text/x-wiki '''Tetratsioon''' ehk '''hüper-4''' on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat [[astendamine|astendamist]]. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreekakeelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus). Tetratsioonil pole üheselt defineeritud [[Matemaatiliste_sümbolite_loend|matemaatilist tähistust]], enamasti kasutatakse siiski [[Knuthi ülesnoole-notatsioon|Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust]] <math>a\uparrow \uparrow n</math>, vasakpoolset eksponenti <math>{}^{n}a</math> või hüperoperatsiooni tähistust <math>a[4]n</math>. [[Lihttekst]]is kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n. Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine. 0. Hüper-0: [[Järglasfunktsioon]] <math>b+1</math> või <math>a[0]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}} + 1</math> 1. Hüper-1: [[Liitmine]] <math>a+b</math> või <math>a[1]b</math>, mis on defineeritud kui <math>a + \underbrace{1 + 1 + 1 + \cdots + 1 + 1 + 1}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt 1}}</math> 2. Hüper-2: [[Korrutamine]] <math>a\times{b}</math> või <math>a[2]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a + a + a + \cdots + a + a + a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 3. Hüper-3: [[Astendamine]] <math>a^{b}</math> või <math>a[3]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a \times a \times a \times \;\cdots\; \times a \times a \times a}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> '''4. Hüper-4: Tetratsioon <math>^{b}a</math> või <math>a[4]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a^{a^{\cdot^{\cdot^{a}}}}}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 5. Hüper-5: [[Pentatsioon]] <math>_{b}a</math> või <math>a[5]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[4](a[4](a[4](\cdots[4](a[4](a[4]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> 6. Hüper-6: [[Heksatsioon]] <math>a[6]b</math>, mis on defineeritud kui <math>\underbrace{a[5](a[5](a[5](\cdots[5](a[5](a[5]a))\cdots)))}_{\displaystyle b \mbox{ kordselt } a}</math> Korduva astendamisena defineerituna tähistus <math>{^{n}a}</math> tähendab <math>{a^{\cdot^{\cdot^{a^{a}}}}}</math>, kus <math>a</math> on <math>n</math> kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana <math>n</math>-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis <math>^n</math> on tetratsioonifunktsiooni '''kõrgus''' ja <math>a</math> on tetratsioonifunktsiooni '''alus''', sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "<math>n</math>-s tetratsioon <math>a</math>-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on <math>^{4}2=2^{(2^{(2^{2})})}=2^{(2^{4})}=2^{16}=65536</math>. Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks. Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt: : <math>{a \uparrow \uparrow n} := \begin{cases} 1 &\text{kui }n=0, \\ a^{a \uparrow\uparrow (n-1)} &\text{kui }n>0. \end{cases}</math> Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse <math>^{n}</math>-na lisaks [[naturaalarv]]udele kasutada ka näiteks [[reaalarv]]e, [[kompleksarv]]e ja [[järgarv]]e. Tetratsiooni kaht pöördtehet kutsutakse [[superjuur]] (<math>\sqrt[n]{x}_s</math> või <math>\sqrt[4]{x}_s</math>) ja [[superlogaritm]] (<math>\operatorname{slog}_ax</math> või <math>\log^4_ax</math>). Need on tetratsiooni pöördtehetena analoogid vastavalt [[juurimine|juurimisele]] ja [[logaritm]]imisele. Tegemist ei ole elementaarfunktsioonidega. {{Suured arvud}} e0g4jj9jrk4s75ouyqr4l0v5n1uq3aj Crinipellis scabella 0 723203 7261177 2026-10-28T21:28:50Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Karvanööbik]] 7261177 wikitext text/x-wiki #suuna[[Karvanööbik]] alnf0nd4ayw97fwejnwqign7h3m8tyv Hygrocybe conicoides 0 723204 7261179 2026-10-28T21:29:23Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Koonus-vesinutt]] 7261179 wikitext text/x-wiki #suuna[[Koonus-vesinutt]] o8kbi0x507o6h9dht3st48ptmle3cyi Djabir Saïd-Guerni 0 723205 7261188 2026-10-28T22:48:35Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Djabir Saïd-Guerni | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1977|03|29}} | sünnikoht = [[Alžiir]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|Kergejõustiku maailma...' 7261188 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Djabir Saïd-Guerni | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1977|03|29}} | sünnikoht = [[Alžiir]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Hõbemedal|[[1999. aasta Aafrika mängud|1999 Johannesburg]]|800 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2000 Alžiir]]|800 m jooks}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2000 Alžiir]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2002 Radès]]|800 m jooks}} {{Pronksmedal|[[1998. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Dakar]]|800 m jooks}} }} '''Aïssa Djabir Saïd-Guerni''' ([[araabia keel]]es عيسى جبير سعيد قرني; sündinud [[29. märts]]il [[1977]] [[Alžiir]]is) on [[Alžeeria]] [[keskmaajooks]]ja, kelle põhiala oli [[800 meetri jooks]]. Ta võitis [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sevilla]]s 800 meetri jooksus [[Wilson Kipketer]]i ja [[Hezekiél Sepeng]]i järel pronksmedali. [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s võitis ta samal alal pronksmedali [[Nils Schumann]]i ja Kipketeri järel. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is tuli Saïd-Guerni 800 meetri jooksus maailmameistriks ajaga 1.44,81. Saïd-Guerni kandis [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000.]] ja [[2004. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremooniatel Alžeeria lippu. Ta lõpetas karjääri 2007. aastal.<ref name="cbs">https://worldathletics.org/news/news/2003-world-800m-champion-guerni-retires 2003 World 800m champion Guerni retires] worldathletics.org, vaadatud 28.10.2026.</ref> ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,15''' || [[12. märts]] [[2000]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Canberra]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.43,09''' || [[3. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.14,52''' || [[5. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,71''' || [[13. veebruar]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Eaubonne]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.47,68''' || [[10. veebruar]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Saïd-Guerni, Djabir}} [[Kategooria:Alžeeria keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] gf3f10749j3bh9mmieofl0gnan4a7ah 7261195 7261188 2026-10-28T22:54:28Z Kruusamägi 1530 7261195 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Djabir Saïd-Guerni | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Alžeeria | sünniaeg = {{süv|1977|03|29}} | sünnikoht = [[Alžiir]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Hõbemedal|[[1999. aasta Aafrika mängud|1999 Johannesburg]]|800 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2000 Alžiir]]|800 m jooks}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2000 Alžiir]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2002 Radès]]|800 m jooks}} {{Pronksmedal|[[1998. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Dakar]]|800 m jooks}} }} '''Aïssa Djabir Saïd-Guerni''' ([[araabia keel]]es عيسى جبير سعيد قرني; sündinud [[29. märts]]il [[1977]] [[Alžiir]]is) on [[Alžeeria]] [[keskmaajooks]]ja, kelle põhiala oli [[800 meetri jooks]]. Ta võitis [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sevilla]]s 800 meetri jooksus [[Wilson Kipketer]]i ja [[Hezekiél Sepeng]]i järel pronksmedali. [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s võitis ta samal alal pronksmedali [[Nils Schumann]]i ja Kipketeri järel. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is tuli Saïd-Guerni 800 meetri jooksus maailmameistriks ajaga 1.44,81. Saïd-Guerni kandis [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000.]] ja [[2004. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremooniatel Alžeeria lippu. Ta lõpetas karjääri 2007. aastal.<ref name="cbs">https://worldathletics.org/news/news/2003-world-800m-champion-guerni-retires 2003 World 800m champion Guerni retires] worldathletics.org, vaadatud 28.10.2026.</ref> ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,15''' || [[12. märts]] [[2000]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Canberra]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.43,09''' || [[3. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.14,52''' || [[5. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,71''' || [[13. veebruar]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Eaubonne]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.47,68''' || [[10. veebruar]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Saïd-Guerni, Djabir}} [[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] hpz7l9v8kfah7cp00u4njgx7irqr1hj Aïssa Djabir Saïd-Guerni 0 723206 7261189 2026-10-28T22:49:24Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Djabir Saïd-Guerni]] 7261189 wikitext text/x-wiki #suuna[[Djabir Saïd-Guerni ]] pxkkmpq56wfp54d2alqzzex48okt3ol Kategooria:Alžeeria keskmaajooksjad 14 723207 7261196 2026-10-28T22:55:10Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Alžeeria jooksjad|Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]]' 7261196 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Alžeeria jooksjad|Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] 8bo07u9no9scli2iql3kolloythteeb Kategooria:Alžeeria jooksjad 14 723208 7261198 2026-10-28T22:57:11Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased|Jooksjad]] [[Kategooria:Jooksjad]]' 7261198 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Alžeeria kergejõustiklased|Jooksjad]] [[Kategooria:Jooksjad]] hf37rcjxkau3vmzu3kzse6ohg178k7u Arutelu:Siirdemetallid 1 723209 7261267 2026-10-29T07:10:14Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Võtsin esialgu välja ingliskeelsed märksõnad * [[:en:Atomic_orbital|Atomic orbital]] * [[:en:Transition_metal|Transition metal]] * [[:en:Metal|Metal]] ~~~~' 7261267 wikitext text/x-wiki Võtsin esialgu välja ingliskeelsed märksõnad * [[:en:Atomic_orbital|Atomic orbital]] * [[:en:Transition_metal|Transition metal]] * [[:en:Metal|Metal]] [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 09:10 (EET) 2p5yzz5wdkmv8hggmxhcbrkh3bodtc4 Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu 0 723210 7261282 2026-10-29T07:31:56Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] pealkirja [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] alla 7261282 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] 0q4yob020x0p7u4mvt3x49bi7supmsg Arutelu:Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu 1 723211 7261284 2026-10-29T07:31:56Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] pealkirja [[Arutelu:Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] alla 7261284 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu]] h8m6i2dqpgz29p8c4aldyiq6lqoa0ab Harri Tiido taustajutud 0 723212 7261387 2026-10-29T10:45:59Z Suwa 141 Ümbersuunamine lehele [[Harri Tiido#Saatesari „Harri Tiido taustajutud” Vikerraadios]] 7261387 wikitext text/x-wiki #suuna[[Harri_Tiido#Saatesari_„Harri_Tiido_taustajutud”_Vikerraadios]] hic8f4isi1yjjq2rv2ubwemp71ifc9b Tetrakonh 0 723213 7261408 2026-10-29T11:15:40Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:zvarthnotz plan.jpg|thumb|7. sajandi [[Zvarthnotshi katedraal]]i siseruum on tetrakonh]] '''Tetrakonh''' on [[tsentraalehitis]]e tüüp – tavaliselt [[Kirik (pühakoda)|kirik]] või muu [[sakraalhoone]] –, mille põhiplaanil on neli [[apsiid]]i neljas seinas; need paiknevad igas ilmakaares ja on enamasti ühesuurused. Hoone põhiplaan on seega [[kreeka rist]]i kujuline. Tetrakonh-ehitised on kõige levinumad [[Bütsantsi arhitektuur]]is ning sellega seotud arhit...' 7261408 wikitext text/x-wiki [[File:zvarthnotz plan.jpg|thumb|7. sajandi [[Zvarthnotshi katedraal]]i siseruum on tetrakonh]] '''Tetrakonh''' on [[tsentraalehitis]]e tüüp – tavaliselt [[Kirik (pühakoda)|kirik]] või muu [[sakraalhoone]] –, mille põhiplaanil on neli [[apsiid]]i neljas seinas; need paiknevad igas ilmakaares ja on enamasti ühesuurused. Hoone põhiplaan on seega [[kreeka rist]]i kujuline. Tetrakonh-ehitised on kõige levinumad [[Bütsantsi arhitektuur]]is ning sellega seotud arhitektuurikoolkondades, nagu näiteks [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Gruusia kirikuarhitektuur]]. Tetrakonhi algkoduks on peetud ka [[Süüria arhitektuur]]i. Tetrakonhi kujuga võib olla ka [[mausoleum]] või [[baptisteerium]]. Tavaliselt asub hoone keskosa kohal kõrgem [[kuppel]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuur]] 24qcg34qbpr03l57tszoiv1i759fedj 7261417 7261408 2026-10-29T11:34:51Z Evlper 104506 7261417 wikitext text/x-wiki [[File:zvarthnotz plan.jpg|thumb|7. sajandi [[Zvarthnotshi katedraal]]i siseruum on tetrakonh]] '''Tetrakonh''' on [[tsentraalehitis]]e tüüp – tavaliselt [[Kirik (pühakoda)|kirik]] või muu [[sakraalhoone]] –, mille põhiplaanil on neli [[apsiid]]i neljas seinas; need paiknevad igas ilmakaares ja on enamasti ühesuurused. Hoone põhiplaan on seega [[kreeka rist]]i kujuline. Tetrakonh-ehitised on kõige levinumad [[Bütsantsi arhitektuur]]is ning sellega seotud arhitektuurikoolkondades, nagu näiteks [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Gruusia kirikuarhitektuur]]. Tetrakonhi algkoduks on peetud ka [[Süüria arhitektuur]]i. Tetrakonhi kujuga võib olla ka [[mausoleum]] või [[baptisteerium]]. Tavaliselt asub hoone keskosa kohal kõrgem [[kuppel]]. == Näiteid == * Milano San Lorenzo basiilika Milanos, 370 * Ninotsminda katedraal, u 575 * Sergiuse, Bacchuse ja Leontiuse kirik Bosras Süürias, 512 * Bütsantsi tetrakonh-kirik [[Chersonesos]]es Ukrainas, 7. sajand * Džvari kloostrikirik Gruusias, u 600 * Ateni Sioni kirik Gruuasia, 7. sajand * Zvarthnotshi ümarkiriku siseruum, 7. sajand * [[Etšhmiadzini katedraal]] Armeenias, u 485 * Armeenia tetrakonh-kirikud 7. sajandist, nn Mastara-tüüp: Mastara kirik, Haritšhavanki kloostrikirik, Artiki Sergiuse kirik * Karsi katedraal Ida-Türgis, 10. sajand * Avani katedraal Armeenias, 6.–7. sajand * Püha Hripsime kirik [[Vagharšapat]]is, 7. sajand * Gurasada kirik Rumeenias, u 1300 * Arlesi Sainte-Croix' kabel, 12. sajand == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuur]] qjmr1mqtvt0n2xd9vs4evcvyd1m29uf 7261421 7261417 2026-10-29T11:37:12Z Evlper 104506 /* Näiteid */ 7261421 wikitext text/x-wiki [[File:zvarthnotz plan.jpg|thumb|7. sajandi [[Zvarthnotshi katedraal]]i siseruum on tetrakonh]] '''Tetrakonh''' on [[tsentraalehitis]]e tüüp – tavaliselt [[Kirik (pühakoda)|kirik]] või muu [[sakraalhoone]] –, mille põhiplaanil on neli [[apsiid]]i neljas seinas; need paiknevad igas ilmakaares ja on enamasti ühesuurused. Hoone põhiplaan on seega [[kreeka rist]]i kujuline. Tetrakonh-ehitised on kõige levinumad [[Bütsantsi arhitektuur]]is ning sellega seotud arhitektuurikoolkondades, nagu näiteks [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Gruusia kirikuarhitektuur]]. Tetrakonhi algkoduks on peetud ka [[Süüria arhitektuur]]i. Tetrakonhi kujuga võib olla ka [[mausoleum]] või [[baptisteerium]]. Tavaliselt asub hoone keskosa kohal kõrgem [[kuppel]]. == Näiteid == * Milano San Lorenzo basiilika Milanos, 370 * Ninotsminda katedraal, u 575 * Sergiuse, Bacchuse ja Leontiuse kirik Bosras Süürias, 512 * Bütsantsi tetrakonh-kirik [[Chersonesos]]es Ukrainas, 7. sajand * Džvari kloostrikirik Gruusias, u 600 * Ateni Sioni kirik Gruusias, 7. sajand * Zvarthnotshi ümarkiriku siseruum, 7. sajand * [[Etšhmiadzini katedraal]] Armeenias, u 485 * Armeenia tetrakonh-kirikud 7. sajandist, nn Mastara-tüüp: Mastara kirik, Haritšhavanki kloostrikirik, Artiki Sergiuse kirik * Karsi katedraal Ida-Türgis, 10. sajand * Avani katedraal Armeenias, 6.–7. sajand * Püha Hripsime kirik [[Vagharšapat]]is, 7. sajand * Gurasada kirik Rumeenias, u 1300 * Arlesi Sainte-Croix' kabel, 12. sajand == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuur]] g8jvwl8iijs8teekjb1o7urlmlra6v5 Arutelu:Mis teha? 1 723214 7261424 2026-10-29T11:38:15Z ~2026-57671-06 240765 Uus lehekülg: 'Ka Tolstoi kirjutas samanimelise raamatu. . ~~~~' 7261424 wikitext text/x-wiki Ka Tolstoi kirjutas samanimelise raamatu. . [[Eri:Kaastöö/~2026-57671-06|~2026-57671-06]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-57671-06|arutelu]]) 29. oktoober 2026, kell 13:38 (EET) mp7qhyk0jatfnw1orfpwcz91haw97cr Kõige väärtuslikuma mängija 0 723215 7261438 2026-10-29T11:51:59Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Kõige väärtuslikuma mängija]] ümbersuunamise [[Kõige väärtuslikum mängija]] asemele 7261438 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kõige väärtuslikum mängija]] 9t8mh5ku2fuvvam5a0xq2umufb9lsub